Hea meel on anda teada, et eelmisel aastal alguse saanud tegevus on nüüdseks jõudnud lõpule ning 29.12.2014 nägi ilmavalgust Statistikaameti kogumik, mis püüab suhteliselt ülevaatlikult käsitleda puuetega rahvastikku ja kannab pealkirja “Puudega inimeste sotsiaalne lõimumine”.

Vanemahüvitise arvutamisel lähtutakse 2015. aastal järgmistest suurustest:

1. Vanemahüvitise määr on 355 eurot. Hüvitise määra suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õppurid);
2. Töötasu alammäär on 390 eurot kuus. Töötasu alammäära suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem;
3. Vanemahüvitise maksimummäär on 2548, 95 eurot (s.o üle-eelmise aasta keskmise kuutulu kolmekordne suurus). Maksimumhüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise aasta keskmine ühe kuu tulu oli märgitud summaga võrdne või sellest suurem.

Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele on 45 eurot kuus, kolmandale ja igale järgnevale lapsele 100 eurot kuus.Eestkostetoetuse suurus on 240 eurot kuus iga eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta.

Lapsepuhkuse päevatasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, mille suurus 2015. aastal on 390 eurot. Lapsepuhkuse päevatasu suurus 2015. aastal on 18,57 eurot.

Lapsepuhkust antakse emale või isale tema soovil igal kalendriaastal: 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; kuus tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Lisaks kolmele või kuuele päevale lapsepuhkusele on puudega lapse emal või isal õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

Üldise maksuvaba tulu suurus 2015. aastal on 1848 eurot aastas ehk 154 eurot kuus. Pensionide täiendava maksuvaba tulu suurus 2015. aastal on 2640 eurot aastas ehk 220 eurot kuus. Seega koos üldise maksuvaba tuluga on pensionäridel õigus saada tulumaksuvabalt kokku 4488 eurot aastas ehk 374 eurot kuus.

Tulumaksumäär 2015. aastal on 20%.

Jõustub muudatus puudega vanema toetuse maksmisel. 2014.aasta lõpuni makstakse puudega vanema toetust puudega üksikvanemale ja ühele puudega abikaasadest (lapse mõlemad vanemad on puudega ning omavahel abielus). Alates 2015. aastast abielus olemise nõue kaob. Piisab, kui puudega vanematel on ühine laps.

Toetuse taotlemisel tuleb esitada teise vanema kirjalik nõusolek. Kui nõusolek esitatakse elektrooniliselt, peab see olema digitaalselt allkirjastatud.

Jõustub matusetoetuse seadus. Alates 1. jaanuarist 2015 hakatakse maksma 250-eurost matusetoetust majanduslikult vähekindlustatud inimestele, kellele määrati toimetulekutoetus kas matusetoetuse taotlemise kuul või sellele eelnenud aasta jooksul vähemalt ühel korral.

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/656342/

EMSL küsib jälle, nagu ikka detsembris: kes olid tänavu kõige silmapaistvamad, eeskujulikumad, vaimustavamad, ärksameelsemad, hingehelistavamad, ohhoo-jaajaamad, kopeerimakutsuvamad? Saada oma kandidaadid kodanikuühiskonna aasta tegijate tunnustamiseks!

Kategooriaid jälle viis:

• Aasta vabaühendus – eeskuju, liigutaja ja mõjutaja, ei pea tingimata registreeritud olema
• Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
• Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
• Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
• Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas

Kodanikuühiskonna Shtkapital kiidab aasta vabaühendust – jälle – 5000 euroga.

NB! Sellele tunnustusele ei kandideeri EMSLi algatatud või juhitud projektid ega EMSLiga seotud inimesed.

Kandidaate ootame 6. jaanuarini, aga parem vasta kohe!

Valiku teeb EMSLi nõukogu, pidulikud embused tegijatele aasta alguses. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda, mõni võib lisanduda – aastad pole vennad.

Niisiis, kandidaadi või mitu saad esitada siin või kirjutades info@ngo.ee.

Pildil mullune lumi, vaata ka varasematel aastatel tunnustatuid.

Kodanikuühiskonna aasta tegijaid embame jaanuarikuus. 

Allikas: http://www.emsl.ee/ngo/8/article/9544

Rahvusvaheline Pereplaneerimise Föderatsioon tunnustas Eesti Seksuaaltervise Liitu kui “avatud, demokraatlikku, hästi juhitud, strateegilist, progressiivst, läbipaistvat, korras raamatupidamisega ning tõhusalt majandatud head tööandjat, milline on pühendunud eesmärgile ja kvaliteedile ning on omal maal juhtiv seksuaal-ja reproduktiivtervise ning õiguste kaitsega tegelev organisatsioon”.

Rahvusvaheline Pereplaneerimise Föderatsioon on suurim seksuaal- ja reproduktiivtervise ja õiguste kaitsega tegelev organisatsioon maailmas, millel on liikmesorganisatsioonid 172 riigis ja mis on oma valdkonna olulisim koostööpartner muuhulgas Maailma Terviseorganisatsioonile ja ÜRO-le. Eesti Seksuaaltervise Liit on selle maailmaorganisatsiooni liige juba 20 aastat. Föderatsioon auditeerib regulaarselt oma liikmesorganisatsioone eesmärgiga pakkuda ühtlustatud ja kvaliteetset teenust kõikides liikmesriikides.

„Meil on hea meel, et saime Rahvusvaheliselt Pereplaneerimise Föderatsioonilt tunnustava hinnangu oma pikaajalisele tööle noorte nõustamiskeskuste võrgustiku ja internetinõustamise loomisel ja arendamisel, tänu millele on oluliselt suurenenud noorte seksuaaltervisealane teadlikkus ning paranenud Eesti inimeste seksuaaltervise näitajad“ ütles Eesti Seksuaaltervise Liidu president doktor Mairi Kaha.

Eesti Seksuaaltervise Liit on sõltumatu vabaühendus, mis edendab kõikide inimeste seksuaal- ja reproduktiivtervist, kaitseb sellealaseid õigusi ning pakub informatsiooni ja teenuseid läbi üleeestilise noorte nõustamiskeskuste võrgustiku ning interneti aadressil www.amor.ee.

Lisainfo:
Kerli Hannus | Noorte Seksuaaltervise alane nõustamine | Eesti Seksuaaltervise Liit
Mardi 3 | 10145 Tallinn | estl@estl.ee
Tel: +372 56 654 313| www.amor.ee www.estl.ee

Allikas: http://www.emsl.ee/ngo/8/article/9570

Praxis koostöös Briti suursaatkonnaga kutsub osalema ümarlaual “Sooteadlikkus koolis – mis ja milleks?“, mis toimub kolmapäeval, 17. detsembril kell 13.00–17.00 Tallinnas, Sokos Hotell Viru Bolero saalis.

Ümarlaua eesmärk on avada, miks on sooteadlikkus koolis oluline ja kuidas see avaldub. Üheskoos arutleme, mil viisil toetada poiste ja tüdrukute potentsiaali avaldumist ning missugune on õpetajate ettevalmistus ja valmisolek sooteadlikuks lähenemiseks õppekorralduses ja koolikultuuris. Mõtiskleme selle üle, missugused on vajalikud pädevused sootundliku lähenemise ellurakendamiseks koolis, mil määral on koolid seda vajadust tunnetanud ning kuidas aitab praegune õpetajate ettevalmistus sooteadlikule lähenemisele kaasa.

Ümarlaual teeb ettekande valdkonna tunnustatud ekspert Barbara Read (PhD, School of Education, University of Glasgow) Suurbritanniast. Dr. Read on pühendunud koolikultuuri ja soo seoste uurimisele üldharidus- ja ülikoolides ning õpetab Glasgow Ülikoolis tulevasi õpetajaid. Antakse ülevaade ka tudengite soolise võrdõiguslikkuse alaste kogemuste ja hoiakute uuringust ning soolõime võimalusi käsitlevatest õpetajate, ekspertide ja üliõpilaste intervjuude tulemustest.

Ümarlaual on eesti-inglise-eesti sünkroontõlge. Ümarlaud toimub Praxise projekti “Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine kõrg- ja üldharidusse” raames ning seda toetab Norra toetuste 2009-2014 Soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu ühitamise programm.

Osalema ootame eelkõige õpetajaid, haridusuuendajaid, koolijuhte ja neid, kes kavandavad ja viivad ellu praeguste ja tulevaste õpetajate koolitamist.

Osaluseks registreerige end hiljemalt 10. detsembriks siin!

Kontakt

Helen Biin

Poliitikauuringute Keskus Praxis

Töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik

Projekti “Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine kõrg- ja üldharidusse” juht

E-post: helen.biin@praxis.ee

Allikas: http://www.praxis.ee/2014/12/sooteadlikkus-koolis-mis-ja-milleks/

17. detsembril 2014 Tallinna Ülikooli Senati saalis (M-648), Uus-Sadama 5

KAVA

12.00–12.30 Tervituskohv

 12.30–13.15 Eesti Rahvastiku Tervise Arengukava arengutest. Ene Augasmägi, rahvatervise osakonna tervisepoliitika juht

13.15–13.45 Rahvastiku tervise arengukava soolisest aspektist. Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus

13.45–14.30 Ülevaade Euroopa vaimse tervise konverentsist 2014 Tallinnas. Sugu ja soolised stereotüübid meeste vaimse ja füüsilise tervise mõjutajana. Kristi Mõistus, terviseedenduse spetsialist; Eda Müürsepp, vaimse tervise spetsialist.

14.30–15.00 Arutelu ja soovitused arengukava täitmist silmas pidades

15.00–17.30 Arutelu jätkub ENUTis (T-510, Narva mnt 25). Tiina Erik teeb ülevaate Londoni ja Brüsseli seminarist, millest ta ENUTi esindajana osa võttis. Merle Pajus annab ülevaate ENUTi Armeenia projektist.

Seminar-arutelu toimub projekti „ ENUT koos vabaühendustega sooteadlikku poliitikat arendamas“ raames. Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu j a Fr. Eberti Fond

Justiitsminister Andres Anvelt allkirjastas täna Eesti nimel Strasbourgis Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk nn Istanbuli konventsiooni.

„Mul on hea meel, et alates tänasest kuulub ka Eesti viimaks ometi nende riikide sekka, kes mitte üksnes ei räägi sellest, et vägivald on halb, vaid on andnud lubaduse sellega võidelda ning võtavad konventsiooniga liitumisel endale selleks rida kohustusi,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt tänasel kohtumisel Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjorn Jaglandiga. 

Istanbuli konventsioon on riikide ülene kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal – eelkõige naistevastasel ja peresisesel vägivallal – puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm.

Konventsioonis on väga olulisel kohal ohvri kaitsmine ja arusaama juurutamine, et kannatanu pole kunagi juhtunus ise süüdi. Konventsiooniga liitumine suunab senisest suuremat tähelepanu naistevastase vägivalla ennetusele – kampaaniatele teadlikkuse tõstmiseks, koolitustele, õppematerjalide väljatöötamisele koolide jaoks, tugiteenuste pakkumisele, ohvrite nõustamisele, naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisele jne. 

Anvelt tuletas meelde, et Eesti on juba astunud ennetavaid samme perevägivallaga võitlemiseks. Nii muutub 1. jaanuarist isikuvastase süüteo toimepanemine ka endise pereliikme või lapse juuresolekul  karistust raskendavaks asjaoluks. Lähisuhtes toime pandud kehaline väärkohtlemine on edaspidi eraldi karistatav ning selle eest on ette nähtud tänasest karmim karistus. Samuti valmistab justiitsministeerium ette ohvriabi direktiivi vastuvõtmist.

Pärast konventsiooni heakskiitmist ja allkirjastamist tuleb konventsioon ratifitseerida riigikogus.

Konventsioon avati allkirjastamiseks välisministrite kohtumisel 10. mail 2011 Istanbulis. Eesti kirjutas konventsioonile alla 37. riigina: http://www.conventions.coe.int/Treaty/Commun/ChercheSig.asp?NT=210&CM=&DF=&CL=ENG.

Allikas: http://www.just.ee/et/uudised/

Väliselt pisike ja õrn Keiu Roosimägi (30) on sisemiselt tugevam kui arvata oskaks. Rasket haigust põdev naine ei saa kunagi terveks, ent ei jäta seetõttu elu elamata. “Võin treenida oma mõtlemist nii, et elu on justkui film, mille käsikirja ma kirjutan ise lõpuni.”

Keiu juhib Tallinna ja Harjumaa puuetega naiste ühingut ning tahab oma töö kaudu muuta ühiskonda puuetega naiste suhtes tolerantsemaks ja puuetega naisi julgemaks ning ettevõtlikumaks. Paralleelselt on naisel käsil mitu projekti – näiteks teeb ta erivajadustega naiste naiselikkusest dokumentaalfilmi, arendab vabatahtliku abistaja mobiilset rakendust, planeerib puuetega naistest sotsiaalkampaaniat “Mida Sina minust arvad?” ja loodab ellu viia plaani puuetega naisi kaasavat moesõust. Oma tegevuse eest sai Keiu just sel nädalal autasu ka Eesti Puuetega Inimeste Kojalt.

Seda kõike teeb Keiu töö kõrvalt, kus tal on kanda tegevjuhi ja juristi kohustused. Naine asutas oma õigusbüroo ning soovib anda oma panuse sotsiaalse ettevõtjana, pakkudes võimalusel kvalifikatsiooni ja võimeid omavatele puuetega juristidele väärilist tööd õiglase tasu eest. Üks moto, mida Keiu ettevõtjate seas propageerib, kõlabki “Õiglus pole puudega”.

Keiu teab, mida tähendab elu puudega – naine põeb keerulise nimega geneetilist haigust neurofibromatoos (NF), mille süptomid võivad olla väga erinevad alates kasvajaliste moodustiste tekkest kogu kehas, lõpetades luude arenguhäiretega.



Võib-olla homset ei näe

“Mul ei ole reaalselt aega mõelda oma olukorrale… Lihtsalt tegutsen, sest kui mitte mina, siis kes, ja kui mitte nüüd, siis millal. Kuidas, seda küsimust mul ei teki, sest minu sõnavaras puuduvad sellised mõisted nagu takistus, aga, kui, ehk, võib-olla, oleks, poleks jne. Me kõik sünnime ja sureme, kuid vahepeal võime teha kõike, mida soovime. Ma olen saanud aru, et saan kõik, mis tahan, ja kui ma midagi ei saa, siis ainult sellepärast, et tegelikult sügaval hinges ma ei tahtnud. Ma ei saa mitte kunagi terveks, uut keha, kuid ma võin treenida oma mõtlemist ja hoiakuid nii, et elu on justkui film, mille käsikirja ma kirjutan ise lõpuni. Kõik algab mõtlemisest ja jõud tulebki kuskilt seest,” ütleb Keiu.



Edasi loe värskest ajakirjast Naised! 

Allikas: http://ajakirinaised.ee/persoon/1A70F/#Keiu

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Kadriorus puuetega inimeste esindajatega, et arutada töövõimereformi seaduste ja puudujääkide teemal.

19. novembril riigikogus koalitsioonisaadikute häältega vastu võetud kaks seadust ootavad presidendi otsust väljakuulutamise kohta, mis peab sündima hiljemalt sellel nädalal.

Puuetega inimeste esindajad on palunud seadus vetostada ja riigikogule uueks arutamiseks saata.

Vabariigi President selgitas, et ta ei näe selle seaduse vastuolu põhiseadusega, mis oleks riigipeale aluseks jätta seadus välja kuulutamata. Seadused jõustuvad 2016. aastal ja enamik etteheiteid on seotud seaduse rakendumise ettevalmistuse võimaliku ebaõnnestumisega. "Seadusandja ja täitevvõim peavad üheskoos tegutsema selle nimel, et hajutada puuetega inimeste kui niigi väga haavatavate ühiskonnaliikmete ebakindlust selle seaduse rakendamise ning nende olukorra suhtes," ütles president Ilves.

„Samas on selge, et senine korraldus jätkuda ei saa. Tööd teha soovivatele erivajadustega inimestele võimaluste pakkumine on mitte ainult inimlik, vaid see toetab Eesti ühiskonna arengut tervikuna. See on üks olulistest struktuursetest reformidest,“ lisas ta.

Kohtumisel arutati, kuidas kindlustada, et puuetega inimeste olukord reformi tulemusel paraneb, mitte ei halvene. Riigikontroll on teinud konkreetsed kaalutud ettepanekud: otsustada 2015. aasta jooksul, kuidas rahastada töövõimetoetuste süsteemi pärast reformi lõppu; algatada 2015. aastal tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine; testida töövõime hindamise metoodikat ulatuses, mis annaks kindluse, et see metoodika sobib erineva tausta ja põhjustega töövõime kaotanute jaoks; algatada ka puuetega inimeste toetussüsteemi reform, mis tagaks neile vajalikud teenused ja abi mahus, mis aitavad neil ühiskonnaellu integreeruda.

Vabariigi President palub riigikogul ja valitsusel ning puuetega inimestel endil eeloleval aastal tegeleda reformi elluviimise ettevalmistamisega äärmise tõsidusega. "Puuetega inimeste olukord ei tohi reformi tulemusel mitte mingil juhul halveneda," rõhutas president Ilves. „Reform ei tohi puuetega inimestelt ära võtta kindlustunnet, mille andis kindlaks ajaks määratud rahaline tugi.“

Presidendile saadetud ligi 20-leheküljelise pöördumise üks koostajaid, TTÜ õigusteaduse tudeng Sven Kõllamets tunneb muret eelkõige seepärast, et Eestis süveneb trend võtta vastu korraliku eeltööta ja põhjalike analüüsideta väljatöötatud seaduseid, mida tuleb kohe pärast rakendumist hakata hoogsalt parandama ja muutma. Just puuetega inimesi puudutavatele ettenägematutele tulemustele juhitakse töövõimereformi seadustega seoses tähelepanu ka pöördumises.

Töövõimereformi väljatöötamisel vastamata jäetud küsimustele ja tervikliku nägemuse puudumisele on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll, kelle soovituste kohaselt tuleks enne reformi käivitamist lisada sellesse ennetusele suunatud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, saada kindlus töövõime hindamismetoodika sobivuse osas ning näidata ära reformi rahastamise jätkusuutlikkus pärast Euroopa Liidu toetusrahade lõppemist.

Samuti on riigikontroll juhtinud tähelepanu vajadusele viia koos töövõimereformiga läbi puuetega inimeste toetussüsteemi reform, mis tagaks erivajadustega inimestele võimaluse integreeruda normaalsesse ühiskonnaellu.

ALLIKAS:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/

Täna allkirjastab justiitsminister Andres Anvelt nn Istanbuli konventsiooni, täisnimega Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. Sellega võtab ta ette suure sammu, et näidata riigi soovi vähendada vägivalda naiste, laste ja teiste nõrgemate ühiskonnaliikmete vastu.

Eesti on maailmas 37. ja Euroopa Liidus 22. riik (28st), kes selle konventsiooni allkirjastanud on. Ratifitseerimine on järgmine samm, mida me väga ootame ja loodame, et riigikogu seda teeb. Konventsiooni on EL-s ratifitseerinud 15 riiki.

Väga kokkuvõtlikult on konventsioon riikide vahel kokku lepitud tegevuste kogum, millega ennetatakse ja vähendatakse naistevastast ja perevägivalda neis riikides. Seega on kokku lepitud tähtsaim: kaitsta ühiskonna nõrgemaid liikmeid.

Võiksime ju arvata, et riigil on tähtsamaid teemasid, millele tähelepanu pöörata või millega seoses raha jagada. Või siis, et see ei ole ju meie probleem, mida nad seal kusagil, oma kodus teevad. Aga tegelikult see on meie kõigi probleem.

Naiste- ja tüdrukutevastast vägivalda on maailmas jätkuvalt väga palju. Viimasest Euroopa põhiõiguste agentuuri FRA uuringust Euroopa riikide kohta ilmneb, et Eestis on lähisuhtevägivalla all kannatanud iga neljas naine. See on ka põhjus, miks selle probleemiga on vaja tegeleda.

Mõelgem korraks selle peale, mis toimub vägivallatseja kodus. Üldjuhul on selles kodus naine, kes on pärast pikaajalist terrorit vigane – füüsiliselt ja/või vaimselt. Selles peres on ka lapsed, kelle kohta on võib-olla öeldud, et nemad vägivalda pealt ei näe. Kuid kui vaadata neid lähemalt, siis selgub, et ühel on õpiraskused ja ta ei taha koolis käia, teine on kergesti ärrituv ja lööb endast väiksemaid. On veel kolmas, kes on nii vaikne, et teda ei näe ega kuule.

Kas me saame siis öelda, et kodus toimuv ei ole lapsi mõjutanud? Ilmselt ei saa.

Kui naine elab oma (pikema või lühema) elu sellisena, nagu see tal abi otsimata parasjagu on, võiks ju öelda, et hea küll, see on tema enda valik. Aga mis saab lastest? Tavaliselt võtavad lapsed perekonna „mustri“ oma eludesse kaasa. Halvimal juhul käivitub see tsükkel uuesti järgnevas ja järgnevas ja veel järgnevas põlvkonnas.

On nii tavaline, et ühes keskmises eesti peres, millesse kuulub kolm põlvkonda naisi, tõdevad nood – vanemad väga, nooremad veidi vähem kidakeelselt – et jah, tõesti, mees peksis. Vanaema, tädi, ema, tütar. Vaatan neid ja mõtlen: kas see tütar saab oma lastele anda teadmise, et see põlvkondade jooksul edasi antud „traditsioon“ tema tütrega enam ei juhtu…

Mida ta teeks teisiti, et vägivallatsükkel ometi katkeks? Et ta mõistaks, et elu ei ole kannatus, mida me tõsiste eestlastena oleme harjunud läbi tegema – ning et meil on õigus otsida abi ja elada inimväärset elu?

Eelpool kirjeldatu on emotsioon, võite öelda. Küllap ta on.

Aga selles teemas on ka ratsionaalne mõõde: kui sellises peres läheb väga halvasti, siis kui suured on haigekassa kulud vigastuste raviks ja inimese elu taastamiseks? Kui ohver jääb vigaseks, tuleb maksta töövõimetuspensioni. Kui saab surma ja vägivallatseja läheb vanglasse, on laste eest vaja hoolitseda – lastekodud on järjekordne kulu.

Lisaks kaotab riik võimalike töötajate maksud. See tähendab, et perevägivald võtab ära meie maksuraha, mida saaks kasutada kusagil mujal, ka hädalist reageerimist vajavate probleemide juures.

Me kuuleme ja näeme lugusid, mis meie tugikeskustesse iga päev jõuavad ning ma võin kinnitada, et need ei ole kenad lood. Vahel on need lood kurva lõpuga, aga tänu meie inimestele on neil väga palju ka õnnelikke lahendusi. On liigutav näha, et kellegi elu läheb edasi inimväärselt. Ja kuulda või lugeda mitu aastat hiljem nende tänu.

Hoolimata kurvast statistikast Eesti kohta oleme uhked, et riik on meid tunnustanud ja töötab aktiivselt koos naiste tugikeskusi haldavate MTÜ-dega, nagu Tartu naiste tugikeskus on. 12 aasta jooksul on Eestis asutatud 14 naiste tugikeskust, mis iga päev tegelevad vägivallaohvrite abistamisega. Töö on pidev ja pigem tuleb seda juurde, sõltuvalt sellest, kas ja kui palju inimesed sellisest abivõimalusest teada saavad.

Me näeme, kui palju rohkem on – lisaks vägivalla tagajärgedega tegelemistööle – vaja perevägivallast avalikult rääkida. Mida rohkem me räägime, seda suurem on inimeste ring, kes saavad vägivallavaba ja inimväärse elu.

Ja seda teades on tänane allkirjaandmine meie kõigi jaoks oluline samm.

Infot ja abimaterjali perevägivalla ja abistavate organisatsioonide kohta on võimalik lugeda nii eesti kui vene keeles siit.

Istanbuli konventsioon eesti keeles.

FRA uuring naistevastasest vägivallast Euroopas.

ALLIKAS: http://uudised.err.ee/v/arvamus/6c944593-5278-4ccc-8f7f-7c529f7553fb