EPNÜ pressiteade

Kakskümmend naist Eesti Puuetega Naiste Ühingust (www.epnu.ee ) külastas 27. juunil Betti Alveri Muuseumi. Külaskäigu eesmärgiks oli korraldada teabepäev „ Kultuuriline lähedus puuetega naistele“, mis annaks naistele positiivse emotsionaalse laengu ja võimaldaks läbi viia üldkoosolek kohas, mis on vastuvõetav nii Tartu kui ka Tallinna lähedal elavatele puuetega naistele.

2009 aasta on rahvusvaheline muuseumiaasta. Eestis on ainus naise nimega muuseum Jõgeval. Kus siis veel enam rääkida naisest Eesti kultuuris ja arendada naistegevust. Teame, et Euroopa Puuetega Naiste Manifest soovitab: kohad, kus osutatakse kultuuriteenuseid, peaksid olema puuetega naistele kättesaadavad. See tähendab, et ratastoolis istuv naine peaks kõrvalise abita sõitma muuseumi uksest sisse, et nautida kõike seda, mida üks muuseum pakub. Meie naised said Betti Alveri Muuseumisse tänu muuseumi töötajatele ja meie abivalmis invataksojuhtidele, kuna mõlema ukse ees on trepiastmed ja puudub kaldtee.

Sellest olukorrast tingituna Eesti Puuetega Naiste Ühingu ettepanek Jõgeva Linnavalitsusele ja Betti Alveri Muuseumi Sihtasutusele on järgmine: koostöö raames palun leidke võimalus ehitada kõige lähemas tulevikus ühe ukse juurde nõuetele vastav kaldtee käsitoega. Selline positiivne tegevus kindlasti tooks palju rohkem külastusi väga atraktiivsele muuseumile ja vastaks Euroopa Liidu nõuetele seoses ligipääsetavuse osas kultuuriväärtustele.

EPNÜ tänab Betti Alveri Muuseumi juhatajat Toomas Muru väga meeleoluka ja silmaringi laiendava päeva eest puuetega naistele. Üks naine meie seast võttis päeva kokku sõnadega: Selliseid üritusi on meile ikka ja jälle vaja, et tunda ennast tõelise naisena.

EPNÜ tegevust selle projekti raames toetas ENÜ Sihtasutus, Dharma OÜ, Betti Alveri Muuseumi Sihtasutus, Tartu LV sotsiaalosakond ja kuus riigikogu naist: Maret Maripuu, Ivi Eenmaa, Kadri Simson, Kaia Iva, Ester Tuiksoo ja Siiri Oviir. Suur tänu!

Mare Abner

EPNÜ juhatuse esinaine

56453468

Tänane Postimees Online teatab, et EL läheb Eestiga soolise võrdõigusklikkuse asjas Euroopa Kohtusse.

Teatavasti ei jõudnud meie Riigikogu enne suvepuhkusele minekut lõpetada soolise võrdõiguslikkuse, TLS ja võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemist.
Tegelikult oli eelnõu praktiliselt valmis vastuvõtmiseks, kõik vahepeal lisatud kohalike valimistega seotud sätted olid sellest uuesti välja võetud, aga teine lugemine katkestati 5. mail mõistatuslikel asjaoludel ja sinnapaika see paljukannatanud eelnõu jäigi.

EL läheb Eestiga soolise võrdõiguslikkuse asjas Euroopa Kohtusse

Postimees: 25.06.2009 19:15

Euroopa Komisjon pöördus täna Euroopa Kohtusse küsimusega Eesti kohta, sest liikmesriik pole üle võtnud ELi õigusnorme, mis keelavad soolise diskrimineerimise kaupade ja teenuste kättesaadavusel ja varustamisel.

Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Thomas Hammarberg ütleb, et perevägivalla puhul ei pea ootama kannatanu avaldust, sekkuda tuleb kohe. Thomas Hammarbergi sõnul ei ole vastuvõetav, et politsei hoidub sekkumisest lihtsalt sel põhjusel, et pole saanud ohvrilt avaldust.

Eesti Päevaleht, 26. juuni 2009 http://www.epl.ee/artikkel/472072

•• Eestis ei ole perevägivald seadustes ära mainitud, seda nagu ei eksisteerigi. Seetõttu ei ole see ka eraldi kuriteoliik, milles kedagi saaks süüdi mõista. Ja meie justiitsminister arvab, et seda pole vaja ka. Kas teie arvates peaks perevägivald olema seadustes defineeritud?

Jah peab. Meie kogemus on, et töö perevägivalla vastu võitlemisel on palju tõhusam, kui see kuritegu on selgelt seaduses defineeritud. Igal juhul on perevägivalla kuritegu väga eriline. Sellega tegelemiseks on eelistatav, et oleks selge definitsioon ja karistused selle kuriteo vastu seaduses endas.

•• Selgitage palun, miks see on oluline ohvritele?

See annab kohtutele selgemad juhtnöörid, et võtta seisukoht. Meil on kogemusi, et mõnes riigis kohtud trivialiseervad või ei võta seda teemat väga tõsiselt. Kui see oleks selgelt seaduses sõnastatud, aitaks see sellist praktikat ära hoida.

•• Ma kirjutasin hiljuti artikli, milleks olin läbi vaadanud viimase kolme aasta kohtuotsused, kus mees oli tapnud oma naise. Osal juhtumitel, mis aset oli leidnud, oli ilmselt tegemist perevägivallaga – see oli tõestatud, et mees peksis oma naist ja naine lõpuks suri. Ja leidis tõestust, et perevägivald oli kestnud seal aastaid. Aga kuna meil ei ole perevägivald kuritegu, käsitas kohus seda kui õnnetusjuhtumit, surma põhjustamist ettevaatamatusest. Kuna mees ei kavatsenud naist tappa, vaid lihtsalt peksta. Ning seega need mehed ei saanud karistust. Mida te sellisest situatsioonist arvate?

Ma arvan, et üks probleem on see, et endiselt on säilinud eelarvamus: see, mis juhtub perekonnas kahe osapoole vahel, on perekonna siseasi ja seda ei vaadelda kui kuritegu. Kuid isiku väärkohtlemine – nii perekonnas kui ka väljaspool seda, on mõlemad väga tõsised nähtused. Kuna on kalduvus trivialiseerida perevägivalda, on minu arvates eelistatav, et seaduses oleks selle spetsiifilise kuriteo väga selge definitsioon.

•• Eestis sõltub kõik ohvri avaldusest, et politsei üldse alustaks uurimist ja prokurör menetlust. Ja kui tema ei anna nõusolekut, siis politsei ei tee midagi. Samal ajal Euroopa riikides politsei sekkub, kui vägivald on toimunud, kas ohver tahab seda või mitte. Riik näeb oma kohustusena teha midagi selle inimesega, kes on vägivaldne ja nad teineteisest lahutada. Mis te arvate, kas riik peab alati ootama ohvri arvamust või mitte?

Probleem on siin selles, et osal juhtudel ei ole naisel mingit vaba tahet. Sest ta on teatud mõttes pantvang. Seega, kui ta palub sekkumist, siis tema meespartner karistab teda selle eest. Ta ei ole vabas positsioonis. Ma arvan, et lähenemine peaks olema vastupidine. Prokurör ja politsei ei pea ootama initsiatiivi ohvrilt, vaid sekkuma. Seda selleks, et ära hoida tõenäoliselt kõige tõsisem olukord, kus naisel on oht saada veel rohkem peksa politseile ettekandmise eest. Igas olukorras peaks politsei tegutsema ohvri huvides, mitte tema huvide vastu. See ei ole enam vastuvõetav, et politsei hoidub sekkumisest lihtsalt seetõttu, et pole saanud ohvrilt avaldust.

•• Loomulikult on oluline, mis juhtub siis, kui politsei on sekkunud. Osas riikides nad lahutatakse teatud ajaks ja naine saab mõelda selgemalt asjad läbi. Eestis seda ei ole. Politsei võib küll mehe kaasa viia, aga ta võib juba samal õhtul koju tagasi jõuda.

Ma olin Eestis paar aastat tagasi ja siis tehti lähenemiskeelu süsteem. Selle eesmärk on hoida meest naisega kontaktis olemast. Tavaline süsteem on varjupaigad, kuid nendega on rahastamise probleeme nii Eestis kui ka teistes riikides. Neid juhivad väikeste ressurssidega MTÜ-d. Me kardame, et majanduskriisi ajal on liiga vähe raha, et neid üleval pidada.

•• Eestis on varjupaigad seotud hasartmängumaksu rahaga. Kuna nüüd on see allikas kokku kuivanud, ei ole neil enam üldse raha ja varjupaigad on sunnitud uksed sulgema.

Sellest on väga kahju. Peamine põhimõte on, et kui paar elab majas või korteris ja mees kasutab naise kallal vägivalda, siis peaks see olema mees, kes välja kolib, mitte naine. See süsteem on sisse viidud osas riikides. Samuti saab siis esitada piiranguid selle isiku õigusele minna tagasi. Kõik selleks, et kaitsta naist.

•• Kuidas see on neis riikides organiseeritud? Meie politsei ütleb, et seda on võimatu teha enne kohut. Enne kui inimene on süüdi mõistetud.

On olemas kiirendatud protseduurid. Tehakse kiired otsused. Ja kui siis tuleb kohtumenetluses välja, et nad on teinud vea, siis nad parandavad selle. Aga parem on teha viga selles suunas, kui teha viga, millega seatakse ohtu naise elu. On võimalusi kiireteks otsusteks. Nende tegemises võib osaleda ka kohtunik. Niimoodi me päästame teatud olukordades elusid.

Peamine põhimõte on ära hoida kahju. Ja kui nad on kahtlevad, peavad nad tagama, et väärkohtlemist enam ette ei tule. Ja tavaliselt tähendab see seda, et nad peavad usaldama naise ütlusi.

•• Kuidas politsei tegutseb neis olukordades?

Kui politseid on informeeritud, et tegemist on tõsise kuriteoga, peavad nad ka vastavalt käituma. See on üks põhjustest, miks politseisse on vaja mitte ainult üksikuid naisi, vaid naiste suurt osakaalu, et tagada naiste panus. Samuti peavad kõik politseinikud saama spetsiifilise koolituse, kuidas neis olukordades käituda, et naise olukorda mitte hullemaks ajada.

Teine probleem on, et mis juhtub siis, kui asi jõuab kohtusse. Meie kogemus üle Euroo­pa näitab, et kohtutel on probleeme, kuidas läbi viia koduvägivalla juhtumite kohtumenetlusi nii, et need ei traumeeriks naist ega asetaks teda uuesti ohtu pärast kohtumenetluse lõppu. On vaja leida meetod tõendite kogumiseks ja esitamiseks ning ristküsitluseks, nii et see naist ei traumeeriks. Näiteks kui prokurör või advokaat esitab küsimusi, mees istub naise ees, vahtides talle otsa, siis võib naisel olla väga raske. On eri viise kaitsta naist, aga samal ajal tuleb tagada õiglane kohtupidamine, et isik, keda süüdistatakse, saaks ka ennast kaitsta.

Lubadus

Eesti on lubanud perevägivallaga võidelda

•• Eelmise nädala lõpus võtsid Euroopa Nõukogu liikmesriikide justiitsministrid Norras Tromsøs vastu deklarastiooni, millega lubatakse paremini kaista perevägivalla ohvreid. Kohtumisel esindas Eestit justiitsminister Rein Langi asemel kantsleri abi Maria Suurna.

•• „Eesti ühines nõukogu deklaratsiooniga tõhustada võitlust koduvägivallaga ning parandada ohvrite, eriti naiste ja laste, kaitset,” kinnitati justiitsministeeriumist. Osas Euroopa riikides on perevägivald seadustes juba defineeritud, Hammarbergi sõnul on nende eesmärk, et seda tehtaks kõikides liikmesriikides.

•• Rootsist pärit Thomas Hammarberg alustas tööd Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikuna 2006. aastal.

•• Ta on käinud ka Eestis, kus külastas naiste varjupaiku ja tutvus nende tööga.

Inimõiguste volinik on sõltumatu institutsioon Euroopa Nõukogus. Tal on mandaat levitada teadlikkust inimõigustest. 

Linnavolikogu võttis 31 poolthäälega vastu esimese lisaeelarve, millega kärbiti linnaeelarvet 762 miljoni krooni võrra.

http://www.epl.ee/artikkel/472031

Tänasel linnavolikogu istungil kolmandal lugemisel olnud linna negatiivse lisaeelarve kohaselt vähenevad Tallinna sissetulekud 762 miljoni krooni võrra. Lisaeelarve vastu võtmise poolt andis oma hääle 31 linnavolinikku, vastu oli 6 ning erapooletuks jäi 4.

Linnapea Edgar Savisaare sõnul sundis neid linnaeelarvet korrigeerima riigieelarveliste eraldiste, ennekõike tulumaksust kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuva osa kärpimine.

"Usun, et kergel käel sisse kirjutatud muudatusettepanekud ei olnud päris kohased ja mul on siiralt hea meel, et kui linnavolikogu rahanduskomisjon vaatas need läbi, siis mitte keegi ei olnud vastu linnavalitsuse seisukohtadele," märkis linnapea Savisaar tänasel linnavolikogu istungil viidates opositsiooni tehtud muudatusettepanekutele vähendada linna meediakulutusi ja mitte vähendada spordiklubidele suunatud toetusi.

"Tegelikult olen arvamusel, et meediakulusid tuleks hoopis suurendada.
See info, mida saame meediakanalitelt, ei peegelda seda, mis Tallinnas tegelikult toimub ning see jätab linnarahva suhteliselt tupikusse,"
avaldas linnapea arvamust, miks meediakulude osas lisaeelarve muudatusettepanek heakskiitu ei saanud.

"Mis puudutab spordikulusid, siis siia ei saa enam midagi juurde kirjutada, kui ikka Ansip ütles, et spordi tegemist toetavad ainult totalitaarsed riigid, siis tuleb nii meil kui teil sellega arvestada,"
lisas linnapea.

Puuetega inimestelt kolm miljonit, ametnike palgad samad

Vastu võetud kärpe-eelaerve kohaselt suunatakse osa raha ümber – näiteks Tallinna abipaketi meetmete kasutusele võtmiseks eraldatakse lisaeelarvest veel 44 miljonit krooni. Riigihangete odavnemise tõttu suunatakse kärpe-eelarvega mujale umbes 150 miljonit krooni ning veevarustuse ja kanalisatsiooni ehituskulud kujunevad esialgu plaanitust ligi 100 miljonit krooni odavamaks.

Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimiseks ja Veerenni – Filtri ühendustee ehitamiseks lubas ehituse odavnemine eraldada täiendavalt kokku 46 miljonit, teerajatiste korrashoiuks 5,7 miljonit ja korteriühistute õuealade korrastamiseks lisaks põhieelarvele veel 1,4 miljonit krooni.

Samuti hoiab linn kokku toetuste pealt, kus linn ja riik pidid koos investeerima ja riik oma toetust vähendas.

Kõigi linnaasutuste majandamiskulusid kärbiti keskmiselt 8%, tegevuskulusid kokku 425 miljoni krooni võrra, vähendades töötajate
tulemus- ja lisatasusid ning toetusi. Vähendati ka linna toetusi mittetulundusühingutele ja linna osalusega sihtasutustele, kuid ametnike ja töötajate palkade kallale ei mindud.

Seevastu puuetega inimestelt võtab linn lisaeelarvega kolm miljonit krooni. Väheneb nii transporditeenuste, viipekeele-, isikliku abistaja ning töö- ja rakenduskeskuse teenuste, nõustamisteenuste kui ka päevategevuse ja -hoiu rahastus, kuigi Tallinna linna esindajad on varem korduvalt rõhutanud, et sotsiaalselt haavatavad grupid, nende hulgas ka puuetega inimesed, on linna jaoks prioriteet.

Lisaeelarve kinnitamisel jäi 2009. aasta linnaeelarve kogumahuks 7,34 miljardit krooni.

Kuna liikumispuudega inimesed ei pääse ratastooliga renoveeritud Nõmme turu putkadesse, kulutab turg projekteerimisvea parandamiseks 50 000 krooni ja rajab hoonetele kaldteed.

http://www.epl.ee/artikkel/472033  
Eelmise kuu lõpus teatas Tallinna liikumispuudega inimeste ühing, et turu projekti koostades pole liikumispuudega inimestele üldse mõeldud, sest turuputkade uksed on liiga kitsad ja lävepakud on kohati kuni 25 cm kõrgused.

Linnaosavalitsus lubas probleemiga tegelema asuda ning tänaseks on otsustatud, et projekteerimisviga parandatakse kaldteede abil.

Nõmme linnaosavanema Rainer Vakra sõnul puudutab kaldteede rajamine Nõmme turu uusi kioskeid.

„Praeguseks on teinud projekteerija kõikide uute kioskite projektidesse muudatused, kus uste ette on paigaldatud kaldteed, võimaldamaks sisenemist ka ratastooliga ja lapsevankriga,” ütles Vakra Päevaleht Online’ile. „Esmajärjekorras rajatakse kaldtee liha- ja kalahoonele.
Ülejäänud kioskite sissepääsudele loodame kaldteed paigaldada sügiseks, kui ka vana turuhoone restaureerimine on lõppenud.”

Seni peavad ratastooliga turulised hakkama saama turu haldurite abistava käe all. „Haldurite kontaktid edastame järgmisel nädalal liikumispuuetega inimesi esindavatele organisatsioonidele,” sõnas Vakra.

Kaldteede ehitus läheb Vakra andmetel maksma hinnanguliselt 50 000 krooni, raha leitakse Nõmme turu eelarvest.

„Projektimuudatused tegi projekteerija oma kuludega. Nõmme turg ega Nõmme linnaosa valitsus selles osas täiendavaid kulusid ei kanna,” ütles linnaosavanem.

Vanad mobiiltelefonid esitavad kontserdi Leigo Järvemuusikal – tee oma vanast mobiilist staar enne kui ta rahus jäätmejaama puhkama saadetakse.

14-15 augustil loome Leigo Järvemuusika ajal Lõuna-Eesti maastikul heli- ja valguskontserdi „Leviala” kasutades vanu mobiiltelefone. Leigo maastikule paigaldatud tuhatkond telefoni on omavahel ühendatud ning spetsiaalse tarkvara abil moodustavad inimeste helistamise peale heli- ja valgusmustreid. Pärast kontserti viime telefonid jäätmejaama – nii ei koorma vanad telefonid loodust ja saavad ringiga uue elu. Lase oma mobiiltelefonil veel viimane sõna öelda, enne kui ta jäätmejaamade kaudu ringlusesse läheb. Telefon peaks olema veel võimeline "pilti ette võtma". Too ta meile koos akuga ja võimalusel laadijaga, ilma SIM-kaardita.

Ühtlasi otsime projekti korraldusmeeskonda abilisi – inimesi üle Eesti, kes koguvad projektis osaleda soovivate sõprade ja naabrite vanad mobiilid enda kätte. Juuli keskel teeme Eesti tuuri ja kogume mobiilid kõigilt abilistelt kokku. Selliselt on võimalus igast Eestimaa nurgast kõigil inimestel suure teose loomisel osaleda. Helista meile või saada email, kui soovid oma telefoniga osaleda või oled huvitatud projektis kaasa lööma.

Korraldajateks on Riin Rõõs ja Eve Arpo ühendusest You must relax. Loome avalikus ruumis ajutisi skulptuure ning ärgitame kunsti kaudu inimesi ühiskonnas olulistel teemadel diskuteerima. Meie stiiliks on inimestega vahetu suhtlemine ning inimeste kaasamine kaasaegse kunsti tegemisse.

www.youmustrelax.ee  

Kui Sul või Su tuttavatel lebab mõni vana mobiil kurvalt sahtlinurgas, siis anna kindlasti märku.

Ootame Sind osalema ja vaatama 🙂

Riin Rõõs ja Eve Arpo

relax@youmustrelax.ee  

564 60 564, 52 70 226

Raepress. 12.06.2009.
Esmaspäeval, 15. juunil kell 11 -12.30 toimub EELK Usuteaduste Instituudis (Pühavaimu 6) Euroopa Struktuurifondide toel läbi viidava psüühilise erivajadusega inimeste ja nende lähedaste sotsiaalse kaasatuse suurendamise projekti avaseminar.

Seminari avava abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on tegu kaaluka projektiga, mille eesmärgiks on psüühiliste erivajadustega inimeste hõives hoidmine ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine, sealhulgas tööpuuduse vähendamine.

Projekti „Psüühilise erivajadusega inimeste ja nende lähedaste sotsiaalse kaasatuse suurendamine tugi- ja eneseabigruppide abil – DUO projekt" kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest ja seda tutvustab üritusel projekti taotleja, Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu juhatuse liige Külli Mäe. Tervitussõnad ütlevad Tallinna Vaimse Tervise Keskuse ja teiste koostööpartnerite esindajad, mentor Riina Kenn räägib oma kogemustest ja ootustest projektile, lepinguline projektijuht Annemai Mägi annab ülevaate projekti eesmärkidest, tegevuskavast ning oodatavatest tulemustest.

Rahvusvaheliste koostööpartnerite kogemustele toetudes koolitatakse projekti käigus professionaalseid koolitajad, töötatakse välja vastavad
koolitus- ja õppeprogrammid, käivitatakse 15 maakondlikku psüühilise erivajadusega inimeste ja nende lähedaste tugigruppi, et seeläbi toetada sihtgrupi tööturul püsimist ning naasmist tööturule.

Puudega inimeste tööga hõivatus on madal, sest nende pääs tööturule on tavainimestega võrreldes raskem. Tööpuudus aga tekitab omakorda ridamisi järgmisi teravaid probleeme, millest peamiseks on vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.

Eestis on umbes 117 000 puudega inimest, mis moodustab 8-9% kõigist elanikest. Tööealisi puudega inimesi on Eestis 38 000, tööl käib neist ca 6 000.

Raepress. 12. juuni 2009.
Tallinna linnavalitsuse invakomisjoni korralisel koosolekul tõstatus põhiteemana kuulmispuuetega inimeste päästeabi korraldamise muutmine ning riikliku regulatsiooni vajadus.

Invakomisjoni tööd juhtiv abilinnapea Merike Martinson ütles, et politsei ja päästeameti esindajatega on mitmel korral arutatud probleeme, mis on seotud kuulmispuuetega inimestele kiireloomulise abi tagamisega. „Sõnumi teel edastatav abikutse on teel liiga kaua ning kitsale sihtrühmale turvalise süsteemi loomiseks on vajalik riiklik regulatsioon,“ ütles Martinson. „Invakomisjoni otsusega teeb Tallinna linnavalitsus vastava pöördumise majandus-ja kommunikatsiooni-, sise- ja sotsiaalministeeriumile juriidilise ja tehnilise korra väljatöötamiseks. Edastaja peab olema fikseeritav ja sõnum identifitseeritav ning teenus tasuta.“
Invakomisjoni koosoleku päevakorras oli ka tugiisikuteenus puudega lapsele tavalasteaias ja -koolis, Tallinna erivajadustega laste koolide tulevikuperspektiiv ning tugiisikuteenus psüühikahäiretega ja vaimupuudega inimestele Tallinnas praegu ja edaspidi.

Tallinna linnavalitsuse invakomisjon käib koos neli korda aastas ja sinna kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuameti, puuetega inimeste erinevate organisatsioonide ja linnaosavalitsuste esindajad.

Genadi Vaher EPI Fondist tegi SKAle järelepärimise selle kohta, kuidas PISTSi uus süsteem (rakendus 01.10.2008) töötab. Lugege seda kirja hoolega, siin on väga palju vastuseid meid huvitavatele küsimustele, aga ka enesekriitikat ja osutamist aja jooksul välja koorunud kitsaskohtadele

Vastus järelepärimisele

Lugupeetud hr Genadi Vaher

Puude tuvastamise ja lisakulude kinnitamise uue korra käivitamisel esines küll hulgaliselt raskusi, kuid tänaseks on kõige valusamad probleemid lahendatud.

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) töös oli suurimaks takistuseks vältimatult vajaliku töövahendi, so uue korraga vastavusse viidud infosüsteemi, puudumine. Seetõttu saime iga isiku vajaduste põhiseid puude raskusastme ja lisakulu otsuseid tegema hakata alles 4 kuud pärast seaduse
jõustumist. Viivitus tähendas tööde kuhjumist ja infosüsteemi valmides vajadust teha minimaalse ajaga maksimaalne hulk otsuseid olemasoleva tööjõuga.

Täna võime öelda, et süsteem toimib – ekspertiisi tegemine ja toetuste maksmine toimub kehtivate reeglite kohaselt ja enamasti suuremate tõrgeteta.

Samas ei saa öelda, et uuest korrast tingitult enam üldse kitsaskohti ei esine. Kirjeldame siin olulisemaid probleeme nii SKA kui isiku jaoks.

– terviseseisundi kirjeldused (TSK) hilinevad sageli (arstid ei pea kinni nõudest saata TSK 10 päeva jooksul arvates vastava teate saamisest SKA-lt), mistõttu ekspertiisitaotluse menetlemise aeg venib lubatust pikemaks. Samuti toob see kaasa palju lisatööd SKA ametnikele, kes teevad raviarstidele korduvaid taotlusi ja järelepärimisi nii telefoni, e-posti kui posti teel. Loodame, et probleemile toob lahenduse Sotsiaalministeeriumi menetluses olev PISTS eelnõu, mille kohaselt on raviarstil aega TSK vormi edastamiseks SKA-le 15 päeva senise 10 päeva asemel. TSK vormi täitmise tähtaja pikendamine on Eesti Perearstide ja Tallinna Perearstide Seltsi ettepanek.

– TSK täitmise kvaliteet arstiti on erinev. Enamus TSK on täidetud korrektselt, andmeid piisavalt ja hinnangud arvväärtusena märgitud. Kahjuks kõik arstid ei täida TSK nõuetele vastavalt, põhilise puudusena on jäetud andmata hinnang funktsiooni kõrvalekalde ulatusele, valule jm enesetunnet mõjutavatele aistingutele ning ravimite mõjule. Mõnedel juhtudel on olnud ebapiisav ka haiguse kulu, objektiivse leiu ja isiku vaevuste kirjeldus. Puudulikult täidetud TSK nõuab lisatööd SKA-lt ja pikendab taotluse menetlemise aega, sest see tuleb andmete täiendamiseks raviarstile tagastada.

– perearstid keelduvad täitmast TSK teatud punkte. Perearstid otsustasid mitte täita neile õigusaktiga pandud kohustust ja alates 1. juunist k. a TSK osaliselt mitte täita (p 3 hinnang kompenseerimata ja kompenseeritud funktsioonihäirete ulatusele, p 4 hinnang valule, ebamugavustundele ja tasakaaluhäiretele ning p 14 hinnang ravimite mõjule). Enamasti oleme saanud siiski TSK teiste punktide alusel täitmata punktid täidetud ning otsused tehtud. Vajadusel oleme raviarstidele teinud järelepärimisi ka telefoni teel ning saanud puuduvad andmed.

– püsiva töövõimetuse taotlejad ei pea kinni nõudest käia arsti vastuvõtul vähemalt 3 kuud enne ekspertiisitaotluse esitamist. Seetõttu raviarstil ei ole andmeid TSK täitmiseks. Esineb ka juhtumeid, kus isik on taotluses nimetanud arsti, kellel on andmed tema puude tuvastamiseks, kuid arst teatab, et tal neid andmeid ei ole – isik pole tema vastuvõtul kunagi käinud või käis väga ammu. Sel juhul arst TSK ei täida, sest ei saa vastutada aastatetaguste andmete õigsuse eest praegu ega pea võimalikuks nende alusel puude tuvastamist.

– isik ei lähe arsti juurde, kuigi SKA on andnud talle tähtaja arsti vastuvõtul käimiseks, ja meid sellest ka ei teavita. Määratud tähtajaks arsti vastuvõtule minemata jätmise korral SKA lõpetab menetluse, kuid eelnevalt on vaja isikult pärida, kas ta ikka sai sellekohase teate kätte.

– probleemid ekspertiisitaotluse täitmisel:

a) isik nimetab taotluses mitmeid arste, kelle juures ta kunagi on käinud, pööramata tähelepanu nõudele nimetada just see arst, kellel on puude ja püsiva töövõimetuse tuvastamiseks vajalikud andmed. Üldjuhul piisab perearsti nimetamisest, kelle kätte peaksid olema koondunud ka eriarstidelt saadud andmed. Eriarsti peaks märkima ainult sel juhul, kui isik perearsti juures ei käi või teatud terviseseisundite (näiteks
psüühikahäired) kohta puuduvad perearstil andmed. Võib-olla on siin põhjuseks ka taotluse vormi mitte piisavalt selge sõnastus. SKA-l on kohustus saata TSK täitmise nõue kõikidele taotluses nimetatud arstidele, kuid sageli on see asjatu töö (näiteks nimetatud kolmest arstist ainult ühel on vajalikud andmed olemas);

b) tööealise isiku ekspertiisitaotluse küsimustik on mahukas, kuid puude raskusastme määramisel võtab maatriks arvesse ainult mõne küsimuse vastused. Praktika on näidanud, et taotluse täitja ei oska alati märkida vajalikke andmeid õiges kohas ning vastatud küsimused ei pruugi anda alati objektiivset hinnangut funktsiooni kohta üldisemalt (nt liikumist puudutavad küsimused);

c) taotluse vormi peetakse täitjate poolt sageli liiga pikaks, küsimuste sõnastust liiga keeruliseks/arusaamatuks, valikvastuse variante ebapiisavaks ja osa küsimusi tarbetuks. Loomulikult osutab SKA taotluse täitmisel igakülgset kaasabi. Kui inimene taotluse täitmisega iseseisvalt toime ei tule ja tal ei ole võimalik minna pensioniameti klienditeenindusse, võib taotluse täita ka puuet või püsivat töövõimetust taotleva inimese
pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või keegi muu abistaja. Abi taotluse täitmise kohta saab ka Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16 106.

– infosüsteemi arendamine ei ole lõppenud. Muudatuste testimiseks polnud aega, seetõttu ilmnevad järjest kitsaskohad, mille osas tuleb süsteemi täiustada, et muuta ekspertiisi tegemine ladusamaks ja kiiremaks.

Seoses muudatustega tööealiste puude raskusastme ja lisakulude tuvastamisel on suurenenud ka tööealistele määratav ja makstav sotsiaaltoetus.

2009 I kv on arstliku ekspertiisi infosüsteemi andmetel esitatud 14548 puude taotlust, sh 8532 tööealise ja 6016 pensioniealise/lapse taotlust, st taotlusi kokku esitati 20,8% enam kui 2008. a IV kv ja 19,5% enam kui 2008. a I kv.

2008. a IV kvartalis ja 2009. a jaanuaris esitatud taotluste alusel tuvastatud puude raskusastme määramise ja lisakulude kinnitamise analüüs näitas, et tööealises eas sotsiaaltoetuse saajatest
– toetuse suurus kasvas 88,7% keskmise puudega isikutest (varem oli toetuse suurus 260 krooni) ja 58,2% raske puudega isikutest (varem 560 krooni) ning
– sügava puudega isikutel toetuse suurus vähenes 53,5% juhtudest (varem 840 krooni) ja jäi endiseks 46,5%.

Märkimist väärib asjaolu, et vaidluskomisjonile esitatud vaiete hulk on märgatavalt tõusnud. 2009 I poolaastal on esitatud ligikaudu sama palju vaideid kui 2008. a kokku. Esitatud vaietest nähtub, et ka raske majanduslik olukord on tihti põhjuseks, miks puude raskusastme ja lisakulude tuvastamist taotletakse. Sama kehtib ka püsiva töövõimetuse taotlemise kohta.

Igapäevase praktilise töö käigus on ilmnenud kitsaskohti õigusaktides, mille osas SKA on teinud Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid.
Hetkel on menetlemisel järgmised ettepanekud:
– pikendatakse tööealiste ja pensioniealiste inimeste puude raskusastme tuvastamise
võimalikku kestust kuni 5 aastani varasema 3 aasta asemel,
– ühildatakse töövõime kaotuse protsendi ja puude raskusastme kehtivuse ajad,
– kehtestatakse püsivat töövõimetust taotlevale inimesele pikem tähtaeg
töövõimetuspensioni avalduse esitamiseks pärast püsiva töövõimetuse tuvastamist,
– pikendatakse täisealiste isikute rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aega kuni viie aastani,
– täpsustatakse korduvekspertiisi mõistet ja tähtaegu,
– täiendatakse ekspertarsti poolt hinnatavate funktsioonide loendit muude funktsioonidega
(südame, neerude jt organite funktsioonid),
– puude raskusastme korduval tuvastamisel jätkatakse automaatselt sotsiaaltoetuse
maksmist, uut taotlust ei pea inimene esitama.

Eeltoodu põhineb seni tehtud ekspertiisi tulemustel. Jätkame statistiliste andmete kogumist ja analüüsi ning tegeleme probleemide lahendamisega pidevalt.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merlin Kreis
peadirektori asetäitja

Kristiina Peetsalu (29) on sündinud suvel, juulikuus, ent tal on teinegi sünnipäev – 20. mail! Mullu sel kuupäeval siirdati talle neer. Kuigi arstid soovitasid dialüüsi, pikendas neiu sellega alustamist võimalikult kaua ega kahetse seda isepäist sammu.

Kui kohtume, hoiatab köögis vanaema kingitud lambanahksetes sussides ringi müttav Kristiina, et hommikul võib vererõhk tal väga madal olla. Mistõttu muutub kohati uimaseks. “Eks ta mul hüppab ka aeg-ajalt,” viitab ta kergetooniliselt vererõhu mängudele.
Kiiresti valmistab naine ettevaatuse mõttes tassi kohvi, mis turgutab vererõhku sel määral, et hirm pea ringikäimise ees kaob. Ta toimetab kergelt, kiirelt, osavalt. Ukraina juurtest on ta ammutanud arusaama: enne veel kui külalisega vestlema asuda, on vaja katta laud, et külla tulnu saaks end kostitada.

Sõbrad tõmbavad rajale

Juba keskkooli ajal hakkas Kristiina ema kõrvalt osalema seminaridel nimega “Re-evaluational co-conselling” (tõlkes vastastikune kooskonsulteerimine). Viimasel ajal on ta rohkem pühendunud protsessile orienteeritud psühholoogiale. Eelmisel aastal käis naine emaga Ameerikas Portlandis intensiivkursusel. Hingeteadmisi omandab Kristiina ennekõike iseenda jaoks. Et üldse endaga, teiste inimeste ja välismaailmaga hakkama saada. “Mind on aidanud tohutult inimesed, kes on mu ümber,” räägib palju kannatanud noor naine. “Nad on mind üleval hoidnud. Isegi kui mu peas tekib mõtteline halvatus sellest, et ei suuda ennast paremaks muuta, tuleb jälle telefonikõne, mis tõmbab mind rajale. Mu elu voolab kerges toonuses nagu pidev sport. Ja see, kui saan jagada, kingib palju.”
Oma haigustega ta enam ei võitle, vaid õpib neid aktsepteerima. Kummaline, et kuigi ta on elanud üle mitmeid tõsiseid operatsioone, ei kurda ta nendest rääkides kriipsuvõrdki.

Kuueaastaselt suhkruhaigeks

Tüdruku tervise halvenemine sai alguse kuueaastaselt, kui avastati suhkruhaigus. “See muutis mu elu,” tõdeb ta lihtsalt. “Suhkruhaigusega võid iga hetk ära surra või koomasse langeda. Pead lihtsalt pidevalt kontrollima, mida ja millal sööd ja et õigel ajal süstid.”
Pidevalt kehas vindunud tõvest kujunesid tüsistused, mis lõid välja aastakümneid hiljem. Ülikooli plaanipärasel ajal naine lõpetada ei jõudnudki. “Detsembris 2004 valmistasin ette lõputööd, jaanuaris 2005 ootas mind juba automüügifirmas sekretäri-asjaajaja amet,” meenutab Kristiina karmide aegade algust. “Kuu enne koolilõppu kadus aga silmanägemine nii ära, et pöördusin abipalvega Põhja-Eesti pimedate ühingusse, äkki nad mõtlevad midagi välja, ehk on olemas arvutiprogramm, mis tööd teha aitaks. Kuid midagi polnud parata.”
Nii kadus koos nägemisega kõik see, mis oli elus oluline tundunud. “Olin töötanud tõlgina, õppinud eesti keelt võõrkeelena, soome keelt, majandust – need kõik eeldasid head nägemist,” kõneleb ta oma väljapääsmatuna näinud olukorrast. “Ei kujutanud ette, mis edasi saab. Teadsin, et maha ma ei sure, isa toetab mind, ema, õde, vend – mul on suur pere. Aga mõttes keerles, et kellele pimedat eesti keele õpetajat küll vaja on!”

Tantsija pimeduses

Põhja-Eesti pimedate ühingust sai Kristiina teada, et nägemispuudega inimesed suudavad pidada 600 erinevat ametit. “Ühingus tutvusin nendega, kes pole eluaeg näinud, aga tulevad oma eluga imehästi toime,” meenutab naine. “Koos teiste noortega osalesin projekti “Tantsides pimeduses” kirjutamisel. Projekt sai toetust programmist Euroopa Noored. Tänu sellele korraldasime iganädalasi line-tantsu, kõhutantsu, seltskonnatantsu ja Pilatese trenne. See andis meile tohutult jõudu, energiat ja koostegemise rõõmu!”
2006. aastal läbis Kristiina massaažikoolituse. “Tundsin, et pean endale hankima ameti, mille kaudu saan olla andja. Kui tööhõiveametist sain toetuse, avasin oma massaažisalongi Tondil.”
Pimedate Ühingusse oli vaja eesti keele õpetajat. “Eesti Pimemassööride Ühingu juhataja Janne Jerva küsis, et äkki ma lõpetaks ülikooli ja tuleks õpetajaks. See andis mulle tohutult indu ülikooli lõputöö ära kaitsta – kunagi alustatu lõpuni viia. Tekkis hea tunne, et ülikoolis saadud teadmisi on kellelegi vaja.” Praeguseni õpetab Kristiina vene emakeelega nägemispuudega inimestele eesti keelt.

Kokku kolm neeru

Enne 2007. aasta lõppu, tunnistab Kristiina, oli elu juba toredas rütmis – käed-jalad töid-tegemisi täis. Suvel 2008 tehti nägeva silma kaeoperatsioon, pärast seda hakkas ta värve tajuma. “On olemas fantastiline filmifilter – heledamad asjad hakkavad helendama, valge asi särama. Mina näen maailma just läbi sellise filtri.”
Rääkides tõsistest operatsioonidest, ei saa ta mainimata jätta neerusiirdamist. “Neerude ülesütlemine oli mustemaid aegu mu elus, tekkis tõsine probleem “maailm ja mina” – kas tõesti muutun haledaks kujuks, kes ei anna midagi? Ma ei kartnud surma, vaid enda kasutuks muutumist, teiste arvel elamist.”
Kristiina tõdeb, et neeruprobleem muutis tema kui naise tulevikunägemuse veelgi trööstitumaks. “Enne üritasin veel üleval hoida lootust pere luua, laps saada, aga kui tuli neeruasi, hakkasin joonistama pilte tulevikust kui üksikust haledast sinisukast,” ohkab ta.
Arstid püüdsid teda aidata, soovitasid dialüüsi, sest kreatiniin oli ohtlikult kõrge. Kristiina aga ei tahtnud, et talle toru sisse pannakse. Nii pidas ta enne eelmise aasta Ameerika-reisi kolm kuud spetsiaalset dieeti, et hoida kreatiniin tasakaalus – sõi üksnes tatraputru, röstsaia, limpsides kõrvale oliiviõli. Kristiina käis vaatamata tuttavate ja arstide hoiatustele Ameerikas psühholoogiakursusel edukalt ära.
Uudis, et talle on olemas doonorneer, tuli äkilise rõõmusõnumina. 20. mail 2008 toimuski TÜ Kliinikumis neerusiirdamine, mis kulges neiu sõnul imehästi. “Lootsin selle peale, unistasin sellest – see oli mu uus elu.” Praegu pesitseb ta kõhus kolm neeru – peale enda omade ka siirdatu. Kõhul on operatsiooni meenutamas pikk arm.

Ukrainast pärit juured

Nägemise kaotas Kristiina 25aastaselt. Seepärast on ta mälupiltides alles Ukraina must, viljakas muld ja stepid, millel eriline lõhn, ja selle mulla väel sirguvate Kreeka pähkli puude kaitsev jahedus, millest ta leidis leevendust, kui suvesoe liigkõrgete pügalateni jõudis. Kristiina veetis Ukrainas mitmeid suvesid, sest emapoolne suguvõsa elab seal. Tüdruk sündis Ukrainas, Hersonis, Eesti-suuruses oblastis, kuhu ta vanavanaisa omal ajal pärast Teist maailmasõda suure haigla rajas.
Kristiina ema Oksana tahtis esivanemate kombel arstiks õppida, kuid ei saanud ülikooli sisse. Ju määras saatus, et tal oli vaja suunduda nelja meetri kõrguste lagedega viietoalisest luksuslikust lapsepõlvekodust Nikolajevi laevaehitusintituuti laevaehitust õppima. Seal kohtas ta tulevast abikaasat, Kristiina isa, kes oli õppima saabunud Eestist.
Kristiina oli pere esimene põnn, ühikalaps, kes kogu aeg naeratas. Kaastudengid käisid lunimas, et antagu Kristiinat neile mängida. “Vist sealt on pärit mu avatud suhtlemine ja see omapärane nähe, et mu ümber koguneb alati palju inimesi.”
Kui Kristiina juba Tartu Ülikoolis õppis, elas temagi ühikas. Kui kusagil pidu ja koosviibimised kõige elavamalt toimusid, oli see pahatihti Nooruse ühika toas number 504, kus just tema pesitses. 20 sõpra mahtusid suurepäraselt õhtuti 18ruutmeetrisesse tuppa ühiselt teed jooma!

Naisena end kindlalt ei tunne

Pidu panna ja sõpradega lõputult suhelda jaksab Kristiina tänagi. Aga samas tunnistab ta, et on midagi, millest sügavat puudust tunneb – nimelt soovi kogeda mehe ja naise vastastikust tõelist armastust. Alati on naine suutnud armuda üksnes lootusetult.
“Õe, tütre ja pereliikmena, sõbrana tunnen end kindlalt,” pihib ta avameelselt. “Pimedate ühingu tegusa liikmena jõuan palju korda saata ja teistele anda! Aga naisena end kindlana ei tunne. Ma ei tea, miks, aga olen kogu elu meeste suhtes eemale tõrkunud, tundes, et nad väärivad paremat naist kui mina.”
Seetõttu ongi ta elus praegu puudus toimivast partnerlussuhtest. Kuid ta pole lootust kaotanud ja oskab olla õnnelik lihtsate asjade üle.
“Pidin heas mõttes laksu saama, kui ema Ameerikast helistas ja ütles, et hankis mulle 700 audioraamatut,” lööb Kristiina särama. “Mu suur kirg on raamatud, raamatud, raamatud! Ja teater! Käin iga nädal teatris! Väga meeldib keraamika, vaibakudumine, tantsimine. Rõõmu valmistab ka mu koer – Zonta naisteklubi kinkis labradorikutsika. Pooleteise aasta pärast, kui kutsikast on saanud juhtkoer, olen märksa vabam inimene! Flööti mängin. Side muusikaga on väga tähtis. Ka side loodusega. Loksa männimets, linnulaul, merevesi. Mina ja loodus… Teen lihtsalt silmad lahti, hingan seda endasse, tunnen end koos maailmaga, kuulen seda, tajun. Õhk heliseb, päike lõhnab, asjadel on oma värv. Maailmaga ühtsuse tunne tekitab rahu, kui suudan end sellele häälestada.”