Eesti Hooldajate Liit saatis täna valitsuse ja riigikogu liikmetele märgukirja, milles väidab, et homme valitsuse istungil arutlusele tulev töövõimereform ei täida praegusel kujul oma kõlavalt sõnastatud eesmärke ning toob erivajadustega inimeste tegeliku tööleaitamise asemel kaasa Eesti ja Euroopa Liidu raha ulatusliku raiskamise.

Kevadkonverents Sooline perspektiiv kodanikuühiskonda! Toimub 12. mail 2014 Tallinnas asukohaga: Hotell Park Inn Central Tallinn, Studio 1 (Narva mnt 7c).

KAVA

11.00–11.15  Kogunemine ja tervituskohv

11.15–12.30  Ümarlaud „Naisettevõtlus jätkusuutlikuks – naisettevõtluse edendamine“.  Kaupo Reede, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Aivar Roop, EAS (kokkuleppimisel); Anne- Mari Rannamäe, QUIN Estonia; Aet Kull, Eesti Ettevõtluse Kõrgkool Mainor; Riina Piigli, BPW Estonia, ettevõtja; Margo Orupõld, ettevõtja; Gina Kilumets, ETNA Eestimaal

12.30–13.15  Lõuna

13.15– 13.45  Võrdse palga päevast jt. palgalõhe vähendamise aktsioonidest. Riina Piigli, BPW Estonia; Reet Laja, ENUT 

13.45–14.15  Vabakonna arengutest. Kodanikuühiskonna arengukava. Maris Jõgeva, EMSLi juhataja

Kodanikuühiskonna arengukava soolisest aspektist. Reet Laja

 Arutelu

14.30–15.00  Sotsiaalvaldkonna arengusuunad (sh sooline võrdõiguslikkus); küsimused-vastused

 Helmen Kütt, sotsiaalminister

15.00–15.30  Aasta parima sooteadliku MTÜ väljakuulutamine

15.30–16.30  ENUT akadeemilise ajakirja Ariadne Lõng töö- ja pereelu ühitamise numbri esitlus. Eve Annuk,  Laur Lilleoja, Lee Maripuu, Andu Rämmel, Kerly Espenberg

16.30–16.45  Päeva kokkuvõte. Reet Laja, ENUT

Teelesaatmise tee

Konverents on osavõtjatele tasuta.

Registreerimine enut@enut.ee  07. maini 2014 (k.a)

Konverents toimub projekti „ ENUT koos vabaühendustega sooteadlikku poliitikat arendamas“ raames. Projekti rahastavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja Fr. Eberti Fond.

Olete palutud osalema konverentsil „Võrdne kohtlemine ja vabaühenduste roll“, mis toimub 6. juunil kell 10.00-15.30 von Stackelberg Hotel Tallinna konverentsikeskuse Kaval-Antsu Talu seminariruumis (Toompuiestee 23, Tallinn). Konverentsi korraldaja on Eesti Inimõiguste Keskus ning see leiab aset solidaarsus- ja kultuurinädala Oma Maailma Avardamise Festival raames.

Konverentsil arutatakse, milline on kodanikuühiskonna roll vähemuste inimõiguste eest seismisel. Võrdse kohtlemise debatid keskenduvad paljuski seadustele, riigi rollile ja kohtupraktikale, kuid samas on just vabaühendused tihti inimestele lähemal ja kursis vastava sihtgrupi olukorraga. 



Konverentsi esinejad tutvustavad inspireerivaid lugusid võrdse kohtlemise teemalistest kodanikualgatustest nii Eestist kui piiri tagant ning diskussioonipaneelis arutatakse, kas ja kui valmis on meie ühendused, et võrdse kohtlemise teemat senisest veelgi enam ühiskonnas edendada. Kõnelejate hulgas on lisaks Eesti vabaühenduste liidritele Ty Cobb USA suurimast LGBT õiguste eest seisvast organisatsioonist Human Rights Campaign ja Euroopa rassismivastase võrgustiku ENAR juht Michael Privot.



Konverentsi töökeelteks on eesti ja inglise keel, tagatud on sünkroontõlge. Täpsema päevakava ja esinejate tutvustused leiab kodulehelt http://humanrights.ee/vordne-kohtlemine-2/konverents/ 



Osalemisest palume teada anda hiljemalt 30. mail e-kirja teel rsvp@humanrights.ee 





Lugupidamisega



Kari Käsper

Juhataja

Eesti Inimõiguste Keskus

www.humanrights.ee 



Konverentsi lisainfo:



Kelly Grossthal

Projektijuht

kelly.grossthal@humanrights.ee 

Tel:  54 501 610





Johannes Merilai

Meediapäringud

johannes.merilai@humanrights.ee 

Tel:  53 405 794

Hästi organiseeritud vähi sõeluuringutega on võimalik vähki ennetada. Emakakaelavähki on võimalik avastada (PAP test) juba vähieelsetes seisundites, mille õigeaegse ravi korral vähki ei tekigi. Emakakaela vähieelsete seisundite õigeaegse diagnoosimise ja raviga on võimalik edukalt ennetada emakakaelavähki. Emakakaelavähi sõeluuringutega alustati 2003 aastal, alates 2004 aastast viiakse uuringuid läbi kogu Eestis kokku 19 tervishoiuasutuses. Uuringuid viiakse läbi vastavalt rahvusvahelistele nõuetele. Sihtgrupi naised kutsutakse uuringule isikliku kutsega.

Rinnavähki on võimalik avastada mammograafilise uuringuga varajases staadiumis, kui veel puuduvad kaebused ja haiguse sümptomid. Haiguse ravi on varajases staadiumis efektiivsem, selliselt on võimalik päästa elusid. Rinnavähi sõeluuringuga alustati 2002 aastal, uuringuid viiakse läbi üle Eesti; piirkondades, kus puudub mammograafiakabinet, viiakse uuringuid läbi liikuva mammograafiga. Uuringute maht suureneb iga aastaga, 2006 aastal tehti juba 23 000 uuringut. Ligikaudu kolmveerand sõeluuringu käigus avastatud rinnavähkidest on olnud varajases staadiumis, mis annab olulise võimaluse selle raske haiguse ravitulemuste parandamiseks.

Rinnavähi sõeluuring    

SA Vähi Sõeluuringud koostöös Eesti Haigekassaga teostab rinnavähi varajase avastamise uuringuid 50-65 aastastele naistele. Enamik arenenud riikidest maailmas korraldab rinnavähi sõeluuringuid juba mitukümmend aastat. Rinnavähi varajase avastamisega on võimalik oluliselt ravitulemusi parandada ja vähendada suremust sellesse raskesse haigusesse.

Sõeluuringul saavad osaleda Eesti Haigekassa ravikindlustusega naised, uuring on neile tasuta. Sõeluuringut viiakse läbi Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogiakeskuses, AS Mammograafis, AS Fertilitases ja üsna pea ka Ida-Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Onkoloogiahaigla Polikliinikus, Ida-Viru Keskhaiglas, Narva Haiglas ja Pärnu Haiglas.

Alates 2002 aasta teisest poolest on mammograafiline uuring paremini kättesaadav naistele üle kogu Eesti, kuna hakkas tööle nn. liikuv mammograaf. Aasta jooksul külastab 2 liikuvat mammograafiaüksust maakonnakeskusi, mis annab parema võimaluse osaleda uuringul väljaspool Tallinnat, Tartut, Kohtla-Järvet ja Pärnut elavatele naistele.

Loe lähemalt: http://cancer.ee/rinnavahi-soeluuringud/

Emakakaelavähi sõeluuringud 

Emakakaelavähi sõeluuring on loodud emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, kui neid on võimalik eemaldada, ennetamaks emakakaelavähi teket.

Emakakaelavähi sõeluuringut tehakse PAP-testi abil. Koostöös Eesti Haigekassaga viib SA Vähi Sõeluuringud läbi emakakaelavähi sõeluuringuid, kuhu kutsutakse 30-59 aastaseid naisi iga viie aasta järel andma PAP teste.

2014 aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule 1959, 1964, 1969, 1974,  1979 ja 1984 aastal sündinud ravikindlustatud naisi.

Loe lähemalt: 

http://cancer.ee/emakakaelavahi-soeluuringud/

Esimese tüübi diabeeti põdevat Meelika Siilsalut tabas lühikese aja jooksul järjest mitu tugevat saatusehoopi – ta kaotas nägemise, sattus ratastooli, võttis vastu raske teate abikaasa insuldist ja elas üle neerusiirdamise. “Ma ei ole saatuse ohver,” rõhutab naine. Hiljuti tunnustas MTÜ THINK Eesti teda pühendunud vabatahtliku töö eest stipendiumiga.

Meelika kodune aadress juhatab Tartus ühe suure vana puumaja juurde. Õueuks on pärani, astun sisse ja koputan. Vaikus. Märkan eemal puude all vilksatavat inimkogu ja hõikan nõutult, kas Meelika ikka elab selles majas. "Jah, minge teisest uksest sisse ja üles teisele korrusele," hüüab õuesolija vastu. Teisele korrusele? Astun kõheldes järsust puutrepist üles ja olen peaaegu kindel, et tegemist on eksitusega – sellist treppi mööda ei saa ju ometi liikuda ratastoolikasutaja! Koputusele avab Meelika ukse avarasse kööktuppa. Unustan vist isegi tere öelda, osutan vaid tardunult enda selja taga sulgunud uksele ja pahvatan jahmunult: "Kuidas te sellisest trepist liikuda saate?"

EI TEE MIDAGI ERILIST: Meelika Siilsalu teab, mida tähendavad rasked, väga rasked ja ülirasked ajad, aga ta ei luba end nimetada tubliks ja vapraks naiseks. "Ma ei tee midagi erilist," ütleb Meelika, kellele ei meeldi, kui puudega inimesi nähakse ainult kui abivajajaid või oma saatuse ohvreid. (Aldo Luud)

Loe edasi ajalehest "Õhtuleht" 2. mai 2014

http://www.ohtuleht.ee/578089/kui-on-vaga-raske-on-kaks-voimalust-kas-lopetad-elamise-ara-voi-hakkad-abi-otsima-mina-valisin-viimase

Naiste Tugi- ja Teabekeskus viib projekti “Seksuaalvägivalla ohvritele suunatud tugiteenuste väljaarendamine” raames läbi tugiisikute koolitusi.

Alates 1. juunist 2014 alustab Tartus tööd piirkondlik tugitelefon, kuhu saavad helistada tuge ja informatsiooni vajavad seksuaalvägivalda kogenud naised. Soovime neile pakkuda võimalust saada endale tugiisik, tema ülesandeks on toetada ohvrit taastumisprotsessis, igakülgse info edastamine ja  vajadusel kannatanu saatmine meditsiiniasutuses, kohtu­medit­siinilises ekspertiisis, politseis, prokuratuuris, kohtus jm.

Kui soovid tugiisikuna toetada ja abistada seksuaalvägivalda kogenud naisi, siis pane end koolitusele kirja! Tugiisikute koolitus toimub Tartus 23.-24.05 ja 27.-28.05

Koolitusel osalemise soovi korral palume täita küsimustik ja saata see e-posti aadressile:sirje.otstavel@gmail.com hiljemalt 8. maiks 2014. Koolitusel osalejate arv on piiratud – me teeme küsimustiku põhjal oma valiku ja anname sellest teada hiljemalt 15. maiks 2014.

Rohkem infot leiad Tartu Naiste Varjupaiga kodulehelt http://naistetugi.ee/.

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital Siseministeeriumi haldusalas.

Loe lisaks Jüri Saare artiklit pealkirjaga “Naistevastase vägivalla märgilisest tähendusest

Allikas: http://naised.net/2014/04/30/seksuaalvagivalla-ohvrite-tugiisikute-koolitus-tartus/

Tallinnas algab Invamess 2014

Homme, 10. aprillil kell 13 algab Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt korraldatud mess „Invamess 2014″, mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

Neljandat korda toimuval messil on esindatud üle 30 organisatsiooni, kelle väljapanekud hõlmavad nii õppimisvõimalusi, puuetega inimeste ühingute tegevust, abivahendi- ja meditsiinitooteid, rehabilitatsiooniteenuseid jpm osas.



Messi käigus toimuvad mitmed infotunnid, mille teemadeks on töövõimetusreform, omastehooldus, vaimse tervise hoidmine ja probleemide ennetamine. Õpitubades arutletakse puuetega noorte väljakutsetest tänapäeval, õpitakse kuidas turvaliselt internetti kasutada ning viipekeele huvilistel on võimalik selgeks õppida lihtsamad viiped.



Mõlemal päeval on külastajatel võimalik saada sotsiaaltöötajate käest teavet puuetega inimestele suunatud toetustest ja teenustest Tallinnas, toimetulekutoetuse alast nõu, võlanõustamist ning teavet abivahendite soetamiseks. Eesti Patsientide Esindusühingu juristid pakuvad õigusalast nõustamist. Puuetega laste vanematel on võimalik saada kogemusnõustamist. Lastevanemad saavad soovi korral jätta oma lapsed lastehoidu. Hoovimajas on võimalik juhendajate eestvedamisel õppida pinget ja stressi vabastavaid harjutusi ning tervendada oma keha ja elu meeleseisundite ja mõtete muutmise abil.



Invamess toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.



Mess on avatud 10. aprillil kell 13-19 ning 11. aprillil kell 11-17.



Külastajatele on mess tasuta.



Messi ajakava ja täiendav info: http://www.tallinnakoda.ee/1,201



Messi läbiviimist toetavad Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Hasartmängumaksu Nõukogu, Nordecon AS, Kaubamaja AS ja AS Tallink Grupp.



2012. aastal toimunud Invamessi külastas 2 päeva jooksul üle 600 inimese. 

Invamessi korraldava Tallinna Puuetega Inimeste Koja eesmärgiks on kaitsta ja esindada puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 22-le Tallinna puuetega inimeste ühingule.

Tallinnas on kokku üle 26 000 puudega inimese, kellest 4600 kuulub Koja liikmesorganisatsioonidesse.



Lisateave:



Tauno Asuja

tegevjuht

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Tel: 52 56 560, 655 4161

E-post: tauno@tallinnakoda.ee

http://www.tallinnakoda.ee

Kuigi naiste tarbimislaenud on mahult väiksemad, on nende hind kallim ehk tasuda tuleb kõrgemat intressi, kirjutab Rootsi Svenska Dagbladet.

Rootsi analüüsifirma Advista uuringust selgub, et igal neljandal rootslasel on vähemalt üks tarbimislaen. Selleks võib olla krediitkaart, internetis järelmaksuga ost või mõni muu tagatiseta laen.

Rootsi meeste keskmine tarbimislaenu suurus on analüüsi kohaselt 192 233 Rootsi krooni (21 679 eurot), naistel aga kordades väiksem. Samas on naiste laenukulud 13 protsenti kõrgemad kui meestel, selgub uuringust.

Raha hinna erinevusi põhjendatakse palgalõhega ehk madalam palk tähendab panga jaoks kõrgemat riski ning laenuandja määrab selle riski maandamiseks kõrgema intressi. „Naiste palgad on madalamad ja nende riskid kõrgemad,“ tõdes Nordea analüütik Ingela Gabrielsson. Tema sõnul mängib lisaks rolli ka naiste ja meeste erinev tarbimine. Kui meeste ampluaasse kuuluvad autod ja elektroonika, mis maksetega hätta jäämise korral on võimalik maha müüa, siis naised soetavad ajas kiiremini oma väärtust kaotavat kaupa nagu näiteks riided.

Eestis võrdluseks samaväärset uuringut kõrvale panna ei ole, ka ei kogu vastavat statistikat pangad. Küll võivad aga samasugused põhjendused ka meil kehtida.

SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas selgitas, et Eesti kommertspangad kasutavad enamasti riskipõhist hinnastamist. Ehk laenuprojektid, mille riskitase on madalam, saavad madalama intressimäära, sest selliste laenude andmiseks on vajalik siduda vähem panga omakapitali.

Riskitaseme määravad Messimase sõnul ära peamiselt laenu tagatise väärtus (mida väiksem on laenusumma osakaal tagatise väärtusest, ehk siis – mida suurem on laenusaaja omafinantseering- seda madalam on risk) ja laenusaaja maksevõime (mida väiksema osa moodustab laenumakse laenutaotleja sissetulekust, seda väiksem on laenuga seotud risk).

See tähendab, et mida piiripealsem on laenuprojekt ehk mida suurem on laenusumma tagatise väärtuse suhtes ja mida suurema osa moodustab laenumakse laenuvõtja sissetulekust, seda kõrgem on intressimäär. Ning vastupidi, mida konservatiivsem on laenuprojekt ehk mida rohkem laenusaaja paneb sisse oma raha ja mida väiksema laenusumma ta pangast võtab, seda madalam peaks ka intressimäär olema.

Messimas märkis, et stereotüüpse ettekujutuse kohaselt peaksid mehed olema julgemad laenuvõtjad ja saama seega kõrgema intressimäära, naised aga konservatiivsemad. 

„Vaatamata sellele, et statistilised andmed puuduvad, võib arvata, et tegelikus elus siin sugude vahel märgatavat erinevust ei ole. Või kui teatav erinevus eksisteerib, siis on see pigem juhuslikku laadi,“ lausus Messimas.

Ta lisas, et kui vaadata eraldi laene keskmisest kallima kinnisvara ostmiseks, mis on jõukohased vaid väga kõrge sissetulekuga laenutaotlejatele, võib arvata, et selles segmendis on meeste osakaal mõnevõrra kõrgem. Sel lihtsal põhjusel, et Eestis on kõrgepalgalisi tippjuhte ja spetsialiste rohkem. 

„ Nende laenude intressimäär võib tõepoolest olla keskmisest madalam, mis võib ka üldist keskmist mõjutada,“ lausus ta.

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised 15.03.2014

Mis on vahet Angela Merkelil ja Doris Packil? Mõlemad on naised, sakslased ja Kristlik-Demokraatliku Liidu poliitikud. Merkeli nime teab ilmselt igaüks, kes tunneb piisavalt palju tähti, et lugeda seda teksti siin. Packi oma? Ei tea? Seda seepärast, et Merkel juhib sisuliselt ELi, Pack aga on Euroopa konservatiivsete parteide naiskogu president. Kuigi Merkel on praegu ühtaegu Euroopa tuntuim naine ja konservatiivse partei liige, ei ilutse tema pilt ometigi partei naiskogu voldikul. Samas kogus ei liigu ka Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen ja vaevalt kipub nende ettevõtmistele Läti peaminister Laimdota Straujuma. Sest need kogud on nagu sünnipäeva lastelaud – väiksesse roosasse nurgakesse istunuil võib ju isekeskis lõbus olla, aga ülejäänud vaatavad neist lihtsalt üle, kui just pisikeste kilked täiskasvanuid eriti hullusti ei sega.

Olen veendunud, et naiskogude algidee oli õilis: aidata poliitikas ikka veel ebaõiglaselt alaesindatud sugu edasi. Kahjuks on lõpptulemus pigem vastupidine. Sinna suundub seltskond, kelle enamik sooneutraalses liigas mängida ei jaksa, ning asub siis sõna võtma kõigi naiste nimel – mandaadiga, mida kõik naised neile andnud pole. Minus tekitavad sügavat õõva poliitiku suust tulevad sõnad «Mina naisena…» – kui jutuks pole just mingi günekoloogiline asjaolu, ei ole tal mingisugust pädevust väita, et kõik on nagu tema. Mõned meist kaotavad une, mõeldes kodututele koertele, teine osa ei saa sõba silmale, sest mõtleb liitlaste kaitsekärbetele. Mõni arutab sõbrannaga värsket horoskoopi, teine kirjutab doktoritööd füüsikas. Mõni valib lojaalselt sotse, teine Reformierakonda. Mõnikord tundub, et naistest on loodud mingi üldkuvand, mille vaste meeste puhul oleks kõik oma päevad roostes autopanni putitamisega täitev jõmm.

Loomulikult ei taha ma väita, et sooline diskrimineerimine pole tõsine teema. Alle­s paar päeva tagasi kuulsin tuttava tuttavast, kellele taheti maksta poole väiksemat palk­a kui sama tööd tegevale mehele. Mõne riigiasutuse puhul on mul raske mõista, miks andekad naised peaksid oma talenti seal raiskama – ebaõiglased edutamata jätmised ja meeste põhjendamatult kiirem karjäär on isegi kõrvaltvaatajale ilmselgelt liiga sagedased. Tundub, et reaalsus kinnitab statistikat, et kui erasektoris on Eesti soolises võrdõiguslikkuses pigem üle ELi keskmise, siis eriline jala­lohistamine käib just riigi tasemel ehk turg tunnistab naiste võimeid selgemini.

Aga sooküsimust tulekski nimetada sooküsimuseks: lisaks naisi kimbutavale palgalõhele ja klaaslaele tuleks arutada ka seda, miks mehed noorelt surevad ja koolist välja kukuvad. Vähe sellest, silm tuleks peal hoida ka uutel ohtudel: veenda naisi, et koos võrdsuse kasvuga ei pea nad jooma sama palju kui meeste halvim osa, leidma lohutust neile valgetele keskealistele meestele, kellele võrdsemas maailmas enam lihtsalt mees olemise eest juhikohti ei jagu.

Avaldatud: 08. märts 

Autor:

Evelyn Kaldoja

Allikas:    http://arvamus.postimees.ee/

Eestimaa VI Naiste Kongress võttis vastu manifesti, milles nõutakse soolist tasakaalu nii valitsuses kui riigi äriühingute ja sihtasutuste juhtorganites. Postimees avaldab manifesti täismahus.

«Lähtudes rahvusvahelise õiguse, Euroopa Liidu aluslepingute ja Eesti Vabariigi põhiseadusega kehtestatud naiste ja meeste võrdsuse põhimõttest ning soolise diskrimineerimise keelust, tunnetades naiste ja meeste võrdset vastutust meie ühiskonnas valitseva olukorra ja Eesti rahva tuleviku ees, innustudes Eesti naisliikumise ajaloolisest kogemusest, nähes, et sooline ebavõrdsus põhjustab demograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, hinnates kriitiliselt Eesti riigi tegevust soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, võttis Eestimaa VI Naiste Kongress vastu järgmise avalduse:

Me leiame, et naine, tema mõtted, sõnad, teod, teadmised, töö ja looming on Eesti ühiskonnas vähem väärtustatud kui mees ja tema tehtu. Seda näitab nii Euroopa suurim sooline palgalõhe kui ka praegune olukord poliitikas ja majanduselus, kus juhtivatel kohtadel on valdavalt mehed.

Me soovime, et riigi majandus- ja rahanduspoliitika arvestaks eelkõige rahva ühishuvi ja elanikkonna erinevate gruppide huve. Riigi ressursse tuleb jagada õiglaselt, arvestades naiste ja meeste võrdseid õigusi ja erinevast olukorrast tulenevaid vajadusi.

Me tahame, et paljud tööd, mida teevad enamasti naised, nagu näiteks muuseumitöötajate, õpetajate, raamatukoguhoidjate, sotsiaaltöötajate töö oleks väärtustatud ja õiglaselt tasustatud ning et lapse sünd ei halvendaks naise karjäärivõimalusi.

Me leiame, et laste kasvatamises peavad võrdselt osalema mõlemad vanemad ning seda tuleb toetada ka isaduse väärtustamise ja vastavate õigusnormidega. Lapse õigus saada igakuist elatisraha lahus elavalt vanemalt tuleb tagada.

Me mõistame otsustavalt hukka perevägivalla ja inimkaubanduse kui naise inimväärikuse alandamise ja kehalise puutumatuse rikkumise ning näeme selle põhjusi naiste majanduslikus haavatavuses ja madalamas staatuses ühiskonnas.

Me leiame, et juba kümme aastat kehtinud soolise võrdõiguslikkuse seadust ning rahvusvahelisi lubadusi on Eestis eiratud nii teadmatuse kui ka selge poliitilise tahte puudumise tõttu. Erinevalt Euroopa demokraatlikest riikidest pole Eestis riiklikul tasandil püstitatud soolise ebavõrdsuse vähendamise eesmärke ega konkreetseid meetmeid võrdsuse edendamiseks.

Me ei lepi sellega, et Eesti on liiga kauaks jäänud aegunud soostereotüüpide ja tõekspidamiste kütkesse. Selle tulemusena on mitmed olulised naisi ja kogu ühiskonda puudutavad probleemid jäänud lahendamata.

Eestimaa VI Naiste Kongress nõuab:

1. Riigikogu valimise seadusega tuleb luua nais- ja meeskandidaatidele võrdsed võimalused saada valituks, milleks on vaja erakondadele kehtestada nn «triibuliste nimekirjade» esitamise nõue juba alates 2015. aasta riigikogu valimistest;

2. Kõigis avaliku võimu poolt moodustatud kollegiaalsetes kogudes, sh riigile kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste juhtorganites peab olema nii naisi kui mehi, kumbagi mitte vähem kui 40 protsenti; sooline tasakaal peab olema tagatud ka Vabariigi Valitsuses;

3. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse tegelikuks rakendamiseks peab Vabariigi Valitsus koos vabakonnaga ette valmistama erialastel teadmistel põhineva ning teiste riikide parimaid kogemusi arvestava soolise võrdõiguslikkuse strateegilise arengukava, mis püstitab konkreetsed eesmärgid ja meetmed soolise ebavõrdsuse vähendamiseks kõigis peamistes ühiskonnaelu valdkondades;

4. Naiste ja meeste võrdväärse töö võrdse tasustamise saavutamiseks tuleb viivitamatult kehtestada riiklik järelevalve palgatingimuste ja palgakokkulepete üle, muuta palgasüsteemid läbipaistvaks ning võtta vastutusele tööandjad, kes naiste ja meeste võrdväärse töö eest võrdse tasustamise põhimõtet rikuvad;

5. Tasakaalustamaks vanemate töö- ja pereeluga seotud kohustusi ning parandamaks naiste olukorda tööjõuturul, tuleb muuta lapsehoolduspuhkuse ja vanemahüvitise kasutamise tingimused paindlikumaks ning ka isadust toetavaks. Seadustada on vaja isadele individuaalne õigus olla vanemahüvitisega kaetud lapsehoolduspuhkusel.

Naiste sotsiaalne ja poliitiline ebavõrdsus ning vaesus kanduvad üle meie lastele, vähendades nende heaolu ja arenguvõimalusi. Meie tütred ja pojad on aga Eestimaa tulevik.

Me pöördume lootusrikkalt kõigi naiste ja edumeelsete meeste poole ettepanekuga toetada Manifestis väljendatud püüdlusi.

7. märtsil 2014. aastal, Tallinnas»

Toimetaja:

Merike Teder

Allikas: Postimees, 10.03.2014