KURESSAARE, 12. august, BNS – Töötukassa pani enda poolt välja üheksa vabatahtlikku, et erivajadustega inimestele suunatud mereprojekt “Erilised purjetajad” võimalikult edukaks kujuneks.

Kuressaare merepäevade raames kogunes laupäeval sealsesse jahtklubisse ligi 30 erivajadustega inimest, kes soovisid instruktori saatel merel purjetamist proovida. Enne seilama minekut andis Saaremaa Merispordi Seltsi treener Viktor Umb esmateadmisi tuuleoludest, paadiehitusest ja lihtsamatest manöövritest. Kohe pärast ABC omandamist said inimesed juba ise purjepaati istuda ning kogenud roolimehe käe all merel käia.

“Minu kui kontoritöötaja jaoks oli positiivne külg see, et ma nägin reaalselt inimesi, nende muresid ja seda, kuidas nad käituvad, räägivad, liiguvad,” ütles BNS-ile Kalev Kuljus töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonnast, kes samuti vabatahtlikuna üritusel kaasa lõi. “Eelmistel aastatel osales sellistel üritustel kokku 110 inimest ja sel aastal oli maht kindlasti suurem.”

Samas möönis Kuljus, et kaugematest Eesti paikadest Kuressaares toimunud “Eriliste purjetajate” üritusele tulemine pole erivajadustega inimeste jaoks kaugeltki lihtne ülesanne.

“Kui ratastooliinimene tahab Tartust, Tallinnast või Narvast kohale tulla, siis tema jaoks on transport oluliselt kallim kui minu jaoks, kes istub bussi ja sõidab kohale,” selgitas Kuljus.

Parapurjetamise projektijuhi Külli Haava sõnul kompas Kuressaares toimunud üritus juba niigi korraldajate võimekuse piire, sest 30 erivajadustega inimest on üsna suur hulk, pealegi lisanduvad neile veel saatjad.

Kuressaares jagas nõuandeid ja infot parapurjetamise võimaluste kohta Eesti ainus parapurjetaja Anre Nõmme. Üritus toimus Kuressaare jahtklubi kai juures ja alusteks olid nii paraolümpiaklassi 2.4 mR tüüpi alused kui ka moodsad RS Questi purjekad kui ka katamaraan Happy Cat.

Purjetamise proovipäeva peetakse juba kolmandat aastat – lisaks Kuressaare merepäevadele ka Pärnu purjetamisnädalal ja Tallinna merepäevadel. Sel aastal toetab “Erilisi purjetajaid” töötukassa, mille Kuressaare osakonna töötajad ka täies koosseisus vabatahtlikena appi tulid.

Erivajadustega purjetajaile käis häid soove ja tervitusi andmas ka lauljatar Getter Jaani, kes samal õhtul merepäevadel esines.

Fotod: Raul Mee Fotogalerii Erilised purjetajad Tallinna Merepäevadel

Purjetada saab ikka – ka kui kõndida, näha või kuulda ei saa!

Merepäevadel käisid Eriliste Purjetajate projektiga purjetamas mitukümmend puudega inimest, ratastoolid ja muud abivahendid jäid kai peale maha, et soodiots pihku võtta. Tallinnas reedest pühapäevani kestvatel merepäevadel pääses purjetamise eriürituse korras merele hulk puuetega inimesi, keda oli koos abistajatega laupäeval lennusadama juurde kogunenud ligi poolsada, vahendas BNS.

“Kõik on suurepärane, proovisin viimati võistelda mitukümmend aastat tagasi. Ja nüüd siis uuesti,” ütles BNS-ile üks merel käinuist, Peep Krusberg, ning avaldas samas kahetsust, et viie võistkonna osalusel toimunud miniregati võitsid sedapuhku lätlased.

“Fantastiline tunne on. Tahaks veel ja veel sõita – ja seda jätkuvalt. Praegu on väga äge, spordivaim võttis üle ja hirmu üldse ei ole,” rääkis Pjotr Sirotkin.

“Meri on hea koht treenimiseks ja vaba aja veetmiseks ja meresõiduoskuste omandamine inimesele arendav. Loodusjõude ning meeskonda respekteerides on
purjetamine täiesti võimalik,” ütles ürituse peakorraldaja Külli Haav, kelle sõnul teevad aga muret kohandatud paadid, mis ümber ei lähe, kuid mida paraku veel Eestis pole. “Tänu töötukassa toele saan sellel hooajal pakkuda purjetamisvõimalusi eri paigus Läänemerel, käidud on Pärnus, Helsingis ja Stockholmis. President Kersti Kaljulaid külastas meid Kakumäe sadamas, täna oleme Lennusadamas ja augustis Saaremaal.”

Osalema oli tulnud väga erinevate puuetega inimesi. Samuti aitasid kaasa nii treenerid kui ka noored kaptenid ja töötukassa vabatahtlikud. Purjed heisati kolmel RS Quest paadil ja kahel olümpiapurjekal 2,4 mR. Eakamad said meresõitu nautida avamerejahil.

RS purjetamiskeskuse ja Noblessneri Jahtklubi purjetamiskooli treenerid andis esmalt kaldal teadmisi tuuleoludest, paadiehitusest ja lihtsamatest manöövritest merel. Pärast istusid inimesed ise purjepaati ning said kogenud roolimehe käe all merel käia. Tallinna lahel toimus esmakordselt väike parapurjetamise regatt, milles viis võistkonda omavahel mõõtu võtsid. Tervituse ja head soovid saatis Taanist võistlustelt ka olümpiasurfar Ingrid Puusta, kelle Läänemere-ületuse heategevuskampaaniaga ka projekti jaoks raha koguti.

Praeguseks on “Eriliste purjetajate” projekti raames kolme aasta jooksulmerel käinud sadakond inimest, ja seda üle 160 korra. Kaks Eesti parapurjetajat osales edukalt Põhjamaade meistrivõistlusel.

Külli Haav
Eriliste purjetajate projektijuht

Tallinna Puuetega Inimeste Koja kollektiivpuhkus on sel aastal 9. juuli – 5. august. Sellega seoses on antud perioodil suletud ka Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus.

Tööl ollakse tagasi alates 6. augustist.

Ilmunud on Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskiri – Juuni 2018.

Avalikud ehitised peavad olema ligipääsetavad puuetega inimestele Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo allkirjastas 29. mail määruse, millega kehtestatakse puuetega inimeste erivajadusi arvestades nõuded avalikele ehitisele, et tagada puuetega inimeste takistusteta liikumine ja ehitise kasutamine ning asjakohase teabe kättesaadavus.

EPIKoja tegemised Kohtumine töö- ja terviseministriga 8. juunil käis EPIKojal külas tervise- ja tööminister Riina Sikkut. Rääkisime, kuidas kogevad puudega inimesed ja kroonilised haiged tervishoiusüsteemi ja tööelu ning arutasime Võrdse kohtlemise seaduse muutmise käekäiku. Andsime ministrile üle ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraporti.

EPIKoja tegemised Kes on Eesti Pimekurtide Tugiliidu esinaine – Raissa Keskküla? Raissa Keskküla südameasi on juba 1975. aastast pimedate ja pimekurtide täisväärtuslikum elu. EPIKoja liige, Pimekurtide Tugiliidu tegevjuht on aastaid aidanud koolitada nii lapsevanemaid, õpetajaid kui ka tööandjaid, ning näeb väga lähedalt just selle keeruka valdkonna rõõme ja kitsaskohti.

SAA TEADA Kas pimeda inimese silmad valutavad? EPIKoja poole pöördus Harkujärve põhikooli õpetaja, kelle õpilased said rühmatööna panna kirja küsimusi, mida nad erivajadustega inimeste käest teada sooviksid. Mis siis noori täpsemalt huvitas?

KUHU MINNA? Mine purjetama! Suvel saavad erivajadusega inimesed proovida purjetamist: 14, juulil Tallinna Merepäevadel 11. augustil Kuressaare merepäevadel.

TALLINN, 10. juuni, BNS – Pärnus said juba kolmandat aastat kestva “Eriliste purjetajate” projekti raames laupäeval kokku 33 erivajadusega inimest Eestist ja Lätist, et RS Feva tüüpi sportpurjekatel merele seilama minna.

Lisaks puuetega inimestele olid kohal nende saatjad ning vabatahtlikud abilised töötukassast, vetelpäästest ja kohalikust purjetamiskoolist. Kolme tihedalt sisustatud tunni jooksul tutvusid inimesed paatidega, sikutasid soote ja sõitsid laevateemärgini ja tagasi.

“Anda puuetega inimestele võimalus purjetada ja kõik see kokku korraldada on üks raskemaid asju, mida olen teinud,” ütles projekti korraldaja Külli Haav BNS-ile. “Ometi on see kõik, mida ma tavakodaniku intsiatiivist teha saan. Juurde on veel vaja nii materiaalset, intellektuaalset kui ka inimlikku abi.”

“Olen õnnelik, et üle saja inimese on saanud purjetamist proovida – seda ala, mis mind nüüd oma kolmandale olümpiale viib,” lisas üritusel abiks olnud olümpiasurfar Ingrid Puusta, kelle peatusteta Läänemere-ületus heategevuskampaaniale alguse pani. “Hindan väga inimeste julgust, huvi ja osavõtulusti ja näen, et meil on arenguks tõepoolest vaja neile kohandatud paate ja treeningvõimalusi.”

“Parapurjetamine on ju täiesti olemas,” märkis Pärnu jahtklubi purjespordikooli treener Elise Umb, kes on ise aastaid maailmatasemel võistluspurjetaja olnud. “Sõltub küll natukene puudeastmest ja vastavalt sellele tuleb treeneril sobiv õpetamisstiil valida. Ohutus on kõigi puhul oluline, aga ohutusreegleid jälgides ei ole miski takistuseks. Pigem soov ja tahtmine ja võimalused õppida ja õpetada.”

Pärnu jahtklubis toimunud “Eriliste purjetajate” purjetrennis andsid jahtklubi õpilased esmalt kaldal teadmisi tuuleoludest, paadiehitusest ja lihtsamatest manöövritest merel. Pärast esmatähtsa omandamist said inimesed ise purjepaati istuda ning kogenud roolimehe käe all merel käia. Nõuandeid jagas ka olümpiasurfar Ingrid Puusta.

Erilised purjetajad lähevad merele ka Tallinna merepäevadel 14. juulil algusega kell 16 lennusadamast ja Kuressaare merepäevadel 11. augustil algusga kell 17 Kuressaare jahtklubis.

Sellel aastal on “Eriliste purjetajate” peamine toetaja Eesti töötukassa.