Raepress. 17. aprill 2009.
Tallinn sõlmis kokkuleppe Eesti Invaspordi Liiduga.

Tallinna linn sõlmis heade kavatsuste kokkuleppe MTÜ Eesti Invaspordi Liiduga, sooviga kaasa aidata 2010. aasta Vancouveri ja 2012. aasta Londoni Paraolümpiamängudel Eestit esindavate invasportlaste ettevalmistamisele.

Kokkuleppe allkirjastasid täna Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja MTÜ Eesti Invaspordi Liidu president Siiri Oviir. „Tallinna linn ja Eesti Invaspordi Liidu vahel on olnud head suhted,“ ütles linnapea Poska majas kokkutulnud tervitades. „Eesti invasportlastel on ikka paraolümpiamängudel hästi läinud ja seeläbi on au ja kuulsust toodud nii meie linnale kui riigile. Ei ole just tavaline, et maailma mõistes väikeriik teeb tuule alla kõikidele teistele maailma vägevatele. Seda enam oskame me neid võite hinnata,“ tunnustas Edgar Savisaar.

MTÜ Eesti Invaspordi Liit president Siiri Oviir omakorda soovis sportlastele edukaid starte eelseisvatel võistlustel Vancouveris. „Seadke ikka kõrgeid eesmärke,“ innustas Oviir.

Sõlmitud kokkuleppe kohaselt korraldab Eesti Invaspordi Liit Eesti invasportlaste ettevalmistuse tiitlivõistlusteks nii Vancouveri kui ka Londoni Paraolümpiamängudele kandideerivate invasportlaste osas ning Tallinn linna roll on rahalise toetuse andmine vastavalt linna eelarvelistele võimalustele.

Eesti Invaspordi Liit viib läbi treeningettevalmistuse ujumiskoondise liikumispuudega liikmetele ja kelguhoki koondisele ja lähetab koondised vastavalt kalenderplaanile ja võimalustele tiitlivõistlustele ja kontrollvõistlustele; korraldab üritusi ning ürituste reklaammaterjalides kajastub Tallinna linn kui üks Eesti Invaspordi Liidu toetaja.

Kokkuleppega võetud kohustusi on kavas täita 2012. aasta Londoni Paraolümpiamängudeni.

Tere ja head alanud nädalat!

Mul on selleks nädalaks, veel parem juba tänaseks, ettepanek kõigile selle kirja lugejatele (kes omakorda võiksid sama soovitada ka oma võrgustikes) üheks suhteliselt vähe aega võtvaks tegevuseks: registreerime ennast 1. mai mõttetalgutele ära

Mul endal on see ka veel tegemata, sest noh, kogu aeg on midagi kiiremat ju parajasti ees ja eks ma tean niigi, et ma 1. mail osalen, aga ärme seda enam edasi lükka. Kui www.minueesti.ee  asuvad mõttekojad on tühjad, ei söanda ka paljud teised ennast registreerida, sest tundub, et äkki keegi ei tulegi ja pärast istun nagu mukk seal koos oma paari sõbraga ja vahin talgujuhiga tõtt. Ehk siis: anname ise head eeskuju!

Miks ma „Teeme ära: minu Eesti“ ideesse üleüldse usun, on see, et ma olen nii palju kogenud, kuidas sellelaadsetest aruteludest väga head plaanid ja tegevused sünnivad. Vastupidist kogemust, et sellisest arutelust midagi head ei sünniks, minul pole. Teoreetiliselt võttes, kui see ka peaks seekord nii minema, siis halvim võimalik juhtuda võiv asi on, et tuleb tõdeda, et need mõned tunnid kulusid tühja (eks igaüks teab iseenda kohta, mind see suuremat põdema ei pane).
Asju arutada, plaane teha ja kokkuleppeid sõlmida oma kolleegide või sõprade ringis saab pidevalt ja küllap me seda kõik nagunii ka teeme. 1. mail tekib võimalus saada kokku inimestega, kes mõtlevad võibolla teistmoodi, kellel on teadmisi ja kogemusi, mida meil pole – ja selles on tohutu potentsiaal jõuda ideede ja tegudeni, milleni me oma mullis tegutsedes ei jõuaks. Seda eriti juhul (mis ongi mõttetalgute peamine mõte), kui keskenduda küsimustele, mida me ise suudame ära teha, mitte mida keegi teine peaks tegema. See viimane oleks ka vastus neile, kes kahtlevad, et mis kasu sellest rääkimisest on, et kes meid kuulab. Ise kuulame ja ise teeme! „Koos, koos, koos – koos vallandame tolguseid, koos palkame spetsialistid, aga mitte keegi ei tee otsuseid meie eest,“ nagu Chalice’i „Minu inimestes“ (mäletate ju?)

Ja siit veel kolmas mõte, selle arvestusega, et eeldatavalt on EMSLi listi lugejad keskmisest tegusamad ja ühiskondlikumad inimesed. Mulle tundub, et 1. mai näitab hästi palju Eesti kodanikuühiskonna kohta, et kas me päriselt suudame koos töötada, kas meil päriselt on mingeid edasiviivaid ideid, mida me ilmselt kõik tahaksime uskuda ja millest ka teistele räägime, kui küsitakse, et mis kasu kodanikuühendustest on. Võibolla selgub, et me praegu suudame siiski pigem koos laulda, koos prügi koristada ja muid selliseid lihtsamaid töid teha, aga suuremate asjade jaoks pole veel vaim ja liha valmis. Kui nii, siis ega ka sel juhul pole mõtet nutta, eks tuleb edasi töötada lihtsalt. Aga ma arvan, et pingutada ja proovida maksab, tõestada endale ja teistele, et me suudame, ja mitte lihtsalt tõestada, vaid ka tegelikult ise astuda üks samm arengus edasi.

Sellised mõtted mul siis. Registreerida saab www.minueesti.ee , vali sealt endale sobiv koht ja huvitav teema (mis ei tähenda, et ei võiks ka teistel kordaminevatel teemadel arutada). Mina luban, et registreerin end õhtuks ära. Ja veel, otsustasin, et ei registreeri end üht kotta koos oma kolleegidega, kes nagunii osalevad, vaid koos selliste sõpradega, kes muidu ehk ei tuleks. Vaadake te äkki ka oma tutvuskonnas selle pilguga ringi.

Parimat!

Urmo

EMSL

Alina Poklad esindas kuu aega Eestit maailma esimesel puuetega inimeste missivõistlusel. Nüüd, superhea kogemuse võrra rikkamana, tahab ta juba järgmisel astal korraldada selle võistluse amtliku Eesti eelvooru. “Me peame lahti saama oma ühiskonna kompleksidest,” leiab ta

Pikemalt loe Interneti või ajakirja lehekülgedelt:

• www.naisteleht.ee
• www.epnu.ee/site/data/b9568818eec5bbde1d893942a8825595b70aa6a404.2009.pdf

14. aprillil toimub Tallinna lähisuhtevägivalla teemaline konverents “Kui armastus teeb haiget”. Tegemist on esimesega kahest Eesti Naisteühenduste Ümarlaua selle aasta n.ö. suurest konverentsist.

Konverents lähisuhtevägivallast

KUI ARMASTUS TEEB HAIGET

Aeg: 14. aprill 2007
Koht: Tallinna Ülikooli aula, Narva mnt 25

Korraldajad: Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

Eesti Naiste Varjupaikade Liit

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus

Sihtgrupp: Eesti naisorganisatsioonide liikmed

Lähisuhtevägivalla ohvreid abistavad spetsialistid

Riigiametnikud

Poliitikud

Ajakirjanikud

Esialgne kava:

10-30-11.00 Osavõtjate registreerimine, tervituskohv

11.00 Avasõnad, tervitused

11.15 Ülevaade Norra naiste varjupaikade tegevusest võitluses naistevastase vägivallaga – Tove Smaadahl, Krisesentersekretariatet

11.45 Norra riigi lähisuhtevägivalla vastasest tegevuskavast- Line Narsnes, Justiitsministeerium

12.15 Ülevaade Rootsi naiste varjupaikade tegevusest võitluses naistevastase vägivallaga- Katarina Sjöström, Sollentuna naiste varjupaik, ROKS

12.45 Diskussioon, küsimused-vastused

13.20 LÕUNA

14.00 Lähisuhtevägivald Eestis -Sirje Otstavel, Tartu Naiste Varjupaiga juhataja

14.30 Lähisuhtevägivalda puudutavad seadused Eestis. Prokuröri roll kriminaalmenetluse juhtimisel ja riikliku süüdistuse esindamisel kohtus – Raul Heido, prokurör

15.00 Eesti politsei tegevusest lähisuhtevägivalla vastases võitluses- Riina Paju, Politseiamet

15.30 Ülevaade Eesti lähisuhtevägivalla ennetamise ja tõkestamise arengukava hetkeseisust – sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna esindaja

16.00 Diskussioon, küsimused-vastused

16.30 Konverentsi lõpetamine

—

Seminar “Kümme esimest ” toimub laupäeval, 18. aprillil kell 11.00 Kadriorus, kohvikus “Vesivärava.”
Korraldajad loodavad, et Koostööketi iga organisatsioon saadab vähemalt ühe inimese osa võtma.

Seminar: Kümme esimest

Aeg: Laupäev, 18. aprill 2009 kell 11.00 – 14.00
Koht: Kohvik Vesivärava, Vesivärava tn. 42
(Kadriog, Lasnamäe busside Laulupeo peatusest paariminuti tee)
Korraldajad: MTÜ Kodanikukoolitus, Eesti Naiste Koostöökett
Toetaja: Vabaühenduste toetusfond (VÜF)
Osavõtjad: 35 inimest
Päevajuht: Reet Valing

Tervituskohv
On lõpule jõudmas Vabaühenduste fondi toel ellu viidud Kodanikukoolituse projekt Kümme esimest. Meie eesmärk oli ühenduste endi jõul ja nõul koguda fakte ning meenutusi kodanikuühenduste senisest arenguteest ja kodanike koolitamise tulemustest, ühenduste võimekusest. Kodanikuühenduste ja üldse kodanikualgatuste eestvedajateks on Eestis traditsiooniliselt naised. Ja just naised on aidanud meil hakata koguma emotsionaalset mälu vabaühenduste esimeste tegevusaastate kohta. Kasutasime selleks innovaatilist infotehnoloogiat, audio- ja videovõimalusi. Usume, et projekt annab tõuke kodanikuühenduste tegevuse jätkusuutlikule jäädvustamisele.
Vestlusringis on Eve Kislov, Kairi Jõesalu, Kristina Mänd ja ülevaade sellest, mida on jäädvustatud avaüritusel Nii see algas ja intervjuudes. Külli Vollmer, Anne-Mari Rannamäe, Tagasivaade ühistegevusele valupunktide lahendamisel (Koostööketi ja Eesti Naiste Ümarlaua suhted)
Katri Targama
Kuidas salvestustele ligi pääseda, kuidas uut materjali lisada.

Aktiivsete naiste, kodanikualgatuste eestvedajate tunnustamine. Koostööketi poolt tunnustatud Teenaäitajad.
Vestlusringis on Ene Hion, Ülle-Marike Papp, Külli Vollmer, Marina Kaljurand, Viive Rosenbrg, Riina Kitt
Teenäitaja aunimetuse sünd, selle nimetuse vääriliseks tunnistatud naised, nende esitlemine

Nüüd, kus meil on salves mitmekesist materjali vabaühenduste, eriti naisteühenduste tegevuse kohta, paistavad silma ka valdkonnad ja probleemid, mille salvestamisele ja analüüsimisele tuleks edaspidi keskenduda. Mis on juhtunud kui esimesed kümme aastat aktiivset kodanikuelu on selja taha jäänud? Mida näitab kogutud materjalide analüüs?
Urmas Klaas Riigikogu majanduskomisjoni esimees. “Naised poliitikas – meespoliitiku vaatenurk”
Maret Maripuu Naiste õiguste deklareerimine (poliitikas) ja tegelik olukord. Riigikogu Naisteühenduse hääbumine.
Karoli Hindriks Uus põlvkond: kas uued võimalused või vanad tõkked?

Kultuuriprogramm
Väike eine

Raepress: 2. aprill 2009. Eesti kelguhoki meeskond sai kulla. 13.-22. märtsini toimusid Hollandis Eindhovenis kelguhoki B-divisjoni maailmameistrivõistlused, kus viiest osalenud meeskonnast – Eesti, Poola, Rootsi, Suurbritannia ja Holland, võitis Eesti meeskond kullamängu Rootsiga.

Eesti võitis kullamängu Rootsiga seisuga 1:0. Eesti lunastas sellega pääsu sügisel toimuvale paraolümpiamängude valikturniirile, kus osalevast neljast meeskonnast kaks pääseb 2010. aastal Vancouveri paraolümpiale.

Eesti võiduvärava lõi Tarmo Eerma ja söödu andjaks oli ründaja Aleksander Jarlõkov, kes töötab Tallinna Perekonnaseisuametis tehnikuna. Aleksander Jarlõkov on harrastanud kelguhokit juba 1995. aasta sügisest.

Eesti koondise koosseisus mängisid Kaido Kalm (kapten, tsenter), väravavaht Valeri Falkenberg, ründajad Aleksander Jarlõkov, Imre Tiitsu, Alar Õige, Rasmus Penno, Rain Suursaar ja Ivar Liiv (tsenter) ning kaitsjad Tarmo Eerma, Tarmo Kolk, Arvi Piirioja, Meelis Koppelmann ja Aare Aasamets. Meeskonna treener on Sergei Toode, delegatsiooni juhiks oli Eesti Invaspordiliidu peasekretär Signe Falkenberg.

Eestis on kelguhokit harrastatud 1993. aastast ning juba 1994. aastal sai koondis kutse osaleda Lillehammeri Paraolümpiamängude kelguhoki turniiril, kus saavutati viies koht ja fair play karikas.

Kelguhoki on liikumispuuetega inimestele mõeldud versioon jäähokist. Kelguhokit mängitakse istudes spetsiaalsel kelgul, millel on all paar uiske. Mängija jalad ja puusad on kinnitatud kas rihmadega kelgu külge või kasutatakse spetsiaalset gondlit. Kelgu liikuma panemiseks kasutatakse kahte kuni meetri pikkust keppi, mille üks ots on varustatud metallteravikkudega ja teine ots hokikepi labaga litri löömiseks. Kelguhoki reeglid on samad nagu suurel hokil, kui erinevuseks on mänguaeg 3 x 15 minutit.

Lisainfo:

Aleksander Jarlõkov
Tel: 645 7489
Aleksander.Jarlokov@tallinnlv.ee  

Sotsiaalministeeriumi teatel toimivad nüüd puude raskusastme, lisakulude tuvastamise ja töövõimetuse määramise infotehnoloogilised lahendused täies ulatuses ning osa süsteemi häiretest tekkinud võlgnevustest puudega inimeste ees on tänaseks likvideeritud.

http://www.postimees.ee/?id=102101

Sotsiaalministeeriumi teatel toimivad nüüd puude raskusastme, lisakulude tuvastamise ja töövõimetuse määramise infotehnoloogilised lahendused täies ulatuses ning osa süsteemi häiretest tekkinud võlgnevustest puudega inimeste ees on tänaseks likvideeritud.
Kahe kuuga on suudetud ära teha suuremahuline töö ning valdav osa võlgnevustest on tänaseks likvideeritud, teatas sotsiaalministeerium.

Siiani on tähtajaliselt menetlemata 79 taotlust eelmisest aastast ja 147 taotlust jooksva aasta jaanuarikuust. Ministeeriumi kinnitusel pole need tingitud mitte enam infosüsteemist, vaid teistel põhjustel.

«Põhjused on erinevad: raviarstid ei ole edastanud inimese terviseseisundi kirjeldust, mitmel juhul on sotsiaalkindlustusamet inimesi suunanud puude tuvastamiseks vajalike andmete saamiseks rehabilitatsiooniplaani tegemisele, palju inimesi on järjekorras erialaarsti vastuvõtule, et saada ekspertiisiks vajaminevaid andmeid ja teha uuringuid,» selgitab ministeerium viivituse põhjuseid.

Ministeeriumi perepoliitika ja sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja sõnul vajavad tõsist analüüsi need probleemid, mis ei ole seotud infotehnoloogiliste lahendustega.

«Kõik küsimused, mille lahendamisele puuet taotlev inimene ise ei saa kaasa aidata, tuleb üle vaadata,» sõnas ta. Rahuoja lisas, et iga juhtumi puhul tuleb välja selgitada, miks info laekumine arstilt, pääs eriarsti juurde või rehabilitatsiooniplaani tegemine on olnud takistatud. Seejärel tuleb vajadusel nõuetesse sisse viia muudatused, mis protsessi sujuvamaks teeks.

Ekspertiisiks vajalike andmete saamisel tehakse kohe ekspertiisiotsus ja viivitamatult ka sotsiaaltoetuse ja/või töövõimetuspensioni määramine ja väljamaksmine. Sotsiaalkindlustusamet teeb ülekandeid pankadesse vähemalt üks kord nädalas, vajadusel tihemini, ning kasutatakse ka rahakaarte.

Eelmise aasta kolmel viimasel kuul esitati kokku ligikaudu 12 000 püsiva töövõimetuse taotlust ja umbes 12 000 puude taotlust, sealhulgas tööealiste puudetaotlusi ligi 7 000, eakate ja laste puudetaotlusi 5 000.

Selle aasta jaanuaris esitati ligi 4 600 püsiva töövõimetuse taotlust ja 5 000 puude taotlust, sealhulgas tööealiste puudetaotlusi ligi 3 000.

Tööealiste inimeste puude raskusastmeid hakati tuvastama alates selle aasta jaanuarist ja puudest tingitud lisakulusid alates veebruarist.

Hetkel on menetluses veebruari teises pooles ja märtsis esitatud taotlused.

Mullu oktoobris muudeti seadust nii, et puude raskusastme määramiskord on senisest detailsem. Kuid sotsiaalkindlustusameti IT-arendaja ei suutnud oma tööga korralikult toime tulla ja paljud puudega inimesed jäid mitmeks kuuks oma toetusest ilma. 

Palun nii ühingute juhte kui rehabilitatsiooniteenuse tarbijaid lugeda hoolega läbi alljärgnev pr Runno (SoM) kiri.
Kirjas selgitatakse rahade 2009. aasta seisu, mis tähendab seda, et täiskasvanutel on rahalise defitsiidi tingimustes teenusele pääsemine piiratud.
Ilmselt tuleb hakata teenusele soovijate hulgast tegema valikuid. Aga kuidas? Selleks pakub Marina Runno kokksaamisi/mõttetalguid vahemikus 13.-17.aprill.
Kas on meie piirkondlikest ühingutest neid, kes tunnevad vajadust sõna sekka öelda?
Andke, palun, teada selle nädala jooksul, et saaksin pr Runnole teatada meie liidu-poolsed kaasamõtlejad!

Tervitab
Auli 5293144

Tere,
oleme saanud kohtuda puudega inimesi esindavate allorganisatsioonide esindajatega. Kohtumiste eesmärk oli rääkida puudega inimestele suunatud hoolekandeteenuste tuleviku plaanidest ja hetkeprobleemidest. Kuid paraku selge on ka see, et ka hoolekandelise tegevuse võimalused on seotud meie riigi raske majandusliku olukorraga.

Oma ettekannetes andsin ma teada, et täisealistele puudega inimestele on rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks sellel aastal eelarves rahalisi vahendeid tunduvalt vähem võrreldes sellega, millises ulatuses eelmisel aastal teenust osutati. Selleks, et ennetada võimalikku pahameelt ja rahulolematust teadmatuse pärast, siis püüame veel kord anda ülevaate, et sellel aastal on teenuse osutajatega sõlmitud 24 miljoni krooni eest vähem lepinguid kui eelmisel aastal teenuseid osutati. See tähendab seda, et võivad kasvada teenusele saamise järjekorrad ja teenuse osutajad võivad varsti anda teada, et neil ei ole vahendeid teenust osutada. Samas püüame me siiski liikuda selle poole, et rehab teenusele jõuaksid ikka need puudega inimesed kellele rehab teenus saab abiks olla tööle saamise toetamisel ja iseseisva toimetuleku parandamisel ja loomulikult need inimesed, kes vajavad teisi toetavaid teenuseid ( raviteenuseid, hooldusteenuseid, kov tugiteenuseid jne) jõuaksid neile vajaliku ja tulemusliku abini. Eesmärk on kindlasti selles, et igale abivajajale abi osutamine õigest kohast, õigel ajal ja vastavalt vajadusele. Seega ei saa võtta ainukeseks mõõdupuuks rehab teenuse saajate arvu , eelarve mahtusid vaid ikka vajadustepõhisust ja teenuse tulemuslikkust.

Taustaks:

Riigieelarvest on rahalisi vahendeid 2009.aastaks eraldatud sama palju kui 2008.aastal. Miks siis selline probleem, et teenuse osutamiseks ikka vähe vahendeid ? See tähendab, et eelmisel aastal saime kasutada 2007.a kasutamata vahendeid, (mis tekkisid 2007 lõpus saadud lisaeelarve toel), aga 2009.aastal ei ole meil enam jääke e lisavahendeid.

Sotsiaalkindlustusamet on teenuse osutajatega sõlminud 2009.a halduslepingud sellistes jaotustes, mis peab tagama võimalikult ühtlase teenuse osutamise regiooniti, puudeliigiti (liikumispuudega, psüühikahäirega, nägemispuudega, somaatilistest haigustest põhjustatud puuded jne) ja vanusegruppe (tööealised ja eakad) arvestades. Kindlasti vaatab SKA kvartaalselt üle, kuidas on teenuse osutajatel teenuse osutamiseks vahendeid kulunud, kas on aasta jooksul vaja teha ümberjagamist, et raha lisada sinna, kus teenuse vajadus kõige suurem.

2008.a osutati rehabilitatsiooniteenust ligi 95 miljoni krooni eest sh

lastele ligi 28 milj eest

täisealistele isikutele ligi 66 miljoni eest sh psüühikahäirega isikutele 17,4 milj ja puudega täisealistele 47, 8 miljoni eest.

2009.aastaks on rehab teenuse osutamiseks vahendeid kokku 84 miljonit krooni

Lastele rehab teenuse osutamiseks eraldati 2009. riigieelarvest 25 miljonit ja sinna juurde lisandub 17 milj 2008 a kasutamata jäänud vahenditest, mis tõsteti üle 2009.aastale, mis tähendab, et kokku on laste rehab teenuse osutamiseks 42 miljonit. Halduslepingutega on teenuse osutajatele kinnitatud enamuses teenuse osutaja poolt taotletud summad. Mis tähendab, et laste rehab teenuse osutamine peab olema osutajate jõudlusega kaetud.

Täisealistele on rehab teenuse osutamiseks 42 miljonit. Halduslepingutega on kaetud teenuse osutamine täisealistele puudega inimestele 26,8 milj ja psüühikahäirega isikutele ligi 13 milj. mahus.

See oli ülevaade hetkeolukorrast.

Meie edaspidine plaan on jätkuvalt teha koostööd puudega inimesi esindavate organisatsioonidega, et arendada rehab teenuse süsteemi regulatsiooni.

Pakun välja, et vahemikus 13-17 aprill võiks kohtuda meie majas, et rääkida rehab teenusele õigustatud isikute välja selekteerimist, kuidas eelnevalt hinnata, kas isikut saab aidata rehab teenus. Selleks võtame ette PITRA raames väljatöötaud kriteeriumid ja vaatame, kuidas erinevate puudeliikide puhul need kriteeriumid on hinnatavad. Enne kohtumist saadan kindlasti materjalid ette. Minu arvates võiks kohtumine toimuda väikses, kuid konstruktiivses töögrupis, näiteks 6-7 esindajat. See võiks olla sama, mis puudega inimeste koostöönõukogu või siis eraldiseisev töörühm. Peaasi, et oleksid esindatud näiteks liikumispuudega inimesed, nägemis- ja kuulmispuudega inimesed, psüühikahäirega inimesed (sh vaimupuudega inimesed ja kindlasti laste esindaja).

Nüüd minu palve, kas te saate aidata kokku kutsuda või soovitada esindajaid, keda kohtumisele kutsuda.

Ja teiseks, see info, mis puudutab selle aasta rahalisi mahtusid, palun edastage ja jagage infot allorganisatsioonidele, et ei oleks nö teadmatust.

Võite saata isegi kogu kirja edasi.

Parimate tervitustega ja lugupidamisega,
Marina Runno

marina.runno@sm.ee  

Töö24 keskkonnas on tavakuulutuse panek TASUTA:

– TÖÖOTSIJATELE
– TÖÖPAKKUJATELE
– ERAISIKUTELE
– FIRMADELE

Otsite või pakute tööd, soovite ennast või firmat reklaamida, siis kuulutage www.too24.ee  lehel!

Parimate soovidega,
Töö24 meeskond

Korraldaja: Reformierakonna Naisteorganisatsioon NaiRe
Aeg: 27.03. 2009, kell 9.30 – 13. 00
Asukoht: Riigikogu konverentsisaal

Ajakava:

9:30 – 10.00 Hommikukohv
10.00 – 10.10 Avasõnad. Kristiina Ojuland, Riigikogu aseesimees
10.10 – 10.15 Margot Fjuk, NaiRe esinaine
10.15 – 10.30 Annemie Neyts-Uyttebroeck, Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformipartei president, Euroopa Parlamendi liige. “Euroopa liberaalide eesmärgid Euroopa Parlamendi valimistel”
10.30 – 10.45 Urmas Klaas, Riigikogu majanduskomisjoni esimees. “Naised poliitikas – meespoliitiku vaatenurk”
10.45 – 11.00 Kohvipaus
11.00 – 11.15 Nino Burjanadze, Demokraatlik liikumine – Ühendatud Gruusia, endine Gruusia presidendi kohusetäitja, parlamendi spiiker.
11.15 – 11.30 Zuzana Martinakova, Slovakkia liberaalse partei “Free Forum”asutaja, liberaalide presidendikandidaat.
11.30 – 11.45 Urve Tiidus: Kuressaare linnapea. “Naised juhtivatel ametikohtadel – ettevõtluses ja riigitööl”
11.45 – 12.00 Katja Ljubobratets, Eesti Reformierakonna fraktsiooni nõunik. “Eestivenelased Eesti poliitikas – võõrad omadele?”
12.00 – 12.30 Paneelarutelu
12.30 – 13.00 Pressikonverents