Häirekeskuse teade 19.12.2012. Algas kuulmis- ja kõnepuudega inimeste SMS-112 pilootperiood.
Häirekeskuses algas kuulmis- ja kõnepuudega inimestele suunatud teenuse SMS-112 pilootperiood. Teenus võimaldab inimestel, kes ei kuule ja/või ei saa rääkida, edastada Häirekeskusele tasuta hädaabisõnumeid, kutsumaks endale appi päästjaid, kiirabi või politseid.

SMS-112 teenus võimaldab edastada Häirekeskusele hädaabiteadet tasuta tekstsõnumina. Kui sõnum on jõudnud Häirekeskusesse, laekub abivajajale vastavasisuline kinnitus, samuti teavitatakse inimest abi teele asumisest. Vajadusel saadab päästekorraldaja abivajajale ka täpsustavaid küsimusi nii õnnetuse asukoha kui ka olukorra kohta.

Teenuse kasutamiseks tuleb registreeruda aadressil https://sms.112.ee. Küsimuste tekkimise korral saab nõu küsida Päästeala infotelefonilt 1524 e-posti teel: 1524@112.ee või kuulmis- ja kõnepuuetega inimeste liitudest ning kodadest.

Kiireim hädaabiteate edastamise võimalus numbrile 112 on siiski helistamine. Häirekeskus rõhutab, et SMS-112 on suunatud alternatiivse teenusena kuulmis- ja kõnepuudega inimestele, arvestades antud sihtrühma vajadusi. Häirekeskus palub kõigil, kel võimalik, eelistada hädaabinumbriga 112 kontakteerumisel helistamist. Nii on Häirekeskus operatiivselt kättesaadav kuulmis- ja kõnepuudega inimestele, kes SMS-112 teenust kõige rohkem vajavad.

Kõne- ja kuulmispuuetega inimestele suunatud sarnased SMS teenused on kasutusel näiteks Rootsis, Hollandis, Taanis, Islandil jm Euroopas. Eestis on hinnanguliselt teenus vajalik umbes 1500 kuulmis- ja 400 kõnepuudega inimesele.

Teenuse ettevalmistamisel olid Häirekeskuse partneriteks Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Kurtide Liit.

Projekti elluviimise eest vastutab Häirekeskus. Teenuse ettevalmistamisel olid partneriteks Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Kurtide Liit, tehnilise teostuse tagas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Projekti rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Edvi Freiberg
Häirekeskuse kommunikatsioonijuht
Telefon:  56214088
edvi.freiberg@112.ee
www.112.ee

www.facebook.ee/hairekeskus

Konverents toimub Tallinna kesklinnas Swissotellis, aadressil Tornimäe 3, Stockmanni kaubanduskeskuse kõrval ning SEB panga peakontori naabruses. Aadress Tornimäe 3.

Konverentsi modereerib hr Hagi Shein, Eesti Puuetega Inimeste Koja president 1993 – 1998, Tallinna Ülikooli Balfi Filmi- ja Meediakooli meediaosakonna juhataja.

• 09.30 – 10.00 Tervituskohv
• 10.00 – 10.30  Avasõnad

Hanno Pevkur, sotsiaalminister

Margus Tsahkna, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees

Monika Haukanõmm, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees

Tulemise tee

• 10.30 – 10.45 Puudega inimesed ja ühiskonna väärtused.

Marju Lauristin, Eesti Puuetega Inimeste Koja asutaja, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor

• 10.45 – 11.15 Puudega inimesed ja  meedia – pilt ja peegel

Urmas Vaino, ajakirjanik

• 11.15 – 11.40 Puuetega inimeste organisatsioon – koostöö ja jagatud vastutus

Riho Rahuoja, Hiiu maavanem

• 11.40 – 12.00 Puuetega inimeste organisatsioonide võrgustik   – unikaalne, toimiv ja järjepidev

Helve Luik, EPIKoja president aastatel 1998-2010

12.00 – 13.00 Lõuna

Uus aeg – kas uued väljakutsed?

• 13.00 – 13.30 Tuleviku ühiskond ja toimetulekupiirangutega rahvastik

Luule Sakkeus, Eesti Demograafia Instituudi direktor

• 13.30 – 13.50 Eesti vabaühendused – vajadus kohaneda ja käia ajaga kaasas

Urmo Kübar, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja

• 13.50 – 14.15 Mina ühiskonnast ja ühiskond minust

Tom Rüütel, üliõpilane

• 14.15 – 14.45 Tänased probleemid ja uued väljakutsed

Monika Haukanõmm, EPIKoja juhatuse esimees

• 14.45 – 15.00 Tantsuteater Tee Kuubis
• 15.00 – 15.30 Nominendid, tunnustamine
• 15. 30 –16.00 Kokkuvõtted ja konverentsi lõpetamine

Lähem info: http://www.epikoda.ee

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega inimesi ja nende lähedasi traditsioonilisele jõulukontserdile 4.detsembril kell 18:00

4. detsembril kell 18.00

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

Jõulukontserdi avasõnad ütleb EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu.

Kontserdil esinevad jõuluprogrammiga segakoor Noorus ja Maksu- ja Tolliameti laulukoor Peale Viit.

Dirigendid Maarja Helstein, Markus Leppoja ja Kristel Marand.

Pärast kontserti pakume kohvi, teed, suupisteid.

Kontsert on tasuta.

Kontserdi läbiviimist toetab Kristiine Linnaosa Valitsus.

Olete oodatud!

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Endla 59, 10615 Tallinn

Telefon: 656 4048

e-post: koda@tallinnakoda.ee

http://www.tallinnakoda.ee

Kutsume Puuetega Naiste Ühingut kaasa mõtlema reproduktiiv- ja seksuaaltervise valdkonna aktuaalsetel teemadel ning sõna sekka ütlema prioriteetide, arendamise põhimõtete ning rahastamise osas järgnevatel aastatel.
Eesti Seksuaaltervise Liit on algatanud valdkondliku tõenduspõhise arengudokumendi koostamise. Sõnastatud eesmärkide ja tegevuste elluviimine aitab kaasa reproduktiiv- ja seksuaaltervise paranemisele Eestis.
Arutelul teeme ülevaate hetkeolukorrast, ootustest valitud suundadele, võimalikest inim- ning muudest ressurssidest ning arutelul toetust leidnud suunad saavad kirjeldatud arengudokumendis.

Arutelule on oodatud kõik organisatsioonid ja inimesed, kelle südameasjaks on seksuaal- ja reproduktiivtervise ning õiguste edendamine Eestis.

Arutelu toimub Terviseameti saalis (Paldiski mnt 81, Tallinn, II korrus) 5. detsembril 2012 kell 13 –17.

Arutelul osalevad nii riigi esindajad, MTÜd kui ka muud seotud organisatsioonid.
Üritust modereerib Urmas Vaino.

PÄEVAKAVA:

13:00 – 13:15 Tutvustus ja avasõnad
13:15 – 14:15 „Ülevaade seksuaaltervise ja – hariduse olukorrast Eestis“
Kai Haldre , Eesti Seksuaaltervise Liit
Kai Part, Eesti Seksuaaltervise Liit
14:15 – 14:45 Arutelu ja küsimused
14:45 – 15.00 Kohvipaus
15:00 – 16:25 Töötoad maailmakohviku meetodil
16:25 – 16:50 Kokkuvõtted ja tagasiside töötubadest
16:50 – 17:00 Edasine tegevusplaan
 

ARUTELU TEEMAD:

1. NOORED
– Noorte kaasamine programmidesse, tegevuste planeerimisse ja elluviimisesse.
– Tõenduspõhise teabe, seksuaalhariduse ja kvaliteetsete noortesõbralike seksuaal- ja reproduktiivtervisealaste teenuste kättesaadavus noortele. Noorte seksuaalõiguste olukord.
1) Millised on probleemkohad?
2) Millised on lahendused/võimalused? Mida teie organisatsioon saaks selles osas ära teha?
2. HIV/AIDS JA SEKSUAALSEL TEEL LEVIVAD NAKKUSED
– Haavatavad grupid, nende seksuaalõiguste olukord, teabe ja teenuste kättesaadavus.
– Ennetus- ja teavitustöö Eesti elanike seas (ka sildistamise ja diskrimineerimise osas).
1) Millised on probleemkohad?
2) Millised on lahendused/võimalused? Mida teie organisatsioon saaks selles osas ära teha?
3. EESTKOSTE
– Seksuaaltervise ja -õiguste alane koostöö erinevate sektorite vahel.
– Üldine seksuaaltervise ja -õiguste olukord Eestis, diskrimineerivad praktikad. Kõikidele inimestele, sõltumata soost, rahvusest, erivajadusest, elukohast, vanusest, seksuaalsest
orientatsioonist, haavatavusest jne on tagatud seksuaalsed õigused.
1) Millised on probleemkohad
2) Millised on lahendused/võimalused? Mida teie organisatsioon saaks selles osas ära teha?
4. KÄTTESAADAVUS
– Kvaliteetse ja tõenduspõhise seksuaaltervisealase teabe ja seksuaalhariduse kättesaadavus.
– Heatasemeliste seksuaal- ja reproduktiivtervisealaste teenuste kättesaadavus kogu elanikkonnale.
– Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus.
1) Millised on probleemkohad?
2) Millised on lahendused/võimalused? Mida teie organisatsioon saaks selles osas ära teha?
5. ABORT
– Soovimatute raseduste ennetamise olukord.
– Kõikide naiste õigus turvalisele raseduse katkestamisele.
1) Millised on probleemkohad?
2) Millised on lahendused/võimalused? Mida teie organisatsioon saaks selles osas ära teha?

Lähem info:

Eesti Seksuaaltervise Liit
Mardi 3 | 10145 Tallinn | estl@estl.ee
Tel: +372 56 654 313; 372 655 2755 | Fax: +372 655 27 55 www.amor.ee

Eesti Puuetega Naiste Ühing korraldab projekti „Sootundlikud puuetega inimesed 2012“ raames kaks teabepäeva erivajadustega naistele ja nende lähedastele: „Kvaliteetsed nõustamisteenused erivajadustega naistele“. Esimene teabepäev toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses 30. novembril 2012. a. algusega kell 10:00. Projekti toetab Hasartmängumaksu Nõukogu. Projekti teabepäeva koostööpartneriks on Eesti Seksuaaltervise Liit.
Pärast lühikest pausi läheb teabepäev üle Eesti Naisteühenduste Ümarlaua koostööprojekti toetusel.

Eelregistreerimine ja lähem info kuni 27. novembrini kella 12:00-ks e-posti aadressil: Mare.Abner@gmail.com või mobiilil 56453468.

Päevakava:

• 10:00 – 10:15             Registreerimine ja kiire tervituskohv/tee

• 10:15 – 10:30             Päevakava tutvustus

• 10:30 – 11:15             Turvalised seksuaalsuhted ja hea seksuaaltervis – iga inimese õigus. Kai Haldre, MD PhD, naistearst, Seksuaaltervise Liit

• 11:15 – 12:00             Seksuaalnõustamine, kas ja miks sinna minna. Ester Väljaots, seksuaalnõustaja, superviisor, koolitaja

• 12:00 – 12:30             Toekas lõunapaus

• 12:30 – 13:00             Tallinna Puuetega Inimeste Koja  nõustamine Tiia Tiik, TPIK sotsiaaltöötaja

• 13:00 – 13:45             Kogemusnõustamine Händikäpa näitel. Margit Rosental, MTÜ Händikäpa juhatuse liige, kogemusnõustaja

• 13:45 – 14:00             Lühikene paus

• 14:00 – 14:45             Politsei tegevus erivajadustega naiste nõustamise ja turvalisuse  huvides. Angelyca Vaerand, kriminaalpolitseinik Eesti Politsei Naisühenduse  juhatuse liige.

• 14:45 – 15:00             Teabepäeva lõpetame väikese üllatusega.

• 15:00 – 15:30             Tagasiside ja kokkuvõte teabepäevast. Head koduteed!

Ma pole varem kunagi olnud sookvootide pooldaja, aga pärast seekordse aasta isa valimist on mul tõsiselt hea meel, et Euroopa suunalt tuli neil päevil, küll pika vinnaga, aga siiski otsustav sekkumine.

Kui eelnõust seadus saab, tekib ka Eestis kohustus vähemalt suurfirmade tippametitesse kaasata 40 protsenti naisi.
Meie tuleme ju Nõukogude Liidust, kus kõik naised rabasid mehetööd teha, ja seepärast on nii lihtne öelda, et sooprobleemid on siin vaid väljamõeldis. Ühtäkki valib aga Eesti Naisliit meile aasta isaks mehe, kelle peres on asjad paigas nii, et „isa otsustab suuri asju, ema otsustab väiksemaid asju”.
Muidugi on igaühel õigus elada selliste põhimõtete järgi, nagu talle just meeldib, aga nüüd seati Eesti ühiskonnale just selline „juhtimismudel” eeskujuks. Ega haiglajuht Ralf Allikveele midagi ette heita ole, mees nagu muiste. Kuid kui rääkida millestki silmapaistvast „Eesti tippisaduse” mõttes, siis temasuguseid – hea haridus, hea töökoht, suur palk, kaks last, üks naine – peaks olema jalaga segada. Mõni ka kindlasti 21. sajandisse paremini sobiva maailmavaatega.
Kuidas siis ikkagi seesama naisliit, kes on juba aastaid sõnades võidelnud naiste ja meeste võrdse kaasarääkimise eest ühiskonnas, annab oma tegudega nüüd hoopis vastupidise signaali? Ja muide, valiku langetajad olid ise kõik naised. Äkki laseks võrdsuse huvides järgmisel aastal mehed valima?

Allikas: http://linnaleht.ee/4028

Nüüdseks on täitunud Eesti mitme aasta pürgimus saada ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks.

Tegu on ÜRO võrdlemisi uue, alles 2006. aastal loodud struktuuriüksusega, kuid selle staatust peetakse ÜRO julgeolekunõukogu järel organisatsioonis lausa tähtsuselt teiseks.
Eestile toob nõukokku kuulumine kaasa kohustuse osaleda korralises komisjoni töös. See ülesanne lasub eeskätt meie Genfi diplomaatilisel esindusel ja annab täiskoormusega tegevust ühele-kahele diplomaadile, kuna nõukogu on pidevalt töötav koda. Eestile on see paljuski rutiinne kohustus, kuid pidev koosolekutel osalemine loob võimaluse ka oma ettepanekutega välja tulla. Inimõiguste nõukogu liikme hääl kostab kõvemini kui teistel ÜRO liikmetel ja kui Eestil on rahvusvahelisele üldsusele midagi öelda, siis jõuab sõnum ka tugevamini avalikkuse ette.
Eestis on välja arenenud hea kompetents mitmes inimõiguste valdkonnas: väljendusvabadus, inimõigused ja nende seos internetiga, julgeolekuküsimuste ja inimõigustest kinnipidamise ühitamine. Tänapäeval satuvad riikliku julgeoleku kaitsmise tähe all tihti löögi alla ühiskonna haavatavaimad rühmad: lapsed, naised, vähemused, põlisrahvad, tihti aga tsiviilelanikkond tervikuna. Eesti on nendel suundadel märkimisväärselt aktiivne olnud ka enne inimõiguste nõukogu liikmeks saamist. Riik on tugevasti panustanud ka inimsusvastaste kuritegude ennetamisse ja nende korraldajate vastutusele võtmisse. Aktiivsust näitab muu hulgas tõik, et Eesti on rahvusvahelise kriminaalkohtu asutajaliige.
Kuigi inimõiguste nõukogu on riikidevaheline nõukogu, avardab see koostöövõimalusi Eestis – riigi ja kodanikuühenduste vahel. Inimõiguste Instituut, mis on sõltumatu vabaühendus, saab olla riigile hea partner, eriti just inimõiguste teemade läbitöötamises ja ettepanekute ettevalmistamises. Need teemad, mis on riigi prioriteedid inimõiguste nõukogus – nagu väljendusvabadus, internet, inimõiguste ja julgeolekuküsimused –, on olnud ka Inimõiguste Instituudi töö peasuunad, instituudist võikski kujuneda riigile selle ala kompetentsikeskus. Eesti osalemine inimõiguste nõukogu töös avardab koostöövõimalusi ka teiste kodanikuühenduste jaoks, nii sisulise töö kui ka kontaktide loomise vallas.
Eelkõige aga: mida paremini on maailmas kaitstud inimõigused, seda kindlam on väikeriikide julgeolek.

Allikas: http://linnaleht.ee/4029

Emad õpetavad, ühiskond nõuab ja ajakirjad toodavad näiteid, et tüdrukud peavad hoiduma armidest. Armid ei kaunista naist, ei lisa ihule ilu ega veetlust, vaid rikuvad seda.

Meid, naisi kasvatatakse usus, et armid meie kehal on iluvead. Julgemadki meist õpivad arme kartma, peitma ja häbenema. Nüüd, 32-aastasena, olles ise ema neiuks sirguvale tütrele, olen avastanud, et kogu teadliku elu olen kasvanud ja elanud vales usus, mida ma aga oma lapsele edasi anda ei taha.
Kõigel välisel oli kunagi ka minu jaoks suur tähtsus. Esimese iluvea, mille pärast muretseda ja mida häbeneda, suutsin muretseda juba lasteaias – kaotasin oma näoilu tänu kineskooptelekale, millega liig lähedane kontakt mu huulele siiani püsima jäänud armi tekitas. Ema oli rikutud huulejoone pärast murest murtud, mina esialgu mitte. Lutsutasin suurima rõõmuga piimakörti läbi nõukaaegsete makaronide, mis käisid välismaise mahlakõrre eest, kuni abivahend lössi vajus ja sai käe uue järele sirutada. Alles lasteaeda naasnuna mõistsin, et arm tüdruku huulel on teiste jaoks võimalus näpuga näidata ja kambast välja arvata.

Süütud armid
Paar aastat hiljem tegi kirurgi vilunud käsi mu paremale puusale sisselõike, millest sai samuti siiani püsiv ja üsnagi korralik lisa mu armide kollektsioonile. Jälg pimesoolelõikusest oli mu kooliea rannahooaegade tabu, seda tuli ilmtingimata peita ja häbeneda.
Praegu ei suuda ma kõiki arme enam kokkugi lugeda – triikraua jälg käel, purunenud telliskiviaiast saadud sisselõige jalal, mõni rasedusaegne venitustriip jne.
Ometigi olen alles nüüd mõistnud, et arme ihul ei maksa karta, peita ega ammugi häbeneda. Need armid on kõigest silmale nähtavad meeldetuletused, mis kannavad endas vaid mälestusi meiega juhtunust. Need pole siiski midagi enamat kui kunagised haavad, mis juba paranenud. Karta aga tuleks hoopiski selliseid haavu, mis ei muutu armideks – neid, mis ei kasvagi eales kinni. Neid aga peeglisse vaadates ei näe. Ei märka neid sageli ka inimesed meie kõrval, kes peaksid meid kõigist paremini tundma, kes meile kõigist kõige lähedasemad. Minulgi on nüüd üks selline. Hingehaav, mis paneb mind siiani igal õhtul uinumise eel endalt küsima, kuidas see küll sai juhtuda. Kuidas läks nii, et pärast kaheksat abieluaastat, mille kestel kulutasin kogu oma jõu ja mõistuse selleks, et tagada oma perele heaolu, olen nüüd ise varatu!?

Ohtlikud haavad
See haav mu hinges ei mõtlegi kinni kasvada. Õhkõrnemgi mõte, et ma ju ise lasin sellel kõigel juhtuda, kuna elasin oma elu mehe toel, isikliku rahakotita ja enesele midagi nõudmata, kogumata tagatisi mustadeks päevadeks, kriibib selle uuesti verele. Ei suuda ma leppida, lahti lasta, andestada. Nii kardangi, et see haav ei armistu, ei muutu eales mälestuseks.
Kõik need inetud, alavääristavad ja haiget tegevad sõnad, mis on sööbinud aastatega mu mällu ja nälkjatena närinud mu hingest välja kõik kaunid sõnad, mida aastate vältel oma mehe huulilt kuulsin ja endas talletada püüdsin, on uuristanud haava vaid sügavamaks. Ilusad varahommikused vabandused on kaotanud oma väe – mingist hetkest ei suutnud need enam tervendada ega korvata valu, mida sõnade ja vägijoogi abiga minuni oldi toodud.
Kas pole ometi karjuvalt ebaõiglane kogeda seda kõike just sellelt, kelle ise enda kõrvale valisin, keda olin enim armastanud, usaldanud ja jumaldanud. Ei, see haav ei saa armistuda, see jääbki valu tegema, hoidma irvakile ja mind piinama!
Olen end alati julgeks pidanud, kuid nüüd kardan, et mingil hetkel saab siiski otsa kogu võime mõista ja andestada ning alles jääb vaid äng, vihkamine ja tühjus. Et selliseid haavu ei suudeta ega püütagi enam ravida. Vastupidi, neid tekitatakse juurde. Üks räägib ja teine ei kuula. Keegi loobub ja keegi kukub jooma. Alles ei jää mitte midagi.

Allikas: http://linnaleht.ee/4021

Psühholoogid teavad pikka aega, et elu alguses kogetav stress võib hilisemas elus tekitada nii vaimseid kui kehalisi muresid – depressiooni, sõltuvushäireid, rasvumist ja südame-veresoonkonna haigusi.

Täna, Reformierakonna sünnipäeval Tartus Raekoja platsil toimuvale ülbe ja valeliku poliitika vastasele meeleavaldusele on minemas ka Fideelia Roots, keda laiem avalikkus tunneb kui naiste õigustele tähelepanu juhtivat aktivisti. Fideelia on selleks kasutanud küll üsna äärmuslikke võtteid – kõndinud avalikes kohtades palja ülakehaga – kuid eesmärgini on naine kahtlemata jõudnud.