Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskiri – aprill 2018
Ilmunud on uus Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskiri – aprill 2018, vaata lähemalt siit.
Hooldekodude olukord võeti teravdatud tähelepanu alla.
Sotsiaalministeerium, Pressiteade 9. aprill 2018
EESTI EAKATELE ELANIKELE, KES VAJAVAD HOOLDUST VÄLJASPOOL KODU, PEAB OLEMA TAGATUD KVALITEETNE JA TURVALINE ÜLDHOOLDUSTEENUS, LEITI TÄNA SOTSIAALMINISTEERIUMIS TOIMUVAL ARUTELUL HOOLDEKODUDE OLUKORRAST JA
EDASISTEST TEGEVUSTEST. JÄRELEVALVE TULEMUSED NÄITAVAD, ET PARANDAMIST VAJAVAD NII HOOLDUSPLAANIDE JA RAVISKEEMIDE OLEMASOLU NING JÄRGIMINE, RAVIMITE KÄITLEMINE KUI KA ARSTIABI TAGAMINE HOOLDEKODUDES.
„Hooldekodus pakutavate teenuste heal tasemel toimimine on erakordselt tähtis, arvestades eakate arvu kasvu, hooldusvajaduse suurenemist ning institutsionaalsel teenusel viibivate eakate suuremat haavatavust,“ ütles sotsiaalala asekantsler RAIT KUUSE. „Oleme võtnud aasta, et kolme järelevalveametiga koostöös analüüsida olukorda hooldekodudes, millised on peamised probleemkohad ja võimalikud lahendused ning hooldekodusid ka nõustada. Hooldekodudes töötavad pühendunud, abivalmid inimesed ja neid tuleb tunnustada.“
2018. aastast võttis maavalitsustelt sotsiaalteenuste järelevalve korralduse üle Sotsiaalkindlustusamet ning ministeeriumi ülesandel alustati koostöös Terviseameti ja Ravimiametiga olukorra hindamist üldhooldekodudes. Praeguseks on kolme ameti koostöös läbi viidud esimesed kontrollvisiidid, mis tõid esile mitmeid probleeme nõuete täitmisega.
Ühisjärelevalve käigus hindas Sotsiaalkindlustusamet hooldusplaanide olemasolu ja täitmist, töötajate kvalifikatsiooni, inimeste turvalisust ja toimetulekut. „Kõige rohkem valmistas hooldekodudele muret hooldusplaanide koostamine ja täitmise kvaliteet. Samuti nägime, et koostöö kohalike omavalitsustega on kohati kesine, puudusid inimese abivajaduse hindamised, mis on omavalitsuse ülesanne,“ rääkis sotsiaalkindlustusameti peadirektor EGON VEERMÄE.
Terviseamet hindas tervishoiuteenuste kättesaadavust ja ravimite määramist arsti poolt, samuti tervisekaitsenõuete täitmist. „Hooldekodusse saabuvad kliendid sageli puuduliku raviskeemiga ning esineb puudusi nende täitmisega. Näiteks esines olukordi, kus inimesele antud ravimid ületasid arsti määratud koguseid või anti ravimit ilma arsti määramiseta. Sageli on probleemiks klientide vähene või puuduv kontakt oma perearstiga,“ selgitas Terviseameti peadirektor MERIKE JÜRILO, kes rõhutas ka, et ilma vastava raviskeemita ei tohi inimesele anda ühtegi retseptiravimit.
Ravimiamet jälgib, kuidas hooldekodud ravimeid säilitavad ja nende üle arvestust peavad. „Ravimeid tuleb säilitada lukustatavas ruumis või kapis ning narkootilised ja psühhotroopsed ravimid kindlasti teistest eraldi. Kindlasti tuleb eraldada aegunud ravimid,“ rääkis Ravimiameti peadirektori asetäitja KATRIN KIISK.
Järelevalveasutused jätkavad kontrollkäike ka edaspidi, samuti on hooldekodudel võimalik jooksvalt ametite poole pöörduda nõu saamiseks. „Me ei soovi iga hooldekodu juures vigu otsida ja sanktsioneerida ega ka õigusruumi täiendavate regulatsioonidega koormata, vaid ennetada ja tagada seeläbi eakatele väärikas elu,“ sõnas asekantsler Rait Kuuse.
Täna, 9. aprillil toimus sotsiaalministeeriumis üldhooldekodude teabepäev, millest võttis osa enam kui 150 hooldekodu juhti. Infopäeva eel viisid Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet ja Ravimiamet läbi ühised kontrollvisiidid, mille käigus tuvastati mitmeid probleeme nõuete täitmisega. 2020. aastast hakkab üldhooldekodudele kehtima tegevusloa nõue.
Kasulikud viited:
– FAKTILEHT: väljaspool kodu osutavate üldhooldusteenuse järelvalve lühikokkuvõte
– Soovitused eakate lähedastele https://somblogi.wordpress.
– Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt
– Hooldekodudes ravimite käitlemise juhend
Teate edastas:
Karin Volmer
Kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium
Karin.volmer@sm.ee
+372 626 9102 / 5696 4876
21. aprillil toimub heategevuskontsert EELK Tallinna Diakooniahaigla toetuseks.
EELK Tallinna Diakooniahaigla toetuseks korraldatakse heategevuskontsert, mis toimub 21.aprillil kell 16.00 EELK Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ( Toom-Kooli 6). Piletite müügist saadav tulu läheb funktsionaalsete voodite ja ratastoolide soetamiseks.
Täpsema info leiate siit.
TEHES HEAD, SAAD NAUTIDA KAUNIST KONTSERTI!
Kontserdi korraldaja
Maire Martinson
MTÜ Tarkade Naiste Klubi tegevjuht
Valitsus kiitis heaks paindlikuma pensioni.
Sotsiaalministeerium, Pressiteade 5.aprill 2018
Valitsus kiitis tänasel, 5. aprilli istungil heaks pensionireformi eelnõu, millega muudetakse pension alates 2021. aastast paindlikumaks, muudetakse pensioni arvutamise valemit ning seotakse pensioniiga alates 2027. aastast keskmise oodatava elueaga. Muudatused pensionivalemis ei puuduta väljateenitud pensione ega juba kogutud kindlustusosakuid, paindlikku pensionit saavad kasutada kõik soovijad.
„Riigi ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud. Inimeste palgad ongi erinevad, kuid ka väikese palga juures peab pension tagama piisava sissetuleku, et madalapalgaliste vaesusrisk ei võimenduks pensionieas,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Samavõrd on vaja ka paindlikkust, et jätkuks töökäsi ning vanemaealistel, kes täiskohaga töötada ei soovi või jaksa, oleks võimalusi eneseteostuseks.“
Sotsiaalkaitseministri sõnul saab Eesti pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsemast esimesest, palga suurusest sõltuvast teisest ja vabatahtlikust inimese panusel põhinevast kolmandast sambast. „Solidaarsem esimene sammas eeldab, et selle juures on ka palga suurusest sõltuv teine sammas. Suurem seos inimese enda panusega säilib tuleviku pensionäridel läbi teise samba ja soovijatel ka läbi vabatahtliku kogumispensioni,“ selgitas minister.
Muudatused pensionisüsteemis:
- Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks. Inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.
- 2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni valem. Pensionivalemi muutmisega hakkame töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguma edaspidi nn staažiosa, mis sõltub töötatud aastatest. Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Senised kindlustusosakud jäävad inimesel alles, neid ümber ei teisendata. Seos palga suurusega säilib II ja III samba kaudu.
- 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise oodatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione.
- Aastatel 1970-1982 sündinutele avatakse uuesti II sambaga liitumise võimalus.
Pensionisüsteemi muudatusi on ette valmistatud 2015. aastast, mil kogunes huvigruppe ja erinevaid riigiasutusi koondav riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse edendamise juhtrühm. Mullu 19. jaanuaril kiitis valitsuskabinet heaks pensionireformi põhimõtted ning andis sotsiaalministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesande valmistada ette pensionireformi eelnõu. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitasid eelnõule muudatusettepanekuid ministeeriumid, sotsiaalpartnerid ning teised ametiasutused.
Pensionireformi eelnõu hakkab edasi arutama Riigikogu.
Rohkem infot pensionisüsteemi uuendamisest ministeeriumi veebis.
Teate edastas:
Karin Volmer
Kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium
Karin.volmer@sm.ee
+372 626 9102 / 5696 4876
www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/
2.aprillil tähistatakse üle maailma rahvusvahelist autismiteadlikkuse päeva.
Eesti Autismiühing, PRESSITEADE 2.aprill 2018
Rahvusvahelist autismipäeva tähistatakse üle maailma 2. aprillil alates 2007. aastast ning sellele pani aluse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee. Rahvusvahelise autismipäeva sümbol on sinine pusletükk, mis sümboliseerib häire keerukust ja omasust just poistele.
Eesti Autismiühing korraldab laupäeval, 7.aprillil koos Narva Paju Kooliga Narvas venekeelse teabepäeva „Räägime autismist“.
Eesti Autismiühingu esinaise Marianne Kuzemtšenko sõnul soovitakse autismipäeva korraldamisega aidata kaasa ühiskonnas laiemale mõistmisele ja aktsepteerimisele. “Autismispektri häiretega inimeste diagnoosist põhjustatud probleemid ei ole sageli ümbritsevatele inimestele mõistetavad ja neid inimesi ei püütagi aidata. Autismi vormid ja raskusastmed on inimeseti erinevad ja põhjustavad vägagi erinevaid raskusi igapäevasel toimetulekul. Ühiskond saab pakkuda rohkem mõistmist ja seeläbi ka tuge nii autismispektri häirega inimestele kui ka nende peredele. Narva Paju Kool pakub sobivat ja võimetekohast eriõpet autismiga lastele ning nende kogemuse jagamine koos erinevate autismivaldkonna spetsialistidega aitab osalejatel saada uusi teadmisi ning seeläbi autismispektri häirega inimesi paremini toetada”.
Teabepäevale oodatakse kõiki inimesi, keda autismiteema igapäevaselt puudutab – lapsevanemaid ja erinevate valdkondade spetsialiste. Teabepäeval esinevad Narva Paju Kooli direktor Ljudmila Smirnova, Tallinna Kadaka põhikooli õpetajad Jana Zavizion ja Ljubov Jurgenovskene ning oma kogemust elust autistliku lapse kõrval jagavad ka lapsevanemad . Millised on meie praegused teadmised autismispektri häirete olemusest ja diagnostikast – tutvustab lastepsühhiaater Roman Balõtšev. ABA teraapia kasutamise kogemusest MTÜ Eriline Lapsepõlv töös ja koostööst lapsevanematega räägib Agnessa Putk. Päeva lõpus saavad osalejad tutvuda koolimajaga ja õppekeskkonnaga.
Täpse päevakavaga saab tutvuda siin
Autismispektri häired on kompleksne häire, mis mõjutab ajutegevust, kahjustab inimese sotsiaalseid ja suhtlemisoskusi ning põhjustab ebatavaliste korduvate käitumismustrite esinemist. Tänapäeval on 1-l 100st lapsest diagnoositud autismispektri häire Euroopas.
Info: Marianne Kuzemtšenko, Eesti Autismiühing
Tel: +3725119685
e-post: autismeesti@gmail.com
Rahvusvahelise autismiteadlikkuse päeva tähistamise kohta maailmas infot leiate siit
—
Marianne Kuzemtšenko
Eesti Autismiühing
juhatuse esimees
tel 5119685
Omavalitsused saavad taas taotleda toetust sotsiaalteenuste arendamiseks
Sotsiaalministeerium, Pressiteade 27.märts 2018
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas määruse, millega avatakse aprillikuus järgmine tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamise taotlusvoor. Muu hulgas tehti määrusesse täpsustusi, mis muudavad Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendite taotlemise omavalitsustele senisest selgemaks ning paindlikumaks.
“Kohalikel omavalitsustel on esmatähtis ülesanne hoolitseda oma piirkonna inimeste toimetuleku ning heaolu eest,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. “Selle ülesande täitmiseks aitab riik omavalitsustel rahastada vajalike sotsiaalteenuste arendamist. Muutsime toetuse andmise tingimusi ja korda, et omavalitsustel oleks rohkem võimalusi täiendada oma piirkonnas pakutavaid sotsiaalteenuseid. Näiteks kaotasime ära nõude, et projektis peab partnerina kindlasti osalema ka KOV, kellel on arendatava teenuse pakkumisega juba varasem kogemus.“
Taotlusvooru käigus rahastatakse lähedaste hooldajate, eakate ning erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimeste tööle saamist või seal jätkamist toetavate sotsiaalteenuste arendamist. Toetust võib saada koduhooldusteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päevahoiu- või intervallhooldusteenuse arendamiseks ja osutamiseks. Kokku toetatakse kohalikke omavalitsusi 7 miljoni euroga.
„Sotsiaalkaitse eesmärk on toetada ja suurendada nii abivajaja kui ka hooldaja iseseisvat toimetulekut. Sotsiaalteenused peavad vastama inimeste vajadustele, olema kvaliteetsed ning abivajajatele kättesaadavad,“ ütles minister Iva. „Kohalik omavalitsus peab olema valmis pakkuma sotsiaalhoolekande seaduses ette nähtud sotsiaalteenuseid. Seetõttu julgustan kõiki kasutama võimalust rahastada oma teenuste arendamist Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, sest hiljem tuleks seda teha täielikult oma enda eelarvest.“
Haldusreformi tulemusena viidi määrusesse sisse ka tehnilisi muudatusi, mis puudutasid näiteks omavalitsuste suurust – mis enne oli piiratud minimaalselt 5000 elanikuga – kuid nüüd on tunnistatud kehtetuks. Taotlusvoor avatakse 11. aprillil.
Taotlusvooru viib läbi SA Innove. Lisainfo: https://www.innove.ee/eurotoetused/taotlejale/hoolekanne/
Link määrusele Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/123032018002
Teate edastas:
Oskar Lepik
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium
Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2017
6. märtsil 2018 esitleti Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringut, mille eesmärk oli kaardistada puudega lastega perede majanduslik ja sotsiaalne toimetulek, samuti erinevate puudega lastele suunatud teenuste vajadused ja nende kasutus. Tegemist on 2009. aastal läbiviidud sarnase uuringu kordusega.
Vaata uuringu uudist ja väikest kokkuvõtet tulemustest EPIKoja koduleheküljel – http://www.epikoda.ee/puudega-
Uuringu tulemused toovad välja:
Puudega laste arv ja osakaal on oluliselt kasvanud: 2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli 0-17-aastastest lastest 3% puudega (7368 puudega last: keskmise puudega 2252, raske puudega 4294, sügava puudega 822) ja 2017. aasta 1. jaanuaril oli samast vanusrühmast 5,2% puudega ehk puudega lapsi oli 12 896 (keskmise puudega 5000, raske puudega 7164, sügava puudega 732). Kasvanud just keskmise ja raske puudega laste arv.
- Puudega lastega perede hinnang enda majanduslikule toimetulekule on halvem kui kõikidel lastega peredel Eestis keskmiselt. Puudega lastega peredest tajub vaid 19–26%, et tuleb toime hõlpsalt, kõikide lastega perede hulgas on selliseid peresid 40–51%.
- Paljude teenuste puhul pole märkimisväärne osa teenuseid vajanud puudega lastest saanud vajatud teenust üldse või pole seda saanud piisavas mahus. Nt. füsioterapeudi teenust on saanud kasutada soovitud vähemas mahus või üldse mitte (41-46%) teenuse vajajatest. Vastavad numbrid teiste spetsialistide ja teenuste osas: psühholoog (40-44%), tegevusterapeut (35-39%), loovterapeut (33-37%), logopeed (38-42%) ning eripedagoog (33-37%). Rehabilitatsiooniplaani kättesaadavusega on probleeme (27- 31%) puudega lastest, sotsiaaltöötaja nõustamisega (23-26%), tugiisikuteenusega (27-31%) lapsehoiuteenusega (19-22%) ja kogemusnõustaja teenusega (22-25%) puudega lastest.
- Teave puudega lastele suunatud toetuste, teenuste ja abi kohta on poolte (46–50%) puudega laste vanemate jaoks pigem raskesti või väga raskesti kättesaadav.
Uuringuraporti täisversioon on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel SIIT.
Märka naist, mitte puuet.
Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit, pressiteade 26.03.2018
Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit arendades kampaaniat “Märka naist, mitte puuet” otsustas iga aasta märtsikuus tunnustada ühte erivajadusega naist, kes on Eesti aktiivne kodanik ja on tegutsenud selle nimel, et erivajadustega inimeste elu muutuks paremaks.
Käesoleva aasta tänukirja ja tunnustusmeene andsime üle 24. märtsil 2018 erivajadusega naisele Sülvi Sarapuule. Meene kujutab endast puulehe kujulist vaagnat, mille valmistas Kunstiakadeemia keraamik Ingrid Allik.
Sülvi Sarapuu on kolme lapse ema ja viiele lapselapsele vanaema. Ta on väga toimekas naine nii kultuuri ja kunsti alal. Tal on oma firma ja on palju teinud selleks, et pimedatele inimestele oleks ligipääs erinevatele etendustele, kunstile jms. Ta on järgmiste firmade ja mittetulundusühenduste juhatustes: KAKORA, Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit, GLINT, Puude taga on inimene, Ligipääsetavuse foorum. Sülvi on korraldanud kirjeldustõlkeid erinevatele etendustele. Viimati tal valmis “Käsiraamat ligipääsetava ja mitmekülgse kultuuriürituse korraldamiseks”. Sülvi on alati kiire küsimustele vastama ja võimekas valdama oma sõna erivajadustega naiste õiguste kaitsel.
Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskiri – märts 2018
Ilmunud on Eesti Puuetega Inimeste Koja märtsikuu uudiskiri. Vaata uudiskirja veebis
MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub 19.-20. aprillil Invamessile!
Messi kahele päevale on kokku koondatud palju informatsiooni erinevate teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut. Lisaks on võimalus tutvuda mitmete puuetega inimeste organisatsioonide tegevusega ning osaleda infotundides ja saada nõustamist. Invamess toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.
Messi ajal tutvustatakse erinevaid abivahendeid, meditsiinitooteid, rehabilitatsiooniteenuseid jpm. Infotundide raames on võimalik tutvuda näiteks puuetega inimeste eluruumide kohandamise korralduse, igapäevalu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenusega, psüühikahäiretega inimeste igapäevase toimetuleku toetamise ning haridusvaldkonna muudatustega. Arvutiklassis toimub lühikursus, kus õpetatakse e-posti tegemist, failide saatmist ning digiallkirjade andmist.
Mõlemal päeval on külastajatel võimalik saada nõustamist töövõime või puude raskusastme hindamise teemal. Kohal on Eesti Haigekassa nõustajad ning Õigusteenuste Büroo juristid. Messi esimesel päeval pakub Tallinna Suhkruhaigete Selts võimalust mõõta veresuhkrut ja vererõhku ning teisel päeval pakuvad sotsiaaltöötajad teavet puuetega inimestele suunatud toetustest ja teenustest Tallinnas. Puhkehetkel ja messi muljete jagamiseks tuttavatega on võimalik külastada meie kohvikut.
Toimumise aeg ja koht:
Mess on avatud 19.-20. aprillil 2018 kell 12- 18 esimesel päeval ja kell 10-15 teisel päeval.
Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses Endla 59, 10615 Tallinn
Külastajatele on mess tasuta!
Messi ajakava ja täiendav info:
https://www.facebook.com/events/2034151590182695/?active_tab=about
Messi läbiviimist toetavad Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Hasartmängumaksu Nõukogu.
Lugupidamisega
Mihkel Tõkke
tegevjuht
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Tel +372 52 56 560