Kirjutas HMSX.info toimetaja, 24. september 2010. Võrdse kohtlemise seadusega keelatud tunnuste tõttu diskrimineerimise temaatika oli 2009. aasta algul, kui Eesti soolise võrdõiguslikkuse volinikule ülesandeid ja pädevust juurde anti, väga uus. Seksuaalvähemuste õiguste temaatika on nüüd taaskord teravalt avaliku tähelepanu all, mistõttu pöördus Eesti gei-bi-lesbi teabe- ja elustiilikeskus Cafe HMSX küsimustega peatselt ametist lahkuva soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Margit Sarve poole, et teha kokkuvõtte hetkeolukorrast ning jagada soovitusi edasiseks. Eksklusiivintervjuu on teie ees – head lugemist!

Kas homoseksuaalsus on haigus? Hälve?

Lähtun oma töös arvamusest, et homoseksuaalsuse sildistamist võib pidada halvustavaks ja alandavaks suhtumiseks, mis ei ole kooskõlas Eesti õiguskorra põhimõtetega. Eesti Vabariigis on igal ühel õigus otsustada ise oma seksuaalse identiteedi ja käitumise üle.

Kas Eesti ühiskond on täna tolerantne?

Eesti ühiskond võiks olla tolerantsem. Kardan aga, et ka läänes ei ole demokraatlikku ühiskonda, mille puhul ei võiks sama öelda, st avalikkuselt veel suuremat avatust loota ja nõuda.
Meil on kõige suuremad probleemid inimeste madal õigusteadlikkus, umbusk teistsuguse ja uudse suhtes. Olen oma pea viieaastase ametiaja jooksul tegelenud eelkõige soolise võrdõiguslikkuse küsimustega.

Mis puudutab soorolle ja ühiskonna arusaamu teatud soole sobivast või ettekirjutatud käitumisest (puudutab ka seksuaalkäitumist), siis oleme võrreldes 90ndate lõpuga palju muutunud. Kuid palju on veel seda, mida kritiseerida.

Mis aitaks muuta suhtumist ühiskonnas?

Selgitustöö, samuti demokraatlikud väärtused, mida õpetataks juba hariduse kõige madalametest astmetest peale.

Ebatolerantse suhtumise taga on tavaliselt hirm ja see tekib omakorda teadmatusest.

Mida saab geikogukond ise teha selleks, et arusaamad ühiskonnas terveneksid, muutuksid, areneksid?

Geikogukond on juba olnud kaunis aktiivne ja kasutanud võimalust kaasa rääkida erinevates õiguslikes ja poliitilistes küsimustes. Küllap see ongi põhiline, mida saab teha – tuleb teha häält, olla aktiivne ja oma meelsust avaldav kodanik.

Mida on tänaseks valesti, rutakalt, ülepeakaela tehtud?

Mõned probleemid on tekkinud seoses võrdse kohtlemise seaduse diskrimineerimise keeldude erineva ulatusega – st olenevalt millise isikutunnuse alusel väidetav erinev kohtlemine on toimunud, selle järgi on ka kehtestatud diskrimineerimise keeld.

Praegu jääb geikogukonnal loota vaid võrdse kohtlemise seaduse alusel kaitsele diskrimineerimise eest, mis on aset leidnud töösuhetes ja kutseõppes. Hariduses, sotsiaalvaldkonnas või näiteks kaupade ja teenuste kättesaadavuse puhul ei ole praegu kõnealuses seaduses õiguskaitset ette nähtud.

Miks tulla kapist välja?

Seda on minul raske kommenteerida. Kui näiteks homoseksuaalne inimene tunnetab, et ühiskond on seksuaalvähemusi represseeriv, siis ei saagi ju talle n-ö soovitada oma seksuaaleelistuste avalikuks tegemist.

See on sügavalt personaalne küsimus, millel samas on ühiskondlik mõõde avalikustamisele järgneva reaktsiooni näol. Samas eeldan, et seksuaalsete eelistuste avalikuks tegemine – oma pere, sõprade, kolleegide ning avaliku elu tegelase puhul miks mitte kogu ühiskonna ees – aitab kaasa sellele, et seksuaalidentiteet ei ole enam n-ö küsimus.

See näitab, et me olemegi erinevad ja see on aktsepteeritav, normaalne. Nii kaua, kuni teatud hulk inimesi on sunnitud mingeid oma identiteedi tahke varjama, ei saa olla ka olulist liikumist avatuma ühiskonna poole, kus mõistetel „võrdsed õigused“ või „võrdsed võimalused“ sisulist tähendust oleks.

Kodanikuna meeldib eestlasele mõelda, et elame avatud ühiskonnas, Euroopa riigis nimega Eesti, mis on iseseisev, võimalusi otsiv ja loov, infotehnoloogiliselt arenev ja mitmes küsimuses teerajaja teistele – miks Eesti avalik arvamus ei aktsepteeri erinevusi seksuaalse orientatsiooni taustal? Kas eestlane on üldse võimeline selles küsimuses painduma?

Ma ei näe olukorda nii mustades toonides. 2009. aastal on meedias tõstatatud geipartnerluse seadusega reguleerimise temaatikat mitmeid kordi, ma ei ütleks, et reaktsioon on olnud hüsteeriline või valdavalt negatiivne.

On mitmeid väga mõjukaid ja lugupeetuid arvamusliidreid, kes on sõnaselgelt väljendanud, et erinevusi peab aktsepteerima.

Samuti on Eesti kohtus tõusetunud 2009. aastal küsimus, mis puudutab perekonna mõiste võimalikku laiemat tõlgendamist, kui seda seni on tehtud. Just lapsi kasvatavate homopaaride jaoks on see oluline ja praktilise mõõtmega küsimus.

Kindlasti leiab ka väga negatiivseid näiteid – seni, kuni enamik neist ei lähtu otsuste tegijatelt ja avaliku arvamuse kujundajatelt, ei ole olukord kõige hullem. Loodan, et lähiaastatega näeme siin suuri muutusi.

Eestlane muutub geiteemasid internetis kommenteerides tigedaks, sapiseks, ülbavaks ja elab end kulunud väärarusaamadele viidates niimoodi välja – kuidas panna inimesi mõtlema ka sisuliselt terminitele "social inclusion", "diversity" ja "equality", mis on kaasaegse Euroopa ühed olulisemad tugisambad?

Kodanike koolitamine on oluline. Ja üldisemalt hariduse valdkonnas tehtav kvalitatiivne muutus õpetamise sisus ja vormis peaks pikemas perspektiivis tooma kaasa häid tulemusi. Avalikud kampaaniad aitavad eelarvamuste murendamisele ning teadlikkuse tõstmisele kaasa.

See on ka küsimus empaatiast – kui inimene on sotsiaalse närviga ja ligimese suhtes kaastundlik, siis ei ole probleemi tema „silmade avamisega“. Seega on see muu hulgas küsimus sellest, kuidas kasvatada lastest empaatilisi kodanikke.

Ma tean, et seda on kergem soovitada, kui tegelikult teostada, aga läbipaistvus ja avatus on olulised.

Ka naisliikumise puhul on olnud oma pioneerid, kes on saanud oma püüdluste ja aktivismi pärast „vatti“, ka eesti geikogukonna esindajatel on ükskord n-ö esimene kord – tulla avalikult välja, selgitada ja võib-olla saada ka mõningate negatiivsete tagasilöökide osaliseks.

Utreeritult väljenduses, tähendab see kannatusi tulevaste põlvede nimel.

Täiskasvanud oskavad ehk valida teadlikumalt, kellega rääkida, kellega arutada – kui põhi- või keskkoolinoor aga peab sisevõitlust ja kahtleb oma orientatsioonis, kelle poole ja kuidas ta peaks nõu ja abi saamiseks Eestis pöörduma?

Ma loodan, et n-ö noortekabinettidest saab seksuaalelu puudutavat nõustamist kõrgel tasemel; kui koolis on psühholoog, ehk ka temalt. Võib-olla võtab ka mõni geikogukonna MTÜ tulevikus nõustamise enda ülesandeks?

Kas geiabielud on Eestis vaid udune unistus või saab see ühel päeval ka tegelikkuseks?

Nagu teada, kooselu registreerimise küsimus on uue valitsuse ametisse astumiseni päevakorrast maas. Kuid see on eraldi teema võrdse kohtlemise seaduse alusel sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest töösuhetes jms, mille respekteerimise üle jälgib volinik.

TAUSTAINFO

Soolise võrdõiguslikkuse volinik on soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel loodud institutsioon, kus voliniku ametikoha täitja on iseseisvalt tegutsev soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist jälgiv ja teisi nimetatud seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja. Volinik tegutseb soolise võrdõiguslikkuse seaduse ning Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud põhimääruse alusel.

Voliniku nimetab ametisse sotsiaalminister viieks aastaks ja tema tegevust finantseeritakse riigieelarvest. Esimene volinik – Margit Sarv – asus tööle 2005. aasta oktoobris. Alates 2006. aasta septembrist on volinikul ka üks nõunik.

Soolise võrdõiguslikkuse volinik võtab vastu isikute avaldusi ja annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise aset leidmise kohta, analüüsib seaduste mõju naiste ja meeste seisundile ühiskonnas, teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, samuti kohalikele omavalitsustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta,nõustab ja teavitab Vabariigi Valitsust ja valitsusasutusi ning kohalike omavalitsusüksuste asutusi soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamist puudutavates küsimustes ning võtab tarvitusele meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Volinik annab arvamuse diskrimineerimise läbi kannatanud isikule ja isikule, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist. Nimetatud arvamuse eesmärk on anda hinnang, mis võimaldaks koostoimes soolise võrdõiguslikkuse seaduse ning Eesti Vabariigi jaoks siduvate välislepingute ning muude õigusaktidega hinnata, kas konkreetses õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet.

Arvamuse saamiseks peab arvamuse taotleja esitama volinikule avalduse, milles on kirjeldatud soolisele diskrimineerimisele viitavad asjaolud. Arvamuse andmiseks on volinikul õigus saada teavet kõikidelt isikutelt, kes võivad omada diskrimineerimisjuhtumi asjaolude selgitamiseks vajalikku informatsiooni ja nõuda kirjalikke seletusi oletatava soolise diskrimineerimise asjaolude kohta, dokumentide või nende koopiate esitamist tema määratud tähtaja jooksul.

Allikas: www.svv.ee

http://www.hmsx.info/cafe/eesti-uudised/2059-eksklusiivintervjuu-ametist-lahkuv-vordoiguslikkuse-volinik-margit-sarv-tuleb-teha-haeaelt  

MTÜ MEIE LAPSED osutab sügisvaheajal (25.10.-29.10.2010) Tallinna I Internaatkoolis, Tondi 40 Tallinna linna 7-18 aastastele raske, sügava vaimu- ja /või liitpuudega lastele ning noortele päevahoiu teenust.

Teenust osutatakse tööpäevadel kella 8.00-17.00.

Laste ning noorte päevahoidu toomise ja koju viimise korraldab lapsevanem.
Transportteenuse saamiseks tuleb pöörduda elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalosakonna poole.

Registreerimine juuresoleva avalduse alusel
(http://www.1eik.tln.edu.ee/images/stories/failid/paevahoiuavalduss1011.pdf )

kuni 15. oktoobrini.
Avalduse võib saata e-postiga või tuua isiklikult päevahoiu koordinaatori kätte.

Lapsevanemaga sõlmitakse teenuse osutamiseks eelnevalt leping.

Päevahoiu omaosalustasu tasu on 80 krooni päev (60 krooni toitlustamine
+ 20 krooni transport).

Raha palume üle kanda MTÜ Meie Lapsed nädal aega enne teenuse saamist.
Saaja: MTÜ MEIE LAPSED
A/A 221021715917
Selgitus: lapse nimi, sügisvaheaja päevahoid

TEENUSE SAAMISEKS ON VAJALIKUD JÄRGMISED DOKUMENDID:
• vanema/hooldaja avaldus teenuse saamiseks • terviseseisundi kirjeldus • rehabilitatsiooni plaan; • puude raskusastme otsuse koopia; • isikut tõendav dokument

Info:
Marianne Laater
55 34 329
marianne.laater@gmail.com

Tallinna Puuetega Inimeste Koda koostöös SA Õigusteenuste Bürooga pakub puuetega inimestele ja nende hooldajatele võimalust saada tasuta õigusalast nõustamist üks kord kuus Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

Järgmine nõustamispäev toimub 27. oktoobril, kella 10.00 kuni 14.00, arvestusega ühe kliendi kohta maksimaalselt 1 tund.

2010. aastal toimuvad nõustamispäevad veel 24. novembril ja 15. detsembril kell 10-14.

Eelregistreerimiseks tuleks pöörduda otse SA Õigusteenuste Büroosse, tel: 60 15 122, registreerimisel palun nimetada, et Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga seotud isik.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 Tallinn
Telefon: 656 4048
e-post: koda@tallinnakoda.ee  
http://www.tallinnakoda.ee  

Antud projekti eesmärk on viia läbi soolise võrdõiguslikkuse alane koolitus Tallinna Puuetega Inimeste Koja liikmesorganisatsioonidele. EPNÜ plaanib samateemalist koolitust läbi viia Eesti erinevates maakondades puuetega inimeste organisatsioonidele.

Kutse

Lugupeetud erivajadustega mehed ja naised!

Olete oodatud Eesti Puuetega Naiste Ühingu korraldatud seminarile “Sootundlikud puuetega inimesed” Tallinna Puuetega Inimeste Koja liikmesorganisatsioonide esindajatele 14. oktoobril 2010, asukohaga Tallinn, Endla 59.

Igast organisatsioonist on oodatud üks puudega mees ja naine või kaks puudega meest või kaks naist.

Seminarile registreerimine toimub e-posti aadressile: Mare.Abner@gmail.com  või mobiilile: 56453468 kuni 10. oktoobrini. Kohtade arv on piiratud!

Projekti partneriks on Tallinna Puuetega Inimeste Koda.

Projekti toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Seminari päevakava on järgmine:

9.30 – 10.00 Tervituskohv ja registreerimine
10.00 – 10.15 Tervituskõne partnerilt Tallinna Puuetega Inimeste Kojalt – Tauno Asuja
10.15 – 10.30 Tervituskõne Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuselt – Monika
Haukanõmm
10.30 – 11.00 Eesti Puuetega Naiste Ühingu tegevuse ja projekti tutvustus – Mare Abner
11.00 – 11.30 Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna tegevus ja
koostöö puuetega inimestega – Christian Veske
11.30 – 12.15 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik seadustest ja
puuetega inimeste osast neis – Margit Sarv
12.15 – 13.00 Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ning soolise võrdõiguslikkuse
süvalaiendamine– Reet Laja
13.00 – 14.00 Lõunavaheaeg
14.00 – 14.30 Eesti Naisteühenduste Ümarlaud naisorganisatsioonide tegevusest – Eha
Reitelmann
14.30 – 15.00 European Women’s Loby viimase aja tegevusest soolise võrdõiguslikkuse
edendamisel (koostöö puuetega naistega) – Riina Kütt
15.00 – 15.30 Marginaliseerimine ja võimusuhted – kuidas neid ära tunda? – Ülle-Marike
Papp
15.30 – 16.00 Kokkuvõte ja tagasiside seminarist

Täna, 28. septembril nimetas sotsiaalminister soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametisse Mari-Liis Sepperi. Enne seda töötas Sepper soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nõunikuna.

Mari-Liis Sepper on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuse- ning Montpellier’ ülikooli (Prantsusmaa) õigusteaduskonna magistriõppe. Ta on töötanud muuhulgas sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse büroo juristina, Euroopa Ühenduste Kohtus jurist-lingvistina ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nõunikuna. Sepper on lugenud Tartu ja Tallinna ülikoolides inimõiguste kursuseid ning ta on soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaande üks autoritest.

Sotsiaalministeeriumi kantsler ning konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees Marelle Erlenheimi sõnul on Mari-Liis Sepper oma ala asjatundja, kes on ka varasemalt töötanud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. „Sepperi akadeemiline tegevus on samuti seotud võrdõiguslikkuse teemaga. Ma usun, et uus volinik saab edaspidigi arendada valdkonda, tuginedes oma teadmistele, oskustele ja erialasele kogemusele,“ lisas Erlenheim.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on iseseisvalt tegutsev, sõltumatu ja erapooletu ametiisik, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist.

Volinik jälgib võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist ning nõustab ja abistab inimesi diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel. Samuti annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta inimeste avalduste alusel või talle laekunud teabe põhjal omal algatusel. Soolise võrdõiguslikkuse volinik analüüsib seaduse mõju ja teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, samuti kohaliku omavalitsuse üksustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta. Lisaks avaldab volinik aruandeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta.

Uus võrdõiguslikkuse volinik astub ametisse 4. oktoobril. 

Jana Rosenfeld
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135
jana.rosenfeld@sm.ee

Kahekümneaastasest naisest on pärast paari aasta pikkust suhet järel hingeline ahervare, kuuenda raseduskuuni hoidis tema elukaaslane teda kõigest ja kõigist isoleerituna, arstiabi ja korraliku toiduta ühe väikelinna korteris.

Mõni aasta tagasi elas Merle (nimi muudetud) tavalist noore inimese elu, käis sõpradega väljas, suhtles internetis, otsis tõelist suhet, kuni leidiski esimesel pilgul meeldiva ja armastava noore mehe. "Pärast selle poisiga käimahakkamist ta meiega enam ei suhelnud. Arvasime, et ta ei taha," meenutab Merle lapsepõlvesõbranna.

"Üldse muutus ta kuidagi kummaliseks, kord tuli minu juurde, võttis mul kätest kinni ja palus nuttes andeks. Mida ma pidin andeks andma, sellest ma aru ei saanudki." Eemaldumine sõpradest ja perest süvenes iga päevaga.

Seda, et Merle suhe ei olnud pilvitu, lähedased teadsid. "Merle hakkas ennast paksult meikima, aga kollakad ja sinakad laigud paistsid puudrikihi alt välja. Ta ei jõudnud sageli tööle, kuni ta sealt lõpuks vallandati," läks elu Merle õe sõnul kiiresti allamäge. Üle aasta tagasi püüdis Merle kiiva kiskunud suhet katkestada, kuid edutult. "Mees ähvardas enesetapuga ja ta läks tagasi, edaspidi kuulsime temast veel harvem. Üksikud sõnumid MSNis olid kummalised, telefonis ta vaikis või ei vastanud üldse." Õde kahtlustab nüüd, et Merle ei saanud või ei julgenud rääkida.

Ta oli vaid luu ja nahk

Tänavu suvel, kui teadmatus Merle käekäigust ja asukohast oli juba kuudepikkuseks veninud, palusid mures pereliikmed politsei abi tema leidmiseks. "Saime elukaaslase aadressi ja sõitsime kohe sinna. See, mida nägime, vapustas meid hingepõhjani," räägib Merle õde.

Äraoleva pilguga Merle oli keset palavat suve riietatud paksudesse meestepükstesse ja rebenenud särki, aluspesu ei olnud tal ei seljas ega ka korteris. "Tal oli enne kõik olemas, korralikud riided, pesu, kosmeetika, nüüd oli ta puupaljas. Rahakoti vahel olid sooduskupongid, millega sai osta kolmekroonist leiba," kirjeldab õde muserdavat olukorda.

Noore naise käed ja jalad olid vaid luu ja nahk. Kummuva rasedakõhu kohta teatas aga tema elukaaslane, et arvas naise end paksuks söönud olevat. "Ta anti meile sealt kaasa nagu üleliigne lemmikloom, ta ei olnud kordagi raseduse ajal arsti juures käinud ja peast oli ta täiesti segi," räägib õde. Pere viis Merle esmalt naistearsti juurde, kes aga ei osanud apaatse patsiendiga muud teha, kui ta otsejoones psühhiaatriahaiglasse suunata. Haiglas diagnoositi tal raske psühhoos ja ta jäeti sünnituseni haiglaravile. Peale psühhoosi raviti Merlel mitut suguhaigust. Õe silmad lähevad märjaks, kui ta meenutab, kuidas Merle haiglatoitu kiitis ja seda apla isuga sõi.

Lähedased ei näe lahendust

Hiljem selgus, et elukaaslane oli Merle sülearvutilt eemaldanud kõik klahvid, võtnud enda kätte tema telefoni, dokumendid ja pangakaardid.

Nüüd kardab pere, et ei suuda Merlet mehe omamissoovi eest kaua kaitsta. "Ta on täielik psühhopaat. Nüüd, kui Merlel on jälle raha, ta saab ju emapalka, on ta jälle maja ümber luuramas ning Merlet ja last nõudmas. Küsisime politseist, kas saaks lähenemiskeelu, öeldi, et selleks peab Merle ise avalduse kirjutama," kurdab õde. Paraku ei ole õe sõnul temast praegu enese eest seisjat. "Ta on nagu süütu laps, tal on mäluga probleeme ja ta ei räägi temaga toimunust midagi. Me ei tea enam, mida teha, oleme kaks aastat võidelnud, advokaatide ja juristide jaoks ei ole meil aga raha."

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööspetsialist annab lootust, et tegu ei ole väljapääsmatu olukorraga. Tema sõnul saab algatuseks otsida Merlele omavalitsuse kulul psühholoogilise nõustaja ja tugiisiku. "Peame leidma inimese, keda ta usaldab ja kellele ennast avab, kindlasti ei ole hea, kui ta peab oma lugu korduvalt üle rääkides seda kõike uuesti üle elama." Kuna pere rahaline seis ei ole kõige parem, lubab omavalitsus aidata ka juriidilise abi leidmisel.

Rapla naiste varjupaiga tegevjuht Ingrid Stahl nimetab naist selliselt kohtlevaid mehi ebarditeks, kes on paraku suurepärased manipuleerijad ja jätavad kõrvalistele pahatihti igati ontliku mulje. Stahli sõnul esineb sarnaseid juhtumeid sagedamini kui ette kujutada osatakse või tahetakse. Ohvri hävitamiseks kasutavad psühhoterroristid armastuse sildi all Stahli sõnul erinevaid viise. "Kui inimese isiksus ja enda tahe kaob, siis mina ei välistaks mingite ainete sissesöötmist. See seletaks näiteks mäluauke, aine ise aga kaob organismist jälgi jätmata. Või siis peab olema kasutusel äärmuslik vaimne ja füüsiline vägivald," usub Stahl.

Vägivalla eest on raske kaitset leida

Ta möönab, et naiste kaitseks on võimaluste arsenal piiratud, eriti kui nad ise ei julge või ei suuda enda eest seista. "Siis peavad lähedased tema eest lõvina seisma. Kuna suhtes olnud vägivalda tagantjärele politseis fikseerida ei saa, tuleks teha avaldus iga kord, kui mees tuleb ukse taha kolkima, võib isegi pisut liialdada," soovitab Stahl. Stahli sõnul on olnud ka juhtumeid, kus mees on lasknud oma naist, keda ta väidab armastavat, kasutada seksuaalselt oma sõpradel või müünud teda raha eest. "Selleks et naine temaga toimunud jubedustest üle saaks, läheb palju aega ja kindlasti tuleb vägivallatseja temast eemal hoida. Samas püüab too kindlasti naist tagasi saada. See ei ole armastus, ehkki ta nii väidab, see suhe on tema jaoks omamoodi kaif, millega ta on harjunud," räägib Stahl.

Politsei: uurida tuleb kõiki asjaolusid

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Mihkel Loide sõnul on sellistel juhtumitel võimalik taotleda lähenemiskeeldu mehele, ja kui naine selleks ise võimeline ei ole, ka ajutist eestkostet naisele ja lapsele. Kuigi karistusseadustikus eraldi perevägivalla paragrahvi ei ole, on selle juhtumi puhul olemas mitme kuriteo tunnused, alates kehalisest väärkohtlemisest kuni orjastamise või vabaduse võtmiseni seadusliku aluseta.

"Samas ei saa ilma asjaolusid uurimata otsustada, kas ja millise kuriteoga on tegu," rõhutab Loide. Selleks aga tuleks tema sõnul esitada politseisse uuesti avaldus, kuna senine menetlus oli kadunud isiku kohta. "Politsei ei saa lihtsalt niisama menetlema hakata, selleks on vaja seaduslikku alust. Politsei peab austama ka inimeste eraelu puutumatust, kuid kui on olemas seaduserikkumise märgid, tuleb kindlasti politseid teavitada," räägib Loide. Tema sõnul võib olla abi ka naist ravinud arsti hinnangust, mis aitaks fikseerida talle tekitatud tervisekahjustuse.

Õhtuleht, 01.10.2010

http://ohtuleht.ee/index.aspx?id=396603

“Ilmselt olin ma nii enneaegne ja nõrk, et see vist ehmatas neid. Aga küsimus “miks?” saadab mind elu lõpuni,” ohkab lastekodus kasvanud Veronika Sõstar. Täisealiseks saamise järel olid tema tulevikuväljavaated niisama tumedad kui pilt, mida ta näeb oma silmadega, mis enneaegselt maailma kippunud tillukeses kehas ei jõudnud lõpuni areneda.

Veronika Sõstar (22) tervitab võõraid külalisi küll rõõmsalt, kuid tunnistab, et näeb enda ees vaid tumedaid kogusid.
"Kui ma sündisin, kaalusin 850 grammi ja olin 33 sentimeetrit pikk. Mu silmad polnud veel valmis. Ilmselt ema arvas, et ma ei hakkagi nägema. Igatahes viidi mind haiglast lastekodusse," meenutab Veronika Sõstar (22) oma elu algust, mille kohta ta on lugenud vaid dokumentidest.
Sellega sai tüdruku niigi keeruline elusaatus juurde käänulisi kurve. Enne täisikka jõudmist elas ta ühtekokku neljas lastekodus. Täisealisena tulnuks noorel naisel elama minna hooldekodusse, kui Tartus intellektipuudega inimestele ja nende lähedastele tegevust ja tuge pakkuv Maarja tugikeskus poleks otsustanud rajada iseseisva elu üksust, kus lähedasteta noor kodu leidis.

Lastekodus kasvamine iseseisvumist ei toeta

"Riiklikul tasandil kahjuks lähedasteta kodus elavatele intellektipuudega inimestele iseseisvust võimaldavaid teenuseid pole," nendib Tartu Maarja tugikeskuse juhataja Helle Känd.
"Ja mina ei tahtnud hooldekodusse! Mul oli nii palju unistusi ja tunne, et mul on veel nii palju teha. Mul on küll vaja tuge, kuid tugiisikuga koos elades saan ma hakkama!" lausub muidu rahuliku meelega Veronika ootamatult kirglikult ja tunnistab, et kui viimastel lastekodukuudel tekkis tal juba tunne, et teda pole enam kellelegi vaja, siis praegu on ta oma uue koduga väga rahul. Oma ema järele on noor naine igatsenud kogu elu. "Lapsena nutsin tohutult. Öösiti ärkasin väga sageli nuttes. Miks, sellest ei saanud aru ei mina ega kasvatajad. Ju see oli armastuse puudus ja emaigatsus," püüab Veronika tagantjärele seletust leida. Ja lisab, et ta on elus tunda saanud palju inimeste armastust, aga emaarmastust ei ole suutnud neist asendada ükski.
Niisamuti, nagu ei saa tema arvates lastekodust sageli kaasa kõiki eluks vajalikke oskusi. Lastekodus tehakse kasvandike eest palju ära ja seepärast ei õpi nad selgeks ka elementaarseid oskusi, näiteks oma rahaga arvestamist. Ja satuvad iseseisvasse ellu astumise järel raskustesse.
Veronika sõnul on iseseisvalt toimetulek eriti raske temasugustel. "Need, kes on kodus kasvanud, on sealt saanud oskuse maailmaga toime tulla. Mina seda ei suuda," ohkab ta. Tema vajab abi enamikus kodutöödes ja ka linnas liikumisel. Eriti, kui tuleb minna mõnda võõrasse kohta. Seepärast elab Maarja Tugikeskuse iseseisva elu üksuse nägusas majakeses koos Veronikaga tugiisik, kes talle vajaduse korral abiks on.
"Ma ei teagi, mida ma emale ütleksin…"
Veronika häälde sugeneb kärsitut elevust, kui ta meenutab saadet "Rääkimata lugu", mille peategelasteks ta möödunud nädalal koos sõbranna Mariaga oli. Õigupoolest meenutab Veronikale seda saadet üks armas labradori koera kutsikas – pimedate juhtkoeraks õpetatav loom võib nägemispuudega naise elu tuntavalt kergendada.
Kuigi nurgas ootab Veronika tulevast sõpra juba punane pallike, tuleb piigal koera veel oodata, sest alles oktoobris saab kasvuperes sirguvat kutsat hakata juhtkoeraks koolitama ning seegi võtab omajagu aega.
Seni liigub Veronika mööda Tartu tänavaid valge kepiga. Kõige sagedamini viib ta tee Maarja tugikeskusesse, kus ta kaitstud töökohal töötab. Savitööd ja viltimine on need, mis Veronikat eriti köidavad. Tema kodu riiuleid ehivad uhked savikannud ning koos juhendajaga raamatuks vilditud Narnia lood panevad nende muinasjutuliste palade austajail silmad põlema.
Samuti on Veronika suureks kireks hispaania keel, mida ta juba kaheksa aastat õppinud on ja kunagi Hispaanias katsetada loodab. Ja kaks korda nädalas käib ta laulmas, et helisev hääl ei roostetaks.
Kõige suurem unistus on Veronikal aga kordki elus kuulda oma ema ja isa häält. Kuigi neidis on lasknud peast läbi ka selle mõtte, et võib-olla tema vanemad enam ei elagi. "Ma isegi ei teaks, mida ma neile ütleksin. Ma hüüaksin neid vast nimepidi. Ja küsiksin ka põhjuse, miks nad mu ära andsid. Isegi kui me sõbraks ei saaks, tooks see veidigi hingerahu tagasi ja aitaks mul neid mõista," lausub Veronika sügavalt ohates.
Link Õhtulehe artiklile: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=396583  

_____________________________________

Seaduse eesmärk on ratifitseerida konventsioon ja ühineda fakultatiivprotokolliga.
Konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada lugupidamist nende loomupärase väärikuse suhtes.

Fakultatiivprotokolli eesmärk on tunnustada puuetega inimeste õiguste komitee pädevust võtta vastu ja arutada pöördumisi üksikisikutelt või üksikisikute rühmadelt, kes väidavad, et asjaomane osalisriik on rikkunud konventsiooni sätteid ja nemad on langenud selle ohvriks.

Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Seaduse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga ratifitseeritakse puuetega inimeste õiguste konventsioon. Teise paragrahviga ühinetakse puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga.

Konventsioon koosneb preambulist ja 50 artiklist, millest:
• artiklid 1–30 käsitlevad otseselt puuetega inimeste õigusi;
• artiklid 31–40 sisaldavad sätteid eesmärgiga hõlbustada konventsiooni rakendamist, järelevalvet ja seiret nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil;
• artiklid 41–50 kätkevad endas üldisi klausleid konventsiooni allkirjastamise, jõustumise, reservatsioonide, muutmise ja vormingute kohta.

Fakultatiivprotokoll koosneb 18 artiklist, mis keskenduvad puuetega inimeste õiguste komitee pädevusele tegeleda pöördumistega seoses konventsiooni sätete võimaliku rikkumisega.

Eelnõus esineb deklaratsioon, mis käsitleb teovõime küsimust, ehk võimalust säilitada praegune praktika, kus teovõimetuks kuulutatud inimesele on võimalik määrata eestkostja – sellise praktika vastu usun, kellelgi liikmetest vastuväiteid pole.

ÜRO puuetega inimeste konventsiooni ratifitseerimine, ja samuti lisaprotokolli ratifitseerimine on tähtis samm edasi ning sellele saame toetuda meie enda siseriikliku seadusandluse parandusettepanekuid koostades, kuna ÜRO konventsioon tõesti katab pea kõik eluvaldkonnad ning on EL kontekstis paralleelne protsess diskrimineerimist tõkestava uue direktiivi vastuvõtmisel. Direktiivieelnõu siiski veel lõplikul kujul meieni jõudnud pole. 

Eelnõu on kättesaadav e-õiguse infosüsteemis: http://eoigus.just.ee

Loe ka seletuskirja „Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimine ja konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemine” seaduse eelnõu kohta : http://www.epikoda.ee/include/blob.php?download=epiknews&id=0348  

Tallinna Puuetega Inimeste Koda (TPIK) korraldab 1.- 2. oktoobril messi „Invamess 2010″, mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

„Puuetega inimeste elukvaliteet ja eneseteostuse võimalused sõltuvad info, teenuste ja toodete kättesaadavusest ning samuti teiste ühiskonnaliikmete valmidusest arvestada erivajadustega inimestega," ütles TPIK juhatuse liige Külli Urb. „Kaasaegne infotehnoloogia ja abivahendid aitavad vähendada puudega inimeste vajadust kõrvalabi järele ning suurendavad seeläbi võimalusi osaleda aktiivsemalt ühiskonnaelus."

Invamessil on võimalik tutvuda õppimisvõimaluste, puuetega inimeste ühingute tegevuste, abivahendi- ja meditsiinifirmade toodete, rehabilitatsiooniasutuste teenustega jpm.

Messi käigus toimuvad mitmed avatud töötoad, mille teemadeks on lapsehoiuteenus ja intervallhoid, esmaabi, tervislik toitumine ja universaalne disain.

Mõlemal päeval on külastajatel võimalik saada sotsiaaltöötajakäest teavet puuetega inimestele suunatud toetustest ja teenustest Tallinnas, vajadusel saab toimetulekutoetuse alast nõu, võlanõustamist ning teavet abivahendite soetamiseks. Lisaks on võimalik saada õigusalast nõustamist. Seekordsel Invamessil on võimalus meeli proovile panna külastades pimekohvikut ja -näitust. Filmihuvilistel on võimalik mõlema päeva lõpus vaadata Eestis tehtud puuetega inimeste elu tutvustavaid filme. Lastevanematel on võimalus oma lapsed jätta lastehoidu.

Invamess toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) 1.-2. oktoobril.

Mess on avatud 1. oktoobril kell 13-19 ning 2. oktoobril kell 11-16.

Külastajatele on mess tasuta.

Invamess 2010 läbiviimist toetavad Tallinna Linnavalitsus ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Messi ajakava:

Reede, 01.10.2010
13.00-13.15 Messi avamine, sõnavõtud (1. korruse fuajee) 13.00-19.00 Eksponentide väljapanekud (1. ja 2. korrus) 13.00-19.00 Pimekohvik ja pimenäitus (hoovimaja) 14.00-15.30 Töötuba „Lapsehoiuteenus ja intervallhoid“ (venekeelne ja viipekeelne tõlge) (2. korrus, ruum 209) 14.00-18.00 Sotsiaalnõustamine (2. korrus, ruum 201) 14.00-18.00 Õigusnõustamine (2. korrus, ruum 206) 14.00-18.00 Kunstitegevuste õpituba (2. korrus, ruum 202) 16.00-17.30 Töötuba “Universaalne disain“ (viipekeelne tõlge) (2.
korrus, ruum 209)
16.00-18.00 Id-kaardi koolitus (2. korrus, ruum 210) 18.00-19.00 Filmiprogramm: „Ilusad inimesed“ (2. korrus, ruum 209)

Laupäev, 02.10.2010
11.00-16.00 Eksponentide väljapanekud (1. ja 2. korrus) 11.00-16.00 Pimekohvik ja pimenäitus (hoovimaja) 11.00-16.00 Töötuba „Digitaalne fotograafia nägemispuudega inimestele“ (2. korrus, ruum 209) 11.00-16.00 Vererõhu ja veresuhkru mõõtmine (2. korrus, ruum 203) 12.00-15.00 Sotsiaalnõustamine (2. korrus, ruum 201) 12.00-15.00 Kunstitegevuste õpituba (2. korrus, ruum 202) 12.00-13.30 Töötuba „Esmaabi“ (viipekeelne tõlge) (2. korrus, ruum 209) 14.00-15.30 Töötuba „Tervislik toitumine“ (viipekeelne tõlge) (2.
korrus, ruum 209)
15.30-16.00 Filmiprogramm: „Eric. Tule laps“ (2. korrus, ruum 209)

Messi plaan:

Tegevuskeskuse 1. korrus

Saal: eksponentide väljapanekud
Ühingute ruumid: eksponentide väljapanekud
Klubiruum: kohvik
Fuajee: infolaud

Tegevuskeskuse 2. korrus

Koridor: eksponentide väljapanekud
Ühingute ruumid: eksponentide väljapanekud Ruum 201: Sotsiaalnõustamine Ruum 202: Kunstitegevus Ruum 203: Vererõhu ja veresuhkru mõõtmine Ruum 205: Lapsehoid Ruum 206: Õigusnõustamine Ruum 209: Töötoad: lapsehoiuteenus ja intervallhoid, universaalne disain, esmaabi, tervislik toitumine, filmiprogramm Ruum 210: Id- kaardi koolitus, digitaalne fotograafia nägemispuudega inimestele

Hoovimaja

Pimekohvik ja pimenäitus

Invamess 2010 osalejate nimekiri:

Adeli Eesti OU
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
MTÜ Eesti Invaspordi Liit
MTÜ Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Eesti Ortoosikeskuse OÜ
MTÜ Eesti Parkinsoniliit
MTÜ Eesti Psoriaasiliit
MTÜ Eesti Tsüstilise Fibroosi Ühing
Eesti Töötukassa
Empatrax OÜ
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus MTÜ Inkotuba Invaru OÜ MTÜ Jumalalaegas MTÜ Kakora Manual OÜ MTÜ Merimetsa Tugikeskus MTÜ Minu Tasakaal Päevakeskus Käo MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühing MTÜ Sclerosis Multiplex`i Tallinna Ühing MTÜ Tallinna Invaspordiühing MTÜ Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühing MTÜ Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koda MTÜ Tallinna Reumaühendus Taneva OÜ Termaki Autopargi AS Tervise Abi OÜ MTÜ THINK Eesti

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 Tallinn
Telefon: 655 41 61
e-post: tauno@tallinnakoda.ee  
http://www.tallinnakoda.ee

MTÜ Fööniks pühendab oktoobrikuu rahvusvahelisele eakate päevale, korraldades terve kuu vältel kokku neli toredat ja informatiivset eakatele suunatud üritust Pärnus, restoranis Must Pärl. Üritused on kõigile tasuta ning eesmärgiks on teavitada Pärnu linna ja maakonna eakaid ja puuetega inimesi tänapäeva erinevatest hooldusega seotud võimalustest, teenustest ja toodetest, tõstmaks hooldust vajava inimese elukvaliteeti ning vaimset ja füüsilist heaolu. Tänu toredatele koostööpartnerile on infopäevadel kaetud nii hooldusvahendeid, abivahendeid, hooldusteenuseid, taastusravivõimalusi, liigesehaigusi kui ka hambaproteese puudutavad teemad. Erinevate ettevõtete esindajad jagavad lisaks toodete-teenuste tuvustamisele ka kasulikke näpunäiteid eaka või puudega inimese koduseks hooldamiseks.
Lisaks loodame, et korraldatavad üritused on hea võimalus eakale inimesele kodust välja tulla, veidi liikuda ning suhelda paljude toredate inimestega.

Siinkohal oleksin tänulik, kui saaksite meid meie tegevuses veidi abistada-nimelt on oluline, et kõnealune info jõuaks ka Pärnu maakonna kaugematesse nurkadesse kindlasti kohale. Seetõttu, kui võimalik, palun saadetud infot jagada kõigile neile, kelle jaoks on päevakohane eaka või puudega inimese hoolduse ning tervisega seonduv.

1.- 26. oktoobril, 2010

restoranis Must Pärl, Supeluse 22 ”EAKATE TERVISEKUU”

Tähistamaks vääriliselt rahvusvahelist eakate päeva, korraldab MTÜ Föönikskoostöös Villa Mare Panisonaadi ja restoraniga Must Pärl oktoobrikuu igal nädalal ühe eakate tervisehoiule ja hooldusele suunatud infopäeva. Kutsume külla kõiki Pärnu linna ja Pärnumaa eakaid elanikke koos peredega, et veeta toredasti aega ning tutvuda erinevate võimalustega oma vaimse ja füüsilise heaolu
tõstmiseks ja elukvaliteedi parandamiseks. Infopäevadel saab tutvuda Villa Mare
pansionaadi ning seal pakutavate hooldusteenustega, kuulata oma ala spetsialistide näpunäiteid eakate ja puudega inimeste paremaks hooldamiseks ning tutvuda erinevate toodete ja abivahenditega, mis välja töötatud selleks, et tõsta Sinu elukvaliteeti. Samuti on võimalik mõõta luutihedust ning soetada kohapeal liigesetooteid uskumatult soodsate hindadega!
Lisaks pakub Villa Mare oktoobrikuus kümnele inimesele pansionaadis alalise puhkuse
nautimise võimalust tavahinnast 1000 krooni soodsamalt!

OOTAME SIND OSALEMA
Küsi lisainfot telefonil: 44 26 903 või 44 26 900

Infopäevade ajakava:
Reede 1. oktoober, 2010 kell 12:00-16:00
– Nooruse Maja käsitööringi tutvustus
– MTÜ Fööniksi ja Villa Mare pansionaadi tutvustus
– Eakale ning piiratud liikumisvõimega inimesele suunatud tooteid pakkuva ettevõtte tutvustus (Invaru OÜ). Jagatakse infomaterjale ja saab tutvuda pansionaadi eluga
Teisipäev, 12. oktoober, 2010 kell 12:00 – 16:00
– MTÜ Fööniksi ja Villa Mare pansionaadi tutvustus
– Hooldus-, põetus- ja inkovahendite (lamatiste äratundmine ja hooldus, hügieenivahendid,
abivahendid) tutvustus – Invaru OÜ terapeut Malle Avarsoo
– Estonia Taastusravikeskuse peaarsti ja kolleegide esitlus eakatele suunatud protseduuride teemal
– Luutiheduse mõõtmine ning liigesetoodete soodusmüük – Remedex OÜ
Teisipäev, 19. oktoober, 2010 kell 12:00 – 16:00
– MTÜ Fööniksi ja Villa Mare pansionaadi tutvustus
– Liikumist soodustavate abivahendite (ratastoolid, kargud,käimisraamid, kepid jms.) tutvustus – Invaru OÜ terapeudid Hanna Jaakson ja Annika Elmend
– Estonia Taastusravikeskuse peaarsti ja kolleegide esitlus eakatele suunatud protseduuride teemal
– Luutiheduse mõõtmine ning liigesetoodete soodusmüük- Remedex OÜ
– Igapäevaelu soodustavate abivahendite (vahendid söömise, joomise, riietumise ja enesehoolduse hõlbustamiseks) tutvustus Invaru OÜ terapeutide esitluses