Mõned aastad tagasi tegid Cambridge’i ülikooli teadlased Londoni ärimeeste peal katse, et uurida, kuidas on omavahel seotud testosteroonitase ja teenitav kasum. Selguski, et suurem kogus meessuguhormooni tegi ärimehe otsustavamaks, äkilisemaks ja riskialtimaks, mis tõi tihti kaasa müügiedu ja häid majandusnäitajaid.

Kas järeldus on, et äri tuleks tegema palgata üksnes kõige mehemad mehed? Võimsamagi naisterahva kehas on ju meessuguhormooni keskmisest mehest kümme korda vähem. 

Mitmed uuringud on aga näidanud, et ärikontsernide edukus on suurem just seal, kus tippjuhtide hulgas on rohkem naisi. McKinsey & Company hiljutine uuring näitas isegi kuni 56-protsendilist erinevust üksnes meeste juhitud ja segameeskondade kontrolli all olevate firmade kasumlikkuses. Millest siis asi? 

Tõmbame ühe paralleeli hiljutise valitsuskriisiga USA-s. Väidetavalt tuli otsustav impulss umbsõlme lahtiraiumiseks just grupilt naissenaatoritelt, kes leidsid tee, kuidas punnseis ületada. 

Võib-olla poleks ka maailma majandust halvanud võlakriisi sellisel tasemel välja kujunenud, kui Lehman Brothers’i kõrval oleks tegutsenud Lehman Sisters? Oot-oot, parem siiski juba Lehman Brothers & Sisters, kus oma iidsest bioloogilisest rollist tulenevalt oleksid targad, kuid ette- ja läbinägevamad naised looduse poolt riske võtma seatud targad mehed kriitilisel hetkel lipsupidi maa peale tagasi tõmmanud ja pasast mööda juhtinud. 

Eestlaste 60. koht maailma riikide soolise lõhe pingereas näitab, kui palju ressurssi meil on kasutamata.

Allikas: Linnaleht 25.10.2013 http://www.linnaleht.ee/4905

Naistekas uuris ühe valimistel kandideerinud, kuid täna anonüümseks jääda sooviva noore naise käest, miks nii vähe naisi poliitikasse pürgib. Naise sõnul on meespoliitikute suhtumine nii masendav, et sellest müürist on väga raske, pea võimatu läbi murda. Siin on tema lugu.

Pühapäeva õhtul istusime pubis ja tähistasime valimisvõitu. Tulevane vallajuht pani korraks õllekruusi kõrvale ja pidas prohvetliku kõne, kus ütles: „Valimiste võitmine on meeskonnatöö!” Õigus tal on. Mees- mitte naiskonnatöö, sest meie nimekirjast ei saanud piisavalt hääli ükski naine.  

Ma ei kibelenudki ise kandideerima. Teada küll, et naisi eriti ei valita, pigem kuuled juttu „mis sa kaagutad?”. Kuid alati on keegi, kes suudab ära rääkida. Suvel helistas üks perekonnatuttav, kes juba aastaid volikogus istunud. Kunagi oli paar aastat vallavanemgi. Rääkis mulle, et loodavad valimisliiduga taas parteidele tuule alla teha, ent vanade olijate kõrvale on vaja ka särasilmseid noori. Kuidas ma ikka ütlen ei inimesele, keda lapsepõlvest mäletan toreda onu Andresena.

Naiivne lootus: tahaks ühiskonda muuta

Keskkoolis unistasin minagi, et saaks Eesti riigis midagi ära teha. Kandideerisin ülikooli nii juurasse kui ka politoloogiasse. Sain mõlemasse sisse, aga praktilistel kaalutustel valisin ikka esimese. Praegu töötan teist aastat notaribüroos, aga vahel ikka mõtlen, et äkki saaks kunagi ka riigiasjades rohkem sõna sekka öelda.

Kui ma pühendun, siis tõsiselt. Sukeldusin valimistesse. Osalesin kohalikel koosolekutel, kohtusin valijatega, olin Facebookis aktiivne.

Olin justkui mullis. Ma ei tea, kas keegi mind väga tõsiselt võttiski. Valimisliidu eesotsas olevad laisad keskealised mehed kindlasti olid tänulikud, et neil noor naine kõik ette ära teeb. Kohalik värk, paljud saavad seal vana rasva peal liugu lasta, sest valijad valivad ikka põhimõttel, et seda inimest ma ju tean, võib hääle anda.

Meespoliitik: ära jama, too parem kohvi

Olin meie piirkonnas kandideerinud naistest kõige noorem. Väga palju naisi muidugi kandideerimas ei olnudki. 

Esialgne ind hakkas peagi kaduma. Koosolekutelgi kippusid mehed käituma kui sead.

Kui midagi ka seletasin ja kellegagi vaidlusse laskusin, käratas juht: „Kuule, ära jama. Too parem kohvi ja vaatame need järgmised asjad üle.”

Korra käratasin vastu: „Mu nimi on Katrin*. Ja me oleme siin kõik võrdsed, tahan, siis räägin.”

Kõik pööritasid silmi, üks köhatas.

Isiklikult kogusin 35 häält, millega võib kindlasti rahul olla. Arvan, et peamiselt hääletasid sugulased ja kunagised koolikaaslased. Sellest numbrist siiski ei piisanud, jäin lati alla.

Purjus mees: miks sa nii palju hääli said?

Valimispeol ujus mu juurde purjus rahvamaja juhataja (loomulikult mees), kes üritas kätt ümber panna ja lalises, et üllatavalt palju hääli sain, olen ju ikkagi noor plika…

Esmaspäeval oli päris hea tunne, kui taas oma notaribüroosse läksin. Seal olen hinnatud ja keegi mind soo pärast ei alaväärista.

Mul on üks sõbranna, kes samuti poliitikale sõrme andnud. Tema on tegev ühe partei maakondlikus büroos. Koordineerib üldist kohalikku võrgustikku ja hoolitseb selle eest, et raamatupidamine korras oleks. Olen talt küsinud, kas ta tahaks kunagi ka riigikokku jõuda. Ta hakkas naerma ja ütles, et esialgu ta sel suunal ei mõtle. „Oleks ma mees, siis oleksin ammu mõne poliitiku nõunik. Naiste puhul on pildile saamine palju keerulisem.”

Allikas: Delfi 25.10.2013 

http://naistekas.delfi.ee/rahakarjaar/karjaar/valimistel-kandideerinud-naine-meespoliitikud-suhtuvad-noortesse-naistesse-kui-kaltsudesse.d?id=66977012

Eesti Insuldiliit korraldab 29. oktoobril toimub ülemaailmse insuldipäeva raames insuldi teabepäev nii Tallinnas kui Tartus.

Tallinnas toimub teabepäev kell 15-18 Rahvusraamatukogu konverentsisaalis (Tõnismägi 2) ning 
Tartus kl 15-18 TÜ Raamatukogu konverentsisaalis (W. Struve 1).

Räägitakse insuldi põhjustest, mida insuldi sümptomite tekkimisel teha ja millised on ravivõimalused. Antakse ülevaade insuldi ennetusest, mis tähendab nii elustiilimuutusi kui riskitegurite ohjamist ravimitega. Ühtlasi tutvustatakse kiirabi tööd ning Eesti Insuldiliidu tegemisi.

Üritusel osalejatel on võimalik oma tervist kohapeal kontrollida ning soovi korral liituda Eesti Insuldiliiduga.

Teabepäeva korraldab MTÜ Eesti Insuldiliit koostöös L. Puusepa nim Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi insuldi töörühmaga.

Osavõtt on kõigile tasuta!

Lähemalt: http://www.insult.ee/uudised/

Eesti Puuetega Naiste Ühingute Liit (www.epnu.ee ) saab sellel aastal 15. aastaseks. Liidu eesmärgiks on erivajadustega tütarlaste ja naiste teadlikkuse ja eestkostevõimekuse edendamine ning meeste ja naiste võrdsuse propageerimine puuetega inimeste seas.
Juba neljandat aastat järjest viib EPNÜL läbi projekti „Sootundlikud puuetega inimesed“, mille raames oleme erinevatel aastatel korraldanud seminare Tallinnas, Pärnus ning Tartus. Käesoleval aastal oleme koostöös Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koja ja Inimõiguste Instituudiga Ida-Virumaal.

Kutse

Meil on suur rõõm kutsuda teid 30. oktoobril 2013.a. Jõhvis toimuvale seminar-koolitusele „Sootundlikud puuetega inimesed“.

Seminar toimub Kersti Võlu Koolituskeskuses, aadressil Kooli 7, Jõhvi (http://www.kvkoolitus.ee).

Kuna kohtade arv on piiratud, palume oma osalemissoovist teada anda hiljemalt 25. oktoobriks 2013 e-posti aadressil: idavirukoda@gmail.com või telefonidel: 56 53 877 (Kaia Kaldvee) ja 56 453 468 (Mare Abner).

Seminaril on korraldatud tõlge vene keelde!

Päevakava:

10:00 – 11:00      Saabumine, registreerimine ja tervituskohv/tee

11:00 – 11:15      Projektipartnerite tervitus – Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda ja Inimõiguste Instituut

11:15 – 11:30      Projektist ja ühendusest – projektijuht ja Eesti Puuetega Naiste Ühingute Liidu juhatuse esinaine Mare Abner

11:30 – 12:15      Euroopa Liidu naiste tegevus ja koostöö puuetega naistega – Euroopa Naiste Lobi juhatuse liige Riina Kütt

12:15 – 13: 00     Kas puuetega naistel ja meestel on erinevad mured? –  Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik       Mari-Liis Sepper

13:00 – 14:00      Lõunapaus

14:00 – 15:30      Soolisus kui ühiskonna põhikategooria  – Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp

15:30 – 16:15      Kas naistevastane vägivald puudutab puuetega inimesi? – Inimõiguste Instituudi nõunik Ene Eha Urbala

16:15 – 17:00      Tagasiside seminar-koolitusest

Volinik Mari-Liis Sepper nõustab alates kell 14:00 õpperuumis nr 5. Voliniku nõustamisele palume võimalusel eelnevalt registreeruda telefonil 

6 269 259  või e-posti aadressil info@svv.ee .

Külastage näitust “Hetked sügisel…”, mis on avatud 1. novembrini Haabersti Sotsiaalkeskuses

Tiia Järvpõld avas oma maalide näituse "Hetked sügisel…" 8. oktoobril Tallinnas Haabersti Sotsiaalkeskuses http://www.habsot.eu aadressil:Õismäe tee 24. Kohale saab sõita trollidega 6 ja 7 ning bussidega 16 ja 46. Peatused Karikakra ja Nurmenuku.

Näitus jääb avatuks kuni 1. novembrini

SOOPÕHINE KLASS: poisteklassis on lärmi rohkem, aga poisid hoiavad omavahel kokku ja tülid lahendatakse lihtsalt; tüdrukuteklassis õpitakse väiksema vaevaga, kuid klassi õhkkonda kipuvad segama omavahelised suhted.

Poiste ja tüdrukute õpitulemused näitavad, et poisid jäävad tüdrukutest maha juba algkoolis, sest nad õpivad tüdrukutest hiljem lugema, ei saa aktiivselt tunnis kätt tõstvate tüdrukute kõrval piisavalt õpetaja tähelepanu ning poiste mahajäämus jääb õigel ajal märkamata.

Mõned nädalad tagasi avaldatud kevadised riigieksamitulemused näitasid taaskord, et poiste eksamisooritus on tüdrukute omast nõrgem enamikus ainetes. Vaid suhteliselt väiksema arvuga eksamisooritajatega füüsikas, geograafias, inglise ja saksa keeles on poisid tüdrukutest paari punkti võrra parema keskmisega.

Eesti keeles ja matemaatikas oli riigieksami punktisumma tüdrukute kasuks 6-7 punkti. Põhikooli lõpus on vahe veel suurem. Innove õppekava- ja eksamikeskuse nõuniku Einar Rulli sõnul tähendab gümnaasiumi lõpu tulemuste vahe vähenemine ilmselt ka seda, et gümnaasiumisse nõrgemad poisid ei jõua.

Kui põhikoolis on kõigis Eesti koolides poisse 300-500 rohkem kui tüdrukuid, siis gümnaasiumiosas on juba 1000 tüdrukut rohkem kui poisse.

Emakeeles on testitulemuste vahe märgatav juba 3. klassis ning see küll väheneb, kuid jääb 9. klassi lõpuks ikka märgatavaks, samas matemaatikas tulevad suuremad vahed põhikooli lõpuks.

Rahvusvahelised uuringud, millele Rull viitas, väidavad, et poiste hädad saavad alguse juba rääkima õppimise ajal. «Keele õppimine toimub 12-16 kuu vanuses ning hiljem see aeglustub, kusjuures poisid jäävad sageli keele õppimisel tüdrukutest maha ning edasi lasteaias tekib seetõttu vahe sotsiaalses ja emotsionaalses arengus,» rääkis Rull.

«Poisid on eriti algkoolis aeglasemad ja tüdrukud julgemad, tõstavad kätt,» rääkis Laagri lasteaed-põhikooli õppealajuhataja Merike Terepson. «Poisid võivad nii märkamata jääda, kuigi hea õpetaja suudab kõiki märgata,» lisas ta.

«Poisid kukuvad koolist välja mitte sellepärast, et nad on nõrgad, vaid seepärast, et nende nõrk lüli on avastamata jäänud,» ütles vanalinna hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen.

«Kui me ei pööra poiste keele- ja lugemisoskuse arengule õigel ajal tähelepanu, diskrimineerime sellega tüdrukuid, kellel ei õnnestu hiljem leida enesega võrdväärset abikaasat,» vaatas Rull probleemi laiemalt.

Poiste koolis kehvema toimetulemise taga on sageli pere sotsiaalsed ja majanduslikud mured.

Rull viitas rahvusvahelistele uuringutele, mille järgi on ka sellises olukorras poisid haavatavamad kui tüdrukud. «Sõltuvalt kodustest oludest võivad ka andekad poisid teistest maha jääda,» lausus ta. Kui kehvematest oludest ja vähesema peretoega tüdruk jääb põhikooli lõpuks samade eeldustega tüdrukust poolteist aastat arengus maha, siis poiste puhul on see vahe kaks ja pool aastat.

Tavakoolid ei suuda nii vähese raha kui ka väheste oskuste tõttu pakkuda piisavat abiõpet ja muud tuge.

Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooli õppealajuhataja Eda Laidmets tõi oma koolist näiteks, et sinna tuli poiss, kes oli tavakoolis saanud mitu aastat õppida väikses abiklassis, aga kui üks laps koolist lahkus, ei olnud seal enam piisavalt õpilasi, et väikest klassi üleval pidada. Suures klassis poiss enam hakkama ei saanud, huvi õppida kadus, hinded langesid, kuigi ta võiks tavakoolis väikeses klassis hästi areneda.

Poistele põnevust, tüdrukutele töövihik

Nii Rull kui ka koolijuhid tõdesid, et poisse ja tüdrukuid ei saa ühtemoodi õpetada. «Tüdrukud on paremad tekstide, poisid aga piltide ja graafikute tõlgendamises,» nimetas Rull. «Poiste jaoks peab õppimine olema mänguline, võistluslik, aga nad jätavad õppimise pooleli, kui näevad, et saavad juba enam-vähem aru ja neile suuremaid eesmärke ei ole seatud,» lausus ta.

«Praegune õppesüsteem on tüdrukute poole kaldu,» tõdes Nigesen.

«Tüdruk ei löö nii kiiresti käega kui poiss,» nimetas oma kogemuste põhjal Vastseliina internaatkooli direktor. «Poiss jätab kergemini kooli minemata.»

Vastseliina kooli satuvad lapsed, kellel on käitumis- ja õpiraskused ja enamasti on need poisid – 33st vaid kuus on seal tüdrukud. Direktori sõnul on alati poisse rohkem olnud, aga poiste osa on viimasel ajal kasvanud.

Ka Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukoolis on kaks kolmandikku õpilastest poisid. «Enamik on meil autistlike joontega lapsed ja mingil põhjusel on autistid enamasti poisid,» lausus Laidmets.

Poisid ja tüdrukud eraldi klassis

Kui näiteks Inglismaal on eriti hinnatud poiste erakoolid, siis Eestis on vaid mõned koolid, kus poisse ja tüdrukuid eraldi klassides õpetatakse.

«Meil pole aastate jooksul poisse koolist välja langenud,» võis Nigesen kinnitada, kuid ta möönis, et poisteklasside õpitulemused on tüdrukuteklassidest siiski keskmiselt kehvemad. «Aga see vahe pole suur,» lisas ta.

Alles üheksandat aastat tegutsevas Laagri koolis on poiste ja tüdrukute ning segaklassid. «Oleme kindlad, et vähemalt 1.-3. klassis peaksid poisid ja tüdrukud eraldi õppima, seal on areng ja tempo olulised,» ütles õppealajuhataja Terepson. Õpetaja Artma lisas, et isegi 4. klassini oleks parem eraldi olla. «Alles 5. klassis hakkavad poisid tüdrukutele järele jõudma,» tõdes Artma oma kogemuste põhjal.

Kuna enamik õpetajaid koolis on naised, on neilgi võtnud aega, et harjuda just ainult poisteklassidega. Ka vanalinna hariduskolleegiumis, kus poiste ja tüdrukute eraldiõppe kogemus on juba pikaajaline, tuli koolijuhi Nigeseni sõnul algul sellega harjuda ja algaastatel säeti nii, et pärast poisteklassi saaks klassijuhataja kindlasti tüdrukute klassi juhatada.

Nii ühes kui teises soopõhiste klassidega koolis on aga ka õpetajaid, kes eelistavad pigem poisteklasse. Tüdrukuteklassis tuleb õpetajal sageli lahendada lõputuid tüdrukute omavahelisi suhteprobleeme.

«Poisteklassis pole intriige, poisid pigem virutavad korra, aga siis on ka konflikt möödas,» rääkis Nigesen.

Laagri kooli 9. klassi poisid rääkisid, et nad on omavahel pidevalt koos, et nad tülitsevad harvem kui tüdrukute klassis ja kooligi tulevad nad heameelega just võimaluse pärast oma klassi poistega koos tegusteda.

«Meil pole klatši, ütleme otse välja, kitumas ei käi ja probleemid lahendame pigem omavahel,» iseloomustasid poisid end. Poisid tõdesid, et õpetajatel, eriti uutel on nendega kindlasti raske, sest õpetaja pannakse tõsiselt proovile. Poiste sõnul tahavad nad katsuda, kas õpetaja ikka on valmis end neile pühendama ja neist tõesti hoolib.

Enamik Laagri kooli 9. klassi poistest tahab edasi gümnaasiumi minna ja õpetaja Artma sõnul läksid ka eelmisel aastal Laagri põhikooli poisteklassi lõpetanutest enamik gümnaasiumi ja paljud said sisse ka Tallinna kesklinnakoolidesse.

Allikas: Postimees 5.10.2013 http://www.postimees.ee/2327010/poisid-ootavad-opetajalt-eriti-suurt-puhendumist#comments

Kolmapäeval kutsutakse riigikogu konverentsisaalis ellu uus ja laialdasel võrgustikutööl põhinev kodanikuorganisatsioon Eesti Hooldajate Liit (EHOL).

Mõtte taga on eeskätt viimse kannatuste piirini viidud omastehooldajad, aga ka sotsiaal-, tervishoiu, rehabilitatsiooni ja haridusvalla spetsialistid, kes puutuvad erivajadustega inimeste ja nende perede olukorraga iga päev kokku. Loodava liidu mõte on teha oma hääl poliitikutele paremini kuuldavaks, nõuda riigilt senisest süsteemsemat tööd ja paremaid lahendusi. Samal ajal pakutakse end riigile partneriks lahendusi välja töötama. 
„Sotsiaalteemadega Eestis küll hoogsalt tegeldakse ning kulutatakse ka üksjagu aega ja raha, kuid inimesed jäävad siiski liiga sageli hätta,” kommenteerib liidu loomist telesarja „Puutepunkt” toimetaja Anne Lill. „Läbimõtlemata ja kehvasti töötav sotsiaalsüsteem õõnestab inimvara. See omakorda pärsib majanduse arengut ja asetab suuri riske riigi jätkusuutlikkusele,” lisab ta. 

Telesaate jätk 
Liidu loomise mõte kasvas välja üheksandat hooaega ETV eetris jooksvast „Puutepunkti” sarjast, täpsemalt selle taha koondunud üle-eestilisest inimeste võrgust, kelle hulgas on nii hätta sattunud lihtinimesi kui ka abistajaid, spetsialiste ja teenuseosutajaid. Paljud neist sooviksid abisüsteemi arendamise juures kaasa rääkida, kui neid kuulda võetaks. Paljud on püüdnud seda teha, kuid ükshaaval ja arglikult riigiasutuste poole pöördudes pole koostöö tulemusi andnud. 
Telesaate meeskonnal on aastate jooksul tekkinud hea koostöö ka mõnede omavalitsustega, kes samuti liidu loomisele kaasa elavad ning tunnetavad, et head lahendused takerduvad praegu sageli selle taha, et riigi ja omavalitsuste roll inimestega ümberkäimisel pole Eestis siiani täpselt paigas. 
„Paradoks on selles, et praegu viskab ametlik abisüsteem kõige raskemad probleemid lihtsalt perekondade kaela, jätab sugulased oma haige või puudega inimese eest võitlema täiesti üksi,” põhjendab kaasalöömist Ella Põhjala (72), kellest on pärast vähihaige abikaasa surma saanud Kuusalu kandi omastehooldajate väsimatu vabatahtlik abistaja. „Need inimesed on jäetud ebanormaalsesse olukorda, hooldajad põlevad läbi ja invaliidistuvad ise, nii on kaotused mitmekordsed,” muretseb Ella. 

Ühise laua taha 
Sünnitusel rängalt viga saanud tütart viis aastat põetanud ja lapse siiski kaotanud Pärnu naine Eve Mällo nimetab läbielatut õudusunenäoks. „Kogu tarkus tuleb tagantjärele, nõustamissüsteemid ei tööta. Tõelisest põrgust läbi käinuna tahan nüüd teha midagi selleks, et tulevikus oleks teistel kergem,” põhjendab ta liiduga liitumist. 
„Asjad tuleb korraldada nii, et riik ja omastehooldajad oleksid partnerid, kes koos võitlevad iga inimese eest,” ütleb liidu asutamisel osalev Saue gümnaasiumi õpetaja Endla Lindmäe, kelle perekond on hullumeelse pühendumise, pangalaenude ja heategijate toel võitnud elule tagasi poja Taneli (29), kes sattus kaheksa aastat tagasi raskesse autoavariisse. 
Eesti Hooldajate Liidu eesmärk on saada ühe laua taha kõik Eesti kaalukamad jõud ja helgemad pead ning hakata siis ühisel jõul praegu pusletükkidena eraldi seisvatest „teenustest” süsteemi kokku sättima.

INFO: Eesti Hooldajate Liit kui võrk 
# Kui oled teemaga seotud või soovid lihtsalt kodanikuna liidule oma poolehoidu avaldada, tule toetajaliikmeks „Puutepunkti” kodulehel www.vedur.ee. 
# Asutusi, ühinguid ja organisatsioone, kes tahaksid liituda partneritena, palutakse anda endast teada meiliaadressile info@ehol.ee. 
# EHOL-i koduleht www.ehol.ee avatakse peatselt.

Allikas: Linnaleht 4.10.2013 http://www.linnaleht.ee/4853

Kui hiljuti lükkas riigikogu tagasi sotside ettepaneku moodustada võrdõiguslikkuse erikomisjon, siis nüüd on valitsus pärast üheksat aastat jõudnud soolise võrdõiguslikkuse nõukogu moodustamiseni.

Seadus näeb sellise nõukogu moodustamise ette juba alates 2005. aastast, kuid senised kuus ministrit selle moodustamisega hakkama ei saanud.



Nüüd on sotsiaalministeerium saatnud nõukogu moodustamise eelnõu kooskõlastusringile, millele kümme ministrit peavad septembri jooksul tagasisidet andma.



Eelnõu näeb ette, et loodavas nõukogus asub tööle kokku 22 liiget ning seda hakkab juhtima Ivi Anna Masso.



Nõukogu ülesanded on seaduses juba aastaid kirjas. Selleks on kinnitada soolise võrdõiguslikkuse poliitika üldsuunad ning täita soolise võrdõiguslikkuse seaduses ettenähtud ülesandeid.



Samuti peab nõukogu nõustama valitsust võrdõiguslikkuse edendamise strateegia küsimustes, esitama valitsusele seisukohti ministeeriumide esitatud riiklike programmide vastavuse kohta võrdõiguslikkuse seadusele.



2013. aastal on sotsiaalministeeriumi eelarvesse nõukogu teenindamise kulu katteks planeeritud 996 eurot, mis sisaldab koosoleku tehnilise korraldamise kulusid ning ühe esinema kutsutud eksperdi esinemistasu. 



Järgmiseks aastaks on vajadus tehnilisteks kulutusteks 3000 eurot. See sisaldab kolme koosolekut ja kolme esinema kutsutud eksperdi esinemistasu. 2014. aasta eelarve vajadus näeb ette kahe analüüsi tellimist kokku summas 50 000 eurot. 



Ivi Anna Masso juhitavasse nõukokku hakkavad kuuluma:



1. Volli Kalm, rektorite nõukogu juhatuse esimees;

2. Sigrid Västra, Eesti üliõpilaskondade liidu juhatuse esimees;

3. Britt Järvet, Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees;

4. Silja Kimmel, elukestva õppe arendamise sihtasutus Innove juhatuse liige;

5. Tuulikki Sillajõe, statistikaameti peadirektori asetäitja;

6. Maris Jesse, tervise arengu instituudi direktor;

7. Peep Peterson, ametiühingute keskliidu esimees;

8. Toomas Tamsar, tööandjate keskliidu juhataja;

9. Meelis Paavel, töötukassa juhatuse esimees;

10. Kersti Kracht, väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni president;

11. Kaia Iva, IRL-i fraktsiooni esimees;

12. Sven Mikser, SDE fraktsiooni esimees;

13. Mailis Reps, Keskerakonna fraktsiooni aseesimees;

14. Maret Maripuu, Reformierakonna fraktsiooni liige;

15. Maris Jõgeva, Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu juhataja;

16. Eha Reitelmann, Eesti naisteühenduste ümarlaua sihtasutuse juhataja;

17. Teresa Škaperina, MTÜ Eesti naiste koostöökett eesistuja;

18. Raili Marling Eesti naisuurimus- ja teabekeskuse juhatuse liige;

19. Ott Kasuri, Eesti maaomavalitsuste liidu tegevdirektor;

20. Jüri Võigemast, linnade liidu tegevdirektor;

21. Mari-Liis Sepper, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Priit Luts

Allikas: http://uudised.err.ee/?06287465#.Ujq7Mv5hPOE.facebook

Kord kuus saavad Tartus kokku naised ja katavad laua. Mõni neist on liikumis-, mõni nägemispuudega, mõni tunneb end lihtsalt üksildasena. Kokku saades naeravad kõik.

Nende naiste punti kuulub näiteks üks ema, kes on 19 aastat kasvatanud oma liitpuudega poega ning kelle kogemus on, et mitte igal pool ei leia ta mõistmist.

Seal käib ka naine, kes nimetab end endiseks hipiks, ning ta ütleb, et just selles ühenduses leiab ta eluhoiaku, mis talle sobib – inimesed on oma hädadest üle ega pirise.

Kõigi tulijate saatused on niisiis erinevad. Ainus, mis neid liidab, on see, et kõik nad on naised. Ühing kannab nime Tartumaa Puuetega Naiste Ühing (TPNÜ).

Õunakook ja savi

Suvel kohtutakse värskes õhus ja piknikul. Septembrikuu kohtumine leidis aset aga toas ehk Tartu rahvakultuuri keskseltsi ruumes Pepleri tänav 27. Laual oli õunakooki ja soolaseid suupisteid, puuvilju, küpsiseid, teed ja kohvi ning olemine pidulikum kui muidu.

Tartumaa Puuetega Naiste Ühing tähistas esimest aastapäeva.

Ühingu tegutsemismootor on Räpina naine Marju Reismaa. Temal oli lisaks plaadikoogile kaasas suur kamakas kilesse pakitud märga savi ning kes tahtis, võis pärast kehakinnitust kohe vaasi või kaussi modelleerima hakata.

Marju Reismaa selgitas, et juba 15 aastat eksisteerib Eesti Puuetega Naiste Ühing, aga et Tallinn tundus liiga kauge paik olevat ning kohtumisi korraldati seal harva, siis otsustasid nad eelmisel aastal, et teha tuleb midagi oma.

Tartumaa Puuetega Naiste Ühingus on praegu kümmekond liiget. Nad käivad Tartust, Otepäält, Põlvast, Elvast ning isegi Pärnust.

«Me ei vihka mehi, aga me ajame siin oma jutte, teeme näputööd ning räägime, mis elus vahepeal põnevat on olnud,» selgitas Marju Reismaa.

Piret Kivilo on endine õpetaja, andnud lastele nii bioloogiat kui inglise keelt. Raja Viira on vanaduspensionär, olnud sekretär, lasteaiakasvataja, raamatukogutöötaja. Anne Sulb on vene filoloog ja töötanud paljudes kohtades.

«Me tunneme end siin tõesti mõnusalt,» ütlevad nad kõik. «Kutsume põnevaid esinejaid, sööme ja joome ning räägime naiste jutte.»

Õiguste eest väljas

Küsimuse peale, miks siis ikkagi ilma meesteta, vastavad naised, et kui mehed on seltskonnas, unustatakse naised vahel ära. Näiteks hakkavad nad omavahel rääkima arvutitehnilist juttu ega saa arugi, kui pool tundi on möödas. Naiste empaatiavõime on tugevam ja probleemidele lahendusi otsides on mitu pead ikka mitu pead.

«Meil on tunne, et pensioniamet ja sotsiaaltöötajad varjavad vahel meie eest infot, millised võimalused ühe või teise puudega inimesel üldse olemas on,» rääkis Marju Reismaa. «Siin on inimesed ikka midagi kuulnud. Ja kui me terve ühingu nimel häält teeme, siis on meie hääl tugevam.»

Reismaa jutustab loo, kus sügava puudega inimene tõsteti bussist välja, kuna tema kuupilet oli aegunud: «See kullake ei teadnud, et tegelikult oli tal õigus tasuta sõita.»

Tartumaa Puuetega Naiste Ühing

• Kohtub iga kuu esimesel reedel Pepleri 27 majas.

• Järgmine kohtumine 4. oktoobril kell 11–15.

• Uued liikmed on oodatud.

• Naiste kokkusaamiste blogi leiab http://tpnuhaal.blogspot.com

Allikas: http://www.tartupostimees.ee/2055716/print/olg-ola-tunne-aitab-naistel-raskusi-trotsida/

Tiia on sügava liikumispuudega naine, kes maalib varvastega. Tiia on Lõuna-Eesti Erivajadustega Perede Ühingu (LEEPÜ) juhatuse esinaine. LEEPÜ kuulub Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu alla.

Septembrist oktoobri alguseni meie vallamajas on taas näha maalinäitust. See on näitus nr 22. Olen käinud maalidega hooldusravikliinikust Tallinnas lasteaiani Viljandimaal, raamatukogudest koolini. Toredam näitus oli Adamsoni Majamuuseiumis Paldiskis.

20. näitus oli juunis Tallinna Lauluväljakul ürituse „Puude taga on inimene"  raames, mis oli rahvusvaheline.  Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnikke Ülemaailmsest Ühingust võtsid veel peale minu osa Meelis Luks ja Lissu Lundström Soomest. Liisu maalib suu abil. Eesti kaks kunstniku – mina ja Meelis – maalivad hoides pintsleid varvaste vahel.

Oktoobris ootab minu näitus Tallinnas Haabersti Sotsiaalkeskuses, novembris Tartu Rahvaülikoolis.

Kuigi mul on juba olnud ka vallamajas näitus, siiski, kuna  seekord on näha mu uuemad maalid, loodan, et maalide ja joonistuste vaatamine teeb rõõmu ka nüüd.

Tiia Järvpõld,

kunstnik Kaagverest