• kehtestatakse uus, Euroopa Nõukogu soovitustega kooskõlas olev kaasaegne ning turvaline liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi (edaspidi parkimiskaart) vorm.
  NB! Sotsiaalministri 19. jaanuari 2001. a määrus nr 15 „Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi väljaandmise tingimused“ alusel välja antud parkimiskaardid kehtivad kuni parkimiskaardile märgitud tähtaja möödumiseni. Üleminek uue kujundusega parkimiskaartidele toimub sujuvalt 5 aasta jooksul. Hiljemalt 2015. aastast on kasutusel uue kujundusega kaardid.

Väljaandmise tingimused ja kord  jätkuvad vastavalt senikehtinule: Sotsiaalministri 19. jaanuari 2001. a määrus nr 15 „Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi väljaandmise tingimused“ alusel.

Olulisemad muudatused alates 1. juulist 2011: 

• antakse parkimiskaart isikule tasuta.
• parkimiskaardi saamiseks peab isik esitama parkimiskaardi saamise õigust tõendava dokumendi, mis on erinevate sihtgruppide puhul erinev. Sihtgrupipõhiste erinevuste põhjuseks on asjaolu, et lähtuvalt „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest“ on tööealiste ja laste ning pensioniealiste isikute puude määramise alused erinevad, mistõttu on ka Sotsiaalkindlustusameti (SKA) väljastatavad dokumendid oma vormilt ja sisult erinevad.
• kõigil puudega isikutel on parkimiskaardi (v.a. ajutine kaart) saamise aluseks SKA  väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus.
• kui tööealistel puudega isikutel on SKA  väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsusel märge keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde kohta, ei ole vaja lisa dokumente.

Oluline on rõhutada, et parkimiskaart väljastatakse õigustatud isikule, mitte sõidukile ja seega on parkimiskaardi taotlemine, väljaandmine ja selle kasutamine isikupõhine ning lubatud ainult juhul, kui tegemist on parkimiskaardi saanud isikuga seotud sõitude ja parkimisega.

Parkimiskaart antakse välja taotluse alusel isikule, kellel esineb:
1) keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumisfunktsioonihäire;
2) keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav nägemisfunktsiooni kõrvalekalle;
3) ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.

Parkimiskaart on ette nähtud isikule, kellele Sotsiaalkindlustusamet on määranud keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde. Kui puue tuvastatakse, siis tehakse otsus, kus fikseeritakse see, kui pikaks ajaks on puue tuvastatud. Ajutise kõrvalekalde kohta annab teatise pere-või eriarst. Kui tegemist on ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega, on lisatud täiendav kriteerium, mille kohaselt peab kaasnema vajadus kasutada liikumist abistavat tehnilist abivahendit (nt kargud, käimisraam, ratastool jne).

Uut vormi vaata siit

Lisa info:
Genadi Vaher
SA EPI Fond juhataja
6616628
5010157

Riho Rahuoja
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler
6269210

1. jaanuarist 2011 laekuvad inimeste pangakontodele toetused, hüvitised ja pensionid eurodes. Pensionide, toetuste ja hüvitiste ümberarvutused tehakse detsembris. Ükski pension, toetus ega hüvitis seeläbi ei vähene. Samuti ei muutu pensionide-toetuste-hüvitiste saamise tingimused ja kord. Samaks jääb ka nii pensioni kui ka toetuse rahaline väärtus, muutub üksnes valuuta. Kroonide asemel saab need eurodes.

Lisainfo: http://www.sm.ee/aktuaalne/euro.html

1. jaanuarist 2011 võivad arstitudengid arsti abilisena praktiseerida. Siiani oli arstiteaduskonna üliõpilastel õppetöö välisel ajal võimalik oma teadmisi ja oskusi arendada vaid õe juhendamisel ja vastutusel. Seadusemuudatuse jõustumisel on aga arstiteaduskonna tudengitel võimalus töötada ka arstide järelevalve all.

1. jaanuarist 2011 saavad töötud tööproovi võimaluse. Programmi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2010-2011" muudatus võimaldab järgmisest aastast töötutel pakutaval kohal töötamist järele proovida ning tööandjal veenduda inimese sobivuses enne töösuhte sõlmimist. Lisaks laiendatakse koolituskaardi ning muid tööturuteenuste võimalusi. Muudatuse tulemusena kiirenevad ümberõppe saamise võimalused. Lisaks makstakse uuest aastast stipendiumit vabatahtlikul tööl osalemise eest. 

Puuetega inimestele pakutavate teenuste osas laiendatakse sihtgruppi – 2011. aastal on programmis võimalik osutada mitmeid teenuseid (abistamine tööintervjuul, töökoha või –vahendite kohandamine jne) ka täiskoormuses õppivale töötukassas registreeritud puudega töötule. Palgatoetuse saamise tingimused viiakse aga tagasi endistele alustele, mis tähendab, et palgatoetusega saab tööle võtta ainult pikaajalisi töötuid või töötuid, kes on vabanenud vanglast. Noorte palkamisel kehtib soodsam kord – noor saab palgatoetust juba siis, kui on olnud kuus kuud töötuna registreeritud. Ainsa erisusena palgatoetuse osas jääb võimalus sõlmida tähtajalisi lepinguid.

Uuest aastast paraneb väikesaartel kiirabi teenuse kättesaadavus. Kõigile häirekeskuse kaudu saabunud vältimatut arstiabi vajavatele kutsetele saadetakse helikopteriga kiirabibrigaad esmast abi osutama ja vajadusel transporditakse haige mandrile haiglasse.

Helena Nõmmik
Sotsiaalministeerium
Pressiesindaja
helena.nommik|ä|sm.ee
6269 321
53 304 974

Sotsiaalministeeriumi korraldatud tööturu soolise tasakaalu teavituskampaania käigus lisandus näiteid sellest, et soostereotüübid võetakse omaks ning hakkavad inimeste arvamusi ja elu mõjutama väga noores eas.

Kampaania raames valminud lasteaia laste joonistused näitavad, et 5-6-aastaste laste maailmavaates eristuvad selgelt naiste ja meeste tööd. Näiteks koristamist peetakse naiste ja remonti meeste tööks. Ka keskkoolinoored pidasid naiste pärusmaaks õmblemist, medõe, lasteaiakasvataja ja õpetaja ametit. Ehitaja, koka, presidendi, bussijuhi ja turvamehe ameteid peeti aga mehelikeks.
                                                                                             
"Taoline sooline lahterdamine on aga tänapäeval pigem ühiskonna arengule takistusi loov ning inimeste valikuid ebamõistlikult piirav," ütleb sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja. Ta lisab, et on väga oluline tõsta nii laste kui noorte teadlikkust tihtipeale aegunud stereotüüpidest tekkivast ebavõrdsusest, sest lapsena omaks võetud hoiakud saadavad inimesi terve elu ning mõjutavad kõiki nende valikuid nii karjääris kui ka pereelus.

Kampaania lõpus peeti 16 koolis üle Eesti loenguid gümnaasiumiõpilastele naiste ja meeste karjäärivõimalustest Eesti tööturul. Noori õhutati valikuid langetama eelkõige enda võimetest ja soovidest, mitte soost lähtuvalt. Kokku osales seminaridel 1349 õpilast.

Lisaks viidi personalijuhtide konverentsil läbi töötuba ning arvamusliidrid arutlesid lahenduste leidmise teemal mõttepööningu raames. Mitmed spetsialistid avaldasid soolise võrdõiguslikkuse teemalisi artikleid ning ilmus infoleht. Kampaania kodulehel www.kutsumus.ee korraldati filmivõistlus, mille edukamad teosed "Saatuslik unenägu" ja "Tööotsingud" on väljas ka YouTube’s. Facebookis sai aga proovida kolme mängu ("Soomeeter", "Töömeeter" ja "Ametimeeter"). Kõige populaarsemaks osutus "Ametimeeter", mida novembri lõpu seisuga oli täitnud 51 021 inimest.

Kampaania kestis selle aasta maist novembrini ning sellele järgneb palgalõhe uuringu tulemuste avalikustamine jaanuari lõpus. Kampaaniat toetas Euroopa Liit ESF programmist "Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010".

Helena Nõmmik
Sotsiaalministeerium
Pressiesindaja
helena.nommik|ä|sm.ee

Nüüd, kus sallivusprojekt selleks aastaks otsa hakkab saama, oleks paslik tagasivaatavalt kirja panna mõned mõtted, mis sellega seoses on tekkinud.

Projekti eesmärgiks on võrdse kohtlemise põhimõtte teadvustamine ning konkreetsemalt seksuaalvähemuste ning teise nahavärviga inimeste suhtes sallivuse tõstmine. Selle üks osa oli kampaania, mis koosnes plakatitest tänavatel ning erinevate inimeste reaktsioonist sellele. Plakatid, kus kutsutakse inimesi üles mõtlema sisulisemalt sellele, mida võrdne kohtlemine tegelikult võiks tähendada, tekitasid meedias palju kõmu ning lugematu arvu vihaseid ja vähem vihaseid netikommentaare. Kampaania teise osana filmiti Eesti inimeste reaktsioone esitatud küsimustele ja näidati kokkuvõtvaid klippe televisioonis ja YouTubeis. Tähelepanu väärib ehk asjaolu, et projekt tuli avalikkuse ette tegelikult märgatavalt varem: juunis ilmus Eesti Päevalehe vahel homofoobiat käsitlev ajalehelisa Möte, mis samas suuremat ühikskondlikku diskussiooni ei tekitanud.

Oleme viimasel ajal kampaania kohta saanud igasugust tagasisidet: nii positiivset kui negatiivset, viisakat kui vähem viisakat. Üks tüüpilistest etteheitedest on olnud, et kampaaniaga tegeletakse pseudoprobleemidega ning sageli on kurtjatel südamel traagiline isiklik olukord, mis on enamasti majanduslikku laadi. Miks peaks töötu pereisa hoolima sellest, et sallivust Eestis nii vähe on? Mõni leiab, et lahendus on hoopis suurem sallimatus: töökohad ainult eestlastele, piirid kinni ja homod kappi! Raadiosaates alustas saatejuht intervjuud kolleegiga küsimusega, miks üldse on vaja kampaaniat sallivuse tõstmiseks? Teises raadiosaates pahandas ajakirjanik, et probleemile ei ole lähenetud piisavalt peenetundeliselt.

Mulle tundub, et kampaanias püstitatud küsimused kõnetavad inimesi erinevalt, peegeldades paljuski nende enda suhtumist teemasse. Mõni näeb selles kavalat rünnakut oma mõttevabadusele, mõnda pahandab küsimuste otsekohesus ja on neidki, kelle arvates kampaania ei lähe piisavalt kaugele. Üksikud näevad kampaanias seadusrikkumise või tolerantsi edendamise asemel lausa viha õhutamist ja nii edasi…

Kas sallivus on oluline väärtus?

Minu enda jaoks kuulub sallivus oluliste ühiskondlike väärtuste hulka, nagu demokraatia, õigusriiklus või vabadus. Olen oma elus püüdnud lähtuda põhimõttest teha teistele seda, mida ootan neid tegevat enda suhtes, kui oleksin ise nende asemel. Kuna soovin, et mind minu nahavärvi, soo või muude tunnuste alusel ei diskrimineeritaks, siis üritan ka ise salliv olla. Minus võib tekitada võõristust ja mõnikord ka hirmu teise inimese nahavärv või muudmoodi teistsugusus, aga ennast tema asemele pannes, usun, et samasugune esmane tunne võiks teises olukorras tekkida minugi vastu. Seega üritan olla sellest üle, sest ratsionaalselt mõeldes on tema nahavärv ja päritolu vaid juhus. Samasuguseid valgustusajastu ideaale uskuvaid inimesi on ehk teisigi, kuigi eks igaüks lähtub oma isiklikust moraali- ja eetikatunnetusest. Sellist käitumist võib nimetada empaatiavõimeks, viisakuseks, sallivuseks või lihtsalt inimlikkuseks. Usun, et Eesti ühiskonnas on vähe neid, kes arvaksid, et Eestis inimlikku hoolivust liiga palju oleks. Pigem vastupidi. 

Teiseks oleme ühiskonnana valinud teatud väärtuste austamise. Rohkem kui kuus aastat tagasi Euroopa Liidu liikmeks astudes kinnitasime, et oleme omaks võtnud Euroopa Liidu lepingu teises artiklis toodud väärtused: inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Artikli teine lause selgitab, et “need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.” Eelneva taustal tundub sallivuse kui väärtuse küsimärgistamine lootusetult hiljaks jäänud võitluse pidamine, sest siis küsimärgistame juba palju suuremaid valikuid, millega enamus ühiskonnast tundub rahul olevat.

Kas sallivust saab kampaania abil suurendada?

Käimasoleva projekti eesmärgiks on suurendada inimeste teadlikkust võrdsest kohtlemisest. Valitud näited, homofoobia ja rassism, tekitavad küll palju furoori, aga selle keskel leiab aset ka oluline diskussioon. Kampaaniat ette valmistades oskasime arvata, et see tekitab arutelu, ent ei olnud kindlad arutelu vormis. Tänaseks on meie hirmud leevendunud: sallivusteemat on arutatud pikalt ja põhjalikult nii ajalehtede arvamuskülgedel, sotsiaalvõrgustikes, aga ka isiklikul tasandil, sõprade ja perede keskis. 

Loodan, et enamik neist inimestest, kes projektist osa saanud ja korraks nende asjade üle järgi mõtlevad, jõuavad järeldusele, et põhjendamatu sallimatus ei vii kuhugi. Võib-olla mõned isegi nõustuvad, et rohkem igast inimesest hoolides ning erinevusi mitte kartes muutub ühiskond igas mõttes rikkamaks.

Kari Käsper
TTÜ inimõiguste keskuse projektijuht 

Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti.

www.erinevusrikastab.ee

 

 

Sotsiaalministeerium ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei kuulutavad välja avaliku konkursi projekti “Sootundlik eelarvestamine” koordinaatori ametikohale.

Projekti „Sootundlik eelarvestamine" eesmärgiks on tutvustada riigieelarve koostamises osalevatele ministeeriumide ametnikele soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet, anda neile teadmisi ja oskuseid selle kohta, kuidas lõimida soolise võrdõiguslikkuse põhimõte riigieelarve koostamise ja rakendamise protsessi ning aidata seeläbi kaasa riigi rahaliste vahendite kasutamise sootundlikumaks muutmisele. Projekti raames korraldatakse mh koolitusi ja infopäevi ning antakse välja sootundliku eelarvestamise käsiraamat.

Ametikoha põhiülesanneteks on:

§ projekti tegevuste kavandamise ja läbiviimise juhtimine

§ projekti ürituste organiseerimine

§ projektiga seotud asjaajamise ja aruandluse korraldamine

Eduka kandideerimise eelduseks on:

§ bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon (soovitavalt sotsiaalteadustes)

§ väga hea eesti ja inglise keele oskus nii kõnes kui ka kirjas

§ teadmised soolise võrdõiguslikkuse teemast

§ valmisolek viia ennast kiiresti kurssi sootundliku eelarvestamise teemaga

§ väga hea suhtlemis- ja läbirääkimisoskus

§ vastutusvõime

§ võime töötada iseseisvalt ja kohusetundlikult

Kasuks tuleb:

§ projekti juhtimise kogemus

§ teadmised ja/või kogemus majanduse või rahanduse valdkonnast

§ tekstide toimetamise kogemus

§ eesti avaliku sektori organisatsiooni hea tundmine

§ islandi, norra või rootsi keele oskus

Tööle asumise aeg esimesel võimalusel. Ametikoht on tähtajaline (2012. aasta kevadeni), ametikoha täitajaga sõlmitakse töövõtuleping. Koordinaatori tööd juhib projekti partnerorganisatsioon soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei.

Sotsiaalministeerium ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei peavad tööandjatena oluliseks võrdset kohtlemist ning töökollektiivi mitmekesisust, seepärast on kandideerima oodatud kõik inimesed sõltumata nende soolisest või seksuaalsest identiteedist, rahvuslikust või usulisest taustast, vanusest või puudest. Samuti on võimalik kohandada töökohta sobivaks erivajadustega inimesele. Tööruumidesse on tagatud juurdepääs liikumispuudega töötajale. Pakume ka võimalust teha osaliselt kaugtööd või töötada paindliku töögraafikuga.

Kandideerimiseks saata 16. detsembriks 2010 aadressile Gonsiori 29, 15027 Tallinn (märgusõna „Projekti „Sootundlik eelarvestamine" koordinaatori konkurss") või info@svv.ee motiveeritud avaldus töötasu sooviga, elulookirjeldus ning essee teemal „Milleks Eestile sootundlik riigi raha kasutus?" (max 3000 tähemärki).

Lisainformatsioon: 6269 259 või info@svv.ee.

Eesti Vabariigi Riigikogu, Eesti Vabariigi Valitsus, EV Siseministeerium,
EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Koopia: Eesti Linnade Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit
ja teised kodanikuühendused

ÜRO Puuetega Inimeste Konventsiooni ratifitseerimine

 Pöördumine

Käesolevaga kutsume meie, allakirjutanud ühendused, Riigikogu, Valitsust jt ratifitseerimisprotsessiga seotud osapooli ning kodanikuühendusi konkreetsetele tegudele ÜRO Puuetega Inimeste Konventsiooni ja selle lisaprotokolli ratifitseerimisel. Konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning tunnustada lugupidamist nende
loomupärase väärikuse suhtes. Leiame, et nimetatud dokumendid on ühiskonna probleemidele lahendusi loovad abivahendid, milles korratakse demokraatia põhimõtteid, mida Eesti riik on juba tunnustanud kehtivas seadusandluses ning õigusaktides. Seetõttu soovime, et osapooled leiaks endas julguse ratifitseerimisprotsess kiiremas korras lõpule viia, mitte pugeda  reservatsioonide ning suurte kulude põhjendamatu hirmu taha. Miks peaks ükski osapooltest tahtma seada reservatsiooni ühiskonna arengule? Just seda ju tähendabki konventsiooni ratifitseerimata jätmine, selle protsessi põhjendamatu venitamine.

Järgnev on põhiliselt suunatud Eesti Vabariigi Riigikogule, kellel on ametist tulenev kohustus seada ühiskonna üldine heaolu oma inimlikest hirmudest ja valimistest ettepoole. Me kutsume Teid oma ametiaja lõppsirgel tegema viimase suure sammu Eesti heaolu nimel!

Enne, kui me ei hakka reaalselt püüdlema juurdepääsetava infrastruktuuri poole, ei ole Eestil loota ei majanduskasvust tulenevat rikkust ega ka jõudmist viie rikkama riigi hulka. Kulu, mida ühiskonnale toovad ligipääsmatu infrastruktuur ning selletõttu ühiskonda koormav elanikkonnagrupp, on kordades suurem, kui tulu ja kokkuhoid, mida saavutame tagades kõigile inimestele võrdse võimaluse osaleda täielikult
ja tõhusalt ühiskonnaelus. Eesti seadusandlus sätestab puudega inimestele õiguse osaleda kõigis valdkondades. Nt. põhiseadus kinnitab, et kõik on seaduse ees võrdsed; haridusseaduse kohaselt korraldab omavalitsus puudega laste hariduse; ehitusseadus näeb ette normid, mis tagavad kõigile võrdse
juurdepääsu avalikele hoonetele; sotsiaalhoolekande seaduses on toodud riigi ja omavalitsuse ülesanded.

Allakirjutanud leiavad, et ÜRO Puuetega Inimeste Konventsioon toetab olemasolevate seaduste täitmist ja õiguste tagamist, ega tooks riigile ülejõu käivaid kohustusi. Pigem vastupidi. Universaalse disaini kasutamine ning isikliku abistaja jt teenuste pakkumine vastavalt puudega inimeste vajadustele võimaldab puudega inimestel osaleda aktiivselt tööturul, elada iseseisvamalt ning seeläbi muutuda passiivsest abisaajast aktiivseks
kodanikuks. Konventsiooni ja selle lisaprotokolli  ratifitseerimine näitab, et riik hoolib oma elanikest ning tunnustab puudega inimeste õigust olla hea ja aktiivne kodanik. Ühtlasi aitab selle põhimõtete järgimine tagada puudega inimestele maksimaalsed osalusvõimalused, mis omakorda vähendavad  riigipoolseid pikaajalisi kulutusi.

Allakirjutanud loodavad mitte olla maailma viimase riigi kodanik, kel on olnud julgust võtta eesmärk universaalsema osalusvõimalustega ühiskonda toetada ja konventsioon ratifitseerida. Käesolevaga kutsuvad allakirjutanud Riigikogu üles näitama tegelikku tahet muuta Eesti riigiks, mis hoolib igast kodanikust. Selleks palume ratifitseerida ÜRO Puuetega Inimeste Konventsioon ja selle lisaprotokoll.

Lugupidamisega,

MTÜ Händikäpp
kontaktisik: Margit Rosental, handikas@handikapp.ee, GSM: 53232667

MTÜ Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
MTÜ Eesti Puuetega Naiste Ühendus
03.12.10
——————————————————————————————————————————
Teatavasti oleme Soomega kaks riiki, kes pole veel ratifitseerinud (president Ilves on küll allkirjastanud, kuid parlament pole seda veel kinnitanud) ÜRO puuetega inimeste konventsiooni.

Oleme EPNÜ ja Händikäpaga seda teemat mõnda aega arutanud ja koos partneritega leidis meie juhatus, et kõige õigem aeg selle pöördumise teele saatmiseks on puuetega inimeste päev. Pöördumise teksti koostas Margit Händikäpast, siinkohal tänu Margitile hea töö eest!

Leiame, et poliitikuid tuleb survestada, et sõnadest (pole ühegi otsustaja suust kuulnud, et seda dokumenti pole vaja heaks kiita) lõpuks tegudeni jõutaks. Kes käisid reedel puuetega inimeste päeval Tallinnas konverentsil, panid tähele, et kõik panelistid imestasid, miks seda pole veel tehtud. Urmas Reinsalu, RK sotsiaalkomisjoni esimees, rõhutas eraldi ja korduvalt, et komisjon toetab konventsiooni kiiret vastuvõtmist. Millal see riigikogu päevakorda jõuab, on praegu teadmata.

Seetõttu oleme seisukohal, et ühenduste kindlad seisukohavõtud aitavad kaasa sellele, et meile nii oluline tegu lõpuks tehtud saaks.

Auli Lõoke
_______________________________________________________________________

Olen esindanud EPNÜ-d erinevatel konverentsidel ja koosviibimistel, kus on ka tihtipeale mitmeid tegevpoliitikuid. Kõneldes nendega olen alati rõhutanud, et puuetega inimesed ootavad kiiret konventsiooni ratifitseerimist täies ulatuses juba selle Riigikogu ajal. Sellist lobitööd alustasin juba kohe, kui EPNÜ kodulehele antud konventsioon sai lisatud.

See on rahvusvaheline dokument, millele saab toetada, kui koostatakse riigisiseseid programme puuetega inimeste eluolu edendamiseks. See on dokument, mis aitab seista puuetega inimeste õiguste eest elada täisväärtuslikku elu. See on tänapäevale vastav puuetega inimeste õiguste konventsioon, mille allkirjastas meie president juba 2007. aastal. On täiesti arusaamatu, miks pole selle Riigikogu ajal seda kahepoolset kokkulepet jõusse viidud?!

Leian, et puuetega inimeste organsiatsioonid on õigustatud teadma, mis on konventsiooni täpne hetkeseis kõigepealt kuni märtsis toimuvatele valimisteni. Kelle laual ning kui kaua konventsiooni ja lisaprotokolli analüüsitakse?!

Tänan händikaid, kes aitas selle pöördumise kirjapilti panna!

 

Vaprust teile kõigile oma õiguste eest seismisel karmidel talvekuudel!

 Mare Abner