Skip to main content

KUTSE KONVERENTSILE 31. oktoobril Riigikogus- kuidas eesti mees elaks 10 aastat kauem? Tervelt!

Riigikogu konverentsisaal.
Konverents käsitleb meeste tervise teemat ja seoseid eesnäärmevähiga.
Otsitakse vastuseid küsimustele meeste südametervise, terviseprogrammide, tervise näitajate, tervisega ja tööga seotud käitumisharjumuste kohta.

Esinejad: Dr Ralf Allikvee, prof Margus Viigimaa, dr Eero Merilind, dots Margus Punab, dr Kai Haldre, dr Andres Sild, Tööinspektsiooni peadirketor Maret Maripuu, Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülem Hannes Võrno

Debatipaneelis osalevad praegune ja endised sotsiaalministrid:

Urmas Kruuse, Eiki Nestor, Siiri Oviir, Marko Pomerants

 

Modereerib Riigikogu liige, NaiRe juhatuse esinaine Laine Randjärv



Korraldajad:  Eesti Naiste Koostööketi eesistuja Reformierakonna naisteühendus NaiRe ja SA Eesti Tervise Fond



Registreerimiseks Konverentsile: http://naire.ee/registreerimisvorm/



Konverentsi kava: http://naire.ee/konverents/

Missioonikonverents ÕIGUS VÄÄRIKUSELE 31. oktoobril Rahvusraamatukogus.

Armsad sõbrad,
kutsun teid 31.oktoobril Rahvusraamatukokku konverentsile “Õigus väärikusele – euroopaliku sotsiaalpoliitika nurgakivi” mida korraldan Europarlamendi sotsiaaldemokraatliku saadikurühma aseesimehena. Loodan teie kaasabile, et konverentsil toimuks sisukas arutelu Eesti poliitika põhiväärtuste üle. Konverents on tasuta.

Marju Lauristin

Reedel, 31. oktoobril toimub Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni aseesimehe, Marju Lauristini korraldatud konverents Õigus väärikusele, mille eesmärgiks on avalikes diskussioonides arusaama teadvustamine, et euroopaliku sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada kõigile ühiskonna liikmetele võimalus väärikaks eluks, ka nendele, kes on majanduslikult, sotsiaalselt, ealiselt või mõne puude tõttu ühiskondlikult kehvemas seisus.
 
Konverentsil toimub  avalik arutelu  selle üle, kuivõrd vastab  Eesti töö- ja sotsiaalkaitse poliitika euroopalikule inimväärikuse põhimõttele. Paneelides käsitletakse väärikust kui põhiväärtust neljas valdkonnas:  töösuhetes, puuetega inimeste probleemide lahendamisel, aktiivse vananemise tagamisel ja võitluses laste vaesusega. 
 
Konverentsil esinevad Euroopa Põhiõiguste  ja Europarlamendi esindajad, Riigikogu liikmed, ministrid, õppejõud, personalitöö ja sotsiaalkaitse eksperdid  ja kodanikuühiskonna esindajad. Konverentsile on oodatud kuulama ja diskussioonis oma arvamust välja ütlema kõik, kes tahavad kaasa mõelda, kuidas muuta Eesti ühiskonnas valitsevat suhtumist sotsiaalvaldkonda rahakesksest inimkeskseks ja arendada Eestis  töösuhete ja  sotsiaalkaitse euroopalikku korraldust. 
 
Konverentsi modereerivad Marju Lauristin ja Märt Treier. Paneelide vahel musitseerib Mihkel Raud.

KONVERENTSI KAVA
 
10.00-10.15 Avamine: Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni aseesimees Marju Lauristin, Riigikogu esimees Eiki Nestor.
Videosõnum Toomas Paulilt
 
10.15 – 10.40
Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt: Kas Eesti sotsiaalkaitse vastab euroopalikele põhimõtetele?
 
10.40 – 11.25 Euroopa Liidu vaatepunkt
John Kellock (Euroopa Põhiõiguste Agentuur FRA): Õigustelt tegutsemiseni. Kus asub Eesti euroopalike põhiõiguste ruumis?
Kathleen Van Bremt (Euroopa Parlamendi S&D fraktsiooni asepresident, Belgia): Jätkusuutliku majandus-ja sotsiaalpoliitika väljakutsed Euroopa Liidus.
 
11.30  – 12.45 I paneel: Väärikus töösuhetes. Juhatab EAKL esimees Peep Peterson. Paneelil osaleb ka Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
 
12.45 – 12.55 Intervjuu tervise- ja tööministri Urmas Kruusega
 
12.55- 14.15 II paneel: Puue ei vähenda väärikust. Juhatab Hooldajate Liidu esimees Tiina Kangro.
 
15. 00 – 16. 20 III paneel: Vananemise väärikus. Juhatab  Eesti Sotsioloogide Liidu president, Tartu Ülikooli professor Triin Vihalemm.
 
16.25 – 17.45 IV paneel: Vaesus ja laste väärikus. Juhatab Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar
 
17.45-18.00  Konverentsi  lõpuring: kuidas edasi? Marju Lauristin, Helmen Kütt 
 
 
Konverentsile registreerumine: http://www.nlib.ee/index.php?id=23401

vaata kutse täisversiooni

 

 

Eesti Reumaliidu juhatuse kutse jätkama läbirääkimisi hea tahte leppe koostamiseks.

2012.a. Tööjõu-uuringu andmete põhjal moodustavad luu- ja lihaskonna haigused kõigist tervisehäiretest 53%, tööga seotud tervisehäiretest ligi 70%. Luu- ja liigesehaigused (reumaatilised haigused) on enim töövõimetust, elukvaliteedi langust ja invaliidistumist põhjustavad haigused maailmas. Kogu Euroopas räägitakse luu- ja liigesehaiguste prioriteetsuse tõstmisest.
Luu- ja liigesehaigused on just noorte ja tööealiste haigused, mitte eakate probleem nagu siiani ekslikult on arvatud.

Eestis koostatud Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020 ei ole reumaatilisi haigusi kordagi mainitud. Oluliseks peetakse vaid HIV/AIDSi, veresoonkonna haigusi ja vähki. Ehk rõhuasetus on pigem suremushaigustel, kui nendel mille tõttu inimeste elu- ja töökvaliteet langeb. Euroopas räägitakse järjest enam just nende haiguste prioriteetsusest, mille tõttu halveneb elukvaliteet ja langetakse välja tööturult- maksumaksjad.
 
Eesti Reumaliit jagab nördimust tekkinud olukorra üle ja loodab et ühtsus tuleb meie õuele tagasi. Mõne nädalaga on meedias üles kerkinud arvamused, nagu töövõimereform tuleks peatada.
 
Tõesti, töövõimereformi ettevalmistused algasid juba 2012 aastal. Loomulikult on meil kahju, et asjaomaste organisatsioonide juurde jõuti alles 2014 aastal. Palju varem oleks võinud kaasata meie ekspertarvamusi. Kuid nii, nagu ütleb vanasõna: “Oleks on paha poiss”, seega peame olema just nüüd igati konstruktiivsed ja kasutama hetkel võimalust aktiivselt kaasa rääkida ja kasutama maksimaalselt oma ekspertarvamusi, mida meilt ka oodatatakse. 
Kui paljusid organisatsioone on eelnevalt kutsutud ümarlaudadele, töögruppidesse, Riigikogu Sotsiaalkomisjoni jne? 
Eesti Reumaliidu esindajad on osalenud lugematutel koosolekutel ja kohtumistel ning samuti on igati aktiivselt ka kaasa räägitud ja arvamust avaldatud. Oleme vabatahtlikult lugenud kümneid tunde ja päevi seaduseelnõusid, seletuskirju, mõjuanalüüse, selgitanud liikmetele, arutanud teiste organisatsioonidega jne, jne. Täpselt nii nagu iga teinegi organisatsioon, kes antud reformiga kas lähemalt või kaugemalt seotud.
Meie kõigi suure töö tulemusena on paljud meiepoolt edastatud ettepanekud ka seaduseeelnõusse kirjutatud.
 
Loomulikult on Sotsiaalministeerium ja Valitsus ummikseisus, mis aga ei tähenda, et nad ei otsiks lahendusi. Ühe lahendusena on koostada hea tahte lepe, mille tulemusena on osapooltel võimalus üles näidatata üksteise mõistmist ja konsktruktiivsust koostöös. Kasutame selle võimaluse siis ära!
 
Konstruktiivne koostöö on palju mõjusam ning ühtne hääl tugevam. Kuid see peab olema selgelt meie kõigi ühine hääl. Olles konstruktiivne tähendab pakkuda ka võimalike lahendusi, mitte viidata vaid puudustele. Paraku on viimasel ajal meedias kuulda vaid süüditusi stiilis: “Riik ei ole planeerinud seda ja toda. Küll tehakse valesti siin ja seal. Lükkame sootuks edasi. Tuleme tänavale piketeerima!"
Kas selline teguviis on konstruktiivne teguviis, kas oleme mõelnud sellele, et Euroopa Sotsiaalfondist saadav raha ei oota järgmist aega?  Kas oleme mõelnud, et see 300 miljonit eurot võiks hoopis minna haridusvaldkonda, kuhu kahtlemata on ka raha vaja?
 
Vaatame nüüd asja veidi teisest vaatenurgast.
Loomulikult on demokraatlikus riigis kombeks, et me oleme oma otsustes vabad, ka siis kui oleme koondunud Eesti Puuetega Inimeste Koja juurde, kes Eesti Vabariigis meie õiguste eest seisab. Nii Eesti Puuetega Inimeste Koda, Sotsiaalministeerium, Töötukassa on meid igati kaasanud. Ühtset häält saame väljendada läbi Eesti Puuetega Inimeste Koja, kes peabki meid esindama, kes on võrdväärne partner riigile, mida kohe kindlasti ei ole iga organisatsioon eraldi.
 
Seega, Eesti Reumaliit kutsub kõiki organisatsioone üles mitte vastandama organisatsioone ja puudeliike, olema konstruktiivne, jätkama läbirääkimistel hea tahte leppe koostamiseks, sest ainult nii saame endale kindluse, et lubatu reaaluseks saab. Hetkel peame pidama läbirääkimisi, et hea tahte lepe oleks erakondade ülene, mis tagab selle rakendumise olenemata koalitsioonist ja valimistulemustest.
 
Eesti Reumaliidu juhatuse nimel,
 
Lugupidamisega/ With Best Regards,

 
Marek Jaakson | Tegevjuht / General Manager
E-mail: marek@reumaliit.ee | Mobile: +372 584 555 52
 
Eesti Reumaliit / Estonian Rheumatism Association
Toompuistee 10 Tallinn 10137 Estonia
www.reumaliit.ee

 

Sotsiaalministeerium: koostöö ja arutelud kindlasti jätkuvad. 22.10.2014.

Eile teatasid puuetega inimeste esindusorganisatsioonid, omastehooldajad ja nende toetajad, et nad ei soovi aktiivselt osaleda hea tahte leppe koostamises ja sõlmimises. Sotsiaalministeerium peab sellist avaldust kahetsusväärseks ning kutsub üles konstruktiivse arutelu jätkamisele nii reformi kui ka hea tahte leppe väljatöötamises.

„Töövõimereformi koostamine on toimunud läbi koostöö, dialoogi ja diskussiooni, milles kõikidel osapooltel on väga tähtis roll. On igati kahju, kui mõned reformile olulised organisatsioonid ei soovi edasistes diskussioonides osaleda,“ ütlesid sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt ning tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ühises avalduses. „Nii suuremahuliste reformide elluviimine pole kindlasti ühe inimese ega organisatsiooni teha. See saab teostatud ainult ühiste jõupingutustega. Me soovime julgustada kõiki oma sõna sekka ütlema ja tegutsema, sest üheskoos leiame parimad lahendused,“ lisasid ministrid.
 
Reformi peatamine  ning hea tahte leppes mitte osalemine tähendaks teenuste – tööalane rehabilitatsioon, abivahendid, tööturuteenused jne – pakkumise edasilükkamist. Me ei näe, kuidas aitab see kaasa vähenenud töövõimega inimeste olukorra parandamisele, sest koostööleppes kokkulepitavad tegevused omakorda toetavad reformi elluviimist. Ka eriarvamuste korral peab olema valmidus neid ühise laua taga arutada ja lahendusi otsida. Kaheksa organisatsiooni ja meile olulist sotsiaalpartnerit on juba esitanud muudatusettepanekuid hea tahte leppele, mis näitab, et koostööd peetakse oluliseks. Ei saa kohe kindlasti väita, et nende partnerite töö ja vaev on läinud tühja ning leppest ei oleks kasu.
 
Väide, et tervise valdkonna hea tahte koostööleppe punktidest ei ole tänaseks täidetud ühtegi ei vasta tõele. Hiljuti kiitis Vabariigi Valitsus heaks „Tervishoiu arengusuunad aastani 2020“, mis võtab kokku mitme tervishoiu valdkonna olulised teemad ja tegevused. Sellesse dokumenti andsid kõik leppe allkirjastanud osapooled olulise sisendi.
 
Tervise hea tahte koostöölepet peame positiivseks näiteks heast kaasamisest vaatamata põhjustele, miks lepe tekkis. Samas eeldab selline koostöö partneritelt valmisolekut, tahet oma aega ning teadmisi panustada ja eelõige ka tegelikku soovi arengutele kaasa aidata.
 
Hea tahte leppe arutamiseks toimub järgmine kohtumine Sotsiaalministeeriumis vastavalt varasemale kokkuleppele 28. oktoobril algusega kell 14.30.
 
Armo Vask

kommunikatsiooniosakond

teavituse peaspetsialist

626 9304 või 5666 8581

 

Lapseootel töötajate õigused peavad olema tagatud. Võrdõigusvoliniku kantselei. Pressiteade 21. oktoober 2014

Lapseootel töötajate õigused peavad olema tagatud.

Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon andis õiguse rasedale töötajale, kellega tema tööandja Sushi Top OÜ ütles katseajal töölepingu raseduse tõttu üles. Naine pöördus seepeale võrdõigusvoliniku kantseleisse, kes aitas esitada avalduse töövaidluskomisjoni ning esindas kannatanut töövaidluses. Töövaidluskomisjon leidis, et tööandja ütles töölepingu üles ebaseaduslikult ning diskrimineeris töötajat raseduse tõttu. Töövaidluskomisjon mõistis naisele hüvitisena välja kuue kuu keskmise töötasu ja 2000 eurot õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest.

Töövaidluse sisu

Naine töötas Sushi Top OÜ-s katseajaga baaridaamina. Kui ta oli tööandjale oma rasedusest teatanud, andis tööandja mõista, et rasedana edasitöötamine pole võimalik. Tööandja lubas rasedale töötajale töötamise väga ebamugavaks muuta. Avaldaja sõnul määraski tööandja talle eriti pikad tööpäevad, mille jooksul ei olnud võimalik korralikult lõunat süüa ega tualetti kasutada. Mõni kuu hiljem töötaja haigestus ning pärast nädalast eemal viibimist tööle naastes sai ta teate, et töösuhe on lõppenud. Sushi Top põhjendas töölepingu ülesütlemist naise tööle sobimatuse ja töökohustuste rikkumisega. Tööandja väitis, et sai naise rasedusest teada alles pärast töölepingu ülesütlemise avalduse üleandmist. Töövaidluskomisjon ei tuvastanud seda, et tööandjal oleks olnud mõjuvat põhjust töölepingu ülesütlemiseks.        

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi kommentaar:

„Kui me räägime riigina, et soovime toetada lastega peresid ja laste sündimist, siis tuleb alustada sellest, et lapseootel naiste õigused peavad olema tagatud ja neil ei tuleks seista silmitsi tööandjate negatiivse suhtumisega. Tööandja ei tohi öelda töölepingut üles raseduse tõttu. See kehtib samamoodi ka katseajal töötamise kohta.

Sel aastal oleme kokku puutunud paljude juhtumitega, kus lapseootele jäänud naised on pidanud taluma tööandjate vaenulikku ja kiusavat suhtumist ning rasedatest töötajatest on püütud nii-öelda vabaneda. Lapseootel naine on seaduse erilise kaitse all ning me töötame selle nimel, et rasedate õiguste rikkujad ei tunneks end karistamatuna. Diskrimineerimine ja kiusamine põhjustab inimesele hingelisi üleelamisi ja võib tekitada terviseprobleeme. Õiguste rikkumisega on moraalne kahju juba tekkinud ning seetõttu mõistetakse kannatanule rikkumise tuvastamisel hüvitis.

Samuti on meieni jõudnud juhtumid, kus naist sunnitakse tööle asudes kirjutama alla lubadusele järgnevatel aastatel mitte lapseootele jääda. Selline nõue on inimese õiguste jäme rikkumine. Tuletame tööandjatele meelde, et neil ei ole õigust sekkuda töötajate pere- ja eraellu. Selle asemel, et töötajaid hirmutada, peaksid tööandjad andma lapseootel naisele kindlustunde, et neile võimaldatakse ühitada oma perekondlikud ja tööalased kohustused ning nad on oodatud naasma samale ametikohale pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist. Tööandjatel on seadusjärgne kohustus teha omalt poolt kõik, et tema töötajad saaksid oma tööd ja pereelu ühitada. Kahjuks peame jätkuvalt võitlema tööandjate diskrimineerivate praktikate vastu, mille läbi kannatavad just lapsevanematest töötajad.“

Lugupidamisega,

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968
nele.meikar@svv.ee

 

www.svv.ee

 

 

[ELIL] Pressiteade: Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid, omastehooldajad ja nende toetajad ei näe mõtet hea tahte leppe koostamises ja sõlmimises aktiivselt osaleda. Pressiteade 21.10.2014

Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid, omastehooldajad ja nende toetajad ei näe mõtet hea tahte leppe koostamises ja sõlmimises aktiivselt osaleda

Puuetega inimeste ja omastehooldajate esindusorganisatsioonid saatsid täna sotsiaalministeeriumile teate, et ei kavatse enam panustada oma aega ja vabatahtlikku tööd koalitsiooni algatatud hea tahte leppe väljatöötamisse, millega püütakse maandada töövõimereformi ümber tekkinud pingeid.

Puuetega inimeste sotsiaalse kaitse hea tahte leppe koostamise algatas riigikogu sotsiaalkomisjon augusti lõpus, kui jooksis ummikusse töövõimetoetuse seaduseelnõule esitatud parandusettepanekute arutamisega. „Kuna kõigile sai äkitselt selgeks, et reformikava ei õnnestu kosmeetiliste parandustega remontida, kuid valitsus soovib endiselt auke täis reformi kiiresti käivitada, võetigi appi poliitikutele arstide streigi ajast tuttav sõjariist – hea tahte leppe sõlmimine,“ ütles Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tiia Sihver.

„Kuigi meditsiinitöötajatega kaks aastat tagasi sõlmitud hea tahte leppest pole pea ühtki punkti tänaseks täidetud, aitas see arstide streigi ajal auru välja lasta ja jätta muljet, nagu tehtaks sihtgruppidega konstruktiivset koostööd,“ lisas Tiia Sihver.

Puudega inimeste ja omastehooldajate esindusorganisatsioonid ning nende toetajad esitasid täna arvamusavalduse „Puudega ja tervisekahjustusega inimeste sotsiaalse kaitse tagamise koostööleppe“ koostamise ja allkirjastamise kohta  sotsiaalministeeriumile.

„Vähe sellest, et kümnete ühiskondlike organisatsioonide liikmed on töövõimereformi puudutavatesse seadustesse panustanud juba sadu tunde vabatahtlikku ja tasustamata tööd ning teinud parandusettepanekuid riigiametnike poolt pealiskaudselt koostatud reformikavasse, tekitati nüüd meile sotsiaalministeeriumi ministrite poolt uus üllitis, millesse oodatakse jälle meie parandusettepanekuid,“ rääkis Tiia Sihver. „Koostööleppe tegelik eesmärk on puudega inimeste ja nende esindajate vaigistamine, mis sarnaneb kõiges kaks aastat tagasi toimunuga, kui vaigistati tervishoiutöötajate streigid.“

Allakirjutanud on oma muredest juba korduvalt rääkinud, seisukohti kirjalikult edastanud, loendamatuid tunde erinevatel nõupidamistel veetnud. Taas samade selgitustega panustada aega hea tahte leppe sõlmimisse puudub meil vähimgi motivatsioon.

Eesti Hooldajate Liit

Eesti Kurtide Liit

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit

Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit

Eesti Patsientide Esindusühing

Eesti Pimekurtide Tugiliit

Eesti Vaegkuuljate Liit

Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit

MTÜ Händikäpp

MTÜ Pane oma meeled proovile

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Erakond Eestimaa Rohelised

PS! Sotsiaalministeeriumile saadetud teade on lisatud manuses.

Lisainfo:

Tiia Sihver

e-mail: tiia.sihver@gmail.com

tel: 5383 7653

Allakirjutanud organisatsioonide esindajate seisukoht koostööleppe koostamisest ja allkirjastamisest:

  • Oleme hea tahte leppes nõus osalema, kuid ainult siis, kui töövõime reformikava praegusel kujul ellu ei viida.
  • Reformi õnnestumiseks on vaja, et erinevate valdkondade vahel oleks kooskõla puudega ja tervisekahjustusega inimeste võimalikult efektiivseks toetamiseks tööturule sisenemisel. Peame silmas sotsiaal-, töö-, haridus-, tervishoiu valdkonda, rahastamisskeeme, rahastamise jätkusuutlikkust. Kosmeetiliste parandustega eelnõudes olukorda ei paranda.
  • Koostöös spetsialistidega tuleb analüüsida ja välja selgitada põhjused, miks senised seadused ei tööta ega täida neile pandud eesmärke. Selleks tuleb vähemalt mingiks perioodiks aeg maha võtta, reform seniks peatada.
  • Loobuda keskendumisest töövõime hindamisele, mis erinevalt meditsiiniliselt määratletavast puude olemasolust, sõltub väga tugevalt toetavate tugisüsteemide olemasolust ja tõhususest. Me ei ole nõus, et toetavate tugistruktuuride puudumine pannakse seosesse makstava hüvitise suurusega ning seeläbi puuduvaid süsteeme tsementeerides. Selle asemel, et alandada puudega inimesi nende motoorika, taju, töökäitumise, õpivõime jms hindamisega, on vaja viia reformi põhifookus töövõimet toetavate tugistruktuuride arendamisele.
  • Reformi problemaatika tuleb viia Riigikogu istungile riiklikult tähtsa küsimusena või muul moel väga põhjalikult läbi arutada kaasates kõiki osapooli.
  • Eraldi tuleb üle vaadata töötukassa roll reformi ühe rahastajana. Oleme nõus Eesti Maksumaksjate Liidu seisukohaga, et kavandatava reformi tulemusena antakse töötukassale täidesaatva võimu funktsioone, mida saab täita üksnes valitsusasutus seal töötavate ametnike kaudu. Seega võib tõusetuda küsimus töötukassa tegevuse kooskõlast põhiseadusega. Maksumaksjate suhtes ei ole selline käitumine aus, kui algselt ühel kindlal eesmärgil kogutud raha hakatakse hiljem kasutama hoopis muul otstarbel (EML ettepanekud seaduseelnõu 678 SE muutmiseks 16.10.2014) Selline olukord kahjustab ettevõetud tegevuste mainet ühiskonna silmis ja võib nurjata kuitahes hea reformi. Kui vaatamata leppeprotsessile plaanitakse töövõimereform ikkagi praegusel kujul ellu viia, ei näe me mõtet leppe koostamises ja sõlmimises aktiivselt osaleda. Oleme oma muredest juba korduvalt rääkinud, seisukohti kirjalikult edastanud, loendamatuid tunde erinevatel nõupidamistel veetnud. Taas samade selgitustega panustada aega hea tahte leppe sõlmimisse puudub meil vähimgi motivatsioon.
Eesti Hooldajate Liit
Eesti Kurtide Liit
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit
Eesti Patsientide Esindusühing
Eesti Pimekurtide Tugiliit
Eesti Vaegkuuljate Liit
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit
MTÜ Händikäpp
MTÜ Pane oma meeled proovile
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Erakond Eestimaa Rohelised
 
Kontaktisik:
Tiia Sihver
Telefon 5383 7653
e-post: tiiasihver@gmail.com

Eesti puuetega naiste Foorum 2. Pressiteade

27. septembril 2014. aastal toimus Eesti puuetega naiste Foorum 2, mis oli pühendatud meie ühenduse 15. aastapäevale. Foorumi teemaks oli erivajadusega naised kui teadlikud ja võimekad kodanikud. Foorum toimus koolituskeskuses Punane Puu Tallinnas. Kokku tuli ligi 50 inimest. Foorumit tervitas sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt ja Eesti Naisliidu esindaja Tiia Selberg. Foorumi avas Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm lühiülevaatega Euroopa Parlamendi raportist 2013. aastal puuetega naiste kohta.

Foorum korraldati kahes paneelis. Esimeses paneelis "Erivajadustega naiste õigused ja võimalused" kõnelesid puuetega naised erinevatest organisatsioonidest. Meenutasime möödunud aastaid ja mõeldes tulevikule esitasime küsimuse: kuidas edasi?

Naised tõstatasid probleeme ja tundsid muret selle üle, et võrdsed õigused nendel justkui on, aga võimalused tihtigi puuduvad. Kahjuks puudub Eesti riigil oma puuetega inimeste poliitiline tegevusprogramm, mis kataks kõiki elualasid, eriti ligipääsetavuse osas: informatsioonile, haridusele, teenustele, transpordile, hoonetele, tööle, kultuurile, spordile, tervishoiule, iseseisvale elule, harrastustele jne. Laiendada tuleks diskrimineerimise vastast seadusandlust inimese kogu elukaarele! Tuleb seaduslikult tagada adopteerimine, et puudega naised ei peaks riskima tervisega, mis on niigi nõrk! Kõik seadused peavad toetuma riigi puuetega inimeste poliitilisele programmile.

Teises paneelis "Koostööl ja kaasamisel on suur väärtus" kõnelesid meie partnerid ja vabatahtlikud organisatsioonidest: Accessible Baltics, Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Naisjuristide Liit, Omastehooldus OÜ ja Eesti Inimõiguste Keskus. 

Foorum lõppes ühise tordi söömisega.

Mare Abner

EPNÜL juhatus

esinaine 

Eesti puuetega naiste 2. Foorum. Kutse

Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit (end. Eesti Puuetega Naiste Ühing) koondab erivanuses lisavajadustega naisi ja ühendusi.
Ühing asutati 26. septembril 1998. aastal. Ühing muutus struktuuriliselt katusorganisatsiooniks 2013. aasta üldkoosoleku (27.04.2013) otsusega. Praeguseks on EPNÜLiga liitunud 4 juriidilist ühendust.
Antud projekti tegevus on pühendatud erivajadustega naiste kodanikeoskuste edendamise 15. aastapäevale

                                           

Kutse

Olete oodatud Eesti puuetega naiste 2. foorumile, mis toimub 27. septembril 2014. aastal koolituskeskuses  „Punane Puu“ asukohaga Pirita tee 20P IV korrus, Tallinn (http://punanepuu.ee/kontakt) algusega kell 10:30 – 17:00.

Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit (www.epnu.ee) korraldab puuetega naiste foorumi:  "Erivajadustega naised kui teadlikud ja võimekad kodanikud“.

Foorumile tulevad tervitama Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt ja Eesti Naisliidu esinaine Siiri Oviir.

Foorumi I paneelis „Erivajadustega naiste õigused ja võimalused“ algusega kell 11:30 räägivad naised nägemispuudega, liikumispuudega inimeste, vaegkuuljate ja krooniliste haigustega inimeste  ühendustest.

Foorumi II paneelis „Koostööl ja kaasamisel on suur väärtus“ algusega kell 14:00 räägivad meie koostööpartnerid ja vabatahtlikud: Inimõiguste keskusest, Naisteühenduste ümarlauast, Seksuaaltervise liidust, Omastehooldusest ja Koostööketist.        

Osavõtust andke palun teada kuni 22. septembrini e-posti aadressil: foorum@epnu.ee  või telefonidel: 56653896 (Marju Tartumaalt), 55667446 (Liia Harjumaalt), 55689895 (Jelena Tallinnast).

Foorumit juhib moderaator ja aitavad läbi viia vabatahtlikud.

Foorumit toetab Hasartmängumaksu Nõukogu läbi projekti „Sootundlikud puuetega inimesed 2013“

Võrdõigusvolinik: ebavõrdselt kohelda ei tohi ka teenuste ja hariduse valdkonnas. Toimetas Kristin Aasma, 11. september 2014

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper ütles eile Euroopa Parlamendis toimunud ümaralaual, et inimeste kaitse ebavõrdse kohtlemise vastu peaks olema ühtmoodi tagatud kõikide diskrimineerimistunnuste puhul, ka teenuste pakkumisel.

Liikmesriigid pole seni jõudnud kokkuleppele direktiivis, mis laiendaks diskrimineerimise keelu usu, veendumuste, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse tõttu väljapoole töövaldkonda, nagu see kehtib selliste tunnuste nagu rahvuse, nahavärvuse ja soo puhul.

"Sisuliselt arutatakse juba kuus aastat selle üle, kas kõigil Euroopa Liidu kodanikel on samad õigused kõigis eluvaldkondades. Tegu on põhiõigustega ning kahetsusväärne on olukord, kus näiteks homofoobne kiusamine koolis või puudega inimeste vajadustega mittearvestamine teenuste pakkumisel on Euroopa Liidu õiguse järgi justkui lubatud," sõnas Sepper.

Võrdõigusvolinik märkis, et direktiiv, mis kaotaks ebavõrdse olukorra õiguskaitses erinevate diskrimineerimistunnustuste puhul, annaks teenuste ja kaupade pakkujatele selge sõnumi, et ebavõrdselt kohelda ei tohi ka teenuste osutamise puhul, tervishoius ega hariduses.

Sepper kutsus Euroopa Parlamendi liikmeid üles seda teemat ka oma koduparteide liikmetega arutama ning julgustama rahvusparlamente minema oma seadustes Euroopa Liidu praegustest miinimumnõuetest kaugemale.

"On väga tervitatav, et Eesti valitsusel on plaan muuta võrdse kohtlemise seadust ja siseriiklikus õiguses laiendada diskrimineerimise keelu ulatust usu, veendumuste, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse puhul ka teistele valdkondadele," sõnas võrdõigusvolinik.

Ta märkis, et sel juhul tuleb kindlasti tagada ka seaduse rakendamiseks piisavad vahendid, mis on seni olnud suur valupunkt.

Eile õhtul Euroopa Parlamendis toimunud ümarlaual "Equality for all? National Equality Bodies and the European Parliament, engaging together to combat discrimination" arutatati, millised on Euroopa Parlamendi liikmete ja liikmesriikide võrdõigusorganite eesmärgid ning prioriteedid võrdõiguslikkuse edendamisel.

Allikas: Õhtuleht 12.09.2014

PÖÖRDUMINE TÖÖEALISTE PUUDEGA INIMESTE, TÖÖVÕIMETUSPENSIONÄRIDE JA OMASTEHOOLDAJATE KAITSEKS TÖÖVÕIMEREFORMI RAKENDUMISEL.12. september 2014

Head inimesed!
Puudega inimesed, nende perekonnad ja neid esindavad organisatsioonid on juba pikemat aega tõsises mures Eestis läbiviidava töövõimereformi pärast.
Muretseme selle pärast, et juba teine valitsus püüab vildakatele alustele rajatud ja terve ühiskonna jaoks ohtlikke komistuskive sisaldavat reformi jõustada liiga kiirelt ja läbimõtlemata.

Töövõimereformi läbiviimiseks plaanib riik kulutada järgmisel kuuel aastal üle 350 miljoni euro. Pool sellest on Euroopa Liidu abiraha. Ülejäänu võetakse töötukassast, mida Eesti töövõtjad on sinna kindlustusmaksete näol hoolega kogunud. Reformikava on koostatud pealiskaudselt ning kohati lausa vastutustundetult.

Reformiga paisutatakse töötukassa administratiivaparaati ning plaanitakse juurutada mitmeid kulukaid hindamis- ja kontrollimehhanisme puudega inimestele. Eeldusi, mis võimaldaksid reformil õnnestuda, aga ei looda.

Eesti puudega inimesed, oma tervise töökohale jätnud kutsehaiged, noored ja eakad töövõimetuspensionärid, aga ka omastehooldajad ja puudega laste vanemad vajavad lihtsaid asju – hästi toimivaid avalikke teenuseid, rehabilitatsiooni ja taastusravi, ligipääsetavat keskkonda ja inimsõbralikku tööturgu.

Seepärast nõuame aja mahavõtmist, reformikava uut ja süsteemset läbitöötamist ning õigetele alustele seadmist. Selleks on tarvis arvestada järgmist:

  • Reformiga peavad kaasnema puudega inimestele ja neid hooldavatele perekondadele kogu Eestis kättesaadavad sotsiaal- ja tugiteenused. Nende tagamiseks peab riik saavutama omavalitsustega vettpidava kokkuleppe. Ühe prioriteedina tuleb koduseinte vahelt vabastada omastehooldajad, et nad saaksid tööle naasta. Selleks tuleb nende hoolealustele tagada vajalikud hoolekandeteenused.
  • Tööandjatele tuleb luua asjakohased soodustused ja stiimulid, mis kompenseerivad erivajadustega töötajate rakendamisega seotud lisakulud. Sotsiaalse ettevõtluse tekkeks on vaja tõukemeetmeid.
  • Võimetekohane haridus peab olema tagatud kõigil haridustasemetel, see on eeldus iseseisvaks toimetulekuks ja töötamiseks. Tuleb tagada kooli lõpetavate puudega noorte ligipääs tööturule, samuti tõhustada juba töötavate puudega inimeste kaitset tervisevigade tõttu tööturult väljalangemise vastu.
  • Töövõimereformile tuleb koostada kulu-tulususe analüüs ja rakenduskava ning teha riski- ja finantsanalüüs. Vaja on lähtuda reeglist, et kui süsteemi muuta, tuleb seda teha informeeritult ja teadlikke meetmeid valides.

Praegu kardame, et töövõimereformiga luuakse vaid kuvand vilkast tegutsemisest, mille efekt jääb kasinaks ja mille juures võib paljude puudega inimeste olukord isegi halveneda.

Töövõimereform on väga suur riiklik projekt, mis puudutab otseselt enamat kui 100 000 puude või püsiva terviserikkega inimest. See puudutab ka nende tulevasi saatusekaaslasi,

hooldajaid, lähedasi, pereliikmeid ja nendega töötavaid spetsialiste. Riigi majandusarengu ja finantsilise jätkusuutlikkuse kaudu on reform seotud meie kõikide elukeskkonna ja elukvaliteediga.

Kutsume kõiki, kes jagavad meie muret, liituma petitsiooniga, mille anname üle Eesti Vabariigi Valitsusele, Riigikogule ja Eesti Vabariigi presidendile – taas kord lootuses, et meie häält võetakse kuulda ja seekord sellega ka arvestatakse.

 

Eesti Hooldajate Liit
Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing
Eesti Kurtide Liit
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit
Eesti Patsientide Esindusühing
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Vaegkuuljate Liit
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit
Erakond Eestimaa Rohelised
Juht- ja Abikoerte Kool
MTÜ Händikäpp
MTÜ Pane oma meeled proovile
„Puutepunkt”/Puutepunktid
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Terviseleht

NB! Loetletud organisatsioonid on petitsiooni algatanud. Üksikisikud saavad toetust avaldada veebilehel petitsioon.ee, aga ka paberil (selle kohta saab täpsemat infot aadressil toovoimereform@gmail.com või telefonil 5383 7653)

———————————————————————————————————————————————————————–

ОБРАЩЕНИЕ В ЗАЩИТУ ЛИЦ ТРУДОВОГО ВОЗРАСТА С ОГРАНИЧЕННЫМИ ВОЗМОЖНОСТЯМИ ЗДОРОВЬЯ, ПЕНСИОНЕРОВ ПО ПОТЕРЕ ТРУДОСПОСОБНОСТИ И ЛЮДЕЙ, ОСУЩЕСТВЛЯЮЩИХ УХОД ЗА БОЛЬНЫМИ БЛИЗКИМИ В СЛУЧАЕ ПРИНЯТИЯ РЕФОРМЫ СИСТЕМЫ ТРУДОВОЙ ЗАНЯТОСТИ

 

12.сентября 2014

 

Дорогие сограждане!

 

Люди с особыми потребностями, их семьи, а также представляющие их организации уже давно проявляют сильное беспокойство по поводу проводящейся в Эстонии реформы трудоспособности.

 

Причина нашей тревоги в том, что уже второе правительство пытается непродуманно и поспешно принять реформу, основанную на шатких утверждениях и содержащую множество опасных для всего общества камней преткновения.

 

Для проведения данной реформы правительство в течение последующих шести лет планирует потратить свыше 350 миллионов евро. Половина этих денег ‒ это помощь со стороны Евросоюза, а остальные ‒ деньги из Кассы по безработице, которые эстонские предприниматели старательно платили в виде страховых платежей. План реформы составлен поверхностно и местами даже безответственно.

 

В ходе реформы будет непомерно увеличен штат административных работников Кассы по безработице. Также планируется запустить различные дорогостоящие оценочные и контрольные механизмы для людей с особыми потребностями. В то же время внимание не уделяется предпосылкам, которые способствовали бы успеху проведения реформы.

 

Эстонские инвалиды, люди с профзаболеваниями, молодые и пожилые пенсионеры по инвалидности, опекуны и родители детей-инвалидов нуждаются в простых и понятных вещах ‒ хорошо налаженной системе социальных услуг, системе реабилитации, доступной среде обитания, в лояльном к данной категории людей рынке труда.

 

Исходя из вышесказанного требуем приостановить запуск реформы, разработать новый системный план по проведению реформы в жизнь и обозначить четкие и правильные основы для ее проведения. Для этого нужно учитывать следующие аспекты:

 

Реформа должна сопровождаться доступностью социальных услуг для инвалидов и ухаживающих за ними членов семьи по всей Эстонии. Для этого нужно достичь надежной договоренности между государством и местными самоуправлениями. Одним приоритетов является привлечение на рынок труда лиц, осуществляющих круглосуточный уход за больным членом семьи. Для этого требуется обеспечить необходимый уход за больным со стороны государства.

Создание льгот и разработка мотивационного пакета для работодателей, с целью компенсации дополнительных затрат, которые неизбежно возникают при приеме на работу частично трудоспособных сотрудников. Для создания социальных рабочих мест необходимы дополнительные меры.

Образование, соответствующее способностям человека, должно быть обеспечено на всех образовательных уровнях – это является необходимым условием для работы и нормальной самостоятельной жизни. Необходимо обеспечить доступность рынка труда для молодёжи с ограниченными возможностями, заканчивающих школы, а так же усилить социальную защиту уже работающих лиц с ограниченными возможностями от потери рабочих мест из-за проблем со здоровьем.

Необходимо составить анализ рентабельности реформы, разработать бюджетный план, провести финансовый анализ и анализ возможных рисков. Исходить нужно из правила: если менять систему, то делать это нужно, обладая всей необходимой информацией и выбирая для этого научные методы.

В настоящий момент мы боимся, что реформа создаст видимость бурной деятельности, эффект от которой будет незначителен, при этом положение многих лиц с ограниченными возможностями может даже ухудшиться.

 

Реформа системы трудовой занятости ‒ очень большой государственный проект, который напрямую затрагивает более 100 000 инвалидов и людей с постоянными проблемами со здоровьем, а также их будущих товарищей по несчастью, их близких, опекунов, членов семьи, работающих с ними специалистов. Через экономическое развитие страны и финансовую стабильность реформа косвенно связана со всеми жителями страны и уровнем жизни общества.

 

Призываем всех неравнодушных присоединиться к петиции, которая будет передана Правительству Эстонской Республики, Государственному Собранию и Президенту

Эстонской Республики в надежде, что наш голос услышат и примут его во внимание.

 

Эстонский союз сиделок

Эстонское общество людей с собаками-поводырями

Эстонский союз глухих

Эстонский союз людей с нарушениями опорно-двигательного аппарата

Эстонский центральный союз людей с нарушениями зрения

Эстонское представительское общество пациентов

Эстонская палата людей с особыми потребностями

Эстонский союз слабослышащих

Партия Eestimaa Rohelised

Школа собак-поводырей

MTÜ Händikäpp

MTÜ Pane oma meeled proovile

Передача Puutepunkt/Puutepunktid

Таллиннская палата людей с особыми потребностями

Terviseleht

 

NB! Перечисленные организации являются инициаторами петиции. Отдельные лица имеют возможность выразить поддержку петиции на интернет-странице www.petitsioon.ee , а также в письменном виде (дополнительная информация toovoimereform@gmail.com или по телефону 5383 7653).

 

 


_______________________________________________
Elillist – Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu meililist
elillist@elil.ee
http://www.elil.ee/index.php?doc=10013