Pereisale lendas jalutuskäigul pähe tühi pudel. Afganistanis hukkus meie sõdur. Norra väikesaarel lasti maha kümneid inimesi. Somaalia põgenikelaagrites sureb nälga tuhandeid hädalisi.

Maailm on vägivaldne ja üha vägivaldsemaks muutub. Sellise mulje jätab meile päevast päeva kõrva ja silma, ninna ja keelele imbuv uudisvoog. Tahaks ära, aga kuhu? Kui Türgis notitakse turiste, Liibanonis pantvangistatakse jalgrattureid ja isegi Helsingis… Ah, aitab.
Mina soovitan vahelduseks põgeneda matemaatikasse, arvude kainesse, ent ometi põnevasse ja vahel ka südamlikku maailma. Kui arve vaadata, siis näeme, et vägivald on vähenenud. Üks vägivalla vähenemise indikaator on, et üha nõrgemad vägivallailmingud suudavad koperdada üle uudiste lävepaku.

Riigieelsetes ühiskondades sai vägivallas hukka umbes 15 protsenti elanikest. See pole oletus, vaid arheoloogide ja etnograafide tuvastatud tõsiasi. 20. sajandi sõdades, genotsiidides ja inimese põhjustatud näljahädades hukkus suhteliselt viis korda vähem rahvast. Viimased 50 aastat on olnud inimkonna ajaloos erakordsed. Jah, pärast kaht maailmasõda on peetud ja peetakse endiselt kodusõdu, kuid need on ilmselgelt vähem laastavad kui üliriikide vahel peetud sõjad. 14. sajandi Euroopas hukkus mõrtsukate käe läbi igast 100 000 inimesest 40. 20. sajandi lõpul oli see arv 1,3.
Miks siis on nõnda vahvalt läinud, et vägivald on vähenenud? Läheneme sellele küsimusele tervishoiu kandi pealt. Inimese eluiga on viimaste sajandite vältel hoogsalt kasvanud, ja seda mitte ainult Euroopas. Tänu teile, arstid! Jah, muidugi on arstiteadusel oma roll. Kuid kõige rohkem on eluiga kasvatanud hügieen. Inimene on saanud targemaks, ei rooja tänavale või kartulivao vahele ning peseb söögi alla ja peale käsi. Arstimitest toimib plaanikohaselt vaid pool, kuid hügieenist kogu pakett. Nii lihtne see asi ongi. Haritus on kasvatanud eluiga.
Sama asi on vägivallaga. Ainus tõeliselt toimiv võimalus saada vastu vägivallale on haridus. Arutlemisvõime kasv on näitaja, mis suunab ühiskonna arengut, mitte väravasse kolgitud pallide arv. Aru ei ole tunnete ori, ehkki nii arvas David Hume.

Muutume järjest targemaks

1980. aastate alul märkas Uus-Meremaa Otago ülikooli filosoof James Flynn, et intelligentsusteste müüvad firmad renormaliseerivad pidevalt saavutatud punkte. Uued põlvkonnad vastavad vanadele küsimustele üha paremini. Keskmine tänapäeva teismeline saanuks 1910. aastal IQ-testis tulemuseks 130 ja tollane keskmine inimene saaks nüüd vaid 70 punkti.
Elu on läinud haritumaks. Viimane poolsajand on näinud igasugu õiguslaste revolutsiooni. Küll on see olnud seksrevolutsioon, küll naiste, lesbide, värviliste, geide, loomade ja laste õiguste eest võitlejate võidukäik. Neid on võõristatud, naeruvääristatud ja vaenatud, nende vastu on välja astutud. Kuid nemad marsivad edasi nagu usinate sipelgate vägi, kellele vastumürk mõjub vaid pärikarva.

Muidugi, on ka tagasilööke. Nii nagu terrorismi plahvatuslik kasv, New Age’i unu-munu, kreatsionism, saientoloogia ja igasugu vandenõuteooriad. Mis seal ikka. Kuid ei maksa unustada meie suurt õpetajat Voltaire’i: „Need, kes sunnivad teid uskuma absurdsusi, suudavad teid panna sooritama julmusi.”  
„Teadus, tehnika ja sekulaarne demokraatia ei pea enam tundma end kaitsepositsioonis olevana,” arutleb Harvardi ülikooli psühholoog Steven Pinker oma raamatus „The Better Angels of Our Nature” („Meie loomuse paremad inglid”). „Parima ja halvima ühendus oli 20. sajandil julm, ja nüüd on aeg see statistiliselt haritud ajaloo vaatevinklist ümber hinnata.” Õudused ei tulnud koos ajaloo loomuliku käiguga, need olid fluktuatsioonid, mis teatavate keskkondlike asjaolude tõttu võimendusid. Rõhutan, et Pinker räägib „statistiliselt haritud ajaloost”. Pole mõtet uskuda toredat juttu, mida mõned meie ajaloolased pajatavad, et iga põlvkond kirjutab ajaloo ümber ja ajalugu on üleüldse üks meelevaldne asi. Ega ikka ei ole küll. Kui vaid selle kui teaduse loomisel ei jäeta kõrvale meetodid, mille loodusteadused on ammuilma välja töötanud.
Loodus on mastaabiväline nähtus, enesesarnane, fraktaalne. See tähendab, et mingis üldises ja meile väga olulises plaanis ei ole üks puu keerulisem puulehest, nii nagu ei ole üks ühiskond keerulisem inimesest. Halamine, et küll meile on ikka liiga tehtud, ei vii välja kuhugi mujale kui uue vägivallani.

Harituks ohutuse huvides

Vägivald ei ole vähenenud loodusliku valiku tõttu, sest on toimunud nii kiiresti. Pole võimatu, et sel on oma genoomivälised ehk epigeneetilised põhjused. Geenid võivad olla, kuid need peavad ka avalduma. Ja geenide avaldumist suunab mingis osas ka keskkond.
Haridus ei ole oluline mitte niivõrd ja eelkõige selleks, et teenida rohkem „nutsu”, olla maailma silmis edukas riik, tasakaalustada eelarvet, saavutada suurim majanduslik kasv. Haritus on tähtis eelkõige selleks, et meie maailm oleks homme turvalisem kui täna. Ning see ei ole paljas päevapoliitiline sõnakõlks, vaid tõsikindlatele faktidele tuginev tõdemus. Kes seda ei usu, katsetagu pealegi New Age’i või võitlevat ateismi, ägedat fundamentalismi ja minu pärast kas või Milton Friedmani. Sipelgate vägi, kui see vaid on vahvalt haritud, läheb ometi katkematult edasi.

http://www.epl.ee/news/arvamus/vagivaldsust-vahendab-haritus.d?id=60491419 (Eesti Päevaleht: 26.10.2011)

Seminar „Sotsiaalteenuste osutamine vabaturu olukorras rehabilitatsiooniteenuse näitel”, kuhu on oodatud sotsiaalteenuste korraldamise eest vastutajad ja eksperdid nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil.

Seminaril käsitletakse rahvusvahelise kogemuse põhjal millised on üldised sotsiaalteenuste korralduse arengutrendid (sh liikumine teenuste sisseostmise suunas), teenuste kvaliteedi nõuded ja kvaliteedi juhtimine läbi lepingute, kvaliteedi mõjutamine läbi erinevate finantseerimisskeemide ning üldiselt millega tuleb arvestada sotsiaalteenuste poliitika kujundamisel vabaturu olukorras.

Seminar  toimub 18. oktoobril algusega kell 10.00 Tallinnas, hotellis Euroopa (Paadi 5).

Esialgne kava:

09.30- 10.00 Tervistuskohv ja registreerimine

10.00- 10.15 Seminari avamine

10.15- 11.00 Iirimaa ja Inglismaa kogemus: meetmed, väljakutsed ja mõjud rehabilitatsiooniteenuse osutamisel vabaturu olukorras. Lektor: Mr. M. Crowley (Executive Business Excellence Rehab Group)

11.00- 11.45 Hollandi kogemuse põhjal: meetmed, väljakutsed ja mõjud rehabilitatsiooniteenuse osutamisel vabaturu olukorras. Lektor:  Dr. B.A.G. van Lierop (DISWORKS, Maastrichti Ülikool)

11.45- 12.15 Küsimused ja diskussioon

12.15- 13.00 Lõuna

13.00- 13.45 Vajadus kvaliteedinõuete järele teenuste osutamisel vabaturu olukorras. Lektor: Guus van Beek (European Quality in Social Services)

13.45- 14.30 Rehabilitatsioonipoliitika kujundamine vabaturu olukorras. Lektor: Prof. Dr. F.J.N. Nijhuis (Maastrichti ülikool)

14.30- 15.15 Küsimused ja diskussioon

15.15- 15.30 Seminari lõpetamine

Konverentsil on sünkroontõlge.

Lähem info:

Kelly Otsman

Välissuhtlemise peaspetsialist

Eurokoordinatsiooni ja välissuhete osakond

Sotsiaalministeerium

6 269 731

kelly.otsman@sm.ee

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011. Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub aktiivseid ja tegusaid puuetega inimesi ja
puuetega laste vanemaid osalema vabatahtliku tegevuse seminaril. Vabatahtliku tegevuse seminari eesmärgiks on tutvustada vabatahtliku tegevuse võimalusi ning erinevaid viise, kuidas suurendada osalejate endi vabatahtlikku panust osalemaks
kodanikualgatuslikes ettevõtmistes.

Seminari päevakava:

• 14.00 Seminari avamine. Tauno Asuja, Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
• 14.10 „Vabatahtlik tegevus- kellele, miks ja kuidas?“Anna Gramberg, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse projektijuht
• 15.30 Kohvipaus
• 16.00 „Vabatahtlik töö kui ressurss muutuste elluviimisel“ Rainer Nõlvak, Kodanikualgatuse Teeme Ära eestvedaja
• 16.30 „Vabatahtlik töö puuetega laste ja perede toimetuleku parandamiseks“ Ivica Mägi, Põhja- Eesti Autismiliidu juhatuse esinaine
• 17.00 Töötoad „Kuidas motiveerida puuetega inimesi osalemaks vabatahtlikus tegevuses?“
• 17.30 Töötubade kokkuvõtted ja seminari lõpetamine

Seminar toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.
Seminar toimub sünkroontõlkega vene keelde.
Liikumispuudega inimesele pakume invatransporti seminarile.
Seminaril osalemine on TASUTA, kuid kohtade arv on piiratud.
Registreerimine toimub kuni vabade kohtade täitumiseni või vabade kohtade olemasolul hiljemalt 24.10.2011.
Seminarile registreerimine e-posti aadressil: tauno@tallinnakoda.ee või telefonil 656 4048,
liikumispuudega inimestel palume ära märkida soovi invatranspordi kasutamiseks.
Lisainfo:
Tauno Asuja
Tel: 655 41 61, 52 56 560
E-post: tauno@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee
Seminar toimub projekti „Tallinna puuetega inimeste ja puuetega laste vanemate kodanikuoskuste
arendamine“ raames, mida rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

1. oktoobril 2011 kell 12.00 Tallinna Ülikool, Riho Pätsi auditoorium (ruum M-213), II korrus Uus-Sadama 5, Tallinn

http://www.enut.ee/lisa/Meediapaev_01_10_2011.pdf 

KAVA
11:30 – 12.00 Registreerimine ja tervituskohv
12:00 Avamine Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad
HEA SÕNA auhinna kätteandmine
12:15 – 13:00 "Milleks rääkida kvootidest, sihttasemetest ja eesmärkidest?"
Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert
Ettekanne annab ülevaate kvootide kui ajutiste erimeetmete sätestamise õiguslikest aspektidest, kvootide erinevatest liikidest, kvootide rakendamise viisidest maailmas ja EL liikmesriikides. Toetutakse uuringutele, mis toovad välja selle, millistele ideoloogiatele toetuvad poolt- ja vastuväited poliitilise esindatuse piirmääradele. Vaadeldakse, milliseid lähenemisviise – pikaajalisi või kiireid – on eri riigid kasutanud soolise tasakaalu saavutamiseks esinduskogudes.
Riigikogu sooliselt koosseisult asetume Rahvusvahelise Parlamentide Ühingu (IPU) nimekirjas Senegali ja Peruu vahele. Mis takistavad Eesti naistel jõuda tipppoliitikasse ja kas meie esindusdemokraatias saavad mehed esindada naiste elukogemusi? Kas naiste esindatus otsustuskogudes on imporditud teema või okupatsiooni poolt katkestatud demokraatiataotlus? Kas kvoodid on jäänuksümbolid nõukogude-aegsest sundemantsipeerimisest või hoopis demokraatliku ühiskonna arengu tagamise üks võimalustest?
13:KAVA
11:30 – 12.00 Registreerimine ja tervituskohv
12:00 Avamine Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad
HEA SÕNA auhinna kätteandmine
12:15 – 13:00 "Milleks rääkida kvootidest, sihttasemetest ja eesmärkidest?"
Ülle-Marike Papp, soolise võrdõiguslikkuse ekspert
Ettekanne annab ülevaate kvootide kui ajutiste erimeetmete sätestamise õiguslikest aspektidest, kvootide erinevatest liikidest, kvootide rakendamise viisidest maailmas ja EL liikmesriikides. Toetutakse uuringutele, mis toovad välja selle, millistele ideoloogiatele toetuvad poolt- ja vastuväited poliitilise esindatuse piirmääradele. Vaadeldakse, milliseid lähenemisviise – pikaajalisi või kiireid – on eri riigid kasutanud soolise tasakaalu saavutamiseks esinduskogudes.
Riigikogu sooliselt koosseisult asetume Rahvusvahelise Parlamentide Ühingu (IPU) nimekirjas Senegali ja Peruu vahele. Mis takistavad Eesti naistel jõuda tipppoliitikasse ja kas meie esindusdemokraatias saavad mehed esindada naiste elukogemusi? Kas naiste esindatus otsustuskogudes on imporditud teema või okupatsiooni poolt katkestatud demokraatiataotlus? Kas kvoodid on jäänuksümbolid nõukogude-aegsest sundemantsipeerimisest või hoopis demokraatliku ühiskonna arengu tagamise üks võimalustest?
13:13:00 – 13:15 Diskussioon
13:15 – 13:45 Naised ja ärijuhtimine- Euroopa Parlamendi 6.07.2011 resolutsioon.
Siiri Oviir, Euroopa Parlamendi liige
Suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhtorganitest peaks 2015. aastaks olema 30% ja 2020. aastaks 40% naisi. Kui vabatahtlikud meetmed osutuvad ebapiisavaks, tuleb naiste esindatuse suurendamiseks kasutada ELi seadusandlust. EL suuremate börsil noteeritud ettevõtete juhatuste liikmetest on praegu naisi 10%, neist ainult 3% on juhatuse esimehed.
Ettevõtete juhatustes suureneb naiste osakaal liiga aeglaselt. "Naiste rolli suurendamine ettevõtete juhatuses on eetika ja võrdsuse küsimus ning ülioluline majanduskasvu ja konkurentsivõimelise siseturu jaoks. Raporti "Naised ja ärijuhtimine" vastuvõtmisega saatis Euroopa Parlament selge sõnumi valitsustele, sotsiaalpartneritele ning ettevõtetele Euroopas," sõnas raporti koostaja EP asepresident Rodi Kratsa- Tsagaropoulou.
Norra edukast kvoodiseadusest tulenevalt on Prantsusmaa, Holland ja Hispaania algatanud muudatusi, millega määratakse kindlaks naiste esindatuse alammäär juhtorganites.
13:45 – 14:15 Sooline tasakaal ettevõttes: Norra mudel
Ilvi Jõe-Cannon, politoloog, demokraat
Eesti majandus on osa rahvusvahelisest turumajandusest. Konkurentsis jääb ellu ettevõte, mis on innovaatiline, jätkusuutlik, läbipaistev, hea praktika järgija – selleks on vaja naiste kaasamist otsuste langetamiseks ettevõtte tasemel. Norras võeti 2003.a. vastu seadus, mille järgi aktsiaseltsid ja korporatsioonid pidid juhatusse määrama naisi. Vastupanu oli suur, aga valitsuses oldi veendunud, et seadus tugevdab Norra firmade majanduslikku edu. Aeg on näidanud, et otsus oli õige, et sooliselt tasakaalus areng on positiivne, kui mitte öelda hädavajalik.
14:15 – 14:30 Diskussioon
14:30 – 15:00 Kohvilaud
15:00- 15:30 "Kvootidega võrdse maailma poole?"
Erkki Bahovski, vabakutseline ajakirjanik
Milline roll on muutunud julgeolekuga maailmas naistel? Kas võrdsus loeb suures poliitikas ja kas maailmapoliitikas osalevad naised muudavad rahvusvahelisi suhteid?
15:30 – 15:45 Diskussioon
15:45- 16:15 Iivi Masso, Diplomaatia peatoimetaja
16:15 – 16:30 Diskussioon
16:30 – 17:00 Dokfilm „Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis“,
www.sooline.ee, rež. Kaupo Kruusiauk , konsultant Barbi Pilvre
Film uurib soolise võrdõiguslikkuse olukorda Eesti ühiskonnas. Keskendutakse kolmele teemale:
 Sugu ja stereotüübid
 Sugu ja palk
 Sugu, töö- ja pereelu
Sõna saavad inimesed, kelle elukutsevalikud pole kehtivate stereotüüpide kohaselt tavapärased. Uuritakse tundlikku palgateemat. Miks teenivad Eesti naised meestega võrreldes ligi kolmandiku võrra vähem? Kuidas ühildada töö- ja kodused kohustuse, kui erialane eneseteostus on oluline mõlemale.
Diskussioon Reet Laja, ENUT-i juhatuse esinaine
Harda Roosna, ENÜ eesistuja asetäitja, Hiiu Lehe peatoimetaja
17:00 Kokkuvõte, lõpetamine, sünnipäevatort
Moderaatorid: Merike Viilup, ajakirjanik ja meediakonsultant
Rain Kooli, Delfi arvamustoimetaja
Koostööpartnerid:
Esti Ajakirjanike Liit (EAL)
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENU)

“Mul on olnud aegu, kui mul pole olnud rohkem jaksu, kui sosistada: aita! Arstid on seisnud mu voodi juures, endal pisarad voolamas, ning öelnud, et ei suuda mind enam aidata. Aga – siin ma nüüd olen,” räägib noor naine, kes on elus mitu korda haua serval seisnud.

Tema päikeselist loomust arvestades ei usugi esimesel pilgul, et tal võiks tervisega probleeme olla. Kuid Piia Porr (33) ütleb, et on kõige õnnelikum inimene maailmas: tänu luuüdi siirdamisele ja kunstliku viljastamise teel saadud pojakesele Germanile.

Kuid nagu mainitud, ei ole see alati nii olnud. Kui Piia oli 19aastane, hakkas tal ühel päeval ninast verd jooksma. Jooksis nii kaua, et tuli kutsuda kiirabi. "Mind viidi Viljandi haiglasse. Kui pabereid vormistati, ei pööranud mulle keegi tähelepanu. Korraga tundsin, et kohe minestan," meenutab naine.

"Kogu lift oli verd täis"

Üks arst märkas kanderaamilt alla libisenud kätt ja siis hakkas tohtritel korraga kiire: toona pandi tilgutid käsivarde metallnõelte abil. "Mind veeretati kiirustades lifti. Tilguti voolikud jäid selle sahmimisega ukse vahele ja viimane, mida ma mäletan, oli see, et kogu lift oli verd täis," räägib naine. Hoolimatu tegutsemisega tõmmati tal nõelad käsivarres tagurpidi.

Kaks päeva hiljem ärkas ta intensiivravi palatis.

Järgmine mälestus on Piial luuüdiproovi võtmisest. Siis öeldi talle lihtsalt: ärge ehmatage, võtame ühe proovi, see pole valus. Pisteti puitpulk hammaste vahele, üks mees võttis noore naise kätest, teine jalgadest ja rindade vahelt suruti kehasse suur klaassüstal. "Mul oli tunne, nagu kogu mu sisemus voolab sinna sisse," meenutab Piia.

Pärast seda öeldi, et ta on nädala veel haiglas. Naine viidi aga Viljandi haiglast Tartusse, kus üks nädal järgnes teisele ja kojuminekut ei maininud enam keegi. Ega ka seda, mis viga võiks olla. "Kui arst läks puhkusele, ütles ta, et pärast seda kohtume. Ja teatas, et ma jään vähemalt pooleks aastaks haiglasse," räägib Piia.

Et suhtlejal naisel oli haiglas igav, sai ta jutule õdedega ja nägi nii ka oma haiguslugu. "Aplastiline aneemia," seisis seal diagnoos. Õdede toas diivanilaual olnud õpikust sai Piia teada, et tal on elada jäänud veel maksimaalselt viis aastat.

Aplastiline aneemia tähendab nimelt luuüdi haigust, mille puhul luuüdi ei ole võimeline tootma piisaval hulgal vereloomerakke. Need on inimese normaalse elutegevuse juures aga möödapääsmatud.

Kui naine koju saadeti, sõi ta ravimina kehakaalu tõstvaid hormoone ja käis elu sees hoidmiseks igal hommikul ja õhtul vereülekannet saamas. Vahepeal päeval tööl.

Kõikvõimalikud haigused võttis Piia külge justkui ühe sõrmenipsuga, nagu ta ise ütleb. Hullematest tõbedest põdes meningiiti ja neerupuudulikkust. "Mul kadus viimanegi jõud. Mul polnud rohkem jaksu, kui sosistada: aita! Arstid on seisnud mu voodi juures, endal pisarad voolamas, ning öelnud, et ei suuda mind enam aidata," kirjeldab ta.

Kuid Piia otsustas võidelda ega tea tagantjärele, miks ühel õhtul mõtles: homme tõusen üles ja lähen koju. Uuel hommikul tõusiski. "Arstid olid ka šokis. Koju ma küll ei saanud, kuid elutahet see ilmselt näitas," muheleb Piia praegu, sest pärast seda ütlesid arstid talle, et teda suudaks aidata luuüdi siirdamine.

Kui selleks tekib vajadus, võetakse esimesena luuüdi kelleltki lähiringkonnast – õdedelt või vendadelt. "Mul vedas, minu kahel õel oli minuga 100% sarnane luuüdi," tänab Piia taevast, et doonor oli omast käest võtta. Ja kutsub nüüd õde Piretit oma teiseks emaks.

Pärast siirdamist oli ainult luu ja nahk

Luuüdi siirdamist võrdleb Piia vereülekandega, aga hullem oli ees. Nimelt oodates, kas organism kohaneb võõra luuüdiga, on enesetunne ääretult halb. "Ma oksendasin 24 tundi ööpäevas, kahe nädalaga kaotasin 20 kilo. Ma ei teinud ööl ega päeval vahet. Ja mitte keegi ei saanud mind sel ajal aidata," ohkab ta. See õudus oli tema ainus võimalus terveks saada. Ja meenutab haigla õelt kuuldud lugu patsiendist, kes luuüdi siirdamisele tulles kaalus 160 kilo, haiglast välja minnes oli ta kaotanud sellest poole.

"Arst ütles, et kui ma nüüd seda läbi ei tee, võin aasta lõpuks kirsturaha kokku koguda," meenutab Piia. Jaanipäeval haiglasse läinud naine sai sealt välja novembris – tema organism otsustas võidelda ning õe luuüdi omaks võtta.

"Tõenäosus tervenemiseks oli 50%. Ma olin valmis selleks, et suren," tunnistab naine, et oli kõigile tuttavatele kirjutanud lahkumiskirja.

Luuüdi siirdamise tõttu polnud naisel aga enam ei küüsi ega munarakke, see tähendas, et noor naine ei saa enam lapsi. Haiglast välja saades oli ta nagu luu ja nahk. "Tuttavad kartsid mind. Isegi mu toonane elukaaslane magas teises toas, sest ütles, et kardab mind katki teha," räägib ta.

Mõne aja pärast leidis naine endale uue austaja, kellega tekkis soov ka lapsi saada. Ainus võimalus selleks oli kunstlik viljastamine.

"Tartu naistekliinikus pandi mind munaraku järjekorda. Järjekorra pikkus oli siis kolm aastat ja kunstliku viljastamise ülempiir 32. Olin väga mures, kas üldse jõuangi," räägib Piia.

Lagunevad hambad teevad meelehärmi

Kuid – juba kuu aja pärast helises Piia telefon ja selgus, et üks noor naine on valmis oma munarakke loovutama. Naise lühikese kasvu tõttu olid kõik Piiast järjekorras eespool seisjad tema abist loobunud.

"Ja siis juhtus uus ime – kuigi arst ütles, et esimese korraga seda ei juhtu, jäin ma kohe rasedaks!" naerab Piia oma kolmeaastast põnni silmitsedes.

Kas ta ei karda, et poega tabab kord sama tõbi nagu emalgi? "Ei, sest tal pole minust midagi. Mina olin talle vaid inkubaator," lausub Piia kindlameelselt.

Kuna naise vereringe on täielikult vahetatud, ei ähvarda ka teda ennast läbipõetud tõbi rohkem kui keda tahes.

Küll aga on noorel naisel peoga muid hädasid – hormoon- ja keemiaravi tõttu olid tal luud hõrenenud ja hambad lagunevad, samuti on nõrgenenud immuunsüsteem.

Ning ka inimeste suhtumine teeb teinekord haiget. Piia meenutab üht toredat sõpra, kes hülgas ta just puuduvate küünte tõttu. "Inimesed, kes pole kunagi raskelt haiged olnud, ei tea, mida tähendab elada, kuid teavad väga hästi, mida tähendab väline ilu," ütleb Piia veidi nukralt, et kas oma tavapärasest lühemate küüntega on ta kuidagi vähem väärtuslik naine.

Küüntest hoopis enam teevad naisele muret lagunevad hambad. "Kahjuks haigekassa hambaravi ei toeta. Kuid olgem ausad, kui emana on valida, kas osta lapsele talvejopp või parandada oma hambaid, siis enamik emasid otsustavad jopi kasuks," ohkab ta.

Kuid isegi see, et haigusega kadusid noorel naisel kõik sõbrad, pole teda kibestuda lasknud. Veelgi enam, just pärast tervenemist aitab Piia omakorda hädasolijaid. "Teiste aitamine on justkui minu elushoiu instinkt," kostab naine.

"Mul on minu tööandja, kes on mind toetanud kogu minu haigusaja. Mul on minu õde, kellele ma olen oma uue elu eest nii tänulik, et seda ei saa sõnadesse pannagi. Mul on minu laps ja võitlusvaim," võtab naine kokku kõik selle, mis talle elus tähtis.

Õhtuleht 20.09.2011 http://www.ohtuleht.ee/444321 

Kutse: Eesti Puuetega Naiste Ühing (www.epnu.ee ) on tegutsenud 1998. aastast. Ühenduse tegevusteks on erivajadustega tütarlaste/naiste teadlikkuse ja eestkostevõimekuse edendamine ning meeste ja naiste võrdsuse propageerimine puuetega inimeste seas.

Olete oodatud seminar-koolitusele „Sootundlikud puuetega inimesed“ Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja liikmesorganisatsioonidele 23. septembril 2011.a. asukohaga: Pärnu Keskraamatukogu konverentsisaal, Akadeemia 3, esimene korrus, algus kell 11:00.

Eelregistreerimine toimub 20. septembrini e-posti aadressile: tallinn@epnu.ee,  pärnukoda@hot.ee või mobiilinumbritele: 56453468 (Mare Abner), 56648265 (Toomas Mihkelson)

Päevakava:

11:00-11:30     Registreerimine ja tervituskohv

11:30-11:45     Projektipartneri sissejuhatav sõnavõtt – Toomas Mihkelson (Pärnu PIK juhatuse esimees)

11:45-12:00     EPNÜ projekt ja ühenduse tegevusest – Mare Abner (EPNÜ juhatuse esinaine)

12:00-13:00     Euroopa Liidu puuetega tüdrukute/naiste õiguste 2. manifest (vastu võetud Budapestis 28.-29.05.2011) ja EWL tegevus – Riina Kütt (European Women’s Lobby juhatuse liige)

13:00-13:30     Lõunavaheaeg

13:30-15:00     Kas erivajadused varjavad soolisuse? – Ülle-Marike  Papp (Soolise võrdõiguslikkuse ekspert)

15:30-16:00     Puue ja sugu õiguslikus perspektiivis.  – Mari-Liis Sepper (Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik)

16:00-16.30     Pärnu KOV – puuetega inimeste kaasamine ja naiste varjupaiga tegevus. – Helga Mitt (Pärnu Naiste Varjupaiga juhatuse liige)

16:30-17:00     Tagasiside seminar-koolitusest. –Astrid Hindriks (MTÜ Kodanikujulgus)

17:00…….          Head koduteed!

Seminar-koolituse moderaator on Astrid Hindriks Eesti Naiste Koostööketist.

Projekti toetab Hasartmängumaksu Nõukogu

Raepress: 30. august 2011. Võltsitud parkimiskaartide kasutajad hakkavad trahvi maksma.
Tallinna Transpordiamet ja AS Ühisteenused poolt loodud veebirakendus võimaldab kontrollida liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõidukijuhi parkimiskaardi kehtivust Tallinnas.

Tallinna Transpordiamet ja AS Ühisteenused lõid elektroonilise parkimislubade süsteemi www.parkimine.ee raames Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõidukijuhi parkimiskaardi kehtivuse kontrolli võimaldava veebirakenduse. Nüüdsest saab nende parkimislubade kehtivust operatiivselt kontrollida mobiilse päringu abil.

Augusti keskpaiku loodud veebirakenduse eesmärk on korrastada liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõidukijuhi parkimiskaartide kasutamist Tallinnas. Abilinnapea Taavi Aasa sõnul tingis sellise rakenduse loomise parkimiskaartide kuritarvitamine. „Edaspidi saab tänaval otse auto kõrval kontrollida, kas liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõidukijuhi parkimiskaart on üldse väljastatud ja kaua see kehtib,“ ütles Aas.

ASi Ühisteenused juhatuse liikme Alar Vasemägi sõnul on uue süsteemi abil avastatud mitmeid võltsitud liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõidukijuhi parkimiskaarte. “Kõige rohkem on võltsitud parkimislubadega pargitud sõidukeid Tallinna Vanalinna parkimisalal ja selle lähiümbruses. Tänu uuele süsteemile saame kindlustada puuetega inimestele tulevikus paremad parkimisvõimalused.” Alar Vasemägi lisas, et veebirakenduse vastu on tundnud huvi ka teised kohalikud omavalitsused, kellega hetkel käivad läbirääkimised koostöö osas.

Võltsitud liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõidukijuhi parkimisloaga Tallinna tasulisel valveta parkimisalal pargitud sõiduki avastamisel vormistatakse auto kasutajale viivistasu otsus või valesti parkimise korral määratakse munitsipaalpolitsei ametniku poolt trahviotsus.

Kuigi töötavad emad kannatavad harvemini depressiooni all kui nende kodused suguõed, on siiski ohtlik uskuda nn superema müüti. Viimase uurimuse järgi on töötavate emade seas rohkem depressiooni sümptomeid nendel, kelle meelest saab karjääri ja kodust elu väga kerge vaevaga ühendada. Tervise säästmiseks tuleb mõista, et töö ja eraelu vahelise tasakaalu saavutamiseks on vaja teha mõningaid järeleandmisi.

Uue uuringu kohaselt saabub seksuaalne suguküpsus poisteni üha nooremas eas.

Rootsi, Taani, Ühendriikide ja Itaalia suremust käsitlevaid andmeid aluseks võttes on poisid alates 1700. aastatest "vananenud" ligikaudu 2,5 kuu võrra. Uuringu autor Joshua Goldstein ütleb: "Kaasajal on 18aastane nagu 22aastane 1800. aastal."

Teadlased vaatlesid punkti noorte meeste elus, kus suremuste arv ühtäkki suureneb. See punkt on sõltuvuses testosterooni tootmisega meeste kehas. Kuna testosterooni tase on kõrge, satuvad mehed ka rohkem ohtlikesse olukordadesse ja on hooletud. Võrreldes sajanditetaguse ajaga on aga antud punkt nihkunud aina varasematele eluaastatele, dekaadi kohta keskmiselt 2,5 kuu võrra.

Näitena toovad teadlased, et 1700. aastate keskel pidid poisid häälemurde tõttu Leipzigi poistekooridest lahkuma 18 aasta vanuselt. 20. sajandi Londonis toimub häälemurre aga 13aastastel.

Uuring ei oska nimetada otsest põhjust, miks seksuaalne küpsus poisteni aina varem jõuab, kirjutab Goldstein ajakirjas PLoS One. Juba varasemast on teada, et tüdrukute areng on võrreldes eelmiste sajanditega kiirenenud. Puberteet jõuab tüdrukuteni üha varem. Põhjuseks peavad teadlased keha rasvasisaldust ja paremat toiduvalikut. Teadlaste sõnul võivad need kaks faktorit mõjutada ka poiste varasemat seksuaalsust.

Varajane suguküpsus tekitab lastes probleeme ka füüsiliselt, kuna nende aju ei jõua lihtsalt kehale järele. Goldsteini sõnul on "varajasel vananemisel" teisigi tagajärgi – kuigi tüdrukud ja poisid saavad füüsiliselt varem suguküpseks, nad abielluvad, valivad karjääri ja saavad lapsi alles hiljem.

"Bioloogilised ja sotsiaalsed faasid noorte inimeste elus triivivad aina enam lahku," lisab Goldstein.

http://www.ohtuleht.ee/440178

Õhtuleht 21.08.2011

Viljakusraviarst Andrei Sõritsa on aidanud lapsi saada sadadel peredel, kuid midagi sellist pole tema praktikas – ega kogu Baltikumis – varem juhtunud. Hormoonravi ja katseklaasiviljastamise abil õnnestus teha emaks naine, kes on geneetiliselt mees.