Kui sotsiaalministeerium teatas, et plaanib alates 2018. aastast lülitada immuniseerimiskavasse inimese papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsineerimise, leidis see väga elavat vastukaja. Viirus on väga laialt levinud ja kergesti nakkav ning teatud viiruse tüübid võivad põhjustada vähkkasvajaid. Kõige sagedaseim HPV-st põhjustatud kasvaja on emakakaelavähk. Vaktsineerimisega hõlmatud inimeste arv Eestis on alates 2008. aastast püsivalt langenud ja hoiakud vaktsineerimise suhtes on väga erinevad. Seda arvesse võttes oli ootuspärane, et kiiresti ilmus ka hulganisti vaktsiinivastaseid arvamusavaldusi. Argumentatsioonis on kõlanud nii moraliseerivad noodid, mis hoiatavad kombelõtvuse ja lohakuse eest, kui ka hirmujutud HPV-vaktsiini tõsistest kõrvaltoimetest.

Kui sotsiaalministeerium teatas, et plaanib alates 2018. aastast lülitada immuniseerimiskavasse inimese papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsineerimise, leidis see väga elavat vastukaja. Viirus on väga laialt levinud ja kergesti nakkav ning teatud viiruse tüübid võivad põhjustada vähkkasvajaid. Kõige sagedaseim HPV-st põhjustatud kasvaja on emakakaelavähk. Vaktsineerimisega hõlmatud inimeste arv Eestis on alates 2008. aastast püsivalt langenud ja hoiakud vaktsineerimise suhtes on väga erinevad. Seda arvesse võttes oli ootuspärane, et kiiresti ilmus ka hulganisti vaktsiinivastaseid arvamusavaldusi. Argumentatsioonis on kõlanud nii moraliseerivad noodid, mis hoiatavad kombelõtvuse ja lohakuse eest, kui ka hirmujutud HPV-vaktsiini tõsistest kõrvaltoimetest.

Miks positiivne info ei veena?

Kõige sagedasemaks probleemiks oli krooniline valu, mida on peetud pigem psühhosomaatiliseks kaebuseks, mis on tekkinud suurest hirmust võimalike kõrvaltoimete ees. Vaktsineerimise tase 12-aastaste seas langes 70%-lt 1%-le. Erialaspetsialistid on ministeeriumi otsust tugevasti kritiseerinud, kuna see ei põhinenud teaduslikel uuringutel ega kinnitatud faktidel. Ka Maailma Terviseorganisatsioon on rõhutanud, et otsused, mis põhinevad tõendamata faktidel ning viivad ohutute vaktsiinide mittekasutamiseni, võivad viia tegeliku kahjuni. Jaapani Naistearstide Selts on selgelt väljendanud, et vaktsineerimise aktiivne soovitamine peab jätkuma.

Põnev, aga väär

Emotsionaalselt laetud lood HPV-vaktsiini kasutamisel tekkinud rasketest kõrvaltoimetest on meedias ringelnud aastaid, kuid need väited pärinevad üksikjuhtumitest, kus mingi haigus on küll tekkinud pärast vaktsineerimist, kuid seos põhjuse ja tagajärje vahel on jäänud tõendamata. Samamoodi võiks väita, et HPV-vaktsiin põhjustab hilisemas elus hallipäisust. Säärased lood on paljude jaoks oma traagilisuses kuivast teadusartiklist põnevam lugemine, mis kulutulena jagamiste ja meeldimiste kaudu suhtlusmeedias levivad, kuid alati tasub suhtuda allikasse kriitiliselt. Pahatihti on tegu väljamõeldud lugudega, üksikjuhtudega või hoopistükkis religioossete organisatsioonide või alternatiivravipreparaate müüvate ettevõtete rahastatud reklaamiga.

Tõsiste kõrvaltoimete esinemist seoses HPV-vaktsiiniga on uuritud mahukates teadusuuringutes ja tõendeid nendele väidetele leitud ei ole. Nii Maailma Terviseorganisatsioon kui ka Rahvusvaheline Naistearstide Organisatsioon on selgelt kinnitanud HPV-vaktsiini ohutust. Mõistagi on vaktsineerimine igaühe isiklik otsus, kuid kaalukausile tuleb asetada HPV-vaktsiinist väidetavalt tekkivad kõrvaltoimed (mida uuringud pole kinnitanud) ning HPV-nakkusega kaasnevad aastate jooksul igakülgset teaduslikku tõendamist leidnud emakakaela ja muude paikmete vähk ning vähieelsed seisundid ning nendest tingitud ja antud haiguste raviga kaasnev kahju pikaajalisele tervisele ja heaolule. Emakakaelavähk on väga reaalne oht, mis tabab Eestis aastas umbes 170 ning viib hauda 70 naist.

Haigestuda võivad kõik

Samuti ei vasta tõele see, nagu soodustaks HPV-vastane vaktsineerimine seksuaalset riskikäitumist. Laiapõhjaline seksuaalharidus koolis tagab, et noored on teadlikud nii HPV-st ja selle riskidest kui ka teistest seksuaalsel teel levivatest nakkustest ning oskavad end nende eest kaitsta. HPV ja sellest tingitud vähki haigestumine on küll tõenäolisem mitme seksuaalpartneriga inimestel, kuid haigestuda võivad ka need, kel on elu jooksul olnud üks kindel partner, kes juhtumisi oli HPV kõrgriskitüve kandja. Samuti langeb Eestis elu jooksul vägistamise ohvriks 7,5% naistest, kes võivad saada HPV-tüve kurjategijalt.

Väited, otsekui oleks HPV-kandluse või emakakaelamuutustega naised ise oma “hooramisega” (nagu Varro Vooglaid ühes oma Facebooki-postituses väitis) selle endale kaela toonud, on ebakonstruktiivsed, hukkamõistvad ja otsesõnu solvavad. Valitud vaktsineerimise vanus 12 eluaastat pole tingitud sellest, et suurem osa Eesti noori selles vanuses seksuaalelu alustaks. Seksuaalelu alustamise keskmine vanus on meil püsinud aastaid peaaegu muutumatuna 16.–17. eluaasta juures. Tähtis on aga jõuda vaktsineerida sihtrühma kuuluvad inimesed enne, kui juba üksikudki neist seksuaalelu alustavad, sest sellisel moel on kaitse kõige vähiohtlikumate HPV-tüüpide suhtes pea täielik.

Ennetamiseks sobib ainult vaktsiin

Ka ei saa nõustuda väitega, justkui emakakaelavähki haigestunud naised ei külastaks piisavalt naistearsti ja ei hoolitseks oma tervise eest. Uuringud näitavad, et optimaalne emakakaela uurimise intervall on vastavalt meetodile ja naise vanusele 3–5 aasta järel ning sagedasem günekoloogi külastamine ei too kaasa emakakaelavähki haigestumise vähenemist. Seetõttu soovitame igal naisel jälgida, millal on neile viimati tehtud emakakaela PAP-test, millal oli soovitatud testi korrata ja sõeluuringu kutse saamise korral kindlasti minna. Tasub siiski silmas pidada, et analüüsid saavad üksnes varakult avastada vähieelseid muutusi ja takistada nende arengut vähiks, kuid need ei suuda HPV-ga nakatumist ja vähieelseid muutusi ära hoida. Seda suudab ainult HPV-vaktsiin.

Sestap ei saa üldistatult väita, justkui oleksid HPV-ga nakatunud või mõnesse vähiliiki haigestunud ise selles süüdi – see on kahetsusväärne ja kahjustav ohvrisüüdistus. Me saame anda oma parima, et HPV-ga nakatumist ennetada, kuid me ei suuda kunagi täielikult kõiki nakatumisi ja haigestumisi ära hoida.

Peale selle on uuringud kinnitanud HPV-vaktsiini kulutõhusust. Riigile on märgatavalt soodsam noori vaktsineerida, kui kulutada hiljem kordades mastaapsemaid summasid HPV-st tingitud haiguste diagnoosimiseks, jälgimiseks ja raviks. Rääkimata emotsionaalsest kahjust, mida see võib üksikisikule ja tema perele põhjustada.

Eesti on praegu emakakaelavähi levimuse ja suremuse poolest Euroopas esirinnas (osalt just vähese vaktsiiniga hõlmatuse tõttu) ja valitsuse plaan hakata vaktsineerimist rahastama on väga tervitatav. Kui suur hulk inimesi on HPV suhtes vaktsineeritud, siis väheneb selle viiruse levik kogu rahvastiku hulgas ning ajapikku juhtub sama, mis on juhtunud riikides, kus juba vaktsineeritakse, sest emakakaelavähi ja vähieelsete seisundite esinemissagedus väheneb oluliselt.

Artikli autorid on dr Hedda Lippus (Tartu Ülikooli doktorant ja Seksuaaltervise Kliiniku arst-noortenõustaja) ning dr Marie Abel (Eesti Seksuaaltervise Liidu president ning naistehaiguste arst-resident). Autorid kinnitavad autorid, et ei ole saanud vaktsiine turustavatelt ettevõtetelt mingeid rahalisi ega muid hüvesid.

Loe rohkem informatsiooni HPV viiruse kohta siit.

Valitsus kinnitas tänasel istungil pensioniindeksi väärtuseks 1,051, mille tulemusel tõusevad pensionid keskmiselt 5,1%. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee.

Pensioni baasosa on tänavu indekseerimise tulemusel 161,9 eurot (2016. a 153,3 eurot) ja aastahinne 5,767 eurot (2016. a 5,514 eurot). Näiteks 44-aastase staažiga inimese keskmine pension tõuseb 1. aprillist seniselt seniselt 395,92 eurolt 415,65 euroni.

Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu ligi 65,5 miljonit eurot. Pensione indekseeritakse 417 500 pensionäril.

Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee (avaleht → e-teenused → kodanikule→ toetused ja sotsiaalabi → Minule makstav pension, toetused  ja hüvitised). Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti pensionide indekseerimise infotelefonilt 661 0551 või numbrilt 6121 360.

Eesti riik arvutab igal aastal pensionid ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega.

Vanaduspension koosneb praegu baasosast, staažiosast (töötatud aastad * aastahinne) ning alates 1999. aastast pensionile jäänutel lisaks ka kindlustusosast (kindlustusosak * aastahinne). Pensioniindeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Teate edastas:

Karin Volmer

Kommunikatsioonijuht

Sotsiaalministeerium

626 9102 / 5696 4876

press@sm.ee / karin.volmer@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Valitsus leppis tänasel kabinetinõupidamisel kokku muudatustes, mis toetavad lapsevanemate töö ja pereelu ühitamist ning lapse eest hoolitsemise võrdsemat jagamist ema ja isa vahel.

„Soovime anda peredele rohkem otsustusõigust oma töö ja pereelu planeerimisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Poliitikakujundamisel on oluline arvestada lapsevanemate vajaduste ja soovidega tööd ja pereelu ühitada. Paindlikum süsteem motiveerib ka isasid rohkem pereelus osalema, mis loomulikult tugevdab peresuhteid ja lapsed kasvavad seega õnnelikumas keskkonnas. Samuti kui vanemal on võimalus lapse kõrvalt näiteks kodus töötada, peab ta saama seda muretult teha.“

Plaanis on liita senised rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning luua ühtne vanemapuhkus, mida vanemad saavad kasutada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Seejuures liidetakse ka sünnitushüvitis, isapuhkuse tasu ja vanemahüvitis ning osa vanemahüvitisest reserveeritakse kasutamiseks vaid emale ja osa isale. Isale on mõeldud üks kuu vanemahüvitisest, mis lisandub praegusele ca 18 kuu pikkusele vanemahüvitise perioodile ning isa saab kasutada oma osa paindlikult kogu vanemapuhkuse perioodil. 

„Enamik vanemahüvitisest on endiselt vanemate vahel jagatav ja see jääb pere otsustada, kumb vanematest puhkust ja hüvitist kasutab,“ ütles minister Iva. „Oluliseks muudatuseks on ka see, et kahe kuu vältel saavad vanemad puhata ja kasutada hüvitist ühiselt, samuti on võimalik vanemahüvitise saamist kolme aasta jooksul katkestada ja taasalustada.“
  
Plaanis on muuta vanemahüvitise maksmise valemit nii, et vanemahüvitise saamise ja samaaegse tulu teenimise korral ei vähendata hüvitist, kui tulu jääb alla pooleteistkordse keskmise palga (2018. aastal ca 1500 eurot). Sealjuures säilib vanemahüvitise saajale alati vähemalt pool talle määratud vanemahüvitisest ega vähendata hüvitist alla vanemahüvitise määra (2018. aastal 470 eurot). Praeguse süsteemi kohaselt vähendatakse vanemahüvitist juba siis, kui inimene teenib samaaegselt lisatulu rohkem kui 430 eurot.

„Kuna enamik vanemaid soovib vanemahüvitise kõrvalt töötada pigem madalama töökoormusega, vastab selline lähenemine vanemate ootustele tööturul osaleda. Samuti väheneb risk, et vanemahüvitist vähendatakse olukorras, kus vanem pole lapse kõrvalt töötanud, vaid on saanud tagantjärele ühekordset preemiat, toetust või muud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu,“ ütles minister Iva.

Üle pooleteisekordse keskmise töötasu teenivate vanemate hüvitis väheneb vähehaaval sõltuvalt teenitava tulu suurusest, ent ka nende hüvitis on uue valemi korral oluliselt suurem kui praegu.

Allikas: http://sm.ee/et/uudised/valitsus-joudis-vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-kaasajastamises-kokkuleppele

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud korraldas 25. veebruaril 2017 Tallinna Ülikooli ruumis M648 minikonverentsi. Enne lõunat kuulati järgmisi teemasid:
Spetsialistide koolitus (Istanbuli konventsiooni artikkel 15) – Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert.
Spetsiaalsed tugiteenused ja lühiuuring (Istanbuli konventsiooni artikkel 22) – Kadri Soo, Tartu Ülikooli lektor.
2016. aasta ülevaade statistikast Eesti Naiste Varjupaikadega seoses Merle Albrant, jurist ja Eha Reitelmann, ENVL juhatuse esinaine. Peale lõunat kuulati prokuröri Raul Heidot teemal: Eestkoste, külastamisõigused ja turvalisus (Istanbuli konventsiooni art 31). Päev lõppes ENÜ liikmesorganisatsiooni esinadajate üldkoosolekuga.

Loe lähemalt:

http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=4&uid=169

Vabariigi Valitsus otsustas täna moodustada sotsiaalministeeriumi juurde lastekaitse nõukogu, kelle ülesanne on riigi lastekaitsepoliitika eesmärkide seadmine ja elluviimine, lapse heaolu tagamist ja õiguste kaitset puudutavate ettepanekute esitamine ning lastekaitsealaseks ennetustegevuseks soovituste andmine.

„Lastekaitse nõukogu üks ülesanne on strateegiliste otsuste tegemine, millega tagame valdkondadeülese laste heaolu ja õiguste kaitse,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Laste toetamine ja võimalike probleemide ennetamine vajab senisest veelgi enam tähelepanu. Nõukogu loomisega soovime tuua laste heaolu teemad esiplaanile ja hoida neid fookuses poliitiliste otsuste tegemisel mistahes valdkonnas.“

Nõukogusse kuuluvad Lastekaitse Liidu, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu ja Eesti Noorteühendust Liidu esindajad, samuti ka haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, justiitsminister, siseminister, rahandusminister ning Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudi direktorid. Nõukogu esimees on sotsiaalkaitseminister, kelle vastutusalasse kuulub lastekaitsepoliitika koordineerimine.

Lisainfo:

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

626 9321 / 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse, millega määratakse vastsündinud edaspidi koheselt ema perearsti nimekirja. Sellega muutub lapsele perearsti saamine lihtsamaks, kuna vanemad ei pea eraldi täiendavate taotlustega tegelema.

Kui seni on lapsevanemad pidanud ise esitama avalduse oma lapse lisamiseks perearsti nimistusse, siis nüüd lisatakse vastsündinud perearsti nimekirja automaatselt. Nendel juhtudel, kus emal pole perearsti, tegeleb lapse nimistusse määramisega sünnitusabi osutaja koostöös terviseametiga. Kõigile lapsevanematele jääb endiselt võimalus avalduse alusel perearst valida.

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul tagab see muudatus võrdse tervisekaitse kõigile lastele. „Edaspidi ei jää enam ükski laps perearstita, kuna vastsündinu lisatakse automaatselt ema perearsti nimekirja,“ selgitas Ossinovski.

Ministri sõnul aitab muudatus eelkõige riskigrupis olevaid lapsi ja nende varajane märkamine terviseprobleemide ennetamiseks on äärmiselt oluline. „Perearstid saavad edaspidi informatsiooni kõikide vastsündinute kohta ja nii on perearstil oma meeskonnaga võimalik õigeaegselt kontrollida vastsündinu tervislikku seisundit,“ ütles minister. Seni on olnud juhuseid, kus vastsündinu perearsti nimistusse määramine viibib ja ka perearstil puudub vastsündinu kohta igasugune info.

Ühtlasi antakse seadusemuudatusega ligipääs tervise infosüsteemile (TIS) neljanda kursuse lõpetanud arstiõppe üliõpilastele, kes töötavad arsti abilisena ehk abiarstina. Ligipääs võimaldab abiarstina töötaval ja ravis osaleval üliõpilasel siseneda TIS-i oma ID-kaardiga ning näha patsiendi olulist terviseinfot, sh varasemaid haigusi ja allergiaid. Sellega saavad tudengid abistada arsti rohkem ning omandada väärtuslikke kogemusi raviprotsessis tegutsemiseks.

Eelnõuga saab tutvuda SIIN.

Lisainfo:

Birjo Must

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

626 9304 / 56 220976

press@sm.ee / birjo.must@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele 2017. aasta pensioniindeksi eelnõu, mille järgi pensionid tõuseksid tänavu aprillist keskmiselt 5,1%.

Riikliku pensioni indeksi väärtuseks on kavas kinnitada 1,051. Pensioni baasosa on tänavu indekseerimise tulemusel 161,9038 eurot (2016. a 153, 3035 eurot) ja aastahinne 5,767 eurot (2016. a 5,514 eurot). Riiklike pensionide indekseerimise maksumus on 2017. aastal ligi 65,5 miljonit eurot. Riiklikke pensione indekseeritakse 417 516 pensionäril.

Eesti riik viib igal kevadel läbi pensionide ümberarvutamise, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension, mille kasv sõltub pensionäri staažist ja alates 1999. aastast kogutud kindlustusosast.

Vanaduspension koosneb praegu baasosast, staažiosast (töötatud aastad * aastahinne) ning alates 1999. aastast pensionile jäänutel lisaks ka kindlustusosast (kindlustusosak * aastahinne).

Valitsus kinnitab indeksi väärtuse hiljemalt 20. märtsiks.

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

626 9321 / 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastusringile immuniseerimiskava määruse eelnõu, millega hakatakse tütarlapsi vaktsineerima inimese papilloomviiruse vastu ja võetakse kasutusele kuue haigustekitaja vastu kaitset pakkuv väikelaste liitvaktsiin.

Inimese papilloomiviirus ehk HPV on viiruslik nakkushaigus, mis levib peamiselt sugulisel teel. Viirus on väga laialt levinud ja kergesti nakkav ning teatud viiruse tüübid võivad põhjustada erinevaid vähkkasvajaid. Kõige sagedasem HPV-st põhjustatud kasvaja on emakakaelavähk.

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul on tütarlaste HPV-vastane vaktsineerimine väga oluline, kuna Eestis on emakakaelavähi esmashaigestumus ja suremus üks Euroopa kõrgemaid. „Haiguse tagajärjel sureb Eestis igal aastal keskmiselt 70 naist ja naiste pahaloomulistest kasvajatest on emakakaelavähk esinemissageduselt viiendal kohal. Tüdrukute HPV-vastane vaktsineerimine on käivitunud juba enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides ning soovime, et see oleks ka meil riiklikult rahastatud,“ ütles Ossinovski.

Tütarlaste vaktsineerimise eesmärk on vähendada HPV nakkuse levimise ulatust, sellest põhjustatud vähieelseid seisundeid, haigestumist vähki ning hoida ära vähist põhjustatud tervishoiukulusid ja suremust.  

Kuna HPV-vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam enne viirusega nakatumist, hakatakse Eestis vaktsineerima 12-aastaseid ning esimesel kahel aastal ka 13-14-aastaseid tütarlapsi. Vaktsineerimisi viib läbi koolitervishoiuteenuse osutaja ja vaktsineerimiskuur koosneb kahest annusest. 

HPV vaktsiinide hankimiseks on 2017. aastal riigieelarves ette nähtud 1 miljon eurot. Euroopa Liidus on müügiluba kolmel erineval HPV vaktsiinil. Milline vaktsiin kasutusele võetakse sõltub riigihankest.

Uue immuniseerimiskavaga võetakse kasutusele ka uus väikelaste liitvaktsiin, millega saab samaaegselt vaktsineerida kuue erineva haiguse vastu – difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatustõbi, b-tüübi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit.

Uus kava jõustub plaanide kohaselt 1. jaanuaril 2018.

Määruse eelnõuga saab tutvuda SIIN.

Lisainfo:

Birjo Must

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

626 9304 / 56 220976

press@sm.ee / birjo.must@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Valitsus arutas tänasel kabinetinõupidamisel vanemapuhkuste süsteemi kaasajastamist, et soodustada töö ja pereelu ühitamist ning hoolduskoormuse võrdsemat jaotumist vanemate vahel. Arutelu jätkatakse uuesti märtsis ning eelnõu on kavas valmis saada sügiseks.

„Muutunud on töö tegemise viisid ja ka perede soovid ning võimalused on väga erinevad. See eeldab vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemilt ajaga kaasas käimist – paindlikkust ning valikuvõimalusi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Plaanitud muudatustega usaldame perede valikuid ja anname puhkuste ning hüvitiste kasutamisel oluliselt rohkem valikuvõimalusi.“

Peamise muudatusena on plaanis liita senised rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus ning isapuhkus koos kõigi seniste hüvitistega üheks vanemapuhkuseks ja –hüvitiseks, mida saaks tulevikus kasutada kas ühes osas või osadena kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Teise peamise uuendusega on ettepanek suurendada isade osalemist hoolduskoormuse jagamisel. Selleks on kavas lisada praegusele vanemahüvitise perioodile üks kuu, mis oleks mõeldud kasutamiseks ainult isadele ega oleks üle antav teisele vanemale. „Hoolduskoormusega kaasnevat vastutust kannavad praegu peamiselt naised, mis võib kaasa tuua nii karjääri takerdumise, diskrimineerimise kui ka sissetulekutes kaotamise. Teiste riikide kogemus näitab, et paindlikud võimalused töö- ja pereelu kombineerimisel motiveerivad isasid võtma rohkem aega pere ja laste jaoks,“ rääkis Iva.

Eelnevalt töösuhtes olnud vanematele on seega tulevikus plaanis maksta vanemahüvitist kuni 605 päeva ehk järjestikku kasutades kuni lapse u 19-kuuseks saamiseni. Mittetöötavale vanemale oleks tasustatud vanemahüvitise periood 575 päeva.

TAUST

·         2015. aastal sai vanemahüvitist kokku 14 505 inimest, kellest kõigest 8% olid isad.

·         Lapsehooldustasu maksti alla 3-aastase lapse kasvatamise korral 98% juhtudest naistele.

·         Tasustatud lapsepuhkust ja puudega lapse lisapuhkust kasutavad enamasti (vastavalt 79% ja 76%) emad.

·         FIEdel, vaba elukutse esindajatel (nt notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, audiitorid, pankrotihaldurid), käsundus- ja töövõtulepingu alusel töötavatel või mittetöötavatel isadel puudub praegu õigus isapuhkusele ja selle tasule.

·         140-päevase rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ei ole praegu Eestis lubatud töötada, kuna õiguslikult käsitletakse seda perioodi ajutise töövõimetusena. Tänapäevased arusaamad ja töö tegemise võimalused sellist lähenemist ei toeta ning paljud lapseootel naised on võimelised ja tahavad töötada.

·         Vanematel ei ole praegu võimalik osakoormusega töötades ja puhates olla lapsehoolduspuhkusel samaaegselt.

·         Taanis, Norras ja Rootsis saab kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist, vanemad saavad olla puhkusel nii üheaegselt kui eraldi, osa hüvitisest on võimalik säilitada hilisemaks perioodiks, samuti on võimalik valida madalamalt hüvitatud pikema puhkuseperioodi ja kõrgemalt hüvitatud lühema puhkuseperioodi vahel.

·         Riikides, kus osa vanemapuhkusest on reserveeritud isadele, on isade osakaal vanemapuhkuse kasutajate hulgas väga kõrge (nt Norras, Islandil ja Rootsis ca 90%). Samuti jagavad isad peale individuaalõiguse kasutamist meelsamini ka ülejäänud, perele jagamiseks mõeldud puhkuseosa.

·         Norras tõusis isade osakaal vanemapuhkuse kasutamises pärast isadele suunatud vanemapuhkuste muudatusi 1993. aastal 1997. aastaks 4 protsendilt 70-ni ja on viimastel aastatel olnud ca 90%.

Teate edastas:

Karin Volmer

Kommunikatsioonijuht

Sotsiaalministeerium

626 9102 / 5696 4876

press@sm.ee / karin.volmer@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Esimene naiste kongress peeti 27. mail 1917 Tartus, millest võttis osa 17 naisorganisatsiooni. Enne II Maailmasõda jõuti korraldada 5 kongressi, kus päevateemad varieerusid eestluse säilimise, säilitamise, naiste õiguste ja vaba eneseväljendamise tagamise ning kehtestamise üle.

2014.aaasta 7.märtsil taaselustas Eesti Naisliit koostöös 6 vabaühenduse, riigi- ja kohaliku omavalitsustega naiste kongresside traditsiooni ja Eestimaa Naiste 6. Kongress toimus Tallinnas 7.märtsil 2014.aastal kus võeti vastu otsus, et iga 3 aasta tagant korraldatakse naiste õigustele ja ühiskonnas valulikele probleemidele suunatud suurfoorum.

Eestimaa Naiste 7. Kongress koguneb Tallinnas 3.märtsil 2017.aastal kus Rahvusraamatukogus tuleb arutusele aktuaalsed ja suurt avalikku huvi pakkuvad küsimused.

Seekordse kongressi teemad on suunatud naiste edukuse, otsustusõiguse ja iseseisvuse suurendamisele, kauauuritud ning pikalt räägitud palgalõhe problemaatikale ning sellest tuleneva majandusliku sõltuvuse vähendamisele.

Madalam palk ja ebavõrdne kohtlemine töösuhetes alandab naise enesekindlust ja eneseväärikust ning sageli pingestuvad majanduslikud probleemid peresuhetes. See omakorda viib lähisuhtevägivallani ja perekonna purunemiseni.

Kuidas ergutada naisi ettevõtlikkusele ja eneseteostusele,  kuidas naine saab ennast kehtestada tööandjaga palga läbirääkimistel ja kuidas võidelda lähisuhtevägivalla vastu –  need on teemad, millele kongress keskendub, valitsusasutustelt  vastuseid otsib ja ootab.

Oled Sa naine või mees, tule kongressile ja anna oma panus ühiskonna paremaks muutumisele ja arengule!

Eesti Naisliit

Registreerimine veebilt: http://naisliit.ee/