Kui sul on puue, on sul samad õigused kui inimestel, kel puuet pole. Sinu võimalused arendada ja teostada ennast ning rääkida kaasa ühiselu kujundamises ei tohi olla teiste inimestega võrreldes piiratumad. Riigi ülesanne on tagada, et puuetega inimestel oleks ühiskonnas samasugune väärikus kui kõigil teistel. Puudega inimesel on samasugused õigused kui teistel ühiskonnaliikmetel – õigus ise oma valikuid teha, õigus luua pere, saada haridust, osaleda töö- ja ühiskonnaelus.

Eestis kehtiv võrdse kohtlemise seadus keelab inimese diskrimineerimise puude tõttu töö valdkonnas, edutamisel, kutse- ja täiendõppes.

Eesti on ühinenud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mille eesmärk on kaitsta puuetega inimeste õigusi ja tagada põhivabadused.

Puude tõttu diskrimineerimine tähendab seda, et üht inimest koheldakse võrreldavas olukorras halvemini kui teist inimest just tema puude pärast.

Loe lähemalt puude tõttu diskrimineerimise kohta.

Allikas: http://www.vordoigusvolinik.ee/millise-murega-saab-abi/puue/

Sooline võrdõiguslikkus tähendab seda, et naistel ja meestel on hariduse saamisel, tööelus, poliitikas, majanduses ning teistes valdkondades võrdsed õigused ja võimalused. Sinu sugu ei tohi piirata sinu võimalusi kujundada oma elu, teha valikuid ning rääkida kaasa sind ümbritseva ühiskonna asjades.

Naised ja mehed on võrdsed ühiskonnas, kus inimestel puuduvad sooga seotud takistused ennast arendada ja teostada ning elada täisväärtuslikku elu.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus keelab soolise diskrimineerimise kõigis eluvaldkondades.

Õigus olla vaba soolisest diskrimineerimisest tähendab seda, et kõiki inimesi tuleb kohelda võrdselt hoolimata nende soost, abielustaatusest, rasedusest või lastekasvatamise kohustusest.

Loe lähemalt  soolise diskrimineerimise kohta

Allikas: http://www.vordoigusvolinik.ee/millise-murega-saab-abi/sugu/

Olete oodatud 5. veebruaril Tallinna Ülikoolis toimuvale konverentsile SIHT- Sooaspekti Integereerimine õpetajaHaridusse ja Täiendkoolitusse.

9.30-10.00         Osavõtjate  registreerimine, tervituskohv

10.00-11.00       I paneel: Sissejuhatus teemasse

Urmas Paet, Euroopa Parlamendi liige

Mailis Reps, Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Dagfinn Sørli , Norra suursaadik

11.00- 12.30      II paneel: Norra kogemus soostereotüüpide ületamisel

Ole Bredesen Nordfjell, Reform keskus

Lise Østby, Norra laste-, noorsoo- ja perekonnaasjade amet*

Küsimused-vastused. Arutelu

12.30-13.30             Lõuna

13.30-14.45       III paneel: Eesti olukorrast

Tiiu Kuurme: Poisid ja tüdrukud koolist ja enesest koolis

Gertrud Kasemaa: Naisõpetaja, meesõpetaja või eelkõige hea õpetaja? Tüdruk ja poiss- eelkõige õpilane?

Elo-Maria Roots: Õpilase identiteet ja tulevikunägemused soolisest  vaatest

Küsimused-vastused. Arutelu

15.00-16.30       IV paneel: Eesti olukorrast

Evelyn Neudorf ja Tiia Õun : Lasteaiaõpetajate ja juhtide arusaamad lastele võrdsete  võimaluste tagamisest soolisest vaatest

Hannaliisa Uusmaa ja Kadri Aavik:  Sooaspekt Eesti kutsehariduses- õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud

Katri Lamesoo ja Gertrud Kasemaa: Sooaspekti integreerimine õpetajaharidusse-vajadused ja võimalused

Küsimused-vastused. Arutelu

16.30- 17.00      Kokkuvõte ja lõppsõnad          

Ülle-Marike Papp

Info ja registreerimine hariduskonverents2016@gmail.com

Lähemalt: http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=4&uid=159

Veebipõhine tugikeskkond Helpific korraldab 28. jaanuaril Swedbank pangahoones Liivalaia 12 kell 14.00-17.00 tasuta infopäeva. Ürituse eesmärk on tutvustada Helpificut kui vabatahtliku ja tasulise abistamise platvormi ning lähiaja projekte. Huvilistele (üliõpilased, eakad) räägitakse, kuidas olla lihtsalt ja paindlikult isiklik abistaja erivajadustega inimestele – seda nii tasu eest kui ka vabatahtlikult. Abistajad ja abi saanud erivajadusega inimesed jagavad oma isiklikke Helpificu kaudu saadud kogemusi.

Infopäevale on oodatud puuetega inimeste ja eakate organisatsioonide/asutuste, sotsiaalhoolekande osakondade ning üliõpilasesinduste juhid, kuid ka erivajadusega inimesed, sotsiaaltöötajad, sotsiaaltöö ajakirjanikud, eakad ja üliõpilased. Koos moodustatakse vestlusringid, kus arutletakse, kes võiksid olla inimesed, kes soovivad pakkuda isikliku abistaja teenust ja kuidas nad üles leida. Kohal on viipekeeletõlgid, kes aitavad vaegkuuljatel ja kurtidel üritusest osa võtta.

Helpific on saanud alguse ideede arendamise võistluselt „Garage48 Enable” (tõlkes „Tee võimalikuks”). Publikulemmikuks valitud veebiplatvorm Helpific toob sotsiaalvaldkonda uuenduslikke ning mugavaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi, et muuta erivajadustega inimeste elu kergemaks ja võimaldada paremat toimetulekut. Helpific on paindlik inimeselt inimesele lahendus nii noortele kui eakatele.

Kangelasliku missiooniga Helpific, kelle visioon on saada parimaks ja suurimaks tugikeskkonnaks Euroopas aastaks 2020, pakkudes erivajadustega inimestele võimalust iseseisvamaks eluks, on jõudnud ka Ajujahi äriideede konkursil top 30 hulka ja valmistub osalemiseks järgmises vooruks. Just tasuline isikliku abistaja teenus on üheks otsustavaks elemendiks ettevõtte jätkusuutlikkuses ja finaali jõudmisel. Ajujaht on Eesti suurim äriideede konkurss.

Swedbank soovib omalt poolt infopäeva toetada ruumide tasuta kasutusse andmisel ning kostitab külalisi kohvi ja teega.

KAVA

13.30-14.00        Saabumine ja tervituskohv, tervitussõnad

14.00-14.15        Tutvustame Helpificut: vabatahtlik abistamine ja tasulised teenused

14.15-14.30        Jagame kogemusi: millist abi on puudega inimesed meie kaudu saanud ning kuidas Helpificu kaudu lihtsalt teenida lisaraha

14.30-15.00        Kinnitame keha

15.00-15.15        Jaguneme gruppidesse, alustame vestlusringiga

15.15-16.00        Vestlusringid: kuidas leida abistajaid ja isikliku abistaja teenuse pakkujad

16.00-16.45        Teeme kokkuvõtteid

16.45-17.00        Head koduteed!

Ürituse täpsem asukoht: Liivalaia 12, keskmine maja, pöördukse kõrvalt uksest sisse, 9. korrus.

Infopäevale registreerida saab https://goo.gl/cmlEN4.

 

Helpific veebileht: helpific.com/et

Facebook: facebook.com/Helpific

 

Lugupidamisega /   Best Regards,
Keiu Roosimägi Founder / Project Managment
Helpific | Tallinn, Estonia | www.helpific.com
(+372) 53 477 636 | keiu.roosimagi@helpific.com

 

Manuste ala

 

Manuse Foto.jpg eelvaade

 

 

Foto.jpg

 

 

 

 

 

 

Sotsiaalministeeriumi teatel ootavad järgmisel aastal eestimaalasi ees mitmed muudatused sotsiaalvaldkonna seadustes. Millised?

Igakuine lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele tõuseb. Toetus esimesele ja teisele lapsele tõuseb järgmise aasta 1. jaanuarist 50 euroni. Riiklike peretoetuste seaduse muudatus määrab lapsetoetuse tõusu järgnevaks neljaks aastaks.

Toimetulekutoetus suureneb. Puuduses olevate perede toetamiseks tõuseb toimetulekupiir 2016. aastal 130 euroni üksi elavale isikule ja perekonna esimesele liikmele, samuti pere alaealistele lastele. Iga järgneva täisealise perekonnaliikme toimetulekupiir tõuseb 104 euroni. 2015. aastal olid toimetulekupiirid vastavalt 90 ja 72 eurot.

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir tõuseb. 2016. aastal tõuseb vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele 358 euroni, igale järgnevale vähemalt 14-aastasele pereliikmele 179 euroni ja igale alla 14-aastasele pereliikmele 107,4 euroni. 2015. aastal olid vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirid vastavalt 329, 164,5 ja 98,7 eurot.

Uue aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima uus sotsiaalhoolekande seadus. Üheks olulisemaks muudatuseks on miinimumnõuete kehtestamine kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kvaliteedile. See aitab kaasa abivajavate isikute teadlikkuse suurendamisele abi saamise võimalustest ja eesmärkidest. Samuti võimaldab selgem regulatsioon saada riigil senisest paremat ülevaadet sellest, millistes omavalitsustes vajab teenuste kvaliteet ja kättesaadavus parandamist ning mille kohta saadud andmed võimaldavad vajadusel plaanida riigi tasemel muutusi olukorra parandamiseks.

Prognooside kohaselt tõusevad pensionid järgmise aasta aprillist 5,7 protsenti. Keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 375 eurolt 396 euroni. Keskmine pension jääb tulumaksuvabaks, kuna tõuseb ka pensionide täiendav maksuvaba tulu.

Rehabilitatsiooniteenuste järjekorrad lühenevad. Tänu täiendavatele eelarvelistele vahenditele on võimalik lühendada oluliselt rehabilitatsiooniteenuste ootejärjekorda, kus on täna järjekorras ligi 9000 inimest. Eesmärk on tagada see, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele saadakse ühe aasta jooksul. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eelarve on 2016. aastal 8,85 miljonit eurot, kasv 1,4 miljonit eurot.

Jõustub uus lastekaitseseadus. 2016. aastal rakendub uus riiklik lastekaitsekorraldus, mis on suunatud laste ja noorte sotsiaalsete ning terviseriskide ennetamisele ning vähendamisele. Sealhulgas hakatakse peredele pakkuma uusi tugiteenuseid, areneb perelepitusteenus, jätkuvad vanemahariduse programm (vanemlusprogramm) ja lastekaitsetöötajate täiendkoolitused. Lastekaitseseaduse rakendamise eelarve on 2016. aastal 1,4 miljonit eurot. 2015. aastal oli eelarve 294 420 eurot, muutus on ligi 1,1 miljonit eurot. Uue lastekaitseseaduse rakendamisel suudetakse paremini ennetada nii laste kehalist kui vaimset väärkohtlemist ja õigeaegsemalt sekkuda. Lapse väärtustamisel on oluliseks sammuks uue lastekaitseseadusega keelustada lapse igasugune väärkohtlemine, sealhulgas ka kehaline karistamine. Samuti sätestab uus seadus igaühe kohustuse anda asjaomastele asutustele abivajavast lapsest teada.

Sotsiaaltöötajate palgafond suureneb. Laste asenduskodude ja erihoolekande asutuste töötajate palgafond suureneb 4% võrra.

Jätkub vägivallaohvritest naistele ja nende lastele nõustamisteenuste ja turvalise majutuse pakkumine.Vägivallaohvritest naised ja nende lapsed saavad kaitset, mõistmist, tuge ja asjatundlikku nõustamist (sealhulgas psühholoogilist ja juriidilist), et vägivallast pääseda. Samuti jätkub tugitelefoni 1492 teel abi pakkumine. Ööpäevaringse üleriigilise tasuta tugitelefoni eesmärk on pakkuda esmast abi ja nõustamist vägivallaohvritest naistele, nende lähedastele ja ohvritega kokku puutuvatele spetsialistidele. Telefonil vastavad koolitatud nõustajad. Vägivalla ohvritele on väga oluline teada, et nad ei ole oma olukorras üksi. Nad vajavad teavet, kuidas kaitsta ennast ja oma lapsi. Seda tüüpi esmast kriitilise tähtsusega nõustamist ööpäevaringne tasuta telefoniliin ka pakub.

Puuetega inimestele mõeldud abivahendite kättesaadavus paraneb ning psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande ootejärjekorrad lühenevad. Puudega inimestele igapäevaeluks ja tööks vajalike abivahenditega seonduvad iga-aastased probleemid lõpetatakse abivahendite reformi jõustumisega 2016. aastal. Senise maakonnapõhise abivahendite süsteemi asemel käivitub 2016. aastal riiklik süsteem, mis muudab abivahendite kättesaadavuse lihtsamaks ning kvaliteetsemaks. Lihtsustub ka abivahendi saamisega seonduv asjaajamine. Erihoolekande reorganiseerimine jätkub psüühilise erivajadusega inimestele kvaliteetsemate ning kogukonnalähedaste teenuskohtade loomisega, millega lühenevad ka järjekorrad. Eesmärk on paremate ja personaalsemate teenuste pakkumine. Euroopa Liidu vahendite toel jätkatakse suurte hoolekandeasutuste reorganiseerimist.

Allikas: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/uus-aasta-roomustab-rahakotti-sotsiaaltoetused-ja-pensionid-kasvavad?id=73318405

RMK ja Puhta vee teemapark liitusid SIIA SAAB märgiga

Ligipääsetavuse hea tahte märgiga SIIA SAAB liitusid Riigimetsa Majandamise Keskus ning Järva- ja Lääne-Viru maakonnas asuv Puhta vee teemapark, kes pakuvad looduses puhkamise võimalusi, mida saavad kasutada ka erivajadustega inimesed.

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta sõnul on RMK tegevus ja Puhta vee teemapark elavaks näiteks, et ka loodus- ja matkarajad saavad pakkuda elamusi kõigile inimestele hoolimata kellegi erivajadusest. „Oleme heas mõttes metsarahvas ja seetõttu on loodusele ligipääsu tagamine märgilise tähtsusega”, rõhutas Pakosta. “Ja jälle saab kinnitust, et erivajadustega inimestele ligipääsu võimaldamine aitab tegelikult kõiki inimesi. Kui uuringute järgi on osa noori ja lapsi kaotamas sidet loodusega, siis aitab parem ligipääsetavus loodusega tutvust teha juba lapsekärust või julgustab vanavanemaid koos lapselastega ringi liikuma,” lisas Pakosta.

RMK juhatuse esimees Aigar Kallas tõi välja, et paljud RMK pakutavad võimalused on kasutatavad nii ratastoolis liikujatele, vaegnägijatele, vaegkuuljatele kui ka intellektipuudega inimestele, kuid seni on kõige rohkem jõutud arendada ratastooli kasutajatele mõeldud võimalusi.

„Võimalus loodusest rõõmu tunda on universaalne inimõigus. Kauni Eestimaa avastamisel ei tohi takistuseks saada ei ilm, aastaaeg ega erivajadus. RMK looduskeskused üle Eesti on ligipääsetavad ka liikumisraskustega inimestele, samuti Elistvere loomapark ja Sagadi metsakeskus,“ ütles Kallas. Info ratastoolis liikumiseks sobivate matka- ja õpperadade, lõkkekohtade, puhkeplatside ja metsaonnide kohta leiab RMK veebiaadressilt www.loodusegakoos.ee.

Puhta vee teemapargi loodusgiid ja MTÜ Ökokratt juhatuse liige Priit Adler ütles, et arenenud riikides soovitavad arstid tihti tervise hoidmiseks ja taastumiseks liikuda looduses. „Puhta vee teemapargi teraapilises Meelteaias kutsume avastama loodust ja iseennast kõigi viie meele: nägemise, kuulmise, haistmise, kompimise ja maitsmise abil. See on arendav kogemus ja sobilik kõigile. 16. sajandil rajatud metsaparki oleme aga ehitanud loodusrajad, mida saab mugavalt läbida ka ratastoolis liikudes,“ selgitas Adler. Samuti saavad erivajadustega inimesed kasutada Puhta vee teemapargi õppekeskust ning osaleda neile kohandatud õppeprogrammides.

Ligipääsetavuse hea tahte märgi „SIIA SAAB“ on võtnud kasutusele veel Statistikaamet, AS Andmevara, Rahvusooper Estonia, Eesti Töötukassa, Tallinna Tehnikaülikool, Ülemiste Keskus, Eesti Kunstimuuseumi filiaalid Kumu, Kadrioru ja Niguliste muuseum, Teater Vanemuine, IT Kolledž, Pimedate Ööde Filmifestival,  AQVA Spa & Hotel, Restoran Tuljak, Metsavenna talu Mõniste vallas ja Võru Tarbijate Ühistu Maksimarket.

Võrdõigusvoliniku kantselei loodud hea tahte märk „SIIA SAAB. Ligipääs kõigile“ väärtustab kõigile avatud ja ligipääsetavat keskkonda. Ettevõtjad ja asutused, kes soovivad parandada oma ruumide, teenuste ja info ligipääsetavust on kutsutud märgiga liituma.

Lisainfot, sh kontrollküsimused ligipääsetavuse hindamiseks leiab märki tutvustavalt veebilehelt www.vordoigusvolinik.ee/siiasaab/.

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei

Meedianõunik

+372 53 584 968

6269 056

nele.meikar@svv.ee
www.vordoigusvolinik.ee

www.vordoigusvolinik.ee/siiasaab/

11. detsembril toimub Tallinna ja Harjumaa erivajadustega naiste jõulueelne koosviibimine. Pidu leiab aset Eesti Puuetega Inimeste Kojas, Toompuiesteel.

Vabatahtlike ning heade Eesti inimeste abiga viiakse läbi meelelahutuslik üritus, et tuua erivajadustega naistele ja nende erivajadustega lastele pisut rõõmu igapäevaellu. Õhtu on sisustatud erinevate tegevustega – kavas on jõuluhõnguline õhtusöök, muusikalise vahepala eest hoolitseb bänd Pööriöö ning Siim Roos klaveril ning ei puudu ka kingitused.

Ühingu liikmetest on enamik naisi vähekindlustatud, töötud või pensionieas üksikud erinevate puuetega naised ja emad, kelledest paljud kasvatavad ka liikumispuudega last. Enamikul naistel on see aastas ainuke suurem üritus, kus saab tunda soojust ja lähedust. Juba kodust väljaminek ja kokkusaamine teiste naistega, kultuurisündmusest osasaamine, kohvitamine, ühe reede õhtu nautimine, on paljude jaoks neist suur samm ja sündmus.

"Eesmärk on pakkuda erivajadustega naistele kasvõi üheks õhtuks võimalust unustada oma erivajadus ja tunda rõõmu lihtsatest asjadest, näiteks kohvitamisest teiste naistega," räägib ühingu esinaine Keiu Roosimägi, tuues välja ürituse olulisuse.

Igaühel on võimalus panustada ürituse veelgi meeldejäävamaks muutmisel – oodatud on söögipoolised jõululauale, kingitused lastele kingikotti või sümboolne rahaline annetus invatranspordi ning muu olulise eest tasumiseks.

Informatsioon annetuste tegemiseks:

MTÜ Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing

Registrikood: 80355326

A/a: 221057250239 (Swedbank AS)

SWIFT kood/BIC: HABAEE2X

IBAN: EE642200221057250239

Märksõna: "Annetus, jõulud 2015"

* Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu missiooniks on abistada ja toetada erivajadustega noori tütarlapsi, naisi ja nende peresid. Ühingu südamelähedaseks ambitsiooniks on kõige muu kõrval ka ühiskondlike hoiakute muutmine erivajadustega naistesse ja neidudesse. Üks ühingu motodest on: õiglus ja armastus pole puudega!

Ürituse link:

https://www.facebook.com/events/122015981494349/

http://thpnu.epnu.ee/harjumaa-puuetega-naised-ja-nende-lapsed-saavad-osa-imelistest-jouludest/

Lisainfo:

Keiu Roosimägi

Juhatuse liige / Esinaine

Vabatahtlike koordinaator

Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing MTÜ (THPNÜ)

(+372) 53 477 636

keiu.thpnu@epnu.ee

Pressiteate koostas:

Inge-Riin Õun

ingeriinoun@gmail.com

THPNÜ vabatahtlik

Seminar toimus Tallinnas hotellis Euroopa (Paadi 5) Ida-Euroopa saalis algusega kell 11.00 ja lõppes kell 16.00. Puuetega naised viibisid antud seminaril.

Kava oli järgmine:

0.45–11.00 Tervituskohv

11.00 –11.15 Sissejuhatus – seminar-ümarlaua eesmärgid ja sisu. Reet Laja, ENUT

11.15–11.45 Rahvastiku vananemise väljakutsed. Luule Sakkeus, Eesti demograafia keskuse juhataja

11.45–12.15  Aktiivsena vananemise arengukava soolisest aspektist. Arutelu. Mari-Liis Sepper

12.15–13.15  Aktiivsena vananemise arengukava Heaolu arengukava tööversioonis. Arutelu. Eha Lannes, Sotsiaalministeerium

13.15–13.45 Lõunapaus

13.45–14.15  Aktiivse vananemise toetamine. Tartu Rahvaülikooli NordPlus projekti näitel. Arutelu. Ingrid Leinus, Tartu Rahvaülikool

14.15– 14.40 Vanemaealiste koolitusest. Kas mehed on diskrimineeritud? Arutelu.Tiina Tambaum, Eesti demograafia keskus; Tiina Jääger, Eesti Vabaharidusliit

14.40–15.00 Kokkuvõtted

Seminari ettekannete materjalid leiate siit: https://drive.google.com/folderview?id=0B0llgm7MjOzwWGpKY1RqNENRNTg&usp=sharing

Vaata ka http://www.enut.ee/enut.php?id=&uid=588

Vestlesime endise võrdõigusvoliniku Mari-Liis Sepperiga pärast voliniku töö lõpetamist tehtud tööst, Eesti feminismi arengutest ja väljakutsetest. Muuhulgas soovitas ta inspireerivat kirjandust ja kunsti!

Lõpetasid paari päeva eest volinikutöö. Kas jõudsid kantselei uuele volinikule ette valmistada?

Jõudsin, viimased nädalad tegime kõik, et uuel volinikul oleks võimalikult lihtne tööd jätkata ja et tal ei oleks menetlustetaaka. Töötajatel seisab ees muutus, uue rütmi sissesaamine võtab aega, aga iseenesest on kõik valmis.

Mis saab üldse kantseleist? Mida arvate kuulujuttudest, et voliniku institutsioon viiakse õiguskantsleri alla?

Seda juttu on räägitud juba mitu aastat ning enamasti on seda teinud IRLi ja Reformierakonna poliitikud. Lahendada on soovitud probleemi, et voliniku kantselei on välja arendamata ja ebapiisava rahastusega. Arvatakse, et kui kantselei liidetakse mingi teise asutusega, siis see probleem kaob. Ei kao. Arvan siiski, et keegi ei hakka seda lähiaastatel tegema, aga eks see aega-ajalt kerkib teemana jälle üles.

Kas liitmine oleks töö sisule kahjustav? Mis siis muutuks?

Mina olin oma ametiaja jooksul igasuguse liitmise vastu. Sugude võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemade puhul on oluline see, et need on eraldiseisvad valdkonnad, mitte ära peidetud üldisesse põhiõiguste kaitse konteksti. Kui voliniku kantselei liiguks suurema organisatsiooni alla, siis tähelepanu ja fookus nendele teemadele väheneks. Asutus on tegutsenud kümme aastat ja väga palju tööd on tehtud. Oleks väga suur reform liita asutus nüüd teisega. Mina olen selle vastu. Ka osa õiguskantslereid on olnud selle vastu, näiteks Teder. Ülle Madise on vahetult enne õiguskantsleriks saamist ütelnud, et tema on valmis sel teemal arutama. Pooldajate hulgas on olnud pigem poliitikud.

Millised on kõige suuremad probleemid võrdõiguslikkuse alal praegu Eestis?

Loe edasi:

http://feministeerium.ee/mari-liis-sepper-loodan-et-eestis-tekib-uusi-tugevaid-naisliikumise-figuure/

Arusaamad sellest, mis on puue ja kes on puudega inimene, on erinevatel aegadel olnud erinevad. Tänapäeval on valdavaks saanud lähenemine, mille järgi ei ole puue üksiku inimese terviseprobleem, vaid puue ja selle tajumine sõltub samavõrd inimest ümbritsevast keskkonnast. Ühistransport, hooned ja nende sisustus võivad puudega inimesel aidata iseseisvalt hakkama saada või vastupidi, olla igapäevaelus suures takistuseks ning tekitada lõhe puudega inimese ja teiste inimeste võimaluste vahele.

Seepärast on ka Eesti seadused pannud riigile kohustuse luua võimalused, et puudega inimene saaks ühiskonnas võimalikult iseseisvalt osaleda. Puuetega inimeste võrdne kohtlemine tähendabki seda, et võrdsete võimaluste loomiseks tuleb astuda samme. Võrdõigusvolinik päris ministeeriumidelt ja põhiseaduslikelt institutsioonidelt aru selle kohta, kuidas nad on taganud puudega inimestele võimalused nende juures töötada ja karjääri teha. Küsimustik saadeti 11 ministeeriumile, kellest vastas 9. Võrdõigusvolinikule edastasid vastused Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium, Keskkonnaministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium ning Sotsiaalministeerium. Küsimustikule jätsid vastamata Haridus-ja Teadusministeerium ning Rahandusministeerium. Lisaks ministeeriumidele saadeti küsimustik 7 põhiseaduslikule institutsioonile: Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikogu Kantseleile, Riigikontrollile, Riigikantseleile, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Pangale ja Riigikohtule. Küsimustikule jättis vastamata kaks põhiseaduslikku institutsiooni: Eesti Pank ja Riigikohus.

Küsitluse tulemused: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2015/09/Kysimustik_loplik-versioon.pdf