Õlu on meeste üks meelisjooke, kuid selle tegemise ideele tulid naised.

Briti ajaloolase Jane Paytoni kinnitusel hakkasid õlut pruulima naised ning tuhandeid aastaid oli see nende õlgadel, kirjutab The Telegraph.
Nüüdisajal seostatakse õlut meestega ja selle alkohoolse joogi reklaamid on suunatud meestele.
«Veel 200 aastat tagasi oli õlu tähtis toiduaine, mille tegemine usaldati naistele. Kuid siis toimus tööstusrevolutsioon, mehed hakkasid seda jooki üha enam tarvitama ning õllest sai väga mehelik jook,» selgitas ajaloolane.
Peytonil valmis ka õlletegemise teemal raamat, kus ta lahkab selle joogi ajalugu.
Esimesed andmed õlletegemise kohta pärinevad 7000 aasta tagusest ajast Mesopotaamiast ja Sumerist. Neis varastes riikides tohtisid ainult naised õlut pruulida ning kõrtse pidada.
Ning enamjaolt kõikides vanades kultuurides seostati õlut jumalannadega, mitte jumalatega.
Kaheksandast kuni kümnenda sajandini hoidsid Euroopat hirmu all viikingid, kellele andis rüüsteretkedeks jõudu naiste poolt valmistatud õlu.
Näiteks Norras olid õllevalmistajatest naised eriseisuses ja nad olid väga jõukad.
Peytoni raamatus seisab, et soomeugrilaste juures oskasid naised samuti head õlut valmistada. Sealse õlle sisse lisati ka karu verd ja metsmesilaste mett.
Ka Briti saartel olid õlletegijad naised, neid kutsuti «ale-wives».
Kuna varasematel aegadel ei olnud joogivesi kuigi puhas ning võisid epideemiad tekkida, siis enamjaolt joodi toidu kõrvale õlut või mõnda muud alkohoolset jooki.
Kuid koos 18. sajandi tööstusrevolutsiooniga hakkasid tööle suured pruulikojad, kus rakendati uudseid õllevalmistamise meetodeid. Naiste kodukäsitööoskust enam ei vajatud.
Õllevalmistamine sai nüüd meeste pärusmaaks ja õlu nende joogiks.

«Meeste jaoks võib see üllatus olla, et naised olid esimesed õllevalmistajad. Nii see oli sajandeid, kuni masstootmiseni,» lisas ajaloolane.
http://www.elu24.ee/?id=243822

Täna kasvavad poisid ühiskonnas, kus traditsioonilised arusaamad mehelikkusest ja naiselikkusest on muutumas- kus soorollid üha enam tasanduvad. Samas nii närvisüsteemi kui hormoonsüsteemi uuringud näitavad, et 95% inimesest on selgelt sooline.

LEKTORID JA TEEMAD:

• JÜRI ULJAS – Mainori Kõrgkooli sotsiaalpsühholoogia lektor ja Tallinna Ülikooli
  sotsioloogia osakonna õppejõud. „MILLISES SEISUS ON EESTI MEES?“ – Poiss saab tulevikus meheks ja tihti selliseks meheks, nagu ta enda ümber kodus,
  koolis või tänaval näha võib. Millised eeskujud, mehemudelid ja meeste elustiil
  on uuringute järgi domineerimas?
  Kui Eesti poisi mehelik eeskuju tuleb meediast, siis milline on meie tulevik
  mõnekümne aasta pärast. Kui lahutuste protsent on nii suur ja üksikemaga peres
  pole mehemudelit – kas siis ongi poisi saatuseks kasvada naiselikuks meheks?
  Kas on olemas võimalus, et poisi valik võiks olla ilma agressiivsuseta
  intelligentne ja hooliv mehemudel?
  Kuidas edasi, kui kasvatus-haridus on jätkuvalt naiste teema?
•  ALGI SAMM – Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi teadur, Tartu Ülikooli doktorant ja perekonnapsühhoterapeut. ”DEPRESSIIVSUS JA ENESETAPUMÕTTED EESTI KOOLIÕPILASTE HULGAS". Algi Samm tutvustab oma ettekandes kahte uurimust, mis toovad välja depressiivsuse ja suitsidaalsuse esinemise Eestis kooliõpilaste hulgas ning käsitleb õpilaste vaimse tervise seoseid peresuhetega.
  Teemat illustreerib õppefilm, mis aitab ära tunda depressioonis kooliõpilasi.
• ELMARS PLAVINS – Läti Kaitseväe peakaplan. Osalenud 40 missioonil Iraagis ja Afganistanis. „KUIDAS KASVATADA VASTUTUSTUNDLIKKU NOORMEEST“. Mida tähendab kaplani vaatenurgast “Päästke poisid!”, kui sõjavägi vajab mehi, ka Afganistani ja Iraaki? Üha vähem poisse on kaitseväekõlbulikud. Kas see on poiste õnn ja pääsemine või õnnetus? Kas vastutustunne avaldub just sõjaväes? Milline peaks olema poisi kasvatus kaplani ja pastori vaatenurgast?
• JAANA VASAMA – Pedagoogikadoktor ja eripedagoog, Soome. „POISTE TOETAMINE SOOME HARIDUSSÜSTEEMIS“. Kooli poolt hukutatud lapsed… Kes aitab, kui kool ei toeta poisi haridusteed? Poolik haridustee ja vale elukutse – ebaõnnestunud meheelu? Kuidas toetab poisse Soome kool ja kodu?
• TIIA LISTER – Psühholoog ja koolitaja. „POISTEST- ARMASTUSE JA AUSTUSEGA”.  
  Poistega, nende õpetajate ja vanematega kohtudes on kohe selge, et arusaamatused algavad üksteisesse suhtumisest. Halva käitumisega poisi mõistmine on keeruline, kuigi tema käitumise taga on tihti valu ja viha täis hing oma ebaõnnestunud koolielu tõttu või vanematega seotud probleemide pärast. Kui oodata poisi muutumist, et alles siis hakata temasse paremini suhtuma, jõuame oma ootamisega poisi elu ära rikkuda. Mida meie, täiskasvanud, võiksime teha teisiti, et poisid saaksid elada õnnelikumalt ning koolis ja ühiskonnas edukamalt hakkama saada? Otsime sellele vastuseid.
• ALLAN KROLL – Tallinna Vangla kaplan. ”KUIDAS ASJAD NII KAUGELE LÄKSID?”
  Kuidas algab tee kuritegevuslikku maailma? Milliseid samme astub poiss enne, kui jõuab lõpuks vabaduse kaotamiseni? Miks hirmutamine ei aita? Miks on reegliteta ja ükskõikne suhtumine koolides ja tänaval nii tavaline? Kui pere on katki, kes peaks siis olema poisi kõrval, et ta ei hukkuks?

Lähem info kõige kohta: http://www.ellu.ee/index.html

Tartu Ülikooli tervishoiu instituut avas Eesti esimese internetipõhise rahvatervishoiu raamatukogu (RaTeRa), kuhu on koondatud ligi 500 Eestis alates aastast 2000 valminud tervise valdkonna publikatsiooni. Raamatukogu täieneb pidevalt.

RaTeRa eesmärk on koondada ja süstematiseerida rahvatervishoiu alast informatsiooni. „Veebipõhist raamatukogu looma ajendas meid tõdemus, et tervise valdkonna info on Eestis väga killustunud ning seetõttu tuleb otsusetegijatel ja ennetustegevuse planeerijatel palju vaeva näha, et tööks vajalikku teavet kätte saada,” ütles Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi projektijuht Triinu Tikas. „RaTeRa võimaldab leida enamuse Eesti tervisevaldkonda puudutavast infost ühest kohast ning seega peaks selle kasutamine aitama spetsialistidel märkimisväärselt aega kokku hoida.“

Uude rahvatervishoiu raamatukokku koondatakse jooksvalt tervise valdkonnas valminud Eestit puudutavad uuringud ja analüüsid, raportid ja aruanded, hindamisdokumendid, magistri- ja doktoritööd, strateegiad ja arengukavad, statistikakogumikud ja raamatud. Enamik publikatsioone avaldatakse veebilehel täistekstidena.

Huvipakkuva teabeni jõudmiseks pakub RaTeRa mitmeid võimalusi: märksõnaotsing, detailotsing, valdkondlik jaotus; pealkirja, väljaandmise aja ja autori järgi sirvimine. „RaTeRa suurimaks eeliseks teiste kogude ees on kiirus ja mugavus publikatsioonide leidmisel,“ ütles Tikas.

Raamatukogu pakub võimalust tellida ka kvartaalset uudiskirja, mis viib teabe uusimatest publikatsioonidest regulaarselt huvilisteni.

Rahvatervishoiu raamatukogu loomist on rahastatud Norra Finantsmehhanismist projekti „Epidemioloogia õpe ja terviseinfo analüüs“ raames.

Rahvatervishoiu raamatukogu asub internetis aadressil www.rahvatervis.ut.ee   

Allikas: Tartu Ülikooli 09.02.2010 pressiteade

http://uuseesti.ee/27729

Valge Maja teatas pühapäeval (21. märtsil), et president Barack Obama väljastab määruse, mis kinnitab uuesti kehtivat keeldu raseduse katkestamise kohta riigi raha eest.

“Oleme saavutanud kokkuleppe,” ütles demokraatide rühma eestvedaja, esindajatekoja liige Bart Stupak. Tema toetus tagaks eelnõu läbimiseks kongressi alamkojas vajalikud 216 poolthäält.

Valge Maja kokkulepe abordivastaste demokraatidega avab ilmselt lõplikult tee tervishoiureformi vastuvõtule kongressis.

Allikas: BNS, 21.03.2010

http://uuseesti.ee/29337

Sotsiaalministeeriumi iga-aastane sotsiaalsektori statistika ülevaade sisaldab olulisemaid näitajaid sotsiaal-, töö- ja tervisevaldkonna olukorrast ning arengutest.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul saab kogumikus esitatu abil hinnata, mis on läinud hästi ja kus on vaja muutusi, et pakkuda neid toetusi ja teenuseid, mida inimesed täna vajavad. „Oli rõõmustav näha isade osakaalu kasvu vanemahüvitise saajate seas, milles näeme 2007. aasta seadusemuudatuse positiivset mõju. Nende valikute tegemisel olid abiks samalaadsed arvud ja analüüsid, mida võib ka uuest kogumikust leida,“ ütles minister.

Kogumikust saab muuhulgas teada, kui palju on meil töötajaid ja töötuid, milline on meie töökeskkond, kui palju ja mitu päeva olid inimesed haiglas ravil, kui palju töötab meil arste või õdesid, kuidas hindavad inimesed oma tervist ja arstiabi, milline on keskmine väljamakstud vanemahüvitise suurus, kui suur on meeste osakaal vanemahüvitiste saajate hulgas, kui palju on ööpäevaringseid hoolekandeasutusi, millised muutused on toimunud sotsiaalteenuste ja -toetuste kasutajate hulgas jne.

Kogumik pakub huvi kõigile, kes soovivad saada teavet Eesti ühiskonnas ja sotsiaalsektoris toimuvatest muutustest.

Näiteks saab välja tuua:

* 2008. aastal käis perearsti juures 70% 15-74-aastastest inimestest, väga rahul oli perearstiga neist 43% ja üldiselt rahul 49% ning rahuolematuid oli 5%. Keskmiselt käis iga inimene 2008. aastal arsti vastuvõtul 6,4 korda, sellest perearsti juures 3,2 korda.

* Kiire areng on viimastel aastatel toimunud koduõenduse teenuste kasutamises. Õendusalatöötajate koduvisiitide arv on võrreldes 2004. aastaga enam kui kolmekordistunud, ulatudes 2008. aastal 24 koduvisiidini 100 inimese kohta.

* Haiglate ravivoodite arv on 2008. aastaks võrreldes 2000. aastaga kahanenud 22%, samal ajal on tõusnud voodikäive ja lühenenud keskmine ravikestus. Hooldusravivoodite arv on vaadeldaval ajavahemikul oluliselt suurenenud.

* 2008. aasta lõpus oli ööpäevaringseid hoolekandeteenuseid osutavaid asutusi 177, nendest 6 asutust osutas teenust mitmele sihtgrupile.

* Ööpäevaringsel hooldamisteenusel viibis 2008. aasta lõpus ligi 8850 inimest, kellest 59% moodustasid täiskasvanute (eakad ja puudega inimesed) hooldamisteenuse kasutajad, kelle arv kasvab aastas ligi 200 inimese võrra.

* Psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele hoolekandeteenuste osutamine on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud. Kasv on toimunud avahooldusteenuste (toetavate teenuste) arvel, millest olulisim on igapäevaelu toetamise teenus (2008. aastal moodustas selle teenuse saajate osakaal 40% kõigist teenusekasutajatest).

* Ajavahemikul 2008/2009 langes aasta keskmine hõivatute arv ca 61000 võrra

* Töötute arv kasvas 2,5 korda ja saavutas kõrgeima taseme kogu iseseisvusaja jooksul

* Meeste osakaal vanemahüvitise saajate hulgas on olnud küll väga väike, kuid omab kasvutendentsi. Kui 2006. aastal moodustasid mehed vaid 1,7% kõigist isikutest, kellele hüvitis aasta jooksul määrati, siis 2007. aastal oli meeste osakaal hüvitisesaajate hulgas 3,9%, 2008. aastal – 6,5%.

* Aasta keskmine määratud vanemahüvitise suurus on kasvanud 6182 kroonilt 2006. aastal 9421 kroonile 2008. aastal

Väljaanne on koostatud peamiselt sotsiaalministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste kogutud ja töödeldud statistika põhjal, kuid kasutatud on ka Statistikaameti ja teiste asutuste andmeid ja uuringuid. Arvandmete kohta on esitatud ka kokkuvõtvad analüüsid ning joonised.

Kogumik on elektrooniliselt kättesaadav sotsiaalministeeriumi kodulehel (sealsamas leiab kogumiku ka vene ja inglise keeles).

Allikas: Sotsiaalministeeriumi 22.02.2010 pressiteade

http://uuseesti.ee/27995

Ka mina olen üks lapsevanemaid, kes on kasutanud füüsilisi karistusmeetodeid. Ja ma tahan ennast kaitsta. Jah, kahtlemata tuleb võtta vanemlikud õigused nendelt, kes laste kallal sadistlikult vägivallatsevad. Kuid vägivalda ei tohi segi ajada kasvatamisega.

Emade-isade kohustused on suured: laps toita, katta ja temast täisväärtuslik kodanik kasvatada. Nende kohustuste täitmiseks peavad vanematel olema ka õigused. Isa-ema rajavad kodu, kus laps omandab sotsiaalseid oskusi. See algab tundekasvatuse kaudu. Kuni viienda elu-aastani on peamine mitte teadmiste andmine, vaid tundekasvatus – armastuse, empaatia, rõõmu ja kurbuse, eneseohverduse arendamine. Seda on lihtsam teha, kui pere on suur ja neil on koduloomi – siis on peres palju erinevaid olendeid, kelle tahtmisi lapsel tuleb arvestada.

Ema hoolitseb ja täidab lapse soove, sest ta armastab teda, ja laps täidab ema omi, sest ka tema armastab ema. Kuid mõnikord on need soovid omavahel vastuolus, sest laps ei tea, mis on tema elule ja tervisele ohtlik, mis tekitab teistele pereliikmetele tüli, aga võib-olla koguni haiget, sest teatud agressiivsus on geenidega kaasa antud. Üsna varakult peab ta hakkama enda eest hoolitsema, hambaid pesema, mängunurka korrastama. Mõni tegevus meeldib lapsele, mõni mitte. Ema õigus ja koguni kohus on last kamandada, keelata, käskida. Probleem ongi selles, kuidas. Et kamandamine mõjuv oleks, tuleb seda teha vastava tooni, näoilme, kehahoiakuga ja sealjuures lapse eneseväärikust austades. See nõuab oskusi ja osalt ka pedagoogilist annet. Paljudel emadel, eriti noortel, seda ei ole.

Laps ei reageeri korduvatele manitsustele ja nii võtavadki emad appi kehalise karistamise: tutistavad, annavad laksu pepule ja vastu sääri, võib-olla võtavad ka vitsa või rihma. Selline ema ei ole vägivaldne, vaid ta reageerib lapse pahategudele või pidevale sõnakuulmatusele adekvaatselt. Lapsele ja emale on palju traumeerivam pidev näägutamine ja veelgi enam – karjumine. Parimadki pedagoogid või-vad kokku sattuda lastega, kes alluvad vaid füüsilisele jõule. Seda on näha koolideski, kus võimsa kehaehitusega meespedagoogil on kergem distsipliini saavutada kui õblukesel naisõpetajal. Perekasvatuse instituudi juht Inger Kraav („Kuidas kasvatada vitsata”, EPL 16.3) diskuteerib lapsevanemate soovitustega, et lapse hammustamisele tuleb vastu hammustada, aga mitte liiga õrnalt, sest muidu laps arvab, et see on mäng. „Milline järeldus sellest „kasvatusest” tuleneb?” küsib Inger Kraav. „Kui hammustab, hammusta vastu, kui lööb – löö vastu! Ja ikka nii, et laps „tunneks”, mitte liiga õrnalt, sest siis ei mõju, siis laps äkki ei saa aru… Ei saa aru – millest? Et hammustada ja lüüa tohib see, kes on temast tugevam?” Hammustada ei tohi ei ema ega laps. Kuid minu peres on olnud nii hammustamise kui ka löömise juhtumeid.

Püüdsin heaga, palusin last, et mul on valus. Ei aidanud. Siis küsisin oma emalt nõu ja ta soovitas vastata samaga. Nii tegingi ja mõlemad probleemid olid minu peres igaveseks lahendatud. Ma ei ole oma lapsi kunagi karistanud mõne katkise asja pärast ega isegi ei uurinud, kes seda tegi. Laps üldjuhul ei lõhu pahatahtlikkusest, vaid kogemata mänguhoos. Mina ainult ütlesin, et teinekord mängigu ettevaatlikumalt, kahju, et see ilus ese katki läks. Mõnel juhul Inger Kraav lubab füüsilist sekkumist: kui laps näiteks ei ole nõus poes mängu-asja riiulile tagasi panema, siis võib lapse jõuga poest välja viia. Sellel näitel-soovitusel on mitu „aga”. Jõuga saab välja viia last, kellest jõud üle käib. Teiseks tuleb mänguasi talt jõuga ära võt-ta, mis võib selle käigus katki minna. Kolmandaks tähendab selline juhtum, et laps ei kuula vanemate sõna. See viitab halvale kasvatusele, ema-isa mitte-adekvaatsetele reageeringutele lapse kodusele jonnile.

Kättemaks emale?

Kas on võimalik kasvatada last ilma vitsata? On küll, minul kasvas nii näiteks neljas laps. Nüüd on mul juba nii palju kogemusi, et ma isegi ei tutista lapsi. Kuid kahjuks olen sünnitamise east väljas. Kasvatuses on karistamisest palju tähtsamaid ja raskemaid probleeme: aususe, loovuse, julguse, tahtejõu kasvatamine, positiivse ellusuhtumise juurutamine. Õige kasvatus, vanemate poolt seatud raamide ja lapse iseotsustamise õige vahekord on eeldus, et laps ei hakka teismelisena sõprade eeskujul näiteks suitsetama ja suudab kriitiliselt otsustada sõprade üle. Kiitus ja karistus on kasvatussüsteemi tähtsad lülid. Kui riik võtab vägivaldselt sealt ära ühe kruvi, siis laguneb süsteem ja isa-ema ei saa enam olla laste arengu eest ainuvastutajad. Kas riik hakkab kaasvastutajaks? Ja kuidas? Nagu küsitlused näitavad, ei ole lapsed kehaliste karistuste pärast vanematele pahased. Ka mina ei ole oma ema peale pahane – austan teda minu ja mu venna tuberkuloosist terveks ravimise ja õnneliku lapsepõlve eest. Kuid ometi tekkis mul teismelisena mingi kiiks: arvasin, et mul on väga halb ema. Ma ei mäleta, mida ma talle ette heitsin, küll aga seda, millise kiusu-aktsiooni me koos vennaga talle korraldasime. Õnneks polnud mul võimalik tema peale ametlikku kaebust kirjutada. Kas edaspidi oleks?
http://www.epl.ee/artikkel/494097

Tartu Ülikooli majandusprofessori Raul Eametsa sõnul maksab Eesti oma majandusedu eest ühe põlvkonna meeste tervisega ning kuigi masu võimendab meeste probleeme, ei ole selle vastu pakkuda kiiret rohtu.

«Kuna mehed on rohkem tööturule orienteeritud, lööb masu neid valusamalt. Naistel on enamikul juhtudel esikohal pere, meestel töö,» kommenteeris Eamets inimarengu aruandes toodud tähelepanekut, et masu räsib Eestis enim meeste tervist.

Professori sõnul ei ole selle probleemi ületamiseks kiireid lahendusi, sest see eeldaks mõtteviisi muutust, mis nõuab aega. «See on Eesti riigi lapsehaigus, mis tuleb läbi põdeda.»

Tema hinnangul paraneb olukord, kui kasvavad peale uued põlvkonnad mehi väiksema edukultusega, kuid ta pakkus, et ühest põlvkonnast jääb siinkohal väheks, sest paljud väärtused antakse peres lastele edasi.

Probleemi aitavad Eametsa sõnul leevendada ka näiteks alkoholivastased ja sportima kutsuvad kampaaniad, samuti üldine haridustaseme tõus, mille mõju on küll põlvkonnavahetusest kiirem, kuid ka väiksem.

Kuigi masu võimendab Eesti üldise majanduspoliitika negatiivset mõju tervisele, ei pidanud Eamets reaalseks, et meie valitsus selle pehmendamiseks midagi ette võtab, sest sarnane suhtumine on laialt levinud ka valijaskonnas.

«Riik ongi ju rahvas. Valitsus peab tegema seda, mida valijad tahavad.»

Tema sõnul on hea võrdlusmoment siin Kreeka, kus rahvas läks mitu korda väiksemate eelarvekärbete tõttu tänavale kui see, mis Eestis on ära tehtud, rääkimata siinsest suurest palgalangusest ja tööpuudusest.

Samas leidis ta, et tõsiselt tööpuudusele ja sotsiaalprobleemidele panustavad erakonnad, on lähenevatel valimistel keerulisi aegu arvestades suhteliselt edukad.

Inimarengu aruande koostajate hinnangul räsib masu Eestis kõige rängemalt töötuks jäänud mehi, soosides muuhulgas napsilõksu sattumist.

Häda saabt alguse väärtuspildist, mis on meestel ahtam kui naistel ning kus domineerivad edu- ja progressikultus.
http://www.postimees.ee/?id=241091

Peame ennast küll Põhjamaaks, aga kui vaadata meeste ja naiste vahelist palgavahet või töökohtade jaotust, siis oleme kõike muud kui võrdsust propageerivad Põhjamaad, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar Euroblogis.

Nimelt on Eesti Euroopa Liidus esirinnas nii palgavahe kui ka selle poolest, et meil on kõige suurem naiste ja meeste töö segregatsioon. Ehk siis on meil tekkinud olukord, kus mõnes valdkonnas on peaaegu ainult naisi, sest tegemist on naiste tööga ja mõnel pool jälle ainult mehi.

Näiteks koolides: vaadates oma tütre kooli ja olles üpris paljusid Eesti koole külastanud, on mulle silma torganud see, et mehi õpetajate seas peaaegu üldse ei ole – ja seda kinnitab ju ka statistika.

Õpetaja töö Eestis on viimasel ajal kujunenud naiste tööks, mis on ju ometi kummaline, sest mingit ajaloolist ega objektiivset põhjust selleks küll ei ole. Ja ega see pole ka hea, sest igale lapsele kulub ära mõlema soo eeskuju nii kodus kui ka koolis.

Sarnaseid näiteid soolisest rollide jaotusest töökohtade lõikes on muidugi veelgi ja kummalisel kombel on just Eesti siin Euroopa Liidus eesotsas.

Teine asi on palgavahe naiste ja meeste vahel. Naine saab Eestis pea veerandi võrra vähem palka kui sama tööd tegev mees, mis on üpris õudne. See, et taoline suur palgavahe on meil võimalik, näitab küllaltki hästi Eesti ühiskonna jätkuvat nõrkust.

Naistele on lihtsalt võimalik ära teha ja ühiskond laseb sellel toimuda. Riigiametis on endiselt igasugused astmepalgad, lisad, toetused ja ma ei tea mis veel, mille tulemusena on võimalik mehele rohkem maksta kui tema naissoost kolleegile isegi siis, kui formaalselt on nende palk ühesuurune.

Erasektoris aga peegeldab see tööandja vastutustundetust ja lühinägelikust, sest tekitades ebaõiglast palgavahet, tekitab ta ka rahulolematust ning rahulolematu töötaja ei saa kunagi olla sama tulemuslik kui rahulolev töötaja.

Seda tausta peegeldab muidugi ka nii erasektori ladvik kui riigiameti ja poliitiline juhtkond. Naised on selgelt alaesindatud ja kaotajaks jääb lõpuks ühiskond, sest puudu jääb poole elanikkonna maksimaalne panus. See olukord ei lahene kusjuures iseenesest, nagu on ka needsamad Põhjamaad juba tõestanud.

Äkki vajaks ka Eesti seadust, mis nõuaks naiste võrdset esindatust mitte üksnes riigi- vaid ka erasektoris? Siis kaoksid kindla peale ka palgavahed.
http://www.tarbija24.ee/?id=232671

Lamatised on tõsine probleem, mis kimbutab sageli ratastoolikasutajaid ja ka voodihaigeid. Tihti vajavad ebaõigest istumisasendist põhjustatud lamatised kallist operatiivset ja hilisemat pikaajalist taastusravi haiglas. Lamatiste teket aitaks ennetada keha pindrõhu mõõtmise süsteem, mis on lapse või täiskasvanu kehaasendi hindamiseks mõeldud tehniline aparatuur ja mujal maailmas laialt levinud. Loe sellest lähemalt lisas olevast eeluuringu ja rakendusuuringu ideekavandist.

Eesti Vabariigis puudub lamatistest põhjustatud tervisekahjustuste statistika, mistõttu on põhjendatud ka keha pindrõhu mõõtmise teenuse rakendamiseks korraldatav eel- ja rakendusuuring. Uuring on argumendiks, et sellist tehnilist aparatuuri on Eestisse vaja. Projekti koostaja füsioterapeut Hille Maas palub kõigil ratastoolikasutajatel, kes tunnevad, et sellises uuringus osalemine aitab aparaadi soetamist lähemale tuua, sellest Hillele allpool toodud e-aadressidel teada anda. Siis ei satu me andmekaitseseadusega pahuksisse. Hille võtab siis teiega ise ühendust ja selgitab uuringu/küsitluse sisu lähemalt.

Palun anna teada oma nõusolekust uuringus osaleda ja saada oma kontaktandmed:

Hille Maas, FT, MSc
Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskuse koolitus-arendusjuht
Kodulehekülg: www.adeli.ee
Tel: +372 55 680 245
E-post: hille.maas@fysiot.ee  või koolitus@adeli.ee  

Seekordse EIA teemafookuses on Eesti inimeste elukeskkond ning ühiskonna kvaliteet.
Arutelul esinevad ettekannetega Eesti Inimarengu Aruanne 2009 peatoimetaja ja Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin ning peatükkide toimetajad. Vastvalminud inimarengu aruande üle diskuteerivad ajakirjanik Argo Ideon, ‘Vikerkaare’ peatoimetaja Märt Väljataga ja psühholoogiaprofessor Milvi Tepp

Eesti Inimarengu Aruanne (EIA) tõstatab meile kõigile olulisi küsimusi, mis on seotud Eesti eluga. EIAs annavad tunnustatud teadlased oma hinnangu ühiskonnaelus toimuvale, keskendudes seekord inimarengu seostele keskkonna probleemidega kõige laiemes mõttes.Värske aruanne analüüsib eestimaalaste tööelus ja väärtushinnangutes toimunud muutusi, mis viitavad Eesti elanikkonna toimetulekuväärtuste asendumisele eneseväljendamisega seotud väärtustega. Prognoosides kriisi mõju inimarengu näitajatele ja lahates meie regionaalarengut, pakutakse ka lahendusi, kuidas Eesti võiks majanduskriisist väljuda, ära kasutades nii kohaliku kui ülemaailmse ettevõtluskeskkonna muutuvaid võimalusi. Erinevalt varasematest aruannetest on uudse vaatenurgana käsitletud ka looduskeskkonna rolli ja inimarengu piirkondlikke ning soolisi iseärasusi.

Nii käesoleva kui ka eelnevate Inimarengu aruannetega on võimalik tutvuda veebis:  http://kogu.ee/index.php?id=10582