Keerulised ajad majanduses on seadnud nii tööandjaid kui ka töötajaid olukorra ette, kus toimetulemiseks tuleb teha ebamugavaid otsuseid. Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal selgitab, kuidas käituda lapsehoolduspuhkuse korral.

Mis õigused on emal või isal lapsehoolduspuhkuselt tagasi tulles?

Vastavalt töölepingu seadusele on lapse emal või isal õigus lapsehoolduspuhkust kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest tuleb teatada tööandjale 14 kalendripäeva ette.

Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötasule, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Tuleb märkida, et rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisel  on naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. See võib olla näiteks senisest kõrgem töötasu, mida ülejäänud töötajatele tema eemalviibimise ajal rakendama hakati.

Kui tööandja on veendunud, et lapsehoolduspuhkuselt naasjaga pole võimalik töölepingut edasi täita töö lõppemise, sealhulgas töökorralduste muudatuste tõttu, tekib koondamissituatsioon. Kuna lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja koondamine keelatud, siis sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pärast tema tööle asumist ehk esimesel tööpäeval. Koondamine on tööandja otsus ja töötaja seda nõuda ei saa.

Kui töötaja tööle naasmise ajaks ei ole tema laps veel kolme aastaseks saanud, siis tuleb järgida seaduses olevat piirangut, mille järgi alla 3-aastast last kasvataval vanemal on koondamisel eelisõigus tööle jääda. See tähendab, et kui temaga võrreldaval ametikohal töötab veel isikuid, kellel nii väikest last pole, tuleb koondatav valida nende hulgast.

Kas koondatavale tuleb pakkuda mõnd muud tööd?

Jah, koondamise korral tuleb töötajale pakkuda enne töölepingu ülesütlemist muud vaba töökohta. Töötajale töö säilitamiseks peab tööandja vajadusel korraldama  täiendõppe või muutma töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Seejuures tasub silmas pidada, et kui töötajale pakutav vaba koht ei sobi, ei pea ta lahkuma töölt niiöelda omal soovil, vaid koondamine toimub vastavalt seaduses ette nähtud etteteatamistähtaegadele ja hüvitise maksmisega.

Olukorras, kus töötaja peale lapsehoolduspuhkuse lõppu jääb tööandja jaoks tabamatuks ehk ei ilmu tööle ega teata eemalviibimise põhjusest või keeldub endistel tingimustel töökohustusi täitmast, annab see tööandjale aluse tema tööleping erakorraliselt üles öelda. Sellekohase tahteavalduse saab tööandja saata näiteks tähitud kirja teel töötaja  antud aadressile. Seadus näeb ette, et sel juhul on tööandjal õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Mis saab siis, kui lepingut ei saa täita töötaja?

Töötajal on alati vähemalt 30 kalendripäeva ette teatades võimalik tööleping seda sammu põhjendamata üles öelda. Erakorralisel ülesütlemisel peab olema töötajast või tööandjast tulenev mõjuv põhjus. Erakorraliselt saab töölepingu üles öelda perekondlike kohustuste täitmise tõttu, mis muudavad töötamise võimatuks. Nii võib juhtuda, kui näiteks töötajal pole tööajal võimalik jätta järelevalveta väikelast ning tööandjal pole pakkuda sobivat tööd või tööaega.

Töötajale võib põhjuse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks anda aga ka tööandja oluline rikkumine ehk töölepingu tingimuste eiramine, milleks võib olla näiteks töö mitteandmine pärast lapsehoolduspuhkust. Töö mitteandmisel on töötajal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda. Sel juhul on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Aja eest, mil töötaja oli töö tegemiseks valmis, aga tööd ei antud, maksab tööandja töötajale keskmist töötasu.

Juhul, kui ettevõttes toimub juba pankroti või likvideerimismenetlus, tuleb töötajal pöörduda nõuetega pankrotihalduri või likvideerija poole.

Sirje Niitra

 

http://www.tarbija24.ee/711108/lapsehoolduspuhkuselt-tulijat-ei-saa-lihtsalt-koondada/

 

Pärnu Rimis töötavad kolm kuulmispuudega naist ei ole kauplusekülastajate silme eest peidetud lattu lappi lükkama või terasid sõkaldest eraldama, vaid kõik nad töötavad võrdsena võrdsete seas müügisaalis.

Alates 1. jaanuarist 2012 lisandub soodusravimite loetellu üheksa 50% soodustusega ravimit, üksteist 75% soodustusega ravimit ning kümme 100% soodustusega ravimit.

Seoses uute geneeriliste ravimite turuletulekuga moodustatakse esmakordselt piirhinnagrupp järgmistele toimeainetele: dorsolamiid (glaukoomiravim), düdrogesteroon (hormoonasendusravim), hüdroksüklorokviin (reumatoidartriidi ravim), oksükodoon (valuvastane ravim), tianeptiin (depressiooniravim), timolool+latanoprost (glaukoomiravim). 

Uute ravimite lisamisega muutuvad piirhinnad 26 piirhinnagrupis. Kui soodusravimite loetellu varem kantud ravimite hinnad ei lange, võib kindla tootenimega ravimit eelistavate patsientide jaoks omaosalus mõnevõrra suureneda. Soovitame patsientidel konsulteerida oma arstiga, milline ravim oleks neile sobivaim. Kui arst on retsepti välja kirjutanud toimeaine järgi (mitte konkreetse tootja ravimi nimetusega), saab apteeker patsiendile sama toimeainega odavamaid ravimeid soovitada.

Piirhinnarühmadesse lisatakse järgmised uued ravimid:

50% soodusmäär:

1)         beetahistiin (peapööritusevastane ravim);

2)         düdrogesteroon (hormoonasendusravim);

3)         estsitalopraam (depressiooniravim);

4)         flukonasool (seeninfektsioonide vastane ravim);

5)         terbinafiin (seeninfektsioonide vastane ravim);

6)         kooriongonadotropiin (viljatuse ravim);

7)         sertraliin (depressiooniravim);

8)         tianeptiin (depressiooniravim).

75% soodusmäär:

1)         amlodipiin (kõrgvererõhutõve ravim);

2)         atorvastatiin (kõrgvererõhutõve ravim);

3)         gliklasiid (suhkurtõve ravim);

4)         losartaan+hüdroklorotiasiid (kõrgvererõhutõve ravim);

5)         pantoprasool (haavandtõve ravim);

6)         hüdroksüklorokviin (reumatoidartriidi ravim);

7)         ibandroonhape (osteoporoosiravim);

8)         montelukast (astmaravim).

100% soodusmäär:

1)         alfadarbepoetiin (aneemia- ja neerupuudulikkuse ravim);

2)         dorsolamiid (glaukoomiravim);

3)         oksükodoon (valuvastane ravim);

4)         olansapiin (skisofreeniaravim);

5)         somatropiin (kasvuhormoon);

6)         timolool+dorsolamiid (glaukoomiravim);

7)         timolool+latanoprost (glaukoomiravim).

Soodusravimite loetellu lisatakse järgmised uued ravimid, mida senini ei soodustatud:

1) VEDROP suukaudne lahus (tokofersolaan), ravimi väljakirjutamise õigus pediaatril 100% soodustusega kaasasündinud haigusest (Q44 sapipõie ja -teede ning maksa kaasasündinud väärarendid, E84 tsüstiline fibroos) tingitud raske kroonilise kolestaasi raviks kuni 18-aastasele patsiendile konsiiliumi (vähemalt kahe pediaatri ühise) otsuse alusel.

2) VISANNETTE tablett (dienogest), 50% soodusmäär.

3) LUNALDIN keelealune tablett (fentanüül) ja INSTANYL ninasprei (fentanüül), 50 ja 100% soodusmäär, ravimi esmase väljakirjutamise õigus onkoloogil, hematoloogil ning valuravi lisapädevusega anestesioloogil, reumatoloogil ja neuroloogil pahaloomulisest kasvajast tingitud läbimurdevalu raviks (C00-D48) juhul, kui adekvaatses annuses opioid-säilitusravi foonil (vähemalt 60mg suukaudset morfiini ööpäevas, 25mcg/h transdermaalset fentanüüli, 30mg oksükodooni ööpäevas vm opioidi ekvianalgeetilist annust on kasutatud vähemalt ühe nädala vältel) ilmnevad läbimurdevalu episoodid (vähemalt 2 episoodi ööpäevas) ning lühitoimeline suukaudne morfiin on ravimvormi, ebapiisava tõhususe või kõrvaltoimete tõttu sobimatu.

4) BRILIQUE (tikagreloor), 50 ja 75% soodusmäär, ravimi esmase väljakirjutamise õigus kardioloogil, kombinatsioonis atsetüülsalitsüülhappega kuni 12 kuu vältel stentimisega koronaarangioplastika järgselt (Z95).

5) SPIRIVA RESPIMAT inhalatsioonilahus (tiotroopiumbromiid), 50 ja 75%, ravimi esmase väljakirjutamise õigus pulmonoloogil kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse raviks (J43-J44).

6) VICTOZA süstelahus (liraglutiid), ravimi väljakirjutamise tingimused 50% soodusmäära korral on „2. tüüpi diabeedi (E11, E14) raviks juhul, kui ravi suukaudsete diabeediravimitega ei ole efektiivne või on vastunäidustatud“ ning 75% soodusmäära korral „2. tüüpi diabeedi (E11, E14) raviks rasvumusega patsientidel (KMI ≥35kg/m2), kellel suukaudsed diabeediravimid (metformiin, sulfonüüluurea preparaat, PPARγ agonist, DPP-4 inhibiitor) maksimaalsetes taluvates annustes ei ole andnud rahuldavat efekti või on vastunäidustatud“.

Muudetakse toimeaineid simvastatiin, atorvastatiin, pravastatiin, fluvastatiin ja rosuvastatiin (kolesteroolitaset langetavad ravimid) väljakirjutamise tingimusi Eesti Haigekassa ravimite loetelus 75% soodusmäära korral järgmiselt: düslipideemia raviks patsientidel, kellel dieetraviga ei saavutata vere kolesteroolisisalduse vähenemist <8,0 mmol/l (E78) ning patsientidel, kellel esineb südame isheemiatõbi või muude veresoonte ateroskleroos (I25, I63, I65, I66, I70.2), diabeet (E10-11, E13-14), raske südame- või neerukahjustusega hüpertensiooni esinemisel (I11-12) või müokardiinfarkti või müokardi revaskulariseeriva protseduuri järgne seisund (I21-I22, Z45, Z95) ning väljakirjutamise tingimusi Eesti Haigekassa ravimite loetelus 100% soodusmäära korral järgmiselt: düslipideemia raviks patsientidel, kellel esineb neerupuudulikkus alates III staadiumist (N18). Nimetatud muutused on vastavuses kaasaegsete düslipideemia ravijuhenditega.

Samuti muudetakse Eesti Valu Seltsi taotluse alusel soodusravimite loetelus olevate opioidanalgeetikumide (morfiin, metadoon, fentanüül, okükodoon) väljakirjutamistingimusi 100% soodusmäära korral järgmiselt: tugeva kroonilise valu raviks (R52.1) ravimi esmase väljakirjutamise õigusega valuravi lisapädevusega anestesioloogil, reumatoloogil ja neuroloogil ühe aasta jooksul. Antud muutus parandab ravimite kättesaadavust nendel patsientidel, kelle valu pole tingitud kasvajast. Siiani olid 100% soodustusega opioidanalgeetikumid määratud vaid kasvajast tingitud valu raviks.

Toimeainet leflunomiid sisaldavate ravimite väljakirjutamistingimusi muudetakse järgmiselt: ravimi väljakirjutamise õigus reumatoloogil ja pediaatril psoriaatilise artropaatia raviks juhul, kui metotreksaat pole küllaldaselt efektiivne, on vastunäidustatud või põhjustab olulisi kõrvaltoimeid (M07); ravimi väljakirjutamise õigus reumatoloogil ja pediaatril reumatoidartriidi raviks juhul, kui mono- ja kombinatsioonravi metotreksaadi ja sulfasalasiiniga pole küllaldaselt efektiivne, on vastunäidustatud või põhjustab olulisi kõrvaltoimeid (M05-M06). Varasemalt puudus leflunomiidil psoriaatilise artropaatia näidustus.

Tiina Ansip

Sotsiaalministeerium

Meediasuhete nõunik

tiina.ansip@sm.ee

6269304, 53030446

Allikas: http://www.sm.ee/aktuaalne/uudised/b/a/alates-1-jaanuarist-joustuvad-muudatused-soodusravimite-loetelus-ja-piirhindades.html

Mida teha, kui su unistuste mees osutub kooselu jooksul vaimselt ja füüsiliselt vägivaldseks inimeseks? 25-aastase Triinu loo on ajakirjas Psühholoogia Sinule kirja pannud Getter Lukjanov.

2012. aasta on aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta. See on meie kõigi võimalus mõtiskleda selle üle, kuidas eurooplased elavad kauem ja on tervemad kui varem, ning mõista vastavaid võimalusi.

Aktiivne vananemine saab anda beebibuumi põlvkonnale ja homsetele eakatele võimaluse:

• jääda tööle ning jagada oma kogemusi
• olla ühiskonnas jätkuvalt aktiivne
• elada võimalikult tervislikult ja täisväärtuslikult.

See on ka võimalus säilitada põlvkondadevaheline solidaarsus kiiresti vananevates ühiskondades.

Poliitikute ja sidusrühmade ülesanne on parandada üldisi võimalusi aktiivseks vananemiseks ja iseseisvaks eluks, võttes meetmeid eri valdkondades, nagu tööhõive, tervishoid, sotsiaalteenused, täiskasvanuõpe, vabatahtlikutöö, majutus, IT-teenused või transport.

Euroopa aasta eesmärk on tõsta teadlikkust nimetatud teemadest ning parimatest moodustest nendega tegelemiseks. Kuid kõige tähtsam on kutsuda poliitikakujundajaid ja sidusrühmi endile eesmärke seadma ning vastavalt ka tegutsema. 2012. aasta peab jõudma aruteludest kaugemale; see peab andma käegakatsutavaid tulemusi.

Loe lisaks: http://europa.eu/ey2012/ey2012main.jsp?catId=970&langId=et

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu ja saadab selle arutamiseks parlamendile.

Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll võeti vastu ÜRO Peaassamblees New Yorgis 13. detsembril 2006. aastal. Eesti Vabariigi president allkirjastas konventsiooni 25. septembril 2007. aastal.

Konventsioon aitab kaasa riikide puudega inimesi käsitlevate praktikate ühtlustamisele, konkretiseerides ja koondades kõik puudega inimeste õigustega seonduva, mis on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides.

Konventsiooni ratifitseerimine aitab kaasa puudega inimeste õiguste kaitse tõhustamisele, võrdsete võimaluste loomisele ning puudega inimeste küsimustes tehtavale koostööle nii rahvusvahelisel kui ka riigisisesel tasandil.

Konventsiooni ratifitseerimise järel töötatakse puudega inimeste õiguste ja iseseisva toimetuleku parandamiseks välja riiklik puudega inimeste õiguste kaitse strateegia ja selle iga-aastased tegevuskavad. Strateegia väljatöötamisel täpsustatakse prioriteetsed suunad ning koostatakse vajalikud eelarved konkreetseteks aastateks.

Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane kirjutab, et kui kokku võtta arvud, müüt ja juhtimine, siis on naiseks olemine tänapäeva Eestis puue, invaliidsustasu makstakse aga välja pikema elueaga.

Tänavustel riigikogu valimistel vähenes naiste arv 24-lt 20-le. Arvudes pole ju langus suur, aga näitab siiski trendi. Enne seda võis asja rahulikult võtta, et «protsess on käimas» ja «teeme komisjoni», mis on tavaline meetod ebameeldivate arutlusteemade edasilükkamiseks. Nüüd on selge, et protsess ei ole käimas ja komisjon ei aita, tegemist on palju suurema probleemiga. Kindlasti ühe suuremaga, mida Eestil üldse tuleb lahendada.

Järgneva looga üritan tõestada, et naised on riigi juhtimisest kõrvale jäetud ja veel suurem häda on selles, et me ei pea seda hädaks.

Hirmsad arvud

Naiste osakaaluga parlamendis on Eesti 188 riigi arvestuses nüüd keskel. Maailma keskmine on 19,1 protsenti, meil 19,8 protsenti ehk oleme samas pundis Malawi, Nicaragua, Moldova ja El Salvadoriga. Meil on üks naisminister ja see fakt asetab meid riikide arvestuses kuskile saja piirimaile. Strateegia «üks naine korraga» jätab meid kõvasti maha ka Lätist, Leedust ja enamikust kultuurriikidest. Veel vähem ehk null on riikides, kus naised ei tohi oma nägu näidata ega ujumas käia ehk kuskil idas. Naisi ei olnud ka ­NSVLi poliitbüroos.

500 suurema käibega firma juhtide ja nõukogu liikmete hulgas on Eestis naisi umbes 15 protsenti, börsil noteeritud firmade juhatuses seitse protsenti…

Uskumatu arvu leiame IRLi praktikast: 152st sellest erakonnast pärit kohaliku omavalitsuse juhist on naisi 11. Kuidas need 11 sinna meestesauna trehvasid, vajab muidugi eraldi uurimist. Euroopa suurim meeste ja naiste palgavahe (umbes 30 protsenti) on selle kõrval lihtsalt lisalusikatäis suhkrut meeste tassi põhjas.

Sellised ja veel hullemad arvud liiguvad konverentsilt konverentsile, artiklist artiklisse ja ausalt öelda, ega keegi eriti ei ärritu. Kui neist räägib veel naine… Siis võib üldse üle vaadata.

Pärnu juhtimiskonverentsi samateemaliseks ettekandeks valmistudes nägin, et paljud peavadki Eesti olukorda täiesti normaalseks ja on veendunud, et kõik meeste eelised ongi ausalt teenitud ja põhjendatavad meie füsioloogiliste ja vaimsete erinevustega ehk mees on jumalast antuna targem ja tugevam. Samalaadsed geneetilised müüdid (must ei kõlba presidendiks, valge ei jõua joosta, kana pole lind…) liiguvad Eestis veel tihedalt ka avalikus infoväljas.

Eesti naismütoloogiast

Kes soovib täiskomplekti eelarvamusi naiste kohta ühest kohast kätte saada, see lugegu Urmas Espenbergi artiklit «Uue matriarhaadi ähvardavad visioonid» (Delfi 28.11). Saame teada, et täielik võrdsus on sotsiaalne utoopia, et naise peamised vahendid meeste üle domineerimiseks on ilu, kosmeetika ja seksuaalsus, et patriarhaalne islam ja bütsantslik Venemaa sõidavad homolembesest ja feministlikust Euroopast lihtsalt üle, et sajandeid ühe või teise soo käes olnud eluvaldkonnad hägustuvad ja see on kangesti paha. Siin on ilmselt silmas peetud seda, et mees peab odaga mammuteid taga ajama ja naine imetama, muud võimalust ei ole.
«Naised armastavad raha rohkem kui mehed,» on väide Janek Mäggi palju vastukaja tekitanud loos «Mees, kel pole raha, pole mingi mees» (PM 04.11).

Kommentaatorid on raevukamad, ka ilma presidendi sõnauseta on tekkinud uusi termineid, nagu feminatsid, isegi radikaalfeminatsid, zoovolinik, feministlik-homoseksuaalne ühiskonnamudel ehk selgelt mingi haigus arvutiteksti kujul.

Kui võtta kokku arvud, müüt ja juhtimine, siis järeldus ei lohuta. Olla naine tänapäeva Eestis on tegelikult puue, invaliidsustasu makstakse aga välja pikema elueaga.
«Kuradi keskaeg, jumala eest,» kui südamest öelda.

Kuidas me selliseks oleme saanud?

«Tõe ja õiguse» esimeses osas öeldakse Vargamäe Krõõda kohta, kui õed-vennad soovitasid tal Andresele mehele minna, et see jaksab naist toita: «Imelik oli tol korral tundunud, et räägiti tema toitmisest. Kas siis tema ise ei oska tööd teha, et end ise toita, nagu iga teinegi tervete ihuliikmetega inimene?» Krõõda sõnum on selge – naine on inimene, võrdne ja suudab ennast toita – ja nii mõtles eesti naine ligi 150 aastat tagasi. Siis me veel mahajäänud ei olnud, midagi läks untsu hiljem. Millal, on tegelikult lihtne leida.

President Toomas Hendrik Ilves pani 19. novembril Eesti Naisüliõpilaste Seltsi aastapäeval peetud kõnes näpu õigesse kohta: «Meie praegused suht­arvud peegeldavad osaliselt veel okupatsiooniaegse, niinimetatud Nõukogude ühiskonna äärmiselt seksistlikke mängureegleid ja tagajärgi.»

Satiirik Mihhail Žvanetski on ­NSVLi kohta sama mõtte öelnud teiste sõnadega: «Päeval on naiste poliitiline mõju meie maal väga väike.»

Oscari võitnud film «Moskva pisaraid ei usu», mida Ronald Reagan vene hinge tundmaõppimiseks enne kohtumist Gorbatšoviga koguni viis(!) korda oli vaadanud, paneb i-le täpi. Lukksepp Goša ütleb oma kõrgharidusega, 3000-liikmelise tehase direktorist kallimale: «Edaspidi võtan kõik otsused vastu mina sel lihtsal põhjusel, et ma olen mees!» Naine langetab pea, palub vabandust ja tõstab Gošale suppi… Kogu lugu.

Absoluutsete juhtimisvolitustega isa-toitja mütoloogiline kujund, keda Uku Masing nimetab muide kulda pasandavaks eesliks, on Nõukogude aja vapralt üle elanud ja mõjutab meie sugudevahelise suhtlemise praktikat tänapäevani.

Pahad Põhjamaad ja Heidi

Oma vaimsel nõukogudemaal elavatel inimestel ei oleks Eestis suurt midagi muretseda, kui neid Põhjamaid kõrval ei oleks. Nende elu ja suhtumine naistesse tekitavad segadust. Mingil põhjusel on seal parlamendis naisi Taani 38 protsendist Rootsi 45 protsendini, valitsustes tihti ligi pooled ministritest, naised on peaministrid ja presidendid. Firmades on hulganisti naisi-tippjuhte, karjuvat soolist erinevust pole juhtimistasandil enam kuskil.

Kui need riigid on meie strateegiline eesmärk ja eeskuju, kuuludes enamiku näitajate poolest maailma tippu, siis oleks kõvasti seletamist, mismoodi nad sinna jõudsid, kui meie ettekujutuse järgi pehmema ajuga olendid, naised, on võimu juures!

Lihtsam on mitte seletada, vaid käituda nagu alati ehk võtta seisukoht juba ette. Häbiväärse kogemuse sel teemal saime alles neil nädalail. Paljudes väljaannetes kolgiti korralikult 30-aastast naist, muuseumidirektori kandidaati. Ta ei valinud ennast ise, seda tegi komisjon, aga see ei lugenud. Preilil oli meediakajastuste järgi hulk puudujääke: blond, noor, võhik, modell, kellegi girlfriend jne. Serviti panid ka naised ja veel julmemalt.

Kui kujutada hetkeks ette, et selle kandidaadi nimi ei oleks olnud Heidi, vaid Heido ja kõik muud tunnused oleks olnud samad, kas siis oleks selline möll tulnud? Loomulikult mitte, Heido valimise uudist oleksid tähele pannud vähesed, sest loodusmuuseum ei ole just maailma keskpunkt. Seega ei pekstud mitte kandidaadi omadusi, vaid naist. Teda võib, tal on keeruline vastu lüüa. Kui see ei ole alatu, siis mis see veel on?

Naised said siit järjekordse kinnituse, et meestega samale positsioonile tõusmiseks pead sa üldjuhul olema kõvasti kõvem, natukesest ei piisa, ja sa oled avalikus tajus siiani erinevus, seejuures mitte eriti rikastav erinevus.

Kokkuvõtteks

Väikeriik, kes jätab teadlikult kasutamata suure osa oma vaimsest potentsiaalist, on kas loll või tal peab olema naftat. Naftat meil ei ole.

Tunnistada, et «kallutatud struktuurid» on tegelikult meie ajudes ja naiste roll selles riigis tuleb ümber mõtestada, on raske, aga hädavajalik. Vajalik ka seepärast, et meie väheste, väheharitud ja vara surevate meeste hoorattalint on maha jooksmas ja me vajame juhtimisse hädasti värsket verd ja uut energiat.

Selle strateegilise ülesande tähtsuse rõhutamiseks toon ma võrdluse, mis paljudele kindlasti ei meeldi, aga mille õigsuses olen siiralt veendunud. Kas tulumaks on astmeline, astmetu või keskmise lõnksuga, sel pole eeltoodud probleemistikuga võrreldes pea mingit tähtsust, suures pildis vaid taktikaline tähtsus.

Selle loo sõnum meestele on lihtne ja ma loodan, et mõnele abistav: parem koos ujuda kui üksi uppuda!

Mõned järeldused
•    Andekus, ka juhtimisandekus, on piiratud rahvuslik ressurss. Praegu jätame suure osa oma võimekusest kasutamata, naised on juhtimisest sama hästi kui eemal.
•    Praegu toimub terav imagoloogiline võitlus nõukogudeaegsete hierarhiliste ja põhjamaade horisontaalsete soorollide mudelite vahel. Nõukogude mudel on Eestis praegu veel tugevam ja see on meie suurim erinevus eeskujuriikidest.
•    Erakonnad peaksid olema võimaluste võrdsustamise võitluse eesrinnas, aga ei ole. Poliitilisi trende oleks põhjust tähelepanelikumalt jälgida, ka seda, mida teeb ­IRLi suurkogu 28. jaanuaril. «Raudne äraostmatus» kui strateegia on nüüdseks läbi, neil on uus võimalus.
•    Meie endisest ajast pärit sügav psühholoogiline vastumeelsus kvootide, limiitide, fondide ja muude seesuguste piirangute vastu võib olla tõsine takistus, kui üritatakse minna lihtsat teed pidi ja hakatakse naisi väevõimuga määrama. Hoiakuid ei muuda jõuga.

Allikas: Postimees 13.12.2011 http://arvamus.postimees.ee/666908/raul-rebane-naispuudega-eesti/

Alljärgnev ülevaade on koostatud 2010. aasta statistilise aruande andmete põhjal Sotsiaalministeeriumi Sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna poolt.
Naiste varjupaigad ning emade ja laste varjupaigad pakuvad vägivalda kogenud naistele (vajadusel koos lastega) turvalist pelgupaika pärast vägivallajuhtumit või vägivallaohtu, vajadusel ajutist elupaika, psühholoogilist nõustamist ja kriisiabi, abi ametiasutustega suhtlemisel (nt politsei, sotsiaalosakond, ohvriabi), informatsiooni probleemi juriidiliste külgede kohta (nt lähenemiskeelu taotlemine, lahutamine, lapsega suhtlemis- ja hooldusõiguse määramine jms) ja sõltuvalt varjupaiga võimalustest juristi konsultatsiooni, tuge nn uue elu alustamisel (tugi eluaseme, töökoha leidmisel vms) lähtuvalt kliendi vajadustest.

Kõik varjupaigad kuuluvad eraõiguslikele juriidiliste isikutele. 2010. aastal osutasid ajutist varjupaigateenust 12 varjupaika, millest 9 olid naiste varjupaigad ning 3 emade ja laste varjupaigad. 2010. aasta lõpu seisuga osutas nendes varjupaigateenust 34 töötajat, neist 10 sotsiaaltöötajat ja 5 psühholoogi.
Kõige pikemat aega osutab varjupaigateenust Nõmme emade ja laste varjupaik, mis alustas tegevust 1999. aasta 2. jaanuaril, pakkumaks abi last ootavatele naistele ja lastega emadele. 2001. aastal avati Saaremaal EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse laste ja naiste varjupaik, mis oli mõeldud kodututele lastele ja perevägivallaohvritele. 2004. aastal avati Tartus Johannes Esto Ühingu ema ja lapse varjupaik. Esimene naiste varjupaik loodi Tartus 2002. aastal.
Naiste varjupaikade ning emade ja laste varjupaikade loetelu ja kohtade arv 2010. aasta lõpu seisuga on esitatud lisas 1.

Varjupaigateenuse kasutajad

2010. aastal sai naiste varjupaikades ning emade ja laste varjupaikades varjupaigateenust 630 inimest (vt tabel 1 ja joonis 1).
Varjupaigateenuse kasutajatest oli täiskasvanuid 65,2%, neist enam kui pooled (59%) olid 25–49-aastased. Lapsi oli 34,8%, kellest 64,4% olid 0–6-aastased.
Kõikidest varjupaigateenuse kasutajatest oli naisi 6,5 korda rohkem kui mehi ehk 86,7% teenusekasutajatest olid naised. Täiskasvanud teenusekasutajatest olid peamiselt kõik (99,3%) naised, laste puhul oli tüdrukute osakaal 63%.
 

Lähemalt loe Sotsiaalministeeriumi Soolise võrdõiguslikkuse osakonna kodulehelt:

http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sooline_vordoiguslikkus/Naiste_varjupaigad_ning_emade_ja_laste_varjupaigad_2010.pdf

Skisofreenia on ebaselge põhjusega neuropsühhiaatriline häire. 2009. a. perede uuring dokumenteerib, et skisofreenia hõlmab mõlemat, nii geneetilist kui keskkondlikku komponenti. Paljud uuringud viitavad immuunsuse aktivatsioonile skisofreenia puhul, mis on oluliseks keskkondlikuks faktoriks paljudel selle häire juhtudel (Moscavitch jt 2009).

Skisofreenia puhul on ammu räägitud seostest gluteenitalumatusega. Juba 1960.-ndatel pidas uurija F.C. Dohan võimalikuks, et skisofreenia madal esinemissagedus ühe Vaikse Ookeani lõunaosa saare kogukondades on seotud madala piima ja nisu tarbimisega nende rahvaste seas. Dohan arvas, et skisofreenia põhjuseks võib olla geneetiline defekt, mille tõttu inimesed ei suuda omastada gluteeni ja kaseiini, ning liigne lagundamata peptiidide hulk soolestikus on vastutav skisofreense käitumise eest. Dohan leidis biopsiaanalüüsidele toetudes, et skisofreenikute reaktsioon gluteenile ei ole sama, mis tsöliaakiahaigetel. Ta arvas, et teraviljagluteen ja piimatoodetes sisalduv kaseiin võivad avaldada tundlikele indiviididele tugevat psühhoaktiivset mõju. Dohan rakendas GVKV dieeti psühhiaatriaosakonnas, kuid kahjuks jäi dieet lühiajaliseks, sest kõik haiged, kes osakonnast lahkusid, lõpetasid dieedi. Dieedil olijad aga kirjutati haiglast välja kaks korda kiiremini kui teised (Dohan 1966, 1988).
Singh ja Kay saavutasid 1976. a. skisofreenikute seisundi paranemise GVKV dieediga ning näitasid seisundi halvenemist gluteeni uuesti manustamisel (Singh, Kay 1976). Gluteeni tarbimise lõpetamisel paranemine taastus. Nad järeldasid, et gluteenil on skisofreeniat soodustav toime. Karl Reichelt oma meeskonnaga näitas, et gluteenivaba dieet mõjutab skisofreenikutel peptiidide sekretsiooni uriini kaudu ning kliinilist pilti (Reichelt et al 1990). Drysdale leidis skisofreenikute plasmast peptiidi sisaldava fraktsiooni, mis seob opioidseid retseptoreid ja tekitab rottidel hüperaktiivsust (Drysdale et al 1982). Leitud peptiididel on opioidne ja dopamiinergiline aktiivsus.
Reichelt oma meeskonnaga on leidnud skisofreenikutel kasomorfiine, gliando- ja glutenomorfiine, samuti IgA antikehi gliadiini, beeta-laktoglobuliini ja kaseiini vastu ilma tsöliaakia sümptoomideta. Põhjuseks soole limaskesta suurem läbilaskvus peptiididele. Reichelt ja tema kolleegid arvavad, et skisofreenia puhul on oluline kasutada GVKV dieeti ja seda pikaaegselt, sest muutused on väga aeglased. Dieet peab tulemuste saamiseks kestma vähemalt pool aastat kuni aasta. Mõnikord on saadud häid tulemusi ka alles nelja aasta pärast (Reichelt et al 1990, 1995, 1996, 1998). Need uuringud, mis väidavad, et dieedil pole mõju, on kõik olnud lühiajalised.

Tsöliaakiahaigusel ja skisofreenial on umbes ühesugune esinemissagedus, kuid hiljutised epidemioloogilised uuringud näitavad tsöliaakiahaiguse suuremat esinemissagedust skisofreenia korral. Selle põhjus ei ole teada, kuid teadmised immunoloogilistest markeritest ja gluteenitalumatusest skisofreeniaga patsientidel võivad olla nende ravi jaoks olulised. 2009. aastal teostatud uuring leidis, et skisofreeniaga isikutel on kõrgemad antikehade tiitrid, mis on seotud tsöliaakia ja gluteenitalumatusega. Järgmisel aastal teostatud uuring tuvastas samuti seose skisofreenia ja tsöliaakiale iseloomuliku gliadiinivastaste antikehade tõusu vahel, kuid immuunvastused erinesid tsöliaakiahaiguse omadest. Samuti on leitud uute skisofreeniajuhtude puhul Ameerika sõjaväelastel piimakaseiini vastaste antikehade tõusu. Fakt, et ainult gluteeni eemaldamine toidust ei anna tulemusi, viitab sellele, et ka kaseiin võib olla skisofreenia sümptomitega seotud. Mehhanism võib olla seotud kasomorfiinidega – Reichelt on oma varasemates uuringutes leidnud suurenenud hulgas kasomorfiine selle diagnoosiga haigete uriinist (Niebuhr jt 1011)
Üks osa antigeenidest, mis on võimeline esile kutsuma pikaleveninud immuunvastust, on toiduantigeenid, kaseiin piimatoodetest ja gluteen teraviljast. Tõusnud antikehi kaseiinile jt toiduantigeenidele on leitud skisofreenia korral korduvalt (Reichelt ja Landmark 1995, Reichelt jt 1996, Severance jt 2010).
 

Allikas: Annely Sootsi Tervisekool: www.tervisekool.ee 

Lapse sünd on rõõm, mis toob kaasa ka uusi kulutusi, kuid sünnitushüvitis ja muud hüvitised aitavad neid loodetavasti vähendada. Uue ilmakodaniku sünd toob peresse suurt rõõmu. Et lapse sünniga kaasnevad paratamatult ka suuremad väljaminekud, on emal kasulik teada, millistel alustel talle sünnitushüvitist jm hüvitisi makstakse.

Sünnitushüvitis on 100 protsenti kalendripäeva tulust 01.12.2011  http://www.linnaleht.ee/?page=99&id=2758

Uue ilmakodaniku sünd toob peresse suurt rõõmu. Et lapse sünniga kaasnevad paratamatult ka suuremad väljaminekud, on emal kasulik teada, millistel alustel talle sünnitushüvitist jm hüvitisi makstakse. Foto: Bulls NOORELE EMALE Lapse sünd on rõõm, mis toob kaasa ka uusi kulutusi, kuid sünnitushüvitis ja muud hüvitised aitavad neid loodetavasti vähendada. Sünnitushüvitist maksab haigekassa sünnituslehe alusel ainult töötajana ravikindlustatud naistele. Rasedus- ja sünnituspuhkus kestab 140 päeva. Sünnitushüvitist makstakse töövõimetuslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates ning ühe kalendripäeva eest 100 protsenti kalendripäeva keskmisest tulust. Sünnitusleht väljastatakse üldjuhul 70–30 päeva enne eeldatavat sünnituskuupäeva 140 päevaks. Tulevase ema ja lapse tervise huvides oleks vaja töökoormust vähendada vähemalt kuu aega enne sünnitust. Kui naine jääb sünnituspuhkusele hiljem kui 30 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva, väheneb tema hüvitise suurus nende päevade võrra, mille võrra hiljem ta sünnituslehele jäi. Näiteks kui naine läks sünnituspuhkusele 20 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva (s.o. 10 päeva hiljem), makstakse hüvitist (140–10) 130 päeva eest. Kui rasedale on antud terviseseisundile vastavat tööd ehk töötingimusi on kergendatud raseduse ajal arsti otsuse alusel, siis on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, eeldusel et ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Samuti väheneb raseda õigus saada sünnitushüvitist nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele sätestatud tähtpäevast hiljem. Kui naisel tekib kahtlusi talle väljastatud sünnituslehe perioodi või eeldatava sünnitamise kuupäeva õigsuses, siis peaks ta esmalt pöörduma sünnitusabi osutanud raviasutuse poole. Raseduse pikkuseks on 85 protsendil sündidest 40 nädalat. Viis protsenti sündidest toimub enne seda ja varem kui 37. nädalat sündinud lapsi loetakse enneaegselt sündinuteks. 10 protsenti lastest sünnib pärast 41. rasedusnädalat. Kui sünnitus toimub enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist ning rasedus on kestnud üle 28 nädala, väljastatakse sünnitusleht sünnitamise päevast 140 kalendripäevaks.  Kuidas kalendripäeva tulu arvutatakse? Hüvitist makstakse alates esimesest päevast 100 protsenti kalendripäeva keskmisest tulust. Keskmine tulu arvutatakse üldjuhul eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mis jagatakse arvuga 365. Näiteks 2011. aastal algava sünnituslehe alusel makstav hüvitis arvutatakse ajavahemikul 01.01.2010–31.12.2010 sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Seejuures ei võeta tulu arvutamisel arvesse riigi või kohaliku omavalitsuse makstavaid hüvitisi, näiteks vanemahüvitist. Kui eelneval aastal tulu puudus või kui kalendripäeva keskmine tulu on väiksem kui kuupalga alammäära (2011. aastal 278,02 €) ja arvu 30 jagatis (9,27 €), siis võetakse hüvitise arvutamisel aluseks töötajaga kokku lepitud töötasu. Tulu arvutamiseks on seega kaks võimalust: * Kui kuutöötasu vastab kuupalga alammäärale (278,02 €) või on sellest suurem, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu kehtiva kuupalga alammäära alusel (278,02 : 30 = 9,27 €). Sünnitushüvitist arvutatakse järgmiselt: 140 × 9,27 = 1297,80 €. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 21%. Väljamaksmisele kuuluv hüvitis on 1297,80 – 21% = 1025,26 €. * Kui töötasu on kuupalga alammäärast väiksem, võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötasu ja arvu 30 jagatisega. Näiteks kui töötaja kuupalk on 200 € ja eelmisel aastal tal tulu puudus, võrdub kalendripäeva keskmine tulu 200 : 30 = 6,66 €. Sünnitushüvitis on sel juhul 140 × 6,66 = 932,40 €. Väljamaksmisele kuuluv hüvitis on 932,40 – 21% = 736,60 €. Lapsehoolduspuhkusel viibiv naine, kes soovib võtta uut rasedus- ja sünnituspuhkust ning saada selle eest sünnitushüvitist, peab lapsehoolduspuhkuse katkestama. Selleks tuleb tööandjale esitada avaldus tööle naasmiseks. Lapsehoolduspuhkus tuleks katkestada hiljemalt sünnituslehe alguskuupäevale eelneval päeval. Avalduse võiks esitada vähemalt paar nädalat enne uuele sünnituslehele jäämist, et tööandjal oleks piisavalt aega esitada haigekassale dokumendid ravikindlustuse vormistamiseks. Ado Viik, haigekassa Harju osakonna direktor; Mirja Sarap,haigekassa Harju osakonna vanemjurist