Skip to main content

Riik toetab innovatsiooni sotsiaalvaldkonnas

Sotsiaalministeerium, Pressiteade 25. mai 2018

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas määruse, millega riik toetab sotsiaalvaldkonna uudseid lahendusi, mis parandaksid abivajajate ja nende lähedaste toimetulekut. Projekte rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Sotsiaalkaitseminister rõhutas, et innovaatiliste lahenduste all ei peeta silmas ainult IT lahendusi, vaid selleks võib olla ka näiteks mõni nutikalt korraldatud teenus. „Sotsiaalvaldkonnas on mitmeid häid ideid ja algatusi, mis on välja kasvanud erinevatest ideekonkursidest, kuid vajavad välja arendamiseks rahalist tuge,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Samuti võib olla teistes riikides juba toimivaid lahendusi, mida ka Eestis kasutusele võtta – riik saab toetada nende kohandamist siinsetele tingimustele ja nõuetele vastavaks. Mõnikord peitub võti lihtsuses – ei ole välistatud, et mõnele suurena tunduvale probleemile on väga lihtne lahendus.“

Toetust antakse väike- ja/või põhitoetusena. Väiketoetus on suunatud peamiselt esmase idee edasiarendamisele või põhitoetuse taotluste ettevalmistamisele. Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad näiteks teenuse või toote välja töötamine ja testimine, aga ka näiteks äriplaani koostamine. Väiketoetuse väikseim summa on 15 000 eurot ja suurim 40 000 eurot projekti kohta. Põhitoetus on aga suunatud teenuse või toote arendamisele ja kasutusele võtmisele sotsiaalvaldkonnas.

„Ootame väga taotlejaid, kes arendavad tooteid või teenuseid, mis on suunatud inimeste hoolduskoormuse vähendamisele ning tööturule sisenemisele või tööturul jätkamise toetamisele,“ ütles minister Iva. „Samuti ka erivajadustega inimeste toimetuleku toetamisele tööturule sisenemisel või tööturul jätkamisele.“

Väiketoetuste jaoks on ette nähtud miljon eurot ning põhitoetuste jaoks neli miljonit eurot. Väiketoetusi saab hakata taotlema alates 12. juunist ning põhitoetust selle aasta sügisest.

Määrusega on võimalik tutvuda Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/125052018026

Teate edastas:

Oskar Lepik
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Erlistele purjetajatele! ⛵⚓KUTSE MERELE⚓⛵

Ahoi, tulge purjetama!
Erilised purjetajad künnavad jälle merd, haara soodid pihku: 
Pärnu Purjetamisnädal, laupäeval, 9. juunil, kl 17;
Tallinna Merepäevad, laupäeval, 14. juulil, kl 16-19;
Kuressaare merepäevad, laupäeval, 11. augustil, kl 17
Palun registreeru selle lingi kaudu http://bit.ly/1U49ClV

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeAOihygD7P7oj-WiOm6WvBupmHR9OjzcijQhDdhRghen9hbg/viewform?c=0&w=1


Erilisi Purjetajaid toetab Töötukassa 

Lisainfo: Külli Haav, kyllih@gmail.com

 

Minister Iva: ligipääsetavus peab olema ühiskonnas standard

Sotsiaalministeerium, Pressiteade 17.mai 2018

Täna tähistatakse ülemaailmset ligipääsetavuse teadlikkuse päeva, mille eesmärk on suunata tähelepanu erivajadustega inimeste võimalustele kasutada erinevaid digitaalseid lahendusi. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kutsub kõiki üles vaatama ligipääsetavuse teemadele ka laiemalt ja mõtlema sellele, et uute teenuste ja toodete, samuti ka teede, hoonete jm arendamisel on mõistlik ligipääsetavusega arvestada juba nende disainimisel – see on lihtsam ja odavam lahendus kui tagantjärgi kohandamine. 

„Tehnoloogia, tooted ja teenused peaksid olema kõigile kasutatavad ja kättesaadavad, olenemata inimese erivajadusest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Nutikate ja universaalsete lahenduste vähese kasutamise tõttu jääb aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale palju inimesi, kes sooviksid õppida, töötada või muul moel aktiivsed olla. Näiteks võib vaegnägija jääda hätta bussipiletite ostmisel, kuna veebileheküljed pole ligipääsetavad või võib olla talle raskendatud pangaautomaadi või makseterminali kasutamine – seetõttu on vaja toodete ja teenuste kasutamiseks luua universaalseid lahendusi.“

Ligipääsetavust tagavad hilisemad erilahendused on enamasti kulukamad nii riigile, ettevõtjale kui ka inimesele endale. Hilisemal kohandamisel tuleb silmas pidada, et inimestel on erinevad vajadused. Näiteks liikumispuudega inimesele ligipääsetav ehitis ei tarvitse seda veel olla nägemispuudega inimese jaoks. Kui algne lahendus ei võimalda inimesel seda iseseisvalt kasutada ning ta vajab selleks näiteks teise inimese kõrvalabi, on sellise teenuse pakkumine kallim. „Ligipääsetavus peab olema toodete ja teenuste loomulik osa ning oluline on sealjuures mõista, et see ei hõlma endas ainult füüsilisi piiranguid,“ ütles minister Iva. „Samuti peab olema kõikidele inimestele tagatud ligipääs ka näiteks informatsioonile, kultuurile jne.“

Ligipääsetavuse teadlikkuse päeva puhul tuleb täna ministeeriumide ühishoone kõrval olevale platsile MTÜ Pane oma meeled proovile (POMP). Ühing seab üles erinevad simulatsioonid, kus inimesed saavad ise järele proovida, kuidas erivajadusega argipäeva toimingutes hakkama saada. Näiteks saab proovida ratastooliga läbida takistuste rada ning proovida jalutada vaegnägijaid abistava juhtkoeraga. Simulatsioone saab proovida vahemikus 11:00 – 15:00.

Lisainfo:
Oskar Lepik
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Eesti Hooldajate Liidu aastakonverents 18. mail

18.mail 2018.a toimub Sokos Viru hotelli konverentsikeskuses Eesti Hooldajate Liidu aastakonverents.

Päevakava:

11.00 Avamine, sissejuhatus
11.10 Pikaajalise hoolduse süsteemi väljaarendamisest – Häli Tarum, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja
11.40 Erihoolekande arengud (mahud, rahastamise perspektiivid, reorganiseerimise mõju, autistide teenused) – Helen Tähtvere, SKA erihoolekande valdkonnajuht
12.15 Arutelu autistidele vajaliku abi ja teenuste teemal.
Selle teema põhjalikuma käsitlemise palve on esitanud erinevas vanuses autistide pered, kes on koondumas. Aruteluga liituvad Haridusministeeriumi ja omavalitsuste liidu esindajad.
13.00 Puuetega lapsed Eestis: müüdid ja tegelikkus – Liis Niinemets, sügava liitpuudega lapse vanem
13.30 Lõunapaus
14.00 Rehabilitatsiooniteenuse olevik ja tulevik – Liina Olgo, SKA rehabilitatsiooni valdkonna juhtivspetsialist
14.30 Abivahendisüsteem ja kodukohandused – Berit Rohtjärv, SKA abivahendite valdkonnajuht
15.00 Erivajadustega inimeste hoolekandepoliitikate kaasajastamine – Signe Riisalo, Sotsiaalministeeriumi (laste) hoolekandepoliitika juht
15.30 Arutelu, küsimused eelnevate ettekannete tekitatud mõtete ja kõigi muude saalist tulevate küsimuste osas. Osalevad Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Riigikogu sotsiaalkomisjoni, KOV-ide esindajad.
16.30 Lõpetamine

Rohkem infot ja registreerimine http://ehol.ee/

Emadepäeva kontsert-aktus Vabaduse väljakul 13.mail 2018 kell 12:00.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul toimub emadepäeva pidulik kontsert-aktus esmakordselt Tallinnas, Vabaduse väljakul.

EV100 emadepäeva kontsert algab 13. mail kell 12, otseülekande teeb ETV. 

EV100 korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa sõnul sünnivad emadepäeva armsamad hetked koos veedetud ajast. “Vabas õhus viibides saab nautida seda ilusat päeva koos tuntud esinejatega, kaasa laulda ning tantsida,“ märkis Rohumaa.  Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimehe Hirvo Surva sõnul kingitakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeval emadele ka uusi laule. “Kõigi emade auks kõlavad kooride ning orkestri esituses armastatud artistide uudislooming, mis hiljem ka plaadina salvestatakse,” selgitas Surva. ERRi elamussaadete toimetuse juhi Karmel Killandi sõnul on emadepäev eriline ka ETVs. “See on üks ütlemata armas päev, kus mõtleme emadele ja vanaemadele nii saadete vahel kui ka saadete sees,“ rõhutas Killandi.

ETV otseülekanne Vabaduse väljakult algab emadepäeval juba kell 11.30. Kontserdil astuvad koos armastatud Eesti artistidega üles Eesti Meestelaulu Seltsi üle-Eestiline poistekoor „Kalev“, Rahvusooper Estonia poistekoori meeskvintett, Tallinna Ülikooli meeskoor, Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester ning Eesti Raadio laulustuudio koorid. 

Kontserdi korraldavad Eesti Meestelaulu Selts ja EV100 korraldustoimkond. Kontserdil esineb kõnega Eesti Vabariigi president, Eesti Naisliit annab üle Aasta ema 2018 tiitli.

EPIKoja küsitlus – puuetega inimeste osalemine riigikaitses.

Eesti Puuetega Inimeste Koda palub osaleda EPIKoja küsitluses – puuetega inimeste osalemine riigikaitses.  
Taust: Eesti Vabariigis ei ole puuetega inimestel enamasti võimalik osaleda riigikaitse ei aja-, tegev- ega asendusteenistuses. Osalise või puuduva töövõimega isiku staatus ei ole aja- või tegevteenistusse asumise seisukohast küll määrav, kuid isiku terviseseisundi tõttu on see praktikas enamasti välistatud. Piirangud tulevad VV määrusest „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“

Puuetega ning erivajadustega inimeste kaasamise praktika riigikaitsesse on Euroopa riikides erinev. Kui enamikes riikides puudega ja erivajadustega inimesed armeega liituda ei saa, siis näiteks Saksamaa relvajõududega (German Armed Forces; Bundeswehr) võivad liituda ka puudega isikud. Puuetega inimeste integreerimist väljaõppesse ja tööellu (sh Bundeswehri) käsitletakse kui võrdõiguslikkuse ja enesemääramiseõiguse väljendusvormi. 2017. aasta 31. detsembril oli Bundeswehris 179 562 sõdurit, kellel oli määratud mõni puue, mis moodustab 0,8% kõikide sõdurite arvust. Enamasti täidavad puudega inimesed töökohustusi tubastes tingimustes. Seetõttu pööratakse eraldi tähelepanu sobiva töökeskkonna kujundamisele.

Soovime teada puuetega ning erivajadustega inimeste ning nende esindajate arvamust riigikaitses osalemise kohta.

Teie arvamus on oluline Eesti Puuetega Inimeste Koja huvikaitse töös ning puuetega inimesi ja riigikaitse valdkonda puudutavate edasiste tegevuste planeerimisel. Link on avatud kuni 21.05.2018. Samuti palume küsimustikku levitada sihtgrupi seas!

Küsimustiku link – https://goo.gl/oF3pDB

Kõik lisaküsimused ja mõtted on oodatud – epikoda@epikoda.ee või telefonil 661 6614.

Lugupidamisega Eesti Puuetega Inimeste Koja meeskond

Riik piloteerib keerulise hooldusvajadusega täiskasvanute hoolekandes uut lähenemist

Sotsiaalministeerium Pressiteade 7. mai 2018

Riik piloteerib keerulise hooldusvajadusega täiskasvanute hoolekandes uut lähenemist

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas käskkirja, millega kuulutatakse välja konkurss leidmaks riigile koostööpartneriks omavalitsused, kellega piloteerida uut hoolduse koordinatsiooni mudelit. Projekti eesmärk on luua toimiv tugisüsteem suure hooldusvajadusega inimestele. Piloodi käigus on perearstidel ja sotsiaaltöötajatel võimalus suunata abivajaja hoolduskoordinaatori juurde, kes oskab olukorda hinnata ja korraldada inimesele õiged sotsiaal- ja tervishoiuteenused.

„Oluline on, et inimene jõuaks õigel ajal õigele teenusele ning erinevad valdkonnad töötaksid koos ühiste eesmärkide nimel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kahetsusväärselt tuleb ette olukordi, kus abivajaja pereliikmed on sunnitud ise olema juhtumikorraldajad – pöörduma toe saamiseks erinevate asutuste poole ning orienteeruma erinevate süsteemide rägastikus. Koordinaatori abiga saavad inimesed vajalikke teenuseid õiges kohas, õigel ajal ning väheneb ka lähedaste hoolduskoormus.“

Projekti läbiviimiseks luuakse omavalitsusesse hoolduskoordinaatori ametikoht. Koordinaator hoolitseb selle eest, et temale suunatud suure hooldusvajadusega inimene jõuaks vajaliku teenuseni, olgu see näiteks õendusteenus tervishoiusüsteemist, kohaliku omavalitsuse korraldatav koduhooldusteenus, Sotsiaalkindlustusameti vahendusel rahastatav rehabilitatsiooniteenus või kombinatsioon nendest – selleks teeb ta vajalikud kokkulepped inimest abistavate osapoolte vahel ning jälgib, kas inimene saab talle vajalikke teenuseid.

Taotlusi pilootprojektis osalemiseks saab esitada alates tänasest kuni 25. maini 2018. Pilootprojektiga on plaanis alustada augustikuus ning see viiakse läbi kuues piirkonnas. Konkursil osalemiseks peab omavalitsusel olema koostöökokkulepe vähemalt kahe piirkonna perearstiga. Pilootprojekti tulemustest lähtuvalt plaanib sotsiaalministeerium teha 2019. aasta sügisel Vabariigi Valitsusele ettepaneku, kas ja milliseid samme astuda riikliku koordinatsioonisüsteemi loomiseks.

Käskkirjaga saab tutvuda sotsiaalministeeriumi avalikus dokumendiregistris: http://adr.rik.ee/som/dokument/5725564

Teate edastas:

Oskar Lepik
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium

EPNÜL korraldab seminar-koolituse Rakveres, 21.mail 2018

Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit on kavandanud 2018. aasta jooksul läbi viia seminar/koolituse teemal: “Sugu ja puue” Lääne-Virumaa puuetega inimestele. Seminari eesmärgiks on tõsta puuetega inimeste teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest, oskust näha mitmekordset diskrimineerimist ja seista oma õiguste eest, arendada erivajadustega inimeste tegevusvõimet, kodanikuaktiivsust ning paremat koostööd erinevate puuetega inimeste organisatsioonide vahel.  Eelnevalt oleme korraldanud sarnaseid koolitusi Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus, Viljandis, Saaremaal, Raplas ja Jõgeval.

Seminar-koolitus “Sugu ja Puue” toimub 21.mail 2018a, algusega kell 11:45 Rakveres Villa Theresa’s (Tammiku 9, Rakvere).

Eelregistreerimine toimub 15. maini e-posti aadressil: virukoda@virukoda.ee või telefonidel: 324 2023 ja 5342 9043 (mobiil).

Päevakava:

11.45-12.15     Saabumine, registreerimine ja tervituskohv/tee

12.15-12.30     Projekti tutvustus, lühikokkuvõte tehtust ja eesmärgid

12.30-13.40    „Seksuaalvägivald, kuidas märgata, mis on mõjud, kes on riskirühmad“ – dr Kai Part TÜ Naistekliinikust

13.40-14.00    “Naiste vastase vägivalla ohvritele suunatud varjupaiga teenuse osutamine Lääne-Virumaal” – Lääne-Virumaa Naistetugikeskuse teenuste juht Ivika Abner

14.00-14.30     lõunapaus

14.30-15.30    “Mitmene diskrimineerimine ja võimalused sellest hoiduda” – soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta

15.30-16.30    „Haridus ja soolised stereotüübid“ – soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp

16.30-17.00     kokkuvõte ja tagasiside päevast

Seminari korraldamist koordineerib Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esinaine Helmi Urbalu.

Korraldajal on õigus muuta päevakava.

Projekti toetab Hasartmängumaksu Nõukogu Sotsiaalministeeriumi ja EPIFondi kaudu.

Eesti Naisjuristide Liit esitleb uut videot „Ahistav jälitamine”.

Eesti Naisjuristide Liit, PRESSITEADE 02.05.2018

Eesti Naisjuristide Liit esitleb uut videot „Ahistav jälitamine”.

Eesti Naisjuristide Liidu vabatahtlike tehtud videoklipp „Ahistav jälitamine” annab vastused mitmetele küsimustele, mis sellest teemast rääkides ikka ja jälle üles kerkivad.

Millal saab rõõmu tegevast tähelepanuavaldusest ahistav jälitamine?

Õige vastus – siis, kui see enam rõõmu ei tee!

Kes määrab, kas komplimendid, ootamised ja saatmised on teretulnud?

Õige vastus – see, kellele need on suunatud.

Kas ahistaja on alati mees? Kindlasti mitte, ehkki statistikakohaselt on meeste vastu sel teemal rohkem kaebusi.

Kas siis teisele märku andmine, et tema vastu on tunded, on kuidagi vale? Ei, kui seda teha üks kord ning edasi käituda vastavalt sellele, kuidas teine soovib.

Aga kui tema sõnad on „Ei!”, kuid kehakeel näib reetvat muud?

Õige vastus – „Ei!” on alati ei.

Kui aga äraütlemisega leppimine tundub liiga raske?

Pole midagi parata, ahistav jälitamine on seadusega keelatud, seega paneb jälitaja toime kuriteo.

Ära karda öelda ei! Ära mine eituspiirist edasi! Jälitatavat kaitseb seadus. Video esmaesitlus toimub Viimsi Naiste Tugikeskus HooliMine 3.mail kell 18.00 Viimsi Harmoonikumis.

 

Lisainfo Eesti Naisjuristide Liidu, ahistava jälitamise ja tuliuue video kohta: Maarika Pähklemäe 51 76 390 naisjuristid@gmail.com

 

Lisainfo Viimsi Naiste Tugikeskus HooliMine avaüritusel kohta:

hoolimine@gmail.com Ene Lill 5131202 Galina Elmik 53079210

https://www.youtube.com/watch?v=1vJRWGKXXU8&feature=youtu.be

https://www.youtube.com/watch?v=7jlRAr7SEqg&feature=youtu.be