Olete kutsutud KE Naiskogu konverentsile:  „ Töötus kasvab“

31. jaanuaril Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsi saalis kell 12.00 

Konverentsi eesmärgiks on tutvustada sihtgruppidele( registreeritud töötud, koondamisohus olevad  isikud, koondatud, registreerimata töötud, pikaajalised töötud jne) reaalset olukorda tööturul. Viia kurssi tööturuteenustega, võrdsete võimalustega tööturul, palga diferentsiga(naised, mehed), võrdse kohtlemise erinevusega jne. Konverents peab avama uksed alternatiividele. KE Naiskogul ei ole ükskõik, mis saab inimestest, kes on sattunud sellisesse olukorda. Ka majandussurutise olukorras peab olema riigi hool ja tähelepanu  koondatud oma nõrgematele!

Päevakava 

11.30-12.00   Registreerimine, kohv, suupisted 

12.00-12.15           Avamine- Europarlamendi saadik- pr, Siiri Oviir 

12.15-12.20           Tervitus-  KE Naiskogu president- pr. Anneli Kööba- Orlov 

12.20-12.50           Lissaboni leping- töötus, tööturg, majanduskriis- pr. Siiri Oviir 

12.50-13.20           Uute töökohtade loomine, ettevõtluse arendamine- hr. Jaan Õmblus 

13.20-13.50           Töötus Eesti Vabariigis(statistika, struktuur jne)- TTA direktor-

                                 pr. Tiina Ormisson  

13.50-14.20           Töötuskindlustuse rollist majanduslanguse ajal- Töötukassa juhatuse                 esimees- hr. Meelis Paavel 

14.20-14.50             Töötuse riskipiirkonnad – TTA Ida- Virumaa Osakonna juhat. Pr. Maie Metsalu, 

14.50.15.20            Uue töölepinguseaduse mõjust töötusele- Riigikogu liige- hr. Jaak Aab 

15.20-15.40    Tööturuteenused, KOV panus töötuse vähendamiseks- Tartu abilinnapea sotsiaalalal- Vladimir Šokmann 

15.40-               Arutelu 

Konverentsi tulemiks tulemiks võiks kujuneda ettepanekute ja meetmete kogum töö leevendamiseks  Eesti ühiskonnas !! 

 Palume osavõtust teatada hiljemalt 30, jaanuariks 2009 a.a 

e- mail:  anneli33@hot.ee  kirill11@hot.ee   või telef.56662188 

Olete oodatud! 
Anneli Kööba- Orlov KENA president

Kipakad teed, hilinevad sotsiaaltoetused ja kehv ühistransport – kuidas puudega inimesed hakkama saavad? Millised on nende võimalused hariduses ja tööl?

http://www.epl.ee/artikkel/455778

Viimastel nädalatel on palju poleemikat tekitanud puudega inimeste toetuste hilinemine. Mis tundega olete neid sündmusi jälginud?

•• Maarja Haamer (Vil­jan­di kul­tuu­ria­ka­dee­mia pä­ri­mus­muu­si­ka eriala tu­deng): Kurb on. Olen üks neid ini­me­si, kes is­tub ja oo­tab oma ra­ha. Kui loen aja­le­hest, et kõik peak­sid raha kät­te saa­nud ole­ma, siis and­ke an­deks, aga mi­na po­le see kõik. (Vestlus toimus 16.01 – toim.)

•• Margit Rosental (MTÜ Hän­dikäpp ju­ha­tu­se lii­ge): Puu­de­ga ini­me­sed jäe­ti vä­ga ras­kes­se olu­kor­da. Ini­mes­tel jäi ju lei­va­ra­ha saa­ma­ta.

Kui palju on Eestis puudega inimesi?

•• Monika Haukanõmm (sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi puude­ga ini­mes­te po­lii­ti­ka juht): Ees­tis on um­bes 117 000 puu­de­ga ini­mest, mis teeb um­bes 8–9 prot­sen­ti kõigist ela­ni­kest. Ühes te­le­saa­tes öel­di just: „Oi, kui pal­ju meil neid on!” Mi­na ütleks, et see on täies­ti ta­va­li­ne Eu­roo­pa kesk­mi­ne – me ei saa kui­da­gi öel­da, et ole­me puu­de­li­se­mad kui naab­rid.

Tööealisi puudega inimesi on Eestis 38 000. Tööl käib neist vaid veidi üle 6000. Miks nii vähe?

•• Haukanõmm: Võrrel­des muu Eu­roo­pa­ga on meie puude­ga ini­mes­te tööhõive väik­sem, aga ei saa eel­da­da, et kõik puu­de­ga ini­me­sed saak­sid töö­ta­da ava­tud töö­tu­rul. Ala­ti jääb tea­tud hulk ini­me­si, näi­teks vai­mu­puu­de­ga või psüühi­ka-h­äi­re­te­ga ini­me­si, kes on võime­li­sed töö­ta­ma ai­nult kaits­tud, toe­ta­tud töö­koh­ta­del, päe­va­kes­kus­tes.

•• Rosental: Aga rää­gi­me nen­dest, kes on võime­li­sed kon­ku­ree­ri­ma ava­tud töö­tu­rul! Ees­ti rii­gi ela­nik­kond on vä­ga väi­ke, ko­gu aeg rää­gi­tak­se sel­lest, et meil on puu­du ini­me­si, kes mak­sak­sid mak­se. See on Ees­ti jaoks ma­ha vi­sa­tud res­surss, kui puu­de­ga ini­me­sed, kes peak­sid ole­ma võime­li­sed en­da­ga toi­me tu­le­ma, ei saa tee­ni­da pal­ka ja maks­ta mak­se – ol­la rii­gi­le ka­su­li­kud.

•• Haukanõmm: Kaks aas­tat ta­ga­si vii­di lä­bi uu­ring, miks puu­de­ga ini­me­sed töö­le ei lä­he. Sel­gus, et kõige roh­kem va­ja­tak­se tu­ge nõus­ta­mi­se näol – et kee­gi ai­taks neil tööd lei­da. Al­les seejä­rel ni­me­ta­ti täien­dus- ja ümberõpet ning järg­mi­se suu­re küsi­mu­se­na trans­por­ti.

•• Rosental: Mi­na ei tea oma ko­du juu­res ku­na­gi, mis kell tu­leb ma­da­la põhja­ga buss. Ma ei saa ju tö­öand­ja­le öel­da: „Ma ei tea, mis kell ma tä­na töö­le jõuan. Tu­len siis, kui buss tu­leb!”

•• Haamer: Mi­na Vil­jan­dis põhi-mõtte­li­selt bus­si­ga ei sõida, sest seal ei öel­da pea­tus­te ni­me­sid ja va­hel jäe­tak­se pea­tu­si va­he­le.

Millised suuremad probleemid tekivad avalikus ruumis liikudes?

•• Haamer: Mi­nu jaoks on häs­ti olu­li­ne see, mi­da ma tun­nen ja­la­ga. Kui kõnni- ja sõidu­tee va­hel po­le ää­re­ki­vi, siis võin sõidu­teel seis­ma jää­da – ma liht­salt ei tea se­da.

•• Monica Lõvi (Tar­tu Emajõe koo­li sot­siaal­pe­da­goog): Ra­tas­too­li ka­su­ta­ja­le po­le hea, kui on ää­re­ki­vi, pi­me­dal on aga lii­ku­des va­ja nn juhtmär­ke või -ra­du. See-pä­rast te­hak­se äär nup­su­li­ne või muud­moo­di rel­jeef­ne, et see oleks ka val­ge ke­pi ka­su­ta­ja­le ära­tun­tav. Olen mär­ga­nud, et mõne­des uu­tes ehi­tis­tes on põran­da­pin­nad ju­ba nup­su­li­sed, kui­gi need on vist pan­dud de­ko­ra­tiiv­sel eesmär­gil, mit­te juht­ra­jaks.

•• Haamer: Mul oli vä­ga hea meel, kui mi­nu ma­ja et­te tek­kis „seb­ra”, mil­lel on kes­kel rel­jeef­ne ohu­tus­saar ja pi­me­da­te märk! Märk tek­kis sin­na tä­nu kor­te­ri­kaas­la­se­le, kes rää­kis mi­nust Vil­jan­di lin­na­va­lit­su­se­le. Aga po­le­gi va­het, kes sel­lest rää­kis – ar­mas oli just see, et „seb­ra” tek­kis just mi­nu ma­ja et­te, kust ma mi­tu kor­da päe­vas üle käin.

•• Rosental: Tih­ti­pea­le te­hak­se ka to­be­daid vi­gu, näi­teks ehi­ta­tak­se kald­tee, mis on nii kal­du, et sel­lest ei saa üles, või pan­nak­se ki­vist prügi­kast kald­tee ot­sa, nii et sealt ei saa möö­da.

•• Haamer: Ma ei leia näi­teks Vil­jan­di kul­tuu­ria­ka­dee­mias tre­pi kä­si­puud, sest kä­si­puu al­gab hil­jem kui ast­med. Vä­ga nal­ja­kas näi­de on Tal­lin­nas pi­me­da­te ühin­gu ma­jas: seal on kald­tee, mis on vä­ga järsk, ja lõpus, en­ne kui üles jõuad, on kaks as­tet. Nüüd, kui mul on juht­koer, sõltun ma ka vä­ga pal­ju lif­ti­dest, sest ma ei saa koe­ra­ga lii­ku­va­test trep­pi­dest käia – koe­ra kä­pad jää­vad sin­na va­he­le.

•• Haukanõmm: Te­ge­li­kult on sea­du­ses ju vä­ga täp­selt re­gu­lee­ri­tud, mil­li­sed peak­sid ole­ma kald­teed, mil­li­se nur­ga all. Aga siin ker­kib küsi­mus: miks me se­da tee­me? Kas sel­leks, et saa­da kät­te ka­su­tus­lu­ba, või tee­me se­da mõtte­ga, et se­da on va­ja konk­reet­se­le ini­me­se­le? Kõik me võime ol­la ühel het­kel eri­va­ja­du­se­ga. Kui ma mur­rak­sin tä­na ja­la­luu, siis ei saaks ma näi­teks per­roo­nilt ron­gi pea­le, kui seal oleks suur va­he – ma ku­kuk­sin sin­na.

Kui rahul saab olla puuetega inimeste haridusvõimalustega? Maarja, sina said keskhariduse tavakoolist. Kuidas oli korraldatud sinu õppetöö?

•• Haamer: Al­gu­ses pi­di kee­gi mul­le kõike et­te lu­ge­ma ja mi­nu ema pan­di mul­le abiõpe­ta­jaks. Aga see lõppes rut­tu: ma ei ta­lu­nud, et ema mind õpe­tab, tülid läk­sid lii­ga suu­reks. Põhi­koo­lis te­gin ek­sa­meid pi­me­da­te kir­jas ja need kir­ju­ta­ti pä­rast ümber. Gümnaa­siu­mi lõpuek­sa­mid te­gin ar­vu­ti teel ja pi­me­da­te kir­jas ek­sa­mitöö oli kõrval.

•• Lõvi: Rii­giek­sa­meid te­hak­se pi­me­da­te­le täp­selt sa­ma­su­gus­tel alus­tel kui ta­va­koo­lis, aga ühe eri­ne­vu­se­ga: on võima­lik saa­da li­saae­ga, sest punkt­kir­jas teks­ti lu­ge­mi­ne on pal­ju ae­ganõud­vam. Üks ta­va­kir­jas leht võrdub um­bes kol­me le­he­ga punkt­kir­jas.

Kas puudega laps võiks õppida eri- või tavakoolis?

•• Lõvi: Näi­teks nä­ge­mis­puu­de­ga õpi­las­te­le peak­sid kät­te­saa­da­vad ole­ma mõle­mad va­rian­did: siis on võima­lik te­ha konk­reet­se­le lap­se­le so­bi­vaim va­lik. Prak­ti­ka näi­tab, et pal­jud eri­koo­li õpi­la­sed pea­vad se­da vä­ga heaks õppi­misvõima­lu­seks, aga ka ta­va­koo­lis on tub­lis­ti hak­ka­ma saa­vaid pi­me­daid õpi­la­si.

•• Rosental: Kui puu­de­ga noo­red käi­vad ta­va­koo­lis, siis vä­ga tih­ti lei­tak­se min­gi põhjus, miks noor ei saa õppi­mist jät­ka­ta. Ta muu­tub koo­li jaoks tüütuks: te­ma­ga peab te­ge­le­ma, tal on va­ja abi­va­hen­deid.

•• Haamer: Kuid va­na­lin­na ha­ri­dus­kol­lee­giu­mis, kus ma õppi­sin, on käi­nud ka lii­ku­mis­puu­de­ga õpi­la­si, kus­juu­res see on va­na ma­ja – meil ei ole ol­nud eri­tin­gi­mu­si.

•• Haukanõmm: Ei saa mõel­da ai­nult sel­le­le, et puu­de­ga laps muu­tub koo­li jaoks tüütuks, sest te­ge­li­kult an­nab puu­de­ga laps koo­li­le to­hu­tult pal­ju juur­de! Näi­teks mi­nu ka­hek­sa-aas­ta­ne laps tu­li mi­nu juur­de ja ütles: „Tead, em­me, meie koo­li tu­li puu­de­ga laps. Ma ei kar­da tal­le juur­de min­na ja küsi­da, kas ma saan ai­da­ta.”

•• Haamer: Küsi­mus on inim­lik­ku­ses. Mind on vä­ga pal­ju ai­da­nud üli­kool ise, näi­teks tut­vu­misõhtul ütles õppeo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja kõigi­le: „N­äe­te, pa­lun ar­ves­ta­ge, et nüüd on sel­li­ne ini­me­ne ma­jas.” Sügi­sel, kui ma sain juht­koe­ra, saa­bus tu­den­gi­te mei­li­lis­ti ki­ri, et nüüd on ma­jas juht­koer, pa­lu­me ar­ves­ta­da – ja ma ise­gi ei ol­nud pa­lu­nud se­da te­ha.

Mida ülikoolis õppimine puudega noorele tähendab?

•• Rosental: Ku­na ma sain kesk­ha­ri­du­se ko­duõppes, siis üli­koo­li sis­seas­tu­mis­kat­sed olid mi­nu jaoks sot­siaal­ne šokk. Kool ei ole ju ai­nult ha­ri­du­sa­su­tus – see on koht, kus õpi­tak­se suht­le­mist ja ea­kaas­las­te­ga koos ole­mist. Se­da, mi­da mi­na pi­din õppi­ma üli­koo­lis esi­me­sel kur­su­sel, õpi­vad lap­sed ta­va­li­selt ju­ba algk­las­si­des.

•• Haamer: Ei ole mõel­dav­gi, et Ees­tis olek­sid mi­nu eria­la õppe­ma­ter­ja­lid pi­me­da­te kir­jas. Li­saks on va­ja mõne ini­me­se­ga kok­ku lep­pi­da, kui ta­han ku­hu­gi min­na – poes ei saa ju üksi hak­ka­ma. Tea­tud poo­di­des ja näi­teks ap­tee­gis saan ma le­tist küsi­da, aga mu­jal küll mit­te.

Olen elanud Eestis 24 aastat, kuid ei ole puudega inimestega peaaegu üldse kokku puutunud. Koolis neid ei olnud, trennis ka mitte, ülikoolis ka mitte. Miks?

•• Rosental: See näi­tab­ki se­da, et reaal­ses elus me puu­de­ga ini­mest Ees­tis ei näe. Puu­de­ga ini­me­ne ei käi koo­lis, ei käi tööl, suht­leb vä­he ja pi­gem oma­de­ga. Kus sa te­da nä­ha saak­sid­ki?

•• Haukanõmm: Tih­ti eel­da­tak­se, et kui on puue, siis see on mis­ki, mi­da on sil­ma­ga nä­ha: ini­me­ne on siis ra­tas­too­lis või na­gu si­na, Maar­ja, juht­koe­ra­ga. Aga te­ge­li­kult lii­gub meie ümber ini­me­si, kes on küll puu­de­ga, aga ei afišee­ri se­da. Puu­de­lii­gi­ti on Ees­tis kõige roh­kem lii­ku­mis­puu­de­ga ini­me­si ja järg­mi­ne suur grupp on üld­hai­ges­tu­mi­ne. See ei pruu­gi ju mit­te ku­sa­gilt pais­ta! Või näi­teks psüühi­kah­äi­re – kui sa just ei käi­tu tä­na­val ime­li­kult või ei tee mi­da­gi kent­sa­kat, siis mit­te kee­gi ei saa aru, et sul on psüühi­kah­äi­re.

•• Lõvi: Mõned nä­ge­mis­puu­de­li­sed ei ta­ha ka­su­ta­da val­get kep­pi – see pais­tab ju väl­ja ja eris­tab. Soo­vi­tak­se ol­la ja ela­da võima­li­kult ta­va­li­se ini­me­se elu.

Eestis on praegu majanduslangus. Mida toob tulevik?

•• Haamer: And­ku tae­vas, et neid as­ju, mis meil ju­ba on, ei ha­ka­taks kok­ku tõmba­ma. Se­ni on meil – ar­ves­ta­des aja­loo­list taus­ta – läi­nud siis­ki suh­te­li­selt häs­ti. Prob­lee­me on igal pool. Mis siis, et näi­teks Soo­me on meist ees – prob­lee­mid on seal­gi. Lä­tis ja Lee­dus ei ole juht­koer­te koo­li­gi…

Tar­tu üli­koo­li mee­dia­ma­gist­rant Ma­ria Ku­pins­ka­ja on Ees­ti Päe­va­le­he ar­va­mus­toi­me­tu­se prak­ti­kant jaanuarist kuni veebruarini 2009.

HEA KOOSTÖÖKETI PERE! Teenäitaja 2008 austamistseremoonia toimub neljapäeval, 15. jaanuaril algusega kell 14.00 Riigikogus Kalevipoja saalis.

Palun edastage see informatsioon oma organisatsioonide liikmetele. Ootame tagasisidet ja osalejate nimesid hiljemalt teisipäeva (13.01) hommikuks meiliaadressile piret.aavik.001@mail.ee .

Teenäitajaks valiti 29. detsembril toimunud koosolekul VIIVE ROSENBERG, kes on nii loovinimene, haritlane, arvamusliider, ettevõtja kui poliitik. Viive Rosenberg on Eesti Maaülikooli Taimebiotehnoloogia uurimiskeskuse EVIKA juhataja. Aastaid on Viive Rosenberg seisnud meie taimede geenipanga säilitamise eest. Ta on omandanud mitmeid patente: kuidas efektiivselt taimi viirushaigustest ravida, kartulikasvatuse tehnoloogilised lahendused, kartulitaimede tervendamine ja uuendamine jne.

Ta on oma kodumaise toidu, eriti kartuli propageerija ja kui ÜRO kuulutas 2008.aasta ülemaailmseks kartuliaastaks, siis Viive Rosenberg on olnud selle ürituse aktiivne propageerija ja algataja Eestis ehk tõeline Teenäitaja meile kõigile.

Ootame liikmesorganisatsioonide rohket osavõttu ja kohtumiseni juba 15. jaanuaril.

Eesti Naiste Koostööketi juhatuse nimel,

Piret Aavik

Hasartmängumaksu nõukogu jagas detsembrikoosolekul 13 Järvamaa kavandi vahel 147 413 krooni. Kõige rohkem, 40 050 krooni pälvis eelmise aastal oktoobris avatud Järva naiste varjupaik.

Järva Teataja: http://www.jt.ee/?id=66346

Naiste varjupaiga looja Leili Pruun lausus, et raha kulub varjupaiga töö jätkule ja tegevuse tutvustusele. Kavas on teha kodulehekülg ja logo, kuid raha läheb ka palkadeks, sest tööle on võetud psühholoog ja jurist hädas naisi aitama.
Pruun sõnas, et saadud raha on väike osa sellest, mida tegelikult tarvis läheb. Palka tuleb ka edaspidi maksta, samuti ruumide, telefonikõnede, kantseleikaupade, ravimite, sõidu, teavituse ja reklaami eest.
Pruun sõnas, et projektide puhul on tarvis omaosalust, millega on lubanud varjupaika aidata meie riigikogulased.
Pruuni meelest on varjupaik vajadust tõestanud. Nii eelmise aasta lõpul kui ka selle aasta algul on leidnud üheks ööpäevaks peavarju üks naine. «Telefoni teel on nõustamist palju, küsitakse, kuidas vormistada dokumente, nõuda elatisraha ja muud seesugust,» lisas ta.
Hasartmängumaksu nõukogust pälvisid toetust veel Sargvere maakultuuri edendamise seltsi kavand «Väärtustepõhiselt ühistegevuselt põlvkondadevahelise üksteisemõistmiseni» (26 000 kr), Türi gümnaasiumi kavand «Sirguvad tähekesed» (19 930 kr), Türi lastekaitse ühingu noorte lühifilmi konkurss «Probleem ei ole minus» (19 713 kr), Türi majandusgümnaasiumi kavand «Kuriteo ennetamine ning kuriteo tagajärjed» (12 000 kr), Albu vallavalitsuse kavand «VI üleriigiline A.H. Tammsaare loomingu võistulugemine «Hansenist Tammsaareni»» (10 000 kr), Kesk-Eesti noortekeskuse VIII üle-eestiline noorte omaloominguliste laulude konkurss «Südamelaul 2009» (7720 kr), Järvamaa saalihokiklubi kavand «Noored kohtunikeks!» (6900 kr) ja Päinurme külaseltsi kavand «Koolivaheaeg sisukaks» (5100 kr).
Toimetas Merili Nikkolo

Seminar toimub 17. jaanuaril Tallinnas. Seminari rahastab Rootsi Puuetega Naiste Foorum ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaud. Eesti Puuetega Naiste Ühing teeb koostööd nende organisatsioonidega.

ROOTSI PUUETEGA NAISTE FOORUM (FORUM-WOMEN AND DISABILITY IN SWEDEN)
EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD
Seminari kava:

Aeg: 17. jaanuar 2009
Koht: Tallinna Ülikool, Uus-Sadama 5, ruum U-648

Päevakava:

10.00-11.00 Tervituskohv

11.00-11.20 Avasõnad: Eha Reitelmann, Mare Abner, Ebon Kram

11.20-12.20 Meeste vägivald puuetega naiste vastu. Eva Lundgreni (HANDU) uuringu raport. Wiveca Holst

12.20-13.20 Arenduskeskuse “Topelt haavatavus” tegevuse tutvustus. Kerstin Kristensen.
Keskus teeb koostööd teiste organisatsioonidega, kindlustamaks vägivalda kogenud puuetega naistele vajalikku abi. Keskuse eesmärgiks on arendada edasi olemasolevaid kriisiabi võimalusi puuetega naistele ja toetada teisi puuetega naiste organisatsioone; teha ennetustööd, vähendamaks vägivallajuhtumeid puuetega naiste vastu; korraldada koolitusi spetsialistidele ja laiendada olemasolevate haridusprogrammide sisu

13.30-14.30 Lõuna

14.30-15.10 Eesti Puuetega Naiste Ühingu projekti “Täisväärtuslik pere- ja seksuaalelu puuetega naistele” raames läbi viidud küsitluse tutvustus. Mare Abner
Abivõimalused puuetega naistele Eesti naiste varjupaikades. Sirje Otstavel

15.10-16.00 Puuetega naiste ja naiste varjupaikade töötajate ühine suvelaager. Ebon Kram

16.00-16.45 Edaspidiste koostöövõimaluste arutelu. Diskussioon, kohv.

16.45-17.00 Kokkuvõte päevast: Eha Reitelmann, Mare Abner, Ebon Kram

Seminaril on tagatud inglise-eesti ja eesti-inglise tõlge.

Head uut aastat, sõbrad ja mõttekaaslased!

Head kolleegid, kuigi 2008.a Tantsud Tähtedega saate annetuse lõplik summa liikumispuudega lastele pole meile veel teada, oleme alustanud info jagamist ja palume meie võrgustikku nagu möödunud aastalgi appi.

Püüame korraldada erinevate võrgustike kaudu info jagamist nii, et see jõuaks iga liikumispuudega lapse pereni. Lisas on selle aasta annetuse jaotuspõhimõtted ja taotluse vorm. Samuti on need üleval meie kodulehe www.elil.ee  avalehel. Avaldusi võtame vastu kuni 31.01.2009.

Oleme saatnud lisas oleva teabe kõigisse maavalitsustesse sotsiaaltöö eest vastutavatele töötajatele. Palve sisuks ikka see, et nad teavitaksid omi võrgustikke pidi kõiki maakonna omavalitsuste sotsiaaltöötajaid. Sellega kaasnes loomulikult suur palve, et vastavad töötajad viiksid toetuse saamise võimalustega kurssi oma piirkonnas elavad liikumispuudega laste pered.

Panime nagu möödunud aastalgi sotsiaaltöötajatele südamele, et tegemist on Eesti rahva poolt tehtud annetusega kõikidele liikumispuudega lastele, avaldusi võivad kirjutada kõik liikumispuudega lapsed või nende pered/hooldajad. Otsuse toetamise ja toetuse suuruse kohta teeb meie vastav komisjon. Toetus on mõeldud perede täiendavaks toetamiseks, mitte mingil juhul omavalitsuste toetuste koorma leevendamiseks.

Arusaadavalt peavad kõik meie ühingud oskama teavet jagada ja erinevatele küsimustele vastata. Reeglid on kõik jaotuspõhimõtetes kirjas. Jagage omakorda teavet peredele, kus teate kasvavat liikumispuudega last. Uurige sotsiaaltöötajatelt, kas nad on asjaga kursis ja kui ei, saatke neile infomaterjalid!

Küsimustele oleme vastamas telefonidel 52 93144, 6 720 223. Konkreetselt jääb seda lõiku koordineerima Evely Reemet, kes on sellest aastast ELILis ametis tegevjuhi abina.

Selline rõõmus teade siis ka lisaks, et enam pole me kontoris Tanjaga kahekesi, vaid kolmekesi!

Olge tublid! Siiralt ette tänades
Auli ja Evely

Muudatused sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas alates 1. jaanuarist 2009

Sotsiaalministeeriumi kodulehe uudiste rubriigist http://www.sm.ee/index.php?id=4&tx_ttnews

Avatakse lasteabi infotelefon 116 111
Käivitub üleriigiline lasteabi infotelefon, kuhu võivad helistada kõik, kes soovivad teavet lastega seotud küsimustes. Helistades saab ka nõu, kuidas keerulistes olukordades tegutseda. Infotelefoni esitlus toimub sotsiaalministeeriumis 6. jaanuaril kell 11.

1. jaanuarist hakkab kehtima uuendatud psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekandeteenuste regulatsioon, mis muutub arusaadavamaks ja selgemaks nii teenuse saajatele kui ka teenuse osutajatele. Muudetakse ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust ning puudega lapse hooldaja toetust hakkavad 1. märtsist maksma kohalikud omavalitsused.

Muutused sotsiaaltoetustes:

Isapuhkuse eest ei maksta enam hüvitist riigieelarvest, isadele jääb 10-päevase tasustamata puhkuse saamise võimalus.
Kaovad nö topelt toetused – lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine vanemahüvitist saavale vanemale. Lapsetoetust ja teisi peretoetusi, millele lapsel on õigus, makstakse samaaegselt vanemahüvitisega.

Jaanuarist jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades. Alates 1. jaanuarist lisanduvad soodusravimite loetellu kuus 50% soodustusega ravimit: (toimeainetega paroksetiin, venlafaksiin, tolterodiin, klaritromütsiin, nebivolool ja eksenatiid; viis 75% soodustusega ravimit: (toimeainetega amlodipiin, risedroonhape, enalapriil, omeprasool ja montelukast) ja kolm 100% soodustusega ravimit: (toimeainetega beetaepoetiin, anastrosool ja pramipeksool. Soodusmäära tõstetakse 50%-lt 100%-le ühel ravimil (toimeainega bikalutamiid).

Tööealised inimesed, kes lähevad hambaarsti juurde pärast 01.01.2009, ei saa enam taotleda hambaravihüvitist. Neile, kes on enne 1. jaanuarit 2009 hambaarsti juures käinud kolme viimase aasta jooksul, aga pole hüvitist taotlenud, saavad seda tagantjärgi teha.
Kuni 19-aastasted lapsed ja noored saavad hambaravi endiselt tasuta. Hambaravihüvitist saavad rasedad ja kuni 1-aastaste laste emad (450 krooni aastas) ning pensionärid ja töövõimetuspensionärid (300 krooni aastas). Hambaproteeside hüvitamise kord jääb järgmisel aastal samaks.

Alates 01. jaanuarist jõustub rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seadus. Jõustuvad sotsiaalministri määrustega kehtestatud rakkude, kudede ja elundite käitlemise tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu; rakkude, kudede ja elundite käitlemise eeskiri; rakkude, kudede ja elundite doonorite valiku kriteeriumid ja doonoritele ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord.

Muudatused 2009. aasta jooksul:

Muutused sotsiaaltoetustes – lõpetatakse laste koolitoetuse (450 krooni aastas) maksmine.

Alates 1. veebruarist asendatakse pensionite ja toetuste kojukanne kandega pangaarvetele, teise isiku pangakontole või kojukandega inimese enda kulul. Teatud grupile jääb võimalus saada toetusi posti kaudu kojukandega ning seda riigi kulul.

Kinnitatakse esmatasandi arstiabi arengukava, mille peamine idee on pakkuda esmatasandil rohkem teenuseid kui pelgalt perearstiabi. Esmatasandi teenuste hulka kuuluvad arengukava järgi perearsti ja -õe teenuste kõrval veel koduõendus, ämmaemandusabi, füsioteraapia ja koolitervishoid ning võrgustiku teenustena ka hambaravi, apteegiteenus ja töötervishoid. Esmatasandi tervishoiu võrgustiku osa on ka statsionaarne õendushooldus ehk hooldusravi ning tulevikus vaimse tervise õe teenus.

Sotsiaalministeerium on ette valmistanud eelnõu, millega uuendatakse ja täpsustatakse koolitervishoiu ülesandeid ja korraldust. Eelnõu eesmärk on tagada, et igas koolis oleks kõikidel lastel turvaline ja tervislik. Seaduse muudatused on plaanitud 1. septembrist 2009.

Riigikogus on praegu lugemisel eelnõu, mis näeb ette, et 1. maist 2009 hakkab kõiki tööturuteenuseid ja –toetusi pakkuma Töötukassa. Tööturuamet lõpetatakse.

Uus töölepingu seadus jõustub 1. juulist 2009.

2009. aastal jätkuvad Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) toetatud viie riikliku programmi tegevused. Tegevusi viib programmide raames ellu sotsiaalministeerium koostöös allasutuste ja hallatavate asutustega.
Hoolekandeprogrammi raames on plaanis avada nõustamiskeskus Lõuna- Eestis. Keskus annab tööhõivealast infot nii füüsiliste, vaimsete kui ka sotsiaalsete erivajadustega inimestele ja nende pereliikmetele. Lisaks on plaanis koolitada 2000 sotsiaaltöötajat, kes hakkavad töötama uue sotsiaalteenuste andmeregistriga (STAR).
Kvalifitseeritud tööjõu programm pakub mitmesuguseid teenuseid sihtrühmadele, kes vajavad tööle saamisel abi ja nõustamist. Suurem tähelepanu pööratakse neile inimestele, kes on saanud koondamisteate ja neile, kes on juba koondatud.
Tööeluprogramm korraldab teavituskampaania tööandjatele, mis tutvustab elektroonilisi töökeskkonnaalaseid töövahendeid. Töövahend on mõeldud eelkõige tööandjatele kontoritöötajate töökeskkonnaalaste ohutegurite hindamiseks ning töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks.
Soolise võrdõiguslikkuse programm alustab aastat isaks olemise kampaaniaga. Veebruaris toimuval konverentsil käsitletakse töö- ja pereelu ühitamise temaatikat, keskendudes isa rolli tähtsustamisele perekonnas.
Rahvatervise programmiga arendatakse tervise – edendamist töökohtadel ja kohalikes omavalitsustes ning koolitatakse perearste patsientide alkoholisõltuvuse varase avastamise ja nõustamise alal.
2009. aastal kavandab sotsiaalministeerium kinnitada nelja ESFist toetatava meetme avatud taotlusvoorude määrused. Avatud taotlusvoorude kaudu on 2009. aastal võimalik ESFi toetust taotleda tööelu kvaliteedi parandamiseks ning puuetega inimeste ja nende pereliikmete tööhõive tõstmiseks. Samuti toetatakse tegevusi, mis aitavad ennetada tööinimese terviseriske ja tasakaalustada naiste ja meeste olukorda tööhõives. Avatud taotlusvoorude kogusummaks on terve perioodi peale aastani 2013 planeeritud üle 694 miljoni krooni.

Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) alustatakse 2009. aastal riiklike lastekodude ja erihoolekandeasutuste reorganiseerimist ja ehitamist.

Eli Lilles
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles@sm.ee  
www.sm.ee  

22. jaanuaril toimub internetiturunduse seminar

Teemaks see, kuidas oma turundus- ja teavitustegevust veebis korraldada juhul, kui Sul jagub pigem aega kui eelarvet (ehk asjad, mida saab teha tasuta või väga odavalt). Tegemist EI ole tasuta üritusega, küll aga on välja jagada priipääsmeid heategevusega tegelevatele mittetulundusorganisatsioonidele (MTÜ’d, SA’d, seltsingud jms) – kes/mis tegutsevad sotsiaal-, tervishoiu-, hariduse-, inimõiguste-, lastekaitse-, loomakaitse jms sfääris. Seega kvalifitseeruks suur osa ENÜ toimekatest liikmesorganisatsioonidest 🙂
Tasuta triipääsme saavad 100 esimest mittetulundajat, 1 priipääse per organisatsioon. Aasta just alanud ja pea ärkab ka muu rahvas, nii et kasutage juhust… ja pange end kirja, kel huvi interneti parema ära kasutamise vastu. 🙂

Täpsem info siin: http://www.altex.ee/e-tasuta-seminar

*****
Osale.ee osalusveeb

Järgmisel nädalal, 8. jaanuaril, toimub üks väiksem üritus – seoses Osale.ee’ga ehk siis riik püüab kodanikualgatusi julgustama hakata ning juturingi teemaks tulebki, kas ja kuidas oma ideed paremini valitsusele kuuldavaks teha. Tegemist on "kohvi ja küpsiste" üritusega, kuhu oodatakse aktiivseid kodanikke, kel juba olemas mõned mõtted/soovid seaduse muudatusteks ja kes tahaks oma ideele kõlapinda, eelhinnangut või abi vormistamiseks saada. Kinnine üritus, tasu ei maksta, raha ei küsita.
Kui Teil kellelgi huvi, andke palun mulle teada – siis selgitan juba lähemalt, mis ja kas 🙂

Kõike paremat,
Kris
—
***********************************************
Epp-Kristiina Keerov
e-Marketer 😉
Partner, Member of the Board
altex marketing Ltd.

skype: eppkris
phone: (+372) 621 0029
mob: (+382) 5330 1111

Web: http://www.altex.ee  
Blog: http://www.altex-marketing.com  

ps. Did you know we do SEO and digital auditing? 

Sveni uue aasta tervitused naisperele.

http://www.youtube.com/watch?v=Sr70T4yTKkA&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=Wg0I27ZJ9Vk&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=D574RDGXUio&feature=related  

Uuest aastast jõustuvad mitmed maksumuudatused. 1. jaanuarist 2009 jõustuvad mitmed maksumuudatused, mis puudutavad nii maksude tasumise korda kui mitmete maksumäärade muutusi.

Olulisim muudatus maksukorralduses on ettemaksukonto kasutuselevõtt, mis teeb elu lihtsamaks nii maksumaksjal kui maksukogujal. Üks ettemaksukonto võimaldab tasuda makse automaatselt konkreetse maksu tähtaja saabudes, samuti saab erinevaid makse tasaarveldada ilma selleks eraldi taotlust esitamata.

Uus aasta toob muudatusi ka autode erisoodustuse arvestamisel. Tööautoga erasõitude maksustatav summa tõuseb 2000lt kroonilt 4000le kroonile, mille eesmärgiks on vältida auto kasutamist palgakomponendina, samuti on 2003. aastal paika pandud määr juba ajale jalgu jäänud.

Samavõrra muutub soodsamaks isikliku auto töösõitudeks kasutamine. Edaspidi tõuseb maksuvaba piirmäär 2000lt kroonilt 4000le kroonile nendele, kes peavad sõitude üle arvestust. Neile, kes arvestust ei pea, jääb maksuvaba määr endiselt 1000le kroonile.

1. jaanuarist muutuvad mitmete teenuste ja kaupade käibemaksumäärad. Senine soodusmäär 5% tõuseb 9%-le raamatutel, perioodikal, ravimitel ja majutusteenustel. Etenduse- ja kontserdipiletite, matusetarvete ja –teenuste ning ohtlike jäätmete käitlemise puhul peab edaspidi arvestama 18%-lise käibemaksuga.

Järgmise aasta algusest muutuvad ka mitmete liiklusregistri ning kodakondsus- ja migratsiooniameti toimingute riigilõivud, mille määrad pole viimastel aastatel tõusnud. Näiteks tuleb alates 1. jaanuarist rohkem raha tasuda auto registreerimisel, ARKi eksamite sooritamisel või juhilubade väljastamisel.

Mitmed maksumäärad jäävad aga ka järgmisel aastal 2008. aasta tasemele. Tulumaksumäära 21 protsenti jääb kehtima ka 2009. aastal, samuti jääb samale tasemele maksuvaba tulu 2250 krooni kuus. Ettevõtete tulumaksu osas aastapõhisele maksustamisele üle ei minda, vaid jätkatakse senise süsteemiga. Samuti jäävad samaks kõik aktsiisid, ühtne tollimaksumäär reisijatele aga juba vähenes 1. detsembril 2008 3,5%lt 2,5%ni.

Lühikokkuvõte maksumäärade muutustest on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel http://www.fin.ee/doc.php?81446 .

Lisainfo:
Annika Vilu
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
tel 611 3491
gsm 50 19602
e-post: annika.vilu@fin.ee