Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskiri – juuni 2018
Ilmunud on Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskiri – Juuni 2018.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pärnus käisid erivajadustega inimesed sportpurjekatega merel.
TALLINN, 10. juuni, BNS – Pärnus said juba kolmandat aastat kestva “Eriliste purjetajate” projekti raames laupäeval kokku 33 erivajadusega inimest Eestist ja Lätist, et RS Feva tüüpi sportpurjekatel merele seilama minna.
Lisaks puuetega inimestele olid kohal nende saatjad ning vabatahtlikud abilised töötukassast, vetelpäästest ja kohalikust purjetamiskoolist. Kolme tihedalt sisustatud tunni jooksul tutvusid inimesed paatidega, sikutasid soote ja sõitsid laevateemärgini ja tagasi.
“Anda puuetega inimestele võimalus purjetada ja kõik see kokku korraldada on üks raskemaid asju, mida olen teinud,” ütles projekti korraldaja Külli Haav BNS-ile. “Ometi on see kõik, mida ma tavakodaniku intsiatiivist teha saan. Juurde on veel vaja nii materiaalset, intellektuaalset kui ka inimlikku abi.”
“Olen õnnelik, et üle saja inimese on saanud purjetamist proovida – seda ala, mis mind nüüd oma kolmandale olümpiale viib,” lisas üritusel abiks olnud olümpiasurfar Ingrid Puusta, kelle peatusteta Läänemere-ületus heategevuskampaaniale alguse pani. “Hindan väga inimeste julgust, huvi ja osavõtulusti ja näen, et meil on arenguks tõepoolest vaja neile kohandatud paate ja treeningvõimalusi.”
“Parapurjetamine on ju täiesti olemas,” märkis Pärnu jahtklubi purjespordikooli treener Elise Umb, kes on ise aastaid maailmatasemel võistluspurjetaja olnud. “Sõltub küll natukene puudeastmest ja vastavalt sellele tuleb treeneril sobiv õpetamisstiil valida. Ohutus on kõigi puhul oluline, aga ohutusreegleid jälgides ei ole miski takistuseks. Pigem soov ja tahtmine ja võimalused õppida ja õpetada.”
Pärnu jahtklubis toimunud “Eriliste purjetajate” purjetrennis andsid jahtklubi õpilased esmalt kaldal teadmisi tuuleoludest, paadiehitusest ja lihtsamatest manöövritest merel. Pärast esmatähtsa omandamist said inimesed ise purjepaati istuda ning kogenud roolimehe käe all merel käia. Nõuandeid jagas ka olümpiasurfar Ingrid Puusta.
Erilised purjetajad lähevad merele ka Tallinna merepäevadel 14. juulil algusega kell 16 lennusadamast ja Kuressaare merepäevadel 11. augustil algusga kell 17 Kuressaare jahtklubis.
Sellel aastal on “Eriliste purjetajate” peamine toetaja Eesti töötukassa.
Eesti autsaiderkunst “Kogutud maailmad” Viljandis Kondase keskuses.
Eesti Vabariik 100 kunstialgatus „Kogutud maailmad“ koondab enam kui 50 Eesti psüühilise erivajadusega inimeste kunstiloomet. Samanimeline näitus „Kogutud maailmad“ avatakse 11. juunil kell 13 Kondase Keskuses Viljandis.
„Kogutud maailmad“ on sotsiaalse suunitlusega kunstialgatus, mille eesmärk on Eesti autsaiderkunsti kaardistamine ning tutvustamine. „Oleme püüdnud Eesti hoolekandeteenuste süsteemis – AS Hoolekandeteenused kodudes, tugi- ja päevakeskustes ja erivajadustega laste koolides – jõuda psüühilise erivajadusega inimesteni, kelle unikaalne ja sageli peidus olev kunstilooming väärib laiema avalikkuse ette toomist,“ sõnas projekti läbiviija Kondase Keskuse esindaja Mari Vallikivi. „Näituse „Kogutud maailmad“ toob laiema publiku ette huvitava kunstilise eneseväljenduse,“ lisas Vallikivi.
EV100 kunstiprogrammi kuuluval näitusel eksponeeritakse ligikaudu 200 kunstiteost enam kui 50 autorilt.
Eesti autsaiderkunstikoondav näitus avab loojate unikaalseid maailmu, olles omakorda jagatud suuremateks teemadeks nagu inimesed, eluolu ja ehitised, masinad ja sõjamehed, taime- ja loomariik ning mustrid ja värvid, kirjad ja kordused. „Teemad hõlmavad suurt osa autsaiderkunsti ainesest ning kõnelevad erivajadusega inimeste vaimumaailmast. Siiski pole väljapaneku eesmärgiks niivõrd marginaalsuse demonstreerimine, kuivõrd kunsti põhimõtteliste küsimuste – autentsuse, originaalsuse, loovuse ja kunstniku positsiooni mõtestamine laiemalt,“ ütles Mari Vallikivi.
Näitus jääb Kondase Keskuses avatuks kuni 22. juulini 2018.
Projekt „Kogutud maailmad“ on sündinud koostöör Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse, Viljandi Linnavalitsuse ja Eesti Kultuurkapitaliga.
Hägusate piiridega autsaiderkunst köidab maailmas jätkuvalt nii publiku kui kunstnike tähelepanu, alates 1960-70. aastatest on kunsti peavool endaga kunstimaailma „väljasolijaid“ jõudsalt kaasa haaranud, kaasates nende kunsti suurtesse muuseumi- ja näituseprojektidesse (muu hulgas Kasseli Documental, Veneetsia biennaalil), olles esindatud püsiekspositsioonina isegi mõne kaasaegse kunsti muuseumis, rääkimata autsaiderkunstiga tegelevate institutsioonide asutamise kasvutrendist maailmas.
Lisainfo
Mari Vallikivi
marivallikivi@gmail.com
kondas@kondas.ee
Kondase Keskus, Pikk 8, Viljandi. Avatud E-P 11-18
Arvamusfestivalil on fookuses suhtluskultuur, Balti koostöö ning demokraatia olemus.
Arvamusfestivali, PRESSITEADE, Paides, 7. juunil 2018
Arvamusfestivalil on fookuses suhtluskultuur, Balti koostöö ning demokraatia olemus
Kuuenda Arvamusfestivali programmi koostamine on sajakonna arutelu korraldaja ühisloomena jõudnud lõpusirgele. Eriline tähelepanu on sel suvel Eesti suhtluskultuuril, samuti räägitakse 100-aastaste Balti riikide tulevikust ning süvenetakse demokraatia olemusse. Ühtekokku toimub 160 arutelu kahekümne kolmel alal.
Aruteluteemad jõudsid festivali kavva kevadise ideekorje tulemuste põhjal. Arvamusfestival pakkus eelnevalt omalt poolt mõtteaineks Eesti sajanda sünnipäevaga seotud märksõnu, mis kõik ka programmi jõudsid. Samuti joonistusid esitatud ideede põhjal välja näiteks Eesti usu ala, metsaala, tehnoloogia ala, tervise ja turvalisuse ning inimvara ala. Arutelude kavaga saab tutvuda Arvamusfestivali kodulehel https://www.arvamusfestival.
Arvamusfestivali suurtoetaja Swedbanki eestvedamisel sündinud alal Eesti, Läti, Leedu 2038 vaagitakse Balti riikide ühiseid rõõme ja muresid. Küsitakse, kes on rikkam – kas Jaan, Janis või Justas ning räägitakse demograafilistest ja majanduslikest katsumustest kolmes riigis. Eesti piirist kaugemale ulatuvad arutelud ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel sündinud demokraatia alal, kus juttu tuleb Euroopa kodanikkonnast, populismi mõjust ning meedia kriitilisest tarbimisest.
Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on tänavusel festivalil varasemaga võrreldes kavas rohkem Eestist kaugemale ulatuvaid teemasid. “Arvamusfestivali üks põhiväärtusi on avatus ning sellest lähtudes oleme programmi valinud eri riikide kogemusi kokku toovaid arutelusid. Tavalisest rohkem on osalejate seas ka väliskülalisi,” märkis Lauring. Ta avaldas lootust, et see rikastab külastajate festivalikogemust.
Erilise tähelepanu all on tänavu Eesti arutlus- ja suhtluskultuur ise. Kiusamisvaba Kooli veetud suhtluskultuuriala aruteludes küsitakse, kuidas kiusuvabalt suhelda, kas ja kuidas erinevused rikastavad, võrreldakse eestlaste ja soomlaste suhtluskultuuri ning mängitakse Eesti väärtuste mängu. Telia digitarkuse alal räägitakse lähemalt suhtlusest küberruumis.
Esmakordselt on igaühel võimalik kaasa lüüa Arvamusfestivali hitiks kujunenud parlamendierakondade esimeeste arutelu teema valimisel. ERR portaalis saab küsitlusele vastata juuni lõpuni.
Arvamusfestival toimub 10. ja 11. augustil Paides. Festivali toetavad Paide linn, Swedbank, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Euroopa Komisjon, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Euroopa Parlament, Telia, Ergo ning Töötukassa.
Lisainfo
Maiu Lauring
Arvamusfestivali eestvedaja ja programmijuht
maiu.lauring@arvamusfestival.e
517 7321
Teate saatis
Martha-Beryl Grauberg
Arvamusfestivali kommunikatsioonijuht
martha.grauberg@arvamusfestiva
5344 9978
Astangu KRK: IT klienditoe baaskursus ootab uusi õppijaid!
Astangu IT klienditoe baaskursus ootab uusi õppijaid !
2017. aasta sügisel alustas esmakordselt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses IT-klienditoe baaskursus. Tegemist on 1 aasta kestva tööõppekursusega, mille käigus omandatakse vajalikud oskused IT-klienditoe alal töötamiseks nagu kontoritarkvara kasutamine, ettevõtte veebilehe haldamine, telemarketing jms. Kursusel on võimalik osaleda ka moodulipõhiselt (st vähem kui aasta).
Meie õppijad töötavad täna erinevates kohtades, kuid kõige tuntumad neist on G4S Eesti ja Elisa Eesti. On ka neid õppijaid, kes püüavad luua oma ettevõtet nii investeerimise valdkonnas kui ka arvutite parandamises.
Kursuse esimene lend sai oma tunnistused kätte 1. juunil. Terve IT-klienditoe rühm oli aga tööle saanud juba enne ametlikku lõpetamist ning tööandjate huvi on jätkuvalt suur, seega julgustame tulema õppima.
Kursusele ootame inimesi, kes tahavad omandada erialaseid oskuseid ja kelle tervislik seisund võimaldab valitud erialal töötamist. Kursus sobib ka liikumispuudega ja psüühikahäiretega inimestele.
Lisainfo: http://www.astangu.ee/oppetoo/oppevoimalused/it-klienditoe-baaskursus/
Maris Saar
Kommunikatsioonispetsialist
Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga
Tel +372 687 7290
maris.saar@astangu.ee
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Astangu 27 Tallinn 13519
Avalikud ehitised peavad olema ligipääsetavad puuetega inimestele.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 30.05.2018
Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskiri – mai 2018
Ilmunud on uus Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskiri – mai 2018. Tutvu põnevate teemadega lähemalt siit.
Riik toetab innovatsiooni sotsiaalvaldkonnas
Sotsiaalministeerium, Pressiteade 25. mai 2018
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas määruse, millega riik toetab sotsiaalvaldkonna uudseid lahendusi, mis parandaksid abivajajate ja nende lähedaste toimetulekut. Projekte rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Sotsiaalkaitseminister rõhutas, et innovaatiliste lahenduste all ei peeta silmas ainult IT lahendusi, vaid selleks võib olla ka näiteks mõni nutikalt korraldatud teenus. „Sotsiaalvaldkonnas on mitmeid häid ideid ja algatusi, mis on välja kasvanud erinevatest ideekonkursidest, kuid vajavad välja arendamiseks rahalist tuge,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Samuti võib olla teistes riikides juba toimivaid lahendusi, mida ka Eestis kasutusele võtta – riik saab toetada nende kohandamist siinsetele tingimustele ja nõuetele vastavaks. Mõnikord peitub võti lihtsuses – ei ole välistatud, et mõnele suurena tunduvale probleemile on väga lihtne lahendus.“
Toetust antakse väike- ja/või põhitoetusena. Väiketoetus on suunatud peamiselt esmase idee edasiarendamisele või põhitoetuse taotluste ettevalmistamisele. Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad näiteks teenuse või toote välja töötamine ja testimine, aga ka näiteks äriplaani koostamine. Väiketoetuse väikseim summa on 15 000 eurot ja suurim 40 000 eurot projekti kohta. Põhitoetus on aga suunatud teenuse või toote arendamisele ja kasutusele võtmisele sotsiaalvaldkonnas.
„Ootame väga taotlejaid, kes arendavad tooteid või teenuseid, mis on suunatud inimeste hoolduskoormuse vähendamisele ning tööturule sisenemisele või tööturul jätkamise toetamisele,“ ütles minister Iva. „Samuti ka erivajadustega inimeste toimetuleku toetamisele tööturule sisenemisel või tööturul jätkamisele.“
Väiketoetuste jaoks on ette nähtud miljon eurot ning põhitoetuste jaoks neli miljonit eurot. Väiketoetusi saab hakata taotlema alates 12. juunist ning põhitoetust selle aasta sügisest.
Määrusega on võimalik tutvuda Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/ak
Teate edastas:
Oskar Lepik
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalminis
Erlistele purjetajatele! ⛵⚓KUTSE MERELE⚓⛵
Ahoi, tulge purjetama!
Erilised purjetajad künnavad jälle merd, haara soodid pihku:
Pärnu Purjetamisnädal, laupäeval, 9. juunil, kl 17;
Tallinna Merepäevad, laupäeval, 14. juulil, kl 16-19;
Kuressaare merepäevad, laupäeval, 11. augustil, kl 17
Palun registreeru selle lingi kaudu http://bit.ly/1U49ClV
Erilisi Purjetajaid toetab Töötukassa 
Lisainfo: Külli Haav, kyllih@gmail.com
Minister Iva: ligipääsetavus peab olema ühiskonnas standard
Sotsiaalministeerium, Pressiteade 17.mai 2018
Täna tähistatakse ülemaailmset ligipääsetavuse teadlikkuse päeva, mille eesmärk on suunata tähelepanu erivajadustega inimeste võimalustele kasutada erinevaid digitaalseid lahendusi. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kutsub kõiki üles vaatama ligipääsetavuse teemadele ka laiemalt ja mõtlema sellele, et uute teenuste ja toodete, samuti ka teede, hoonete jm arendamisel on mõistlik ligipääsetavusega arvestada juba nende disainimisel – see on lihtsam ja odavam lahendus kui tagantjärgi kohandamine.
„Tehnoloogia, tooted ja teenused peaksid olema kõigile kasutatavad ja kättesaadavad, olenemata inimese erivajadusest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Nutikate ja universaalsete lahenduste vähese kasutamise tõttu jääb aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale palju inimesi, kes sooviksid õppida, töötada või muul moel aktiivsed olla. Näiteks võib vaegnägija jääda hätta bussipiletite ostmisel, kuna veebileheküljed pole ligipääsetavad või võib olla talle raskendatud pangaautomaadi või makseterminali kasutamine – seetõttu on vaja toodete ja teenuste kasutamiseks luua universaalseid lahendusi.“
Ligipääsetavust tagavad hilisemad erilahendused on enamasti kulukamad nii riigile, ettevõtjale kui ka inimesele endale. Hilisemal kohandamisel tuleb silmas pidada, et inimestel on erinevad vajadused. Näiteks liikumispuudega inimesele ligipääsetav ehitis ei tarvitse seda veel olla nägemispuudega inimese jaoks. Kui algne lahendus ei võimalda inimesel seda iseseisvalt kasutada ning ta vajab selleks näiteks teise inimese kõrvalabi, on sellise teenuse pakkumine kallim. „Ligipääsetavus peab olema toodete ja teenuste loomulik osa ning oluline on sealjuures mõista, et see ei hõlma endas ainult füüsilisi piiranguid,“ ütles minister Iva. „Samuti peab olema kõikidele inimestele tagatud ligipääs ka näiteks informatsioonile, kultuurile jne.“
Ligipääsetavuse teadlikkuse päeva puhul tuleb täna ministeeriumide ühishoone kõrval olevale platsile MTÜ Pane oma meeled proovile (POMP). Ühing seab üles erinevad simulatsioonid, kus inimesed saavad ise järele proovida, kuidas erivajadusega argipäeva toimingutes hakkama saada. Näiteks saab proovida ratastooliga läbida takistuste rada ning proovida jalutada vaegnägijaid abistava juhtkoeraga. Simulatsioone saab proovida vahemikus 11:00 – 15:00.
Lisainfo:
Oskar Lepik
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium