Vabariigi President emadepäeva kontsertaktusel 11. mail 2008 Estonia kontserdisaalis

11.05.2008
Kallid emad ja vanaemad.
Armsad isad ja lapsed.
Hea Eesti rahvas.

Lähedastega koos oldud aeg on kõige kallim aeg meie elus. Seda on alati liiga vähe. Emadepäevast rõõmsamat päeva vist ei saagi olla, arvan ma. See on ju kõige kallimate inimeste ja nendega koos olemise aeg, olgu see ilmsi või mõtetes. Aga ka ilmsi pigem omadega omaette kui pidulikul aktusel või kontserdil, paratamatult eemal kodust, perest, üksteisest.

Emaduse ja perega seotud jutt kõlab tihti tarbetult asiselt. Just nagu oleks ema eelkõige Eesti rahva ja kultuuri edasikestmise vahend. Ei, sõbrad, oma rahvas, oma keel ja oma kultuur on see keskkond, kus meil on erakordselt, suisa parimalt hea olla. Aga meie olemise kese on meie emad, meie vanemad, meie pered.

Lihtne on tõlkida pereks saamist ja olemist emapalga suuruse ja kestuse, lasteaiajärjekorra pikkuse ning sündide-surmade suhtarvu ehk loomuliku iibe numbrite keelde. Mõistagi võib ka seda teha. Aga kuidas mõõta meie emade õnne ja rõõmu?

Ma ei tea, küll aga tean, et see on meie südame, mitte mõistuse rehnut.

Meie armastus väljendub nii sageli mures: me muretseme laste ja vanemate käekäigu, muretseme lapsevanemaks olemise loobumiste ja selle hinna üle, karjääri, eneseteostuse ja sissetuleku pärast. Me teame, et Eesti naine ja Eesti ema jagab oma armastust, muret ja kohusetunnet ka töökohal, olles kõige rohkem tööga hõivatud naine Euroopas.

Seda armastust on järelikult tõesti mõõtmatult palju.

Aga, sõbrad, teeks üha enam nii, et armastus väljendub ka rõõmus!

Teeks nii, et me koostame mõtteis oma rõõmude loetelu. Teeks nii, et me loeme selle täna, sobival ajal ja sobivas kohas, meie pere emadele ette. Lubage, ma loen enda oma siin.

Koostegemise rõõm: oleme seda õppinud oma esiemadelt aegade hämarusest. Nädal tagasi tegid Eestit talgutel puhtamaks ka paljud need, kes Balti ketti oma nooruse tõttu mäletadagi ei saa. Aga mis muu see on, kui emadelt saadud omakasupüüdmatu suhtumine oma ümbrusesse, loodusesse, meie riiki ja tulevikku.

Teadmiste rõõm: homme, kallid emad, on taas koolipäev. Tegelikult on iga homne koolipäev, ja teie, emad, teate seda paremini kui keegi teine. Emast saab alguse iga väikese inimese suhe raamatuga, lugemise ja kirjutamisega. Kahjuks on isa sealjuures näha ja kuulda aina harvemini. Ema antud õppimise ja enda harimise tung on see väärtus, mille peal laps suureks kasvab.

Kestvuse rõõm: ema on see, kes kannab edasi emakeelt ja kirjakeelt. Mitte ainult kestmisena, vaid ka kestvusena. Ema on see, kelle juttu laps kuuleb juba enne sündi. See emade jutt, emade keel, emade lood meie peredest ja meie lähikonnast, olnust olevale, läbib püsiva lõimena kogu meie riigi kangast.

Sõpruse rõõm: kõik need rõõmud, kallis ema, väljenduvad meie elus nii riigi kui ka väga isiklikult minu kui poja, kui oma naise mehe elus. Ma olen tohutult tänulik, et sa hoiad me kodu ja meie mälestusi, et sa ärgitad mind ja meid saama paremaks ja targemaks. Ja ma tahan su sõprust tunnustada olles ise parem, olla sinu kõrval kauem ja kindlamalt.

Eestis on ju täna nii, et naisel on mehest rohkem haridust, ta elab mehest oluliselt kauem, aga üksindus vaimses mõttes või siis elu kuldsetel aastatel pole sõbrale vääriline saatus.

Terve Eesti ärkamisaeg oli täis kurtmist selle üle, et haritud eesti mehed pidid võrdse partnerluse nimel saksa naisi kui ainsaid haritud naisi kosima. Ja lapsed neis peredes kippusid muidugi saksakeelseteks kasvama.

Sellest murest kantuna hakati esimesel võimalusel naistele õppeasutusi rajama ja neile kohti olemasolevates välja võitlema. See võitlus oli edukas, kuid on tänapäevaks viinud selleni, et seda, mida mehed ärkamisajal, peavad nüüd kurtma naised: haritud meeste nappus kodumaal sunnib võrdse partnerluse nimel kosima välismaalasi.

Mistõttu korrakem lauset, mida Eduard Ludvig Wöhrmann kuulutas juba 100 aastat tagasi: “mees peab tarkust taga nõudma!” Mees peab, sest naine ihkab õigusega. Nüüd siis elame olukorras, kus ema peab ikka hoolitsema ja vaatama, et mees tarkust taga nõuaks ja koolis kaugele jõuaks. Saaks haritud meheks. Haritud abikaasaks.

Mina aga lisaks veel õndsale Wöhrmannile täna: ”mees peab tervist taga nõudma!”

Seepärast kõlagu emadepäeval üleskutse just isadele ja meestele: minge kooli! Harige oma vaimu ja kandke hoolt tervise eest. Nii tunnustate te emasid kõige rohkem. Nii oma laste ema kui ka omaenda ema, kelle suunavad õpetussõnad võiksid meil jäädagi kõrvu helisema.

Hoidke ja armastage üksteist! Ilusat emadepäeva!

Oleme rõõmsad, kui tähistate seda sündmust koos meiega
laupäeval, 17. mail kell 12.00 Tallinna Matkamajas (Raekoja plats 18)

RÕÕMUS KOOLIPÄEV

sisaldab meenutusi ja meelelahutust, tantsu ja laulu, üllatusi ja ühistegevust,
vilistlaste tervitusi ja lektorite pihtimusi
Kuulutatakse välja Svenska Kvinnoförbundeti poolt asutatud Fond EH stipendiaat

Et erivajadustega lapsi tavakooli integreerida, tuleks Eesti koolis loobuda orienteeritusest üksnes tulemustele.

On riike, kus puuetega lapsi on hakatud õpetama tavakoolides. Eeskätt selleks, et kaasõpilased õpiksid maast madalast puuetega inimeste kui ühiskonna täieõiguslike liikmetega arvestama. Kas selline koolisüsteem oleks ka Eestis võimalik? Osaliselt kindlasti, kuigi selle saavutamine pole lihtne.
Näiteks juba kerge intellektipuudega laps vajab õppimist lihtsustatud õppekava alusel ja tema õpetajateks peavad olema eripedagoogilise haridusega spetsialistid. Veelgi enam vajavad spetsialiste mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega õpilased. Mõõduka intellektipuudega laps õpib tavaliselt ainult oma nime kirjutama ning arvutab kümne piires. Selliste teadmistega ei ole võimalik isegi tavakooli teisest klassist kaugemale jõuda.

Vabaneda „riigieksamite tondist”
Ka käitumisprobleemidega (hüperaktiivsus, agressiivsus) õpilastel on Eesti koolisüsteemis raske hakkama saada. Ilma tugisüsteemideta (eripedagoog, abiõpetaja, psühholoog, sotsiaalpedagoog jms) on see pea võimatu.
Samas saaks normintellektiga ja liikumispuudega noor väga edukalt tavakooliprogrammiga hakkama. Juhul kui õpetajad ja kaasõpilased on mõistvad ning koolis on tingimused näiteks ratastooliga liikumiseks.
Eesti koolisüsteem on tulemuskeskne ja astmeliselt üles ehitatud. Õpilastel tuleb sooritada tasemetöid ja eksameid järgmisele tasemele jõudmiseks. Kuni koostatakse koolide omavahelisi tulemusedetabeleid, on puuetega õpilased koolide jaoks takistav tegur „kõrgetele” tulemustele jõudmisel. Seegi asjaolu takistab puuetega laste integreerumist tavakooli.
Et tuua puudega laps tavakooli, peaks Eesti loobuma tulemuskesksest haridusfilosoofiast ning painavast „riigieksamite tondist”. Kogu õppekava peaks olema kantud hoiakust, mille sisuline eesmärk on elus hästi (eetiliselt) toime tulev inimene. Lihtsustatult väljendades tähendaks see õppekavas rohkem humanitaar- ja vähem reaalaineid. Nagu on näidanud Soome hariduselu kogemus, tõuseb just iseseisva mõtlemise õppimise ja loomingulisuse kaudu õpilaste tase ka reaalainetes.
Samuti oleks vaja tavakoolide juurde luua senisest enam tugisüsteeme, mis võimaldaks tuua kergema puudega lapsi senisest enam tavakoolidesse. Ning intensiivsemalt tuleks tegelda käitumisprobleemidega lastega, et nad põhikoolist välja ei langeks. Nii kujuneksid koolidest ühiskonna inimlikkust kandvad, tõelist hoolivust kasvatavad keskkonnad.

Näitab ühiskonna heaolu taset
Koolielus toimuv on ühiskonna peegeldus. Kahjuks on meie varakapitalistlikus lapsehaiguses paljude põhieesmärk individuaalne edukus. Edu­kust soovivad täiskasvanud nõuavad ka oma lastelt häid eksamitulemusi. See on katkematu stressi, depressiooni ja neuroosi allikas.
Suhtumine puuetega inimestesse näitab ühiskonna heaolu üleüldist taset. Totalitaarsetes riikides eraldati puuetega inimesed kinnistesse asutustesse (NSVL) või hoopis steriliseeriti (natsistlik Saksamaa). Suletud ühiskondades valitseb inimeste hingedes kas otsene või varjatud hirm süsteemi poolt tõrjutud saada. Hirmu all hakatakse ka ise tõrjuma neid, kes keskmisest erinevad. Avatud ühiskonnas selline hirm puudub. Alles siis, kui igal inimesel on individuaalne sisemine vabadus enesekohaseks eneseteostuseks, saavad sündida võrdsed võimalused. Mida enam on puuetega inimesed ühiskonda integreeritud, seda suurem on selle ühiskonna heaolu tase.

Puuetega lapsi on vaja integreerida ja nad võiksid õppida koos teiste lastega, kuid omaette eriklassis. Suurtes klassides erivajadustega laste õpetamine on komplitseeritud mitmel põhjusel.

Elus hakkama saamine on seotud kooliga, seetõttu on oluline, et võimali­kult paljudel inimestel oleks hea haridus. Integreerides puuetega lapsi tavakooli, satuvad nad kohe silmitsi probleemidega. Esiteks on puuetega lastel raske tavakooli õppekava järgida.
Toon näite oma pedagoogikarjäärist. Noore õpetajana töötasin koolis, kus õppis vaimse puudega 16-aas­tane neiu. Püüdsime kolleegidega teda igati aidata ja toetada, kuid hästi see ei õnnestunud, sest tema mahajäämus teistest oli liiga suur. Haridussüsteemis, kus on tähtsad eksamitulemused, puudega laps hakkama ei saa. Kutsusime kokku pedagoogilis-meditsiinilise komisjoni ja tegime otsuse, et tüdruk vajab erikooli, sest talle oli jõukohane lihtsustatud õppekava.

Ranged nõuded
Jakob Westholmi Gümnaasiumi on keeruline vastu võtta ka füüsilise puudega, kuid vaimselt terveid lapsi. Kuna meie kooli hoone kuulub muinsuskaitse alla, ei saa me ehitada välja vajalikke lifte, treppe jne. Näiteks mõni aasta tagasi soovisime maja fassaadile ehitada lifti, mille abil oleksid saanud ka ratastoolis inimesed liiku­da, kuid muinsuskaitse nõuete tõttu ei saanud seda teha. Fassaad pidi jääma selliseks, nagu see on.
Meie koolist võib siiski ka ühe positiivse näite tuua. Mõni aasta tagasi õppis meil liikumispuudega tüdruk, kes vajas kõndimiseks seina tuge või teiste abi. Püüdsime teda terve kooliperega jõudumööda aidata. Oli valus vaadata, kuidas ta keerulises koolihoones mööda kõrgeid treppe liikuma pidi. Kuid tihtipeale tõrjus ta ka meie abikäe – temas oli edasipüüdlikku jonni. Õppimises oli ta tubli ja lõpetas kooli koos klassikaaslastega. Seega ei saa väita, et Westholmi gümnaasiumis ei võiks õppida füüsilise puudega vaimselt terve laps – kõik sõltub puude raskusest –, kuid vaimse puudega laste vastuvõtmiseks ei ole meil kahjuks võimalusi.

Eriklass vastab vajadustele
Puuetega lapsi on vaja integreerida ja nad võiksid õppida koos teiste lastega, kuid omaette eriklassis. Suurtes tavaklassides õppides vajavad nad palju rohkem õpetajate tuge ja tähelepanu, kui õpetaja pakkuda suudab. Ka õpetajad vajavad sellisel juhul eriväljaõpet ning kindlasti ka mõningaid meditsiinilisi teadmisi.
Ka praegustes tavaklassides on väga erineva tasemega lapsi ja seegi olukord on õpetajale keeruline. Mõned lapsed saavad õppimisega kenasti hakkama, kuid mõned, näiteks närvilisemad lapsed, vajavad sageli järeleaitamist. Terve lapse puhul võib järeleaitamise vajadus olla ajutine, puudega lapse puhul on see pidev.
Kui nn tavalastel on kohati õppimistega raskusi, siis puuetega lastel oleks meie õppeprogrammi juures väga keeruline ja nad ei suudaks teistega sammu pidada. Neil on kindlasti vaja oma programmi. Arvan, et selliseid koole, kus on mõningad eriklassid, võiks igas omavalitsuses olla vastavalt vajadusele kas üks või kaks. Kui iga kool peaks ehitama eriklasse ning kaasama eriväljaõppega lisaõpetajaid, läheks see riigile tohutult kulukaks.

Olete oodatud EPNÜ teabepäevale “Täisväärtuslik elu puuetega naistele”, mis toimub 17. mail. 2008. aastal Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses algusega kell 11.00. Registreerimine kestab kuni 10. maini.

Teabepäeva päevakord on järgmine:

Kell 11.00 – 11.30 Registreerimine ja hommikukohv
– „ – 11.30 – 11.45  Koosoleku juhataja, protokollija ja häältelugeja määramine
– „ – 11.45 – 12.15  2007. aasta majandusaruanne ja selle kinnitamine 
– „ – 12.15 – 13.00  Jelena Pipper – Saksamaa konverents
– „ – 13.00 – 13.15  Maarja Kaplinski – Madriidi konverents
– „ – 13.15 – 13.20  Kairi Rohtmets – Lissaboni konverents ja meesteuurimus
– „ – 13.30 – 13.45  Margit Rosental – Äsjaloodud iskiliku abistaja võrgustikust
– „ – 13.45 – 14.00  Uue juhatuse valimine
– „ – 14.00 Lõuna
– „ – 14.45 – 15.15  Euroopast tulenev sootundlik invapoliitika (lektor Monika Haukanõmm)
– „ – 15.15 – 15.45  Sootundlikkus (lektor Ülle-Marike Papp)
– „ – 15.45 – 16.30  Kvalitatiivne uuring – kuidas ja miks? (lektor Katrin Niglas)
– „ – 16.30 – 17.00  Kokkuvõte ja tagasiside päevast. Head teed osavõtjatele

Lähem info e-posti aadressil: tallinn@epnu.ee või telefonil: 56453468

Pressiteade
2. mail 2008.a.
Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) alustab toetuste eraldamist kodanikuühendustele

KÜSK toetab esimeses taotlusvoorus projekte, mille tegevused keskenduvad maakonna, suurema või väiksema väljakujunenud piirkonna (sh ühinevate omavalitsuste alal) kodanikuühenduste omavahelise ning ühenduste ja avaliku võimu ja äriühingute esinduskogude koostöö ja kaasamise edendamisele.
Taotlusvooru maht on 2,6 miljonit krooni.

Tiit Riisalo, KÜSK nõukogu esimees: "KÜSKi käivitumine on oluline samm Eesti kodanikuühiskonna arenemisprotsessis, riigi ja ühenduste suhetes. Selle kaudu edeneb ühistegevus piirkondliku identiteedi tugevdamiseks."

Täpsem toetuse taotlemise tingimused ja kord ning taotlusvormid on aadressil: http://www.kysk.ee. Projekte oodatakse hiljemalt 5. juuniks 2008.a.

Agu Laius, KÜSK juhataja: "KÜSK jagab riigi raha ning on tähtis, et riigil oleks kindlus maksumaksja raha õige ja kontrollitud kasutamise üle. Samas teab KÜSK hästi kodanikuühenduste vajadusi."

Taotlusvooru teabeüritused toimuvad:
Tartus 9. mail kell 13.00 Tartu Maavalitsuse saalis (Riia 15).
Tallinnas 16. mail kell 15.00 Tallinna Vanalinna gümnaasiumi auditooriumis (Vene 22).

Vastavalt valitsuse tegevusprogrammile asutati 2008. aastal Kodanikuühiskonna Sihtkapital, mille eesmärgiks on kaasa aidata Eesti avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel.

Info:
Agu Laius tel: 5082997, e-kiri: Agu.Laius@kysk.ee

———-
Mr. Agu Laius Tel. + 372 50 82997
E-kiri: agu@kysk.ee ; agu@jti.ee ;
Koduleht: www.kysk.ee ; www.jti.ee  

Õpetajate Leht. 25.04.2008.
Fookusuurimuse „Inimkaubandus ja prostitutsioon – kutse- ja kesk­kooliõpilaste perspektiiv” eesmärk oli saada teada, mida arvavad 17–20-aastased kesk- ja kutsekooliõpilased inim­kau­bandusest ja kuivõrd tunnetavad nad end riskirühmana.

http://www.opleht.ee//Arhiiv/2008/25.04.08/koik.shtml

Selgus, et inimkaubandus on noortele üsna kauge ja võõras probleem. Et vestluste keskseks teemaks osutus inimkaubanduse üks alaliik – prostitutsioon –, keskendub artikkel intervjueeritute sellealaste hoiakute ja stereotüüpide analüüsimisele.

Tauniv suhtumine
Nii noormeeste kui ka neidude hoiak prostitutsiooni ja prostituutidesse oli laias laastus negatiivne. Ühiselt tunnistati, et suhtumine sõpra või tuttavasse muutuks halvemaks ning võiks tipneda isegi läbikäimise vähendamisega, kui selguks, et viimane müüb oma keha. Neidude esmareaktsiooni prostituutide suhtes iseloomustavad kõige täpsemalt sõnad „ebanormaalsed”, „haiged”, „midagi väga valet tegevad inimesed”, „laisad” ja „rahahimulised”.
Et kõik tütarlaste rühmad väljendasid spontaanset vastikust, võib oletada, et tegemist on prostituudi stereotüübi väga lihtsustatud versiooniga. Pärast teema üle järele mõtlemist hakkas vestlustest välja kooruma loogiliselt seletavaid ja prostituute mõista püüdvaid põhjendusi sellele, mis ajendab naisi seksiärisse astuma. Üldisele ja väga lihtsustatud stereotüübile lisandusid sellised motiivid, nagu lihtsa väljapääsu otsimine, mugavuste jahtimine, (majanduslikud) eluraskused, riskipiirkonnast pärinemine, koduse kasvatuse puudumine, poolik haridus, madalad ambitsioonid, seniste toetajate kadumine või halbade sõprade tekkimine. Kuigi enamik nimetatud tunnustest sisaldab negatiivseid väärtusi, mis keskmise gümnaasiumi­õpilase või kutsekooli lõpukursuse noore väärtushinnangutega ei haaku, leidub nende hulgas ka selliseid, mis viivad intervjueerituid inimkaubanduse riskigrupiga samastumisele sammukese lähemale.

Stereotüübid visad kaduma
Prostituutide profiile luues nimetati ka selliseid potentsiaalseid oma keha müümisele viivaid tegureid, millega osalejad ise olid kokku puutunud (nt Ida-Virumaa kui riskipiirkond) või mis võivad ootamatult tabada igaüht (nt sõprade-toetajate kadumine, majandusliku kriisiolukorra tekkimine). Loogilise järeldamise ja argumenteerimise tulemusena loodud sihtrühmad vastavad rohkem tegelikkusele kui esmalt silme ette kerkinud kujutluspilt „tüüpilisest” prostituudist. Neist võib kaudselt välja lugeda, et prostitutsioon ei olegi tavalisest noorest sedavõrd kaugel seisev nähtus.
Kutse- ja keskkoolinoored ei leia siiski, et just nemad kuuluvad inimkaubanduse riskirühma. Isegi siis, kui oldi põhjalikult analüüsinud võimalikke prostituudiks hakkamise tagapõhju ja välismaale tööleminekuga seotud ohte, leiti, et pigem tuleks sellest teemast rääkida nooremate, rumalamate ja naiivsematega, sest nende endi ohtusattumine on peaaegu välistatud.
See näitab, et üleüldine stereotüüp laiskadest, rahahimulistest, ebanormaalsetest jmt prostituutidest ja enese selge vastandamine neile on visa kaduma.
Stereotüübi laiendamisest ja hoiaku muutumisest sõltub, kuidas noored riske tajuvad ning milliseid otsuseid vastu võtavad. Kui vaesest regioonist pärit ja välismaale lihtsa vaevaga palju raha teenima minev nooruk end mingilgi määral ohustatuna ei näe, võib see viia ettevaatusabinõude vältimise ning valede otsuste tegemiseni.
Üks näide stereotüübist kinnihoidmisest on see, kui usutakse, et prostituudiks olemine on koristajaametiga võrdselt madala mainega, ent palju lihtsam rahateenimisvõimalus. Seega otsustatakse kahe „halva” vahel valides selle kasuks, mis arvatakse olevat füüsiliselt lihtsam ning kus saab halva mainega tööd teha teiste eest varjatult.
Ka prostituudi teenuste tarbija koh­ta levivad kindlad stereotüübid.

Seksiost üldiselt aktsepteeritud
Noormehed pidasid seksi ostjaid täiesti tavalisteks, normaalseteks ja aktsep­teeritavalt käituvateks meesteks. Nad suhtusid prostituudi juures käimisse kui levinud meelelahutusse, heaks va-
helduseks rutiinile, ega välistanud se-da ka enda tulevikku silmas pidades.
Neidude esialgne hoiak oli poiste omast märksa negatiivsem, sisaldades viidet n-ö kergema tee valimisele, ent siiski meeste käitumist õigustav („meestel ongi naistest suuremad seksuaalvajadused”, „prostituutide külastamine hoiab pereelu korras”). Pärast mõningast arutelu jõuti ka prostituudi kliendist rääkides esialgsete stereotüüpide lahtivõtmiseni ja nimetati kaheksa motiivi: püsipartneri puudumine, ekstreemsed soovid, vahelduse otsimine, kiire elutempo, meelelahutus, alkoholijoove, eakaaslaste surve ja enesekehtestamine raha abil. Need vastavad rohkem tegelikkusele ning võimaldavad näha enam seoseid praeguste koolipoiste ja tulevaste potentsiaalsete seksiostjate vahel. Väga lihtsustatud seksiostja stereotüübi hoidmine tähendaks, et noormeeste heakskiitev suhtumine prostituutide kasutamisse viiks nende klientide taastootmiseni. Seda kinnistaks neidude arvamus, et meestel ongi loomu poolest kõrgemad seksuaalvajadused kui naistel ning seega on parema võimaluse puudumisel või koduste pingete ärahoidmiseks bordellides käimine isegi õigustatud.
Prostituutide külastamine saaks hoogu juurde kahel põhjusel: esiteks lähtuvalt sellest, et stereotüübi kandja teab enda kohta käivaid stereotüüpe ning püüab käituda neile vastavalt, teiseks selle tõttu, et konkreetsele käitumisele pidevalt antav tagasiside mõjutab tegutseja hoiakut nimetatud käitumise suhtes. Kui mehed on teadlikud, et naised näevad neid suuremate seksuaalsete vajadustega ja aeg-ajalt sellist meelelahutust otsivatena, motiveerib see neid sellekohast käitumist jätkama. Teisalt „kiidavad” noormehed üksteist prostituutide juures käimise eest, mis samuti stimuleerib mainitud käitumist kordama. Siit järeldub, et noored ei näe prostitutsiooni esmajoones kui naistevastast vägivalda, vaid kui ühiskonnas teatud vajadusi rahuldavat loomulikku nähtust.

Raha meelitab
Välismaale tööleminekusse suhtusid kõik intervjueeritud positiivselt. Peamine motiveerija on ootus teenida palju raha, kusjuures venekeelsed noored väljendasid eriti selgelt, et kõrge palga nimel oleksid nad valmis tegema peaaegu igasugust tööd. Kui enamik noori arvas, et inglise keelega saab kõikjal maailmas hakkama, siis osa vene neide eristus teistest, uskudes, et kohaliku keele õppimine läheb väga kiirelt ning ainult töö eesmärgil välismaale minnes ei olegi vaja keelt osata.
Sarnaselt Pajumetsa 2002. a tehtud uurimusega pidasid fookusgruppides osalenud kõige turvalisemaks minna välismaale tööle tuttavate soovitusel. Samas ei välistata võõrasse riiki omal käel tööd otsima minekut. Töölepingu puudumist aktsepteeritaks juhul, kui töökoht asub Eestis või lähiriikides, selle on muretsenud mõni tuttav või kui palk on väga hea.
Socio uurimus kinnitas Pajumetsa järeldust, et noored on valmis välismaale töölemineku võimalusest üsna kergekäeliselt kinni haarama, tajumata enda kuulumist inimkaubanduse riskirühma. Tõsi, Ida-Virumaa noored näevad ennast oma päritolupiirkonna tõttu inimkaubitsemisest veidi rohkem ohustatuna, samas on nad teistest riskialtimad. Riskirühmaks olemist suurendab ka stereotüüpne mõtlemine „kahtlastest kuulutustest”, mis paneb valvsust kaotama vähem läbinähtavate värbamisskeemide suhtes.
Teoreetilised teadmised, kuidas end ohtu sattumise eest kaitsta, noortel küll on, kuid tõenäoliselt neid eriti ei kasutataks. Mõlemas uuringus ilmnenud töölepingu olemasolu alahindamine ja ainult inglise keelega hakkama saamise ületähtsustamine on ohu märgid, millele tuleks ennetustegevuses erilist tähelepanu pöörata.
Socio uuringukeskuse materjale

Räpinas, 26. aprillil 2008. aastal.

On Eesti Vabariigi juubeliaasta. Suur õnn, et meil on oma riik, mida tuleb meil hoida ühiselt ja igaühel eraldi ning kasvatada turvaliseks ühiskonnaks. Vabariigi juubeliaasta tunnuslauseks ju ongi ,,ÜHISELT EHITATUD RIIK“

Eesti Vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves ütles uusaastakõnes: ,, Me oleme õnnelik rahvas. Me saame oma riigis, oma kultuuris ja iseendas täna jälle kindlamad olla kui kunagi varem. Kindel ja õigusel püsiv riik vaatab oma kodanikele otsa.“

Kui me vaatame täna julgelt enda sisse ja avatud silmadega enda ümber siin Kagu-Eestis, siis see riik, millest president uusaastakõnes rääkis, on meie jaoks paraku teine. Igapäevaelu, mida Eestimaa äärealadel kogeme tähendab auklikke ja tolmuseid teid, suletud koole, rahvamaju, raamatukogusid, poode, apteeke ja postkontoreid, tühje kodusid, ärajäänud bussiliine, raskustes kohalikke ettevõtjaid, tööotsinguil noori siirdumas linna, hirmu arstiabi kaugenemise ja riigimetsa hämara tuleviku ees.

Kuidas aga elada ja tegutseda edasi, et tekiks kindlusetunne Eestist kui tervikust? Et kõik, kes me siin elame, võiksime tajuda, et meist hoolitakse. Igal ajal ja igal pool.

Meil on teile palve. Ärge vaadake meist mööda.
Püüame koos teha nii, et iga memm metsa tagant ootaks bussi teades, et see tuleb; et koolilapsed saaks kodu lähedal õppida; et riik oskaks ja suudaks toetada neid, kes ettevõtluses püüdlevad tegudele; et inimesed, kes Kagu-Eestis elavad, ei peaks kogema elamisväärset elu vaid võitlusena ellujäämise nimel.

Kutsume teid üles mõtlema meie olukorrale, mõistma meid ning tegutsema Eestimaa äärealade huvide kaitsel. Meil on teid vaja. Nii nagu Eesti riigile on vaja meid – igat oma riigi kodanikku.

Soovime, et Vabariigi Valitsus esitaks Riigikogule koheselt menetlemiseks Regionaalse arengu seaduse eelnõu ning seisaks igati selle kiire vastuvõtmise ja jõustumise eest.

Kagu-Eesti Naiskogu juhatuse liikmed:
Anne Meier
Viktoria Laanelind
Virge Mastik
Riina Mikko
Inara Luigas

Esmaspäev, 28. aprill 2008. Oma Saar.
Kuressaare gümnaasiumi kaplan ja aastaid Saare maakonnas Saarte praostkonna vikaardiakonina teeninud Katrin Keso-Vares esitas 2008. aasta alguses otse peapiiskopile Andres Põdrale õpetajaametisse pühitsemise soovi, sest Saar-te praost Veiko Vihuri oli keeldunud esitamast vikaarõpetaja ametikohta, tuues põhjenduseks nii selle, et Saarte praostkonnas pole vaja vikaari, kui ka kandideerija soo.

“See on kõigi naisvaimulike ametiau solvamine. See, et Veiko Vihuri ei taha naisi ordineerimisele lubada,” oli Katrin Keso-Vares praosti käitumisest nördinud. “Eelmisel kevadel ordineeriti terve hulk diakoneid, ja ma küsisin praostilt, et kas ka mind ei võiks saata. Siis läks ta natuke närvi, et on nii kiire-nii kiire, et praegu ei saa. Hiljem rääkisime sellest ja lõpuks tuli siiski välja, et ta ei poolda naiste ordinatsiooni.” Eesti evangeelsel luterlikul kirikul ei ole muide seisukohta, et naisi ei ordineerita.

Praost Veiko Vihuri ei soovinud kommenteerida omaöeldud lauset, mis on kirjas Keso-Varese EELK vikaarvaimuliku 2007. aasta tegevusaruandes: “Ma ei poolda naiste ordinatsiooni, kuna see käib mu südametunnistuse vastu.” Töövestluste arutamist ajakirjanikuga peab ta ebaeetiliseks: “Ma ei hakka tööalaseid asju ajakirjandusse tooma, sest siis käituksin ma praostina ebaeetiliselt.”

Keso-Varese sõnul olevat praost ka väitnud, et Saaremaa ei vajagi vikaari. “Ega ma seda isikliku kasu pärast taha. See on oluline ja vajalik minu töös, kus tuleb armulauda seada ja sakramente jagada. Möödunud aastal oli mul aasta kohta ligi 70 jumalateenistust. On imelik ja kummaline kuulda praostilt, et vikaarõpetajat ei ole vaja,” oli Keso-Vares imestunud.

Vikaardiakonil ei ole luba jagada armulauda, kummatigi on Keso-Vares seda siiski teinud. Loa taotleb tema otsene ülemus vastavalt vajadusele tavaliselt pikemaks perioodiks, kolmest kuust kuni ühe aastani, et ta saaks sakramenti läbi viia.

Samas kinnitas Saarte praost, et kui Katrin Keso-Vares kandideeriks kuskile kogudusse, siis tuleks tema õpetajaks ordineerimine päevakorda. “Hooldatavas koguduses saab hooldajaõpetaja igal ajahetkel taotleda koguduse õpetaja ametikoha täitmise (ehk kõnekeeles vakantsi) väljakuulutamist,” rääkis Vihuri sellest, et see ei ole kindlasti olnud takistus, et keegi vakantsete kohtade puudumise tõttu kandideerida ei saaks. “Samuti võib suure töökoormusega koguduse õpetaja teha ettepaneku abiõpetaja koha loomiseks oma koguduses.

Kohalik probleem

“Ei ole mõeldav, et meil ei toimuks mõnel pühapäeval armulauaga jumalateenistust,” on kirjas Saarte praostkonna abipraosti Anti Toplaani soovituskirjas peapiiskop Andres Põderile.

Saarte praostkonna Saare maakonna piirkonnas on 15 kogudust ja seitse koguduseõpetajat. “Probleem on näiteks puhkustega. Kui õpetaja tahab puhkama minna, keda ta siis ennast asendama leiab. Selles suhtes võiks olla küll 1–2 vaimulikku Saare maakonnas juures,” möönis Veiko Vihuri, et tegelikult ei kata need seitse koguduseõpetajat tervet maakonda ära.

“Katrin Keso-Varese õpetajaks ordineerimine on õige ja vajalik ning EELK Saarte praostkond vajab vikaarõpetajat, kes saaks pidada kiriklikke talitusi ja armulauaga teenistusi,” on Kihelkonna, Kärla ja Mustjala koguduste õpetaja Rene Reinsoo seisukoht. “Katrin (Keso-Vares) on aidanud kaasa teiste koguduste teenimisel ja nõnda on juba teinud vikaarõpetaja tööd ning ta on seda teinud väga hästi.”

Sarnaselt arvavad ka teised Saaremaa kirikuõpetajad, kelle koguduste juures on Keso-Vares teenimas käinud – Anti Toplaan ja Anu Konks. Tal on head soovitused nii Saaremaa Usu ja Valguse liikumise juhilt Virge Nemvaltsilt kui ka Kuressaare linnavalitsuse lastekaitse spetsialistilt Helle Kahmilt.

18. nädal 2008.

EMSLis KÄSIL.

EMSLi tänavune üldkoosolek toimub reedel, 16. mail algusega kell 16.15
meie liikme Miikaeli Ühenduse ruumes Tallinna Vanalinna gümnaasiumis (Vene tn. 22). Enne seda, kella 15-16 toimub samas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali teabetund. Üldkoosolekule on oodatud lisaks EMSLi liikmetele ka liitumisest huvitatud organisatsioonid.

Päevakord, materjalid ja registreerimine:
http://www.ngo.ee/yldkoosolek . 

Eelmisel nädalal toimunud kodanikuühiskonna aasta tegijate üritusest näeb
pilte http://www.ngo.ee/21480 siit, samuti on ära toodud olulisemad
mõtted peetud kõnedest. Selle nädala jooksul lisandub ka Jaak Aaviksoo
ettekanne täies mahus. Kel huvi mänguteooria ja ratsionaalsuse vaheliste
seoste vastu visaku pilk peale!

RAHASTAMINE

http://www.ngo.ee/21565  Hansapank avab uudse annetuskkeskkonna, mille
vahendusel saavad Eesti mittetulundus-organisatsioonid oma projekte
avalikkusele tutvustada ja eraisikud lihtsalt heategevuseks annetusi teha.

ECAS on valmis saanud kaheköitelise põhjaliku juhendi Euroopa Liidu
rahade juurde?. Hind on mõistlik, http://www.ngo.ee/21221 uuri siit.

Programmi Kultuur tähtajad, koostöö Brasiiliaga http://www.ngo.ee/21362
ja muud.

KOOLITU PARIMATEGA

Euroopa Noored projektikirjutamise seminar homme
http://www.ngo.ee/21459 Pärnus.

Eesti Tööandjate Keskliit koostöös Tööturuameti ja Tervise Arengu
Instituudiga korraldab http://www.ngo.ee/21410  tööhõive seminaride sarja
tööandjatele, kus räägitakse, mida tähendab tööandjale riskirühmade
palkamine.

AHA Keskus kutsub põhjalikule õhtusele http://www.ngo.ee/21383

raamatupidamise algkursusele.

KOHUSTUSLIK KIRJANDUS

Euroopa Komisjoni http://www.ngo.ee/21623 uudiskiri

Eesti Euroopa Liikumise http://www.ngo.ee/21569 uudiskiri

OSALE AKTIIVSELT

Eesti Päevaleht ja Rein Sikk koostavad ülevaadet Riigikogu liikmete
tuntuse ja tegevuse kohta. Küsitlus asub http://www.eformular.com/sikuke/riigikogu.html siin.

8. mail toimub Tallinnas Õpetajate majas juhendamise ja mentorluse
konverents. http://www.ngo.ee/21567  Konverentsil esitlevad Eike Tõnismäe
ja Helle Gern oma värsket raamatut "Juhendamine ja mentorlus" ja veebruaris
läbi viidud uuringu tulemusi.

16. maini vältavad üle eesti Muinsuskaitsekuu http://www.ngo.ee/21568 üritused ning on enamasti tasuta. Mine õpi, kuidas valmistada puitaeda või löö kaasa Ülenurme mõisapargi korrastamistalgutel!

Eesti Noorteühenduste Liit kutsub üles esitama http://www.ngo.ee/21485 kandidaate ENLi Aasta Tegija ning Kõige Noorema tiitlile.

06.-08. juuni toimub Tallinnas õiglase kaubanduse teemaline rahvusvaheline
http://www.ngo.ee/21481> seminar. Registreerumise tähtaeg on 25. aprill.

9. mail toimub Linnateatri Hobuveskis http://www.ngo.ee/21430 noorsootöö konverents. Kas eesti noor saab tulevikus hakkama??, millest oodatakse osa võtma kõiki, kes noorte, hariduse, tööhõive jmt. valdkonnaga igapäevaselt kokku puutuvad.

Algas fotokonkurss "Kultuurid m i n u tänavatel", eesmärgiks anda eurooplastele võimalus esitada oma nägemus kultuuridevahelisest dialoogist. Võistlustööde esitamise tähtaeg on http://www.ngo.ee/21391 30. juuni.

Osalusveebis eelinfo tänavustest avalikest http://www.ngo.ee/21322 konsultatsioonidest. 

Sügisel alustab rahvusvaheline http://www.ngo.ee/21423 koostööprojekt "Solidaarne kool", mille eesmärk on arengumaade probleemide ja väljakutsete tutvustamine Euroopas.

LIHTSALT VARIA

Justiitsministeerium saatis valitsusse http://www.ngo.ee/21570 eelnõu, mis vähendaks bürokraatiat mittetulundusühingute, sihtasutuste ja tulundusühistute tegevuses ning kaitseks nende ja võlausaldajate huve.

Euroopa Noored auhinnagalal kuulutati välja parimad programmi Euroopa
Noored raames aastatel 2005-2007 Eestis teostatud http://www.ngo.ee/21585 noorteprojektid.

VAT Teatris mängitakse poola kirjaniku, filmistsenaristi ja produtsendi Wojciech Tomczyk`i riikliku preemiaga pärjatud lavalugu http://www.ngo.ee/21439 "Nürnberg".

PL Muusikute toetusfondi http://www.ngo.ee/21622 mai kuukava. 

http://www.civicus.org/new/content/ecivicussubscription.htm Uudised maailmast: e-CIVICUS
http://www.ngo.ee/402 Avalikes huvides tegutsev vabaühendus, astu EMSLi liikmeks!

http://eesc.europa.eu/index_et.asp. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
http://www.oef.org.ee/et/dialoog/20080114042038/  Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta

http://www.ngo.ee/  www.ngo.ee | EMSL | Toompuiestee 17a, 10137 Tallinn |
http://www.ngo.ee/rss Uudised RSS voogesitusena

Kui soovid selle listiga liituda või lahkuda, saad teha seda
http://lists.ngo.ee/mailman/listinfo/ngo.ee-mto siin või saada teade info@ngo.ee. Samale aadressile ootame kodanikuühiskonna üldhuvitavaid uudiseid või EMSLi liikmete teateid. e-EMSL ilmub esmaspäeviti.

Et näha uudiskirja korrektselt, peab teie e-posti lugeja näitama
HTML-vormingut, olema lubatud piltide näitamine või saatja aadress lisatud
turvaliste allikate nimekirja.

Nädalakirjal e-EMSL aitab levida http://www.siseministeerium.ee/25325 Siseministeerium.