Skip to main content

Võrdõigusvoliniku kantselei. Pressiteade 1. juuni 2015 Täna algaval soouurimuslikul konverentsil esitletakse uuemate teadusuuringute tulemusi.

1.- 2. juunini toimub võrdõigusvoliniku kantselei eestvõttel Tallinnas akadeemiline konverents “Saatused ja staatused: soolisuse mõtestamine postsotsialistlikus Eestis”, mis toob kokku hulgaliselt eri valdkondade teadlasi ning esitletakse mitmete uuemate teadusuuringute tulemusi. Konverentsi peaesinejad on professor Toril Moi (Norra/USA), professor Madina Tlostanova (Venemaa) ja professor Tiina Ann Kirss (Eesti).

Konverentsi peaesineja Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriteooria professor Tiina Ann Kirss märgib, et pärast pea veerand sajandit iseseisvust on Eestis nii feminismi kui ka soolisuse suhtes palju väärarusaamu ning eelarvamusi. „Õppejõuna ja kodanikuna tõden, et siin on vaja valgustada, õpetada mõtlema, mitte reageerima. Alustada tuleb siinmaisest ajaloost, elu-olust, teadvustades, et kriisiolukordades muutub ühiskondlike soorollide paigalhoidmine justkui hädapiduriks. Tänapäeva neoliberaalses Eestis ei ole feministlikud vaated tingimata eneseteostuse käepikendus. On vaja küsida: miks on mitmel pool "heaks tavaks", et teismelised tüdrukud (ikka) koolis ei räägi, vaid kuuletuvad vaikselt? Kas vaesusel on Eestis naise nägu? Kas eakate naiste lesena veedetud vanaduspõlv ei peaks olema mitte laidetav viga, vaid kutse anda inimlikku abi? Kas märkame neid naisi, kelle hooldada on põdurad vanakesed või kes kasvatavad puudega last?“ küsis Kirss.

Venemaa Rahvamajanduse ja Avaliku Halduse Akadeemia filosoofiaprofessori Madina Tlostanovaplenaarettekande teema on feminismi arenguvõimalused postsotsialistlikes riikides. „Modernsuse sotsialistliku versiooni kokkuvarisemisega on feminism leidnud ennast keerulisest olukorrast, kus tuleb minna tagasi ja elada moderniseerimine ja emantsipatsioon läbi juba teist/kolmandat/neljandat korda, seekord neoliberalismi mõju all. Selle tagajärjel on unustatud kohalike naisliikumiste ajalugu, sh ka sotsialistlikule režiimile eelnenud arengud, ent ka vastuoluline nõukogude periood. Nõnda oleme pidanud taas alustama nullist, jäädes igavesti püüdlema järelejõudmist. Samal ajal on riigisotsialismi ehk patriarhaalse süsteemi ja kommunistliku ideoloogia tandemi kokkuvarisemine viinud paljudes postsotsialistlikes riikides konservatiivsete, rahvuslike ja väljaarvavate väärtuste domineerimiseni, mis jätab naised ilma isegi neist vähestest sotsiaalsetest tagatistest, mis neil olid riigisotsialismi tingimustes, pakkumata asemele midagi positiivset. Postsotsialistliku feministliku mõttekogukonna peamine ülesanne on kujundada postsotsialistlikku sookriitikat ja positiivset tulevikuprogrammi, mis ei põhine järelejõudmise püüdlustel ega intellektuaalsel asümmeetrial, vaid võrdsel dialoogil teiste feminismidega nii põhjas kui lõunas,“ sõnas Tlostanova.

 

Konverentsi peaesineja Duke’i Ülikooli kirjanduse, inglise keele ja teatriuuringute professori Toril Moiettekanne keskendub sooliste erinevuste kultuurilise või bioloogilise päritolu eritlemise mõttetusele ning seksismi ületamise võimalustele. „Enamikes olukordades ei ole vahet, kas ühe või teise erinevuse põhjuseks on bioloogia või kultuur või mõlemad. Oluline on aga see, kas oskame tõkestada seksismi selle kõigis vormides. Seksism on süsteem, milles meest võetakse kui Normi, subjekti, universaalset ja absoluuti, naist kujutatakse seevastu Teisena, suhtelise ja ainulisena. Me ei pea vaidlema selle üle, millest tulenevad täna kehtivad soolised erinevused. Pigem tuleb lõpetada naise muutmine Teiseks, luues selle asemel tõelise sugudevahelise vastastikkuse ja solidaarsuse. Selleks on vaja austada naiste vabadust ja mõista, et naised on inimeseks olemisel sama universaalsed ja tüüpilised kui mehed,“ ütles Moi.

Kahepäevasel konverentsil arutletakse kaasaegsete soouurimuslike ja feministlike lähenemiste abil soosuhete üle Eestis ja otsitakse lahendusi ebavõrdsuste vähendamiseks. Ettekanded hõlmavad mitmekülgset teemaderingi, näiteks: milline perepoliitika toetab samaaegselt nii kõrget sündivust kui ka naiste võrdväärset tööturupositsiooni? millised olid eestlaste pereväärtused varauusajal? kui levinud on seksuaalvägivald Eestis? kuidas toimivad soolised stereotüübid teaduses? milline on olnud Eestis feminismi suhe neoliberalismiga?

Konverentsi lõpetab ümarlaud teemal „Kuhu Eesti feminism läheb?”, millel vahetavad mõtteid konverentsi akadeemilise komitee liikmed Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadur, soouuringute ajakirja „Ariadne Lõng“ peatoimetaja), Tiina Kirss, Raili Marling (Tartu Ülikooli amerikanistika dotsent ja võrdleva kirjandusteaduse vanemteadur,  „Ariadne Lõng“ tegevtoimetaja) ning Mari-Liis Sepper (võrdõigusvolinik).

Konverents toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames, mida rahastatakseNorra toetustest 2009–2014.

Tutvu konverentsi kavaga võrdõigusvoliniku veebilehel!

Konverentsi on võimalik vaadata ka otseülekandena Postimehe veebis.

Lisainfo:

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

 

www.vordoigusvolinik.ee

Võrdõigusvoliniku kantselei. Pressiteade 12. mai 2015

Kõige rohkem avaldusi on seotud töösuhetega.

Aasta esimese nelja kuuga pöördus võrdõigusvoliniku poole 67 inimest, kes soovis nõu või abi võrdset kohtlemist puudutavates küsimustes.

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul on inimestel kõige rohkem muresid seotud tööelus kogetud ebavõrdsusega. „Pöördumised puudutavad mitmeid valdkondi, kuid töö on selgelt esimesel kohal. Endiselt jääb silma väikelaste emadest töötajate õiguste rikkumine. On meie kõigi teha, et ka meie töökultuur toetaks laste saamist ja kasvatamist,“ ütles Sepper.

Võrreldes varasema ajaga on enam pöördumisi, mis on seotud ebavõrdse kohtlemise kogemisega vanuse, puude ja rahvuse tõttu. Kõige rohkem pöördutakse voliniku poole siiski endiselt soolise diskrimineerimise murega. Kui varasematel aastatel on voliniku poole pöördunud naiste ja meeste arv olnud enam-vähem võrdne, siis selle aasta alguses on naisi pöördunud pea kolm korda rohkem kui mehi. Üha vähem on neid pöördumisi, milles abistamine ei kuulu võrdõigusvoliniku pädevusse, mis viitab inimeste teadlikkuse tõusule.

„Töötajad, kes tunnevad, et nende tööpanust hinnatakse ning neisse suhtutakse lugupidavalt, on rahulolevad ja tööandjale märksa lojaalsemad kui hoolimatut suhtumist kogenud töötajad. See peaks panema tööandjat pingutama, et käituda oma töötajatega õiglaselt ja ausalt,“ märkis Sepper. 

67 esimesel neljal kuul laekunud kaebustest, selgitustaotlustest ja märgukirjadest 40 oli seotud tööeluga. Teistest rohkem oli ka küsimusi, mis puudutasid teenuste ja kaupade kättesaadavust. Pöördujatest 44 olid naised, 15 mehed, voliniku poole pöördus ka 7 juriidilist isikut ning üks isik oli anonüümne.

Lähem info:

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

 

www.vordoigusvolinik.ee

 

Aasta ema Eva Teppo: naise õnn on olla ema. 10. mai 2015.

Tänavuseks aasta emaks valiti Eva Teppo, kel on abikaasa Andresega kaheksa andekat ja musikaalset last, kohe-kohe on tulemas ka üheksas.

Eva Teppo (48) on tegus naine. Olles viimast kuud lapseootel, töötab ta endiselt kontsertmeistri ja klaveriõpetajana Keila ja Tabasalu muusikakoolis. Aasta ema jutustas Postimehele, kuidas ja milliste põhimõtete järgi on ta oma lapsi kasvatanud ja mil viisil on õnnestunud ühildada pere- ja tööelu.

Kas Aasta ema tiitel tuli teile üllatusena? Kuidas te reageerisite sellele?

Kui ma ausalt ütlen, siis ega ma väga üleliia rõõmus polnud! (Naerab- M.S) Kui silmas pidada minu olukorda (rasedust- M.S) ja seda, et üldiselt on kevad väga kiire aeg, siis vaba aega momendil üldse ei ole..

Ma isegi ei tunne, et olen selle nii tohutult ära teeninud. Inimene elab ikka nii nagu ta oskab ja minu jaoks on see kõik isenesestmõistetav. Suur pere on minu jaoks kuidagi loomulik, loomulikum kui väike pere. Olen ema, midagi pole kunstlikult tekitatud. 

Milline ema te enda arvates olete?

Ma arvan, et ma olen täitsa tavaline ema oma vooruste ja puudustega. Olen arenemisvõimeline, praegugi õpin paremaks emaks olemist. See on põnev teekond!

Kas teadsite juba nooremana, et soovite saada palju lapsi?

Pereinimesena nägin ma end kindlasti, laste soov oli ka kindlasti olemas. Seda, et palju lapsi tuleb, ei osanud ma küll ette näha. Noored mõtlevad ikka hoopis muudele asjadele. Pigem on see tulnud koos lastega- kui lapsed sündisid, õppisin seda nautima.

Ise olen ma pärit kolmelapselisest perest, mis sel ajal oli üsna suur pere. Mul oli noorem vend, keda mulle väga meeldis kantseldada. Mulle lastega tegelemine sobis, sellest sain ma aru. 

Teil on kaheksa andekat ja tubli last. On teil mingid põhimõtted, mida olete laste kasvatamisel järginud?

Ühest küljest on lapse kasvatamine keeruline süsteem, kuid kõige alus on ikkagi armastus. Sellest lähtuvalt tuleb teha kõik otsused- et lapsed kasvaksid tervete ja õnnelikena armastavas perekonnas. See on kõige alus.

Kuidas on läinud nii, et kõik teie lapsed on muusikaga niivõrd sina peal? Kõik nad mängivad erinevaid instrumente, kolm neist on valinud muusika ka oma elukutseks. Kas olete neid teadlikult suunanud või on see neile justkui kaasa sündinud?

See on neile ilmselt kaasa sündinud, nad on niivõrd väiksest peale muusika sees olnud. Nii kui jalad alla saadakse, kergitatakse klaveri kaas ja hakatakse mängima! Vahel olen tähele pannud, et mõnel päeval veedetakse rohkem aega klaveri taga kui mänguasjadega mängides, sest see on niivõrd põnev maailm. Ja kuna tuleb hästi välja, siis pillimäng lihtsalt köidab. 

Nad peavad iseenesest mõistetavaks, et nad pannakse muusikakooli, sealt edasi tuleb pillivaliku küsimus. See on natuke üksluine olnud, kuna klaver on kodus käepärast, siis paljud tahavad klaverit. Mõned tahavad aga viiulit, noorem tütar oli kolmene, kui hakkas nuttes järel käima, et «otsi mulle palun viiuliõpetaja». Muusika omandamine on olnud sarnane emakeele omandamisega, peaaegu nagu kaasa sündinud. Ka emaüsas nad juba kuulevad muusikat.

Kuidas olete suutnud ühildada töö- ja pereelu? Kas asjaolu, et kõik muusikaga tegelete, teeb nende kahe ühildumise lihtsamaks? 

Jah, selles mõttes on küll natuke lihtsam olnud. Olen olnud juba oma neljale lapsele, praegu kahele, ise erialaõpetaja. Eks lapsed ikka liiguvad muusikakoolis ringi, ma näen neid rohkem, saan suhelda, nad käivad kontsertidel kaasas kogu aeg. Neid lapsi, kes muid pille mängivad, olen saatnud kontsertmeistrina, ka olen sõitnud nendega rahvusvahelistel konkurssidel. Olen saanud oma lastega veel rohkem suhelda, kuna mul on selline töö. Selles mõttes on hästi läinud.

Kindlasti on ka teie abikaasa olnud suureks toeks!?

Loomulikult, kahtlemata kahekesti teeme seda kõike. Ega ma ei kujutagi ette, et mul poleks sellist meest kõrval. Ma ei suudaks nii suures peres hakkama saada, koormus on väga suur, eriti, kui veel tööd ka teha. Ta on väga lapsi armastav, hoolitsev ja töökas.

Millised on olnud laste kasvatamise juures suurimad mured ja rõõmud?

Kõige raskem on olnud enda jagamine. Kuna lapsi on palju, tahaks kõigiga suhelda, peab tegema õigeid otsuseid ja valikuid. Loomulikult laste kasvatamine on  väga vastutusrikas ja raske ülesanne, pidevalt peab iseennast arendama ja kasvatama seal kõrval, see on nii ka ühe või kahe lapsega. Suures peres on põhiline küsimus, kuidas end jagada kõigi laste ja pere ja töö vahel. Ülejäänud kõik on positiivne ja rõõmu pakkuv! 

Kuidas teie peres tähtpäevad välja näevad? Kui tihti kogu pere kokku tuleb?

Vahel on küll nii, et peaaegu kõik tulevad kokku, ainult üks laps on puudu. Eks püüame organiseerida ikka neid üritusi nii, et kõik saaksid tulla. Samas on tegu muusikutega ja muusikud töötavad tihti ka nädalavahetusel, niisiis tihtipeale ei saa tulla. Tähtpäevadel ikka püüavad tulla kõik.

Kuidas tavaliselt emadepäeva tähistate?

Emadepäev möödub nii nagu teisedki tähtpäevad, näiteks sünnipäevad. Päeva kangelane äratatakse lauluga üles, laud on kaetud.. Samamoodi on ka emadepäeval- lilled, kaartikesed..

Milline on teie elufilosoofia, mõtteviis?

Mina usun seda, et me kõik oleme loodud siia ilma mingisuguse ülesandega, igaühel on see ülesanne erinev. Püüan küll kogu aeg tabada neid märke ja ülesandeid, millega mina pean hakkama saama. Kindlasti pole see maapealne elu ainult lullilöömise koht. 

Kui heita pilt tänapäeva lääne ühiskonnale, näeme, et noored naised lükkavad emaks saamist edasi, prioriteedid on teised. Milline on teie sõnum noortele naistele?

Mina arvan, et naise õnn on olla eelkõige ema. Ma ei pea planeerimist õigeks. Samas ei tohi midagi peale suruda, ei saa öelda naistele, et ärge tehke karjääri. Küll aga võib üleplaneerimine ja laste saamise edasilükkamine vähendada pere õnne. 

Kas seda lausute ka oma lastele, kui nad pesast välja lendavad?

Eks nad näevad seda kõike ise kõrvalt ja eks eeskuju ka kasvatab. Oleme nendel teemadel ka rääkinud, eks nad teevad omad järeldused. Mulle tundub, et nad mõtlevad minuga enam-vähem samamoodi. 

See on ju tore. Meil siin väikses ja armsas Eestis on vaja inimesi, kes oskavad väärtustada perekonda.

Jah, pere on väga tähtis. Harmooniline pere on õnneliku ühiskonna alus. Kõik saab perest alguse. 

Eva ja Andrese lapsed: 

Johannes (29a) – lõpetas Sibeliuse Akadeemia Helsingis, tšello 

Ida (27a) – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, viiul  

Jakob (24a) – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, klaver, metsasarv

Joosep (21a) – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia,  klaver, orel

Ann Meeta (18a) –  Tallinna Muusikakeskkool, viiul, klaver

Joonas (16a) – Tallinna Muusikakeskkool, viiul

Theodor (11a) – Keila Muusikakool, klaver 

Emanuel (7a) –  Keila Muusikakooli eelklass, klaver 

Pressiteade: Eesti parimaks sooteadlikuks MTÜks valiti Eesti NATO Ühing ja MTÜ Mondo. 8. mai 2015

Eesti parimaks sooteadlikuks MTÜks valiti Eesti NATO Ühing ja MTÜ Mondo.

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) kuulutas täna välja eelmise aasta parimad sooteadlikud MTÜd. Konkursi „Parim sooteadlik MTÜ“ võitjateks valiti MTÜ Eesti NATO Ühing ja MTÜ Mondo.

ENUTi juhatuse liikme Voldemar Kolga sõnul on MTÜ NATO väga tegus sündmuste korraldamisel, kummutades müüdi, et "militaarorganisatsioon" on šovinistlik. Asjad on vastupidi: sootundlikkus võib ilmneda kus iganes. „Kõik sõltub organisatsioonikultuurist ja juhtidest,“ ütleb Kolga. 



ENUTi võrgustiku liige Astrid Hindriks tõstis esile MTÜ Mondo sisekultuuri: seal võimaldatakse oma liikmetele, kellest suur osa on noored naised, osaajaga tööd, paindlikku tööaega, kaugtööd ja õppepuhkust. MTÜ Mondo on eeskujuks teistele organisatsioonidele selles, et nende nõukogus on olemas sooline tasakaal naiste ja meeste vahel. MTÜ Mondo puhul tõsteti lisaks maailmahariduse edendamisele esile Eesti rahvusvahelist haaret – toetatakse oma tegevusega nii Ukraina kui ka Aafrika naisi. 



ENUTi ja selle partnervõrgustiku poolt valitud aktiivseimad sooteadlikud MTÜd kuulutati välja tänasel ENUTi kevadkonverentsil „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine – 20 aastat ÜRO IV naiste maailmakonverentsi suunistest“. 



Konkursi võitnud MTÜde esindajad sõidavad Euroopa Parlamendi liikme Marju Lauristini kutsel Brüsselisse. 



Konkurss toimus kuuendat korda ja viidi läbi projekti „Sooline võrdõiguslikkus (kodaniku-) ühiskonna prioriteetide hulka!“ raames, millega soovitakse kodanikuühenduste aktiivsuse kaudu kaasa aidata jätkusuutliku demokraatliku ühiskonna arengule ja edendada teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest. 



Konkursi eesmärgiks on väärtustada meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtteid, toetada soolist võrdõiguslikkust kujundavaid hoiakuid ning avaldada tunnustust neile organisatsioonidele, kes oma tegevuses järgivad kaasaegse jätkusuutliku kodanikuühiskonna põhimõtteid. 



Varasematel aastatel on parima sooteadliku MTÜ tiitli võitnud Eesti Seksuaaltervise Liit, Transpordi Ametiühing, Eesti Puuetega Naiste Ühing, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja MTÜ QUIN Estonia. 



Lisateave: Reet Laja 

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) 



Tel. 5182818 

Töövõimereformi täielik rakendumine lükkub edasi. Pressiteade 6. mai 2015

Töövõimereform käivitub järk-järgult

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ning tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev andsid täna töövõimereformi juhtrühmale ülevaate reformi rakendamise seisust. Sotsiaalministeeriumi vahehinnangus jõuti järeldusele, et mõistlik on töövõimereform käivitada järk-järgult. Ettepanek esitatakse lähiajal arutamiseks valitsusele.

„Kõigepealt alustame osalise töövõimega inimestele uute teenuste pakkumisega ja alles seejärel hakkab Töötukassa hindama nende inimeste töövõimet. Selle kaudu tagame, et tegemist ei saa olema valusa sotsiaalse eksperimendiga ning vähenenud töövõimega inimesed saavad tööle pääsemisel reaalset abi," ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Töövõimereformi käivitudes hinnatakse senise püsiva töövõimetuse asemel inimese säilinud töövõimet ning töövõimetuspensioni asemel hakatakse maksma töövõimetoetust. Töövõimet hindab ja töövõimetoetust, abivahendeid ning võimalusi töökoha kohandamiseks pakub Töötukassa. 

Etapiviisiline käivitumine tähendab, et töövõimetoetuse seaduse jõustumine lükkub poole aasta võrra edasi ning Töötukassa hakkab inimeste töövõimet hindama alates 1. juulist 2016.

„Selleks, et osalise töövõimega inimeste hindamine vastaks tegelikele oludele, tuleb töövõimetoetuse seadust ja sellega seotud seadusi muuta rohkem kui 60% ulatuses ning vastavalt muudatustele valmistada ette rakendusaktid ja IT lahendused. Samuti tuleb uuele süsteemile sujuva ülemineku tagamiseks eelnevalt testida töövõime hindamise metoodikat, seejärel tulemusi analüüsida ja metoodikat hiljem vastavalt vajadustele täiendada," selgitas tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev.

Lisaks tuleb garanteerida, et  IT arenduste võimalikud probleemid lahendatakse enne süsteemi käivitumist, mitte selle käigus. Olemasolev Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem ei võimalda täna seaduse täismahus rakendamist, see on tehniliselt ja arhitektuuriliselt vananenud.  Kui selle baasil käivitada töövõimereform täies mahus, on väga suur tõenäosus, et infosüsteemi töös tekivad tõrked või süsteem jookseb kokku ning see seab ohtu kogu riigi pensionite ning laste- jm toetuse maksmise.

1. juulist 2016 hakkab Töötukassa maksma töövõimetoetust uutele süsteemiga liituvatele inimestele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks. Tänaste töövõimetuspensionäride töövõimet hakatakse uutel alustel Töötukassas hindama 1. jaanuarist 2017.  Samuti ka nende töövõimetuspensionäride töövõimet, kelle töövõimetuspensionäri staatus lõpeb ja kes tulevad Töötukassasse korduvhindamisele.

Sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused jõustuvad varasemalt planeeritud ajal ehk 1. jaanuaril 2016. See tähendab, et uus rehabilitatsiooniteenuse korraldus hõlmab järgmisest aastast nii sotsiaal- kui tööturuvaldkonda. Täna on rehabilitatsiooniteenuse eesmärgiks ainult inimeste sotsiaalse toimetuleku parandamine igapäevaelus, mitte aga tööl püsimise toetamine või tööle saamine. Samuti muutub erivajadustega inimestele abivahendite ostmise ja üürimise korraldus, mis ei ole 2016. aastast enam maakonnapõhine, vaid süsteemi haldajaks saab üleriiklikult Sotsiaalkindlustusamet.

Töövõimereformi eesmärgiks on aidata vähenenud töövõimega inimestel tööd leida või nad tööturule tagasi tuua. Eestis on täna ligikaudu 100 000 töövõimetuspensionäri, kellest umbes pooled töötavad.

 

Aleksandra Solntseva

meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

626 9369

5826 2265

aleksandra.solntseva@sm.ee

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper ei kandideeri teiseks ametiajaks. Võrdõigusvoliniku kantselei Pressiteade 27. aprill 2015

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper annab teada, et ta ei kandideeri Sotsiaalministeeriumi välja kuulutatud konkursil soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikohale järgmiseks viieks aastaks.

Mari-Liis Sepperi sõnul soovib ta järgnevatel aastatel pühenduda akadeemilisele tegevusele, milleks võrdõigusvoliniku töö kõrvalt pole aega jäänud. Ta kinnitas, et jätkab kindlasti tegutsemist inimõiguste ning naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamise alal.

„Võrdõigusvoliniku institutsioon on viimastel aastatel tänu välisrahastusele teinud läbi olulise arengu ning Eesti ühiskonnas teatatakse üha paremini, kust diskrimineerimise vastu abi saab. Sellest aastast on volinikul võimalik senisest märksa enam panustada ka puuetega inimeste võrdse kohtlemise edendamisse. Loodan, et järgmine volinik jätkab institutsiooni arendamist ning jõulist võrdõiguslikkuse teema eest seismist,“ ütles Sepper.

Mari-Liis Sepper asus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametisse 2010. aastal, tema ametiaeg kestab 2. oktoobrini 2015.  Aastatel 2005-2010 juhtis Eesti võrdõigusorganit Margit Sarv.

Võrdõigusvoliniku institutsioon loodi soolise võrdõiguslikkuse seadusega, mis jõustus 2004. aastal. Võrdõigusvolinik on riiklik võrdõiguslikkuse organ Euroopa Liidu direktiivide 2006/54/EÜ, 2000/78/EÜ ja 2000/43/EÜ tähenduses ning ta on sõltumatu ja erapooletu ametiisik.

Algselt oli voliniku ametinimetus soolise võrdõiguslikkuse volinik ning ta tegeles üksnes soolise võrdõiguslikkuse küsimustega (sh soolise diskrimineerimisega). Pärast võrdse kohtlemise seaduse jõustumist 2009. aastal uurib volinik soolise diskrimineerimise juhtumite kõrval ka diskrimineerimisi, mis leiavad aset rahvuse või etnilise päritolu, nahavärvuse, usutunnistuse või muude veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu.

Volinik teeb järelevalvet soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse üle nii avalikus kui ka erasektoris. Peale selle analüüsib võrdõigusvolinik seda, kuidas mõjutavad seadused meeste, naiste ja vähemusgruppide seisundit ühiskonnas ning teeb ettepanekuid valitsusele, valitsusasutustele ja kohalikele omavalitsustele õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks.

Lugupidamisega,

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

 

www.vordoigusvolinik.ee

 

 

 

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Võrdõigusvoliniku poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tema soo, rahvuse, vanuse, puude, rassi, seksuaalse sättumuse, veendumuse, usundi või ametiühingusse kuulumise tõttu ning volinik nõustab ja abistab inimesi diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel. Peale selle analüüsib võrdõigusvolinik seda, kuidas mõjutavad seadused meeste, naiste ja vähemusgruppide seisundit ühiskonnas ning teeb ettepanekuid valitsusele, valitsusasutustele ja kohalikele omavalitsustele õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks.

 

PRAXIS: Aktiivsena vananemise foorum.

Teisipäeval 28. aprillil 2015 kell 10:00-16:30 Radisson Blu Sky Hotel, Tallinn, Rävala pst 3

Päevakavaga saab tutvuda siin

Lähemalt: http://www.praxis.ee/2015/04/tallinnasse-kogunevad-euroopa-tippteadlased-arutama-vanemaealistele-suunatud-poliitikast/

Konverentsi toimumispaik: Radisson Blu Sky Hotel, Tallinn, Rävala pst 3.

Konverentsi töökeel on inglise keel, kuid ettekannetel on eestikeelne sünkroontõlge.

Kontakt

Reelika Leetmaa

Praxise töö- ja sotsiaalprogrammi juht

Reelika.leetmaa@praxis.ee

Eneli Mikko

Praxise kommunikatsioonijuht

Eneli.mikko@praxis.ee

+372 5196 1097

 

 

THINK EESTI JAGAS RAHALISI STIPENDIUME TUBLIDELE KODANIKUÜHISKONNAS SUURI TEGUSID TEINUD PUUDEGA VABATAHTLIKELE.

24. aprillil toimunud Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuürituse raames Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses jagas THINK Eesti kahele tegusale erivajadusega inimesele rahalisi preemiaid.

Eestis on palju erivajadusega inimesi, kes ei jää oskustelt n-ö tervetele sugugi alla ning teevad oma tööd sageli vabatahtlikuna, ilma töötasuta. Et veidigi tunnustada neid tublisid inimesi, hakkasime koguma annetusi, et anda mõnele neist korra aastas stipendium. Kokku esitati kandidaadiks seitse inimest. Viiest liikmest koosnev komisjon hindas avaldusi, võttes arvesse just kandidaatide vabatahtlikke tegusid. Komisjoni kuulusid Auli Lõoke Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidust, Monika Haukanõmm Eesti Puuetega Inimeste Kojast, Anna Laido Vabaühenduste Liit EMSL-ist, sõltumatu ekspert Mari-Ann Kelam ja THINK Eesti esindaja Meelis Luks.

Komisjon otsustas anda stipendiumi järgmistele inimestele:

Keiu Roosimägi – esitaja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing. Toetussumma 600 eurot.

Keiu RoosimägiKeiu on elanud oma elu nii hästi kui võimalik. Ta lõpetas õigusteaduse magistrantuuri (Master of Arts in Law), asutas oma ettevõtte, et tal oleks võimalik ühitada töö, tervise eest hoolitsemine ja anda lisaks oma panus ühiskonna kujundamisse. Keiu sünnitas ka poja, kes on tänaseks juba 8-aastane.

Lisaks Claudius Õigusbüroo OÜ juhtimisele on Keiu asutanud Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu ning Helpific MTÜ.

2014. aasta lõpus esitles Keiu Tallinnas ideede arendamise võistlusel „Garage48 Enable" ideed, kuidas viia kokku puuetega inimesed ja vabatahtlikud kiirelt ning mugavalt ning muuta seeläbi kogukondi hoolivamaks ja tugevamaks. Keiu eestvedamisel pandi alus platvormile Helpific, mis pärjati publiku lemmiku tiitliga. Arvestades, et riik ei suuda erivajadustega inimestele tagada isiklikku abistajat või muid sotsiaalteenuseid (saatja, transport) sellisel viisil ja mahus nagu nad seda tegelikult vajavad, on tegemist ettevõtmisega, mis hakkab ühiskonnas seda lünka täitma, kaasates nii puuetega inimesi, vabatahtlikke kui ka erinevate sektorite organisatsioone.

Keiu soovib, et inimesed usaldaksid rohkem ettevõtteid, kus töötavad ka erivajadustega inimesed, puudega spetsialistid. Ta püüdleb selle poole, et puudega juristi, arsti või mõne muu spetsialisti vastu tunneks inimesed sama suurt usaldust kui ilma erivajaduseta juristi, arsti vms suhtes.

Jelena Pipper – esitaja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing. Toetussumma 400 eurot.

Jelena PipperJelena lõpetas TTÜ loodusteaduste magistrantuuri (Master of Nature Science), töötab juba üle 15 aasta Tallinna Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis peaspetsialistina. Ta tõi ilmale ka poja, kes on tänaseks juba 9-aastane.

Lisaks täistööle ja elukestvale õppimisele on ta panustanud vabatahtliku tööle nii sekretärina, assistendina kui ka projektijuhina mitmes üle-eestilises invaühingus nagu MTÜ Tallinna Invaspordiühing, MTÜ Eesti Invaspordiliit, MTÜ Händikäpp, MTÜ Parasport.

Ta soovib eelkõige parandada erivajadusega naiste elukvaliteeti ja õigusetunnetust, kiirendades naise nn. kapslist välja tulemist, mis on eriti levinud nende naiste hulgas, kes on olnud puudega inimese staatuses juba pikka aega.

Jelena on aasta jooksul korda saatnud erinevaid silmapaistvaid tegusid oma raske liikumispuude kõrvalt. Ta osales ka Kanal2-e saatesarjas „Piire ületades“.

Loodame, et heategevus saab meie väikses riigis järjest rohkem kõlapinda, ja et märkaksime head teha. See teeb ka ühiskonna leplikumaks ning paremaks.

THINK Eesti ootab kõigilt headelt inimestel oma annetuskontole kandeid.

Annetada saab järgmisele arvele:

Saaja: THINK Eesti MTÜ
Konto EE662200221048704600 (Swedbank)
SWIFT / BIC: HABAEE2X

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit jagab tänuüritusel üheksa Aasta 2014 tegija tiitlit. Pressiteade

Reedel, 24. aprillil algusega 15.00 toimub Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses Ehitajate tee 150 Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritus
AASTA TEGU 2014.

Tänuüritusel tunnustame ja täname üksikisikuid, asutusi ja organisatsioone, kes on liikumispuudega inimesi toetanud sõna või teoga 2014.aastal või pikema aja jooksul. Tegemist on traditsioonilise üritusega, mis toimub sel aastal neljateistkümnendat korda. Aastate jooksul on tänumeene saanud ligi 170 sõbrakäe ulatajat, sel aastal lisandub 9.

Liikumispuudega inimesi, nende toetajaid ja sõpru tervitavad Riigikogu esimees Eiki Nestor ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, kirjaliku tervituse saadab tervise- ja tööminister  Rannar Vassiljev. Tere tulemast ütleb majaperemees, loomaaia direktor Mati Kaal.

Oma õpingutest, hobidest ja iseseisva elu võimalikkusest Eestis räägivad isiklike kogemuste põhjal Helin Vals, Harry Kestlane ja Kalju Jõesaar, musitseerivad Pjotr Sirotkin ja Maarja Haamer.

Liikumispuudega inimeste tunnustuse ja Aasta 2014 tegija tiitli pälvivad:

Aasta sotsiaaltöötaja – Peeter Paal, Türi Vallavalitsuse sotsiaalhooldustöötaja, kes on Järvamaa liikumispuudega inimeste tänu pälvinud kui töötaja, kes teeb inimeste heaks kaugelt rohkem, kui tööülesanded nõuaksid.

Aasta meediakanalid – telesaate Puutepunkt ja  ajakirja Puutepunktid tiim on sõna võtnud sotsiaalselt olulistel teemadel, teinud suurepärast valgustuslikku tööd, hoides üleval teemasid kõige nõrgematest, harinud vaatajaid ja loodetavasti ka seadusandjaid.

Aasta vabatahtlik – Vergi Suiste tegutseb sära silmades, on olnud abiks pea kõikidel üritustel ja kujunenud liidu raudvaraks.

Aasta nõuandjad – Janek Mäggi ja Ivar Õuekallas on olnud liidule pikaajalised vabatahtlikud nõustajad suurte ürituste korraldamisel, on aidanud luua positiivset kuvandit  meedias ja suhetes avalikkusega.

Aasta majutaja – Aivar Alviste, kes Lainela OÜ juhina on palju vaeva näinud Lainela puhkeküla renoveerimisel. Renoveerimistööde käigus on ELILi suvelaagrite toimumispaik palju mõnusamaks ja liikumisvabamaks muutunud. Uute majade renoveerimisel ja kohandamisel on arvesse võetud liikumispuudega inimeste ettepanekuid ja nõuandeid.

Aasta seiklussari – tõsielusarja "Piire ületades" meeskond on hakkama saanud  telesarjaga, mis on võimeid proovile panev ettevõtmine puudega inimestele ja ülimalt hariv saade televaatajatele. Saade tõestab, et  "Piire ületades" moto  – kui tahe on tugev, on kõik võimalik – peab paika.

Aasta ajakirjanik – Kadri Ibrus oli eelmisel aastal töövõimereformiga seonduva põhjalik avaja. Tegi väga põhjalikku taustatööd selgitamaks probleemide tausta ja kirjutas neist objektiivselt.  Aus ja missioonitundega ajakirjanik.

Aasta innustaja – Lions Club Tallinn Vanalinn annab kord aastas välja stipendiumi  ühele puudega noorele vanuses kuni  30 aastat. LC Tallinn Vanalinn on avanud stipendiumiga nii mõnegi seni lukus olnud ukse ja puudega noor on saanud tänu sellele tuule tiibadesse. 

Aasta hea tegu – Lümanda Põhikooli muljetavaldavad heategevuskontserdid ja kampaaniad  kolmandas klassis õppiva ratastoolipoisi Fred Erik Kuivjõe aitamiseks, et kooli paigaldada trepitõstuk. Kooli sihikindlus viis eesmärgile – Fred Erik alustas sel aastal viimast õppeveerandit liikudes teisele korrusele trepitõstukiga.                         

Piduliku ürituse lõpetame kohvilauas.

Lisainfo:

Auli Lõoke, tegevjuht

5293144

elil@elil.ee

Kirjeldus: cid:image001.jpg@01D07DA0.DACBC0D0

Mare Abner: Puuetega naiste eest seistes usume mitmekesise ühiskonna võimalustesse.

Täna, 15. aprillil tähistatakse Eestis esimest korda mitmekesisuse päeva. Puuetega naiste õiguste eest seisjatena on mitmekesisust hindav ühiskond oluline ka meie jaoks. Meie kujunemislugu räägib, miks me sellesse usume.

Kui puuetega naised 1998. aastal esimest korda Eestis kokku tulid, toetasid meid soomlased ja rootslased. Kohalikul tasandil meil seljatagust polnud – tollane Eesti invapoliitika ei olnud veel valmis kõnelema soolisest võrdsusest.

 

Peagi hoogustus naisliikumine ja meid kutsuti ühinema naisühendustega. Ent siis ei osanud me veel kõnelda inimõigustest tänapäeva vaatenurgast, me ei julgenud rääkida ka naisõiglusest, perekondlikel ega seksuaalsetel teemadel. 

 

Tutvusime naiste ja laste tugikeskuste tööga, puuetega inimeste tööhõivega Rootsis. Tõlkisime eesti keelde Euroopa puuetega naiste manifesti. Olime koostööpartneriks mitmetes projektides, mis olid suunatud erivajadustega naistele. Sotsiaalsüsteemis oli palju lahendamata probleeme: tööalane rehabilitatsioon ja taastusravi, teenuste puudulikkus. Kodukohandamisest ei teadnud me siis veel suurt midagi, samuti nagu ka universaalsest disainist.

 

Tollal andis ühiskond meile märku, et on liiga vara rääkida erinevuste ja inimõiguste teemadel. Kuid ühiskonna kiire areng ja liitumine Euroopa Liiduga aitas protsessi kiirendada ja ka meie mõttemaailma avardada.

 

Eesti kodanikuühiskonna arenedes alustasime rääkimist koolilastega. Selgitasime, kes on puuetega inimesed, rõhutades, et meie seas on erivanuses poisse ja tüdrukuid, mehi ja naisi, et meil on erinevad puuded või erivajadused, et me oleme ka emad ja isad, et ka meil on lapsed. Esimestena rääkisime meedias puuetega inimeste seksuaalsetel teemadel, vaatamata sellele, et meie ühiskonnas on sellest kõnelemine tabuteema.

 

Läbi naisteühenduste tegevuse mõistsime, et need probleemid, mis puudutavad erivajaduseta naisi, võivad puuetega naistel võimenduda diskrimineerimiseks. Peagi jõudsime nii kaugele, et Eestis võeti vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kuna see seadus käsitleb puuet vaid tööhõive osas, on meie eesmärk laiendada soolist võrdõiguslikkust laiemalt puuetega inimeste kontekstis. Tänaseks on olemas võrdõigusvolinik, kes tegeleb samuti puuetega inimeste õiguste nõunikuna.

 

Alustasime ka kõnelemist sellest, et paljud kokkupuutepunktid: iga, sugu, rahvus, usk, seksuaalne orienteeritus, on seotud ka puuetega või erivajadustega inimestega. Kuna Eestis tekkisid eraldiseisvad grupid oma suletud süsteemidega, alustasime soolise võrdõiguslikkuse alaste koolitustega puuetega inimestele. Palusime lektoriteks spetsialiste ja koolitajaid soo ja puude teemadel. Terviseteemadel püüdsime näidata, et nii meestel kui ka naistel esinevad spetsiifilised haigused ja andsime nõu, kuidas paremini pääseda naiste- ja meestearstide juurde.

 

Püüdsime kõneleda meie suhtumisest teistesse vähemusgruppidesse. Erivajadustega inimestena soovime, et meid hinnatakse ja mõistetaks. Seega peame jälgima ka oma hoiakuid ja eelarvamusi teiste vähemusgruppide osas, olgu selleks seksuaalvähemused, teist keelt kõnelevad inimesed, eakad või naised. Vastasel juhul tõukame need inimesed oma organisatsioonidest eemale, nagu ka ühiskonnaelust tervikuna.

 

Kui alustasime rääkimist mitmekesisuse teemal, siis toonitasime, et kuigi meie puuded iseenesest ei rikasta maailma, teevad seda meie inimeste oskused ja võimekus olla väärtuslik kodanik. Toetasime kooseluseaduse vastuvõtmist, selgitades, et meie pereelud sõltuvad meie endi valikutest ja ühiskonna avatusest. Võtsime sõna vaesuse ja üksikvanemate teemadel. Täna aga kõneleme meie ühiskonna trendidest ja pöörame tähelepanu vananeva ühiskonna murekohtadele.

 

Hetkel laiendame oma võrgustikku erinevatesse Eesti piirkondadesse, loome vabatahtlikke mõttekodasid. Tänaseks on meist kujunenud katusorganisatsioon Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit. Oleme selleks vabatahtlikult tööd teinud üle 16. aasta. Korraldasime mullu Eesti puuetega naiste foorumi, julgustades erivajadusega naisi oma lugusid rääkima. Usume, et just julgus olla pildil ja probleemidest rääkida on see, mis meid edasi viib ning muudab meie ühiskonda arvestavamaks ja avatumaks. 

 

Mare Abner

EPNÜL juhatuse esinaine

 

Allikas: 

http://www.laanlane.ee/article/mare-abner-puuetega-naiste-eest-seistes-usume-mitmekesise-%C3%BChiskonna-v%C3%B5imalustesse

UUDIS | 15. APRILLIL 2015, KELL 08:08 | POSTITAS: TARMO ÕUEMAA