Gerda Saame loodab oma lapsi kasvatada tradit­sioo­nilises peres. Aga ta on kindel, et tolerantne peab olema ka teistsuguste peremudelite suhtes.

• Ühiskonnas tuleb selgeks vaielda, kas vägivaldne ja hoolimatu heteropere või lastekodu on ikka parem kui korralik ja rahumeelne ühesooliste perekond.

Lihula lasteaiaõpetaja Gerda Saame kirjutas oma alushariduse pedagoogi bakalaureusetöö Tallinna ülikooli Rakvere kolledžis lapsevanemate ja kodu mõjust lapse arengule.
Seda tööd tehes puutus ta kokku ka Eestis seni käsitlemata teemaga – laps samasooliste vanematega perekonnas. „Traditsioonilises peremudelis oleme harjunud nägema ema, isa ja lapsi,” ütleb ta. „Ent tänapäeval on hakanud perekonna mõiste hägunema. Lapsevanemad ei pruugi koos elada. Lapsi kasvatavad üksikemad ja -isad. Vanematel on uued elukaaslased. Kuid laps võib seista silmitsi ka olukorraga, kus tal on kaks isa või kaks ema.”

Kumb on parem lapsevanem?
Eesti ühiskonnas juurdunud arusaama kohaselt on ema parem lapsevanem kui isa. Keegi ei kergita kulmu­gi, kui poiss kasvab emast, tädist ja vanaemast koosnevas perekonnas. Aga kui väikest tüdrukut kasvatavad isa ja vanaisa? Ei tundu normaalne? Kohtupraktikas eelistatakse lahutuse korral jätta lapsed ema juurde. Mees, kes tahab saada lasteaiaõpetajaks, tundub juba ette kahtlane, rääkimata gei­perest, kes tahab lapsendada.
USA-s kasvab ühe­sooliste perekonnas kaheksa kuni kümme miljonit last ja uuringud näitavad, et ühesooliste pere on laste suhtes tavalisest hoolivamgi. „Geiperekond, kellel õnnestub saada lapsendamisluba, peab läbi tegema pika ja vaevarikka kontrollprotseduuri, ja nad on ka pärast lapse saamist kaugelt tähelepanelikuma jälgimise all kui näiteks joodikutest või narkomaanidest pärisvanemad. Esiteks ei saa nad endale lubada lapsekasvatuse headest tavadest vähimatki kõrvalekallet, ilma et neid valitseks kohe oht vaevaga saadud lapsest ilma jääda, ja teisalt, kui nad juba kord on otsustanud lapsendada, siis on nende soov olnud põhjalikult läbi mõeldud ning kantud parimatest kavatsustest.
Ühest soost vanemad teevad enda­­ga rohkem tööd, nad õpivad rohkem, enamasti on nad teoorias palju tugevamad kui tavaline lastega hetero­perekond,” kirjeldab olukorda Gerda Saame. „Kuigi, mis seal salata, halbu näiteid võib tuua ka samasooliste vanemate seast.”
Uuringud näitavad ka seda, et sama­soolistes peredes valitseb suurem kodurahu, sest kodused tööd on jagatud võrdselt ja õiglaselt, erinevalt traditsioonilistest peredest, kus naise koormus on tavaliselt suurem. Geidest isad keskenduvad rohkem lastele kui heteroisad, kellele on olulisem perele raha teenida. Ameerika uuringud lükkavad ümber ka selle müüdi, et homoseksuaalsed mehed kalduvad olema pedofiilid – nimelt on 90% pedofiilidest heteroseksuaalsed mehed.
Lesbidest emad on sama hoolitsevad ja vastutustundelised kui heteroseksuaalsed emad, samas hoolitsevad nad rohkem selle eest, et lastel oleks ka meessoost eeskujusid. Seevastu heteroseksuaalsed üksik- ja lahutatud emad teevad mõnikord kõik, mis nende võimuses, et jätta lastele isadest/meestest halb mulje.


Igas peremudelis omad ohud
Ühesoolistes peredes kasvanud lastel on oma probleemid. Need võivad ilmneda noorukieas, kui tekib rasku­si suhete loomisel vastassugupoole esindajaga. Nad justkui ei tunneks koodi. Kuid sama võib juhtuda ka heteroperede lastega, kui neil puudub lähedus isa, ema või mõlemaga. Tegelikult on ka ühesoolises peres kasvaval lapsel vanaisad, onud ja tädid, peretuttavad ja naabrid, kellega suhtlemine harjutab lävimist vastassugupoolega. „See, et lapsed kasvavad gei- või lesbiperekonnas, ei määra vähimalgi määral nende soolist orientatsiooni, küll aga on need lapsed ümbritseva suhtes heatahtlikumad ja tolerantsemad,” kinnitab Gerda oma uurimuse põhjal.
„On väljendatud muret,” ütleb ta, „et samasooliste lapsevanemate järeltulijatel võib olla suurem risk kiusamise ohvriks sattuda. Ameerika uuringud seda ei kinnita, küll aga võib see juhtuda Eestis, kus inimesed võivad teistsuguste suhtes olla hästi ebameeldivad.” Samas loodab Gerda, et tänapäeva noored on ehk tolerantsemad ja mõistvamad kui vanem generatsioon. 
Ameeriklaste uurimused on näidanud, et geid ja lesbid on lapsendanud ammustest aegadest saadik, on aga teinud seda oma seksuaalset orientatsiooni varjates. „Kui nähtus on olemas, siis peaksime seda tunnistama,” arvab Gerda, kes loodab emaks saades kasvatada oma lapsi tradit­sioo­nilises perekonnas. Aga ta on kindel, et tolerantne peab olema ka teistsuguste peremudelite suhtes: „Neist asjadest tuleks rääkida ning püüda suurendada ühiskonna salli­vust, sest ainult nii võime tagada tur­valise elukeskkonna kõikidele inimestele.”

Allikas: Õpetajate Leht, Online, Reede, 21. jaanuar 2011

Värske uuringu kohaselt ületavad naised mehi enamike juhtimiskompetentsi määravate näitajate poolest.

Nädala eest laupäeval tähistas Pandivere piirkonna naisettevõtluse teabekeskus PAIK-NET Porkunis oma esimest sünnipäeva. Üritusel, kus organisatsioon Ettevõtlikud Naised Eestimaal kuulutas välja oma aasta naise, oli osalejaid Eesti erinevaist paigust.

Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskuse (PAIK) juhataja Aivar Niinemägi meenutas, et PAIK-NET – naisettevõtjate teabetuba – loodi Tamsalus aasta tagasi ja see sündis projekti käigus, kus õpetati naistele ettevõtlust. “See on üks märk sellest, et Pandivere piirkonna (Tamsalu, Rakke, Laekvere, Väike-Maarja vald) naistel oli vaja täiendavat kohta, kus nad saaksid oma tegevusi läbi viia,” ütles Niinemägi.

“Oleme püüdnud ühendada piirkonna aktiivseid naisi. Neid, kes tegelevad ettevõtlusega, neid, kes kavatsevad hakata tegelema. Ka neid, kes on lihtsalt aktiivsed muude ürituste korraldamisel,” lisas PAIK-NETi koordinaator Elle Allik.

PAIK on üritanud pakkuda naisettevõtjatele koolitusi, samuti õppereise. Elle Alliku sõnul on korraldatud koolitusi toidu käitlemisest kodustes tingimustes, aia kujundamisest, raamatupidamisest. Naised on saanud võimaluse näidata oma tooteid ja tegevust Lapimaal Sallas.

“Oleme korraldanud Pandivere ettevõtlusmessi, kus väga paljud naisettevõtjad on kaasa löönud. Ettevõtlusmess tuleb kindlasti tänavugi,” rääkis Aivar Niinemägi.

Tähtis on aga ka naiste endi aktiivsus. Simuna naisteklubi tegi projekti “Alustavate naisettevõtjate ja pereettevõtete koolitus- ja võrgustikuarendus Pandivere piirkonnas”, mille koordinaatoriks on naisteklubi eestvedaja Reet Maadla. Leader programmist rahastatava projekti eesmärk on pakkuda koolitusi ja ettevõtlust toetavaid tegevusi Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valla naistele ja nende peredele. “See on väga palju kaasa aidanud piirkonnas omavahelisele suhtlemisele, vastastikusele külaskäimisele, oma ja naabri kogemustest õppimisele,” kinnitas Aivar Niinemägi.

Elle Allik tõi välja, et PAIK osaleb koos organisatsiooniga Ettevõtlikud Naised Eestimaal rahvusvahelises pärandkultuuri projektis “Cultural heritage of Women and Entrepreneurship”, kus teised partnerid on Rootsist ja Lätist.

Projekt, mida erinevate tegevuste läbi ka Porkunis tutvustati, on ellu kutsutud seetõttu, et maapiirkonna naisettevõtjatel, kes pakuvad oma tooteid ja teenuseid, on sageli raske oma äriideid rakendada ning ettevõtlust arendada ja teenida vahendeid äraelamiseks. Kui ettevõtjad moodustavad võrgustiku, on lihtsam oma tegevust reklaamida, tooteid arendada ja turustada.

Naised osalevad mentorgruppides poole aasta vältel, grupid kohtuvad kord kuus ning korraldatakse Eestis ideereise teiste ettevõtjate juurde. Osalejad külastavad naisettevõtjaid Rootsis ja Lätis, samuti on nad valmis olema vastuvõtjaks oma ettevõttes nii Läti kui Rootsi nais­ettevõtjate vastuvisiitidel.

Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi erakorraline teadur Kairi Talves märkis oma ettekandes, et naisliikumine algas juba 1980ndate lõpus Rootsis. “Alguse sai see naiste aktiivsusest ja soovist maaelu toetada. Hakati rääkima naiste suuremast panusest maaellu,” meenutas Talves.

Eestis loodi 2006.-2007. aastal rahvusvahelise projekti raames naisettevõtjate keskused Võrus, Jõhvis, Pärnus, Tartus ja Raplamaal. “Nendes piirkondades on suurenenud aktiivsus naisettevõtlusega tegelemisel,” tõi Talves välja.

Porkunis toimunud üritusel olid avatud töötoad, arutleti näiteks selle üle, kuidas säilitada pärandkultuuri, räägiti tervisliku toitumise võimalustest ning elu säilimisest maal. Kohal olid ka piirkonna naisettevõtjad, kes tutvustasid oma toodangut.

Üleeestiline organisatsioon Ettevõtlikud Naised Eestimaal (ETNA) valis 2011. aasta ettevõtliku naise – selle tiitli pälvis Reet Maadla. Reet Maadla on Simuna naisteklubi eestvedaja ja Avanduse külavanem. Ta kuulub ka Lääne-Virumaa Maanaiste Ühenduse juhatusse ning osaleb mittetulundusühingute Eesti Naisühenduste Ümarlaud ja Regionaalne Koostöökoda tegevuses. Maadla töötab õpetajana Roela põhikoolis ja Väike-Maarja õppekeskuses.

ETNA juhatuse liige Eve Strauss ütles, et organisatsioon valib oma aasta naist seetõttu, et naised vajavad tunnustust. “Naised teevad väga palju, aga kuidagi märkamatult, seda võetakse loomulikult. Kõik me vajame, et meile öeldakse, sa oled tubli,” kõneles Eve Strauss.

ETNA valis aasta naise juba viiendat korda. Tänavu esitati kandidaate palju, kokku 16. Ettevõtliku naise tiitliga tunnustatakse tegusaid naisi, kes on eeskujuks teistele.

Allikas: Virumaa Teataja, 19.03.2012 http://www.virumaateataja.ee/778804/ettevotlikud-naised-kohtusid-porkunis/

Üheski teises Euroopa riigis pole meeste ja naiste palgalõhe nii suur kui Eestis, ehkki naised on haritumad kui mehed.

Kui Euroopa Liidus teenib keskmine mees keskmisest naisest 17,5 protsenti rohkem, siis Eestis on meeste ja naiste sissetulekute vahe sellest isegi pea kaks korda suurem. Keskmine Eesti naine – õpetaja, lasteaiakasvataja, müüja, medõde, kontoriametnik – teenib 31 protsenti vähem kui keskmine Eesti mees – automehaanik, poliitik, plaatija, audiitor, firmajuht. Seda hoolimata tõsiasjast, et Eesti naiste haridustase on kõrgem kui meestel.

Loe lähemalt Eesti Päevaleht, 9. märts 2012 http://www.epl.ee/news/eesti/eesti-naise-euro-on-70-senti.d?id=64045053

Kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja ja konsultant Janek Mäggi rääkis tänasel Euroopa Parlamendi infobüroos toimunud palgalõhe teemalisel debatil, et kui me tahame, et naised saaksid rohkem palka, siis peame paratamatult mõtlema ka sellele, et raha saab tulla ainult kellegi teise arvelt.

Riigikogu liige Mailis Reps märkis tänasel Euroopa Parlamendi infobüroos toimunud palgalõhe teemalisel debatil, et ebavõrdsus ei valitse Eestis pelgalt meeste ja naiste vahel, vaid tööandjad ei ole paindlikud arvestama ka meestega, kes soovivad rohkem perega olla.

Eesti naiste ja meeste vahelise suure palgalõhe üks paljudest põhjustest on ametite erinev väärtustamine – ühiskonnas on n-ö naistetööd ja meestetööd ning Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni presidendi Pille Ruuli sõnul on stereotüübid visad kaduma.

Kui õpetaja saab autoremondilukksepast vähem palka ehk sisuliselt inimeste hooldamine maksab vähem kui autode hooldamine, siis on midagi valesti, leiti tänasel Euroopa Parlamendi Infobüroo korraldatud arutelul «Euroopa suurim palgalõhe – kaua veel?», vahendas ERRi uudisteportaal «Aktuaalset kaamerat».

«Kõige drastilisem lugu ongi see, et tänapäeva Eestis magistrikraadiga naine, kes on näiteks eripedagoog, on palgaliselt vähemtasustatud ja sõltuv oma mehest või siis vaesuspiiril,» ütles Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni president Pille Ruul.

Tema arvates on sel nädalal toimuv õpetajate streik märk, et naised ei ole enam rahul nende töö alaväärtustamisega ning nad ei taha sõltuda meestest. Tema kogemus näitab samas, et stereotüübid, et mees peabki leiva koju tooma ja naise koht on kodus, on visad kaduma nii meeste kui ka naiste endi seas.

Toimetas Uwe Gnadenteich

Allikas: Naine24.ee, 05.03.2012 http://www.naine24.ee/761442/ruul-palgalohet-toitvad-stereotuubid-on-visad-kaduma/

Euroopa Komisjon kutsub esmaspäeval, 5. märtsil tähistama võrdse palga päeva, mis sedapuhku on suunatud tööandjatele.

Autoimmuunsete liigesepõletike, sh näiteks reumatoidartriidi, all kannatab ligikaudu üks protsent Eesti tööealisest elanikkonnast. Praxise arvutuste kohaselt kaasnes kõnealuste haigustega Eesti ühiskonnale 2010. aastal 27,2 miljonit euro eest kulu.

Sel nädalal ületas lõpuks uudiskünnise eestkostjate teema. Puude tõttu teovõimetute sugulaste eestkostjateks määratud perekonnaliikmed ei kavatse enam taluda olukorda, kus kohtud neid mõnitavad.

“Meil endal on peres puudega poeg ja tuttavate seas on palju lapsevanematest eestkostjaid. Kõik oleme saanud neid kohtukirju ja vormistame nüüd aruandeid. Üks ema helistas mulle paar päeva tagasi ning rääkis, et käis kohtus ja tundis end seal nagu nurka pissinud kutsikas! Jah, te kuulsite õigesti – nagu nurka pissinud kutsikas! See tekitab kohutavat stressi. Meist keegi pole midagi halba teinud. Milleks siis seda kõike vaja on?” kõneleb Tiiu. Seesama naine, kes paar päeva tagasi ka “Aktuaalses kaameras” omastehooldajate poole pealt teemat kommenteeris. Eesti juhtiv uudistesaade võttis teema üles pärast telesaate “Puutepunkt” toimetuse liikmete arvamusartiklit 29. veebruari Postimehes. 

Tõesta, et pole kurikael
Kes veel asjaga kursis pole, siis probleem on järgnevas. Perekonnaseaduse uues redaktsioonis muudeti eestkostjate üle järelevalvamise korda. Eestkostjad on inimesed, kellele antakse õigus teha puuetega inimeste eest tehinguid ja kasutada nende raha, kui nad ise pole otsustusvõimelised.
Nüüd ühtäkki aga peavad kõik eestkostjad tõestama kohtule tšekkidega iga kulutust, mille nad eestkostetava rahast, näiteks oma sünnist saati puudega poja või tütre 244-eurosest töövõimetuspensionist teinud. Vähe sellest. Seaduse järgi tuleb kogu pension kasutada vaid puudega inimese enda peale. Hoidku jumal, kui eestkostja on maksnud invaliidsuspensionist näiteks purgi kassitoidu eest. Selle laseks mõni kohtunik läbi vaid siis, kui eestkostja lisaks tšekile psühhiaatri tõendi, et kassi on vaja teraapiaks.
Ka elektri või vee eest tohib ühises majapidamises eestkostetava sissetulekutest maksta vaid täpselt välja arvestatud proportsiooni. Kui pere sõidab autoga nädalalõpuks Haanjamaa kuplite vahele, võib puudega inimese rahast arvestada osakese bensiini maksmiseks, kui “sõit on õigustatud”. Juures peavad olema tõendid ja selgitused. 

Õpi raamatupidajaks!
Selliste aruannete kallal on viimastel kuudel pusitud kõikides Eesti eestkosteperedes. “Oleme niigi ööpäev läbi “ametis”, valvame, hooldame, kasime, ravime ja turgutame neid. Enamik meist juba aastakümneid, laste sünnist või haigestumisest saati. Nüüd siis nõutakse, et omandaksime veel raamatupidaja oskused. Ja seda kõike paarisaja euro pärast kuus, mida riik neile kodus kasvavatele väetitele üldse maksab,” ahastab 32-aastase puudega tütre ema Maimu. Maimu on 62, endine toiduainete tehnoloog, nüüd juba neljandat aastakümmet kolm vahetust ööpäevas töötav kodune ema. Maimu hooldajatoetus, mida omavalitsus talle maksab, on 25 eurot kuus. Siiski tullakse kenasti toime, sest tubli abikaasa on suutnud peret ülal pidada ja nüüd aitab pisut ühisele majapidamisele kaasa ka noorem tütar.
“On ju täiesti naeruväärne nõuda tõestust, et lapse pension läheb vaid tema peale. Meil on ühine majapidamine ja selge, et tema vajadused on tegelikkuses teiste omadest suuremad. Tema abivahendite, erisöögi ja ravimite peale kulub kohe kindlasti mitu korda enam, kui on see pension. Ja nüüd kõik see tsirkus,” ei jõua Maimu imestada. 

Nagu puuga pähe
Kõige hullem on kogu asja juures see, et inimesed saavad uue seaduse veidrustest teada alles nüüd, kus neile saabuvad kohtukirjad. Selgitusi nõutakse aasta või poolteist tagantjärele. Kuigi seadus on jõus olnud juba poolteist aastat, pole keegi ei asjaosalistele ega üldsusele muudatusest ette teatanud.
Kui uut perekonnaseadust kaks aastat tagasi ette valmistati, leidis avalikku arutelu vaid abikaasade ühis- ja lahusvara küsimus. Nüüd räsivad aga seaduse viljad just puuetega inimeste pereliikmeid.
Helgi on 68 ja abielus olnud üle neljakümne aasta. Vello on 75, viimase nelja aasta jooksul on eluaeg tööd rabanud mehel olnud kolm insulti. “Viimane oli üle-eelmisel aastal ja see võttis ta sassi. Ei liigu, ei räägi, ei saa tihti enam ka jutust aru. Olen tema hooldaja, nüüd ka eestkostja, sest selline inimene ei saa ju käia pangas, poes ega asju ajamas. Oleme mõlemad pensionärid, meil on iidamast-aadamast kõik ühine, pole iial olnud tema raha ja minu raha. Ja nüüd pean kohtule tõestama, et kulutan tema pensioni vaid tema peale. Ta justkui ei olekski nüüd enam abikaasa ega pereliige. Ideoloogia on selles, et riik nüüd kaitseb teda kui puudega inimest. Ja kaitseb minu kui võimaliku kurjategija eest,” laiutab Helgi käsi. “Nutma ajab. Annaksin ju talle ka viimase leivapalukese oma taldrikult.” 

Mida järgmiseks?
“Kõige jaburam on aga see, et uus seadus kotib küll tublisid pereliikmeid, kuid ega sulidel tembud seepärast tegemata jää. Kes kuritarvitada tahab, saab seda ka selle seaduse järgi teha. Näiteks viin kohtule tšeki, et olen tütre rahast ostnud pätsi leiba. Aga tegelikult sõin selle salaja ise ära. Kas järgmisena tuleb kohtunik ja paneb mulle koju kaamera?” räägib Maimu. Ja pakub, et siis luuakse mõne ministeeriumi alla kaamerajälgijate osakond ja võetakse sinna tööle tuhat uut ametnikku, kõik kõrgepalgalised. “Jumal küll, andku see raha parem puuetega inimestele. See 244 eurot kuus erivajadustega inimese ülalpidamiseks on naeruväärne. Riik ise ju ka teab väga hästi, palju niisuguse inimese elatamine maksab – hooldeasutuses on hind 1000 eurot kuus!”
Ta lisab: “Niisugune seadus tuleb seisma panna. Kui siin riigis veel kellelgi üldse mingit oidu peas on!” 

NB!
Lapsevanemad pöörduvad riigijuhtide poole
Esmaspäeval koostasid Tallinna Käo päevakeskuse ja tugikeskuse Juks puuetega noorte vanemad õigluse nõudmiseks pöördumise Eesti riigijuhtide poole ning asusid sellele allkirju koguma. Kolmapäevast alates on pöördumisele toetusallkirju kogutud hääletuskeskkonnas www.petitsioon.ee.
Kui eesmärgiks seati koguda kümne päevaga 1000 toetushäält, siis juba esimese ööpäevaga liitus pöördumisega üle 800 toetaja. Eile õhtul Linnalehe trükkimineku eel oli pöördumisele allkirja andnud juba üle 1100 inimese, nende seas üsnagi palju ka Eesti riigis tuntud nimesid.
Pöördumine saadetakse tuleval nädalal presidendile, riigikogule, valitsusele, riigikohtu esimehele ja õiguskantslerile.
Pöördumises nõutakse seaduse ja eestkoste järelevalve protseduuride korrigeerimist ning eestkostjate au ja väärikuse jaluleseadmist. Samuti seniste asjaajamiste käigus kahjustada saanud eestkostjate ees juhtunu pärast vabanduse palumist.
Pöördumist saab lugeda ja soovi korral sellele oma toetushääle anda lehel www.petitsioon.ee.

Allikas: Linnaleht, 01.03.2012 http://www.linnaleht.ee/?page=99&id=3228