Head lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad!

Liiklusohvrite Toetusfondi (edaspidi LOTF) tegevus hõlmab liiklusõnnetustes kannatada saanutele abi osutamist tavaellu naasmiseks, õnnetusejärgsete toimingutega seotud informatsiooni kogumist ja kättesaadavaks tegemist, õigusabi, liikluses hukkunute perekondade toetamist ning võimalusel sihtotstarbelisi toetusi taastusravile ja abivahenditele, mis ei ole kaetud riiklikult või kindlustusega.

2008 a. suvel toimusid LOTF poolt läbiviidud laagrid 11-18a. noortele ja perelaager (5-10 aastased lapsed ja nende vanemad). Nende laagrite tagasiside on andnud korraldustoimkonnale kindla veendumuse, et analoogsete laagrite korraldamine on väga vajalik.

Käesoleva aasta laagrid oleme otsustanud korraldada Lääne-Virumaal Aartika puhkemajas (Kulina küla, Vinni vald, www.aartika.ee )

järgmistel aegadel:

06. – 08. juuli – noortele

08. – 10. juuli – peredele

Üks olulisemaid tegureid laagris on omavaheline suhtlemine, kokkupuutumine teiste omasugustega, infovahetus, inimeste probleemide arutelud nii ühistes kui omavahelistes vestlusringides, probleemidele ühiselt lahenduste otsimised kutsutud spetsialistide osavõtul.

Programm on kavandatud nii, et kõigil on võimalus kaasa töötada aktiivselt erinevate terapeutide juhendamisel (kriisipsühholoog, sotsiaalpedagoog, jt eriala spetsialistid). Õhtud on sisustatud sportlike ja meelelahutuslike tegevustega.

Palume esmast informatsiooni ettevalmistuse ja projektirahastuse taotlemiseks teie piirkonna peredest, kus on üks või mitu pereliiget sattunud liiklusavariisse (osalejate arv on eriti oluline spetsialistidele ettevalmistustöödeks). Teiega koostöös kutsuksime neid kavandatud laagrisse, et toetada perekondi ja tutvustada neile olemasolevaid toetavaid teenuseid, seadusi, jms.

Tagasisidet ootame hiljemalt 15. aprilliks k.a.

Kõikidele täiendavatele küsimustele on valmis vastama kontaktisik:

Kersti Puusild; GSM: 5388 4313; e-post: kersti.puusild@mail.ee  

Meeldivale koostööle lootma jäädes,

LOTF projekti ”Laagrid liiklusavarii läbi kannatanud lastele, noortele ja pereliikmetele” korraldustoimkond

Tallinna Linnavalitsuse hoones toimub nõustamine infobüroos 1. korrusel, kuhu on ka ratastoolikasutajatel ligipääs. Sealne töötaja soovitas enne kindlasti helistada abitelefonil 1345, et teada saada, mis teemadel teile soovitud kuupäeval nõu saab. Sellega väldite asjatut kohaleminekut.
Tallinna Ringkonnakohtus (Pärnu mnt 7) toimub nõustamine keldrikorrusel, kuhu saab liftiga. Pääs majja on hoovist maja tagant.
Infot teemade saab pärida vastuvõtuaegadel telefonilt 6 282 708.

Tasuta õigusabi tudengitelt
Kuni 4. maini saab Tallinna Linnakantseleis ning Tallinna Ringkonnakohtus tasuta õigusabi.

Seda neljal korral nädalas, üliõpilasi juhendavad kvalifitseeritud juhendajad.

Abivajajaid teenindatakse elavas järjekorras ning teenindusajad on avaldatud Eesti Juristide Liidu kodulehel www.juristideliit.ee.

Eesti Juristide Liit

TALLINNA ÜLIÕPILASTE ÕIGUSBÜROO GRAAFIK

1) TALLINNA LINNAVALITSUS, Vabaduse väljak 7, Tallinn

Esmaspäev

Mirjam Võsu 13.00-14.30

Silver Sarapuu 13.00-14.30

Gerli Võimre 14:15-15:45 (üle nädala)

Kristel Soodla 14:15-15:45

Helina Itter 14:15-15:45

Helen Villemson 14:15-15:45

Teisipäev

Vitali Galitskihh 14:00-15:30

Henry Värk 14:00-15:30

Kolmapäev

Maria Pais 9:00-10:30

Allar Luks 9:00-10:30

Jaanika Popp 12:00-13:30

Keiu Kallas 12:00-13:30

Neljapäev

Jane Murumaa 11:00-12:30

Kvin Siivelt 11:00-12:30

2) TALLINNA RINGKONNAKOHUS, Pärnu mnt 7, Tallinn

Esmaspäev

Mai-Liis Meigo 14:30-16:00

Kristi Vetemaa 14:30-16:00

Katrin Põdra 16:00-17:30

Virgi Kobin 16:00-17:30

Maarja Kerner 16:00-17:30

Eva-Marii Duškevits 16:00-17:30

Teisipäev

Krislin Saag 14:00-15:30

Beata Skitiba 14:00-15:30

Kolmapäev

Mark Fursov 11:00-12:30

Martin Västra 11:00-12:30

Otto Kalde 13:00-14:30

Kadri Valguta 13:00-14:30

Neljapäev

Dianna Aas 14:30-16:30

Reelika Oravas14:30-16:30

Reede

Mait Lillemäe 14:00-15:30

Nikita Lairand 14:00-15:30

Risto Sidok 14:15-15:45

Irene Isküll 14:15-15:45

Pöördumine Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse poole

Täna, 2009. aasta 8. märtsil peame kahjuks tõdema, et Eesti naiste panus on võrreldes teiste Euroopa riikide naistega väärtustatud ühiskonnas kõige madalamalt.

Naiste keskmised tunnipalgad on Eestis 30,3% madalamad kui meeste palgad! Euroopa keskmine palgaerinevus on aga ainult 17,4%. Need andmed avalikustas Euroopa Komisjon rahvusvahelise naistepäeva eel algatatud meeste ja naiste palgaerinevuste vastase kampaania veebilehel*. Samas on Eesti naiste tööhõive määr ja naiste haridustase üks kõrgematest Euroopas.

Naiste madalad palgad toovad endaga kaasa väikese pensioni ja vaesuse vanas eas. Kui Euroopas keskmiselt on vaesusriski määr üle 65-aastaste naiste seas 21%, võrreldes 16%-ga üle 65-aastaste meeste seas, siis Eestis on see meie palgataset arvestades ilmselt tunduvalt suurem.

Praeguse majanduskriisi tingimustes on lisaks kummitavale tööpuudusele otseseks ohuks naistele ka lasteaiateenuse ja muude hooldusteenuste kättesaadavuse vähendamine, mis paneb naiste õlgadele veelgi suurema koormuse. Arvestades Eesti ühiskonna hoiakuid on karta, et just naistel tuleb loobuda eneseteostusest õpitud erialal ja jääda koju lähedaste eest hoolitsema. Kas see ongi solidaarsus Eesti moodi, millest viimasel ajal kõikjal räägitakse?

Kutsume tänasel rahvusvahelisel naistepäeval kõiki erakondi saama üle senisest ükskõiksusest ja hoolimatusest Eestis valitseva soolise ebavõrdsuse suhtes. Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!

Kaunitele naistepäevasoovidele lisaks ootame valitsuselt ja riigikogult konkreetseid samme selleks, et naiste tööpanust hakataks hindama võrdväärselt meestega. Esimeseks lihtsaks sammuks selles suunas võiks olla töölepinguseaduse muudatus, mis lubaks avalikustada palganumbrite suuruse ja teeks naiste-meeste palgavahed ühiskonnas konkreetselt ja selgelt nähtavaks.

Nii poliitiliste kui majandusotsuste tegemisse tuleb just rasketel ja kriitilistel aegadel kaasata rohkem naisi, samuti tuleb otsuste mõjude hindamisel arvestada nii meeste kui naistega. Riigikogus võiks Europarlamendi eeskujul tööle hakata soolise võrdõiguslikkuse komisjon.

Viimasel ajal räägitakse palju sellest, et me ei peaks otsima käesolevas kriisiolukorras süüdlasi ja peaksime püüdma üheskoos raskustest jagu saada. Oleme sellega üldjoontes päri, kuid me ei pea õigeks senist olukorda, kus poliitiliste ja majandusotsuste langetamise juures on meeste kõrval olnud ainult üksikud naised, nende otsuste tagajärgede eest peavad vastutama aga solidaarselt kõik, see tähendab naised ja mehed võrdselt.

Seetõttu kutsume kõiki erakondi üles kehtestama erakonnasiseseid regulatsioone naiste võrdse esindatuse tagamiseks kõigis valitavates ja nimetatavates organites, nagu seda on tehtud valdavas enamuses Euroopa riikides. Eesti kuulub selles osas kümnekonna erandi hulka koos Valgevene, Venemaa, Ukraina ja Türgiga, kus seda veel tehtud ei ole.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eestseisuse poolt soovime kõigile naistele head rahvusvahelist naistepäeva. Jääme lootma, et ka Eesti jõuab lähiaastatel euroopalike väärtusteni.

8. märsil 2009

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja Laine Tarvis

Peasekretär Eha Reitelmann

enu@enu.ee

www.enu.ee 

*Euroopa Komisjoni meeste ja naiste palgaerinevuste vastase kampaania veebileht http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=681&langId=et
 

Rahvusvahelist naistepäeva hakati tähistama 8. märtsil aastast 1975. Nii arenenud maades kui ka arengumaades on palju tehtud naiste olukorra parandamiseks 1970-ndatest aastatest. Siiski on veel palju teha. Naistepäev annab võimaluse märgata naiste saavutusi ja tuua esile probleemkohti, mida naised veel kohtavad kohalikul, rahvuslikul ja globaalsel tasandil.

Allikas: MAAILMAKOOL: http://www.maailmakool.ee/index.php?id=10623&date=2009-03

Naistepäeva tähistamise ajalugu ulatub küll juba 19. saj. algusesse, kui paljudes maades korraldati naistepäevi naiste õiguste ja valimisõiguse saavutamiseks.
Naiste õiguste alane tegevus avaldus ÜRO tegevuses 1970ndatel aastatel mitmel viisil. Aastal 1972 kuulutas ÜRO peaassamblee 1975. aasta rahvusvaheliseks naiste aastaks, millele järgnes naiste aastakümme 1976-1985.
Naisteaasta käivitas ka naiste maailmakonverentside sarja. Neljandal ülemaailmsel konverentsil Pekingis aastal 1995 kiideti heaks Pekingi deklaratsioon ja tegevusprogramm, mille eesmärgiks on aktiivselt taotleda naisteõiguste elluviimist.

Kas sa tead, et

• igal aastal sureb maailmas ligi 700000 naist abordi tagajärjel.

• tänapäeval toimuvatest konfliktidest on üle 95 protsendi naiste ja laste vastu suunatud raske vägivald.

• üle 40 protsendi soome naisi on sattunud meeste füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks enne 15aastaseks saamist.

• naised moodustavad maailma ligikaudu 1,3 miljardist vaesest 70 protsenti. (allikas : Friidu )

Ülesandeid tunnis kasutamiseks

Rahvusvaheline naistepäev: http://www.maailmakool.ee/public/naistepaev_ylesanded.pdf
Lisainfo: http://www.unifem.org/

Mittetulundusühing Naised Emakakaelavähi Vastu kutsub üles naisi andma tagasisidet enda teadlikkuse kohta emakakaelavähist ja sellega seonduvast

Kõik, kes täidavad ära ankeedi märtsi 2009 jooksul, loositakse välja 5 kosmeetika komplekti Dermoshopilt (selle firma kodulehekülg on www.dermoshop.ee ). Võitjatega võetakse ühendust.

Ankeedi leiad siit: http://www.epnu.ee/index.php?1,73  

Täidetud ankeet saada e-posti aadressile: info@emakas.ee

150-160 naist Eestis saab igal aastal emakakaelavähi diagnoosi. Emakakaelavähki on võimalik vältida. Vähieelne seisund võib kesta 10 kuni 15 aastat, õigeaegselt avastatuna on see kergesti diagnoositav ja ravitav. Emakakaelavähi tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV).

Tartu Ujumisklubi alustab ujumise algõpetuse kursusega erivajadustega lastele (erinevad puuded).

Kursus algab 03.03.09 ja lõppeb 28.05.09. Kokku 24 tundi. Treeningud hakkavad toimuma Aura Keskuses, TEISIPÄEVITI JA NELJAPÄEVITI algusega kell 16.00.

Kursuse maksumus on 900 krooni. Tasuda on võimalik ka osade kaupa.

Oodatud on lapsed vanuses 6 -10 eluaastat.

Lisainfot jagab ja küsimustele vastab treener Marge Kõrkjas, helistades telefonil 55 644 576 või kirjutada margekorkjas@hot.ee  

TULE UJUMA, VESI ON MÕNUS!!!

Sotsiaalkindlustusamet.

Pensionide, toetuste ja hüvitiste uuel viisil väljamaksmine on alanud. Küsimuste korral helistage infotelefonile 16106 või võtke ühendust oma elukohajärgse pensioniameti klienditeenindusega.

Kuna pensionide, toetuste ja hüvitiste uuel viisil väljamaksmine puudutab väga paljusid inimesi, siis esimesel kuul võib tekkida ka segadusi.

Võimalike murede lahendamiseks on sotsiaalkindlustusamet seadnud sisse infoliinid. Kui teil on täpsustavaid küsimusi, siis võite helistada sotsiaalkindlustusameti infotelefonile 16106 või alljärgnevatel pensioniametite telefoninumbritel:

Tallinna Pensioniamet
Raplamaa piirkond – 4890 323
Järvamaa piirkond – 3848 772
Harjumaa piirkond – 6208 478
Tallinna piirkond – 6640128

Virumaa Pensioniamet
Rakvere, Narva piirkond – 3278 361, 3278 362, 3278 371
Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe piirkond – 3395 711, 3395 720, 3395 728

Tartu Pensioniamet
Tartu piirkond – 7447 497
Jõgeva piirkond – 7762 752
Viljandi piirkond – 4350 586
Võru piirkond – 7827 903
Valga piirkond – 7671 986
Põlva piirkond – 7995 392

Pärnu Pensioniamet
Hiiumaa piirkond – 4631 198
Saaremaa piirkond – 4527 708
Pärnu piirkond – 4477 613
Haapsalu piirkond – 4724 031

Elve Tonts
Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht
6408 123
53 420 280

MTÜ-de ja sihtasutuste osapoolte kaitse paraneb.
Diana Kõmmus, Avalike suhete talitus, Justiitsministeerium

http://www.rmp.ee/uudised/maksud/7875  

Riigikogu võttis vastu seaduse, millega täpsustatakse mittetulundusühingute, sihtasutuste ja tulundusühistute tegevust ning juhtimist, et tagada kõigi osapoolte huvide parem kaitse.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Külliki Puusilla sõnul oli eelnõu väljatöötamise eesmärgiks ennetada vaidlusi ning tagada kõikide osapoolte, sealhulgas ühingu liikmete, juhtorganite liikmete ja võlausaldajate kaitse.

"Seaduses täpsustatakse mittetulundusühingute üldkoosoleku pädevust ja korraldust. Näiteks selgemalt määratletud üldkoosoleku päevakord ja protokoll tagab MTÜ liikmetele parema ülevaate nii teemadest, mida üldkoosolekul arutatakse, kui ka otsustest, mis üldkoosolekul vastu võetakse. Samuti antakse MTÜ liikmetele lisavõimalusi üldkoosoleku päevakorda täiendada," selgitas Puusild.

Nõuniku sõnul muutuvad märksa konkreetsemaks ka juriidiliste isikute juhtorganite ning nende liikmete pädevus ja vastutus. "Tänu juhtorganite liikmete hoolsuskohustuse täpsustamisele teavad nii juhtorganite liikmed ise kui ka võlausaldajad senisest paremini, missuguses ulatuses vastutab juhatuse liige kahju eest, mis on tingitud tema tegevusest."

Puusild lisas, et ühtlasi täpsustatakse juhtorganite liikmete ametiaja kestust ja tasude määramist ning tehingute tegemist juhtorganite liikmetega.

"Samuti lihtsustatakse sihtasutuste ja mittetulundusühingute ühinemise ja jagunemise reegleid, mis peaks neid protsesse lihtsustama ja kiirendama," kinnitas Puusild ja lisas, et kaotatud on ka tarbetuid formaalsusnõudeid. "Näiteks loobuti kohustusest esitada juhatuse liikme allkirjanäidis ning vähendati liikmetele kehtestatud piiranguid esindajate nimetamiseks üldkoosolekule."

Puusild selgitas, et uue seaduse väljatöötamise peamiseks põhjuseks oli vajadus teha 2006. aasta alguses jõustunud äriseadustiku muudatuste eeskujul parandused ka mittetulundusühingute, sihtasutuste ja tulundusühistute seadustesse.

Seadus jõustub 1. juulil 2009.

Viipekeele kursused toimuvad 17. veebruarist 30.aprillini Tallinna Puuetega Inimeste Kojas Endla 59.

Kursustele registreerimine kuni 16.veebruarini Tallinna Kurtide Majas Nõmme tee 2 või meili teel maret.oun@thky.ee .
Palun märkida, millist rühma valite.
Kursuse läbiviijad on kurdid viipekeele õpetajad Lilli Pärn ja Riina Kuusk.

Algajate rühm :
Aeg: teisipäeviti kell 17.00 – 18.30
Tundide arv: 20 õppetundi
Hind: 500 kr

Edasijõudnute rühm (2008 septembris kursusi läbinud õppuritele ):
Aeg: teisipäeviti kell 16.00 – 17.30
Tundide arv: 20 õppetundi
Hind: 500 kr

Edasijõudnute rühm (2008 veebruaris ja septembris kursusi läbinud õppuritele):
Aeg: teisipäeviti kell 17.45 – 19.15
Tundide arv: 20 õppetundi
Hind: 500 kr

Huvi korral on võimalik osta viipekeele sõnastikut hinnaga 75.- ja CD-i ,,E-viiped: Maailm ja Eesti“ hinnaga 100.-

KUTSE.

Ümarlaud „ Kodanikuühenduste korruptsioonivastase võrgustiku loomine”
Korraldaja: MTÜ Korruptsioonivaba Eesti
Toimumisaeg: 17.veebruar 2009 kell 15.00-16.30
Toimumiskoht: Pärnu mnt 67, Tallinn (MTÜ Korruptsioonivaba Eesti
ruumes; hoovimaja õnnepalee õuel)

Ümarlaua kava:
15.00-15.05 Avasõnavõtt – MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk
15.05- 16.15 Ettekanded; arutelu
* Projekti eesmärkide tutvustus ja võrgustiku eesmärgid – projektijuht
* 15.15-16.15 Arutelu
Eesmärk: arutada läbi ekspertide soovitused ühenduse põhimõteteks, töökorralduseks, ühenduse eesmärkide ja tegevuse kaardistamine, töögrupi moodustamine
16.15 -16.30 Kokkuvõtted ja lõppsõna

Ühing Korruptsioonivaba Eesti kutsub kokku ümarlaua, et luua võrgustik ühendustest, kes on huvitatud ühisest tegutsemisest korruptsiooni vastu. Praegu on MTÜ Korruptsioonivaba Eesti ainus mittetulundusühing Eestis, kes tegeleb sihipäraselt ja järjepidevalt korruptsioonivastase võitluse temaatikaga. Aga hästi toimiv korruptsioonivastane võrgustik tagaks suurema kõlapinna korruptsiooni suhtes tõrjuva hoiaku kujundamisel ühiskonnas. Ühendustel on oma
tegevusvaldkonna kohta teadmisi, mida saaks ühiselt korruptsioonitõrjel kasutada.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on korruptsioonivastane mittetulundusühing, mille tegevust toetab Avatud Eesti Fond. Võrgustiku projekti toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Täpsem info ja registreerimine aadressil info@transparency.ee , tel 6 844 074.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti

Kuidas meile tulla:
*Tramm nr 3 ja 4, Vineeri peatus.
*Auto parkimine: tasulise parkimise ala; ajakirjandusmaja galerii alt piki Tatari tänavat Lõunakeskuse suunal.