Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon ning Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus kutsuvad Sind võrdse palga päeval 13. aprillil Euroopa Liidu Maja infokeskusesse (Rävala 4, Tallinn), et arutada teemal, kuidas vähendada meeste ja naiste palgavahet. Ürituse algus kell 11.

10:30               Kogunemine

11:00–11:10   Sissejuhatus. Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus

11:10–11:30    Väitlus päeva teemal. Väitlevad Sten Andreas Ehrlich ja Selene Gnadenteich

                         Sotsiaalsest ettevõttest SpeakSmart

11:30–12:45   Kas ja kus palgad avalikustada?

Debatis osalevad

Katri Eespere, Sotsiaalministeerium

Siim Krusell, Statistikaamet

Heikko Gross, CV Online

Marek Sammul, TÜ RAKE

Vestlusringi juhib  Peep Peterson, Eesti Ametiühingute Keskliit

  13:00              Ürituse kokkuvõte ja orienteeruv lõpp

Üritus on tasuta. Palun anna oma osalemisest teada hiljemalt 11. aprillil (15:00) meiliaadressile enut@enut.ee.

Ootame Sind!

Võrdõigusvolinik avas täna praktilise veebiportaali „Hea tööandja“, kust tööandjad leiavad vastuseid igapäevases tööelus sageli ette tulevatele küsimustele. Veebikeskkond aitab asutustel ja ettevõtetel orienteeruda võrdse kohtlemise temaatikas ning on abiks tööandjatele hea ja õiguspärase töökultuuri loomisel.

Veebikeskkond asub aadressil http://heatooandja.vordoigusvolinik.ee/ ning seal saavad tähelepanu mitmed töösuhetes olulised küsimused. Tööandjad leivad juhiseid võrdseks kohtlemiseks värbamisel, töötasu maksmisel ja edutamisel. Eraldi on välja toodud lapsevanemaid ja erivajadustega töötajaid puudutavad nõuanded.

Samuti saab tuge selles, kuidas vältida ebavõrdset kohtlemist töösuhte lõpetamisel, kuidas käituda ahistamisjuhtumite korral ning kuidas lahendada diskrimineerimisvaidlusi.

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta sõnul tahab iga tööandja endale häid ja motiveeritud töötajaid, et teenida kasumit, et kindlustada oma töötajatele töö, sissetulek ja ettevõtmise edenemine. Avaliku sektori asutuse juhtidele on oluline seatud eesmärkide edukas täitmine.

„Edu sõltub kõikidest kollektiivis tööd tegevatest inimestest. Kõige tähtsam on saavutada töötajate ja tööandjate rahulolu ning kindlustunne õiglasest kohtlemisest. Valminud materjal on selle saavutamisel abivahendiks. Võimalike eriarvamuste korral on kõige otstarbekam leida kiiresti mõlemale poolele sobivad lahendused. Kui kokku ei lepita, siis on töötajale tagatud rida õigusi tema võrdse kohtlemise kaitseks,“ toonitas võrdõigusvolinik Liisa Pakosta.

Koos portaaliga valmis võrdõigusvoliniku kantseleil ka trükis „Hea tööandja teejuht“.

„Hea tööandja teejuhi“ veebiportaal ja trükis on valminud projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Tegevust rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Külasta veebiportaali: http://heatooandja.vordoigusvolinik.ee/!

Vaata lähemat trükist „Hea tööandja teejuht“!

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei

Meedianõunik

+372 53 584 968

6269 056

nele.meikar@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Võrdõigusvoliniku kantseleil on hea meel kutsuda Teid nais- ja meesuuringute ajakirja „Ariadne Lõng“ värske numbri esitlusele, mis toimub 18. märtsil kell 15.00 Viru Keskuse Rahva Raamatu 4. korrusel (Viru Väljak 4, Tallinn).

Seekordne „Ariadne Lõng“ on võrdõigusvoliniku kantselei korraldatud konverentsi „Saatused ja staatused: soolisuse mõtestamine postsotsialistlikus Eestis“ erinumber. Valik artiklid on valminud konverentsil peetud ettekannete põhjal.

Esitlusel mõtestavad ajakirja peatoimetaja Eve Annuk, üks autoritest Endla Lõhkivi ja kolleegiumi liige professor Katrin Kivimaa „Ariadne Lõnga“ rolli Eesti soouuringutes ja arutavad, miks soouuringuid vaja on.

Ajakava:

15.00 – 15.10 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Liisa Pakosta tervitussõnad

15.10 – 15.25 "Soouuringute rollist", ajakirja peatoimetaja Eve Annuk

15.25 – 15.40 "Episteemiline ebaõiglus soouuringute vaatevinklist", Endla Lõhkivi, Tartu Ülikooli teadusfilosoofia dotsent

15.40 – 15.50 "Millest me räägime, kui räägime soouurimusest Eestis?", Katrin Kivimaa, kolleegiumi liige ja Eesti Kunstiakadeemia professor

15.50-16.30 Arutelu

Esitlusele registreerumiseks täitke palun hiljemalt 16. märtsiks elektrooniline vorm.

Ajakirja saab esitlusel tasuta.

Esitlus toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Tegevust rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Heade tervitustega

Helen Talalaev

projekti koordinaator

võrdõigusvoliniku kantselei

helen.talalaev@svv.ee

5649 9330

www.vordoigusvolinik.ee

Võrdõigusvolinik ja Tartu ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE esitlevad täna värsket uuringut, milles vaadatakse esimest korda koos soolist ja ealist võrdust, rahvusvähemuste, puudega inimeste ja LGBT inimeste olukorda olulistes elukvaliteeti mõjutavates valdkondades. Uuringu esitatud tervikpilt on vajalik otsustajatele inimeste tulevikku puudutavate otsuste tegemisel.

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta rõhutas, et Eesti elu edenemiseks on vaja, et keegi ei jääks Eestis kõrvale. See tähendab, et iga inimene Eestis, kellel tahtmist on, saaks õppida, töötada, lapsevanem olla, seda kõike kasvõi korraga tehes. „Inimeste võrdsete võimaluste hindamiseks ja takistuste kõrvaldamiseks töötamisel ja õppimisel on vaja ülevaadet eri rühmadesse kuuluvate inimeste olukorrast ja senisest käekäigust ühiskonnas – see tähendab andmeid. Siin mudelis on esimest korda seni kogutud andmed koos,“ ütles Pakosta.

„Mudel loob hea võrdlusaluse edaspidiseks võrdõiguslikkuse olukorra hindamiseks, seejuures on mudelit koostades esitatud ka mitmeid soovitusi selle kohta, mis andmeid oleks tulevikus võimalik koguda, et pakkuda veelgi terviklikumat ülevaadet,“ selgitas Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse (RAKE) analüütik Marek Sammul.

Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudeli „Kellel on Eestis hea, kellel parem“ esitlus toimub täna,

9. märtsil algusega kell 10.30 Radisson Blu Sky Hotellis (Rävala pst 3).

Esitlusel annavad uuringu autorid ülevaate mudeli analüüsi peamistest tulemustest.

Ajakava:

10.30 – 11.00             saabumine ja registreerumine, hommikukohv

11.00 – 11.30             avasõnad

Liisa-Ly Pakosta, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Liisa Oviir, ettevõtlusminister

Dagfinn Sørli, Norra suursaadik Eestis (inglise keeles)

11.30 – 12.30             võrdõiguslikkuse mõõtmise mudeli tutvustus ja peamised tulemused

Marek Sammul, Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE

Katri Lamesoo, Ühiskonnateaduste instituut, Tartu Ülikool

12.30 – 12.45             küsimused-vastused

12.45                          võimalus teha eraldi intervjuusid

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE töötas mudeli välja võrdõigusvoliniku tellimusel projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Projekti rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Head ajakirjanikud, palun andke oma tulekust eelnevalt teada aadressilnele.meikar@svv.ee hiljemalt täna kell 10.00.

Võrdõigusvoliniku kantseleil on hea meel kutsuda Teid võrdõiguslikkuse mõõtmise mudeli tutvustusele, mis toimub 9. märtsil kell 10.30 Radisson Blu Sky Hotellis (Rävala pst 3, Tallinn).

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE töötas võrdõigusvoliniku tellimusel välja metoodika, millega saab mõõta, kui võrdsed on Eestis erinevate elanikkonnagruppide võimalused elada rahulduspakkuvat elu.  Mudel annab tervikpildi erinevate inimeste olukorrast elukvaliteedi seisukohast olulistes valdkondades.  Saame näiteks teada, millisel grupil Eesti inimestest on halvemad, millisel paremad eluaseme tingimused, kes teeb rohkem tervisesporti või kes osaleb kõige enam valimistel.

Esitlusel annavad uuringu autorid ülevaate mudeli analüüsi peamistest tulemustest.

Ajakava:

10.30 – 11.00   saabumine ja registreerumine, hommikukohv

11.00 – 11-30   avasõnad

Liisa-Ly Pakosta, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Liisa Oviir, ettevõtlusminister

Dagfinn Sørli, Norra suursaadik Eestis (inglise keeles)

11.30 – 12.30   võrdõiguslikkuse mõõtmise mudeli tutvustus ja peamised tulemused

Marek Sammul, Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE

Katri Lamesoo, Ühiskonnateaduste instituut, Tartu Ülikool

12.30 – 12.45   küsimused-vastused

Esitlusele registreerumiseks täitke palun hiljemalt 7. märtsiks elektrooniline vorm.

Esitlus toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Tegevust rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Lugupidamisega,

Võrdõigusvoliniku kantselei

merili.soosalu@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Kui sul on puue, on sul samad õigused kui inimestel, kel puuet pole. Sinu võimalused arendada ja teostada ennast ning rääkida kaasa ühiselu kujundamises ei tohi olla teiste inimestega võrreldes piiratumad. Riigi ülesanne on tagada, et puuetega inimestel oleks ühiskonnas samasugune väärikus kui kõigil teistel. Puudega inimesel on samasugused õigused kui teistel ühiskonnaliikmetel – õigus ise oma valikuid teha, õigus luua pere, saada haridust, osaleda töö- ja ühiskonnaelus.

Eestis kehtiv võrdse kohtlemise seadus keelab inimese diskrimineerimise puude tõttu töö valdkonnas, edutamisel, kutse- ja täiendõppes.

Eesti on ühinenud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mille eesmärk on kaitsta puuetega inimeste õigusi ja tagada põhivabadused.

Puude tõttu diskrimineerimine tähendab seda, et üht inimest koheldakse võrreldavas olukorras halvemini kui teist inimest just tema puude pärast.

Loe lähemalt puude tõttu diskrimineerimise kohta.

Allikas: http://www.vordoigusvolinik.ee/millise-murega-saab-abi/puue/

Sooline võrdõiguslikkus tähendab seda, et naistel ja meestel on hariduse saamisel, tööelus, poliitikas, majanduses ning teistes valdkondades võrdsed õigused ja võimalused. Sinu sugu ei tohi piirata sinu võimalusi kujundada oma elu, teha valikuid ning rääkida kaasa sind ümbritseva ühiskonna asjades.

Naised ja mehed on võrdsed ühiskonnas, kus inimestel puuduvad sooga seotud takistused ennast arendada ja teostada ning elada täisväärtuslikku elu.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus keelab soolise diskrimineerimise kõigis eluvaldkondades.

Õigus olla vaba soolisest diskrimineerimisest tähendab seda, et kõiki inimesi tuleb kohelda võrdselt hoolimata nende soost, abielustaatusest, rasedusest või lastekasvatamise kohustusest.

Loe lähemalt  soolise diskrimineerimise kohta

Allikas: http://www.vordoigusvolinik.ee/millise-murega-saab-abi/sugu/

Olete oodatud 5. veebruaril Tallinna Ülikoolis toimuvale konverentsile SIHT- Sooaspekti Integereerimine õpetajaHaridusse ja Täiendkoolitusse.

9.30-10.00         Osavõtjate  registreerimine, tervituskohv

10.00-11.00       I paneel: Sissejuhatus teemasse

Urmas Paet, Euroopa Parlamendi liige

Mailis Reps, Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Dagfinn Sørli , Norra suursaadik

11.00- 12.30      II paneel: Norra kogemus soostereotüüpide ületamisel

Ole Bredesen Nordfjell, Reform keskus

Lise Østby, Norra laste-, noorsoo- ja perekonnaasjade amet*

Küsimused-vastused. Arutelu

12.30-13.30             Lõuna

13.30-14.45       III paneel: Eesti olukorrast

Tiiu Kuurme: Poisid ja tüdrukud koolist ja enesest koolis

Gertrud Kasemaa: Naisõpetaja, meesõpetaja või eelkõige hea õpetaja? Tüdruk ja poiss- eelkõige õpilane?

Elo-Maria Roots: Õpilase identiteet ja tulevikunägemused soolisest  vaatest

Küsimused-vastused. Arutelu

15.00-16.30       IV paneel: Eesti olukorrast

Evelyn Neudorf ja Tiia Õun : Lasteaiaõpetajate ja juhtide arusaamad lastele võrdsete  võimaluste tagamisest soolisest vaatest

Hannaliisa Uusmaa ja Kadri Aavik:  Sooaspekt Eesti kutsehariduses- õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud

Katri Lamesoo ja Gertrud Kasemaa: Sooaspekti integreerimine õpetajaharidusse-vajadused ja võimalused

Küsimused-vastused. Arutelu

16.30- 17.00      Kokkuvõte ja lõppsõnad          

Ülle-Marike Papp

Info ja registreerimine hariduskonverents2016@gmail.com

Lähemalt: http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=4&uid=159

Veebipõhine tugikeskkond Helpific korraldab 28. jaanuaril Swedbank pangahoones Liivalaia 12 kell 14.00-17.00 tasuta infopäeva. Ürituse eesmärk on tutvustada Helpificut kui vabatahtliku ja tasulise abistamise platvormi ning lähiaja projekte. Huvilistele (üliõpilased, eakad) räägitakse, kuidas olla lihtsalt ja paindlikult isiklik abistaja erivajadustega inimestele – seda nii tasu eest kui ka vabatahtlikult. Abistajad ja abi saanud erivajadusega inimesed jagavad oma isiklikke Helpificu kaudu saadud kogemusi.

Infopäevale on oodatud puuetega inimeste ja eakate organisatsioonide/asutuste, sotsiaalhoolekande osakondade ning üliõpilasesinduste juhid, kuid ka erivajadusega inimesed, sotsiaaltöötajad, sotsiaaltöö ajakirjanikud, eakad ja üliõpilased. Koos moodustatakse vestlusringid, kus arutletakse, kes võiksid olla inimesed, kes soovivad pakkuda isikliku abistaja teenust ja kuidas nad üles leida. Kohal on viipekeeletõlgid, kes aitavad vaegkuuljatel ja kurtidel üritusest osa võtta.

Helpific on saanud alguse ideede arendamise võistluselt „Garage48 Enable” (tõlkes „Tee võimalikuks”). Publikulemmikuks valitud veebiplatvorm Helpific toob sotsiaalvaldkonda uuenduslikke ning mugavaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi, et muuta erivajadustega inimeste elu kergemaks ja võimaldada paremat toimetulekut. Helpific on paindlik inimeselt inimesele lahendus nii noortele kui eakatele.

Kangelasliku missiooniga Helpific, kelle visioon on saada parimaks ja suurimaks tugikeskkonnaks Euroopas aastaks 2020, pakkudes erivajadustega inimestele võimalust iseseisvamaks eluks, on jõudnud ka Ajujahi äriideede konkursil top 30 hulka ja valmistub osalemiseks järgmises vooruks. Just tasuline isikliku abistaja teenus on üheks otsustavaks elemendiks ettevõtte jätkusuutlikkuses ja finaali jõudmisel. Ajujaht on Eesti suurim äriideede konkurss.

Swedbank soovib omalt poolt infopäeva toetada ruumide tasuta kasutusse andmisel ning kostitab külalisi kohvi ja teega.

KAVA

13.30-14.00        Saabumine ja tervituskohv, tervitussõnad

14.00-14.15        Tutvustame Helpificut: vabatahtlik abistamine ja tasulised teenused

14.15-14.30        Jagame kogemusi: millist abi on puudega inimesed meie kaudu saanud ning kuidas Helpificu kaudu lihtsalt teenida lisaraha

14.30-15.00        Kinnitame keha

15.00-15.15        Jaguneme gruppidesse, alustame vestlusringiga

15.15-16.00        Vestlusringid: kuidas leida abistajaid ja isikliku abistaja teenuse pakkujad

16.00-16.45        Teeme kokkuvõtteid

16.45-17.00        Head koduteed!

Ürituse täpsem asukoht: Liivalaia 12, keskmine maja, pöördukse kõrvalt uksest sisse, 9. korrus.

Infopäevale registreerida saab https://goo.gl/cmlEN4.

 

Helpific veebileht: helpific.com/et

Facebook: facebook.com/Helpific

 

Lugupidamisega /   Best Regards,
Keiu Roosimägi Founder / Project Managment
Helpific | Tallinn, Estonia | www.helpific.com
(+372) 53 477 636 | keiu.roosimagi@helpific.com

 

Manuste ala

 

Manuse Foto.jpg eelvaade

 

 

Foto.jpg

 

 

 

 

 

 

RMK ja Puhta vee teemapark liitusid SIIA SAAB märgiga

Ligipääsetavuse hea tahte märgiga SIIA SAAB liitusid Riigimetsa Majandamise Keskus ning Järva- ja Lääne-Viru maakonnas asuv Puhta vee teemapark, kes pakuvad looduses puhkamise võimalusi, mida saavad kasutada ka erivajadustega inimesed.

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta sõnul on RMK tegevus ja Puhta vee teemapark elavaks näiteks, et ka loodus- ja matkarajad saavad pakkuda elamusi kõigile inimestele hoolimata kellegi erivajadusest. „Oleme heas mõttes metsarahvas ja seetõttu on loodusele ligipääsu tagamine märgilise tähtsusega”, rõhutas Pakosta. “Ja jälle saab kinnitust, et erivajadustega inimestele ligipääsu võimaldamine aitab tegelikult kõiki inimesi. Kui uuringute järgi on osa noori ja lapsi kaotamas sidet loodusega, siis aitab parem ligipääsetavus loodusega tutvust teha juba lapsekärust või julgustab vanavanemaid koos lapselastega ringi liikuma,” lisas Pakosta.

RMK juhatuse esimees Aigar Kallas tõi välja, et paljud RMK pakutavad võimalused on kasutatavad nii ratastoolis liikujatele, vaegnägijatele, vaegkuuljatele kui ka intellektipuudega inimestele, kuid seni on kõige rohkem jõutud arendada ratastooli kasutajatele mõeldud võimalusi.

„Võimalus loodusest rõõmu tunda on universaalne inimõigus. Kauni Eestimaa avastamisel ei tohi takistuseks saada ei ilm, aastaaeg ega erivajadus. RMK looduskeskused üle Eesti on ligipääsetavad ka liikumisraskustega inimestele, samuti Elistvere loomapark ja Sagadi metsakeskus,“ ütles Kallas. Info ratastoolis liikumiseks sobivate matka- ja õpperadade, lõkkekohtade, puhkeplatside ja metsaonnide kohta leiab RMK veebiaadressilt www.loodusegakoos.ee.

Puhta vee teemapargi loodusgiid ja MTÜ Ökokratt juhatuse liige Priit Adler ütles, et arenenud riikides soovitavad arstid tihti tervise hoidmiseks ja taastumiseks liikuda looduses. „Puhta vee teemapargi teraapilises Meelteaias kutsume avastama loodust ja iseennast kõigi viie meele: nägemise, kuulmise, haistmise, kompimise ja maitsmise abil. See on arendav kogemus ja sobilik kõigile. 16. sajandil rajatud metsaparki oleme aga ehitanud loodusrajad, mida saab mugavalt läbida ka ratastoolis liikudes,“ selgitas Adler. Samuti saavad erivajadustega inimesed kasutada Puhta vee teemapargi õppekeskust ning osaleda neile kohandatud õppeprogrammides.

Ligipääsetavuse hea tahte märgi „SIIA SAAB“ on võtnud kasutusele veel Statistikaamet, AS Andmevara, Rahvusooper Estonia, Eesti Töötukassa, Tallinna Tehnikaülikool, Ülemiste Keskus, Eesti Kunstimuuseumi filiaalid Kumu, Kadrioru ja Niguliste muuseum, Teater Vanemuine, IT Kolledž, Pimedate Ööde Filmifestival,  AQVA Spa & Hotel, Restoran Tuljak, Metsavenna talu Mõniste vallas ja Võru Tarbijate Ühistu Maksimarket.

Võrdõigusvoliniku kantselei loodud hea tahte märk „SIIA SAAB. Ligipääs kõigile“ väärtustab kõigile avatud ja ligipääsetavat keskkonda. Ettevõtjad ja asutused, kes soovivad parandada oma ruumide, teenuste ja info ligipääsetavust on kutsutud märgiga liituma.

Lisainfot, sh kontrollküsimused ligipääsetavuse hindamiseks leiab märki tutvustavalt veebilehelt www.vordoigusvolinik.ee/siiasaab/.

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei

Meedianõunik

+372 53 584 968

6269 056

nele.meikar@svv.ee
www.vordoigusvolinik.ee

www.vordoigusvolinik.ee/siiasaab/