Sotsiaalministeerium, Pressiteade 5.aprill 2018

Valitsus kiitis tänasel, 5. aprilli istungil heaks pensionireformi eelnõu, millega muudetakse pension alates 2021. aastast paindlikumaks, muudetakse pensioni arvutamise valemit ning seotakse pensioniiga alates 2027. aastast keskmise oodatava elueaga. Muudatused pensionivalemis ei puuduta väljateenitud pensione ega juba kogutud kindlustusosakuid, paindlikku pensionit saavad kasutada kõik soovijad.

„Riigi ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud. Inimeste palgad ongi erinevad, kuid ka väikese palga juures peab pension tagama piisava sissetuleku, et madalapalgaliste vaesusrisk ei võimenduks pensionieas,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Samavõrd on vaja ka paindlikkust, et jätkuks töökäsi ning vanemaealistel, kes täiskohaga töötada ei soovi või jaksa, oleks võimalusi eneseteostuseks.“

Sotsiaalkaitseministri sõnul saab Eesti pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsemast esimesest, palga suurusest sõltuvast teisest ja vabatahtlikust inimese panusel põhinevast kolmandast sambast. „Solidaarsem esimene sammas eeldab, et selle juures on ka palga suurusest sõltuv teine sammas. Suurem seos inimese enda panusega säilib tuleviku pensionäridel läbi teise samba ja soovijatel ka läbi vabatahtliku kogumispensioni,“ selgitas minister.

 Muudatused pensionisüsteemis:

• Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks. Inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.
• 2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni valem. Pensionivalemi muutmisega hakkame töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguma edaspidi nn staažiosa, mis sõltub töötatud aastatest. Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Senised kindlustusosakud jäävad inimesel alles, neid ümber ei teisendata. Seos palga suurusega säilib II ja III samba kaudu.
• 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise oodatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione.
• Aastatel 1970-1982 sündinutele avatakse uuesti II sambaga liitumise võimalus.

Pensionisüsteemi muudatusi on ette valmistatud 2015. aastast, mil kogunes huvigruppe ja erinevaid riigiasutusi koondav riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse edendamise juhtrühm. Mullu 19. jaanuaril kiitis valitsuskabinet heaks pensionireformi põhimõtted ning andis sotsiaalministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesande valmistada ette pensionireformi eelnõu.  Eelnõu kooskõlastamise käigus esitasid eelnõule muudatusettepanekuid ministeeriumid, sotsiaalpartnerid ning teised ametiasutused.

Pensionireformi eelnõu hakkab edasi arutama Riigikogu.

Rohkem infot pensionisüsteemi uuendamisest ministeeriumi veebis.

Teate edastas:
Karin Volmer
Kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium
Karin.volmer@sm.ee
+372 626 9102 / 5696 4876
www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/

Eesti Autismiühing, PRESSITEADE 2.aprill 2018

Rahvusvahelist autismipäeva tähistatakse üle maailma 2. aprillil alates 2007. aastast ning sellele pani aluse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee. Rahvusvahelise autismipäeva sümbol on sinine pusletükk, mis sümboliseerib häire keerukust ja omasust just poistele.

Eesti Autismiühing korraldab laupäeval, 7.aprillil koos Narva Paju Kooliga Narvas venekeelse teabepäeva „Räägime autismist“.

Eesti Autismiühingu esinaise Marianne Kuzemtšenko sõnul soovitakse autismipäeva korraldamisega aidata kaasa ühiskonnas laiemale mõistmisele ja aktsepteerimisele. “Autismispektri häiretega inimeste diagnoosist põhjustatud probleemid ei ole sageli ümbritsevatele inimestele mõistetavad ja neid inimesi ei püütagi aidata. Autismi vormid ja raskusastmed on inimeseti erinevad ja põhjustavad vägagi erinevaid raskusi igapäevasel toimetulekul. Ühiskond saab pakkuda rohkem mõistmist ja seeläbi ka tuge nii autismispektri häirega inimestele kui ka nende peredele. Narva Paju Kool pakub sobivat ja võimetekohast eriõpet autismiga lastele ning nende kogemuse jagamine koos erinevate autismivaldkonna spetsialistidega aitab osalejatel saada uusi teadmisi ning seeläbi autismispektri häirega inimesi paremini toetada”.

Teabepäevale oodatakse kõiki inimesi, keda autismiteema igapäevaselt puudutab – lapsevanemaid ja erinevate valdkondade spetsialiste. Teabepäeval esinevad Narva Paju Kooli direktor Ljudmila Smirnova, Tallinna Kadaka põhikooli õpetajad Jana Zavizion ja Ljubov Jurgenovskene ning oma kogemust elust autistliku lapse kõrval jagavad ka lapsevanemad . Millised on meie praegused teadmised autismispektri häirete olemusest ja diagnostikast – tutvustab lastepsühhiaater Roman Balõtšev. ABA teraapia kasutamise kogemusest MTÜ Eriline Lapsepõlv töös ja koostööst lapsevanematega räägib Agnessa Putk. Päeva lõpus saavad osalejad tutvuda koolimajaga ja õppekeskkonnaga.

Täpse päevakavaga saab tutvuda siin

Autismispektri häired on kompleksne häire, mis mõjutab ajutegevust, kahjustab inimese sotsiaalseid ja suhtlemisoskusi ning põhjustab ebatavaliste korduvate käitumismustrite esinemist. Tänapäeval on 1-l 100st lapsest diagnoositud autismispektri häire Euroopas.

Info: Marianne Kuzemtšenko, Eesti Autismiühing
Tel: +3725119685
e-post: autismeesti@gmail.com

Rahvusvahelise autismiteadlikkuse päeva tähistamise kohta maailmas infot leiate siit

—

Marianne Kuzemtšenko
Eesti Autismiühing
juhatuse esimees
tel 5119685

Sotsiaalministeerium, Pressiteade 27.märts 2018

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas määruse, millega avatakse aprillikuus järgmine tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamise taotlusvoor. Muu hulgas tehti määrusesse täpsustusi, mis muudavad Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendite taotlemise omavalitsustele senisest selgemaks ning paindlikumaks.

“Kohalikel omavalitsustel on esmatähtis ülesanne hoolitseda oma piirkonna inimeste toimetuleku ning heaolu eest,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. “Selle ülesande täitmiseks aitab riik omavalitsustel rahastada vajalike sotsiaalteenuste arendamist. Muutsime toetuse andmise tingimusi ja korda, et omavalitsustel oleks rohkem võimalusi täiendada oma piirkonnas pakutavaid sotsiaalteenuseid. Näiteks kaotasime ära nõude, et projektis peab partnerina kindlasti osalema ka KOV, kellel on arendatava teenuse pakkumisega juba varasem kogemus.“

Taotlusvooru käigus rahastatakse lähedaste hooldajate, eakate ning erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimeste tööle saamist või seal jätkamist toetavate sotsiaalteenuste arendamist. Toetust võib saada koduhooldusteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päevahoiu- või intervallhooldusteenuse arendamiseks ja osutamiseks. Kokku toetatakse kohalikke omavalitsusi 7 miljoni euroga.

„Sotsiaalkaitse eesmärk on toetada ja suurendada nii abivajaja kui ka hooldaja iseseisvat toimetulekut. Sotsiaalteenused peavad vastama inimeste vajadustele, olema kvaliteetsed ning abivajajatele kättesaadavad,“ ütles minister Iva. „Kohalik omavalitsus peab olema valmis pakkuma sotsiaalhoolekande seaduses ette nähtud sotsiaalteenuseid. Seetõttu julgustan kõiki kasutama võimalust rahastada oma teenuste arendamist Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, sest hiljem tuleks seda teha täielikult oma enda eelarvest.“

Haldusreformi tulemusena viidi määrusesse sisse ka tehnilisi muudatusi, mis puudutasid näiteks omavalitsuste suurust – mis enne oli piiratud minimaalselt 5000 elanikuga – kuid nüüd on tunnistatud kehtetuks. Taotlusvoor avatakse 11. aprillil.

Taotlusvooru viib läbi SA Innove. Lisainfo: https://www.innove.ee/eurotoetused/taotlejale/hoolekanne/

Link määrusele Riigi Teatajas:  https://www.riigiteataja.ee/akt/123032018002

Teate edastas:

Oskar Lepik
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium

• Puudega lastega perede hinnang enda majanduslikule toimetulekule on halvem kui kõikidel lastega peredel Eestis keskmiselt. Puudega lastega peredest tajub vaid 19–26%, et tuleb toime hõlpsalt, kõikide lastega perede hulgas on selliseid peresid 40–51%.
• Paljude teenuste puhul pole märkimisväärne osa teenuseid vajanud puudega lastest saanud vajatud teenust üldse või pole seda saanud piisavas mahus. Nt. füsioterapeudi teenust on saanud kasutada soovitud vähemas mahus või üldse mitte (41-46%) teenuse vajajatest. Vastavad numbrid teiste spetsialistide ja teenuste osas: psühholoog (40-44%), tegevusterapeut (35-39%), loovterapeut (33-37%), logopeed (38-42%) ning eripedagoog (33-37%). Rehabilitatsiooniplaani kättesaadavusega on probleeme (27- 31%) puudega lastest, sotsiaaltöötaja nõustamisega (23-26%), tugiisikuteenusega (27-31%) lapsehoiuteenusega (19-22%) ja kogemusnõustaja teenusega (22-25%) puudega lastest. 
• Teave puudega lastele suunatud toetuste, teenuste ja abi kohta on poolte (46–50%) puudega laste vanemate jaoks pigem raskesti või väga raskesti kättesaadav. 

Ilmunud on Eesti Puuetega Inimeste Koja märtsikuu uudiskiri. Vaata uudiskirja veebis

Messi kahele päevale on kokku koondatud palju informatsiooni erinevate teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut. Lisaks on võimalus tutvuda mitmete puuetega inimeste organisatsioonide tegevusega ning osaleda infotundides ja saada nõustamist. Invamess toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

Messi ajal tutvustatakse erinevaid abivahendeid, meditsiinitooteid, rehabilitatsiooniteenuseid jpm. Infotundide raames on võimalik tutvuda näiteks puuetega inimeste eluruumide kohandamise korralduse, igapäevalu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenusega, psüühikahäiretega inimeste igapäevase toimetuleku toetamise ning haridusvaldkonna muudatustega. Arvutiklassis toimub lühikursus, kus õpetatakse e-posti tegemist, failide saatmist ning digiallkirjade andmist.

Mõlemal päeval on külastajatel võimalik saada nõustamist töövõime või puude raskusastme hindamise teemal. Kohal on Eesti Haigekassa nõustajad ning Õigusteenuste Büroo juristid. Messi esimesel päeval pakub Tallinna Suhkruhaigete Selts võimalust mõõta veresuhkrut ja vererõhku ning teisel päeval pakuvad sotsiaaltöötajad teavet puuetega inimestele suunatud toetustest ja teenustest Tallinnas. Puhkehetkel ja messi muljete jagamiseks tuttavatega on võimalik külastada meie kohvikut.

Toimumise aeg ja koht:

Mess on avatud 19.-20. aprillil 2018 kell 12- 18 esimesel päeval ja kell 10-15 teisel päeval.
Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses Endla 59, 10615 Tallinn

Külastajatele on mess tasuta!

Messi ajakava ja täiendav info:

http://tallinnakoda.ee/1,246

https://www.facebook.com/events/2034151590182695/?active_tab=about

Messi läbiviimist toetavad Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lugupidamisega

Mihkel Tõkke

tegevjuht

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Endla 59

10615 Tallinn

Tel +372 52 56 560

mihkel@tallinnakoda.ee

www.tallinnakoda.ee

FB: https://www.facebook.com/tallinnakoda/

Kuidas muuta valitsemine avatumaks ja läbipaistvamaks?
29. märtsini ootame mõtteid ja ettepanekuid,
et järgmise kahe aasta jooksul riigi ja vabakonna koostöös riigivalitsemist paremaks muuta.

Kolmapäeval, 21. märtsil korraldab Eesti Inimõiguste Keskus konverentsi „Vanus on vaid number! Kas ka tööturul?”, mis leiab aset Nordic Hotel Forumi (Viru väljak 3, Tallinn) teisel korrusel, hotelli konverentsikeskuses. Kell 9.00-9.30 toimub konverentsile registreerumine ja hommikukohv ning 9.30 alustatakse tervitussõnadega. Detailsema päevakava leiab Eesti Inimõiguste Keskuse kodulehelt https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesise-tookoha-margis/vanus-vaid-number-kas-ka-tooturul/

Sotsiaalministeeriumi pressiteade, 14.03.2018

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva rõhutas täna alanud linnade ja valdade päevadel kohalike omavalitsuse juhtidele, et sotsiaalvaldkonna arendamine ning inimeste heaolu tagamine peab olema kaasaegse kohaliku omavalitsuse esmaseid eesmärke.

„Kohalikud omavalitsused on inimestele kõige lähemal, nad tunnevad oma piirkonna eluolu ja inimeste vajadusi kõige paremini ning oskavad seetõttu ka hätta sattunutele kõige kiiremini kvaliteetset ja asjakohast abi anda“ ütles minister. „Kohalike omavalitsuste esmatähtis ülesanne sotsiaalvaldkonnas on parandada oma piirkonna elanike iseseisvat toimetulekut ning ennetada toimetulekuraskuste süvenemist. Oleme kohalikele omavalitsustele andnud lisaülesandeid ning ka lisarahastust. Ühinemisjärgsed uued kohalikud omavalitsused on tugevamad ja teadlikumad ning nende oskused ja võimalused teenuseid arendada ja erinevatest fondidest rahastust taotleda on paranenud.Toimivate ja jätkusuutlike hoolekande teenuste pakkumine on võimalik vaid riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöös.“ lisas Kaia Iva.

Riik toetab kohalikke omavalitsusi koolituste, juhendmaterjalide, nõustava järelevalve, aga ka erinevate rahastamisvõimaluste pakkumisega. 2018. aastal saavad kohalikud omavalitsused kokku 33 miljonit eurot lisaraha tasandusfondist, mida on võimalik osaliselt kasutada ka hoolduskoormust leevendavate ning inimeste iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste pakkumiseks. Lisaks on kohalikel omavalitsustel ja teenusepakkujatel võimalik kasutada Euroopa Struktuurifondide vahendeid näiteks sotsiaalteenuste arendamiseks ja pakkumiseks, uuenduslike sotsiaalteenuste väljatöötamiseks, lapsehoiukohtade loomiseks, erivajadustega inimeste kodude kohandamiseks. Lisaks toetab riik kohalikke omavalitsusi üldhooldekodude energiatõhusaks muutmisel, dementsetele klientidele teenusekohtade loomisel ja kompetentside suurendamisel.

Linnade ja Valdade Päevad toimuvad sel aastal juba 14. korda. Mess-konverentsi raames toimub kahel päeval arvukalt seminare, teematutvustusi  ja mitmeid diskussioone erinevatel aktuaalsetel teemadel. Lisaks sotsiaalkaitseministrile tutvustavad erinevates töötubades sotsiaalpoliitika eesmärke ja võimalusi ka sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, hoolekande osakonna juhtaja Häli Tarum, laste ja perede osakonna nõunik Helen Jõks ning tervisesüsteemide arendamise osakonna juhtaja Agris Koppel.

Teate edastas:

Silvia Peets

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

626 9751 / 5341 6977

press@sm.ee/ silvia.peets@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium