Ühiskond ei tea, mida lasteporno tegelikult tähendab, pedofiilid saavad end seega õigustada.

„Ma pean ennast ohvriks,” ütleb kohtusaalis lastepornograafia levitamises äsja süüdi mõistetud muusik Rein Laaneorg kohtusaalis ajakirjanikele, mehe ümmarguste prillide taga aga on veel ümaramad silmad.

Laaneorg on detsembri lõpust saadik meedia tähelepanu all ning annab üllatavalt meelsasti kommentaare, millest võikski justkui uskuma jääda, et kõnealused failid võisidki sattuda arvutimaailmas oskamatult liikleva moosekandi kõvakettale kogemata ja tegu on asjaolude halva kokkusattumuse ohvriga.

„Inimesed ei saa päris täpselt aru, et mida need videod täpselt sisaldavad, sest ajalehte ju ei saa neid pilte panna,” lausub Põhja prefektuuri lastekaitsetalituse vanemkomissar Pille Alaver. „Seal puutuvad need videod ikka sageli väga väikseid lapsi ja kui meilt sageli küsitakse, et kuidas me vanusest aru saame, siis seal on ju silmaga näha, et kas on umbes kümneaastane või isegi 2–3-aastaseid lapsi. Ma ei taha neid videoid päris täpselt kirjeldada, aga on ka selliseid, kus näiteks vägistatakse viieaastast last ja piltlikult öeldes verd ja pisaraid lendab.” Õigemini polekski Alaveri sõnul õige selliste videote puhul öelda lastepornograafia, sest see annaks tema sõnul mõista, et tegu on justkui pelgalt ühe porno alaliigiga. Pigem on tegu väikelapse jõhkra ärakasutamisega.

Allikas: Eesti Päevaleht, 01.02.2012

http://www.epl.ee/news/eesti/lastepornograafia-pole-porno-vaid-kohutav-vagivald.d?id=63855728

Eesti Päevalehe kätte jõudnud sotsiaalministeeriumi dokument annab aimu, millises suunas püütakse muuta töövõimetushüvitiste skeemi. Põhimõtteliste sotsiaalpoliitiliste muutuste kõrval toob töödokument esile ka huvitava rahastamisplaani, mis võib tuua selgust töötukassa ümber lõkkele löönud kirgedesse.

Dokumendi lähtealused on ennustatavad – kuna töövõimetushüvitised prognoositavalt kasvavad, siis on vajalik liikuda selles suunas, et maksta vastavaid pensione ainult nendele, kes seda tegelikult vajavad. Praegu on seis selline, et püsiva töövõimetuse korral makstakse pensioni ka nendele inimestele, kes käivad näiteks täiskohaga tööl.
Kava pakub süsteemi, kus tööd tegev, kuid töövõimetuna arvel olev isik saab hüvitist koormuse järgi.
Sama teema on ajutise töövõimetusega, sisuliselt haiguslehele minekuga – praegune süsteem paneb haigekassale kohustuse maksta haigestunud töötajale kuni kuus kuud 70% tema palgast (alates neljandast haiguspäevast). Kogu selle kuue kuu jooksul aga eeldatakse, et töötaja ei suuda kübetki tööd teha, mis paljudel juhtudel pole tõsi.
Sel juhul on plaan aga järsem ja tekitab töötajale alates 30. haiguspäevast nõustaja, kes peaks organiseerima tööandja ja töötaja vahelise suhtluse, otsimaks töötajale võimalusi kas kodus töötada või teha seda lihtsalt vähem kui varem. Kui ta suudab tööd teha, makstakse talle hüvitist lihtsalt vähem – sellega hoiab riik raha kokku ja saab maksutulu kohast, kus praegu laiutab auk.
Küll aga kaalub ministeerium dokumendis mõtet suunata töövõimetuspensionide maksmine üldiselt töötukassale, mis võib selgitada praegust patiseisu. Pihtide vahele on kavas võtta inimesed, kes põhimõtteliselt saaksid hakkama ka riigi toeta.
Kui praegu käsitletakse haiguslehele jäänud töötajat täielikult töövõimetuna, siis sotsiaalministeeriumis töös olevas dokumendis pakutava skeemi kohaselt peaks ta pärast teatud aega saama personaalse nõustaja ja tööle tagasipöördumise kava. Selle koostamisel tehakse koostööd tööandjaga, kes võib pakkuda näiteks lühemat tööaega või töökoha kohandamist.
Samal ajal pakutakse haigestumise puhul hüvitise maksmise perioodi pikendamist – näiteks kuus kuud 70% palgast ja lisaks veel neli kuud 50% palgast. Praegu kehtib kuue kuu piir, mille puhul on aga tingimuseks, et töötaja ei saa üldse tööd teha.
Võimalike kokkuhoiukohtade seas on peale selle esitatud ka võimalus maksta püsivalt töövõimetutele edaspidi hüvitist tegeliku töökoormuse järgi. Praegune süsteem näeb nimelt ette, et kui töötajal on tuvastatud püsiv töövõimetus, aga ta on suuteline endale ikkagi täistöökoha leidma, siis tema pension sellest ei vähene.
Dokumendist on võimalik välja lugeda veel huvitavaid põhimõtteid, kuidas sotsiaalministeerium suhtub tööturutemaatikasse ja vastutusse. Näiteks selgub, et üheks eesmärgiks on hakata vältima samade eesmärkidega hüvitiste (näiteks töötuskindlustushüvitise ja töövõimetuspensioni) samaaegselt maksmist.
Samas pakutakse ühe võimalusena välja ka nn riskipõhine rahastamine. Näiteks töötajad võiksid oma sotsiaalmaksust ise maksta ravikindlustuse osa, tööandjad tööõnnetuse ja kutsehaiguste kulu jne.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur soostus oma kirjalikus vastuses kommenteerima vaid üldisi põhimõtteid, sest „mõttepaber on liiga toores”. „Ümberkorralduste põhjus ja eesmärk on see, et kui praegu saab inimene abi või rahalist toetust kolmest erinevast asutusest (haigekassa, sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa), siis tulevikus peaks inimesel olema üks asutus, kus ta tööturult eemal olles abi saaks,” selgitas ta plaani.
„Tulemuseks peaks olema abivajavale inimesele kiirem abi osutamine õige osutaja poolt ning seeläbi ka inimese kiirem naasmine tööturule,” ennustas Pevkur.
 
  http://www.epl.ee/news/eesti/riik-otsib-voimalusi-toovoimetushuvitiste-pealt-kokku-hoida.d?id=63855782

Erinevad inimesed põevad sama haigust erinevalt, sest haiguse kulgu mõjutavad tegurid muudavad iga juhtumi unikaalseks. Peale haiguse tõsiduse ja arsti kompetentsuse mõjutavad haigusega toimetulekut veel patsiendi üleüldine füüsiline seisund, stressi tase ja lähedaste toetus. Kuid kõigist tegureist võib haiguse kulgu enim mõjutada hoopis see, kuidas haige ise oma haigust tunnetab ja lahti mõtestab.

Ajakirjas Current Directions in Psychological Science kirjutavad Keith Petrie ja John Weinman sellest, kuidas patsientide nägemus oma haigusest on otseselt seotud ravi tulemustega. See, kuidas patsient tõlgendab oma haiguse sümptomeid ja mõistab haiguse olemust, mõjutab kõige rohkem seda, kuidas ta arsti pakutavat abi vastu võtab ja määratud raviplaani täidab. Nii on patsientide suhtumine kaugelt seotud ka suremusega, vahendavad ERRi teadusuudised.

Mõned sama teemalised uurimused on jõudnud koguni järeldusele, et see, kuidas patsient oma haigusesse suhtub, mängib isegi suuremat rolli kui haiguse tegelik tõsidus.

See, kuidas patsient oma seisundit adub, sõltub sellest, millised on tema haigusega seotud uskumused. Igal inimesel on oma arusaam sellest, mis on tema haiguse põhjuseks, kui kaua see haigus kestab, millist mõju avaldab see tema ja ta pere elule ning kuidas ta saab seda kontrollida ja ravida. Kuid kõige olulisem on teadlaste sõnul mõista seda, kuidas need samad uskumused mõjutavad neid otsuseid, mida patsient oma tervise suhtes langetab.

“Näiteks, kui me tunneme, et määratud ravi ei tee meie tervist paremaks, siis me võime sellest loobuda,” selgitab Keith Petrie. “Seega eeldab toimiva raviplaani loomine ja selle järgimine palju enamat kui lihtsalt kompetentse arsti õiget diagnoosi. “Arst võib panna täpse diagnoosi ja määrata suurepärase ravi, kuid kui määratud vahendid ei ühti patsiendi nägemusega oma haigusest, siis suure tõenäosusega loobub ta sellest.”

Seega nendivad teadlased, et heade tulemuste saavutamiseks peaksid arstid lisaks haiguse sümptomite uurimisele välja selgitama ka selle, millised hoiakud patsiendil oma haigusega seoses on. Nii saab arst vajaduse korral ravisse puutuvat selgitada ja täpsustada ning seeläbi patsiendi valmisolekut õigeks raviks suurendada ja ravi tulemusi parandada.

Pikemalt loe ERRi teadusuudistest!

Möödunud nädalal toimunud EAPN Eesti (vaesuse vastu võitlemise võrgustik) töökohtumisel tõdeti, et enam kui viiendik Eesti elanikest elab allpool vaesuspiiri ning lubamatult suur hulk inimesi kuulub vaesusest ohustatud riskirühma(desse). Tekkinud olukorda aitaks leevendada kiire toimetulekutoetuse tõstmine, mis on olnud riigi peamine abi puudustkannatavatele inimestele.

Meie, EAPN-iga liitunud organisatsioonid ja isikud, kutsume Vabariigi Valitsust ja Riigikogu üles esmase meetmena vaesuse leevendamisel tõstma seoses toiduainete kiire hinnatõusuga toimetulekupiiri võimalusel juba 2012. aasta lisaeelarvega. Samas kutsume üles ka kohalikke omavalitsusi võimaldama vähem toimetulevatel peredel üürida munitsipaalkortereid soodushinnaga, et vähendada toimetulekutoetuse n ö„vaesuslõksuna“ kirjeldatud efekti.
Kahetsusväärsel kombel jäi 2012. aasta riigieelarve seadusega toimetulekupiir endisele tasemele. Statistikaameti andmeil ( http://www.stat.ee/57453 ) tõusis 2011. aasta jooksul tarbijahinnahindeks 2010. aasta keskmisega võrreldes 5%, sh. kallinesid toit ja mittealkohoolsed joogid keskmiselt 9,7%. 2011. aastal oli eelmise aasta keskmisega võrreldes kohv 45%, suhkur 43% ja kartul 34% kallim.
Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele lähtutakse toimetulekupiiri kehtestamisel minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Alates 2011. aastast kehtib toimetulekupiir 76,70eurot kuus. Samas oli ainuüksi ühe pereliikmega leibkonna 30 päeva minimaalse toidukorvi maksumus Statistikaameti andmetel 2010. aastal 77,58 eurot.
Toiduainete ja teiste hindade tõus on vähendanud väga paljude Eesti elanike heaolu. Arvestades toimetulekutoetuse senist ebapiisavust, ei ole kõige väiksema sissetulekuga inimeste toimetuleku olulisest halvenemisest tulenevate tagajärgede raskus võrreldav teistele ühiskonna liikmetele hinnatõusust põhjustatud tagajärgedega. Toimetulekutoetuse saajate sissetulek toetuse näol ei kata tihti isegi mitte minimaalseid kulusid toidule, rääkimata muudest minimaalsetest tarbimisvajadustest. Selline olukord ei ole moraalselt aktsepteeritav ning on selges vastuolus ka seadusega. Arvestada tuleb ka seda, et paljud pered ja üksikisikud on majanduskriisist tuleneva tööpuuduse tõttu pidanud toimetulekutoetusest elatuma juba küllaltki pika perioodi vältel.
2011. aasta detsembris elatus Eestis toimetulekutoetusest 22 307 leibkonda.
 ————————————————————————————————————————————————-
 EAPN (European Anti Poverty Network) on Euroopa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlevate sõltumatute vabaühenduste ja rühmituste võrgustik, mida toetab Euroopa Komisjon. MTÜ EAPN Eesti asutati 2010. aastal ning sinna kuuluvad 16 Eesti organisatsiooni ja võrgustikku, mis kaitsevad kõige haavatavamate sihtgruppide huve ühiskonnas. Võrgustikuga võivad ühineda kõik organisatsioonid ja üksikisikud, kes soovivad teha koostööd vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks Eestis.
Lisainfo: Kärt Mere, EAPN Estonia, mere@online.ee, Mob: +372 511 0923
www.eapn.ee

Eesti Puuetega Naiste Ühing ühines ülevalpool oleva EAPN Eesti võrgustiku (www.eapn.ee ) pressiteatega ja andis nõusoleku liituda antud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise võrgustikuga.
EPNÜ-d esindas töökohumisel meie liige Piret Mandre

Ma ei kuulu nende inimeste hulka, kes kuulutavad, et teler on saatanast.

Tihti kasutan seda kamina asemel – kui õues pimeneb, lülitan liikuva tapeedi sisse, mõnikord heliga, teinekord ilma. Loob kuidagi hubasema tunde. Mõnikord juhtub, et satun poole kõrvaga millegi otsa. Jään kuulama. Kui asi õige hulluks kisub, siis ka vaatan, silmad suured. Ja imestan. Ma küll mõistan, mis toimub nende saatetegijate peas, kes püüavad käima lükata järjekordset tõsieluseriaali – raha on vaja. Imestama paneb aga see, kuidas õnnestub ka kõige jaburamate projektide elluviimiseks leida katsejäneseid.

Jaanuaris paiskas Kanal 2 eetrisse saate „Superämm”. Oo õõva, oo hävingut ja kadu! Ma olin vahepeal juba arvanud, et minu usk inimkonda ja sellesse, et me elame Eestis nüüdisajal, on taastunud. „Superämm” purustas selle illusiooni hetkega.

Ma ei oska öelda, mis hetkel ma täpselt tundsin end kõige muserdatumana – kas siis, kui meessaatejuht veidi kumiseval talupojahäälel paatoslikke siduvaid vahepalasid deklameeris, kas siis, kui naispsühholoog kiledal häälel olukorda valgustas, kas siis, kui ämmad võltsil moel neile etteantud ülesannet ülipüüdlikult ja -kohmakalt lahendada püüdsid, või siis, kui miniad hakkasid kõigele sellele hindeid panema. Või kaotasin ma jälle usu inimkonda sellel hetkel, kui mõistsin, et tegemist on kohutava naiste ahistamisega, mõnitamisega, klišeede külvamisega, taandarenguga, rumaluse kultiveerimisega, iganenud hierarhiate ekspluateerimisega… Ma võiksin seda nimekirja veel jätkata.

Saatelõik, millele ma peale sattusin, seadis Ülimeheema
kandidaadid situatsiooni, kus nende poja naine on käinud oma endise klassivennaga kinos ja siis räägib ämmale, et käis sõbrannaga näitusel. Saates osalenud pidid seda situatsiooni läbi mängima. Järgmises osas oli kohutava probleemi allikaks vana kapp, ämma kingitus, mille pahatahtlik minia ämma teadmata minema viskas… No tule taevas appi!

Miks ma sellest kõigest kirjutan? Minus tekitab hämmeldust see, kuidas lihtsameelsete naiste abiga propageeritakse üleriigilises meelelahutuskanalis aastal 2012 Naise rolli. Suure algustähega. Otsitakse mingit Superämma. Ta peaks olema arusaaja, aga samal ajal tuleb temasse suhtuda kui Autoriteeti, kellele peab ette kandma iga oma pisimagi käigu, detaili täpsusega. Superämm ei tohi tänitada, kellegi eest otsustada, ta ei tohi olla pealetükkiv, aga tema käest peab alati küsima nõu ja seda kuulda võtma. No ja nii edasi.

Mina tahaksin olla eelkõige inimene. Ja ma soovin, et meedia ei propageeriks soorollikitsaid kuvandeid. Ma tahaksin olla selline inimene, kellega kohtumine inspireerib, innustab, kannustab, annab lootust. Tahan teha oma tööd ja elada oma elu sildistamisvabalt. Ma tahan kogeda seda ühist, mis on meil olemas siis, kui heidame kõrvale töö, soo ja asukoha. Ma tahan seda kogemust jagada. Ma võin olla siin ja seal, muuta ametit ja elukohta, partnerit ja kas või sugu. Aga ma tahaksin olla eelkõige inimene. Ja siis alles kõike muud, kogu garneeringut, kõiki kõrvalekaldeid ja detaile, mis teeb ühest inimesest indiviidi, olgu ta siis naine või mees, juht või alluv, kirjutaja või lugeja, andja või saaja.

Selliseid mõtteid ning hala ja ängi tekitas minus saade „Superämm”. Nüüd otsustage ise, kas soovite telerit vaadata rohkem või vähem. Mis aga kõige olulisem – palun ärge osalege tobedates tõsieluseriaalides! Ka muul moel on võimalik kuulsaks saada.

Allikas: Eesti Päevaleht, 01.02.2012

http://www.epl.ee/news/arvamus/margit-adorf-palun-arge-osalege-tobedates-tosieluseriaalides.d?id=63855750

Keerulised ajad majanduses on seadnud nii tööandjaid kui ka töötajaid olukorra ette, kus toimetulemiseks tuleb teha ebamugavaid otsuseid. Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal selgitab, kuidas käituda lapsehoolduspuhkuse korral.

Mis õigused on emal või isal lapsehoolduspuhkuselt tagasi tulles?

Vastavalt töölepingu seadusele on lapse emal või isal õigus lapsehoolduspuhkust kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest tuleb teatada tööandjale 14 kalendripäeva ette.

Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötasule, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Tuleb märkida, et rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisel  on naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. See võib olla näiteks senisest kõrgem töötasu, mida ülejäänud töötajatele tema eemalviibimise ajal rakendama hakati.

Kui tööandja on veendunud, et lapsehoolduspuhkuselt naasjaga pole võimalik töölepingut edasi täita töö lõppemise, sealhulgas töökorralduste muudatuste tõttu, tekib koondamissituatsioon. Kuna lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja koondamine keelatud, siis sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pärast tema tööle asumist ehk esimesel tööpäeval. Koondamine on tööandja otsus ja töötaja seda nõuda ei saa.

Kui töötaja tööle naasmise ajaks ei ole tema laps veel kolme aastaseks saanud, siis tuleb järgida seaduses olevat piirangut, mille järgi alla 3-aastast last kasvataval vanemal on koondamisel eelisõigus tööle jääda. See tähendab, et kui temaga võrreldaval ametikohal töötab veel isikuid, kellel nii väikest last pole, tuleb koondatav valida nende hulgast.

Kas koondatavale tuleb pakkuda mõnd muud tööd?

Jah, koondamise korral tuleb töötajale pakkuda enne töölepingu ülesütlemist muud vaba töökohta. Töötajale töö säilitamiseks peab tööandja vajadusel korraldama  täiendõppe või muutma töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Seejuures tasub silmas pidada, et kui töötajale pakutav vaba koht ei sobi, ei pea ta lahkuma töölt niiöelda omal soovil, vaid koondamine toimub vastavalt seaduses ette nähtud etteteatamistähtaegadele ja hüvitise maksmisega.

Olukorras, kus töötaja peale lapsehoolduspuhkuse lõppu jääb tööandja jaoks tabamatuks ehk ei ilmu tööle ega teata eemalviibimise põhjusest või keeldub endistel tingimustel töökohustusi täitmast, annab see tööandjale aluse tema tööleping erakorraliselt üles öelda. Sellekohase tahteavalduse saab tööandja saata näiteks tähitud kirja teel töötaja  antud aadressile. Seadus näeb ette, et sel juhul on tööandjal õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Mis saab siis, kui lepingut ei saa täita töötaja?

Töötajal on alati vähemalt 30 kalendripäeva ette teatades võimalik tööleping seda sammu põhjendamata üles öelda. Erakorralisel ülesütlemisel peab olema töötajast või tööandjast tulenev mõjuv põhjus. Erakorraliselt saab töölepingu üles öelda perekondlike kohustuste täitmise tõttu, mis muudavad töötamise võimatuks. Nii võib juhtuda, kui näiteks töötajal pole tööajal võimalik jätta järelevalveta väikelast ning tööandjal pole pakkuda sobivat tööd või tööaega.

Töötajale võib põhjuse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks anda aga ka tööandja oluline rikkumine ehk töölepingu tingimuste eiramine, milleks võib olla näiteks töö mitteandmine pärast lapsehoolduspuhkust. Töö mitteandmisel on töötajal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda. Sel juhul on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Aja eest, mil töötaja oli töö tegemiseks valmis, aga tööd ei antud, maksab tööandja töötajale keskmist töötasu.

Juhul, kui ettevõttes toimub juba pankroti või likvideerimismenetlus, tuleb töötajal pöörduda nõuetega pankrotihalduri või likvideerija poole.

Sirje Niitra

 

http://www.tarbija24.ee/711108/lapsehoolduspuhkuselt-tulijat-ei-saa-lihtsalt-koondada/

 

Pärnu Rimis töötavad kolm kuulmispuudega naist ei ole kauplusekülastajate silme eest peidetud lattu lappi lükkama või terasid sõkaldest eraldama, vaid kõik nad töötavad võrdsena võrdsete seas müügisaalis.

Alates 1. jaanuarist 2012 lisandub soodusravimite loetellu üheksa 50% soodustusega ravimit, üksteist 75% soodustusega ravimit ning kümme 100% soodustusega ravimit.

Seoses uute geneeriliste ravimite turuletulekuga moodustatakse esmakordselt piirhinnagrupp järgmistele toimeainetele: dorsolamiid (glaukoomiravim), düdrogesteroon (hormoonasendusravim), hüdroksüklorokviin (reumatoidartriidi ravim), oksükodoon (valuvastane ravim), tianeptiin (depressiooniravim), timolool+latanoprost (glaukoomiravim). 

Uute ravimite lisamisega muutuvad piirhinnad 26 piirhinnagrupis. Kui soodusravimite loetellu varem kantud ravimite hinnad ei lange, võib kindla tootenimega ravimit eelistavate patsientide jaoks omaosalus mõnevõrra suureneda. Soovitame patsientidel konsulteerida oma arstiga, milline ravim oleks neile sobivaim. Kui arst on retsepti välja kirjutanud toimeaine järgi (mitte konkreetse tootja ravimi nimetusega), saab apteeker patsiendile sama toimeainega odavamaid ravimeid soovitada.

Piirhinnarühmadesse lisatakse järgmised uued ravimid:

50% soodusmäär:

1)         beetahistiin (peapööritusevastane ravim);

2)         düdrogesteroon (hormoonasendusravim);

3)         estsitalopraam (depressiooniravim);

4)         flukonasool (seeninfektsioonide vastane ravim);

5)         terbinafiin (seeninfektsioonide vastane ravim);

6)         kooriongonadotropiin (viljatuse ravim);

7)         sertraliin (depressiooniravim);

8)         tianeptiin (depressiooniravim).

75% soodusmäär:

1)         amlodipiin (kõrgvererõhutõve ravim);

2)         atorvastatiin (kõrgvererõhutõve ravim);

3)         gliklasiid (suhkurtõve ravim);

4)         losartaan+hüdroklorotiasiid (kõrgvererõhutõve ravim);

5)         pantoprasool (haavandtõve ravim);

6)         hüdroksüklorokviin (reumatoidartriidi ravim);

7)         ibandroonhape (osteoporoosiravim);

8)         montelukast (astmaravim).

100% soodusmäär:

1)         alfadarbepoetiin (aneemia- ja neerupuudulikkuse ravim);

2)         dorsolamiid (glaukoomiravim);

3)         oksükodoon (valuvastane ravim);

4)         olansapiin (skisofreeniaravim);

5)         somatropiin (kasvuhormoon);

6)         timolool+dorsolamiid (glaukoomiravim);

7)         timolool+latanoprost (glaukoomiravim).

Soodusravimite loetellu lisatakse järgmised uued ravimid, mida senini ei soodustatud:

1) VEDROP suukaudne lahus (tokofersolaan), ravimi väljakirjutamise õigus pediaatril 100% soodustusega kaasasündinud haigusest (Q44 sapipõie ja -teede ning maksa kaasasündinud väärarendid, E84 tsüstiline fibroos) tingitud raske kroonilise kolestaasi raviks kuni 18-aastasele patsiendile konsiiliumi (vähemalt kahe pediaatri ühise) otsuse alusel.

2) VISANNETTE tablett (dienogest), 50% soodusmäär.

3) LUNALDIN keelealune tablett (fentanüül) ja INSTANYL ninasprei (fentanüül), 50 ja 100% soodusmäär, ravimi esmase väljakirjutamise õigus onkoloogil, hematoloogil ning valuravi lisapädevusega anestesioloogil, reumatoloogil ja neuroloogil pahaloomulisest kasvajast tingitud läbimurdevalu raviks (C00-D48) juhul, kui adekvaatses annuses opioid-säilitusravi foonil (vähemalt 60mg suukaudset morfiini ööpäevas, 25mcg/h transdermaalset fentanüüli, 30mg oksükodooni ööpäevas vm opioidi ekvianalgeetilist annust on kasutatud vähemalt ühe nädala vältel) ilmnevad läbimurdevalu episoodid (vähemalt 2 episoodi ööpäevas) ning lühitoimeline suukaudne morfiin on ravimvormi, ebapiisava tõhususe või kõrvaltoimete tõttu sobimatu.

4) BRILIQUE (tikagreloor), 50 ja 75% soodusmäär, ravimi esmase väljakirjutamise õigus kardioloogil, kombinatsioonis atsetüülsalitsüülhappega kuni 12 kuu vältel stentimisega koronaarangioplastika järgselt (Z95).

5) SPIRIVA RESPIMAT inhalatsioonilahus (tiotroopiumbromiid), 50 ja 75%, ravimi esmase väljakirjutamise õigus pulmonoloogil kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse raviks (J43-J44).

6) VICTOZA süstelahus (liraglutiid), ravimi väljakirjutamise tingimused 50% soodusmäära korral on „2. tüüpi diabeedi (E11, E14) raviks juhul, kui ravi suukaudsete diabeediravimitega ei ole efektiivne või on vastunäidustatud“ ning 75% soodusmäära korral „2. tüüpi diabeedi (E11, E14) raviks rasvumusega patsientidel (KMI ≥35kg/m2), kellel suukaudsed diabeediravimid (metformiin, sulfonüüluurea preparaat, PPARγ agonist, DPP-4 inhibiitor) maksimaalsetes taluvates annustes ei ole andnud rahuldavat efekti või on vastunäidustatud“.

Muudetakse toimeaineid simvastatiin, atorvastatiin, pravastatiin, fluvastatiin ja rosuvastatiin (kolesteroolitaset langetavad ravimid) väljakirjutamise tingimusi Eesti Haigekassa ravimite loetelus 75% soodusmäära korral järgmiselt: düslipideemia raviks patsientidel, kellel dieetraviga ei saavutata vere kolesteroolisisalduse vähenemist <8,0 mmol/l (E78) ning patsientidel, kellel esineb südame isheemiatõbi või muude veresoonte ateroskleroos (I25, I63, I65, I66, I70.2), diabeet (E10-11, E13-14), raske südame- või neerukahjustusega hüpertensiooni esinemisel (I11-12) või müokardiinfarkti või müokardi revaskulariseeriva protseduuri järgne seisund (I21-I22, Z45, Z95) ning väljakirjutamise tingimusi Eesti Haigekassa ravimite loetelus 100% soodusmäära korral järgmiselt: düslipideemia raviks patsientidel, kellel esineb neerupuudulikkus alates III staadiumist (N18). Nimetatud muutused on vastavuses kaasaegsete düslipideemia ravijuhenditega.

Samuti muudetakse Eesti Valu Seltsi taotluse alusel soodusravimite loetelus olevate opioidanalgeetikumide (morfiin, metadoon, fentanüül, okükodoon) väljakirjutamistingimusi 100% soodusmäära korral järgmiselt: tugeva kroonilise valu raviks (R52.1) ravimi esmase väljakirjutamise õigusega valuravi lisapädevusega anestesioloogil, reumatoloogil ja neuroloogil ühe aasta jooksul. Antud muutus parandab ravimite kättesaadavust nendel patsientidel, kelle valu pole tingitud kasvajast. Siiani olid 100% soodustusega opioidanalgeetikumid määratud vaid kasvajast tingitud valu raviks.

Toimeainet leflunomiid sisaldavate ravimite väljakirjutamistingimusi muudetakse järgmiselt: ravimi väljakirjutamise õigus reumatoloogil ja pediaatril psoriaatilise artropaatia raviks juhul, kui metotreksaat pole küllaldaselt efektiivne, on vastunäidustatud või põhjustab olulisi kõrvaltoimeid (M07); ravimi väljakirjutamise õigus reumatoloogil ja pediaatril reumatoidartriidi raviks juhul, kui mono- ja kombinatsioonravi metotreksaadi ja sulfasalasiiniga pole küllaldaselt efektiivne, on vastunäidustatud või põhjustab olulisi kõrvaltoimeid (M05-M06). Varasemalt puudus leflunomiidil psoriaatilise artropaatia näidustus.

Tiina Ansip

Sotsiaalministeerium

Meediasuhete nõunik

tiina.ansip@sm.ee

6269304, 53030446

Allikas: http://www.sm.ee/aktuaalne/uudised/b/a/alates-1-jaanuarist-joustuvad-muudatused-soodusravimite-loetelus-ja-piirhindades.html

Mida teha, kui su unistuste mees osutub kooselu jooksul vaimselt ja füüsiliselt vägivaldseks inimeseks? 25-aastase Triinu loo on ajakirjas Psühholoogia Sinule kirja pannud Getter Lukjanov.

2012. aasta on aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta. See on meie kõigi võimalus mõtiskleda selle üle, kuidas eurooplased elavad kauem ja on tervemad kui varem, ning mõista vastavaid võimalusi.

Aktiivne vananemine saab anda beebibuumi põlvkonnale ja homsetele eakatele võimaluse:

• jääda tööle ning jagada oma kogemusi
• olla ühiskonnas jätkuvalt aktiivne
• elada võimalikult tervislikult ja täisväärtuslikult.

See on ka võimalus säilitada põlvkondadevaheline solidaarsus kiiresti vananevates ühiskondades.

Poliitikute ja sidusrühmade ülesanne on parandada üldisi võimalusi aktiivseks vananemiseks ja iseseisvaks eluks, võttes meetmeid eri valdkondades, nagu tööhõive, tervishoid, sotsiaalteenused, täiskasvanuõpe, vabatahtlikutöö, majutus, IT-teenused või transport.

Euroopa aasta eesmärk on tõsta teadlikkust nimetatud teemadest ning parimatest moodustest nendega tegelemiseks. Kuid kõige tähtsam on kutsuda poliitikakujundajaid ja sidusrühmi endile eesmärke seadma ning vastavalt ka tegutsema. 2012. aasta peab jõudma aruteludest kaugemale; see peab andma käegakatsutavaid tulemusi.

Loe lisaks: http://europa.eu/ey2012/ey2012main.jsp?catId=970&langId=et