Rahvastikuminister: ükski diskrimineerimisjuhtum ei tohi lahendamata jääda

Rahvastikuminister Urve Palo toetas Vabariigi Valitsuse istungil võrdse kohtlemise seaduse eelnõud, kuid samas tundis muret, et soolise võrdõiguslikkuse volinikule lisaülesannete andmisel ei jääks ükski valdkond katmata.

Minister Palo kinnitusel on väga oluline, et Eestis tegeletaks aktiivselt soolise ja ka muude võimalike diskrimineerimisjuhtumitega sellisel moel, et üks valdkond ei segaks teisi. Ministri sõnul diskrimineerimise juhtumite lahendamine peab olema tagatud. Volinikule lisaülesannete
andmisel tekkib suur vajadus eraldi kantselei ja täiendavate ametikohtade loomiseks.

Vastasel korral ei ole tagatud enam ka soolise võrdõiguslikkuse teemaga piisav tegelemine ja võimalik, et ükski võrdse kohtlemise valdkondadest ei leia täit tähelepanu, sõnas minister Urve Palo valitsuse istungil.

Võrdse kohtlemise seaduse eelnõu järgi nimetatakse soolise
võrdõiguslikkuse volinik ümber võrdõiguslikkuse volinikuks ning ta hakkab vastutama lisaks soolise võrdõiguslikkuse küsimustele ka rahvuse, rassi, nahavärvuse, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse alusel tekkinud võivate diskrimineerimisjuhtumitega.

Laine Valli kohtuasi tuleb arutusele esmaspäeval, 11.06.07 kell 14 Jõhvi kohtumajas Jaama 26, kus teda esindab juristiharidusega Ants Leemets, meie liidu president. Kuna tegemist on avaliku istungiga, saavad kõik pöidlahoidjad, kel võimalus, vaatama-kuulama tulla.

Laine on meie “lainemurdja”, kes on otsustanud närvesööva kohtutee jalge alla võtta, et ilmselge ebaõiglusega võidelda. Mitte kõigil pole sellist vaimset ega füüsilist jaksu. Tegelikult seisab Laine meie kõigi eest ja vaatamata, ükskõik milliseks kujuneb kohtuotsus, väärib meie täit tunnustust ja tänu.

Lisan veel kord, et saaksite, keda huvitab, mälu värskendada lingi Eesti Ekspressile, kus Laine lugu pikalt sees.

Hoiame siis Lainele pöialt ja ehk julgustab see kohtulugu teisigi enda eest seisma.
Tervitab Auli

http://www.ekspress.ee/viewdoc/0F60C715962E6B99C22572AB005B6A7B

http://www.virumaateataja.ee/250507/esileht/15038597.php  
Laine Valli võitleb õigluse eest (4)
25.05.2007 00:01
Karin Hansson

Raske rongiõnnetuse tagajärjel mõlemad jalad kaotanud Laine Valli peab invaliidsuse tõendamiseks kohtusse pöörduma.
Laine Valli on 67aastane pensionär, kes elab Tapa linnas. Õppinud on ta rätsepaks-juurdelõikajaks ja töötanud sellel alal 22 aastat.

27. augustil 1947 kaotas Laine raske rongiõnnetuse tõttu mõlemad jalad. Ta oli siis kaheksaaastane. Haiglavoodis lamades muretses tütarlaps varsti algava kooli pärast, mõtles sellest, et ta ei saa 1. septembri aktusele minna.

1949. aastal määrati Laine Vallile teine invaliidsusgrupp. Palju abi, toetust ja mõistmist leidis naine lähedastelt, sõpradelt, tuttavatelt, hiljem abikaasalt, kes teda paljudes kodustes tegemistes aitas. “Ma ei ole kunagi tahtnud oma puuduvate jalgade pärast nelja seina vahele istuma jääda. Ei pea end lihtsalt selliseks inimeseks,” rääkis proua Lääne-Virumaa puuetega inimeste kojas teed juues.

2000. aastal määrati Laine Vallile raske puude aste ja ta hakkas saama 420 krooni toetusraha. Mullu aga otsustas Virumaa pensioniameti Virumaa arstliku ekspertiisi komisjon, et toetusesaaja on puudega hästi kohanenud, mistõttu raske puude astet pole vaja talle enam määrata.

Palju asjaajamist

Komisjon otsustas, et Laine Vallil on keskmine puue. See tähendas, et toetusrahaks jäi 200 krooni kuus. Niisuguse puude korral ei vajavat naine ka hooldaja teenust. Abi aga on iga päev vaja, sest tal on raske nii keldris kui ka vannis käia.

“Arst ütles küll, et võiksin karke kasutada, kuid kuidas ma peaksin nendega toime tulema, kui mu mõlemad jalad on opereeritud?” küsis naine nõutult. “Olen südamest tänulik kõikidele, kes mind on aidanud.”

Pärast mehe surma jäi Laine oma probleemidega päris üksi. Et aga tema Tallinnas elaval 95aastasel isal, kellel on kolm sõrme opereeritud, on raske puude aste alles, ei kaotanud sihikindel proua pead ja otsustas võidelda.

Kõigepealt kirjutas ta kirja õiguskantsler Allar Jõksile. Kirjeldas olukorda ja andis teada, et ei nõustu arstliku komisjoni otsusega ning taotleb raske puude astet tagasi. Seletas kantseleile saadetud kirjas, et ta tunneb Eestis veel seitset inimest, kes on samasuguses olukorras, kuid kelle puude astet pole muudetud. Õiguskantseleist soovitati tal pöörduda halduskohtusse, mille kasuks Laine ka otsustas. Esmalt pöördus ta Tallinna halduskohtusse. Kui kohtuistungi aeg oli määratud, sai Laine mõni päev enne istungit kirja, millega anti teada, et kohtuasja arutamine ei kuulu nende ringkonna, vaid Jõhvi kohtu pädevusse.

Seadusliku abi järele

Hädas hakkas Laine Valli otsima advokaati, kes teda esindaks. See tal ka õnnestus. Kuid pärast korduvat helistamist advokaadibüroosse ja vestlust ametniku sekretäriga, keelduti tema esindamisest põhjendusega, et advokaat on liialt hõivatud. Selleks ajaks oli abiotsija juristiga kontakti saamiseks helistanud asutusse 27 korda.

Julgustust ja toetust leidis Laine Valli Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevdirektorilt Auli Lõokeselt ning Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Kojalt, kes soovitasid tal asja edasi ajada, kuni ta õigluse jalule seab ja raske puude astme tagasi saab.

Kehakaal süüdi?

“Abikaasa surma järel oli lein nii suur, et kaotasin 12 kilo oma kehakaalust. Arstliku komisjoni otsuse järgi jääb mulje, nagu oleks tahtmatu kaalukadu kergendanud minu puuet,” sõnas proua. Nüüd kaalub ta 97 kilo, ja kohtuasi Jõhvis ootab siiani oma järge.

“Advokaat, kellega viimasel ajal olen suhelnud, ütles mulle, et asjaajamine võib maksma minna 20 000 krooni ja enne ta ei soovi jätkata, kui raha on temani jõudnud,” lausus murelikult Laine Valli, kes on veendunud, et trotsib raskusi, kuni õiglus on jalule seatud.

Täna kiitis valitsus heaks võrdse kohtlemise seaduse eelnõu ja saatis selle Riigikogusse.

Eelnõu ise on natuke parem kui valimiste eel välja pakutud variant, kuid loomulikult näeb ette ühtse voliniku ametikoha loomist.
Kuigi justiitsministeerium ENÜ-lt seekord eelnõu kohta arvamust ei küsinud, saatis ENÜ neile eelmise nädala lõpus meili, kus esitas omapoolsed ettepanekud.
Mingit vastust sellele tänaseni tulnud ei ole, kuid ei ole mingit alust arvata, et justiitsministeerium oleks loobunud oma kavatsusest kaotada eraldiseisev soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametikoht ja liita see erinevate vähemuste disrkrimineerimisega tegeleva voliniku haldusalasse.

 Lisa ENÜ kiri Justiitsministeeriumile: docministeeriumile

Emmedeklubi.tv on esimene Interneti TV-kanal Eestis, kust saab vaadata videolõike raseduse, sünnituse ja beebidega seotud teemadel.

Emmedeklubi.tv on esimene Interneti TV-kanal Eestis, kust saab vaadata videolõike raseduse, sünnituse ja beebidega seotud teemadel.

Videolugude eesmärgiks on anda vajalikku ja huvitavat infot lapsevanemate igapäevaelus tekkivatele küsimustele.

Hetkel on Emmedeklubi.tv lehel üleval videod imiku tervisest, toitmisest ja hooldamisest. Muu hulgas saab vaadata, kuidas beebiga võimelda, teda ujutada ja massaaži teha. Samuti näidatakse põhilisi esmaabivõtteid. Lähiajal täieneb raseduse ja sünnituse rubriik ning edaspidi on plaanis anda ka juriidilist ja psühholoogilist nõu.

Videolood tehakse koostöös tervishoiu- ning haridusasutustega ja loomulikult nende emadega, kes aitavad kaasa oma ideede ja kommentaaridega. Emmedeklubi.tv lehekülje külastajad võivad küsida toimetuselt küsimusi ja pakkuda välja teemasid, mis neid huvitavad. Selleks tuleb lihtsalt saata kiri oma ettepanekutega aadressil emmedeklubi@luxfilm.ee.  

http://www.epl.ee/artikkel/387027

24. mail 2007 kell 18:00 toimub International University Audentes õppehoones (Tondi 55, ruum 210) seminar "Ebavõrdne kohtlemine Eestis".

Seminar annab võimaluse kuulata, küsida ja teada saada:
mis on diskrimineerimine?
kuidas seda ära tunda?
kuidas seda ära hoida?
mida saab teha kui diskrimineerimine leiab aset?

Oma kogemusi ja teadmisi edastavad Merle Haruoja Eesti Inimõiguste Instituudist ja Helen Kranich, õiguskantsleri nõunik.

Seminar on eestikeelne ning tasuta kõigile huvlistele.

Seminar annab kodanikeühendustele, liitudele ja muudele organisatsioonidele võimaluse saada nähtud ja kuuldud – kaasa võite tuua materjale, et levitada seminari teemat puudutavat sõnumit enda seisukohast !!!!!
Kui see võimalus teile huvi pakub, palun teatage sellest e-posti teel Marianne Meiorgile aadressil marianne.meiorg@audentes.eu.

Küsimused või kommentaarid palume suunata Marianne Meiorgile, Merle Haruojale aadressil info@eihr.ee või Ilvi Jõe-Cannonile aadressil ilvi.joe-cannon@enut.ee.

Seminari korraldavad International University Audentes, Eesti Inimõiguste Instituut ja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus. Üritust toetavad Sotsiaalministeerium ja Euroopa Komisjon.

European Women’s Lobby soovib seoses 15. mail 2007 tähistatava rahvusvahelise perepäevaga pöörduda Euroopa Komisjoni presidendi poole, et juhtida tähelepanu mõningatele küsimustele, mis on olulise tähtsusega kõigile naistele ja meestele Euroopas, nimelt Euroopa Liidu strateegiale ning kohustustele seoses teenustega, mida läheb vaja laste ja täiendavate abivajadustega inimeste eest hoolitsemiseks.

1957. aasta Rooma lepingus võttis Euroopa endale esmakordselt naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse. 2002. aastal võtsid kõik Euroopa Liidu liikmesriigid Barcelona sihtmärkide valguses endale konkreetsed kohustused hooldusteenuste olukorra parandamiseks. Aeg on kohustuste võtmisest edasi läinud ning 2007. aastal on hooldusteenuste vajakus probleemiks paljude Euroopa perede jaoks ning jätkuvalt oluliseks takistuseks naiste täielikule osalemisele majandus-, sotsiaal-, kultuurilises ja poliitilises elus. Üheks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamise eeltingimuseks on naiste majanduslik iseseisvus. Teiste eest hoolitsemise kohustus, mis on ikka veel suures osas naiste õlul, avaldab mõju soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste suutlikkusele elukäigu erinevatel etappidel tööturule integreeruda.

2006.-2007. aastal juhtis European Women’s Lobby hooldusteenustele pühendatud kampaaniat pealkirjaga “Kes hooli(tse)b?”, mille raames pöörduti otsuste tegijate poole üleskutsega tagada Euroopas taskukohaste, kvaliteetsete ning kergesti kättesaadavate hooldusteenuste osutamine. Pöördumine, mille täna teile esitame, moodustas osa EWL kampaaniast ning sellele kirjutas alla kõikjalt Euroopast tuhandeid igas vanuses naisi ja mehi, kes selle küsimuse üle muret tunnevad ning keda see mõjutab.

Nende eurooplaste nimel, kes avaldusele alla kirjutasid ning Euroopa Komisjoni võetud kohustusi, eriti naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhist silmas pidades, tahaksime me teilt küsida, millised on Euroopa Komisjoni kavatsused seoses avalduses tõstatatud küsimustega, milleks on

1. Euroopa Ülemkogu 2002. aasta Barcelona kohtumisel lapsehooldusvõimalustele seatud eesmärkide saavutamine (tagada 2010. aastaks lapsehooldusvõimalused vähemalt 90%-le lastest, kelle vanus jääb kolme aasta ja kohustusliku kooliea vahele ning vähemalt 33%-le alla kolme aasta vanustest lastest).

2. Universaalsete ja taskukohaste hooldusteenuste osutamine eakatele, puudega ja abist sõltuvatele inimestele, sh Euroopa sihttasemete seadmine selle eesmärgi saavutamiseks.

3. Euroopa õigusaktide tugevdamine seoses töö- ja perekohustuste ühitamisega nii naiste kui meeste puhul, sh seoses sünnituspuhkuse, isapuhkuse ja lapsehoolduspuhkusega.

Rahvusvahelise perepäeva ning soolise võrdõiguslikkuse ja pereküsimuste ministrite mitteametliku kohtumise puhul 15. ja 16. mail Bad Pyrmont’is, tahaksime me rõhutada, et Euroopas on väga erinevat liiki peresid ning et “leivateenija” mudelil põhinevad tuumikperekonnad, millelele Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemid ja sotsiaalpoliitika on tihti üles ehitatud, ei anna vastuseid küsimustele, millega naised ja mehed igapäevaelus Euroopas kokku puutuvad. Hädasti on vaja konkreetseid meetmeid hooldusteenuste ning era- ja tööelu ühitamise parandamiseks. Me väga loodame, et Euroopa Komisjon võtab endale juhtrolli nende küsimustega tegelemisel selliselt, et see aitaks kaasa naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamisele ning Euroopa sotsiaalmudeli tugevdamisele.

ENÜ ja EPNÜ järgmine kokkusaamine toimub laupäeval, 26. mail algusega kell 11 Tallinna Ülikoolis.

Tehakse kokkuvõtteid esimese poolaasta tööplaani elluviimisest ja arutatakse puuetega naiste probleeme.
ENÜ koosolek toimub Tallinna Ülikooli peamaja auditooriumis P223.

Täpsem päevakava:

 
11.00 Informatsioon EWL töö kohta
11.30 ENÜ esimese poolaasta tööplaani täitmise käigust
Liikmesorganisatsioonide tegevus- organisatsioonide
esindajad
Töögruppide töö- töögruppide juhid
12.45 Informatsioon perekonnaseaduse eelnõu kohta
13.00 Informatsioon võrdse kohtlemise seaduse eelnõu kohta
13.15 Jooksvad küsimused
13.30-14-00 Lõuna
14.00-15.30 Ümarlaud puuetega naiste probleemidest
Arutelu juhib Mare Abner, EPNÜ esinaine.
Külaliseks on Ebon Kram Rootsi puuetega naiste
organisatsioonist, kes räägib sealsete puuetega naiste
tegemistest ja puuetega naiste vastasest vägivallast.

Nagu tavaks, katame kõigi osalejate sõidukulud (piletid ja kütusekulu).

Palun andke oma osalemisest teada hiljemalt neljapäevaks
5265927 ehare@neti.ee  

2003. aastal viidi läbi uuring puudega naiste ja puudega laste emade ettevõtlikusest Baltimaades. Selles projektis osales ka EPNÜ, kes küsitles ja analüüsis küsimustikke Eesti naiste ja emade osas.

Sel aastal saabus postiga EPNÜ-le kokkuvõtlik lühiaruanne sellest projektist. Raamatu pealkiri on: "Developing Entrepreneurship among Women with Disabilities in the Baltic States. Explotary survey summary report". Ligi 100 eksemplari saadetakse postiga puuetega inimeste organisatsioonidele ja raamatukogudele.

Interneti kaudu võib näha seda veebiaadressil: www.ilo.org/publns

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ehk ILO (International Labour Organization) on ÜRO perekonda kuuluv organisatsioon, mis asutati 1919. aastal.

ILO on maailma ainus rahvusvaheline organisatsioon, mille tööpõhimõtteks on kolmepoolsus – koostöö valitsuse, tööandjate ja töötajate kõige esinduslikumate organisatsioonide vahel.

ILO-l on 185 konventsiooni ja 194 soovitust. 8 konventsiooni käsitlevad töötajate põhiõigusi: ühinemisvabadust, organiseerumisõigust, sunniviisilise ja kohustusliku töö keelustamist, kollektiivläbirääkimise õigust, laste töö kaotamist ning töö- ja kutsealase diskrimineerimise kõrvaldamist.

Praegu kuulub ILO-sse 177 riiki. Eesti Vabariik oli ILO liige alates 1921. aastast ja on täieõiguslik liige taas 13. jaanuarist 1992.

Eesti ILO Nõukogu: www.hot.ee/iloestonia/
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) www.ilo.org

13. mail 2007 aastal avatakse Tapal Naiste varjupaik.

 Tapal avatakse täna, 13. mail 2007 aastal varjupaik perevägivalla all kannatavatele naistele ja lastele koos emaga, mille eesmärgiks on tagada vägivallaohvrite turvalisus ja nõustamine.

Foorum on tervise- ja teavitusürituste sarja “Naise tervis” avalöögiks, millest plaanitakse teha iga-aastase ürituste sari maikuu viimastel nädalatel.

1. juunil toimub sama egiidi all meedikute konverents “Eesti naise tervis”
hotellis Radisson SAS.

Kutse

Olete oodatud kolmapäeval, 16. mail 2007 kell 14–16

Eesti Rahvusraamatukogu konverentsikeskuse väikeses saalis

foorumile "Kuidas elab Eesti naine?"

Foorumil arutleme koos selle üle, mis on naise tervise ja heaolu tagamiseks oluline, milliseid arusaamu, suhtumist ja tegusid me ootame ühiskonnalt, et naised tunneksid end võrdselt koheldud ja väärtustatud ühiskonnaliikmetena.

Foorumi korraldajateks on Eesti Hüpertensiooniühing ja meditsiinikirjastus Lege Artis

Ürituse patroon on vabariigi presidendi abikaasa proua Evelin Ilves, kes avab oma sõnavõtuga foorumi.

Foorumi moderaator on Märt Treier

Foorumil osalevad:

Tiina Ristimäe, Eesti Hüpertensiooniühing
Iris Pettai, Eesti Avatud Ühiskonna Instituut

Aino Kiis, Tallinna Ülikool

Liina Järviste, Sotsiaalministeerium

Tiina Saar, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon
Jüri Pino, kolumnist ja ajakirjanik

Foorumi avasõnale järgneb kolm ettekannet:

1. Milline on naiste positsioon ühiskonnas? (Iris Pettai)
Kas naised teavad, mis on võrdõiguslikkus? Mida annab võrdõiguslikkuse teadvustamine?
Millist suhtumist me ootame ühiskonnalt, et diskrimineerimist ja ebavõrdsust vähendada?

2. Mis juhtub naisega meditsiinisüsteemis? (Tiina Ristimäe)
Kuidas tagada tervishoiuteenuste tõhus ja objektiivne osutamine naistele?

3. Kuidas elavad eakad naised Eestis? (Aino Kiis)
Kes neist hoolib? Millised on nende vajadused?

Pärast ettekandeid
– arutletakse ettekannetes püstitatud probleemide üle;
– arutletakse ettekandjate väljapakutud lahenduste üle;
– vastatakse kuulajate küsimustele;
– tehakse kokkuvõte ühiskonnalt ja konkreetsetelt organisatsioonidelt oodatavate tegevuste kohta.

Foorumi osavõtjateks on palutud kõik teemadest huvitatud naised.
Teretulnud on ka mehed, kes soovivad rohkem teada ja toetada naisi nende ettevõtmistes.

Lisainfo: Ireen Veltbach, tel 666 1731 või e-posti teel ireen@legeartis.ee