Esmaspäev, 28. aprill 2008. Oma Saar.
Kuressaare gümnaasiumi kaplan ja aastaid Saare maakonnas Saarte praostkonna vikaardiakonina teeninud Katrin Keso-Vares esitas 2008. aasta alguses otse peapiiskopile Andres Põdrale õpetajaametisse pühitsemise soovi, sest Saar-te praost Veiko Vihuri oli keeldunud esitamast vikaarõpetaja ametikohta, tuues põhjenduseks nii selle, et Saarte praostkonnas pole vaja vikaari, kui ka kandideerija soo.

“See on kõigi naisvaimulike ametiau solvamine. See, et Veiko Vihuri ei taha naisi ordineerimisele lubada,” oli Katrin Keso-Vares praosti käitumisest nördinud. “Eelmisel kevadel ordineeriti terve hulk diakoneid, ja ma küsisin praostilt, et kas ka mind ei võiks saata. Siis läks ta natuke närvi, et on nii kiire-nii kiire, et praegu ei saa. Hiljem rääkisime sellest ja lõpuks tuli siiski välja, et ta ei poolda naiste ordinatsiooni.” Eesti evangeelsel luterlikul kirikul ei ole muide seisukohta, et naisi ei ordineerita.

Praost Veiko Vihuri ei soovinud kommenteerida omaöeldud lauset, mis on kirjas Keso-Varese EELK vikaarvaimuliku 2007. aasta tegevusaruandes: “Ma ei poolda naiste ordinatsiooni, kuna see käib mu südametunnistuse vastu.” Töövestluste arutamist ajakirjanikuga peab ta ebaeetiliseks: “Ma ei hakka tööalaseid asju ajakirjandusse tooma, sest siis käituksin ma praostina ebaeetiliselt.”

Keso-Varese sõnul olevat praost ka väitnud, et Saaremaa ei vajagi vikaari. “Ega ma seda isikliku kasu pärast taha. See on oluline ja vajalik minu töös, kus tuleb armulauda seada ja sakramente jagada. Möödunud aastal oli mul aasta kohta ligi 70 jumalateenistust. On imelik ja kummaline kuulda praostilt, et vikaarõpetajat ei ole vaja,” oli Keso-Vares imestunud.

Vikaardiakonil ei ole luba jagada armulauda, kummatigi on Keso-Vares seda siiski teinud. Loa taotleb tema otsene ülemus vastavalt vajadusele tavaliselt pikemaks perioodiks, kolmest kuust kuni ühe aastani, et ta saaks sakramenti läbi viia.

Samas kinnitas Saarte praost, et kui Katrin Keso-Vares kandideeriks kuskile kogudusse, siis tuleks tema õpetajaks ordineerimine päevakorda. “Hooldatavas koguduses saab hooldajaõpetaja igal ajahetkel taotleda koguduse õpetaja ametikoha täitmise (ehk kõnekeeles vakantsi) väljakuulutamist,” rääkis Vihuri sellest, et see ei ole kindlasti olnud takistus, et keegi vakantsete kohtade puudumise tõttu kandideerida ei saaks. “Samuti võib suure töökoormusega koguduse õpetaja teha ettepaneku abiõpetaja koha loomiseks oma koguduses.

Kohalik probleem

“Ei ole mõeldav, et meil ei toimuks mõnel pühapäeval armulauaga jumalateenistust,” on kirjas Saarte praostkonna abipraosti Anti Toplaani soovituskirjas peapiiskop Andres Põderile.

Saarte praostkonna Saare maakonna piirkonnas on 15 kogudust ja seitse koguduseõpetajat. “Probleem on näiteks puhkustega. Kui õpetaja tahab puhkama minna, keda ta siis ennast asendama leiab. Selles suhtes võiks olla küll 1–2 vaimulikku Saare maakonnas juures,” möönis Veiko Vihuri, et tegelikult ei kata need seitse koguduseõpetajat tervet maakonda ära.

“Katrin Keso-Varese õpetajaks ordineerimine on õige ja vajalik ning EELK Saarte praostkond vajab vikaarõpetajat, kes saaks pidada kiriklikke talitusi ja armulauaga teenistusi,” on Kihelkonna, Kärla ja Mustjala koguduste õpetaja Rene Reinsoo seisukoht. “Katrin (Keso-Vares) on aidanud kaasa teiste koguduste teenimisel ja nõnda on juba teinud vikaarõpetaja tööd ning ta on seda teinud väga hästi.”

Sarnaselt arvavad ka teised Saaremaa kirikuõpetajad, kelle koguduste juures on Keso-Vares teenimas käinud – Anti Toplaan ja Anu Konks. Tal on head soovitused nii Saaremaa Usu ja Valguse liikumise juhilt Virge Nemvaltsilt kui ka Kuressaare linnavalitsuse lastekaitse spetsialistilt Helle Kahmilt.

18. nädal 2008.

EMSLis KÄSIL.

EMSLi tänavune üldkoosolek toimub reedel, 16. mail algusega kell 16.15
meie liikme Miikaeli Ühenduse ruumes Tallinna Vanalinna gümnaasiumis (Vene tn. 22). Enne seda, kella 15-16 toimub samas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali teabetund. Üldkoosolekule on oodatud lisaks EMSLi liikmetele ka liitumisest huvitatud organisatsioonid.

Päevakord, materjalid ja registreerimine:
http://www.ngo.ee/yldkoosolek . 

Eelmisel nädalal toimunud kodanikuühiskonna aasta tegijate üritusest näeb
pilte http://www.ngo.ee/21480 siit, samuti on ära toodud olulisemad
mõtted peetud kõnedest. Selle nädala jooksul lisandub ka Jaak Aaviksoo
ettekanne täies mahus. Kel huvi mänguteooria ja ratsionaalsuse vaheliste
seoste vastu visaku pilk peale!

RAHASTAMINE

http://www.ngo.ee/21565  Hansapank avab uudse annetuskkeskkonna, mille
vahendusel saavad Eesti mittetulundus-organisatsioonid oma projekte
avalikkusele tutvustada ja eraisikud lihtsalt heategevuseks annetusi teha.

ECAS on valmis saanud kaheköitelise põhjaliku juhendi Euroopa Liidu
rahade juurde?. Hind on mõistlik, http://www.ngo.ee/21221 uuri siit.

Programmi Kultuur tähtajad, koostöö Brasiiliaga http://www.ngo.ee/21362
ja muud.

KOOLITU PARIMATEGA

Euroopa Noored projektikirjutamise seminar homme
http://www.ngo.ee/21459 Pärnus.

Eesti Tööandjate Keskliit koostöös Tööturuameti ja Tervise Arengu
Instituudiga korraldab http://www.ngo.ee/21410  tööhõive seminaride sarja
tööandjatele, kus räägitakse, mida tähendab tööandjale riskirühmade
palkamine.

AHA Keskus kutsub põhjalikule õhtusele http://www.ngo.ee/21383

raamatupidamise algkursusele.

KOHUSTUSLIK KIRJANDUS

Euroopa Komisjoni http://www.ngo.ee/21623 uudiskiri

Eesti Euroopa Liikumise http://www.ngo.ee/21569 uudiskiri

OSALE AKTIIVSELT

Eesti Päevaleht ja Rein Sikk koostavad ülevaadet Riigikogu liikmete
tuntuse ja tegevuse kohta. Küsitlus asub http://www.eformular.com/sikuke/riigikogu.html siin.

8. mail toimub Tallinnas Õpetajate majas juhendamise ja mentorluse
konverents. http://www.ngo.ee/21567  Konverentsil esitlevad Eike Tõnismäe
ja Helle Gern oma värsket raamatut "Juhendamine ja mentorlus" ja veebruaris
läbi viidud uuringu tulemusi.

16. maini vältavad üle eesti Muinsuskaitsekuu http://www.ngo.ee/21568 üritused ning on enamasti tasuta. Mine õpi, kuidas valmistada puitaeda või löö kaasa Ülenurme mõisapargi korrastamistalgutel!

Eesti Noorteühenduste Liit kutsub üles esitama http://www.ngo.ee/21485 kandidaate ENLi Aasta Tegija ning Kõige Noorema tiitlile.

06.-08. juuni toimub Tallinnas õiglase kaubanduse teemaline rahvusvaheline
http://www.ngo.ee/21481> seminar. Registreerumise tähtaeg on 25. aprill.

9. mail toimub Linnateatri Hobuveskis http://www.ngo.ee/21430 noorsootöö konverents. Kas eesti noor saab tulevikus hakkama??, millest oodatakse osa võtma kõiki, kes noorte, hariduse, tööhõive jmt. valdkonnaga igapäevaselt kokku puutuvad.

Algas fotokonkurss "Kultuurid m i n u tänavatel", eesmärgiks anda eurooplastele võimalus esitada oma nägemus kultuuridevahelisest dialoogist. Võistlustööde esitamise tähtaeg on http://www.ngo.ee/21391 30. juuni.

Osalusveebis eelinfo tänavustest avalikest http://www.ngo.ee/21322 konsultatsioonidest. 

Sügisel alustab rahvusvaheline http://www.ngo.ee/21423 koostööprojekt "Solidaarne kool", mille eesmärk on arengumaade probleemide ja väljakutsete tutvustamine Euroopas.

LIHTSALT VARIA

Justiitsministeerium saatis valitsusse http://www.ngo.ee/21570 eelnõu, mis vähendaks bürokraatiat mittetulundusühingute, sihtasutuste ja tulundusühistute tegevuses ning kaitseks nende ja võlausaldajate huve.

Euroopa Noored auhinnagalal kuulutati välja parimad programmi Euroopa
Noored raames aastatel 2005-2007 Eestis teostatud http://www.ngo.ee/21585 noorteprojektid.

VAT Teatris mängitakse poola kirjaniku, filmistsenaristi ja produtsendi Wojciech Tomczyk`i riikliku preemiaga pärjatud lavalugu http://www.ngo.ee/21439 "Nürnberg".

PL Muusikute toetusfondi http://www.ngo.ee/21622 mai kuukava. 

http://www.civicus.org/new/content/ecivicussubscription.htm Uudised maailmast: e-CIVICUS
http://www.ngo.ee/402 Avalikes huvides tegutsev vabaühendus, astu EMSLi liikmeks!

http://eesc.europa.eu/index_et.asp. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
http://www.oef.org.ee/et/dialoog/20080114042038/  Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta

http://www.ngo.ee/  www.ngo.ee | EMSL | Toompuiestee 17a, 10137 Tallinn |
http://www.ngo.ee/rss Uudised RSS voogesitusena

Kui soovid selle listiga liituda või lahkuda, saad teha seda
http://lists.ngo.ee/mailman/listinfo/ngo.ee-mto siin või saada teade info@ngo.ee. Samale aadressile ootame kodanikuühiskonna üldhuvitavaid uudiseid või EMSLi liikmete teateid. e-EMSL ilmub esmaspäeviti.

Et näha uudiskirja korrektselt, peab teie e-posti lugeja näitama
HTML-vormingut, olema lubatud piltide näitamine või saatja aadress lisatud
turvaliste allikate nimekirja.

Nädalakirjal e-EMSL aitab levida http://www.siseministeerium.ee/25325 Siseministeerium.

Viimaste aastate jooksul on aina rohkem teaduvstatud meeste ja naiste ebavõrdsust tänapäevases Eestis. Enamasti, aga, räägitakse ebavõrdsusest palga, naiste madala poliitlise aktiivsuse või perekondlike rollide jaotuse tasandil. Seni on varjatud palju tõsisemat ja valusamat, kuid selligipoolest väga laialt levinud probleemi – NAISTEVASTANE VÄGIVALD. Iga aasta saab Eestis vägivalla tõttu vigastatud 41,000 naist ning nendest 7000 saab raskeid ja eluohtlike vigastusi. Vägivalla all kannatavaid naisi leidub ligi kõikide majanduslike kihtide, rahvuste ja erinevate piirkondade seas. Veelgi kurvem, enamus naistest varjavad oma vägivalla kogemust ning seetõttu ei leia abi ei oma lähedastelt ega ühiskonnalt.

Kutse rahvusvahelisele sümpoosiumile: "Naistevastane vägivald – Eesti maailma kontekstis."

Esmaspäev 28. aprill, Tallinna Ülikool, Uus-Sadama 5, U-125. Üritus algab 18.00 ning kestab kuni 20.00.
Teisipäev 29. aprill, Tallinna Ülikool, Uus-Sadama 5, U-225. Toimumise ajad: 10.00-11.45 ja 13:00-15.30.

Üritus on tasuta. Ettekanded toimuvad eesti ja inglise keeles. Oodatud on kõik!

Viimaste aastate jooksul on aina rohkem teaduvstatud meeste ja naiste ebavõrdsust tänapäevases Eestis. Enamasti, aga, räägitakse ebavõrdsusest palga, naiste madala poliitlise aktiivsuse või perekondlike rollide jaotuse tasandil. Seni on varjatud palju tõsisemat ja valusamat, kuid selligipoolest väga laialt levinud probleemi – NAISTEVASTANE VÄGIVALD. Iga aasta saab Eestis vägivalla tõttu vigastatud 41,000 naist ning nendest 7000 saab raskeid ja eluohtlike vigastusi. Vägivalla all kannatavaid naisi leidub ligi kõikide majanduslike kihtide, rahvuste ja erinevate piirkondade seas. Veelgi kurvem, enamus naistest varjavad oma vägivalla kogemust ning seetõttu ei leia abi ei oma lähedastelt ega ühiskonnalt.

Naistevastase vägivalla uurimusi on Eestis seni toimunud vähe, kuid just selle pärast on need vähesed uurimused olulise tähtsusega. Nüüd on võimalus tutvuda Eestis toimunud uurimustega kui ka harida end naistevastase vägivalla teemaga maailma laiemas kontekstis. Ootame Teid kuulama mitmeid omaala spetsialiste Eestist ja professor Kersti Yllot Wheaton College’ist, USA’st. Üritus on ka hea aeg esitada küsimusi ja algatada avalikku arutelu naistevastase vägivalla teemast. EI TULE PAREMAT HETKE PROBLEEMI TEADVUSTAMISEKS KUI SEE ON PRAEGU. Seega loodame, et võtate osa sellest ainulaadsest üritusest.

Esmaspäeval esinevad:

18.00-20.00
Ülle-Merike Papp, Sotsiaal Ministeerium. "Adressing Violence against Women in Estonia: How We Got Here"
Kersti Yllo, Wheaton College, USA: "Violence against Women as a Human Rights Issue"
Teisipäeval esinevad:

10.00-11.45
Anu Laas, Unit of Gender Studies, Tartu Ülikool "The Effects of Gender Violence: Report on the Four Country Study"
Ilvi Joe-Cannon, ENUT. "Traffic in Women for Sexual Exploitation"
Maarja Saar, Tallinna Ülikool. "Religion, Secularism and Violence Against Women"
13.00-14.15
Helen Sööl, Sotsiaal Ministeerium. "Social Policy and Violence Against Women: Where We Are and Where We Are Going"
Merike Viilup, Eesti Ajakirjanike Liit. "Vägivald – Kas üksnes kollase ajakirjanduse teema?"
14.30-15.30
Eha Reitelmann, Eesti Naiste Varjupaikade Liit. "Naised Aitavad Naisi."
Sirje Otstavel, Tartu Naiste Varjupaik. "Eesti uus abitelefon."

19. aprill 2008. Eesti Päevaleht.
Pimeda neiu energia inspireeris Lionsi klubi andma talle puudega noore stipendiumi.

http://www.epl.ee/artikkel/426202

“Aga ma näen valgust. See on nii meeletu vahe, kui päike hakkab kevadel paistma,” räägib Lionsi klubilt puudega noore teo eest stipendiumi saav Kristiina Peetsalu vahest tema ja nende vahel, kes elavad täielikus pimeduses. Peetsalu näeb näiteks valgusjuga, mis aknast sisse paistab.

“Laks käis 6. novembril 2005. aastal, kui ma pimedaks jäin. Minu jaoks oli see obadus, et ma ei näinud enam lugeda ega kirjutada,” meenutab ta. Parasjagu olid käsil eesti keele kui võõrkeele õpingud Tartu ülikoolis. Ülikool sai mullu edukalt lõpetatud.

Masseerija ja õpetaja

Nüüd töötab Peetsalu masseerija ning venelaste eesti keele õpetajana. Ja käib mööda maailma psühholoogiat õppimas. Ja juhib Põhja-Eesti pimedate ühingu tegemisi. Ja kirjutab projekte pimedatele inimestele, näiteks projekti, mis viis grupi pimedaid tüdrukuid tantsima ja reisima.

“See tema hirmus energia paelus meid kõige rohkem,” selgitas Lionsi klubi esindaja Matti Klaar, miks just Peetsalu valiti sel aastal 12 000 puudega noore seast stipendiaadiks.

Kuueaastaselt haigestus Peetsalu suhkurtõppe, 25-aastaselt jäi vaegnägijaks ja paar aastat hiljem pimedaks. Eelmise aasta novembris panid arstid ta neerusiirdamise järjekorda. “Praegu peaksin koomas olema. Ma korraldan siin imesid vaikselt,” ütleb ta.

“Massaaži tegemine annab mulle palju tagasi. Tunnen, et teen midagi oma kätega ja inimesel on parem. Sama on keele õpetamisega.” Psühholoogiaõpingud (millele Peetsalu kavatseb võidetud stipendiumi kulutada) ja õpingud üldisemalt on need, “mis ei lase hapuks minna”.

“Arvan, et kui kusagil on veel keegi, kes pole end üles leidnud, kes mõtleb: mis nüüd mina – ma tahan, et nad teaksid, et nad saavad end välja tirida. Et nad kirjutaksid projekte ja võtaksid asju ette ega jääks koju kopitama,” soovib ta.

Peetsalu jutt kisub alalõpmata enda juurest ära, seekord sõbranna Maarja juurde. “Eelmine aasta ma ei kandideerinud sellele stipendiumile, sest ma arvasin, et tema peaks selle võitma. See tema isiklik kasv, kuidas ta sirgus, see oli minu jaoks hämmastav,” kirjeldab ta. Kõlab nii, et Peetsalu enda sirgumine ei ole olnud mitte midagi vähemat kui hämmastav.

18. aprill 2008. Eesti Päevaleht.
Toimetaja: Madis Taras.
Eesti Naisliidu esinaise Siiri Oviiri sõnul peaks hasartmängumaksust toetama eelkõige selliseid projekte, mis aitaksid kaasa riigi perepoliitiliste eesmärkide saavutamisele. Infoportaalina mõeldud veebileht abort.ee sisaldab ohtralt abordivastast propagandat.

http://www.epl.ee/artikkel/426156

Siiri Oviiri sõnul oleks hasartmängunõukogu ja rahvastikuminister pidanud portaalile abort.ee raha eraldades põhjalikumalt süüvima projekti olemusse.

Samas peab Naisliidu esinaine avalikku arvamusevahetust portaali suunatuse ja sisu kohta teretulnuks, sest see aitab selgemini mõtestada riigi ülesandeid perepoliitikat soodustavate meetmete rahastamisel.

"Kuid selle asemel, et kulutada maksumaksja raha teatud religioossete või poliitiliste veendumuste propageerimiseks, tuleks suunata see raha noorte seksuaalhariduse üldiseks edendamiseks, sh abordi kahjulike mõjude selgitamiseks," soovitab Oviir.

Oviiri sõnul ei saa tänapäevases maailmas hakkama käskude ja keeldudega, vaid noortele tuleb selgitada erinevaid alternatiive ning avada nende tagamaad.

"Seda ei tule aga teha õudusi esile manades,” nendib Oviir. „Aga just selline on portaali põhimõte – esitatavad pildid erinevas vanuses loodetest on selle ilmseks tõestuseks. Ka on tekst üldjuhul raskepärane, mistõttu jääb küsimus, kellele on selline portaal suunatud."

Naisliidu esinaine tuletab meelde, et Eesti perepoliitika üheks põhimõtteks on iga inimese õigus ise otsustada, kas ja millal luua perekond ja saada lapsi.

Abordivastane veebilehekülg on laenanud oma tekstid katoliiklikult organisatsioonilt.

Eesti naisteühendused on tauninud riigi rahastatud abordivastast portaali abort.ee, mis mõistab hukka ka rasestumisvastaste vahendite kasutamise.

Lastevanemate liit ja usuorganisatsioonid samal ajal toetavad portaali.

Protaali loonud MTÜ Miikaeli Ühenduse osakonna Elukultuuri instituudi juht Maria Joanna Madise on varasemalt kinnitanud, et nemad ei ole seotud ühegi usuorganisatsiooniga.

Ent oma hasartmängumaksu nõukogule esitatud rahataotluses selgitavad nad, et portaali tekstimaterjal kogutakse koostöös Human Life Internationaliga. Tegemist rahvusvahelise katoliikliku organisatsiooniga, mis ühendab abordivastaseid aktiviste.

Teiseks partneriks, kellelt hangiti pildimaterjali, on samuti rahvusvaheline radikaalne abordivastaste organisatsioon The Center for Bio-Ethical Reform.

Veel samal teemal:

(Üleeile) Naisteühendused abort.ee vastu, lapsevanemad poolt

(16.04.2008) Naisteühenduste ümarlaud taunib abordivastast portaali 
(16.04.2008) Lastevanemate Liit kiidab abordivastase portaali heaks 
(12.04.2008) Ministeeriumi rahastamisel tehti abordivastane portaal 
(11.04.2008) Ministeeriumi rahadega loodud abordivastane portaal ei vasta nõuetele 

17. aprill 2008.

Autor: Kadri Ibrus.

Abordivastane veebilehekülg on laenanud oma tekstid katoliiklikult organisatsioonilt.

Eesti naisteühendused taunivad riigi rahastatud abordivastast portaali abort.ee, mis mõistab hukka ka rasestumisvastaste vahendite kasutamise. Lastevanemate liit ja usuorganisatsioonid samal ajal toetavad portaali.

“Religiooni ja maailmavaadete suhtes neutraalne riik ei tohi toetada religioonist tulenevate põhimõtete pealesurumist neile ühiskonnaliikmetele, kellel on teistsugused põhimõtted. Seetõttu leiame, et maksumaksja raha ei tohi kasutada mis tahes rühmituse religioossete või poliitiliste veendumuste propagandaks, nagu portaalis abort.ee on tehtud,” teatas naisteühenduste ümarlaua peasekretär Eha Reitelmann. Vastuseks aga edastas lastevanemate liidu eestseisuse liige Liisa Pakosta teate, kus leidis, et portaal edastab vajalikku infot.

Koostöö abordivastastega

Protaali loonud MTÜ Miikaeli Ühenduse osakonna Elukultuuri instituudi juht Maria Joanna Madise kinnitas, et nemad ei ole seotud ühegi usuorganisatsiooniga. Ent oma hasartmängumaksu nõukogule (HMN) esitatud rahataotluses selgitavad nad, et portaali tekstimaterjal kogutakse koostöös Human Life Internationaliga. Tegemist on rahvusvahelise katoliikliku organisatsiooniga, mis ühendab abordivastaseid aktiviste. Teiseks partneriks, kellelt hangiti pildimaterjali, on samuti rahvusvaheline radikaalne abordivastaste organisatsioon The Center for Bio-Ethical Reform.

MTÜ sai HMN-ilt portaali tegemiseks 203 050 krooni. Lisaks on nad saanud rahvastikuministri büroolt 43 550 krooni raamatu “Inglike vetes” väljaandmiseks. Lasteraamatu autor, ameeriklane Regina Doman kirjutab enda sõnul katoliiklikku ilukirjandust. Raamatut on kavas levitada ka lasteaedades.

Koostöös MTÜ-ga Maarjaläte on HMN-ilt saadud 55 000 krooni ameeriklasest naistearsti, samuti katoliiklasest abordivastase Bernard Nathansoni raamatu “Lubage mul elada” väljaandmiseks. Raamat lubati saata ka kõigi koolide raamatukogudesse.

Nõustav sihtasutus

•• Riigilt on raha saanud ka teine aborditeemaga tegelev organisatsioon, SA Väärtustades Elu. Seda juhib Eesti kirikute nõukogu eluväärtuste ümarlaua juht Kaia Kapsta. Ka mitmed teised tegijad on seotud eri usuorganisatsioonidega.

•• Kapsta ütles, et nende sihtasutus ei ole siiski kristlik ning naisi ei nõustata kristlikest põhimõtetest lähtudes. “Kavas on eraldi n-ö märgistada paar meie kristlikku nõustajat, kes saavad abistada kristlikke naisi,” ütles Kapsta ning kinnitas, et selgus selles osas on neile oluline.

•• Rahvastikuministri büroolt on sihtasutus saanud 2006. aastast 400 760 krooni, mille eest on koolitatud raseduskriisi nõustajaid ja asutatud nõustamiskeskuseid.

•• Haigekassalt on sihtasutusele eraldatud 380 000 krooni töö jätkamiseks.

•• HMN-ist on saadud samale projektile 69 200 krooni ning praegu taotletakse veel 95 000 krooni internetisaidi www.rasedus.ee arendamiseks ning 35 960 krooni lapse kaotanud vanematele leinatoetusgruppide loomiseks.

Toetus

Abort.ee-le avaldasid  HMN-ilt raha küsimisel toetust:

•• Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder

••roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan

••riigikogu liige Paul-Eerik Rummo

••lastevanemate liidu juhatuse esimees Enn Kirsman

••Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam

••UNICEF Eesti rahvuskomitee president Elle Kull

••rahvastikuminister Urve Palo

11. aprill 2008
Toompuiestee 10, Tallinn

Seminaril osales 50 inimest. Kõikide ettekandjate materjalid on lisatud EPIKoja
kodulehele rubriiki tegevuskava, 2008 – kus on eraldi alateema Universaalne disain
Eestis. www.epikoda.ee  Seminari läbiviimist toetasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu
MTÜde programm ja Põhjamaade Tervishoiu Kõrgkool, samuti tehti koostööd
Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
Seminari avasõnadega esines Peeter Tiks MKMist ja Pekka Tuominen Põhjamaade
liikumispuuetega inimeste katusorganisatsioonist.
Seminari alguses andsid tehtust riigiasutuste poolt ülevaate Peeter Tiks MKMist ja
Helmi Tampere Sotsiaalministeeriumist. Edasiminek on olnud mõiste paremas
tundmises, samuti on nii mitmeski valdkonnas hakkatud universaalse disaini sisuliste
lahendustega arvestama, kuigi tegevuskavas ei pruugi esineda seesama mõiste.
Universaalse disaini teema tutvustamiseks kohalikes omavalitsustes on taotletud
vahendeid Tarkade Otsuste Fondist.
Seejärel rääkis Valeri Falkenberg hetkeolukorrast arhitektide hulgas – kas osatakse
arvestada universaalse disaini nõuetega ning kes peaks olema eestvedajaks, et see
valdkond koguks tähelepanu. Puuetega inimeste organisatsioonid võiksid olla aktiivsed
teema tutvustamisel ja elluviimise kontrollil, eksperdid peaksid olema kaasatud
hoonete vastuvõtukomisjonide töösse. Falkenberg tõi hea näite Narva raekoja kohta, kus
Linnavalitsus võttis ise ühendust ja koos leiti hea lahendus.
Pekka Tuominen tutvustas Soome Invalidiliitto vastvalminud täielikult ligipääsetavat
kontorihoonet ja selgitas, et hoone valmimine ei osutunud kallimaks, kui ükskõik
milline kontorihoone Helsingis. Eriti suurt tähelepanu pöörati liftidele – need on
läbisõiduliftid, s.t. inimene ei pea liftist väljumiseks end ümber pöörama. Iga korrus on
saanud oma värvi, samuti on vaheseinu võimalik lihtsalt muuta ning igal korrusel on
sama funktsiooniga ruumid samas kohas.
Pärnu Linnaarhitekt Karri Tiigisoon kirjeldas hetkeolukorda Pärnus ja tõi välja rida
valupunkte. Samuti tutvustas ta Pärnu eesmärke kuurortlinnana, kus ligipääsetavus ja
kasutajasõbralikkus on väga tähtsal kohal. Kinnitatud on invapoliitika plaan aastani
2015, mille koostamisel tehti tihedat koostööd Pärnumaa Puuetega Inimeste Kojaga.
Teiste väljakutsete hulgas juhtis linnaarhitekt tähelepanu ka sellele, et lahenduste
jooksev hooldamine – korrashoidmine on tähtis – nt. talveperioodil parkimiskohtade
nähtavus, kõnniteedel olevate liikumistakistuste probleem, eraomanike aedadest
väljaulatuvad puud jms.
Jüri Järve tutvustas portaali www.liikumisvabadus.invainfo.ee mis on kaardistanud
mitme aasta jooksul avalike hoonete – riigi ja omavalitsusasutused, sotsiaalobjektid,
kaubandus, majutus, koolid – ligipääsetavust. Portaal on seotud ka veebikaardiga, kus
on võimalik otsingusse panna kõik objektid, otsida ainult inva-WCga objekte või vaid
invaparkimiskohta. Väga hea on koostöö olnud Pärnu, Tallinna, Paide ja Viljandiga, töö
on käimalükkamisel Tartus ja Võrus.
Kokkuvõte töörühma arutelust
1. Kuidas parandada teadlikkust universaalse disaini teema kohta
2. Milliseid meetmeid rakendada, et hakkaks tekkima rohkem positiivset praktikat
Arutelul osaled ligi 25 seminarist osavõtjat, kes olid puuetega inimeste
organisatsioonidest, kohalikest omavalitsusest, õppeasutustest, riigiasutustest,
tudengid, disaini-alalt
Arutelu alguses keskenduti teemale, kuidas võiks toimuda Universaalse disaini
temaatika koordineerimistöö Eestis. Erinevates riikides on erinev tava, Eestis pole veel
lõplikult koordinaator selgunud – Norras on selleks Keskkonnaministeerium, töö
oluliseks läbiviijaks on Sotsiaalministeeriumi juurde loodud Delta –keskus. Eestis on
juhtroll olnud Sotsiaalministeeriumis, kuid mitmed osalejad leidsid, et MKM
oleks sobiv koordinaator, kuna tegeleb mitme teemat lähedalt puudutava valdkonnaga.

Väga oluliseks peeti õppeasutustes Universaalse disaini/disain kõigile õpetamist.
Mainori kõrgkool soovib taotleda vastava õppekava sisseseadmist ning on huvitatud
koostööst puuetega inimeste organisatsioonide ja teiste huvitatud osapooltega.
Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu ELIL tegevjuht Auli Lõoke tõi esile vajaduse
tihedalt teha koostööd Haridus-ja Teadusministeeriumiga, et tagada universaalse
disaini teema õpetamine võimalikult laialt. Kristo Priks Astangult toonitas, et
Põhjamaade Tervishoiu Kõrgkoolil NHV-l on välja töötatud koolitusprogramm, kus 2
nädalase koolituse raames kuni 10-le inimesele igast Balti riigist saaks pakkuda
koolitust, 1 nädal kohapeal ja 1 nädal Rootsis NHV-s Göteborgis. Ainepunkte saaks
sellel koolitusel samuti, sest neid on võimalik EL Bologna protsessi raames üle kanda.
Arutelu käigus avaldati arvamust, et ligipääsetavuse ja universaalse disaini
põhimõtteid järgitakse paremini, kui arendaja, omanik näeb, et nende põhimõtete
rakendamine on majanduslikult kasulik – nt. kaubanduskeskuste ja majutus,
toitlustusettevõtete puhul.
Arutati, kuidas tekib olukord, et avalikud hooned, mis peavad olema ehitatud
ligipääsetavalt, ikkagi vastu võetakse – miks ei keelduta kasutusloa andmisest. Põhjusi
toodi välja mitmeid:
• Sageli on hoone kasutusseandmine seotud tähtaegadega – tulemas on mingi suur üritus, mis juba on ette valmistatud ja selle ürituse ärajäämist keegi enda õlgadele võtta ei taha, ning hiljem jäävad vajalikud kohandused ja vaegtööd tegemata
• Omavalitsused väljastavad tegevuslubasid, kuid tegevuslubade väljastamiseks pole vaja veenduda, et olemas oleks ka kasutusluba
• Sisekujunduslikud lahendused võivad tekitada mitteligipääsetavust ja halba disaini,sest nende jaoks pole vaja luba taotleda – näidetena toodi välja Tartu Kaubamaja söögikoht ja Otepää ööklubi Comeback ümberehitus
Haridusasutused on suuresti mitte-ligipääsetavad. Samuti on väga paljude lahenduste
puhul puudulik nende lahendamise kasutusmeetodid – nt.madalapõhjalise bussi astme
välja-aitamine on bussijuhi kohustus, kuid kasutajad pelgavad seda nõuda, kartes
saada halva kohtlemise osaliseks.
Pekka Tuominen rõhutas, et universaalse disaini edenemisel võiks seadusandlik aspekt
olla lahenduseks, kuna vananevas ühiskonnas on inimestele uue, ligipääsetava
elupaiga leidmine märksa kallim, kui juba kohe universaalse disaini põhimõtetel loodud
elupaigad. Lift peaks olema majades alates 2-3 korrusest – ehitusseadusliku nõudena,
samuti peaks suurendama toalettide pindala, et seal saaks vähemalt ümber pöörata
ratastool.
Tudengite seisukohalt on väga oluline sisustus- ja arhitektuuriajakirjadest leida viiteid
headele lahendustele või variantidele, mis pole kõige paremad. Disainerite liidul on
pressiesindaja, keda võiks selles töös ära kasutada.
Ettepanek tuli ka positiivse tava toetamisel nt. universaalse disaini auhinna
väljaandmisel, mis tooks teema tugevalt meediasse. Halbade lahenduste
ärahoidmiseks ühiskondlike avalike hoonete puhul pidasid paljud sobivaks ennetavaks
ja teadvustavaks meetmeks omavalitsuste vastu kaebuse esitamist, kuna nad on
jätnud täitmata ministri määruse.
Järgmised seminarid maakondades Universaalse disaini teemal toimuvad 9.mail Põlvas,
23.mail Viljandis ja 6. juunil Jõhvis.

Head listilugejad,

Euroopa Noored Eesti bürool on hea meel kutsuda Teid kandideerima rahvusvahelisele SALTO Ressursikeskuse poolt korraldatud koolitusele „East&West Included”!

On selgunud, et on pikendatud kandideerimise tähtaega 12-18.maini Poolas toimuvale partnerlusseminarile „East&West Included".

Erivajadustega noorte kaasamisest ja rahvusvahelistest projektidest huvitatutel on võimalik veel esitada oma sooviavaldust kuni 21.04!

Täpsem info ja elektrooniline taotlusvorm on leitav allpoololevas kirjas ning http://www.salto-youth.net/East&WestIncl/  

Edukat kandideerimist soovides,
Euroopa Noored büroo

Kontakt:

Sven Kõllamets

Akadeemia tee 5-106a
12611 Tallinn
GSM: 5340 7076
sven.kollamets@gmail.com  
sven.kollamets@mail.ee  
MSN: sven161@hotmail.com  
skype: sven161

—————————————————————————————————————————————

Tegu on partnerluskoolitusega, et toetada rahvusvahelist koostööd puuetega noortega töötavate organisatsioonide ja inimeste vahel. Seejuures on koolitusel muuhulgas võimalik kontakte ja koostöösuhteid luua Ida-Euroopa ja Kaukasuse piirkonnaga: Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina, Valgevene, Venemaa.

Enam infot koolituse eesmärkide ja sisu kohta leiate: http://www.salto-youth.net/East&WestIncl/  

Osavõtutasu:
Koolituse osavõtumaks on 800 Eesti krooni, mis tuleb valituks osutumise korral tasuda Euroopa Noored Eesti büroole.

Koolituse reisi-, kindlustus-, majutus-, toitlustus jmt kulud kaetakse Euroopa Noored büroode ja SALTO keskuse poolt.

Kandideerimine:
Kandideerimistähtaeg on juba järgmisel teisipäeval, so 25.märts 2008.

Koolitusel osaleda soovijad peavad täitma vastavaks tähtajaks SALTO kodulehe kaudu on-line taotlusvormi. Selleks peate end eelnevalt registreerima SALTO-YOUTH kodulehe kasutajaks (ja sisse logima). Juhiseid taotluse täitmiseks leiate ka koolitust tutvustaval internetilehel.

Küsimuste korral ärge kahelge ühendust võtta: Ülly Enn ( ully@noored.ee , 6979 221).

Parimate soovidega lähenevateks pühadeks,

Euroopa Noored Eesti büroo

Lugupeetud fraktsiooni liikmed.

Täna on Riigikogu saalis arutusel võrdse kohtlemise seaduse eelnõu, mille menetlemist Eesti naisorganisatsioonid on jälginud suure ja üha kasvava murega.

Meie hinnangul võivad antud eelnõus ette nähtud muudatused soolise võrdõiguslikkuse seaduses tuua kaasa väga tõsise tagasilöögi naiste ja meeste reaalse võrdõiguslikkuse saavutamisel Eestis.

See oleks otseses vastuolus Euroopa Liidu eesmärkidega, mille õiguse ülevõtmiseks väidetavalt võrdse kohtlemise seadus välja töötati.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ei nõustu sellega, et kaotatakse iseseisev soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametikoht. See volinik on Eestis praegu ainuke poliitiliselt sõltumatu institutsioon, kes saab ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt on kohustatud rakendama muuhulgas meetmeid, mis aitaksid saavutada naiste ja meeste kohustuste, vastutuste, võimaluste ja õiguste tegelikku võrdsust, seega on tema volitused palju laiemad kui ainult võrdse kohtlemise normide järgimine.

Juhime tähelepanu sellele, et soolise võrdõiguslikkuse voliniku institutsioon on Eestis loodud mitte ainult kooskõlas EL õigusega, vaid kooskõlas ka ÜRO Naiste diskrimineerimise likvideerimise konventsiooni ja Pekingi tegevuskavaga.

Just soolise võrdõiguslikkuse volinik saaks ja peaks tegelema kaudse diskrimineerimisega, mis avaldub selgelt naiste ja meeste töödeks jagunenud tööturul, naiste töö madalama väärtustamisega (Eestis on Euroopa suurim sooline palgavahe), tööde hindamise aluste analüüsimisega, aegunud soorollide kohaste haridusvalikutega, kasutatavate õppematerjalide analüüsimisega jne.

Lisaks nimetatutele on Eestis soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas veel väga palju muid lahendamata probleeme, millega sügavuti tegelemiseks nähtigi seaduse vastuvõtmisel selles ette iseseisva voliniku institutsioon.

Leiame, et sihipärane spetsialiseeritus ja kompetentsus soolise ebavõrdsuse ilmingutes, põhjustes ja taasloomise mehhanismides tagab voliniku efektiivsema töö nii seaduse normide täitmise jälgimisel kui ühiskonna mentaliteedi muutmisel.

Soolist võrdõiguslikkust mõõdetakse kahe suure sotsiaalse grupi – meeste ja naiste osaluse võrdlemisega kvantitatiivsete näitajate alusel. Sama ei saa rakendada vähemusgruppide puhul ainuüksi seetõttu, et reaalselt pole võimalik tagada erineva suurusega vähemusgruppide võrdset osalemist kõigis eluvaldkondades.

Eelnõu ettevalmistajad ei ole arvestanud juriidiliselt siduvate kohustustega, mis Eesti on võtnud, ratifitseerides ÜRO Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni, mis olemasoleva ebavõrdsuse vähendamiseks eeldab jätkusuutlike siseriiklike institutsioonide loomist ja kirjutades alla nn. Pekingi tegevuskava, mis sätestab eesmärgid soolise ebavõrdsuse vähendamiseks 12-s tegevusvaldkonnas.

ÜRO CEDAW komitee 2007. aastal esitatud soovitustes Eesti riigile ollakse mures, et riik pole võtnud piisavalt meetmeid soolise võrdõiguslikkuse seaduse kiireks ja tõhusaks rakendamiseks.

Nüüd tahetakse hoopistükkis seadust ennast ära nudida.

Iseseisval soolise võrdõiguslikkuse volinikul tööd jätkub, kuna ta peab lisaks kodanike avalduste läbivaatamisele jälgima ka seda, kas ja milliseid meetmeid riik või kohalikud omavalitsused olemasoleva soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja sugudevahelise võrdsuse saavutamiseks rakendavad, analüüsima seaduste mõju naiste ja meeste seisundile ühiskonnas ja võtma tarvitusele meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Loodame, et teie fraktsioon ei toeta võrdse kohtlemise seadusega kavandatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmist ja soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametikoha kaotamist.
16.04.2008

Laine Tarvis,
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja

Eha Reitelmann
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretär

“Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) bioloogilised omadused, sisaldus põllumajandussaadustes ja nende mõju inimese tervisele ning keskkonnale” 18.aprillil 2008. a. algusega kell 10 Euroülikoolis, Mustamäe tee 4, Tallinnas.

GMO- de kasvatamine ja kasutamine on Eestis muutunud aktuaalseks ja äratanud laialdast huvi.

Senini on probleemi selgitamisel esitatud ajakirjanduses vastakaid arvamusi.

Seetõttu on asjatundjate kohus tekkinud olukorras tõese teabe levitamine elanikkonna hulgas.

Sümpoosioni eesmärk on esitada ja arutada andmeid geneetiliselt muundatud organismide leviku kohta Eestis ja Euroopas, nende tootmise, tarbimise ja võimalike mõjude iseärasusi inimese tervisele ja keskkonnale.

Süpoosioni ettekanded :

1. Jüri Martin (Euroülikool) “Ettevaatuspõhimõtete rakendusi) – 10 min

2.Mati Koppel (Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor) “GMO kultuuride kasvatamine ja sellega seotud võimalikud riskid” – 40 min

3. Merike Kelve (TTÜ Geenitehnika Instituut) “GMO-de määramise probleemidest ja nende sisaldus toiduainetes” – 20 min

4.Anastasija Pertsjonok ( Eestimaa Looduse Fond) “Elu ümberdisainimine ja avalikkuse suhtumine: progressi takistamine või loomulik ettevaatus” – 20 min

Ettekannetele järgneb 1-tunnine arutelu.

Sümpoosioni lõpetamine kell 13.

Korraldajad:

MTÜ Harjumaa Naisliit

MTÜ Euroinfoühing

Kontakt: 5035269, e-mail: leiliutno@hot.ee