Teenused vähenenud töövõimega inimestele
Kas oled ise või on Sinu lähedane tervisemurega, kes töötab või otsib tööd? Tule osale meie seminaril, kus saad küsida lektoritelt ja teenusepakkujatelt küsimusi, millele vastatakse võimalusel koheselt. Iga teema juures räägib oma kogemusloo ka teenusepakkuja.
Seminaril on tagatud viipekeele- ja kirjutustõlge.
Ajakava:
10:00- 11:00 Abivahend ja kohandused. Räägime, mis on tööalane abivahend ja kuidas saab Töötukassa toel töökohta kohandada.
11:15- 12:15 Kaitstud töö ja tugiisiku teenus. Tutvustame tugiisiku teenuse võimalusi ja räägime, kuidas toimub kaitstud töö teenus.
12:30- 13.30 Rehabilitatsioon ja kogemusnõustamine. Räägime lähemalt, mis on rehabilitatsiooniteenus, mida kujutab endast kogemusnõustamine ja kuidas tervisemurega inimene neid teenuseid saab taotleda.

Tule mõtle kaasa ning küsi küsimusi!

Eesti Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi osalema 6. mail kell 12 -15 puuetega inimestele suunatud e-infopäeval.
Päevakava:
*12.00-12:30 Millist abi ja tuge pakub Eesti Puuetega Inimeste Koda puuetega inimestele ja nende lähedastele? – Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht
*12:30-13:15 Ülevaade COVID-19 vaktsiinidest ja vaktsineerimise hetkeseisust – Alina Terep, Jüri Tervisekeskuse perearst ja juhataja
*13.15-13.30 Sirutuspaus
*13.30-15.00 Pensioni ABC- kuidas teadlikult kujundada oma pensioni tulevikus? – Laurits Leima, Sotsiaalkindlustusameti pensioninõustaja

Infopäev toimub Zoom videokõnede keskkonnas.
Infopäeval on tagatud eesti viipekeele ja kirjutustõlge.
Registreerumine infopäevale kuni 5. maini: https://bit.ly/3dgqYiv
Infopäeva otseülekannet on võimalik jälgida ka EPIKoja Facebooki lehe <https://www.facebook.com/EPIKoda/> ja YouTube kanali <https://www.facebook.com/EPIKoda/> kaudu.
Lisainfo ja küsimused: Tauno Asuja, e-post: tauno.asuja@epikoda.ee

4. ja 5. mail kl 10-16 avab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus veebiakna kõigile, kes soovivad rohkem teada õppimisvõimalustest Astangu Keskuses. Osalema on oodatud nii rohkemat tuge vajavad inimesed kui nende lähedased ja teisedki huvilised.

Kahe päeva jooksul kuuleb, kuidas keskus toetab erivajadusega inimest tema teekonnal iseseisvama elu suunas. Samuti räägime lähemalt keskuses õpetatavatest kursustest (erialadest): kohanemiskursused, puhastus- ja toateenindus, pagar-kondiitri abi, abikokk, puidutöötleja ja IT süsteemide nooremspetsialist. Üle ega ümber ei saa noorte jaoks tähtsamaist ehk vaba aja veetmise võimalustest ja huvitegevusest.

AVA ehk Ava Veebiaken Astangule toimub virtuaalselt Zoom keskkonnas ja eelnev registreerimine ei ole vajalik. Päevakava koos osalemislinkide ja juhistega leiate manusest.

Ürituse Facebooki leht: https://cutt.ly/gvePuLP

• Külasta keskust virtuaalselt: https://www.astangu.ee/
• Keskuse tegevust tutvustav üldvoldik: https://bit.ly/2PZfd8t
• Vastuvõtuinfo: https://bit.ly/3mCYKTv

Lisaküsimused on oodatud e-posti teel marju.manniksaar@astangu.ee või telefonil 5303 8421.

12. märtsil algab Eesti riigi puuetega inimeste konventsiooni täitmise raporti kaitsmine ÜRO puuetega inimeste komitees, mis jätkub 15. ja 17. märtsil. Riigi raporti kaitsmisele on eelnenud mitmeaastane protsess, mille olulise osana on Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) esitanud ÜRO-le variraporti, juhtides tähelepanu peamistele probleemkohtadele konventsiooni täitmisel Eestis. 

Rahvusvahelise puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimisega 2012. a tekkis Eesti riigil kohustus anda ÜRO-le aru konventsiooni täitmisest. Kui riik esitas oma raporti ÜRO-le 2015. a ning täiendused 2019. a lõpus, siis EPIKoja variraport esitati 2019. a alguses ning täiendused 2021. a alguses. Riigi raport keskendub eelkõige Eesti seadusandluse ja konventsiooni kooskõlale analüüsile. Variraporti ülesanne on juhtida tähelepanu kitsaskohtadele konventsiooni täitmisel, toetudes praktilisele tegelikkusele Eesti puuetega inimeste elus. 

Peamiste väljakutsetena tõi EPIKoda ÜRO komitee lauale viis teemat: 

• avalike ruumide ja veebikeskkonna halb ligipääsetavus; 
• KOV sotsiaalteenuste ebaühtlane ja ebapiisav kättesaadavus ning riigi järelevalve puudulikkus selle üle; 
• puude tuvastamise praktika muudatustest tingitud probleemid puudega lastel ja nende peredel; 
• kaasava hariduse kitsaskohad ning
• erihoolekandeteenuse ebapiisav kättesaadavus ja kvaliteet.

“Töötame selle nimel, et näidata objektiivselt puuetega inimeste olukorda Eestis. Kuigi viimastel aastatel on toimunud positiivseid arenguid, maadlevad eesti puuetega inimesed endiselt variraportis esiletoodud põhimõtteliste väljakutsetega. Ei saa veel öelda, et Eesti täidab kõiki puuetega inimeste konventsiooniga ettenähtud kohustusi,” ütles EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht peale videokohtumist ÜRO puuetega inimeste komiteega 10. märtsil. 

EPIKoja esindusse kuulusid kohtumisel EPIKoja juhatuse liige ja Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin, Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees Tiit Papp, EPIKoja juhatuse liige ja Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Toomas Mihkelson ning EPIKoja tegevmeeskonna liikmed Kristi Rekand ja Meelis Joost. 

ÜRO puuetega inimeste konventsiooni eesmärk on kaitsta ja edendada puuetega inimeste õigusi ning tagada, et riik ja teised osapooled astuksid vajalikke samme puuetega inimeste õiguste edendamiseks ja toimetuleku parandamiseks, ühtlasi tegutsedes teadlikkuse suurendamise ja toetuste, teenuste ning muu abi kättesaadavuse heaks.

Eesti riigi raporti avalikku kaitsmist võib jälgida 12., 15. ning 17. märtsil kell 13:30-15:30.

Link otseülekandele: http://webtv.un.org/live-now

Rohkem infot ÜRO istungi kohta: https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/SessionDetails1.aspx?SessionID=1378&Lang=en

EPIKoja variraport: 

https://epikoda.ee/media/pages/mida-me-teeme/trukised/4257547160-1615488695/variraport-uro-le-eesti-keeles-08.04.2019-epikoda.docx

EPIKoja eestvedamisel koostatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variaraport on jõudnud ÜRO süsteemis järgmisse etappi.

Lühidalt eelnenust:

1. 2012. juunis ratifitseeris Eesti Vabariigi Riigikogu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni
2. 2015. aasta novembris esitas Eesti riik ÜROle riigi raporti konventsiooni täitmisest. 
   
3. 2018. aasta märtsis avaldas EPIKoda variraportipika eestikeelse versiooni 
4. 2019. aasta veebruaris esitas EPIKoda ÜROle variraportiingliskeelse lühema versiooni ja soovitused lisaküsimusteks riigile. 
5. 2019. aasta aprillis kohtus EPIKoja suur delegatsiooni ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteega videosilla vahendusel Tallinnast, tutvustas variraporti peamisi murekohti ja vastas komitee küsimustele. 
   
6. 2019. aasta mais koostas ÜRO Eesti riigile lisaküsimused(List of Issues) riigi olukorrast
7. 2019. aasta detsembris vastas riik ÜRO lisaküsimustele. 
8. 2020. aasta veebruaris esitas EPIKoda täiendused variraportile ehk omapoolsed vastusedÜRO lisaküsimustele
9. 2020. aasta märtsis toimuma pidanud riigi raporti kaitsmine ÜRO-s lükkus COVID-19 kriisi tõttu edasi 2021. aastasse.
10. 2021. aasta veebruaris esitas EPIKoda veelkordsed täiendused variraportile.  

Ning nüüd seisab lõpuks ees Eesti riigi raporti kaitsmine komitees videokonverentsi vahendusel 12.03, 15.03 ja 17.03, kõigil päevadel kell 13:30-15:30. Riigi raporti kaitsmine on avalik, seda saavad kõik huvilised jälgida ÜRO veebilehelt.

EPIKoja esinduse koosseisu kuuluvad Jakob Rosin, Tiit Papp, Toomas Mihkelson, Anneli Habicht, Kristi Rekand, Meelis Joost.

Riigi esindust juhib kaitsmisel sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. 

Sotsiaalministeerium , Haridus- ja teadusministeerium

PRESSITEADE, 04.märts 2021

Täna leppisid haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku, et üheskoos alustatakse tegevusi koalitsioonileppes toodud erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamiseks. Muudatuste eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi.

Reformi käigus on plaanis ühendada sotsiaal- ja haridusvaldkonna hindamised, korraldus ja teenused, et pakkuda lastele abi tulenevalt nende terviklikest vajadustest. Nii Riigikontrolli auditid kui erinevad analüüsid kinnitavad, et erivajadusega laste abi saamine võib takerduda liigselt killustatud, aeganõudva ja bürokraatliku tugisüsteemi taha.

„Erivajadusega laste abi saamine ei tohiks sõltuda lapsevanema võimekusest esitada korduvaid taotlusi ja käia mööda erinevaid ametkondi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja spetsialistid peavad astuma ühte jalga ning tegema omavahel koostööd selleks, et laps saaks oma vajadustele vastavat abi ning keegi ei kukuks süsteemi aukudest läbi.“

Mõlema valdkonna ministrite osalusel ja heakskiidul otsustati, et järgmisel nädalal moodustatakse valdkondade ülene töögrupp, mille ülesandeks on järgneva kahe aasta jooksul teha olulisi samme ja muudatusi nii seadusloomes kui praktikas, et teenuste kättesaadavuses saaks esikohale laste ja perede vajadused, väheneks erivajadustega ja abivajavate laste vanemate koormus toetavate teenuste taotlemisel ning tekiks selge fookus laste probleemide varajasele märkamisele ja abistamisele.

“Me teame, et lasteaedades ja koolides on tugipersonali puudu. Samas on haridusasutused head kohad, kus mugavalt ja varakult lastele vajalikke tugiteenuseid pakkuda. Seda saame teha vaid koostöös haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel, et vähendada dubleerimist. Oluline on hoida fookuses laps ja tema vajadused,”  ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Ministrid sõnastasid suulise koostööleppe tegutseda ühiselt laste ja perede huvides, et reformi tulemusel paraneks abi kättesaadavus ning väheneks killustatus sotsiaal,- tervishoiu- ja haridussüsteemi vahel.

Kohtumisel osalesid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, alus- ja põhihariduse, keele- ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts, haridus- ja noorteameti juht Ulla Ilisson, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov, sotsiaalministeeriumi erivajadusega laste tugisüsteemi poliitikajuht Liina Lokko, sotsiaalkaitseministri nõunik Anniki Lai ning haridus- ja teadusministri nõunik Ann Leppimann.

26. jaanuaril alustas tööd peaminister Kaja Kallase valitsus. EPIKoja meeskond tutvus Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonileppe tekstiga ja leidis, et see puudutab muuhulgas mitut tähtsat puuetega inimeste ja patsientide teemat. Koalitsioonilepingu kohaselt seisab valitsus ebavõrdsuse vähendamise, ligipääsetavama keskkonna ja sidusama ühiskonna eest. Kajastust leidsid ka osad EPIKoja poolt soovitatud spetsiifilisemad teemad.

“Oleme rahul, et mitmed meie poolt koalitsiooniläbirääkimiste osapooltele teele läinud soovitused on leppes kajastatud,” ütles EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht. “Kui millestki puudust tunneme, siis erihoolekande teenuse probleemistiku väljajäämisest, kuid arvestades leppe üldistatuse astet võivad need plaanid peituda ka hoolduskoormuse vähendamise ploki sees,” lisas ta.

Loe lähemalt: Puuetega inimeste teemad uues koalitsioonileppes | Eesti Puuetega Inimeste Koda (epikoda.ee)

EPIKoda edastas Reformierakonna ja Keskerakonna juhtkonnale rõhuasetused teemade osas, mille lisamine tulevasse koalitsioonilepingusse aitaks kaitsta puuetega ja erivajadustega inimeste õigusi. Ettepanekud puudutavad võrdset kohtlemist, sotsiaalkaitset, tervishoidu, haridust, ligipääsetavust ja kodanikuühiskonna edendamist.  

„Soovin osapooltele konstruktiivseid läbirääkimisi ja loodan, et esile toodud teemad leiavad koalitsioonilepingus kajastamist,“ ütles EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht.

Sotsiaalkaitse valdkonnas vajab selgust puude tuvastamise metoodika senisest erinev tõlgendamine nii laste kui tööealiste puhul. Erihoolekande teenuse kättesaadavuse ning kvaliteedi küsimused ootavad endiselt lahendamist, oluline on edasi liikuda nii erivajadustega laste integreeritud abistamise kui hoolduskoormuse vähendamise reformiga. Sotsiaalkaitse võtmeküsimuseks lähiaastatel on KOV tasandi sotsiaalkaitse kulutuste mahu ja osakaalu tõstmise tagamine KOV-ide eelarves eelkõige KOV omapanuse arvelt, aga ka riikliku sihtfinantseeringu toel. Ka riiklik järelevalve KOV sotsiaalkaitse tegevuse üle peaks olema senisest tõhusam.  

Olulisemate tervishoiu teemade hulgas on nii Psühhiaatrilise abi seaduse terviklik uuendamine, kui kiiret lahendust vajav alaealistele õiguse andmine psühhiaatri visiidiks vanemate nõusolekuta. EPIKoda toetab ka 2019. aastal seisma jäänud patsiendikindlustuse eelnõuga edasi liikumist, mis reguleerib ohutu ja kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamist. Paremat ligipääsu tervishoiule aitaks tagada puudega laste vabastamine eriarsti visiiditasust ühtlaselt üle Eesti.

Rääkides haridusest, kutsub EPIKoda üles pöörama õpetajate tasemehariduses suuremat tähelepanu kaasava hariduse kontekstis vajalikele oskustele ning tugispetsialistide põua leevendamisele. Veel üks pikaajaliselt arutletud teema on erivajadustega üliõpilaste ja erivajadustega kutseõppurite toetussüsteem, mida ootab kohandamist õppijate (eri)vajadustele paremini vastavaks.

Ligipääsetavuse osas on EPIKoja soovitus viia ellu ligipääsetavuse rakkerühma vahearuande poliitikasoovitused, luua toetusmeede avalikus kasutuses olevate hoonete ligipääsetavuse parandamiseks  ja rakendada sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud Transpordi ja tehiskeskkondade ligipääsetavuse analüüsis 2020 välja toodud ligipääsetavuse parandamise ettepanekud. Elukondliku kinnisvara ligipääsetavust on EPIKoja hinnangul vaja reguleerida riiklikul tasemel.

EPIKoda soovitab liikuda edasi ka Võrdse kohtlemise seaduse muutmisega, tagades diskrimineerimise kaitse puudega inimestele kõigi diskrimineerimise aluste lõikes ning teeb ettepaneku leida lisarahastus maakondlikele ja puudespetsiifilistele puuetega inimeste organisatsioonidele tegevustoetuseks.

* Puudega laste tugiteenuste ESF toetus liigub kohalikesse
omavalitsustesse
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/puudega-laste-tugiteenuseid-saab-uuest-aastast-kohalikust-omavalitsusest

* Asendushoolduse pered saavad peretoetaja
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/asendushoolduse-tugiteenustest-2021-aastal

* Lihtsustub esmasesse psühhoosi haigestunute sotsiaalse
rehabilitatsiooni saamine
https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-lihtsustub-esmasesse-psuhhoosi-haigestunud-inimeste-jaoks-sotsiaalse

* Kuulmispuudega lapsed ja pensionärid saavad kaugtõlketeenust
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/kaugtolketeenust-saavad-uuest-aastast-kasutada-ka-kuulmispuudega-lapsed-ja-eakad

* Riik hakkab rahastama ravikindlustamata inimeste sõeluuringuid
2021. aastast hakkab Haigekassa toetama mitmeid uusi teenuseid ja
ravimeid, nagu vähi sõeluuringuid ravikindlustamata inimestele,
käivitatakse vastsündinute galaktoseemia sõeluuring ning laiendatakse
hooldekodudes õendusabi pakkumise võimalusi.

* Uued haigekassa poolt rahastatud ravimid ja meditsiiniseadmed
https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-rahastatavate-ravimite-nimekiri-laieneb

https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-huvitab-jargmisel-aastal-meditsiiniseadmeid-11-miljoni-euro-vorra-enam

* Alustab abivahendite pilootprojekt
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/abivahendi-vajajale#Kutsume%20tööealisi%20inimesi%20osalema%20abivahendite%20pilootprojektis!

Kes saavad piloodis osaleda?
Tööealised inimesed:
kellel ei ole tuvastatud puuet ega töövõime langust
kellel on alles pooleli puude ja/või töövõime hindamise protsess
kellel spetsialist või arst on tuvastanud abivahendi vajaduse
(abivahendi tõend)

Milliseid abivahendeid soetada saab?
Abivahendite võimaldamise aluseks pilootprojektis on kehtiv abivahendite
loetelu (307.46 KB, PDF). Soetada saab kõiki loetelus olevaid
abivahendeid, loetelus sätestatud tingimustel ja abivahendi tõendi
olemasolul. Näiteks on loetelus 04.33.03.01 ISO koodiga istmepadjad
lamatiste vältimiseks tõendi väljastajaks kas perearst, eriarst,
rehabilitatsiooni meeskond, füsioterapeut, tegevusterapeut, õde või
ämmaemand ning antud toote piirhinnaks 400 eurot, millest riik hüvitab
90%.

Samuti on pilootprojektis osaleda soovivatel inimesel võimalik taotleda
abivahendit erimenetluse kaudu.

Juhul kui Sinu abivahendi vajadus on pikaajaline ja kasutad abivahendi
üüriteenust pilootprojektis olles, on mõistlik siiski taotleda ka puudet
ja/või töövõime langust, et saaksid pilootprojekti lõppedes abivahendit
riigi osalusega edasi kasutada.

Kuidas projektis osaleda?
Osalemiseks on vajalik abivahendi tõendi olemasolu ja vanuse sihtgruppi
kuulumine. Projektis osalemise soovist anna teada tõendi väljastajale ja
ettevõttele kuhu abivahendit soetama lähed. Tõendi saab vastavalt
abivahendite loetelule (307.46 KB, PDF) väljastada kas perearst,
eriarst, õde, füsioterapeut, tegevusterapeut, ämmaemand või optometrist.
Infot abivahendite kohta saab abivahendeid müüvast ettevõtetest,
sotsiaalkindlustusameti kodulehelt või abivahendi tõendi väljastanud
arstilt ja/või spetsialistilt.

Abivahendeid müüvasse ettevõttesse minnes võta kaasa oma isikut tõendav
dokument ja arsti või spetsialisti väljastatud abivahendi tõend. Kõik
piloodis osalevate ettevõtete kontaktid leiab alates 2021. aasta
jaanuarist sotsiaalkindlustusameti kodulehelt, kus need jooksvalt ka
täienevad.

Pilootprojekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond meetme „Töövõime toetamise
skeemi loomine ja juurutamine” raames.

* Tasuta gripivaktsineerimine kõigile vanemaealistele
https://www.sm.ee/et/uudised/tulevast-sugisest-voimaldatakse-tasuta-gripivaktsineerimist-koigile-vanemaealistele