Sotsiaalministeerium
Pressiteade

1. aprill 2020

Tänasest tõuseb vanaduspension keskmiselt 45 eurot

Tänasest jõustub pensionitõus, millega kasvavad pensionid üle 9 protsendi, mis on ühtlasi viimase 12 aasta suurim pensionitõus. Koos erakorralise tõstmisega kasvab keskmine vanaduspension 45 eurot. Samuti tõusevad ümber arvutamisega ka töövõimetoetused.

„Alustasime sel aastal pensionite erakorralise tõstmisega, et vähendada vanaduspensionäride vaesusriski ja parandada nende heaolu,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. “Pensionite indekseerimise ja erakorralise tõstmisega suureneb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. Oluline on ka see, et käesoleva aasta erakorraline pensionitõus aitab kiirendada pensionitõusu indekseerimise abil ka järgmistel aastatel.”

Keskmine 44-aastase staažiga vanaduspension suureneb 45 euro võrra, tänaselt 483 eurolt 528 euroni.

Pensioni baasosa on pärast indekseerimist 208,5 eurot ja aastahinne 7,104 eurot. Pärast indekseerimist tõstetakse pensioni baasosa erakorraliselt 7 euro võrra, mis tingib pensionide baasosa kasvu 208,5 eurolt 215,5 euroni. Sellega koos suurenevad täiendavalt riiklikud pensionid, v.a rahvapension. 2020. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja sel reedel.

Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 15 aastat     322,07

Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 30 aastat     428,63

Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 40 aastat     499,67

Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 44 aastat     528,09

Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 12 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus. Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee (Pensioni, toetuste ja hüvitiste vaatamine). Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 612 1360.

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 14,89 eurot ja töövõimetoetus puuduva töövõime korral on 446,7 eurot kuus (2019. a 413 eur/kuus) osalise töövõimetoetuse suuruseks on 57% kehtivast päevamäärast, keskmiselt 254,70 eurot kuus (2019a 235,8 eur/kuus) ning puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (keskmiselt 446,70 eurot kuus)

Lugupidamisega

Riina Soobik
Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik

53400736

press@sm.ee

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

1.04.2020

 

Apteegireformi tulemusena tegutseb üle Eesti 468 proviisorapteeki

 

Tänasest, 1. aprillist jõuab lõpule viieaastase üleminekuajaga apteegireform, mille tulemusena lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteegipidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Üle Eesti jätkab 468 proviisorapteeki.

 

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on apteegid osa esmatasandi tervishoiust ning apteekrite roll tervishoiutöötajatena asendamatu. Apteegireformiga suurenes proviisoritest apteegiomanike kutsealane vastutus veelgi. „Tänan kõiki proviisoreid, riigiasutusi ja ravimituru osapooli, kes on pingutanud erakordselt keerulises olukorras selle nimel, et apteegid seaduse nõuetega vastavusse viia. Meie inimesed saavad olla kindlad, et apteegiteenus nende kodupiirkonnas säilib,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

 

„Apteegireformiga oleme astunud olulise sammu, et tõsta proviisorite rolli ja otsustusõigust ning parandada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul. Selleks, et ravimid oleksid meie inimestele kättesaadavad võimalikult soodsa hinnaga, peame koostöös ravimitootjate, hulgimüüjate ja apteekidega ravimite tarneahelaga seotud küsimustega kindlasti edasi tegelema,” lisas Tanel Kiik.

 

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepa sõnul on viis aastat olnud pikk üleminekuaeg, kus apteegireformi toimumine on mitmel korral olnud suure küsimärgi all. Sisuline töö enamuse tegutsevate apteekidega on aga ära tehtud viimase pooleteise kuu jooksul. „Pärast Riigikogu lõplikku otsust on apteekide endised ja uued  omanikud teinud tõhusat tööd, et oma apteegid seadusega võimalikult kiiresti kooskõlla viia. Ravimiamet on suure töökoormusega hakkama saanud ning saan kinnitada, et seadusele vastavad apteegid jätkavad tegutsemist kõigis senistes Eesti piirkondades,“ ütles Kristin Raudsepp.

 

Kui pärast Riigikogu otsuste langetamist 26. veebruaril oli Eestis 35 kriitilist piirkonda, kus apteegiteenuse jätkumine oli kahtluse all, siis tänu kohalike omavalitsuste, ettevõtjate, proviisorite ja ravimiameti koostööle on praeguseks kõik apteegid nõuetega vastavusse viidud. „Täname ladusa koostöö eest ka konkurentsiametit, kelle hinnang oli meie otsuste tegemisel oluline,” lisas Kristin Raudsepp.

 

Enamik apteeke jätkab töötamist endistes kohtades. Apteekide asukohad leiab ravimiameti kaardilt: https://apteegid.ravimiamet.ee/

 

Tegevuse lõpetab 25 apteeki, valdav osa Tallinnas ja Tartus. Suletud apteegid on loeteluna kirjas ravimiameti koduleheküljel: https://www.ravimiamet.ee/apteegireform

 

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

27.03.2020

Nädalavahetusel suunavad meditsiinilise näidustusega patsiente koroonaviiruse testimisele valveperearstikeskused

 Alates sellest nädalavahetusest suunab perearsti nõuandeliin 1220 ajavahemikul 8:00-18:00 inimese COVID-19 testimisvajaduse tuvastamiseks valveperearstikeskusse. Samal ajavahemikul on avatud ka mobiilsed proovivõtupunktid. Perearst suunab patsiendi testimisele, kui selleks on meditsiiniline näidustus.

„Sotsiaalministeerium on koostöös Eesti Perearstide Seltsi, terviseameti ja haigekassaga käivitamas valveperearstikeskuste süsteemi. Peame olema valmis olukorraks, kus osa perearstikeskusi võivad personali haigestumise tõttu ise abi vajada ning keskuse patsiendid ajutiselt kaotada kontakti oma perearstiga, samas kui vajadus esmatasandi teenuste järele järjest kasvab,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Valveperearstid on valmis nädalavahetustel ja riigipühadel inimesi nõustama, vajadusel suunama ka COVID-19 testimisele.“

Eesti Perearstide Seltsi juhi dr Le Vallikivi sõnul võimaldab valveperearstikeskuste järk-järguline käivitamine lähtuvalt pandeemiaolukorra vajadustest tagada inimestele perearstiabi üle kogu Eesti ning jätta kiirabi- ja haiglasüsteem vaid tõsisemate abivajajate tarbeks. „Vajadusel suunatakse hättasattunud perearstikeskuse telefonid ja e-kirjad edasi valvekeskusesse ning luuakse võimalus ka ägedate haigete vastuvõtuks,“ selgitas Perearstide Seltsi juht dr Le Vallikivi. „Ka valvekeskustes on eelistatud kaugkontaktid, kohale kutsutakse patsient ainult juhul, kui tervislik seisund seda nõuab ning kohtumine peab jätkuvalt olema eelnevalt kokkulepitud.”

Kõikidele ägeda haigusega pöördunud inimestele antavat abi loetakse vältimatuks abiks. Ravikindlustamata inimestele vältimatu abi andmist rahastab haigekassa. Need ravikindlustatud inimesed, kel pole oma perearsti võivad pöörduda lähima perearstikeskuse poole. Pöörduda tuleb telefoni teel. Keskusesse kutsutakse patsient kohale ainult juhul, kui patsiendi tervislik seisund seda nõuab.

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee

Sotsiaalministeerium
Pressiteade
18.märts 2020

Hooldekodud ja haiglad saavad eriolukorras personaalse hingehoidja

Tänasest käivitub hingehoidjate telefoninõustamine, millega hooldekodud ja raviasutused saavad personaalse hingehoidja. Selleks on sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekande kaplanaat kokku kutsunud väljaõppinud hingehoidjate kriisirühma, et toetada haiglate ja hooldekodude patsiente, kliente ning personali. 

„Eriolukorra tõttu on hooldekodudes ja haiglates viibivate inimeste suhtlemine omastega piiratud. Praegune ärev olukord halvendab inimeste vaimset ja hingelist seisundit ning turvatunnet. See mõjutab tervist ja üldist toimetulekut, mistõttu on väga oluline, et inimesed ei jääks üksi ning saaksid hingelist tuge,“ selgitas  sotsiaalministeeriumi vanemkaplan Katri Aaslav-Tepandi ja lisas: „Haiglate ning hooldekodude ravi- ja hoolduspersonali töökoormus on suur, ka nakatumisoht tekitab pingeid. See on põhjus, miks otsustasime käivitada erakorraliselt hingehoidjate telefoninõustamise.“

Hingehoidjad nõustavad telefoni teel patsiente, kliente ja nende lähedasi ning personali. Selleks tuleb ravi- või hoolekandeasutuse juhil võtta ühendust sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekandekaplanaadiga, kes korraldab hingehoidjate tööd.

Hingehoid on hooldust või ravi vajava inimese ja lähedase toetamine ja nõustamine kannatuses, kriisis  ja leinas lähtudes nende endi vajadustest ja veendumustest, sealhulgas usulistest veendumustest.

Kontakt:

Kriisirühma koordinaator Katri Aaslav-Tepandi
Sotsiaalministeeriumi vanemkaplan
+37256453144 /+3726269226
Katri.Aaslav-Tepandi@sm.ee

Riina Soobik

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9149 / + 372 5340 0736

press@sm.ee / riina.soobik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Seoses eriolukorra väljakuulutamise ning Vabariigi Valitsuse soovitustega läheme alates teisipäevast, 17.03 vähemalt järgmiseks kolmeks nädalaks, kuni 5.04.2020 EPIKoja tegevmeeskonnaga kaugtööle ning meie kontori I korrus Toompuiestee 10 on suletud.

Murede ja küsimuste korral palun võtke meiega ühendust epikoda@epikoda.ee või telefonil 6616 629 või 6616 664. Meie kontaktid on leitavad koduleheküljelt.

Oluline info EPIKoja nõustamisteenuste osas:

Üle-eestiline õigusnõustamine toimub ainult telefoni teel. Nõustamisteenuse saamiseks palume helistada ÕTB mobiiltelefonil 5385 0005. Esimene kontakt toimub telefoni teel – jurist helistab eelregistreerunud kliendile nõustamisajal ja edasised tegevused sõltuvad juhtumi vajadusest. Viipekeelsetel klientidel palume saata SMS numbrile 53850005.

EPIKoja nõustamine töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejatele toimub ainult telefoni ja e-posti teel. E-posti teel nõustamiseks kirjutada noustaja@epikoda.ee. telefoni teel nõustamiseks helistada 671 5909.

Kui meil õnnestub tavapärane töökorraldus taastada varem, siis anname sellest esimesel võimalusel teada.

Vabandame ebamugavuste pärast ja soovime kõigile vastupidavat tervist!

 

EPIKoja meeskond

Eesti Puuetega Inimeste Koda Estonian Chamber of Disabled People epikoda@epikoda.ee +372 661 6629 Toompuiestee 10, Tallinn 10137

Seoses COVID-19 haiguse levikuga koondasime enda koduleheküljele:

• Info Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Haigekassa (klienditeeninduste) töökorralduse osas – https://www.epikoda.ee/uudised/uuest-nadalast-on-mitmete-ametiasutuste-klienditeenindused-suletud
• Juhised, kuidas käituda eriolukorras  –  https://www.epikoda.ee/uudised/kuidas-kaituda-eriolukorra-ajal
• Info erikoolide töökorralduse osas –  https://www.epikoda.ee/uudised/kuidas-tegutsevad-eriolukorras-erikoolid

Neid linke soovitame jagada ka sihtrühmale. Kuna asjad muutuvad väga kiiresti, siis soovitame jälgida aktiivselt meie kodulehekülge – koondame sinna kõige värskema info. Samuti hoidke silm peal Terviseameti koduleheküljel – https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus

Heade soovidega ja tugevat tervist!

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Estonian Chamber of Disabled People

epikoda@epikoda.ee

+372 661 6629 Toompuiestee 10, Tallinn 10137

Pressiteade Eesti Jahtklubide Liit 09.03.2020

Neljas Baltimaade parapurjetamise ümarlaud keskendus praktilisele purjetamiselule ja võimalustele, mida meri erivajadustega inimestele pakub. Avakõnega esinenud Eesti Olümpiakomitee asepresident Jüri Tamm tõi välja Monaco printsi Albert II deviisi, et mereürituste rõhukohtadeks tuleb pidada nende turvalisust ja hariduslikku eesmärki ning ühtlasi kutsus ümarlaualisi osalema Tallinna 1980. aasta olümpiaregati tähistamiseks peetaval laevastikuregatil. Ümarlaua aukülaline ja parapurjetamise matrooniks olnud olümpiasurfar Ingrid Puusta, kes just naases RS:X klassi MM-ilt Austraaliast, tõi peale suvise jume ümarlauale kaasa ka fotoalbumi eelmiste hooaegade tipphetkedest. “Mul on olnud hea meel kaasa aidata ja näha, et mu lemmikalaga, purjetamisega, saavad tegeleda kõik inimesed, ka need, kel see füüsiliselt raskemini ligipääsetav on olnud,” rõhutas Puusta, kelle Läänemere-ületuse heategevuskampaania 2016. aastal peale Rio olümpiat purjetamise erivajadustega inimestele kolmes Eesti sadamas võimalikuks tegi. “Nüüd, Tokyo olümpia eel, on mul võimalik küll vähem panustada, kuid hoian sellele pöialt ja silma peal. Nagu mul endal on näiteks Euroopa meistrivõistlusteks kõrged eesmärgid, loodan, et ka meie parapurjetajad Eesti lippu kõrgel hoiavad.” “Eesti-siseselt on Eesti Jahtklubide Liidu aktiivse panuse tulemusena regatikalendris koht kolmeks paraklassi Hansa 303 võistluseks olemas,” kinnitas peakorraldaja Külli Haav, “nende organiseerimiseks ja läbiviimiseks pakub alaliit oma väljatöötatud struktuuri ja võistluskorraldustiimi. Nagu eelmisel suvel toimunud esimene Baltimaade parapurjetamise regatt Tallinna Merepäevadel näitas, toimis selline kaasav võistlus, kus lisaks tavapärastele purjetamisklassidele ka parapaadid osalevad, väga hästi. Samuti oli tagatud turvalisus, nii kalda- kui merepealne tugi ning Lennusadam oli väga sõbralik võõrustaja.” Parapurjetajate arenguks vajaliku klubilise ja treeneritoe jaoks on praegu käsil korralduslik töö Kalevi Jahtklubi Purjespordikooliga, kelle treeninggrupid on eri tasemetele ning treenerid nii teoreetilise kui praktilise võimekusega. Läti Collatis Viribus ühendus ja Rootsi sihtasutus Skota hem! pakkusid samuti parapurjetamisvõistlusi ja laagreid, kuhu eestlased on teretulnud. Esimene on plaanis juba mai viimasel nädalavahetusel Jelgava linnas Lielupe jõel. Murekohaks on siiani rahastus. Eesti Paralümpiakomiteele esitatud eelarve kinnitamine on ootel ja seetõttu finantsid heade plaanid elluviimiseks ebaselged. Ümarlaua peakülalise, maailma purjetamisorganisatsiooni World Sailing kõrge ametnik Massimo Dighe loodab head koostööd: “Mul on rõõm tõdeda, et 2015. aastal Külli Haava poolt alustatud ja 2016 suvel oma esimese hooaja pidanud projekt areneb väga hästi. Nüüd, kuna kolm parapaati on olemas ja “Eriliste purjetajate” projekti jaoks kasutatavad, saavad need koostöös Eesti Jahtklubide Liidu ja Eesti Paralümpiakomiteega pakkuda purjetajatele võimalust osaleda kohalikel regattidel ja sündmustel. Naabermaid Lätit ja Rootsit kaasa haarates saab luua võimalusi ka piirkondlikeks sündmusteks ning purjetamislaagriteks.” Ümarlaual lõid päeva lõpuks võistlustantsijate Saamuel Rammo ja Mari-Liis Metsa käe all tantsu nii ratastoolikasutajad, väliskülalised kui meie parapurjetamishuvilised.  Neljandat Baltimaade parapurjetamise ümarlauda toetasid Mamma, Eesti Lihashaigete Selts, Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit, BePulsaar ja Eesti Jahtklubide Liit.

Fotod, autor Raul Mee

Fotod, autor Kalev Kuljus

Lisainformatsioon: Külli Haav E-mail: kyllih@gmail.com Eesti Jahtklubide Liit Purje 8 / Maja 3 Tallinn 11911 EESTI +372 6398 960 puri@puri.ee

PRESSITEADE

04.02.2020

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Vabariigi aastapäeva teleülekanne saab ligipääsetavaks puuetega inimestele

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva kontsertetenduse teleülekanne saab ligipääsetavaks nägemispuudega televaatajatele läbi kirjeldustõlke. Samuti saavad eesti viipekeele tõlke ning subtiitrite toel presidendi kõnest osa kuulmispuudega televaatajad. Kirjeldustõlkega kontsertetendus jõuab eetrisse esmakordselt.

“Möödunud aasta ligipääsetavuse edulooks sai XXVII üldlaulu- ja XX tantsupidu “Minu arm”, mis jõudis ajaloos esimest korda ka puuetega inimesteni. Nüüd teeme sama 24. veebruari teleülekandega, et seda saaksid oma kodudes nautida ka nägemis- ja kuulmispuudega inimesed. Tegemist on ühekordse projektiga, kuid soovime, et säärased lahendused saaksid lahutamatuks osaks igast suursündmusest, mis kogu Eestile mõeldud,” ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige ja Eesti Pimedate Liidu juht Jakob Rosin.

24. veebruari kontsertetendust Ugala teatris saab Eesti Televisioonist jälgida kirjeldustõlkega. Kirjeldustõlk on etenduse proove ning stsenaariumit jälgides ette valmistanud laval toimuvat kirjeldava teksti, mida etendusega sünkroonis tele-eetris ette kantakse. Kirjeldustõlke autorid Krista Fatkin ja Kai Kuusk on pikaaegse filmide ja teatrilavastuste kirjeldamise kogemusega. Samuti oli Krista tegev suvise tantsupeo kirjeldustõlke meeskonnas.

Lisaks on ETV2 kanalilt võimalik jälgida presidendi kõnet nii subtiitritega kui ka eesti viipekeelde tõlgituna. 

„Eesti elu tähtsad sündmused peaksid andma kaasaelamise ja nautimise rõõmu kõigile. On suurepärane, et tänavu Vabariigi aastapäeval astume taas sammu õiges suunas,“ ütles õiguskantsleri puuetega inimeste õiguste valdkonna juht Juta Saarevet.

Kirjeldustõlke saab aktiveerida televaataja, käivitades oma digiboxis nägemispuudega inimestele mõeldud Eesti Televisiooni alternatiivse audiokanali. Viipekeelset ning subtiitritega presidendi kõnet näeb ETV2 kanalilt.

Teleülekannet aitab ligipääsetavaks muuta Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Eesti Pimedate Liidu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Rahvusringhäälingu ja Õiguskantsleri Kantseleiga.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. EPIKoda ühendab 48 puuetega inimeste ja krooniliste haigete organisatsiooni. Lisainfo: www.epikoda.ee

Eesti Pimedate Liit on üle-eestiline nägemispuudega inimeste ühingute katusorganisatsioon. Liit kaitseb ning esindab nägemispuudega inimeste huve riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Lisainfo: Jakob Rosin Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige ja Eesti Pimedate Liidu juht 

+3725232932 

jakob@pimedateliit.ee

UUED JA PAREMAD TEENUSED

· Perearsti nõuandetelefonilt 1220 saab isikustatud nõu. Alates 2020. aastast on nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/1220.

· Haigekassa hüvitab 19 uut ravimit. Haigekassa hüvitab sellest aastast 14 uut haiglaravimit ja 5 uut soodusravimit. Hüvitatavate ravimite hulka lisandusid mitmed ravimid, mis on mõeldud rinna-, pea-, kaela-, pankrease- ning hematoloogiliste kasvajate (erinevate lümfoomide ja leukeemia) raviks. Samuti täienes loetelu kolme uue kopsukasvaja ravimiga (pembrolizumab+pemetrekseed, atezolisumab, durvalumab), mida vajab hinnanguliselt 120 patsienti aastas. Uute ravimite hüvitamine laiendab patsientide valikuvõimalusi ja muudab ravimid taskukohasemaks sadadele inimestele. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-hakkab-1-jaanuarist-huvitama-19-uut-ravimit

· Haigekassa rahastab 117 uut meditsiiniseadet. Aasta algusest hakkas kehtima uus meditsiiniseadmete loetelu, kuhu lisandus 117 uut haigekassa rahastatavat seadet. Uue loeteluga laienes uneapnoe, astma, lümfitursete, venoosse puudulikkuse ja haavaravis kasutatavate meditsiiniseadmete valik, samuti on lisandunud loetellu uued stoomitooted, ortoosid ja diabeeditarvikud. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-hakkab-uuest-aastast-rahastama-117-uut-meditsiiniseadet

· Haigekassa rahastab mitmeid uusi teenuseid. Alates 2020. aastast rahastab haigekassa üldhooldekodudes eraldi teenusena ja senisest suuremas mahus õendusteenust. Samuti hakkab haigekassa rahastama hospiits- ehk elulõpuravi. Hospiitsravi hakatakse rahastama haiglavõrgu haiglates, kus on selleks olemas vastav meeskond ja tingimused. Hospiitsteenus on vajalik nendele inimestele, kelle haigusele ei ole enam tervendavat ravi, kuid kelle vaevusi on võimalik leevendada spetsiifilise meditsiinilise sekkumise abil.

· Inimeste tervise kaitseks minnakse üle proviisorapteekide süsteemile. 1. aprillil jõuab pika üleminekuajaga lõpule apteegireform, mille käigus lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteegipidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Muudatuste eesmärk on suurendada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul, kaotada senisest jae- ja hulgimüügi põimitusest tulenev huvide konflikt, vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ning suurendada proviisorite kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. Patsientide jaoks tähendab see paremat valikut taskukohasemate hindadega ravimeid ning jätkusuutlikumat ja kvaliteetsemat apteegiteenust. 2019. aasta lõpu seisuga on üle Eesti 215 proviisorite osalusega apteeki, millest 181 vastavad kõigile apteegireformi nõuetele. Nõuetele vastavate apteekide asukohad leiab Ravimiameti kaardilt: https://apteegid.ravimiamet.ee/

· Hooldekodudele hakkas kehtima tegevusloa nõue. 1. jaanuarist kehtib üldhooldekodudele tegevusloa nõue, mille eesmärk on tagada inimestele kvaliteetsem üldhooldusteenus. Tegevusluba omavad hooldekodud peavad tagama, et nii hooldekodu keskkond kui seal töötavate inimeste pädevus vastaksid parimal moel teenuse saajate vajadustele. Tegevuslube väljastab sotsiaalkindlustusamet, kes on 3. jaanuari seisuga väljastanud tegevusloa 150 hooldekodule üle Eesti.

· Laste heaolu tagamiseks täienesid nõuded turvakodu- ja asendushooldusteenusele. 1. jaanuarist jõustus turvakoduteenuse pakkujatele tegevusloa nõue ja teenust osutavatele inimestele kvalifikatsiooninõuded. Asendushooldusteenuse pakkumisel pere- ja asenduskodus on laste heaolu tagamiseks ühe pere maksimaalne suurus edaspidi kuus last.

· Uuest aastast tekib lastekaitsetöötajatel kutse omandamise kohustus. Lastekaitsetöötaja peab hiljemalt kahe aasta möödumisel teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Kutse andmisel hinnatakse taotleja erialaseid teadmisi ja kompetentse. Kõik enne 1. jaanuarit ametisse asunud lastekaitsetöötajad peavad kutse omandama hiljemalt 2022. aastaks.

· Ohvriabi teenuste rahastamine suureneb. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenuste kättesaadavuse suurendamisse suunatakse tuleval aastal 100 000 eurot lisaraha. Kokku rahastab riik ohvriabi, vägivallaennetuse ja naiste tugikeskuste teenuseid aastas 2,5 miljoni euroga. Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabi saab iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Ohvriabi nõustamine on soovi korral anonüümne. Ohvriabi kontaktid: http://www.palunabi.ee/ ja kriisitelefon 116006.

TOETUSED JA HÜVITISED

· 2020. aastal on töötasu alammäär 584 eurot ja minimaalne tunnitasu 3,48 eurot. Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasude ja palga tõusu ning hüvitiste suurenemise. Suurenevad näiteks vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu. Samuti võib töötasu alammäära tõus kaasa tuua kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ja hüvitiste tõusu ning mõjutada ka pakutavate teenuste hindu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/tootasu-alammaar-touseb-2020-aastal-584-le-eurole

· Uuest aastast tõusid töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis. Töötutoetuse päevamäär on alates 2020. aastast 6,10 eurot (31 päevaga kalendrikuus 189,1 eurot). Töötuskindlustushüvitise minimaalne päevamäär on 9 eurot. Minimaalne töötuskindlustushüvitis 2020. aastal 31 kalendripäeva eest on 279 eurot.

· Erakorraline pensionitõus 1. aprillist. 1.aprillist tõusevad indekseerimise ja erakorralise pensionitõusu koosmõjul vanaduspensionid 45 euro võrra ning selleks tõstetakse pärast pensionite indekseerimist baasosa erakorraliselt 7 euro võrra. Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi tõstmine mõjutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest, sh kõikide vanaduspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione. https://www.sm.ee/et/uudised/jargmisel-aastal-touseb-vanaduspension-45-eurot

· Üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni määr tõuseb 582 eurole. Sellest väiksema pensioni korral makstakse inimesele üks kord aastas toetust, mille suurus on 115 eurot.

· Isapuhkus pikeneb.Alates 1. juulist pikeneb 10-päevane isapuhkus 30-le päevale ning isa täiendavat hüvitist hakkab sotsiaalkindlustusamet maksma otse lapsevanemale. https://www.sm.ee/et/uudised/isapuhkus-pikeneb-ja-huvitise-saamine-lihtsustub

· Vanemahüvitise maksmine muutub paindlikumaks. Alates 1. juulist tekib lapsevanematel võimalus kasutada vanemahüvitist sarnaselt lapsehoolduspuhkusega kas ühes osas või osade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitist makstakse ka edaspidi siiski 435 päeva eest sünnitushüvitist saanud emale ning 545 päeva eest sellele emale, kes enne lapse sündi ei töötanud ja sünnitushüvitist ei saanud. Hüvitis tuleb ära kasutada enne lapse kolmeaastaseks saamist. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused#Vanemah%C3%BCvitise%20maksmise%20periood%20muutub%20paindlikuks

· Uuest aastast makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele 161 eurot ja sügava puudega lapsele 241 eurot. Puudega laste toetusteks on selle aasta eelarves ette nähtud 22,3 miljonit eurot ehk enam kui 9 miljoni euro võrra rohkem kui möödunud aastal. Eestis elab ligi 13 000 puudega last. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puude-tuvastamine#Lapse%20puude%20tuvastamine

LISAKS SOTSIAALMINISTEERIUMI HALDUSALAS

· 20. maist kaovad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide turult mentooliga sigaretid. Tubakast erinevad maitsed on kogu Euroopa Liidus sigarettides keelatud alates 2016. aastast, erandina anti pikem üleminekuaeg mentooli lisamiseks sigarettidele kuni aastani 2020. Muudatuse eesmärk on vähendada suitsetamise atraktiivsust ja seeläbi suitsetamisega alustamist. Erinevate tugevate maitsete lisamisega peidetakse tubaka ebameeldivat maitset ning ekslikult arvatakse, et maitsestatud sigaretid on vähem kahjulikud.

· Uuel aastal avatakse ka Ida-Eestis Lastemaja. Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on mõeldud seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Kohapeal teevad lapse heaolu nimel koostööd lastekaitsetöötaja, psühholoog, arst, politseiametnik ja teised lastega töötavad spetsialistid. Tallinna ja Tartu lastemajades abistati 2018. aastal 245 last. Lastemaja avamiseks Ida-Eestis on 2020. aasta eelarves 120 000 eurot. Lisainfo lastemaja kohta: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/lastekaitse/lastemaja

· Sotsiaalministeeriumis alustas peakaplanina tööd vaimulik Ove Sander, kelle ülesanne on ehitada üles hingehoiusüsteem tervishoiu- ja hoolekandeasutustes. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/sotsiaalministeeriumis-asus-peakaplanina-toole-ove-sander

· Töökeskkonna kantserogeensete ainete loetelu täieneb uute ainete ja piirnormidega. Jaanuarist jõustub uus töökeskkonna kantserogeensete ainete ja piirnormide loetelu, mis puudutab 18 keemilist ainet, millega võib kokku puutuda peamiselt tööstuses, ehituses ja transpordisektoris. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/tookeskkonna-keemiliste-ohutegurite-loetelu-taienes-vahki-tekitavate-ainetega