Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper annab teada, et ta ei kandideeri Sotsiaalministeeriumi välja kuulutatud konkursil soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikohale järgmiseks viieks aastaks.

Mari-Liis Sepperi sõnul soovib ta järgnevatel aastatel pühenduda akadeemilisele tegevusele, milleks võrdõigusvoliniku töö kõrvalt pole aega jäänud. Ta kinnitas, et jätkab kindlasti tegutsemist inimõiguste ning naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamise alal.

„Võrdõigusvoliniku institutsioon on viimastel aastatel tänu välisrahastusele teinud läbi olulise arengu ning Eesti ühiskonnas teatatakse üha paremini, kust diskrimineerimise vastu abi saab. Sellest aastast on volinikul võimalik senisest märksa enam panustada ka puuetega inimeste võrdse kohtlemise edendamisse. Loodan, et järgmine volinik jätkab institutsiooni arendamist ning jõulist võrdõiguslikkuse teema eest seismist,“ ütles Sepper.

Mari-Liis Sepper asus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametisse 2010. aastal, tema ametiaeg kestab 2. oktoobrini 2015.  Aastatel 2005-2010 juhtis Eesti võrdõigusorganit Margit Sarv.

Võrdõigusvoliniku institutsioon loodi soolise võrdõiguslikkuse seadusega, mis jõustus 2004. aastal. Võrdõigusvolinik on riiklik võrdõiguslikkuse organ Euroopa Liidu direktiivide 2006/54/EÜ, 2000/78/EÜ ja 2000/43/EÜ tähenduses ning ta on sõltumatu ja erapooletu ametiisik.

Algselt oli voliniku ametinimetus soolise võrdõiguslikkuse volinik ning ta tegeles üksnes soolise võrdõiguslikkuse küsimustega (sh soolise diskrimineerimisega). Pärast võrdse kohtlemise seaduse jõustumist 2009. aastal uurib volinik soolise diskrimineerimise juhtumite kõrval ka diskrimineerimisi, mis leiavad aset rahvuse või etnilise päritolu, nahavärvuse, usutunnistuse või muude veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu.

Volinik teeb järelevalvet soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse üle nii avalikus kui ka erasektoris. Peale selle analüüsib võrdõigusvolinik seda, kuidas mõjutavad seadused meeste, naiste ja vähemusgruppide seisundit ühiskonnas ning teeb ettepanekuid valitsusele, valitsusasutustele ja kohalikele omavalitsustele õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks.

Lugupidamisega,

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Võrdõigusvoliniku poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tema soo, rahvuse, vanuse, puude, rassi, seksuaalse sättumuse, veendumuse, usundi või ametiühingusse kuulumise tõttu ning volinik nõustab ja abistab inimesi diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel. Peale selle analüüsib võrdõigusvolinik seda, kuidas mõjutavad seadused meeste, naiste ja vähemusgruppide seisundit ühiskonnas ning teeb ettepanekuid valitsusele, valitsusasutustele ja kohalikele omavalitsustele õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks.

Teisipäeval 28. aprillil 2015 kell 10:00-16:30 Radisson Blu Sky Hotel, Tallinn, Rävala pst 3

Päevakavaga saab tutvuda siin

Lähemalt: http://www.praxis.ee/2015/04/tallinnasse-kogunevad-euroopa-tippteadlased-arutama-vanemaealistele-suunatud-poliitikast/

Konverentsi toimumispaik: Radisson Blu Sky Hotel, Tallinn, Rävala pst 3.

Konverentsi töökeel on inglise keel, kuid ettekannetel on eestikeelne sünkroontõlge.

Kontakt

Reelika Leetmaa

Praxise töö- ja sotsiaalprogrammi juht

Reelika.leetmaa@praxis.ee

Eneli Mikko

Praxise kommunikatsioonijuht

Eneli.mikko@praxis.ee

+372 5196 1097

24. aprillil toimunud Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuürituse raames Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses jagas THINK Eesti kahele tegusale erivajadusega inimesele rahalisi preemiaid.

Eestis on palju erivajadusega inimesi, kes ei jää oskustelt n-ö tervetele sugugi alla ning teevad oma tööd sageli vabatahtlikuna, ilma töötasuta. Et veidigi tunnustada neid tublisid inimesi, hakkasime koguma annetusi, et anda mõnele neist korra aastas stipendium. Kokku esitati kandidaadiks seitse inimest. Viiest liikmest koosnev komisjon hindas avaldusi, võttes arvesse just kandidaatide vabatahtlikke tegusid. Komisjoni kuulusid Auli Lõoke Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidust, Monika Haukanõmm Eesti Puuetega Inimeste Kojast, Anna Laido Vabaühenduste Liit EMSL-ist, sõltumatu ekspert Mari-Ann Kelam ja THINK Eesti esindaja Meelis Luks.

Komisjon otsustas anda stipendiumi järgmistele inimestele:

Keiu Roosimägi – esitaja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing. Toetussumma 600 eurot.

Keiu on elanud oma elu nii hästi kui võimalik. Ta lõpetas õigusteaduse magistrantuuri (Master of Arts in Law), asutas oma ettevõtte, et tal oleks võimalik ühitada töö, tervise eest hoolitsemine ja anda lisaks oma panus ühiskonna kujundamisse. Keiu sünnitas ka poja, kes on tänaseks juba 8-aastane.

Lisaks Claudius Õigusbüroo OÜ juhtimisele on Keiu asutanud Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu ning Helpific MTÜ.

2014. aasta lõpus esitles Keiu Tallinnas ideede arendamise võistlusel „Garage48 Enable" ideed, kuidas viia kokku puuetega inimesed ja vabatahtlikud kiirelt ning mugavalt ning muuta seeläbi kogukondi hoolivamaks ja tugevamaks. Keiu eestvedamisel pandi alus platvormile Helpific, mis pärjati publiku lemmiku tiitliga. Arvestades, et riik ei suuda erivajadustega inimestele tagada isiklikku abistajat või muid sotsiaalteenuseid (saatja, transport) sellisel viisil ja mahus nagu nad seda tegelikult vajavad, on tegemist ettevõtmisega, mis hakkab ühiskonnas seda lünka täitma, kaasates nii puuetega inimesi, vabatahtlikke kui ka erinevate sektorite organisatsioone.

Keiu soovib, et inimesed usaldaksid rohkem ettevõtteid, kus töötavad ka erivajadustega inimesed, puudega spetsialistid. Ta püüdleb selle poole, et puudega juristi, arsti või mõne muu spetsialisti vastu tunneks inimesed sama suurt usaldust kui ilma erivajaduseta juristi, arsti vms suhtes.

Jelena Pipper – esitaja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing. Toetussumma 400 eurot.

Jelena lõpetas TTÜ loodusteaduste magistrantuuri (Master of Nature Science), töötab juba üle 15 aasta Tallinna Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis peaspetsialistina. Ta tõi ilmale ka poja, kes on tänaseks juba 9-aastane.

Lisaks täistööle ja elukestvale õppimisele on ta panustanud vabatahtliku tööle nii sekretärina, assistendina kui ka projektijuhina mitmes üle-eestilises invaühingus nagu MTÜ Tallinna Invaspordiühing, MTÜ Eesti Invaspordiliit, MTÜ Händikäpp, MTÜ Parasport.

Ta soovib eelkõige parandada erivajadusega naiste elukvaliteeti ja õigusetunnetust, kiirendades naise nn. kapslist välja tulemist, mis on eriti levinud nende naiste hulgas, kes on olnud puudega inimese staatuses juba pikka aega.

Jelena on aasta jooksul korda saatnud erinevaid silmapaistvaid tegusid oma raske liikumispuude kõrvalt. Ta osales ka Kanal2-e saatesarjas „Piire ületades“.

Loodame, et heategevus saab meie väikses riigis järjest rohkem kõlapinda, ja et märkaksime head teha. See teeb ka ühiskonna leplikumaks ning paremaks.

THINK Eesti ootab kõigilt headelt inimestel oma annetuskontole kandeid.

Annetada saab järgmisele arvele:

Saaja: THINK Eesti MTÜ
Konto EE662200221048704600 (Swedbank)
SWIFT / BIC: HABAEE2X

Reedel, 24. aprillil algusega 15.00 toimub Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses Ehitajate tee 150 Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tänuüritus
AASTA TEGU 2014.

Tänuüritusel tunnustame ja täname üksikisikuid, asutusi ja organisatsioone, kes on liikumispuudega inimesi toetanud sõna või teoga 2014.aastal või pikema aja jooksul. Tegemist on traditsioonilise üritusega, mis toimub sel aastal neljateistkümnendat korda. Aastate jooksul on tänumeene saanud ligi 170 sõbrakäe ulatajat, sel aastal lisandub 9.

Liikumispuudega inimesi, nende toetajaid ja sõpru tervitavad Riigikogu esimees Eiki Nestor ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, kirjaliku tervituse saadab tervise- ja tööminister  Rannar Vassiljev. Tere tulemast ütleb majaperemees, loomaaia direktor Mati Kaal.

Oma õpingutest, hobidest ja iseseisva elu võimalikkusest Eestis räägivad isiklike kogemuste põhjal Helin Vals, Harry Kestlane ja Kalju Jõesaar, musitseerivad Pjotr Sirotkin ja Maarja Haamer.

Liikumispuudega inimeste tunnustuse ja Aasta 2014 tegija tiitli pälvivad:

Aasta sotsiaaltöötaja – Peeter Paal, Türi Vallavalitsuse sotsiaalhooldustöötaja, kes on Järvamaa liikumispuudega inimeste tänu pälvinud kui töötaja, kes teeb inimeste heaks kaugelt rohkem, kui tööülesanded nõuaksid.

Aasta meediakanalid – telesaate Puutepunkt ja  ajakirja Puutepunktid tiim on sõna võtnud sotsiaalselt olulistel teemadel, teinud suurepärast valgustuslikku tööd, hoides üleval teemasid kõige nõrgematest, harinud vaatajaid ja loodetavasti ka seadusandjaid.

Aasta vabatahtlik – Vergi Suiste tegutseb sära silmades, on olnud abiks pea kõikidel üritustel ja kujunenud liidu raudvaraks.

Aasta nõuandjad – Janek Mäggi ja Ivar Õuekallas on olnud liidule pikaajalised vabatahtlikud nõustajad suurte ürituste korraldamisel, on aidanud luua positiivset kuvandit  meedias ja suhetes avalikkusega.

Aasta majutaja – Aivar Alviste, kes Lainela OÜ juhina on palju vaeva näinud Lainela puhkeküla renoveerimisel. Renoveerimistööde käigus on ELILi suvelaagrite toimumispaik palju mõnusamaks ja liikumisvabamaks muutunud. Uute majade renoveerimisel ja kohandamisel on arvesse võetud liikumispuudega inimeste ettepanekuid ja nõuandeid.

Aasta seiklussari – tõsielusarja "Piire ületades" meeskond on hakkama saanud  telesarjaga, mis on võimeid proovile panev ettevõtmine puudega inimestele ja ülimalt hariv saade televaatajatele. Saade tõestab, et  "Piire ületades" moto  – kui tahe on tugev, on kõik võimalik – peab paika.

Aasta ajakirjanik – Kadri Ibrus oli eelmisel aastal töövõimereformiga seonduva põhjalik avaja. Tegi väga põhjalikku taustatööd selgitamaks probleemide tausta ja kirjutas neist objektiivselt.  Aus ja missioonitundega ajakirjanik.

Aasta innustaja – Lions Club Tallinn Vanalinn annab kord aastas välja stipendiumi  ühele puudega noorele vanuses kuni  30 aastat. LC Tallinn Vanalinn on avanud stipendiumiga nii mõnegi seni lukus olnud ukse ja puudega noor on saanud tänu sellele tuule tiibadesse. 

Aasta hea tegu – Lümanda Põhikooli muljetavaldavad heategevuskontserdid ja kampaaniad  kolmandas klassis õppiva ratastoolipoisi Fred Erik Kuivjõe aitamiseks, et kooli paigaldada trepitõstuk. Kooli sihikindlus viis eesmärgile – Fred Erik alustas sel aastal viimast õppeveerandit liikudes teisele korrusele trepitõstukiga.                         

Piduliku ürituse lõpetame kohvilauas.

Lisainfo:

Auli Lõoke, tegevjuht

5293144

elil@elil.ee

Täna, 15. aprillil tähistatakse Eestis esimest korda mitmekesisuse päeva. Puuetega naiste õiguste eest seisjatena on mitmekesisust hindav ühiskond oluline ka meie jaoks. Meie kujunemislugu räägib, miks me sellesse usume.

Kui puuetega naised 1998. aastal esimest korda Eestis kokku tulid, toetasid meid soomlased ja rootslased. Kohalikul tasandil meil seljatagust polnud – tollane Eesti invapoliitika ei olnud veel valmis kõnelema soolisest võrdsusest.

Peagi hoogustus naisliikumine ja meid kutsuti ühinema naisühendustega. Ent siis ei osanud me veel kõnelda inimõigustest tänapäeva vaatenurgast, me ei julgenud rääkida ka naisõiglusest, perekondlikel ega seksuaalsetel teemadel. 

Tutvusime naiste ja laste tugikeskuste tööga, puuetega inimeste tööhõivega Rootsis. Tõlkisime eesti keelde Euroopa puuetega naiste manifesti. Olime koostööpartneriks mitmetes projektides, mis olid suunatud erivajadustega naistele. Sotsiaalsüsteemis oli palju lahendamata probleeme: tööalane rehabilitatsioon ja taastusravi, teenuste puudulikkus. Kodukohandamisest ei teadnud me siis veel suurt midagi, samuti nagu ka universaalsest disainist.

Tollal andis ühiskond meile märku, et on liiga vara rääkida erinevuste ja inimõiguste teemadel. Kuid ühiskonna kiire areng ja liitumine Euroopa Liiduga aitas protsessi kiirendada ja ka meie mõttemaailma avardada.

Eesti kodanikuühiskonna arenedes alustasime rääkimist koolilastega. Selgitasime, kes on puuetega inimesed, rõhutades, et meie seas on erivanuses poisse ja tüdrukuid, mehi ja naisi, et meil on erinevad puuded või erivajadused, et me oleme ka emad ja isad, et ka meil on lapsed. Esimestena rääkisime meedias puuetega inimeste seksuaalsetel teemadel, vaatamata sellele, et meie ühiskonnas on sellest kõnelemine tabuteema.

Läbi naisteühenduste tegevuse mõistsime, et need probleemid, mis puudutavad erivajaduseta naisi, võivad puuetega naistel võimenduda diskrimineerimiseks. Peagi jõudsime nii kaugele, et Eestis võeti vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kuna see seadus käsitleb puuet vaid tööhõive osas, on meie eesmärk laiendada soolist võrdõiguslikkust laiemalt puuetega inimeste kontekstis. Tänaseks on olemas võrdõigusvolinik, kes tegeleb samuti puuetega inimeste õiguste nõunikuna.

Alustasime ka kõnelemist sellest, et paljud kokkupuutepunktid: iga, sugu, rahvus, usk, seksuaalne orienteeritus, on seotud ka puuetega või erivajadustega inimestega. Kuna Eestis tekkisid eraldiseisvad grupid oma suletud süsteemidega, alustasime soolise võrdõiguslikkuse alaste koolitustega puuetega inimestele. Palusime lektoriteks spetsialiste ja koolitajaid soo ja puude teemadel. Terviseteemadel püüdsime näidata, et nii meestel kui ka naistel esinevad spetsiifilised haigused ja andsime nõu, kuidas paremini pääseda naiste- ja meestearstide juurde.

Püüdsime kõneleda meie suhtumisest teistesse vähemusgruppidesse. Erivajadustega inimestena soovime, et meid hinnatakse ja mõistetaks. Seega peame jälgima ka oma hoiakuid ja eelarvamusi teiste vähemusgruppide osas, olgu selleks seksuaalvähemused, teist keelt kõnelevad inimesed, eakad või naised. Vastasel juhul tõukame need inimesed oma organisatsioonidest eemale, nagu ka ühiskonnaelust tervikuna.

Kui alustasime rääkimist mitmekesisuse teemal, siis toonitasime, et kuigi meie puuded iseenesest ei rikasta maailma, teevad seda meie inimeste oskused ja võimekus olla väärtuslik kodanik. Toetasime kooseluseaduse vastuvõtmist, selgitades, et meie pereelud sõltuvad meie endi valikutest ja ühiskonna avatusest. Võtsime sõna vaesuse ja üksikvanemate teemadel. Täna aga kõneleme meie ühiskonna trendidest ja pöörame tähelepanu vananeva ühiskonna murekohtadele.

Hetkel laiendame oma võrgustikku erinevatesse Eesti piirkondadesse, loome vabatahtlikke mõttekodasid. Tänaseks on meist kujunenud katusorganisatsioon Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit. Oleme selleks vabatahtlikult tööd teinud üle 16. aasta. Korraldasime mullu Eesti puuetega naiste foorumi, julgustades erivajadusega naisi oma lugusid rääkima. Usume, et just julgus olla pildil ja probleemidest rääkida on see, mis meid edasi viib ning muudab meie ühiskonda arvestavamaks ja avatumaks. 

Mare Abner

EPNÜL juhatuse esinaine

Allikas: 

http://www.laanlane.ee/article/mare-abner-puuetega-naiste-eest-seistes-usume-mitmekesise-%C3%BChiskonna-v%C3%B5imalustesse

UUDIS | 15. APRILLIL 2015, KELL 08:08 | POSTITAS: TARMO ÕUEMAA 

Sooline ebavõrdsus on Eesti kutseharidussüsteemis probleem, mida üldjuhul ei vaidlustata. Uurimuses osalenud sihtgruppidest on sooteemaga kutsehariduses tegelemiseks kõige avatumad naissoost koolijuhid. Meessoost
juhid ning ka kutsehariduse eksperdid on kõige vähem varmad sellele küsimusele tähelepanu pöörama. Ekspertide hoiakud olid kohati vastuolulised ja muutlikud – tunti muret eelkõige poiste käekäigu pärast ja meeste positsiooni kaotamise pärast tööturul, kuid samas räägiti ka võimalustest soolist võrdõiguslikkust kutsehariduses edendada.

• Soo ja soolise võrdõiguslikkusega seotud põhimõisted ja lähenemised, sootundlikkus: sotsiaalne ja bioloogiline sugu, soo sotsiaalne konstrueeritus; sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine, teadlikkus soolisusest indiviidi ja ühiskonna tasandil ning oskused sooaspektide märkamiseks ning soosuhete analüüsimiseks ühiskonnas ning erinevates eluvaldkondades, eelkõige haridussüsteemis.
• Õigusteadlikkus: teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse õigusnormidest ning institutsioonidest Eestis (Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadused), rahvusvahelistest kohustustest, tööandjate ja riigiasutuste kohustustest edendada soolist võrdõiguslikkust ning hoida ära ebavõrdset kohtlemist.
• Sooline võrdõiguslikkus kutsekoolide igapäevases õppetöös: sooaspekti arvestamine igapäeva töös, sh võime enese eelarvamusi, väärtusi, hoiakuid ning õpetamis- või juhtimisviise sooaspektist analüüsida.

Teadmiste ja oskuste saavutamiseks vajalikud tegevused:

Peretoetuste ja hüvitiste koondtaotlus ühendab endas vanemahüvitise, peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemise ning peretoetustest ja/või kogumispensioni sissemaksetest loobumise.

Peretoetuste hulka kuuluvad ühekordsed toetused nagu sünnitoetus ja lapsendamistoetus, igakuiselt makstav lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, lapsehooldustasu, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus, seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus ja elluastumistoetus.

Lähemalt: https://www.youtube.com/watch?v=IfK1QiFGK5Y

Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu (THPNÜ) vabatahtlik Külli Haav korraldas fotolavastuse, mis vormub fotonäituseks Tallinna linnavalitsuse hoones. Avamine toinub 9. aprillil kell 16 ning näitus kestab kuu aega. Koostöös Fotogeeni stuudio fotograaf Sven Tupitsaga jäädvustati kahepäevasel sessioonil naised, kes tavaliselt püünele ei satu, kuid seda igati väärivad.

Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu ning Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni (EKNO) ühenduste naised said võimaluse nautida jumestamist, soenguseadmist ja seista professionaalse fotograafi eest ning kandsid selle välja nii hästi, et piltidest saigi näitus.

Näitus kestab 9. aprillist 9. maini Tallinna linnavalitsuse saalis Vabaduse väljak 7 ning on ratastooliga ligipääsetav.

Näituse avamisel osalevad fotosessioonil osalenud modellid ja näituse korraldajad. 

Soovi korral osaleda avaüritusel, palume eelnevalt teada anda Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingule, saates e-kirja thpnu@epnu.ee või helistades numbril: 55 689 895.

Panustada saab ka annetusega Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingule.

Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing MTÜ
Registrikood: 80355326
A/a: 221057250239 (Swedbank AS)
SWIFT kood / BIC: HABAEE2X
IBAN: EE642200221057250239
Selgitus: Annetus, moeshow

Aprillikuu toob igal aastal positiivse muutuse meie vanemaealiste inimeste toimetulekus – pensionid suurenevad.

Tänasest alustab võrdõigusvoliniku puuetega inimeste õiguste nõunikuna tööd Tiia Tamm.

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul on Eestis vaja veel palju teha, et saaksime öelda, et puuetega inimestel on ühiskonnas võrdsed võimalused ja nende õigused on kaitstud. „Puuetega inimeste seast vaid väike osa on hõivatud tööga, samuti on erivajadusega inimeste ligipääs haridusele, töökohtadele, avalikule ruumile ja teenustele tihti raskendatud või puudulik,“ ütles Sepper.

„Mul on hea meel, et võrdõigusvolinikul on sellest aastat võimalik senisest märksa enam panustada puuetega inimeste võrdse kohtlemise edendamisse.“

Tiia Tammel on doktorikraad kasvatusteadustes ning magistrikraad sotsiaaltöös. Aastatel 1997 – 2013 töötas ta Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi sotsiaaltöö lektorina, juhendades mh arvukalt magistritöid. Varem on ta töötanud Harju maavalitsuse erihoolekandeasutuste arendamise peaspetsialistina ning Loksa vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna. Samuti on ta tegutsenud koolitajana erinevates täiendkoolitusprojektides, sh puuetega inimeste omastehooldajate heade praktikate, rehabilitatsioonikorralduse ja praktilise arendustegevuse ning puuetega inimeste ühiskonda kaasamise teemal.

Puuetega inimeste õiguste nõuniku tööülesanneteks on võrdõigusvoliniku nõustamine puuetega inimeste õiguste, võrdse kohtlemise, teavitamise ning puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve ettevalmistamise teemadel. Samuti koordineerib nõunik puuetega inimeste sotsiaalmajanduslikku olukorda kaardistavate uuringute tellimist, koostab poliitikasoovitusi puuetega inimeste olukorra parandamiseks ning kavandab ja viib ellu puuetega inimeste õigusi ja võrdset kohtlemist käsitlevaid koolitusi ja seminare.

Alates 2009. aastast on voliniku kantselei ülesanne seista muu hulgas puuetega inimeste õiguste eest töövaldkonnas. Praegu on kavandamisel seadusemuudatus, mis paneb puuetega inimeste õiguste eest seismise ka teistes eluvaldkondades (teenused, haridus jm) voliniku ülesandeks.

Puuetega inimeste nõuniku ametikoht loodi sel aastal ning seda finantseeritakse riigieelarvest.

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Võrdõigusvoliniku poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tema soo, rahvuse, vanuse, puude, rassi, seksuaalse sättumuse, veendumuse, usundi või ametiühingusse kuulumise tõttu ning volinik nõustab ja abistab inimesi diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel. Peale selle analüüsib võrdõigusvolinik seda, kuidas mõjutavad seadused meeste, naiste ja vähemusgruppide seisundit ühiskonnas ning teeb ettepanekuid valitsusele, valitsusasutustele ja kohalikele omavalitsustele õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks.