Töövaidluskomisjon arutas vaidlust, kus last ootav naine väitis, et tööandja vallandas ta raseduse tõttu. Ka ei olnud tööandjale meeltmööda, et naine ei informeerinud firmat sellest, et tema kodus juba kasvab üks laps.

Täna tegi Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon otsuse, millega andis õiguse rasedale töötajale, kelle tema tööandja ASK Teenus OÜ oli lasknud lahti katseajal.

Naine pöördus pärast vallandamist võrdõigusvoliniku poole, kes aitas esitada avalduse töövaidluskomisjoni ning esindas kannatanut töövaidluses.Töövaidluskomisjon leidis, et naist on tema raseduse ja lapsevanemaks olemise tõttu diskrimineeritud. Kannatanule mõisteti välja hüvitisena tema kuue kuu keskmine töötasu ja 2000 eurot õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest.

Töötaja oli OÜ-s ASK Teenus katseajaga õmblejana tööl. Tema tööle asumisel ei olnud tööandja teadlik sellest, et naisel on laps.  

Võrdõigusvoliniku kantselei kinnitusel soovis ettevõte päevapealt töösuhte lõpetada, kui kuulis, et töötaja ootab last. Lisaks sai tööandja samal ajal teada, et töötajal on varasemalt üks laps. Firma põhjendas töölepingu ülesütlemise teates töösuhte lõpetamist sellega, et töötaja oli varjanud tööle asumisel olulist informatsiooni, kinnitas kantselei. Oluliseks informatsiooniks pidas tööandja seda, et töötaja kasvatas väikest last.

Ettevõte ei ole otsusega nõus

Töövaidluskomisjoni otsus tuli ettevõtte ASK Teenus esindajale Anneli Kaldarule suure üllatusena. Otsusest kuulis ta Postimehelt ning kinnitas, et firma kaalub otsuse edasikaebamist.

Kaldaru rääkis, et firma pakkus antud töötajale väljaõpet ning maksis selle eest miinimumtasu. «Tema töösse suhtumine ja töötulemused olid ebarahuldavad. Seetõttu me ütlesime talle, et ta ei sobi meile. Siis ta lõi trumpkaardi välja, et tal on väike laps ja ta just käis arsti juures ja ta ootab teist last,» selgitas Kaldaru, kelle kinnitusel ei vallandatud naist raseduse tõttu.

Väljaõppel jõudis naine olla Kaldaru sõnul kaks-kolm nädalat. «Ta ei teinud ühtegi toodet valmis, mille eest meie saaksime kliendilt tasu. Meil olid temaga kulud,» ütles Kaldaru.

Tööandja ei esitanud aga töövaidluse käigus tõendeid, et naise oskused ja võimeid ei vastanud tööl nõutule. Samuti jättis tööandja tulemata töövaidluskomisjoni istungile, leides, et hoopis temale on tekitatud kahju.

Tööandja ei tohi näidata üles huvi töötaja pereelu vastu

«Meie töö on võidelda tööandjate omavoli vastu lapseootel ja lapsevanematest töötajate suhtes. Tööandja ei tohi näidata üles huvi töötaja era- või pereelu vastu. Lapseootel ning lapsevanematest töötajad on seaduse erilise kaitse all ning selle kaitse reaalseks muutmine tuleb seada eesmärgiks. Käesolevas kaasuses oli tööandja eriti küüniline, lõpetades töölepingu väidetavalt seetõttu, et ta ei teadnud, et töötaja on lapsevanem,» kommenteeris võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

 Tööandjad, kes asetavad raseda või lapsehoolduspuhkuselt naasva töötaja ebasoodsasse olukorda, peavad arvestama, et neid võib oodata ees diskrimineerimisvaidlus, tõi Sepper välja. Samuti peab tööandja töötaja õiguste rikkumise korral hüvitama kõik diskrimineerimisega tekitatud varalised ja mittevaralised kahjud.

«Tööandja kohustus on oma töökorraldus nii seada, et töötaja saaks jääda seadusega ette nähtud rasedus- ja sünnituspuhkusele ning lapsehoolduspuhkusele ja talle leitakse asendaja,» lisas Sepper, kelle sõnul peab naisel olema kindlus, et pärast puhkuse lõppemist saab ta tulla tagasi samale ametikohale ning tema töötingimused on sama head kui enne lapsehoolduspuhkust. «Kui teistel kolleegidel on vahepeal töötingimused paranenud, siis peab ka lapsega kodus olnud töötajale need tema naasmisel tagama.»

ASK Teenus OÜ on asutatud 1994. aastal perefirmana.

Allikas: http://tarbija24.postimees.ee/ Avaldatud: 11. veebruar kell 15:29

Tartu ülikooli teadlased on välja töötanud programmi lähisuhtes vägivalda kasutanud meeste nõustamiseks. Programmis osalemiseks saavad huvilised endast märku anda kuni nädala lõpuni.

Eesti Naiste Koostööketi aunimetuse Teenäitaja 2013 pälvib Ene Hion

Tänavu pälvib MTÜ Eesti Naiste Koostöökett poolt kümnendat korda välja antava TEENÄITAJA aunimetuse ajakirjanik Ene Hion. Eesti Naiste Koostööketi asutatud aunimetuse Teenäitaja eesmärgiks on parandada poliitilist kliimat, mõjutada suhtlemis- ja poliitilist kultuuri, kaitsta isiku õigusi ja -vabadusi ning viia ellu meeste ja naiste võrdõiguslikkust.

 Ajakirjanik Ene Hion lõpetas 1955. aastal ajakirjanduse erialal Moskva ülikooli, töötas 1955-88 ajakirjanikuna Eesti Raadios. Koostanud

ühiskondlik-poliitilisi saatesarju "Ja aastad lähevad…", "Kolm meest stuudios" ja "Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu saatetund", avaldanud
mitmesuguste pseudonüümide all ajakirjanduses artikleid ning kirjutanud dokumentaalfilmistsenaariume ja kuuldemänge ("Meeste mängud", 1983). Ene on Naiste Kodanikukoolituse Keskuse asutajaid (1998) ja selle juhatuse esinaine.
Ene on Eesti NSV teeneline ajakirjanik (1975) ja talle on omistatud Jaan Anveldi preemia 1979.

Teenäitaja 2013 aunimetuse pidulik üleandmine toimub Tallinnas Riigikogu Kalevipoja saalis neljapäeval 13.02.2014  kell 14.00.

MTÜ Eesti Naiste Koostöökett juhatuse eesistuja Heli Teder´i sõnul võib Teenäitajaks olla avaliku elu tegelane (poliitik, loovinimene, haritlane,
arvamusliider, ettevõtja, ajakirjanik vms), kes oma tegevuse (algatuste, esinemiste, seisukohavõttudega) on mõjutanud Eesti ühiskonna eetilisi
väärtushinnanguid, arendanud euroopalikku poliitilist kultuuri, edendanud võrdõiguslikkust, lahendanud ühiskonda ahistavaid kriise või vastuolusid.
 

Heli Teder
MTÜ Eesti Naiste Koostöökett
juhatuse eesistuja  2014

Lähemalt: http://www.naistekoostookett.ee/

Konverents soolisest tasakaalutusest haridusmaastikul toimub 7. veebruaril kl 10-17 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis (W. Struve 1, Tartu).

Meie eest hoolitsevad emad kodudes, meid kasvatavad naised lasteaedades, meid õpetavad naised koolides, suur osa Eesti haridussüsteemist on Eesti naiste nägu ja nende õlgadel. Tüdrukud on koolisüsteemis valdavalt edukamad kui poisid, koolist väljalangejate ning klassi kordamajäänute seas on poisse kaks korda rohkem kui tüdrukuid. Need arvud peegelduvad ka tudengite soolises jaotumuses: ligi 70% ülikoolide lõpetanutest on naised. Ometi ei kajastu need arvud ei kõrgemate töökohtade jaotuses ega palganumbrites.

Loe lähemalt:

http://www.enys.ee/portfolio/konverents/

Mõttekeskus jätkab sel aastal tegevust oma põhivaldkondades, milleks on valitsemine ja kodanikuühiskond, majandus, haridus, tervis ning töö- ja sotsiaalala. Järgnevalt saab aimu, mis meil ühes või teises valdkonnas 2014. aastal plaanis on.

• Valitsemine ja kodanikuühiskond

Valitsemise ja kodanikuühiskonna valdkonnas jätkame tuttavatel teemadel. Kõigepealt, juba veebruaris esitletakse uuringut, millest saab teada, kui paljud inimesed Eestis tegelevadvabatahtlikkusega. Eelmine selline ülevaade tehti 2009. aastal. Kordusuuringu teeme ka vabaühendustele avalike teenuste üleandmise teemal. Mõlemad analüüsid aitavad teha  kodanikuühiskonna arendamise arengukava (KODAR) uuendamisel õigeid otsuseid. Uusi teemasid toome avalikkuse ette koos EMSLiga tulevikugrupi projekti raames – esitleme ühendustele trende, mis nende elu lähitulevikus mõjutavad ja nõustame, kuidas neid suundi oma tegevuses arvestada.Tegeleme edasi ka ühenduste rahastamise korrastamisega ning uuendame isikliku maksukoormuse kalkulaatorit, mida on kasutanud juba üle 44 000 inimese.

• Haridus

2014. aastal on hariduspoliitika valdkonnas oodata väga mitmesuguseid töid ning analüüse valmib erinevate haridusvaldkondade kohta. Üldhariduse töödest on olulisim aasta esimeses pooles valmivüldhariduse koolivõrgu analüüs, mis prognoosib Haridus- ja Teadusministeeriumi etteantud kriteeriumitest lähtuvalt 2020. aastaks Eestile optimaalset põhikoolide ja gümnaasiumide võrku (stsenaariumide analüüs). Töö tulemusel valmivad gümnaasiumivõrgu prognoosid maakonniti ning põhikoolivõrgu prognoosid kohalike omavalitsuste kaupa kooliastmete lõikes.

Teistest üldhariduse valdkonna töödest on teostamisel õpetajapoliitikate ülevaade ning jätkub projekt migratsioonitausta ja eesti keelest erineva emakeelega õpilaste haridusest (SIRIUS võrgustik). Kavas on analüüsida migratsioonitaustaga õpilaste hariduspoliitikat Baltimaade võrdluses ning arendada valdkondlikku koostööd Balti riikidega, sh arutelud poliitikakujundajatega. Koostöös Horvaatiaga on kavas arendada üldhariduskooli õpetajate multikultuurilist kompetentsust ja õpetajatega koostöös arendada välja koolitusmoodul migratsioonitausta ja riigi keelest erineva emakeelega õpilaste õpetamiseks. Eesti kohta valmib kaks juhtumiuuringut migratsioonitaustaga õpilaste vanemate jätkusuutlike algatuste kohta.

Kõrghariduses jätkub rahvusvaheline projekt Eurostudent V. Rahvusvahelise üliõpilaste sotsiaalmajandusliku olukorra ja eluolu uuringu Eurostudent V tegevused jõuavad 2014. aastal kõige põnevamasse faasi – uuringus osalevad riigid on oma andmed kogunud ning konsortsiumile edastanud ning peagi on algamas andmete analüüs ja uuringu lõpparuande koostamine. Praxise peamiseks ülesandeks on kogutud andmete põhjal erinevate lühiülevaadete kirjutamine, uuringu lõpparuande tulemuste levitamise ja kasutamise kavandamine ning osalevate riikide toetamine tulemuste levitamisel. Samal ajal on projektiga liitunud uued riigid (Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Ukraina, Valgevene, Armeenia, Kasahstan), kus alles käesoleval aastal uuringut esmakordselt ellu viima hakatakse, Praxise ülesandeks on neid riike selles protsessis oma teadmiste ja oskustega toetada.

Täiskasvanuhariduses on koostöös CentARiga teostamisel PIAAC Eesti analüüsi kaks temaatilist aruannet: a) Oskuste kasulikkus tööturul (sh ettevõtlus, ettevõtlikkus ja oskused) ning b) Kellel on risk jääda madalate oskustega ning kuidas vältida madalate oskuste lõksu. Oskuste kasulikkus sotsiaalses sfääris. Need analüüsid võimaldavad heita lähemat pilku Eesti täiskasvanute oskustele, luues täpsemaid seoseid nii tööturu kui ka sotsiaalvaldkonnaga.

Lisaks analüüsime täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse protsessi. 2014. aasta kevadel valmib Praxise poolt koostatud ülevaade ja eksperthinnang ESF programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ raames toetatud täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse protsessile. Välise hindamise eesmärk on selgitada välja, kas ja mil määral on riikliku koolitustellimuse planeerimise protsess olnud selle eesmärki silmas pidades asjakohane ja tõhus ning kas protsessi on tõhusalt ning süsteemselt kaasatud kõik vajalikud osapooled. Lisaks on Praxise ülesandeks anda sisendit selle kohta, kas ja mil määral oleks võimalik seda protsessi täiendada või edasi arendada, et koolituste planeerimine arvestaks senisest veelgi täpsemalt tööturu vajadustega.

Noorte valdkonnas lõppes 2013. aastaga Noorteseire projekt, kuid koostöös ENTK-ga käib võimalike jätkutegevuste üle arutelu ning täpsemad plaanid peaksid selguma lähiajal.

• Töö- ja sotsiaalala

Aastal 2014. jätkame osalemist üle-euroopalistes ekspertvõrgustikes pakkumaks Euroopa Komisjonile analüütilist tuge ja hinnanguid tööhõivepoliitika, soolise võrdõiguslikkuse  ning sotsiaalkaitse reformide mõju hindamisel. Mitmed meie ekspertide soovitused kajastuvad Euroopa Komisjoni Eestile tehtud aastapõhistes soovitustes.

Loe edasi: veebilehelt: http://mottehommik.praxis.ee/tag/sooline-vordoiguslikkus/

Laupäeval, 25. jaanuaril 2014 Tallinna Ülikooli aulas Narva mnt 25, Tallinn

Esialgne kava

10.30             Tervituskohv, registreerimine

11.00              Tervitused

11.20             I paneel Tagasivaade ENÜ 10 tegevusaastale

ENÜ kümne aasta mõjukamad ettevõtmised – Eha Reitelmann

ENÜ maakondlike  ümarlaudade tegevus – Tiiu Soans

ENÜ analüüsid ja uuringud – Ülle-Marike Papp

ENÜ suvekoolid – Laine Tarvis

ENÜ koolitused – Riina Kütt

ENÜ liikmesorganisatsioonid – Harda Roosna

13.20              lõuna

14.00              ENÜ koostöö partneritega

II paneel Riigikogu ja Euroopa Parlamendi liikmed

Euroopa Parlament- Kristiina Ojuland

Riigikogu IRL fraktsioon- Annely Akkermann

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon- Mailis Reps

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon- Kaja Kallas

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon- Marianne Mikko

14.50              III paneel Ülikoolide ja riigiasutuste esindajad

                        Tartu Ülikool- Kadri Soo

                        Tallinna Ülikool- Kristi Vinter*

                        Justiitsministeerium- Laidi Surva

                        Sotsiaalministeerium- Käthlin Sander*

                        Võrdõiguslikkuse volinik- Mari-Liis Sepper

15.40              IV paneel ENÜ koostöö European Women’s Lobbyga

EWL esindaja Pierrette Pape

ENÜ koostöö EWLiga – Riina Kütt

16.30             Kokkuvõte päevast  ja konverentsi pöördumise vastuvõtmine

Võimalik on katta sõidukulud.

Osavõtust palun teatada hiljemalt 20. jaanuari õhtuks e-maile 2014konverents@gmail.com

*Esineja kinnitamisel

Üritus toimub Hasartmängumaksu Nõukogu poolt toetatava projekti „Eesti Naisteühenduste Ümarlaua töö jätkamine 2013. aastal“ raames.

Neljapäeva hommikul arutavad saadikud koos Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallasega teemal mittediskrimineerimine seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste vallas.

17. jaanuaril nõustab võrdõigusvoliniku nõunik Hille Naaber Rakveres võrdse kohtlemise teemal. Nõustamine toimub
Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja päevakeskuses (Lille 8, Rakvere), kus liikumisvabaduse probleeme ei tohiks olla.

Võrdõigusvoliniku kantselei nõustamine

17. jaanuaril kell 14.00-16.00

Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja päevakeskuses (Lille 8, Rakvere)

·         Kas sa ei ole saanud tööle, sest sul on väikesed lapsed?

·         Kas sulle makstakse vähem palka kui samaväärset tööd tegevale kolleegile, sest sa oled naine?

·         Kas sind ei ole kutsutud töövestlusele, sest oled üle 50-aastane või sul on puue?

·         Kas sind ei ole edutatud, sest sa pole eestlane?

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nõunik annab nõu, mida sellistel juhtudel ette võtta ja kuidas kaitsta end diskrimineerimise korral. Anname esialgse hinnangu, kas sind on ebavõrdselt koheldud ja nõustame, mida teha oma õiguste kaitseks.

Eesti seaduste järgi on keelatud kohelda kedagi halvemini tema soo, lapsevanemaks olemise, rahvuse, rassi või nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude, ametiühingu liikmelisuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

Ootame nõustamisele ka esindusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste töötajaid ning ametnikke, kes vajavad abi oma klientide nõustamisel võrdse kohtlemise küsimustes.

Tööandjatel on võimalik küsida infot selle kohta, kuidas oma organisatsioonis võrdne kohtlemine tagada.

Võimalusel palume nõustamisele eelnevalt registreeruda telefoni või e-kirja teel: 626 9259; info@svv.ee. Registreerumisel palume lühidalt kirjeldada oma küsimust.

Maakondlik nõustamine toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Tegevust rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Allikas: http://www.svv.ee/index.php?id=622

Euroopa Parlament on 2013. aastal avaldanud uuringu, mis käsitleb puuetega naiste olukorda Euroopa Liidus, andes ülevaate nii õiguslikust raamistikust kui ka diskrimineerimisest avalikus ja erasfääris

Puuetega naised puutuvad diskrimineerimisega kokku nii oma puude, soo kui ka vanuse tõttu, olles halvemas olukorras kui puuetega mehed ja üks haavatavaimaid ühiskonnagruppe. Neil on raskusi ühiskonna – ja tööelus osaleda ühest küljest kohandamata keskkonna tõttu, teisest küljest takistavad seda ka levinud hoiakud. Uuringu tulemused on rühmitatud valdkondade järgi, millel on määrav tähtsus puuetega naiste põhiõiguste kaitsmisel. Vaadeldakse valdkondi nagu ligipääs (avalikule keskkonnale, toodetele, teenustele, informatsioonile, liikumisvabadusele ELis); võimalus töötada; haridus; tervishoid; seksuaalsus ja reproduktiivsed õigused; vägivald; sundsteriliseerimine. Uuring annab ka soovitusi, milliseid meetmeid saaksid poliitikakujundajad puuetega naiste elukvaliteedi parandamiseks kasutusele võtta. 

Loe uuringut SIIT.

Allikas: Soolõime uudiskiri Võrdõigusvoliniku kantseleist 2013.a. detsember

http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/etudes/join/2013/493006/IPOL-FEMM_ET%282013%29493006_EN.pdf

Harju maakohus mõistis keskealise mehe süüdi oma väikese tütre suhtes toime pandud seksuaalkuritegudes ja karistas teda kokku 13-aastase vangistusega.

Kohus mõistis kinnisel protsessil mehe räigetes seksuaalkuritegudes süüdi ning karistas teda 11-aastase vangistusega, millele liideti juurde tema varasem kandmata karistus kaks aastat.

Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi oli mees korduvalt suguühenduses oma lapseealise tütrega. 

Uurimine tuvastas, et isa hakkas oma tütart kuritarvitama kui too oli kaheksa-aastane ning pani kuriteod toime aastatel 2010-2012. 

Karistusseadustik näeb selliste seksuaalkuritegude eest ette kuni 15-aastase vangistuse.

Kohtuprotsess peeti lapse eraelu kaitseks kinniste uste taga ning sel põhjusel ei kuulu avaldamisele seksuaalkurjategija isikuandmed.

Kriminaalasja uuris Põhja prefektuuri lastekaitsetalitus ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.

Marek Kuul

Allikas: http://uudised.err.ee/index.php?06293818&com=1