Skip to main content

EPIKoja küsitlus – puuetega inimeste osalemine riigikaitses.

Eesti Puuetega Inimeste Koda palub osaleda EPIKoja küsitluses – puuetega inimeste osalemine riigikaitses.  
Taust: Eesti Vabariigis ei ole puuetega inimestel enamasti võimalik osaleda riigikaitse ei aja-, tegev- ega asendusteenistuses. Osalise või puuduva töövõimega isiku staatus ei ole aja- või tegevteenistusse asumise seisukohast küll määrav, kuid isiku terviseseisundi tõttu on see praktikas enamasti välistatud. Piirangud tulevad VV määrusest „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“

Puuetega ning erivajadustega inimeste kaasamise praktika riigikaitsesse on Euroopa riikides erinev. Kui enamikes riikides puudega ja erivajadustega inimesed armeega liituda ei saa, siis näiteks Saksamaa relvajõududega (German Armed Forces; Bundeswehr) võivad liituda ka puudega isikud. Puuetega inimeste integreerimist väljaõppesse ja tööellu (sh Bundeswehri) käsitletakse kui võrdõiguslikkuse ja enesemääramiseõiguse väljendusvormi. 2017. aasta 31. detsembril oli Bundeswehris 179 562 sõdurit, kellel oli määratud mõni puue, mis moodustab 0,8% kõikide sõdurite arvust. Enamasti täidavad puudega inimesed töökohustusi tubastes tingimustes. Seetõttu pööratakse eraldi tähelepanu sobiva töökeskkonna kujundamisele.

Soovime teada puuetega ning erivajadustega inimeste ning nende esindajate arvamust riigikaitses osalemise kohta.

Teie arvamus on oluline Eesti Puuetega Inimeste Koja huvikaitse töös ning puuetega inimesi ja riigikaitse valdkonda puudutavate edasiste tegevuste planeerimisel. Link on avatud kuni 21.05.2018. Samuti palume küsimustikku levitada sihtgrupi seas!

Küsimustiku link – https://goo.gl/oF3pDB

Kõik lisaküsimused ja mõtted on oodatud – epikoda@epikoda.ee või telefonil 661 6614.

Lugupidamisega Eesti Puuetega Inimeste Koja meeskond

Riik piloteerib keerulise hooldusvajadusega täiskasvanute hoolekandes uut lähenemist

Sotsiaalministeerium Pressiteade 7. mai 2018

Riik piloteerib keerulise hooldusvajadusega täiskasvanute hoolekandes uut lähenemist

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas käskkirja, millega kuulutatakse välja konkurss leidmaks riigile koostööpartneriks omavalitsused, kellega piloteerida uut hoolduse koordinatsiooni mudelit. Projekti eesmärk on luua toimiv tugisüsteem suure hooldusvajadusega inimestele. Piloodi käigus on perearstidel ja sotsiaaltöötajatel võimalus suunata abivajaja hoolduskoordinaatori juurde, kes oskab olukorda hinnata ja korraldada inimesele õiged sotsiaal- ja tervishoiuteenused.

„Oluline on, et inimene jõuaks õigel ajal õigele teenusele ning erinevad valdkonnad töötaksid koos ühiste eesmärkide nimel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kahetsusväärselt tuleb ette olukordi, kus abivajaja pereliikmed on sunnitud ise olema juhtumikorraldajad – pöörduma toe saamiseks erinevate asutuste poole ning orienteeruma erinevate süsteemide rägastikus. Koordinaatori abiga saavad inimesed vajalikke teenuseid õiges kohas, õigel ajal ning väheneb ka lähedaste hoolduskoormus.“

Projekti läbiviimiseks luuakse omavalitsusesse hoolduskoordinaatori ametikoht. Koordinaator hoolitseb selle eest, et temale suunatud suure hooldusvajadusega inimene jõuaks vajaliku teenuseni, olgu see näiteks õendusteenus tervishoiusüsteemist, kohaliku omavalitsuse korraldatav koduhooldusteenus, Sotsiaalkindlustusameti vahendusel rahastatav rehabilitatsiooniteenus või kombinatsioon nendest – selleks teeb ta vajalikud kokkulepped inimest abistavate osapoolte vahel ning jälgib, kas inimene saab talle vajalikke teenuseid.

Taotlusi pilootprojektis osalemiseks saab esitada alates tänasest kuni 25. maini 2018. Pilootprojektiga on plaanis alustada augustikuus ning see viiakse läbi kuues piirkonnas. Konkursil osalemiseks peab omavalitsusel olema koostöökokkulepe vähemalt kahe piirkonna perearstiga. Pilootprojekti tulemustest lähtuvalt plaanib sotsiaalministeerium teha 2019. aasta sügisel Vabariigi Valitsusele ettepaneku, kas ja milliseid samme astuda riikliku koordinatsioonisüsteemi loomiseks.

Käskkirjaga saab tutvuda sotsiaalministeeriumi avalikus dokumendiregistris: http://adr.rik.ee/som/dokument/5725564

Teate edastas:

Oskar Lepik
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalministeerium

EPNÜL korraldab seminar-koolituse Rakveres, 21.mail 2018

Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit on kavandanud 2018. aasta jooksul läbi viia seminar/koolituse teemal: “Sugu ja puue” Lääne-Virumaa puuetega inimestele. Seminari eesmärgiks on tõsta puuetega inimeste teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest, oskust näha mitmekordset diskrimineerimist ja seista oma õiguste eest, arendada erivajadustega inimeste tegevusvõimet, kodanikuaktiivsust ning paremat koostööd erinevate puuetega inimeste organisatsioonide vahel.  Eelnevalt oleme korraldanud sarnaseid koolitusi Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus, Viljandis, Saaremaal, Raplas ja Jõgeval.

Seminar-koolitus “Sugu ja Puue” toimub 21.mail 2018a, algusega kell 11:45 Rakveres Villa Theresa’s (Tammiku 9, Rakvere).

Eelregistreerimine toimub 15. maini e-posti aadressil: virukoda@virukoda.ee või telefonidel: 324 2023 ja 5342 9043 (mobiil).

Päevakava:

11.45-12.15     Saabumine, registreerimine ja tervituskohv/tee

12.15-12.30     Projekti tutvustus, lühikokkuvõte tehtust ja eesmärgid

12.30-13.40    „Seksuaalvägivald, kuidas märgata, mis on mõjud, kes on riskirühmad“ – dr Kai Part TÜ Naistekliinikust

13.40-14.00    “Naiste vastase vägivalla ohvritele suunatud varjupaiga teenuse osutamine Lääne-Virumaal” – Lääne-Virumaa Naistetugikeskuse teenuste juht Ivika Abner

14.00-14.30     lõunapaus

14.30-15.30    “Mitmene diskrimineerimine ja võimalused sellest hoiduda” – soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta

15.30-16.30    „Haridus ja soolised stereotüübid“ – soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp

16.30-17.00     kokkuvõte ja tagasiside päevast

Seminari korraldamist koordineerib Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esinaine Helmi Urbalu.

Korraldajal on õigus muuta päevakava.

Projekti toetab Hasartmängumaksu Nõukogu Sotsiaalministeeriumi ja EPIFondi kaudu.

Eesti Naisjuristide Liit esitleb uut videot „Ahistav jälitamine”.

Eesti Naisjuristide Liit, PRESSITEADE 02.05.2018

Eesti Naisjuristide Liit esitleb uut videot „Ahistav jälitamine”.

Eesti Naisjuristide Liidu vabatahtlike tehtud videoklipp „Ahistav jälitamine” annab vastused mitmetele küsimustele, mis sellest teemast rääkides ikka ja jälle üles kerkivad.

Millal saab rõõmu tegevast tähelepanuavaldusest ahistav jälitamine?

Õige vastus – siis, kui see enam rõõmu ei tee!

Kes määrab, kas komplimendid, ootamised ja saatmised on teretulnud?

Õige vastus – see, kellele need on suunatud.

Kas ahistaja on alati mees? Kindlasti mitte, ehkki statistikakohaselt on meeste vastu sel teemal rohkem kaebusi.

Kas siis teisele märku andmine, et tema vastu on tunded, on kuidagi vale? Ei, kui seda teha üks kord ning edasi käituda vastavalt sellele, kuidas teine soovib.

Aga kui tema sõnad on „Ei!”, kuid kehakeel näib reetvat muud?

Õige vastus – „Ei!” on alati ei.

Kui aga äraütlemisega leppimine tundub liiga raske?

Pole midagi parata, ahistav jälitamine on seadusega keelatud, seega paneb jälitaja toime kuriteo.

Ära karda öelda ei! Ära mine eituspiirist edasi! Jälitatavat kaitseb seadus. Video esmaesitlus toimub Viimsi Naiste Tugikeskus HooliMine 3.mail kell 18.00 Viimsi Harmoonikumis.

 

Lisainfo Eesti Naisjuristide Liidu, ahistava jälitamise ja tuliuue video kohta: Maarika Pähklemäe 51 76 390 naisjuristid@gmail.com

 

Lisainfo Viimsi Naiste Tugikeskus HooliMine avaüritusel kohta:

hoolimine@gmail.com Ene Lill 5131202 Galina Elmik 53079210

https://www.youtube.com/watch?v=1vJRWGKXXU8&feature=youtu.be

https://www.youtube.com/watch?v=7jlRAr7SEqg&feature=youtu.be

Hooldekodude olukord võeti teravdatud tähelepanu alla.

Sotsiaalministeerium, Pressiteade 9. aprill 2018

EESTI EAKATELE ELANIKELE, KES VAJAVAD HOOLDUST VÄLJASPOOL KODU, PEAB OLEMA TAGATUD KVALITEETNE JA TURVALINE ÜLDHOOLDUSTEENUS, LEITI TÄNA SOTSIAALMINISTEERIUMIS TOIMUVAL ARUTELUL HOOLDEKODUDE OLUKORRAST JA
EDASISTEST TEGEVUSTEST. JÄRELEVALVE TULEMUSED NÄITAVAD, ET PARANDAMIST VAJAVAD NII HOOLDUSPLAANIDE JA RAVISKEEMIDE OLEMASOLU NING JÄRGIMINE, RAVIMITE KÄITLEMINE KUI KA ARSTIABI TAGAMINE HOOLDEKODUDES.

„Hooldekodus pakutavate teenuste heal tasemel toimimine on erakordselt tähtis, arvestades eakate arvu kasvu, hooldusvajaduse  suurenemist ning institutsionaalsel teenusel viibivate eakate suuremat haavatavust,“ ütles sotsiaalala asekantsler RAIT KUUSE. „Oleme võtnud aasta, et kolme järelevalveametiga koostöös analüüsida olukorda hooldekodudes, millised on peamised probleemkohad ja võimalikud lahendused ning hooldekodusid ka nõustada. Hooldekodudes töötavad pühendunud, abivalmid inimesed ja neid tuleb tunnustada.“

2018. aastast võttis maavalitsustelt sotsiaalteenuste järelevalve korralduse üle Sotsiaalkindlustusamet ning ministeeriumi ülesandel alustati koostöös Terviseameti ja Ravimiametiga olukorra hindamist üldhooldekodudes. Praeguseks on kolme ameti koostöös läbi viidud esimesed kontrollvisiidid, mis tõid esile mitmeid probleeme nõuete täitmisega.

Ühisjärelevalve käigus hindas Sotsiaalkindlustusamet hooldusplaanide olemasolu ja täitmist, töötajate kvalifikatsiooni, inimeste turvalisust ja toimetulekut. „Kõige rohkem valmistas hooldekodudele muret hooldusplaanide koostamine ja täitmise kvaliteet. Samuti nägime, et koostöö kohalike omavalitsustega on kohati kesine, puudusid inimese abivajaduse hindamised, mis on omavalitsuse ülesanne,“ rääkis sotsiaalkindlustusameti peadirektor EGON VEERMÄE.

Terviseamet hindas tervishoiuteenuste kättesaadavust ja ravimite määramist arsti poolt, samuti tervisekaitsenõuete täitmist. „Hooldekodusse saabuvad kliendid sageli puuduliku raviskeemiga ning esineb puudusi nende täitmisega. Näiteks esines olukordi, kus inimesele antud ravimid ületasid arsti määratud koguseid või anti ravimit ilma arsti määramiseta. Sageli on probleemiks klientide vähene või puuduv kontakt oma perearstiga,“ selgitas Terviseameti peadirektor MERIKE JÜRILO, kes rõhutas ka, et ilma vastava raviskeemita ei tohi inimesele anda ühtegi retseptiravimit.

Ravimiamet jälgib, kuidas hooldekodud ravimeid säilitavad ja nende üle arvestust peavad. „Ravimeid tuleb säilitada lukustatavas ruumis või kapis ning narkootilised ja psühhotroopsed ravimid kindlasti teistest eraldi. Kindlasti tuleb eraldada aegunud ravimid,“ rääkis Ravimiameti peadirektori asetäitja KATRIN KIISK.

Järelevalveasutused jätkavad kontrollkäike ka edaspidi, samuti on hooldekodudel võimalik jooksvalt ametite poole pöörduda nõu saamiseks. „Me ei soovi iga hooldekodu juures vigu otsida ja sanktsioneerida ega ka õigusruumi täiendavate regulatsioonidega koormata, vaid ennetada ja tagada seeläbi eakatele väärikas elu,“ sõnas asekantsler Rait Kuuse.

Täna, 9. aprillil toimus sotsiaalministeeriumis üldhooldekodude teabepäev, millest võttis osa enam kui 150 hooldekodu juhti. Infopäeva eel viisid Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet ja Ravimiamet läbi ühised kontrollvisiidid, mille käigus tuvastati mitmeid probleeme nõuete täitmisega. 2020. aastast hakkab üldhooldekodudele kehtima tegevusloa nõue.

Kasulikud viited:
– FAKTILEHT: väljaspool kodu osutavate üldhooldusteenuse järelvalve lühikokkuvõte
– Soovitused eakate lähedastele https://somblogi.wordpress.com/2018/04/09/kui-sinu-lahedane-laheb-elama-…
– Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt
– Hooldekodudes ravimite käitlemise juhend

Teate edastas:
Karin Volmer
Kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium
Karin.volmer@sm.ee
+372 626 9102 / 5696 4876

21. aprillil toimub heategevuskontsert EELK Tallinna Diakooniahaigla toetuseks.

EELK Tallinna Diakooniahaigla toetuseks korraldatakse heategevuskontsert, mis toimub 21.aprillil kell 16.00 EELK Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ( Toom-Kooli 6). Piletite müügist saadav tulu läheb funktsionaalsete voodite ja ratastoolide soetamiseks.

Täpsema info leiate siit.

TEHES HEAD, SAAD NAUTIDA KAUNIST KONTSERTI!

Kontserdi korraldaja

Maire Martinson
MTÜ Tarkade Naiste Klubi tegevjuht

Valitsus kiitis heaks paindlikuma pensioni.

Sotsiaalministeerium, Pressiteade 5.aprill 2018

Valitsus kiitis tänasel, 5. aprilli istungil heaks pensionireformi eelnõu, millega muudetakse pension alates 2021. aastast paindlikumaks, muudetakse pensioni arvutamise valemit ning seotakse pensioniiga alates 2027. aastast keskmise oodatava elueaga. Muudatused pensionivalemis ei puuduta väljateenitud pensione ega juba kogutud kindlustusosakuid, paindlikku pensionit saavad kasutada kõik soovijad.

„Riigi ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud. Inimeste palgad ongi erinevad, kuid ka väikese palga juures peab pension tagama piisava sissetuleku, et madalapalgaliste vaesusrisk ei võimenduks pensionieas,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Samavõrd on vaja ka paindlikkust, et jätkuks töökäsi ning vanemaealistel, kes täiskohaga töötada ei soovi või jaksa, oleks võimalusi eneseteostuseks.“

Sotsiaalkaitseministri sõnul saab Eesti pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsemast esimesest, palga suurusest sõltuvast teisest ja vabatahtlikust inimese panusel põhinevast kolmandast sambast. „Solidaarsem esimene sammas eeldab, et selle juures on ka palga suurusest sõltuv teine sammas. Suurem seos inimese enda panusega säilib tuleviku pensionäridel läbi teise samba ja soovijatel ka läbi vabatahtliku kogumispensioni,“ selgitas minister.

 Muudatused pensionisüsteemis:

  • Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks. Inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.
  • 2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni valem. Pensionivalemi muutmisega hakkame töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguma edaspidi nn staažiosa, mis sõltub töötatud aastatest. Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Senised kindlustusosakud jäävad inimesel alles, neid ümber ei teisendata. Seos palga suurusega säilib II ja III samba kaudu.
  • 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise oodatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione.
  • Aastatel 1970-1982 sündinutele avatakse uuesti II sambaga liitumise võimalus.

Pensionisüsteemi muudatusi on ette valmistatud 2015. aastast, mil kogunes huvigruppe ja erinevaid riigiasutusi koondav riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse edendamise juhtrühm. Mullu 19. jaanuaril kiitis valitsuskabinet heaks pensionireformi põhimõtted ning andis sotsiaalministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesande valmistada ette pensionireformi eelnõu.  Eelnõu kooskõlastamise käigus esitasid eelnõule muudatusettepanekuid ministeeriumid, sotsiaalpartnerid ning teised ametiasutused.

Pensionireformi eelnõu hakkab edasi arutama Riigikogu.

Rohkem infot pensionisüsteemi uuendamisest ministeeriumi veebis.

Teate edastas:
Karin Volmer
Kommunikatsioonijuht
Sotsiaalministeerium
Karin.volmer@sm.ee
+372 626 9102 / 5696 4876
www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/

2.aprillil tähistatakse üle maailma rahvusvahelist autismiteadlikkuse päeva.

Eesti Autismiühing, PRESSITEADE 2.aprill 2018

Rahvusvahelist autismipäeva tähistatakse üle maailma 2. aprillil alates 2007. aastast ning sellele pani aluse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee. Rahvusvahelise autismipäeva sümbol on sinine pusletükk, mis sümboliseerib häire keerukust ja omasust just poistele.

Eesti Autismiühing korraldab laupäeval, 7.aprillil koos Narva Paju Kooliga Narvas venekeelse teabepäeva „Räägime autismist“.

Eesti Autismiühingu esinaise Marianne Kuzemtšenko sõnul soovitakse autismipäeva korraldamisega aidata kaasa ühiskonnas laiemale mõistmisele ja aktsepteerimisele. “Autismispektri häiretega inimeste diagnoosist põhjustatud probleemid ei ole sageli ümbritsevatele inimestele mõistetavad ja neid inimesi ei püütagi aidata. Autismi vormid ja raskusastmed on inimeseti erinevad ja põhjustavad vägagi erinevaid raskusi igapäevasel toimetulekul. Ühiskond saab pakkuda rohkem mõistmist ja seeläbi ka tuge nii autismispektri häirega inimestele kui ka nende peredele. Narva Paju Kool pakub sobivat ja võimetekohast eriõpet autismiga lastele ning nende kogemuse jagamine koos erinevate autismivaldkonna spetsialistidega aitab osalejatel saada uusi teadmisi ning seeläbi autismispektri häirega inimesi paremini toetada”.

Teabepäevale oodatakse kõiki inimesi, keda autismiteema igapäevaselt puudutab – lapsevanemaid ja erinevate valdkondade spetsialiste. Teabepäeval esinevad Narva Paju Kooli direktor Ljudmila Smirnova, Tallinna Kadaka põhikooli õpetajad Jana Zavizion ja Ljubov Jurgenovskene ning oma kogemust elust autistliku lapse kõrval jagavad ka lapsevanemad . Millised on meie praegused teadmised autismispektri häirete olemusest ja diagnostikast – tutvustab lastepsühhiaater Roman Balõtšev. ABA teraapia kasutamise kogemusest MTÜ Eriline Lapsepõlv töös ja koostööst lapsevanematega räägib Agnessa Putk. Päeva lõpus saavad osalejad tutvuda koolimajaga ja õppekeskkonnaga.

Täpse päevakavaga saab tutvuda siin

Autismispektri häired on kompleksne häire, mis mõjutab ajutegevust, kahjustab inimese sotsiaalseid ja suhtlemisoskusi ning põhjustab ebatavaliste korduvate käitumismustrite esinemist. Tänapäeval on 1-l 100st lapsest diagnoositud autismispektri häire Euroopas.

Info: Marianne Kuzemtšenko, Eesti Autismiühing
Tel: +3725119685
e-post: autismeesti@gmail.com

Rahvusvahelise autismiteadlikkuse päeva tähistamise kohta maailmas infot leiate siit

—

Marianne Kuzemtšenko
Eesti Autismiühing
juhatuse esimees
tel 5119685