Ahoi, tulge purjetama!
Erilised purjetajad künnavad jälle merd, haara soodid pihku: 
Pärnu Purjetamisnädal, laupäeval, 9. juunil, kl 17;
Tallinna Merepäevad, laupäeval, 14. juulil, kl 16-19;
Kuressaare merepäevad, laupäeval, 11. augustil, kl 17
Palun registreeru selle lingi kaudu http://bit.ly/1U49ClV

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeAOihygD7P7oj-WiOm6WvBupmHR9OjzcijQhDdhRghen9hbg/viewform?c=0&w=1

Erilisi Purjetajaid toetab Töötukassa 

Lisainfo: Külli Haav, kyllih@gmail.com

Sotsiaalministeerium, Pressiteade 17.mai 2018

Täna tähistatakse ülemaailmset ligipääsetavuse teadlikkuse päeva, mille eesmärk on suunata tähelepanu erivajadustega inimeste võimalustele kasutada erinevaid digitaalseid lahendusi. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kutsub kõiki üles vaatama ligipääsetavuse teemadele ka laiemalt ja mõtlema sellele, et uute teenuste ja toodete, samuti ka teede, hoonete jm arendamisel on mõistlik ligipääsetavusega arvestada juba nende disainimisel – see on lihtsam ja odavam lahendus kui tagantjärgi kohandamine. 

„Tehnoloogia, tooted ja teenused peaksid olema kõigile kasutatavad ja kättesaadavad, olenemata inimese erivajadusest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Nutikate ja universaalsete lahenduste vähese kasutamise tõttu jääb aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale palju inimesi, kes sooviksid õppida, töötada või muul moel aktiivsed olla. Näiteks võib vaegnägija jääda hätta bussipiletite ostmisel, kuna veebileheküljed pole ligipääsetavad või võib olla talle raskendatud pangaautomaadi või makseterminali kasutamine – seetõttu on vaja toodete ja teenuste kasutamiseks luua universaalseid lahendusi.“

Ligipääsetavust tagavad hilisemad erilahendused on enamasti kulukamad nii riigile, ettevõtjale kui ka inimesele endale. Hilisemal kohandamisel tuleb silmas pidada, et inimestel on erinevad vajadused. Näiteks liikumispuudega inimesele ligipääsetav ehitis ei tarvitse seda veel olla nägemispuudega inimese jaoks. Kui algne lahendus ei võimalda inimesel seda iseseisvalt kasutada ning ta vajab selleks näiteks teise inimese kõrvalabi, on sellise teenuse pakkumine kallim. „Ligipääsetavus peab olema toodete ja teenuste loomulik osa ning oluline on sealjuures mõista, et see ei hõlma endas ainult füüsilisi piiranguid,“ ütles minister Iva. „Samuti peab olema kõikidele inimestele tagatud ligipääs ka näiteks informatsioonile, kultuurile jne.“

Ligipääsetavuse teadlikkuse päeva puhul tuleb täna ministeeriumide ühishoone kõrval olevale platsile MTÜ Pane oma meeled proovile (POMP). Ühing seab üles erinevad simulatsioonid, kus inimesed saavad ise järele proovida, kuidas erivajadusega argipäeva toimingutes hakkama saada. Näiteks saab proovida ratastooliga läbida takistuste rada ning proovida jalutada vaegnägijaid abistava juhtkoeraga. Simulatsioone saab proovida vahemikus 11:00 – 15:00.

Lisainfo:
Oskar Lepik
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium

18.mail 2018.a toimub Sokos Viru hotelli konverentsikeskuses Eesti Hooldajate Liidu aastakonverents.

Päevakava:

11.00 Avamine, sissejuhatus
11.10 Pikaajalise hoolduse süsteemi väljaarendamisest – Häli Tarum, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja
11.40 Erihoolekande arengud (mahud, rahastamise perspektiivid, reorganiseerimise mõju, autistide teenused) – Helen Tähtvere, SKA erihoolekande valdkonnajuht
12.15 Arutelu autistidele vajaliku abi ja teenuste teemal.
Selle teema põhjalikuma käsitlemise palve on esitanud erinevas vanuses autistide pered, kes on koondumas. Aruteluga liituvad Haridusministeeriumi ja omavalitsuste liidu esindajad.
13.00 Puuetega lapsed Eestis: müüdid ja tegelikkus – Liis Niinemets, sügava liitpuudega lapse vanem
13.30 Lõunapaus
14.00 Rehabilitatsiooniteenuse olevik ja tulevik – Liina Olgo, SKA rehabilitatsiooni valdkonna juhtivspetsialist
14.30 Abivahendisüsteem ja kodukohandused – Berit Rohtjärv, SKA abivahendite valdkonnajuht
15.00 Erivajadustega inimeste hoolekandepoliitikate kaasajastamine – Signe Riisalo, Sotsiaalministeeriumi (laste) hoolekandepoliitika juht
15.30 Arutelu, küsimused eelnevate ettekannete tekitatud mõtete ja kõigi muude saalist tulevate küsimuste osas. Osalevad Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Riigikogu sotsiaalkomisjoni, KOV-ide esindajad.
16.30 Lõpetamine

Rohkem infot ja registreerimine http://ehol.ee/

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul toimub emadepäeva pidulik kontsert-aktus esmakordselt Tallinnas, Vabaduse väljakul.

EV100 emadepäeva kontsert algab 13. mail kell 12, otseülekande teeb ETV. 

EV100 korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa sõnul sünnivad emadepäeva armsamad hetked koos veedetud ajast. “Vabas õhus viibides saab nautida seda ilusat päeva koos tuntud esinejatega, kaasa laulda ning tantsida,“ märkis Rohumaa.  Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimehe Hirvo Surva sõnul kingitakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeval emadele ka uusi laule. “Kõigi emade auks kõlavad kooride ning orkestri esituses armastatud artistide uudislooming, mis hiljem ka plaadina salvestatakse,” selgitas Surva. ERRi elamussaadete toimetuse juhi Karmel Killandi sõnul on emadepäev eriline ka ETVs. “See on üks ütlemata armas päev, kus mõtleme emadele ja vanaemadele nii saadete vahel kui ka saadete sees,“ rõhutas Killandi.

ETV otseülekanne Vabaduse väljakult algab emadepäeval juba kell 11.30. Kontserdil astuvad koos armastatud Eesti artistidega üles Eesti Meestelaulu Seltsi üle-Eestiline poistekoor „Kalev“, Rahvusooper Estonia poistekoori meeskvintett, Tallinna Ülikooli meeskoor, Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester ning Eesti Raadio laulustuudio koorid. 

Kontserdi korraldavad Eesti Meestelaulu Selts ja EV100 korraldustoimkond. Kontserdil esineb kõnega Eesti Vabariigi president, Eesti Naisliit annab üle Aasta ema 2018 tiitli.

Puuetega ning erivajadustega inimeste kaasamise praktika riigikaitsesse on Euroopa riikides erinev. Kui enamikes riikides puudega ja erivajadustega inimesed armeega liituda ei saa, siis näiteks Saksamaa relvajõududega (German Armed Forces; Bundeswehr) võivad liituda ka puudega isikud. Puuetega inimeste integreerimist väljaõppesse ja tööellu (sh Bundeswehri) käsitletakse kui võrdõiguslikkuse ja enesemääramiseõiguse väljendusvormi. 2017. aasta 31. detsembril oli Bundeswehris 179 562 sõdurit, kellel oli määratud mõni puue, mis moodustab 0,8% kõikide sõdurite arvust. Enamasti täidavad puudega inimesed töökohustusi tubastes tingimustes. Seetõttu pööratakse eraldi tähelepanu sobiva töökeskkonna kujundamisele.

Soovime teada puuetega ning erivajadustega inimeste ning nende esindajate arvamust riigikaitses osalemise kohta.

Teie arvamus on oluline Eesti Puuetega Inimeste Koja huvikaitse töös ning puuetega inimesi ja riigikaitse valdkonda puudutavate edasiste tegevuste planeerimisel. Link on avatud kuni 21.05.2018. Samuti palume küsimustikku levitada sihtgrupi seas!

Küsimustiku link – https://goo.gl/oF3pDB

Kõik lisaküsimused ja mõtted on oodatud – epikoda@epikoda.ee või telefonil 661 6614.

Lugupidamisega Eesti Puuetega Inimeste Koja meeskond