Sotsiaalministeerium koostöös töötukassa ja sotsiaalkindlustusametiga korraldab 11. oktoobrist kuni 2. novembrini Eesti eri linnades infopäevad, kus tutvustatakse uut töövõime hindamise süsteemi ja teisi töövõimereformiga seotud küsimusi. Kokku toimub üle Eesti üheksa infopäeva.

 

Manuste ala

 

YouTube'i video Viipekeeles: mida kujutab endast töövõimereform? eelvaade

 

 

Viipekeeles: mida kujutab endast töövõimereform?

 

YouTube'i video Kellel ja millistel tingimustel on õigus töövõimetoetusele? eelvaade

 

 

Kellel ja millistel tingimustel on õigus töövõimetoetusele?

 

Riik suurendab 2017. aasta riigieelarves investeeringuid töötajate kvalifikatsiooni tõstmisse, tugevdab esmatasandi tervishoidu ning HIV ja narkomaania ennetustegevusi. Tervisekahjustusega inimeste tööle aitamiseks ja toetamiseks käivitub täies mahus töövõimereform.

„Järgmine aasta on olulise tähtsusega nii tervise- kui ka töövaldkonnas – algab kaasaegsete esmatasandi tervisekeskuste rajamine üle Eesti ja täishoo saab töövõimereform,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Mõlemad Eesti inimestele võtmetähtsusega suurprogrammid saavad paljuski teoks tänu Euroopa rahale. See omakorda võimaldab meie oma maksuraha investeerida teistesse olulistesse kohtadesse, eriti HIV ja narkomaania ravi- ja ennetustegevuste tugevdamisse ning töötajate ümberõppesse ja koolitusse, et ennetada paljude inimeste tööturult kõrvalejäämist.“

Olulisemad muudatused 2017. aastal:

·           Algab uute esmatasandi tervisekeskuste rajamine

Tervisekeskustesse koonduvad põhiteenustena perearsti ja -õe, füsioteraapia, ämmaemandaabi ja koduõenduse teenused ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teisi spetsialiste. Seega on uutes tervisekeskustes võimalik paremini vastata vananeva rahvastiku vajadustele, kus järjest suurem rõhk läheb erinevate krooniliste haiguste jälgimisele ja kontrolli all hoidmisele. Kinnitatud investeeringute kava järgi eraldatakse viie aasta jooksul 63 miljonit eurot, mille eest luuakse vähemalt 59 tervisekeskust. Esimesed 15 uut esmatasandi tervisekeskust peavad tööd alustama 2018. aastal. Projekte finantseeritakse 75 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ning taotlejate omaosalus on vähemalt 25 protsenti. Lisainfo: http://sm.ee/et/muud-infot#Tervisekeskused

·           Tervisekahjustusega inimeste tööle aitamiseks ja toetamiseks käivitub täies mahus töövõimereform

2017. aastal on töövõimetoetusteks ette nähtud 88,47 miljonit eurot. Töövõimetoetamise skeemi loomiseks ja juurutamiseks on täiendavalt ette nähtud 23 miljonit eurot, mida rahastatakse ESFist. Lisainfo: www.toovoimereform.ee  

·           HIV ja narkomaania ravi- ja ennetustegevuste tugevdamine

2017. aastal on HIV ja narkomaania raviks ja ennetustegevusteks ette nähtud 16,43 miljonit eurot, mida on 600 000 eurot enam kui tänavu.

                  ·         Alustatakse töötust ennetavate meetmete paketiga

Töötuse ennetamiseks hakkab riik läbi töötukassa toetama töötajate ümberõpet ja koolitust. 2017. aastal käivitatakse kolm uut meedet, mis võimaldavad koolitada ca 10 000 inimest aastas. Tegemist on põhimõttelise muutusega tööturuteenuste osutamisel, sest lisaks senisele töötute abistamisele hakkab töötukassa panustama täna töötavate inimeste kvalifikatsiooni tõstmisesse. 2017. aastal on meetmete kavandatav maht 3 miljonit eurot. Lisainfo: http://sm.ee/et/uudised/riik-hakkab-rahastama-tootajate-kvalifikatsiooni-tostmist

·           Tervishoiutöötajate palgad tõusevad

Tervishoiutöötajatele on välja pakutud palgatõus vähemalt riigi keskmise palgatõusu tasemel, mille mõju riigieelarvele oleks 2017. aastal 3 miljonit eurot.

                 ·           Ida-Virumaa ja Viljandi haiglate aktiivravikorpused uuenevad

Valitsus otsustas eraldada raha Ida-Viru Keskhaigla ja Viljandi haiglate investeeringute ettevalmistavate tööde alustamiseks 2017. aastal. Prioriteetsed taotlused on Ida-Viru keskhaigla aktiivravikorpuse teise ehitusjärgu ja Viljandi haigla uue aktiivravihoone ehitamise investeeringud, kokku vastavalt 27,6 ja 24 miljonit eurot.

·           Käivitub täiskasvanute hammaste parandamise programm

Täiskasvanute hammaste parandamise programmi rakendamiseks on 2017. a riigieelarves ette nähtud 6 mln eurot (alates 2018. aastast 12 miljonit eurot). Uue korra järgi hüvitatakse täiskasvanutele pool kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvest, kuni 30 eurot aastas. Suureneb töövõimetuspensionäride, vanaduspensionäride ja üle 63-aastaste ravikindlustatud isikute ning rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kõrgenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis, hetkel hüvitab riik neile hambaravi eest vastavalt 19,18 ja 28,77 eurot. Mõlema sihtgrupi puhul maksab haigekassa kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas. Eakatel jääb alles ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale.

·           Käsimüügiravimite infolehed saavad kättesaadavaks ka vene ja inglise keeles

Käsimüügiravimite infolehtede tõlkimiseks on 2017. aastal ette nähtud 100 000 eurot. Vene- ja ingliskeelse infolehe käsimüügiravimi kohta saab apteegist küsida alates jaanuarist, üleminek toimub ravimite kaupa aasta jooksul.

Lisainfo:

Jana Rosenfeld

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

6269 303 / 5629 6035

press@sm.ee / jana.rosenfeld@sm.ee  

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Valitsuse istungil lepiti täna kokku, et järgmisest aastast hakatakse üksinda elavatele pensionäridele maksma ühekordset 115 euro suurust toetust. Toetust makstakse iga aasta oktoobrikuus üksi elavatele vanaduspensioniealistele isikutele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine pension.

„Valitsus leppis täna kokku üksinda elava pensionäri toetuse kehtestamises alates 2017. aastast. Kommunaalkulude ja ravimite kuludega on üksikul vanemal inimesel keeruline toime tulla ning valitsus on otsustanud neid toetada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Rahvastikuregistri 2015. aasta andmetel elas Eestis ligikaudu 88 000 üksinda elavat pensionäri. Toetust hakatakse maksma üks kord aastas üksi elavatele pensionäridele, kelle pension on väiksem kui 1,2–kordne keskmine pension

Üksi elavate pensionäride toimetuleku toetamiseks loodud skeem kuulub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2015-2019.

Lisainfo:

Oskar Lepik

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

626 9321 / 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Riik suurendab 2017. aasta riigieelarves investeeringuid laste ja perede heaolu tõstmisse toetades lasterikaste ja ühe vanemaga perede toimetulekut, luues paremad lapsehoiuteenuste võimalused ja aidates vähendada hoolduskoormust. Samuti jätkub lastekaitse tugevdamine ning ette on nähtud asenduskodude ja erihooldekodude sotsiaaltöötajate palgatõus.

„Laste saamiseks ja kasvatamiseks on oluline pakkuda peredele toetavat ja sõbralikku keskkonda. Selleks, et julgustada Eesti peresid saama perre rohkem kui kaks last, jõustub järgmisel aastal lasterikka pere toetus, mis annab kolme ja enama lapsega peredele lisakindluse,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. „Samas on olulised ka lapsehoiu võimaluste parandamine ning üksikvanemate toeks elatisabiskeemi käivitamine.“

2017. aasta riigieelarve olulisemad investeeringud sotsiaalvaldkonnas:

·         Lasterikkad pered saavad täiendava toetuse

1. juulist 2017 lisandub praegusele lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot) lapserikka pere toetus. See tähendab, et kui peres on kolm kuni kuus last, annab riik juurde veel 200 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 370 eurot kuus. Lapserikka pere toetusteks on 2017. aasta riigieelarves ette nähtud 23 miljonit eurot (sh lisavahendeid 17,3 miljonit eurot).

·         Ühe vanemaga perede toimetuleku toetamiseks käivitub elatisabifond

2017. aastast on igaks aastaks riigieelarvest ette nähtud 7,2 miljonit eurot riiklikule elatisabiskeemile, millega makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele igakuiselt 100-eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt.

·         Paranevad puudega laste ja nende vanemate toimetulekuvõimalused

2017. aastal on raske ja sügava puudega laste lapsehoiu- ja tugiteenustele ette nähtud 2,65 miljonit eurot. Sellega toetab riik enam kui 7000 raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenust. 2017. aastal on sügava puudega lapsel võimalik saada lapsehoiuteenust senise 57-80 tunni asemel 270 tundi aastas. Lisaks, ESFi abil toetatakse sügava- ja raske puudega lastele hoiu ja tugiteenustes osalemist perioodil 2017-2020 kokku 33,6 miljoni euroga. Ühe lapse kohta on arvestuslikult aastas ette nähtud 4918 eurot, mida täpsustatakse vastavalt lapse individuaalsetele vajadustele.

·         Lapsehoiu- ja lasteaiakohti tuleb juurde

Riik toetab ESF vahenditest 2017. aastal kohalikke omavalitsusi ja erasektorit 2,5 miljoni euroga uute lapsehoiu- ja lasteaiakohtade rajamiseks. Kokku on aastateks 2017-2020 ESFi vahenditest ette nähtud 6,5 miljonit eurot, et luua juurde 1200 lapsehoiu või lasteaia kohta. Lisaks sellele toetab riik 2000 uue lasteaiakoha ehitamist ning vanade lasteaiahoonete renoveerimist energiasäästlikuks 13 miljoniga.

·         Uueneb asendushoolduse korraldus ja suureneb rahastus

Asenduskoduteenuse baasrahastus on alates 2017. aastast kokku 15,42 miljonit eurot. Sellele lisandub teenuse korralduse parandamiseks mõeldud 6 miljonit eurot ESFist eesmärgiga suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate arvu ja kvalifikatsiooni ning luua paremad tugiteenused, parandades sh ellu astuvate noorte iseseisvat toimetulekut.

·         Üksi elavatele pensionäridele hakatakse järgmisest aastast maksma toetust

Alates 2017. aastast hakatakse üksinda elavatele pensionäridele maksma ühekordset 115 euro suurust toetust. Toetust makstakse iga aasta oktoobrikuus üksi elavatele vanaduspensioniealistele isikutele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine pension.

·         Kaasajastatakse erihoolekande võimalusi ja luuakse uusi teenuskohti psüühilise erivajadusega inimestele

Erihoolekandeasutuste kaasajastamiseks on perioodil 2014-2020 ette nähtud kokku 56 miljonit eurot, millest 47,6 miljonit eurot on Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastus. Esimeses etapis toetatakse projekte kokku 32,4 miljoni euro ulatuses. ·         Arendatakse uusi sotsiaalteenuseid inimeste hoolduskoormuse vähendamiseks

Kohalikke omavalitsusi toetatakse 2017. aastal tugiisiku, isikliku abistaja, päevahoiu ja intervallhoolduse teenuste arendamisel ja pakkumisel 5,3 miljoni euroga. Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele tööle saamist toetavate hoolekandeteenuste arendamist ja osutamist toetatakse 2017. aastal ESFi abil 2,3 miljoni euroga.

·         Riigieelarvest rahastatavate asenduskodude ja erihooldekodude sotsiaaltöötajate palgad tõusevad

2017.aastaks on riigieelarvest eraldatud asenduskodude ja erihooldekodude töötajate palgafondi kasvuks 717 000 eurot, mis võimaldab tõsta töötajate palkasid 3%.

·         Tugevdatakse riikliku lastekaitse korraldust

Lastekaitseseaduse rakendamiseks on riigieelarves alates 2017.a ette nähtud kokku 1,61 miljonit eurot, millega arendatakse abivajavate laste märkamiseks ja abistamiseks mõeldud süsteemi, korraldatakse lastekaitsetöötajate täienduskoolitust ja nõustamist ning käivitatakse üleriigiline vanemlusprogramm „Imelised aastad“. 2016.a eelarvega võrreldes suurenes 2017.a eelarve 274 240 euro võrra.

Lisainfo:

Jana Rosenfeld

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

6269 303 / 5629 6035

press@sm.ee / jana.rosenfeld@sm.ee  

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Töötukassa töö- ja karjäärimess toimub 27.sept 2016 kell 11.00 – 18.00.
Kultuurikatlas Põhja pst 27a, Tallinn

Põhiteemad ja tegevused: 

Tööandjad ja tööpakkumised

Koostööpartnerid ja EURES nõustajad

Seminar "Meie inimesed – meie võimalused"

Töötukassa seminar 

EURES seminar

Töötoad

Loe kõigest lähemalt Töötukassa kodulehelt http://www.toomess.ee/toomessid-2016/too-ja-karjaarimess-tallinn-2709

Aeg: 28. september 2016 kell 9-17
Koht: Erinevate Tubade Klubi (Telliskivi Loomelinnak, Telliskivi 60 A, Tallinn)
Sotsiaalministeeriumil on hea meel kutsuda Teid osalema Norra Toetustest rahastatava programmi
„Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal“ lõpukonverentsile.
Konverentsi peamised teemad on sugu ja haridus, sugu ja meedia ning töö- ja pereelu ühitamine Eestis.
Üritusele on oodatud asjakohaste valdkondade huvigruppide, asutuste, kohalike omavalitsuste,
mittetulundusühingute ja ettevõtjate esindajad ning ajakirjanikud. Konverentsi päevakava on lisatud kutsele. Konverents toimub eesti ja inglise keeles ning on varustatud sünkroontõlkega. Konverentsil osalemine on tasuta, kuid eelneva registreerimise alusel.
Konverentsi puudutavates küsimustes aitavad teid:
 Kaidi Reinart, kaidi.reinart@sm.ee (osavõtt ja registreerimine);
 Grete Kaju, grete.kaju@sm.ee (programm ja ürituse sisu).

Konverents „Võrdsemad võimalused, suurem tasakaal – kas õnne ja edu võti?„

8.45-9.00 Registreerimine ja hommikukohv

9.00- 9.20 avakõned:  sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna  Norra Suursaadik Dagfinn Sørli

9.20- 9.40 Liina Kanter (Sotsiaalministeerium, võrdsuspoliitikate osakonna juhataja) „Riik kui soolise võrdõiguslikkuse edendaja“

9.40-11.20 paneel „Soo aspekti lõimimine haridusse“  Kristi Vinter (Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituut, direktor)  Anzori Barkalaja (Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituut, asejuhataja arendustöö alal)  Kersti Kivirüüt (Haridus- ja Teadusministeerium, üldharidusosakonna peaekspert)  Ülle-Marike Papp (Eesti Naisühenduste Ümarlaud, soolise võrdõiguslikkuse ekspert)  Helen Biin (PRAXIS, töö- ja sotsiaalelu analüütik)

Kohvipaus 10 minutit

11.30-13.00 paneel „Meedia roll soolise võrdõiguslikkuse edendamisel“   Liisa-Ly Pakosta (võrdõigusvolinik)  Brigitta Davidjants (Feministeerium, ajakirjanik)  Maja Hawlina (Meta Dekleta, psühholoog, Sloveenia)  Hedda Lingaas Fossum (ajakiri FETT, toimetaja, Norra)  Agu Uudelepp (EBS, kommunikatsiooni õppejõud/Eesti Rahvusringhääling, nõukogu esimees)

Lõuna 13.00-14.00

14.00-14.20 Hanna Vseviov (Sotsiaalministeerium, laste ja perede osakonna juhataja) „Riik kui töö- ja pereelu ühitamise toetaja“

14.20-15.00 Emma Stenseth (Norra Laste- ja Võrdõiguslikkusministeerium) “Norra vanemahüvitiste süsteem: jagatud vastutus“ * Kohvipaus 10 minutit

15.10-16.40 paneel „Töö- ja pereelu ühitamise väljakutsed“  Ülle Matt (Swedbank AS, personalidirektor)  Annika Oruaas (DPD Eesti AS, personalijuht)  Lauri Tabur, (Sisekaitseakadeemia endine rektor, juhtimistreener)  Kadri Seeder (Palgainfo Agentuur/Tark Tööandja AS, juht ja analüütik)  Heidi Solba (Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum MTÜ, ettevõtete arenguprogrammi mentor)

16.40-17.00 Päeva kokkuvõtted.

Töövõimereform toob piiratud töövõimega inimestele kohustuse olla aktiivne, kuid seni on paljudele inimestele jäänud arusaamatust, mida selle nõudega täpselt silmas peetakse. Sotsiaalministeerium on asunud uusi nõudmisi selgitama.

Töövõime süsteemi ühe muudatusena lõpetatakse püsiva töövõimekaotuse protsentuaalne tuvastamine ning selle asemel hakatakse hindama töövõimet, kirjutab sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ministeeriumi ajaveebis. Tema sõnul ei keskendu töövõime hindamise uus metoodika haigustele ega puudele, vaid inimese võimetele.

«Kohustus olla osalise töövõime korral aktiivne on aga tekitanud ebakindlust ja küsimusi Olgu siinkohal kohe öeldud, et aktiivsusnõue ei tähenda ootust kohe tööle minna, kaugel asuva või liiga raske töö vastu võtmist,» selgitas Kailas. Osalise töövõimega inimesel, kes ei tööta, tuleb töövõimetoetuse saamiseks end töötuna arvele võtta, tööd otsida ja teha koostööd töötukassaga.

Inimesel on õigus saada töötukassast rahalist toetust ja töölesaamiseks vajalikku igakülgset abi, kuid toetuse ja teenuste saamise eelduseks on, et inimene teeb pingutusi töö leidmiseks ja kasutab talle pakutavaid teenuseid, et oma töölesaamise väljavaateid suurendada. Lisaks tähendab aktiivne olemine ka näiteks õppimist, alla kolmeaastase lapse või puudega inimese hooldamist.

Kailas rõhutab, et igale inimesele koostatakse isiklik tööotsimiskava, kusjuures nii kokkulepitud tegevused ja tulevane töö peavad olema inimesele jõukohased ega tohi halvendada tema tervist. Kindlast tähtaega sobiva töö leidmiseks ei ole, kuid kui osalise töövõimega inimene otsustab, et ei soovi tööd otsida või mõjuva põhjuseta tööle asuda, siis töövõimetuspensioni maksmine lõpetatakse.

Esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest loetakse sobivaks tööd, mis vastab inimese haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele. Pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti viimasel töökohal saadud töötasust, kuid mitte vähem kui kahekordne töötasu alammäär. Pärast seda perioodi loetakse sobivaks ka tööd, mis ei vasta haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele. Selle eest pakutav töötasu täiskohaga töötamisel peab olema suurem saadavast töötuskindlustushüvitisest, kuid mitte väiksem töötasu alammäärast. Kehtib ka nõue, et sõidule elukohast töökohta ja tagasi  ei tohi ühistranspordiga kuluda üle kahe tunni päevas ega üle 15 protsenti kuupalgast.

Allikas: Postimees 13. juuli 2016 http://tervis.postimees.ee/3763465/missugust-aktiivsust-oodatakse-osalise-toovoimega-inimestelt

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitas valitsusele tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse analüüsi tulemused. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tegi sotsiaalministeerium ettepaneku laiendada ravikindlustuse tulubaasi, hakates ravikindlustuse eelarvesse täiendavalt panustama ka pensionäride eest.

Tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on Eesti tervishoiusüsteemi suurim väärtus meie ravikindlustuse solidaarsus, mis tagab võrdsed võimalused kvaliteetseks arstiabiks kõigile kindlustatutele. „Samas on mõistetav, et elanikkonna vananedes ei ole seda süsteemi võimalik rahastada vaid tööjõumaksudest. Meie analüüs näitabki, et ilma tulubaasi laienduseta muutuvad haigekassa reservid lähiaastatel negatiivseks.“

Tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks tegi sotsiaalministeerium ettepaneku laiendada ravikindlustuse tulubaasi läbi selle, et võrdsustatud isikute (nt pensionäride) eest tasutaks ravikindlustus edaspidi riigieelarvest. Üks võimalus on tasuda 12% keskmiselt vanaduspensionilt nende vanaduspensionäride eest, kes ravikindlustuse eelarvesse sotsiaalmaksu ei maksa. Pensionäride eest panustamist on Eestile alates 2005. aastast korduvalt soovitanud WHO ning sarnane süsteem on kasutusel ka Leedus.

„Ka omaosaluse analüüs näitab, et Eesti inimeste panus tervishoiu kogukuludesse on jõudmas kriitilise piirini. Kõige suurema osa ehk 37% omaosalusest moodustavad kulutused ravimitele ning 26% omaosalusest moodustavad kulud hambaraviteenusele,“ selgitas Ossinovski.

Inimeste omaosaluse koormuse vähendamiseks on sotsiaalministeeriumil ja haigekassal plaanis 2017. aastal rakendada hambaravihüvitist. „Oleme seadnud sihiks ka ravimite omaosaluse piiramise suure ravimivajadusega isikute puhul,” lisas minister.

Eesti tervishoiukulude osakaal SKPst oli 2014. aastal 6,2%. Aasta varem oli Euroopa regiooni keskmine 8,2% ja ELi keskmine 9,5% SKPst. Tervishoiule tehtavad kulutused moodustasid 2013. aastal 13% valitsussektori kogukuludest ning sama aasta ELi keskmine oli 15%.

Sotsiaalministeerium esitas valitsusele ettepanekud ravikindlustuse tulubaasi laiendamiseks ja tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, ravikindlustuskaitse laiendamiseks ning omaosaluse koormuse vähendamiseks. Lisaks tehti ettepanekud täiendavate analüüside vajalikkuse osas. Ettepanekud on välja töötanud sotsiaalministeeriumi eestvedamisel moodustatud töörühm, kus osalesid ka rahandusministeerium, haigekassa, WHO ja haiglate liit.

Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise raames toimub täna ja homme Tallinnas soolise võrdõiguslikkuse konverents, mille peamised teemad on Euroopa Nõukogu soolise võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2014-2017 ning liikmesriikide koostöö.

Üritusel võetakse kokku Euroopa Nõukogu soolise võrdõiguslikkuse strateegia senised tegevused ning hinnatakse nende laiemat mõju. Euroopa Nõukogu on oma soolise võrdõiguslikkuse strateegias seadnud viis eesmärki: soostereotüüpide ja seksismi vähendamine, naistevastase vägivalla ennetamine ja tõkestamine, naistele võrdse juurdepääsu tagamine õigusmõistmisele, soolise tasakaalu suurendamine poliitikas ning meeste ja naiste erinevate vajadustega arvestamine kõigis poliitikavaldkondades.

Konverentsil „Are we there yet? Assessing progress, inspiring action – The Council of Europe Gender“ osalevad peaminister Taavi Rõivas, välisministerMarina Kaljurand ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Konverents toimub Radisson Blu Hotell Olümpias. Lisainfo nii esinejate kui ka ürituse ajakava kohta on kättesaadav konverentsi kodulehelt. Konverentsile on oodatud ka ajakirjanikud.

Lisainfo:

Oskar Lepik

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

626 9321 / 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ettepanekul liituvad täna kell 12 Radisson Blu Sky Hotellis naistevastase vägivalla vastase valge lindi kampaaniaga 13 tuntud Eesti meest, et ühiskonda teavitada ning kutsuda üles võitlema naiste vastu suunatud vägivallaga. Kampaania eesmärk on kaasata mehi naistevastase vägivalla vastasesse tegevusse.

Rahvusvahelise valge lindi kampaaniaga ühinevad täna minister Tsahkna kutsel Hannes Hanso, Hanno Pevkur, Urmas Reinsalu, Riho Terras, Meelis Kiili, Elmar Vaher, Arnold Sinisalu, Marko Mihkelson, Eiki Nestor, Allar Jõks, Siim Kallas ja Rainer Kattel.

„Meie sõnum on selge – naistevastane vägivald on üheselt vastuvõetamatu. Meie ülesandeks on kutsuda kõiki mehi üles olema väärikad mehed, isad ja pojad ning kaitsma meie naiste turvalisust. Me kutsume kõiki mehi ühinema valge lindi kampaaniaga, et igapäevaselt anda oma panus naistevastase vägivallaga võitlemisele, olla eeskujuks ja teenäitajaks poistele ning aidata neil kasvada keskkonnas, kus vägivald ei ole lahendus,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Tsahkna sõnul liituvad täna valge lindi kampaaniaga mehed, kes igapäevaselt kujundavad ühiskonna väärtusi juhtides tuhandeid Eesti mehi oma igapäevatöös.

„Me oleme isad ja vanaisad, kes on valmis olema eeskujuks poistele, et neist kasvaksid väärikad mehed. Meie seas on mehed, kes vastutavad Eesti turvalisuse ja kaitsmise eest ning juhivad igapäevaselt tuhandeid mehi, olles neile autoriteetideks. Meie seas on isad, kes seisavad inimeste väärikuse tagamise eest. Meie seas on ka kolm vanaisa, kes järgmiste kuude jooksul veavad avalikku debatti, milliseid väärtusi Eesti ühiskond järgmiste viie aasta jooksul tähtsaks peab,“ ütles Tsahkna.

2015. aastal oli Eestis üle 12 000 perevägivalla väljakutse, millest registreeriti 3000. Naiste varjupaikade teenust kasutas üle 1800 naise, kellest paljud pöördusid koos lastega. „Eestis on alates 15. eluaastast perekonna sees mingisugustki vägivalda kogenud üle 60 000 naise. Järjest enam julgevad naised aga oma murest rääkida ja abi paluda ning meie ülesanne on olla neile toeks. Veelgi enam, eesmärgiks on see, et naistel ei oleks enam põhjust abi küsida,“ ütles Tsahkna.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) Tallinnas korraldataval seminaril „Poolel teel soolise võrdõiguslikkuseni“ arutatakse lahenduste üle soopõhise vägivallaga võitlemiseks. Instituut on ühtlasi pannud aluse valge lindi kampaaniale, mille eesmärk on kaasata mehi naistevastase vägivalla vastasesse tegevusse. Valge lindi kampaania on meeste eestvedamisel toimuv liikumine, mille eesmärk on võidelda naistevastase vägivallaga. Kampaania sai alguse 1991. aastal Kanadas ning tänaseks on sellega liitunud mehi juba 60 erinevast riigist.

Kampaania kodulehel saavad üleskutsega liituda kõik mehed ning liituja saab lubaduse andmisel lisada ka oma personaalse sõnumi või lubaduse. Kampaaniaga liitujad annavad EIGE kodulehel lubaduse:

I will change the world and make it better for women, children and other men. I am one of billions of men who believe that women and men are equal and there should be no place for violence against women in this world. I pledge, by wearing a white ribbon, to never commit, condone or remain silent about violence against women. I promise to raise the issue of violence against women and to work towards ending the violence against women.

Riigikogu esimees Eiki Nestor

Kaitseminister Hannes Hanso

Siseminister Hanno Pevkur

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna

Riigikogu Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson

Kaitseväe juhataja Riho Terras

Kaitseliidu ülem Meelis Kiili

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu

Endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas

Endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks

Võrdõiguslikkuse Nõukogu tulevane juht, professor Rainer Kattel

Oskar Lepik

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

626 9321 / 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium