Skip to main content

Mees orjastas Lasnamäel vaimupuudega naise ja müüs teda kui lapsprostituuti. Kadri Ibrus

Eesti Päevaleht: 14. märts 2011. Mees müüs lastekodust pärit vaimupuudega naist lapsprostituudina, võttis endale tema raha ega lubanud tal üksinda korterist lahkuda. Kupeldamisega vahele jäänud, vormistas mees naisega kiiresti abielu, et pääseda süüdistusest. Lasnamäe sotsiaalhoolekande osakond teadis olukorrast terve aasta, kuid ei näinud selles naisele ja tema kolmeaastasele lapsele probleemi. Eesti Päevalehe ajakirjanik oli kaasas politseioperatsioonil, millega noor naine toimetati kupeldajast mehe juurest turvakodusse.

Kui astume koos kahe politseinikuga ühetoalisse Lasnamäe korterisse, laiutab keset selle ainukest tuba suur ülestegemata voodi. Ukse avanud noormees hüppab ärevalt kööki, kogukas korteriperemees Dmitri astub politseinikele küsimusi esitades vastu ega taha meid sisse lasta. Politsei selgitab Dmitrile rahulikult, et oleme tulnud koos seal elanud naisega tema ja ta kolmeaastase lapse dokumentide ja asjade järele.

Dmitri muudab taktikat ja laseb meid sisse. Seisab, käed rinnal risti, väikest kasvu Julia (nimi muudetud – toim) kõrvale. Nad mõjuvad koos nagu isa ja laps. Enne, kui politseinikud meiega liitusid, arvasid nad, et 23-aastane Julia on laps, ja küsisid, kus on ema, keda nad aitama on tulnud.

Dmitri hakkab Juliaga sisendusjõulisel toonil rääkima: „Kuhu sa oma arust lähed? Mis lapsest niimoodi saab? Miks sa meile seda teed?” Tungival sosinal püüab ta naisele selgeks teha, et tolle koht on seal korteris.

Julia jääbki tardunult seisma, vaatab põrandale ega suuda liigutadagi. Veel teel korterisse rääkis ta veendunult, et soovib sealt lahkuda, ja kiirustas meid takka. Kuid mida ligemale majale jõudsime, seda närvilisemaks Julia muutus, kuni hakkas kahtlema, kas ikka peaks sisse minema, kui Dmitri seal on. Kuigi meil on kaasas politsei, arvab Julia, et Dmitri lööb meid kõiki maha.

Juliaga on kaasas ka kaks inimkaubandusohvrite tugiisikut, kes ulatavad talle kilekotte. Väike naine võtab end lõpuks kokku ja hakkab riideid ja dokumente kottidesse toppima. Dmitri muudkui kõnnib ta kõrval, püüab talle silma vaadata ja kõnetab teda kogu selle toimingu vältel. Politseinikud seisavad koridoris.

Püüame kõik olla võimalikult asjalikud, hakkame kotte autosse tassima. Keegi Dmitrit ei kõneta. Dmitri jätkab Julia ähvardamist ja veenmist. Julia on ikka veel kahevahel ja hirmu haardes – kas tulla meiega või jääda ikkagi kohale.

Meie vaoshoitud asjalikkus jääb seekord peale: lõpuks oleme koos Juliaga kotte täis topitud autos ja sõidame salastatud turvapaika, kus ootab tema kolmeaastane poeg.

Kohtumine Dmitriga

Julia põgenes pojaga Dmitri korterist mõni päev enne politseioperatsiooni. Mees oli just töökoha saanud ja päevasel ajal tööle läinud. Julia kasutas võimalust ja läks lapsega päästearmeesse kapten Anya Hendersoni juurde, keda ta tundis ja usaldas.

„Me teame teda juba 2006. aastast Narvast, kui ta oli just lastekodust lahkunud ja abikooli lõpetanud ning kolinud sotsiaalkorterisse,” meenutab Henderson. Henderson ja tema abikaasa, Päästearmee Eestis MTÜ juhatuse esimees Daniel J. Henderson aitasid Juliat, kui ta sattus kohe pärast lastekodust lahkumist ühe kriminaalse taustaga naise haardesse. Too võttis tema dokumendid endale ja hakkas teda ära kasutama, sundides Juliat enda heaks töötama.

Kuigi politsei alustas ka selles asjas menetlust, lõpetati see tõendite puudusel. Mida Anya aga siiani mäletab, on Julia tohutu hirm tolle naise ees, mida too väga oskuslikult ära kasutas.

Hendersonid võtsid Julia mõneks kuuks enda juurde elama. Kui Julia aga tagasi oma sotsiaalkorterisse läks, jäi ta peagi rasedaks ja sai lapse. Lapse isa kadus. Tuttavate kaudu jõudsid Julia ja ta pisipoeg Tallinna, kus ta oli peagi sutenööride võimuses, kelle juures ta peavarju leidis.

Dmitri oli üks Julia kliente. Talle tuli mõte võtta Julia enda juurde koju tööle.

Julia oli alguses lootusrikas: nüüd on elamispinna mure lahendatud ja Dmitri aitab teda, nagu oli lubanud. Lastekodust pärit Julial ei olnud raha ega lootust peavarjule ning ta sõltus inimestest, kes ta teele sattusid.

Dmitri hakkas internetti kuulutusi panema. Ta pakkus Juliat näiteks aadressidel www.litsid.ee ja www.voodi.ee. Dmitri võttis vastu telefonikõnesid, kauples, organiseeris kokkusaamised ja sõidutas naise kohale. Mõnel ööl tuli mitu klienti. Enamasti tellisid mehed Julia enda juurde. Julia sõnul oli kliente igasuguseid, eestlasi ja venelasi. Pikemalt ei soovi ta sel teemal rääkida.

Nüüd on Julia küll juba 23-aastane, kuid esimest korda kohtudes võiks tema vanuseks pakkuda 14–15 aastat. Ta on nii kõhn, et tekib mure, kas ta saab ikka piisavalt süüa. Pikkust võib Julial olla ehk meeter viiskümmend. Pikad juuksed liuglevad mööda selga.

Dmitri silmis tähendas see võimalust suuremaid summasid teenida, sest tema klientide jaoks on teismeline tütarlaps luksuskaup, mille eest nad on nõus rohkem maksma. Nii reklaamiski Dmitri Juliat kui alaealist ja kasvatas sissetulekut.

„Ta rääkis, et meil on raha vaja. Temal tööd ei olnud,” meenutab Julia nüüd. „Korterilaen oli vaja maksta ja autoliising ja igasugu muid asju,” loetleb Julia, kes uskus Dmitri juttu, et tema kohus on meest aidata.

Dmitri kehtestas reeglid. Üksinda ei tohtinud Julia korterist väljuda. Võis ainult koeraga ümber maja jalutada. Mitte kunagi ei tohtinud kesklinnas üksinda ringi käia. Telefoniga ei tohtinud rääkida.

Elu Dmitriga

Vaimupuudega Julia sai töövõimetuspensioni üle 2000 krooni kuus. Selle ja lapsetoetused kandis Dmitri enda arvele või võttis sularahas välja, sest Julia konto paroolid võttis ta endale. „Mul ei olegi kunagi pangakaarti olnud, kaart oli ainult Dmitril,” seletab Julia. Tal endal polnud ülevaadetki, kui palju ta toetust sai.

Poes käidi koos ja Dmitri ostis Juliale asju oma äranägemise järgi. Kuid paljut ta Juliale ei võimaldanud. Näiteks meisterdas Julia Maxima poe kilekottidest lapse voodile aluskile, sest mehe sõnul ei olnud neil plastist voodikatte ostmiseks raha. Ka mähkmete jaoks ei jagunud piisavalt raha. Julia oleks tahtnud lapse lasteaeda panna, kuid Dmitri sõnul ei olnud neil raha ka selleks.

Julia pangakonto väljavõte näitab nüüd, et kokku on Dmitri omastanud tema pensione ja riiklikke toetusi ligi 145 000 krooni ulatuses.

Dmitri tellis ka ise endale koju prostituute, tihti mitu naist korraga, ja sundis Juliat osalema grupiseksis. Sealsamas ühetoalises korteris, kus oli Julia laps. Julia küll lisab, et neil oli teine voodi köögis, kuhu sai varjuda, ja et laps öösiti enamasti magas. Vähemalt nii soovib ta mõelda.

Julia nüüdseks kolmeaastane laps võeti kaasa, kui ta ema klientide juurde viidi. Vahel jäeti poiss üksinda koju.

Õige pea tekkisid Julial terviseprobleemid, kuid Dmitri keeldus teda arsti juurde lubamast. Välja arvatud ühel korral, kui Julial oli väga tugev valu alakehas.

Julia soovis teha HIV-proovi, kui kuulis kiirproovi tegemise võimalusest, kuid ka selle keelas Dmitri ära. Julia kahtlustas, et on saanud Dmitrilt nakkuse, sest tollel oli palju seksuaalpartnereid, tihti ilma kaitsevahendita.

Kui Julia soovis prostitutsiooni lõpetada, ähvardas Dmitri, et sel juhul võtab ta lapse ja hooldusõiguse ning Julia ei kohta oma last enam iialgi.

Poja sünnipäev

Väike poiss on praegu küll rõõmsameelne ja jookseb reipalt turvapaigas ringi, kuid vajab kolme ja poole aastaselt veel mähkmeid ega oska rääkida.

„On selge, et poiss on arenemata, mitte õppimisvõimetu,” kinnitab päästearmee juhatuse Eesti esimees Daniel Henderson. Kui Julia tahtis 2009. aasta suvel lapse sünnipäeva tähistada, valetas ta Dmitrile, et läheb koeraga jalutama, aga läks hoopis Päästearmeesse Hendersonide juurde.

„Tal ei olnud Tallinnas ühtegi sõpra peale meie,” selgitas Henderson. „Me võtsime oma pere, läksime kõik koos Kadrioru parki ja korraldasime poisile piknikustiilis sünnipäevapeo.” Kuid peo ajal helistas Dmitri Juliale, hakkas teda ähvardama ja käskis kohe koju tagasi minna.

„Julia läks väga endast välja ja kartis temaga kohtuda. Viisime nad siis koju. Dmitrit ei olnud kohal, kui me sinna jõudsime. Voodis, kuhu lapse magama panime, ei olnud linu. Toas ei olnud ühtegi mänguasja. Tuba haises suitsu järele ning oli näha jälgi hiljutisest suurest joomisest,” kirjeldas Henderson.

Kui Hendersonid väljusid, sõitis Dmitri autoga ette. „Ta oli väga vihane ja agressiivne, süüdistas meid oma eraelulistesse asjadesse sekkumises. Ta nõudis, et me tema korterit rohkem ei külastaks.”

Hendersonid ei teadnud siis, et Dmitri müüs Juliat prostituudina, sest naine ise sellest ei rääkinud. Järgmine kord nägid nad Juliat tänavu jaanuari lõpus, kui Julia nende juurde põgenes.

Dmitri jäi vahele 2009. aasta oktoobris, kui politsei tegi tema kuulutuse peale Julia kontroll­ostu. Algatati kriminaalasi ja talle esitati kahtlustus prostitutsiooni vahendamises. Politsei teatas Juliast ohvritega tegelevale MTÜ-le Eluliin, kust teavitati juhtunust omakorda Lasnamäe sotsiaalhoolekande osakonda ning paluti Juliat ja tema last aidata. Eluliin soovis Julia võtta inimkaubanduse ohvritele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammi.

Eluliini psühholoogid kirjutasid Lasnamäe sotsiaalhoolekande osakonnale, et tuleb välistada Julia seksuaalse ekspluateerimise kordumise võimalus ja tema sõltuvus Dmitrist. Julia vajas rehabilitatsiooni, elupinda ja sotsiaaltöötaja järelevalvet. Samuti oli tal vaja jätkata psühhiaatriliste ravimite võtmist, mida tal polnud Dmitriga elades võimalik teha.

Lasnamäelt Eluliin vastust ei saanudki.

Abiellumine

Julia elas pärast politsei sekkumist mõnda aega Tallinna emade ja laste varjupaigas. Dmitri helistas talle sinna korduvalt ja veenis „koju” tulema. Mullu veebruaris Julia läks. Dmitri viis ta joonelt perekonnaseisuametisse ja vormistas nende abielu.

„Ta tahtis lihtsalt kriminaal­asjast pääseda,” ütleb nüüd ka Julia ise. Nimelt ei saa nõuda abikaasa vastu tunnistamist. Küsimuse peale, miks ta selle tehinguga nõustus, raputab Julia pead ja ohkab. „Käisime seal ametis ära lihtsalt, sealsamas tegime ka selle paberi, et tema vormistati lapse isaks.” Niisiis andsid mõlemad allkirja, nagu oleks Dmitri lapse bioloogiline isa.

Edasi läks Dmitri käitumine veel hullemaks. Samal ajal oli tal täielik õigus nii naise rahale kui nüüd ka lapsele, mis hirmutas Juliat kõige rohkem.

Dmitri ema oli samuti kõigest teadlik. Tema saatis Juliat arsti juures käies, mida tehti nüüd lapse tervise asjus. Dmitri viimane äriprojekt oli ka lapsele invaliidsusraha nõutamine. Julia kinnitab, et mitte kordagi ei saanud ta poja arstiga nelja silma all rääkida, arstiga rääkis alati Dmitri ema. „Nad ütlesid, et ma ei oska asju selgitada,” meenutab Julia. Hiljem uurides selgus, et arst ei olnud Julia vaimupuudest teadlikki.

„Kui ta meile 24. jaanuaril helistas, ütles ta, et Dmitri joob juba mitmendat päeva, poiss ei saa pideva joomise ja suitsetamise tõttu samas ruumis magada,” räägib päästearmeelane Anya Henderson. „Ta ütles, et Dmitri oli teda peksnud. Aga kuna ta kohutavalt kartis, siis ta palus, et me temaga ühendust ei võtaks. Viimaks ta tuli. Kolm päeva hiljem, kui Dmitri oli päevasel ajal kodust ära. Ta oli väga halvas seisus, nägi välja väga alatoidetud ja haiglane.”

„Meie organisatsioonile on selge, et see mees on kasutanud Juliat ära kõige julmemal ja südametumal viisil, eirates täiesti nii tema kui ka tema poja elu,” sõnab Daniel Henderson. „Dmitri hoidis teda ja ta poega täielikus vaesuses, lõikas nad ära lähedastest ning hoidis neid pideva hirmu all.”

Julia sai nüüd esimest korda elus endale pangakaardi ja enda kätte oma töövõimetuspensioni ning käis koos turvapaiga tugiisikuga kohvikus. Kui saiakesed ja tee ostetud, oletas Julia, et nüüd on raha otsas. Suur oli tema üllatus, kui selgus, et sellest rahast jätkub veel paljukski. Ja et hea korralduse korral saaks ta iseseisvalt ja rahulikult omaette korteris elada. „Ma tundsin, et ma olen nagu mingi ese, kui elasin seal temaga. Ma tahan tunda, et ma olen inime­ne,” ütleb Julia.

Dmitri kriminaalasi jõuab kohtusse tõenäoliselt juba märtsis. Milles täpselt talle süüdistus esitatakse, kas prostitutsiooni vahendamises, orjastamises või veel milleski muus, ei soovitud prokuratuurist praegu veel öelda.

Julia nimel on sisse antud lahutus, kohus on määranud Dmitrile lähenemiskeelu.

Sotsiaaltöötajad probleeme ei näinud

•• Eesti Päevaleht küsis selgitust Lasnamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhatajalt Tauno Prulilt, kes ei soovinud otse suhelda ja saatis vastused kirja teel linnaosa avalike suhete nõuniku kaudu.

•• Kirjavahetusest selgub, et sotsiaaltöötajate hinnangul oli selles peres kõik korras. „Pärast esimest mei­le saabunud teadet selle naisterahva kohta käis Lasnamäe sotsiaaltöötaja korteris kodukülastusel. See oli keskmises korras, lapsel oli kõik eluks vajalik ja palju mänguasju. Lapsega käidi psühholoogi ja logopeedi juures. Lasnamäe sotsiaalhoolekande osakond suunas pere Tallinna perekeskuse teenusele, et aidata kaasa naise sotsiaalsete oskuste arenemisele, probleemide teadvustamisele ja lahendamisele. Perekeskuse töötajad külastasid neid mitu korda kuus, sealhulgas oli ka etteteatamata külastusi, nõustasid ning suhtlesid telefonis. Peret aitas igapäevaelus ka mehe ema,” seisab meilis.

•• Kas ei tundunud vastuvõetamatu, et samas korteris elasid mees, kes oli kahtlustatav oma naise müümises, ja väike laps? Vastusest selgub, et sotsiaalosakond oli sellest küll teadlik, kuid ei näinud selles otsest ohtu emale ega lapsele.

•• Lasteaiakohta pole Julia pojal aga sellepärast, et selle organiseerimine võtab aega, nüüd on poiss järjekorda võetud.

•• „Meie sotsiaaltöötajad andsid perele rahaasjades nõu. Nad said näiteks korduvalt soojusenergia hinnatõusu kompensatsiooni, samuti vee hinnatõusu kompensatsiooni. Neile maksti ravimitoetust ning nad said abimakarone ja toidupanga abi. Otsest järelevalvet mehe ja naise rahakasutuse üle sotsiaalhoolekande osakond siiski teostada ei saa,” vastati küsimusele pere rahaasjade seisust.

•• „Mis puutub abielusse, siis ei saa lastekaitsjad seda kuidagi takistada. Naist pole tunnistatud teovõimetuks. Perekeskuse töötajate sõnul oli naine abielu üle väga õnnelik ning näitas fotoülesvõtteid pulmadest, perepiknikust ja Ermitaaži külastusest,” seisab vastuses. „Isaduskannet saab muuta ka meie teadmata.”

Julia kirjeldab

Tallinna perekeskus on asutus, kuhu linn suunab n-ö probleemsed perekonnad. Pered käivad seal päevastel visiitidel, aga keskuse töötajad teevad ka kodukülastusi.

Kui vestleme Juliaga nelja silma all, kinnitab ta, et kui perekeskuse sotsiaaltöötaja Monika Lehismets neil külas käis, rääkis ta peamiselt Dmitriga.

„Ta juhendas teda, kuidas politseiga asju ajada ja dokumente täita,” ütleb Julia. „Monika käis alati siis, kui meil oli kõik hästi, päeval käis tavaliselt. Siis oli Dmitri ka hea.”

„Ükskord oli Dmitri väga purjus ja kuri minuga, siis ma ütlesin, et ma räägin Monikale ära, ta pidi järgmine päev tulema. Dmitri helistas Monikale ja ütles, et ärgu tulgu homme, et meil on paha päev. Monika ei tulnudki.”

„Ma kartsin Dimat, ta ähvardas mu maha lüüa ja karjus kogu aeg. Poja peale ka. Monikale ta keelas neist asjadest rääkida. Ma näitasin Monikale meie fotoalbumit, Monikaga oli meil tore suhelda. Prostitutsioonist ma temaga ei rääkinud. Dima oli alati kodus, kui Monika käis. Mul endal ei olnud Monika telefoninumbrit ega kellegi numbrit, kellele kriisi ajal helistada.”

„Ükskord tulistas Dmitri kodus õhupüssiga, mille ta ostis. Mul tuli pükste sisse auk. Poeg nägi ka seda.”

„Ükskord sain peksa, sest olin autot valesti lumest puhastanud.” Perekeskusse sõidutas Juliat alati Dmitri ja tuli temaga sinna kaasa.

Julia helistas oma orjuse ajal politseinumbril 110 ja sellest on olemas kõnede väljavõtted, kuid ta ei saanud sealt abi. Kui alga­tati kriminaalasi, esitas Julia Harju maakohtusse avalduse riigi õigusabi korras advokaadi saamiseks, kuid see jäeti rahuldamata. Selgitusteta.

Kommentaar

Maarika Pähklemäe

Julia esindaja õigusbüroost

M. Pähklemäe Law Office

Lastekaitsetöötaja, kes perega tegeles, teadis kõiki asjaolusid ja ei tegutsenud siiski mitte lapse huvides. Puudega isikutega töötamisel on lastekaitsetöötajatel võimalik pöörduda erialaspetsialistide poole. Kõnealusel juhul ei saa nõustuda, et lastekaitsetöötajad tegid kõik endast sõltuva, sest vastasel korral ei oleks asi prokuratuuris ja kohtus.

Sotsiaaltöö ei olnud sisuliselt suunatud lapse huvide kaitsmisele. Perega tegelenud inimesed on soodustanud lapse alaarendamist.

Et selline juhtum üldse on kohtumenetluses, on näide sellest, kui ebaterves ühiskonnas me elame ja kui kaitsetud on puudega isikud ning et lastekaitsetöötajate tegevus vajab täiendavat järelevalvet ja kvalifikatsiooni kontrollimist.

 

ENÜ: 100 aastat naiste õigusi: ebavõrdsus ja vaesus jätkuvalt mureks

Parlament tähistas 8. märtsil rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva, arutades ja hääletades kahte naiste õiguste komisjoni poolt koostatud raportit: esimene neist puudutab soolist võrdõiguslikkust ja teine naiste vaesust. Samuti võeti vastu tervisealase ebavõrdsuse vähendamist käsitlev raport.

"Euroopa Parlamendis on liiga vähe naisi – 35% – sellest ei piisa, ehkki seda on rohkem kui rahvusparlamentides. Rahvusparlamendid peavad hoolitsema selle eest, et EP-s oleks rohkem naisi. Liikmesriigid peaksid seetõttu võtma vastu vastavad otsused ning õigusliku raamistiku, mis suurendaks naiste osakaalu EP-s," ütles EP president Jerzy Buzek rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva tähistamise tseremoonial.

Sõna võtsid ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Ungari eesistumise esindaja Enikő Győri, naiste õiguste komisjoni esimees Eva-Britt Svensson (GUE/NGL, Rootsi) ning fraktsioonide esindajad.

Ebavõrdsusega võitlemine

Vajadus vähendada sugudevahelisi palgaerinevusi, suurendada naiste osakaalu vastutavatel ametikohtadel ning suurendada naiste tööhõivet on peamised eesmärgid, mis tuuakse välja raportis "Sooline võrdõiguslikkus Euroopa Liidus aastal 2010". Lisaks tuuakse Mariya Nedelcheva (Rahvapartei, Bulgaaria) poolt koostatud raportis esile vajadus laiendada lastehoiuteenuseid ning parandada lastega seotud puhkusi. Raporti poolt hääletas 366, vastu 200 ja erapooletuks jäi 32 saadikut.

Raportis öeldakse ka, et Euroopa Liidu SKT suureneks 30% võrra kui naiste tööhõive, osalise tööajaga töötamise ja tootlikkuse näitajad oleksid meeste näitajatega sarnased.

Vaid 3% suurettevõtete juhtkonna eesotsas on naine. Liikmesriigid peaksid seetõttu rakendama tõhusaid meetmeid, nt kvoodid, et tagada naiste suurem esindatus börsil noteeritud suurettevõtetes ning ettevõtete juhtkondades üldse. Eeskujuks tuuakse siin Norra, Hispaania ning Prantsusmaa.

Parlamendiliikmed nõuavad lisaks siduvate eesmärkide seadmist, et tagada naiste ja meeste võrdne esindatus, samuti tuleb teha täiendavaid jõupingutusi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Võrdse palga seadusandluse jõustamine

Naiste ja meeste palga erinevus on Euroopa Liidus keskmiselt 18% ja ühes liikmesriigis isegi 30%, ütlevad saadikud ning nad paluvad ELi liikmesriikidel rakendada nõuetekohaselt õigusakte, mis nõuavad võrdset palka võrdse töö eest, ning paluvad komisjonil kohaldada sanktsioone liikmesriikide suhtes, kes seda ei tee.

Vaesuse kõrvaldamine

85 miljonit eurooplast elab allpool vaesuspiiri ja 17% kõigist naistest ELi 27 liikmesriigis elavad vaesuses, märgivad saadikud Rovana Plumbi (Sotsiaaldemokraadid, Rumeenia) poolt koostatud teises raportis. Makromajandus-, raha-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitika tuleks läbi vaadata, et tagada naiste jaoks miinimumsissetulek ning majanduslik ja sotsiaalne õiglus, ütlevad saadikud. Raport võeti vastu kätetõstmisega.

Majanduskriis võib suurendada tervisealast ebavõrdsust ELis

Edite Estrela (Sotsiaaldemokraadid, Portugal) koostatud resolutsioonis juhib parlament tähelepanu vajadusele säilitada ja parandada üldist juurdepääsu tervishoiusüsteemidele ja taskukohasele tervishoiule. Rohkem tuleb arvestada haavatavate gruppide erivajadustega, nt naiste, vanurite, dokumentideta sisserändajate ja rahvusvähemuste vajadustega. Raporti poolt hääletas 379, vastu 228 ja erapooletuks jäi 49 saadikut.

2007. aastal varieerus ELis meeste eeldatav eluiga sünnihetkel liikmesriigiti 14,5 aasta võrra, samas kui naiste puhul oli see näitaja 8,3 aastat.

Loe lähemalt http://www.europarl.europa.eu/news/public/focus_page/008-114496-001-01-01-901-20110228FCS14493-01-01-2006-2006/default_p001c005_et.htm  

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua pöördumine Riigikogu XII koosseisu liikmete poole. 8. märts. 2011

Täna, rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeval, pöördume vastvalitud Riigikogu liikmete poole üleskutsega moodustada Euroopa Parlamendi ja paljude rahvusparlamentide eeskujul Riigikogus soolise võrdõiguslikkuse komisjon selleks, et toetada ühiskonna arengut ja vähendada naiste ja meeste ebavõrdsust. Üheks murettektitavaks näiteks on naiste vähene ja kahanev esindatus Riigikogus.

Riigikogusse valitud naistele teeme ettepaneku taastada Riigikogu Naiste Ühendus, nagu see tegutses 1990ndatel.

Kord aastas tuleb Riigikogus kõrvuti teiste riiklikult tähtsate küsimustega arutada ka soolise võrdõiguslikkuse olukorda Eestis.

Kutsume koalitsiooniläbirääkimistel osalevaid erakondi seisma hea selle eest, et moodustatava valitsuse liikmetest oleks vähemalt kolmandik naised.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua seminaril

8. märtsil 2011
Tallinnas, Euroopa Liidu majas

Lisainfo: www.enu.ee

Iseseisev, kuid alaväärtustatud ja -makstud (Eesti) naine. Autor: Mare Tralla , kunstnik

Eesti mees ei pea vastama soorollidele, mida traditsiooniline maailmapilt nõuab. Tal ei ole muret, ta võib lihtsalt nautida oma vabadust ja tunduvalt paremat majandusolukorda.

Tõsiasi, et kultuurisfääris on enamik töötajatest naised, ei ole mingi uudis ega pelgalt Eesti fenomen. Nii kodus kui ka mujal on kultuurierialade palgad teiste valdkondade omadest sageli väiksemad. Väga tihti teevad selle valdkonna professionaalid, soost olenemata, tööd tasustamata – entusiasmist ja pühendumusest. Erinevuseks on, et mujal arenenud maailmas kehtib naiste ülekaal eelkõige kultuuri põhitööjõu, aga mitte tippjuhtide seas. Suuremat osa maailma juhtivatest kultuuriinstitutsioonidest juhivad mehed. Eestis on aga suur osa kultuuriinstitutsioonide juhtidest naised, sest isegi sellel tasandil ei väärtustata nende tööd piisavalt.

Kunst küttimisest vabal ajal?
Kultuur ja kunst on iga ühiskonna lahutamatu osa – olgu see kultuur väike või suur, enam või vähem rahvuslikult ja rahvusvaheliselt hinnatud, professionaalsem või ebaprofessionaalsem. Ühiskonna kõik liikmed on kultuuri tarbijad, isegi kui nad ei külasta näitusi, muuseume, teatrit, kontserte ega loe raamatuid jne. Kultuurist ja kunstist mõjutatu ümbritseb meid ühel või teisel moel kõikjal. Tuletagem ka meelde, et Eesti vabariiki ega meie iseseisvust poleks Eesti kultuuri ja kunstita. Ilma kunsti ja kultuuri ühendava jõuta poleks see kunagi reaalsuseks saanud.
Paraku on kultuuri nähtamatu kõikjal eksisteerimine osaliselt ka põhjus, miks selle valdkonna tegevus on kõikide muude valdkondade tööst madalamalt tasustatud. Selle töö tulemust ei ole võimalik lihtsalt mõõta – sellel pole kilosid, ruutmeetreid ega gigabaite.
Kui meie esivanemad koopa seintele pilte maalisid, võeti selleks kulunud aeg küttimise, taimede kogumise, liigi jätkamise, ehitamise ja muu sellise arvelt. Ka kõige raskematel aegadel on inimene loonud kunsti ja kultuuri – sellest võiks ju teha järelduse, et ka kultuuri loomine ja tarbimine on meie liigile ellujäämiseks vajalik.
Seega selleks, et Eesti ja eestlased säiliksid, mis on riigi olulisim prioriteet, peaks valitsus kõige enam muretsema selle pärast, et meie kultuur areneks, oleks konkurentsivõimeline, mitmekesine ning inimväärselt väärtustatud. Ainult selliselt arendades ja toetades on võimalik kultuuri ja rahvust säilitada ja hoida eestlasi muuseumieksponaatideks muutumast.

Naise rahvuslik ülesanne – sünnitada
Kahjuks suhtutakse Eesti riigis ja ühiskonnas kultuurivaldkonda kui ho­bisse. Millessegi, mis on iga tegija eralõbu, mida tollel lubatakse teha, kui muud, näiliselt olulisemad füüsilise ellujäämise tegevused, nagu küttimine ja liigi jätkamine, on sooritatud.
Suhtumine kultuuri ja kunsti on Eestis väga sarnane ja otseselt seotud üldise suhtumisega naisesse, kus naise väärtust ühiskonnale mõõdetakse laste arvuga naise kohta. Kuivõrd naise peamine rahvuslik ülesanne on sünnitada ja laste eest hoolitseda, nähakse kõike muud, millega naine tegeleb, hobina ning selle eest pole vaja elamisväärset palka maksta.
Seega on kultuurierialade madalad palgad seotud topeltstigmaga. Esiteks sellega, et kultuuri ja kunsti ei nähta ellujäämiseks esmatähtsa valdkonnana. Teiseks sellega, et enamik selles valdkonnas töötajaid on naised, kelle ühiskondlik põhiülesanne on midagi muud kui rahaga tasustatav töö.
Aga millega seletada, et kultuuri ja kunsti valdkonnas, eelkõige seda laiemale publikule vahendavatel aladel töötavad peamiselt naised? Siin on palju ajaloolisi põhjuseid, millest ühes artiklis pole võimalik pikalt kirjutada. Need on seotud traditsiooniliste arusaamadega nai­se rollist, kus kõrg- ja keskklassi naistel oli lubatud väljaspool kodu osaleda kunsti ja kultuuri tarbimises ning sellest huvitumine ei olnud ilmtingimata konfliktis meeste huvivaldkondadega.
Kultuurisfäär oli üks aladest, kus naistel õnnestus osaleda loojatena varem kui muudes sfäärides. Veel enamgi – paljud kultuuri­ilmingud kasvasid välja vabatahtlikust kollektiivsest tegevusest, milles naised said aktiivselt osaleda, sageli küll vaid mehi toetades. Lau­lude, lugude, rahvatarkuste, mängu­de, tarbeesemete loomise, tantsude jmt kaudu on naise roll olnud edastada kultuuritraditsioone põlvkonnalt põlvkonnale.
Seega on kultuurisfäär naistele tuttav, nad tunnevad end seal mugavalt. Neil ei ole seal tegutsemiseks tavaliselt vaja ennast tõestada ja oma õiguste eest võidelda.
Aastaid tagasi võitlesin ühe oma naisalluva palganumbri eest, soovides, et talle makstaks meeskolleegiga võrdset või isegi suuremat palka. See naine tegi mehest mitu korda enam tööd ja tema kvalifikatsioon oli poole suuremat palka saavast meeskolleegist tunduvalt parem. Ülemus vastas, et pole vaja – ta ei lähe siit ju kusagile, aga mees võib lahkuda kommertssfääri, mistõttu peab talle maksma rohkem, hoolimata tõsiasjast, et tema töö pole nii efektiivne kui naisel.

Mehele mugav
See lugu illustreerib levinud suhtumist kultuuri ja naistesse. Neile ei ole vaja rohkem maksta, sest nad ei lähe ju kusagile mujale. Mehed ei tule massiliselt kultuuri­sfääri madalapalgalistele ametitele. Mitte ainult palganumbri pärast, vaid ka kultuuri marginaalse ühiskondliku staatuse tõttu. Tavateadvuses on kultuuriametid naiste­töö ja Eesti meestekeskses ühiskonnas üks enesest lugupidav mees endale sellist ametit lubada ei saa. Naistetöö on jällegi traditsioonilises meestekeskses maailmas vaadeldav hobina, mille eest pole vaja maksta elamisväärset palka, sest perekonda peab üleval mees. Paraku ei ole selline peremudel Eestis kuigi levinud!
Eesti naine on suhteliselt iseseisev isegi siis, kui ta saab alla minimaalseks toimetulekuks vajalikku palka. Kusjuures see on mugav eelkõige mehele, sest tema ei pea vastama soorollidele, mida traditsiooniline maailmapilt nõuab. Tänu naiste iseseisvusele ei pea Eesti mees tundma vastutust selle eest, kuidas naine tema laste kasvatamisega hakkama saab. Tal ei ole seda muret, mis sunniks teda elama ühe naisega terve elu, hoolitsedes nii laste kui ka naise eest, ta võib lihtsalt nautida oma vabadust ja tunduvalt paremat majandusolukorda.
Naised samas hoiavad kinni elusfäärist, kus nende tööd keegi ei ohusta, sest see on nii kehvasti tasustatud, hoolitsevad kuidagi nii iseenda kui ka laste eest ning lisaks kannavad oma õlgadel Eesti kultuuri säilimise tohutut koormat.

Õpetajate Leht, Reede, 4. märts 2011: http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=5025

Siiri Oviir kutsub kokku Arteri naistevalitsuse.

Laupäeval, 5. märtsil kohtub Euroopa Parlamendi liikme Siiri Oviiri eestvõttel Postimehe Arteri eelmisel laupäeval välja pakutud naistevalitsus.

Arteri koostatud valitsuse koosseis: peaminister Siiri Oviir, välisminister Marianne Mikko , siseminister Marika Priske, regionaalminister Urve Palo, sotsiaalminister Liisa Pakosta, justiitsminister Kaja Kallas, põllumajandusminister Keit Pentus, rahandusminister Tiina Mõis, haridusminister Katrin Saks, majandusminister Signe Ratso, kultuuriminister Ene-Liis Semper, kaitseminister Kadri Simson, keskkonnaminister Barbi Pilvre.

Eelolevate valimiste valguses tuleb kohtumisel kõneks naiste osakaal Eesti poliitikas ja tulevikuväljavaated selles küsimuses, soolise võrdõiguslikkuse teema Eesti parlamendis ja erinevaid parteisid esindavate naispoliitikute koostöö.

Kohtumine toimub restoranis Liisu Juures: «Sest meie valitsusel veel oma nõupidamisruumi ei ole,» naljatles Oviir. Kohtumise tulemusena näeb Oviir riigikokku pääsevate naiste kokkuhoidmist. «Ma arvan, et pooled nendest ministritest on kindlasti tulevases riigikogus ja taastavad naiste ühenduse, mis meil töötas sellel ajal, kui mina riigikogus olin.»

Oviir märkis, et kohtumisel püütakse leida võimalikke lahendusi, mida teha palgalõhede kaotamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise suunas: «Miks ei võiks olla soolist võrdõiguslikkust paremini taotlev komisjon, sest see on nii meeste kui naiste küsimus.»

Arteri naistest koosneva valitsuse koostas ajakirjanik Priit Pullerits koos kolleegidega.

Toimetas Heleriin Adelbert
http://naine.postimees.ee/?id=397453

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua kiri varivalitsusele

V.a. proua tulevane peaminister Siiri Oviir.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) analüüsis kuue suurema erakonna (Eesti Keskerakond, Eesti
Reformierakond, Eestimaa Rahavaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
valimisplatvorme soolise võrdõiguslikkuse aspektist.

V.a. proua tulevane peaminister Siiri Oviir

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) analüüsis kuue suurema erakonna (Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahavaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond) valimisplatvorme soolise võrdõiguslikkuse aspektist.

Meie eesmärgiks oli välja selgitada, missuguseid eesmärke ja meetmeid kavandavad erakonnad järgmistes valdkondades:

Naiste ja meeste võrdväärne majanduslik toimetulek;
Töö- ja pereelu ühitamine;
Naiste ja meeste esindatus otsustustasanditel;
Naiste vastu suunatud vägivalla lõpetamine;
Sooliste stereotüüpide ületamine ühiskonnas.

Analüüsi kokkuvõte on esitatud ENÜ veebilehel http://www.enu.ee/lisa/news_94_Valimisprogrammide%20analyys%202011.pdf  .

Töö tulemusena on heameel tõdeda, et kõigi erakondade valimisplatvormides on ühel või teisel kujul puudutatud soolise võrdõiguslikke saavutamise meetmeid, mis kõigi erakondade ideid koondava ühtse tegevuskavana järgmiseks neljaks aastaks võimaldaks saavutada märkimisväärse edasimineku
soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud teeb erakondadele ettepaneku algatada valimiste järgselt soolise võrdõiguslikkuse saavutamise võtmeküsimuste lülitamine koalitsioonilepingusse, milles ühtlasi näha ette riikliku soolise võrdõiguslikkuse strateegia väljatöötamine ja ellurakendamine.

Esitame omapoolse panusena loetelu olulisematest eesmärkidest ja meetmetest, mis põhinevad tänastel erakondade seisukohtadel ning on lisatud käesolevale kirjale.
Need on läbi arutatud Eesti Naisteühenduste Ümarlaua poolt 12. veebruaril 2011.

Loodame siiralt, et erakonnad mõistavad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamise strateegilist olulisust eesti rahvuse ja kultuuri säilimiseks ning astuvad konkreetseid samme naisi ja mehi ning nende panust ühiskonna- ja majandusellu võrdselt väärtustava ühiskonnani jõudmiseks.

Loodame ka, et võtate meie ettepanekud arutusele oma tulevase valitsuse esimesel kokkusaamisel 5. märtsil.

3. märtsil 2011

Laine Tarvis, ENÜ eesistuja
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär

Eesti soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgid ja meetmed aastateks 2011-2015

Eesti suuremate erakondade valimisplatvormide analüüsi käigus selgusid erakondade poolt soolise ebavõrdsuse vähendamisele suunatud eesmärgid ja meetmed, samuti meetmed, mis otseselt või kaudselt puudutavad soolise ebavõrdsusega seotud ilminguid tööturul, perepoliitikas, sotsiaalkindlustuses, hariduses, inimõiguste kaitstuses jms.

Erakondade lubadused on rühmitatud vastavalt EL liikmesriikidele kehtivatele soolise võrdõiguslikkuse strateegilistele eesmärkidele ja prioriteetsetele valdkondadele.

Enamik allpool toodud ettepanekutest sisaldub ühel või teisel moel erinevate erakondade 2011. aasta valimisplatvormides.

Lisatud on mõned ENÜ ettepanekud (kaldkirjas), võttes eeskujuks teiste riikide positiivseid kogemusi ja ka erinevate erakondade platvormides toodud analoogseid meetmeid Eesti ühiskonna kitsaskohtade lahendamiseks.

Naiste ja meeste võrdse majandusliku sõltumatuse saavutamine

Kindlustada kehtivate seaduste täitmine. Selleks, et iga tööandja maksaks oma nais- ja meestöötajatele võrdväärse töö eest võrdset palka, anda Tööinspektsioonile tagasi vastav järelevalveõigus.

Toetada õiglase palgapoliitika juurutamist Eestis. Õiglase palgapoliitika põhimõtete järgi (Euroopa Sotsiaalharta art. 4) peab enamus Eesti töötajatest (90%) saama palka vähemalt 60% Eesti keskmisest palgast. Alampalk ei tohi jääda alla 45% keskmisest palgast, et vältida suurenevaid palgalõhesid.

Töötada rahvusvahelisele kogemusele tuginedes välja töö väärtuse hindamise metoodikad, mida tööandjad saavad kasutada organisatsioonisiseste palgapoliitikate väljatöötamiseks. Muuta töö tasustamise alused läbipaistvaks ja palgad ettevõtte/ asutuse/organisatsiooni siseselt avalikuks.

Algatada diskussioon soolist palgavahet arvestava indeksi alusel makstava riikliku toetuse kohta, mida makstakse ettevõtetele sektoreis, kus töötavad valdavalt naised. Eesmärgiks oleks väärtustada naiste tehtavaid töid ning kompenseerida kulutusi palga kasvule, ilma et ettevõte ei peaks seetõttu konkurentsivõimes kaotama.

Käivitada toetusprogramm ( EL struktuuritoetuste vahenditest?), mis toetaks naisettevõtjate töö- ja pereelu ühitamist mikro- ja väikeettevõtluses ja aitaks ettevõtluse alustamisel, sh aidata välja töötada ja üles ehitada süsteem, kus naisettevõtja saaks oma ettevõttest eemalviibimise perioodil kasutada asenduspersonali, toetada sellise asenduspersonali väljaõpet.

Luua riikliku elatise tagamise fond nende perede toetuseks, kus lahutatud või perega mitte koos elav vanem ei maksa lapsele elatisraha. Riik tegelegu ise hiljem kohuslaselt summade sissenõudmisega.

Võimaluste loomine töö, isikliku ja pereelu paremaks ühitamiseks

Võimaldada vanemahüvitise kasutamist senisest pikema perioodi jooksul nii, et vanemahüvitise kogusumma ei kahane ja vanemahüvitise perioodi kestvus päevades ei muutu, sest praegune vanemahüvitise süsteem hoiab emad liiga jäigalt tööturult eemal ning ei lase peredel endil otsustada, kuidas parimal viisil ühitada töö- ja pereelu. Muuta peresõbralikumaks haige lapse hooldamise võimalused.

Taastada tasustatud 10-tööpäevane isapuhkus. Kaaluda võimalust lapsehoolduspuhkuse raaames ette näha teatud kindel päevade hulk, mida on võimalik saada ainult isadel.

Aidata kaasa perede heaolule, pakkudes täiendavaid meetmeid töö- ja pereelu paremaks ühitamiseks nii naistele kui ka meestele, ennekõike arendades lastehoiuteenuse kõrval ka teisi peredele suunatud teenuseid, sh koduhooldust ja telemeditsiini ning luues täiendavaid võimalusi eakate kvaliteetseks päevahoiuks.

Luua riiklikult toetatud pikapäevakoolid, et vähemalt 1.–6. klassi õpilastele oleks tagatud turvaline ja arendav keskkond, tundideks valmistumine ja huvitegevus kooli juures. Tagada igale lapsele kooliks ettevalmistus ja soovijatele lasteaiakoht.

Käivitada programm (EL struktuuritoetuste vahenditest?) ettevõtlustoetuste andmiseks tööandjale, kelle ettevõttes töötab eelkooliealiste laste vanemaid, et korraldada lapsepuhkuselt naasvatele vanematele vajalikku täiend- ja ümberõpet, tagada väikelaste vanematele osaajaga töötamise võimalus või paindlik töögraafik ja teha muid vajalikke ümberkorraldusi.

Naiste ja meeste võrdse osaluse edendamine otsuste vastuvõtmise tasandil.

Sätestada ja tagada, et Riigikogus arutusele tulevatele olulisematele seaduseelnõudele lisab esitaja analüüsi selles kavandavate muutuste sotsiaalsete mõjude kohta, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse vaatekohast.

Edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis poliitikavaldkondades ja poliitilistes tegevustes.
Seada eesmärgiks, et kõigis esinduskogudes on ühe sugupoole esindajaid vähemalt 40%.

Tagada üleriigilistele kodanikeühendustele, sh naisorganisatsioonidele, sõnaõigus Riigikogu komisjonide töös. Suurendada Riigikogu töö demokraatlikkust ja avatust, võtta seadusandlikud otsused vastu toetudes avalikule arutelule ja mõjude analüüsile ning kaasates otsuste
ettevalmistamisse kodanikuühenduste esindajad ja asjatundjad.

Soolise vägivalla ja inimkaubanduse kaotamine

Tõsta elanike arusaamu sellest, et riigipoolne eluterve keskkonna ja inimeste põhiõiguste kaitse peab ulatuma ka koduseinte vahele.
Tagada seaduste toimimine, mis tõhustavad võitlemist perevägivallaga. Sätestada norm, mille kohaselt kodust peab lahkuma vägivallatseja, mitte kannatanu.

Ennetada perevägivalda ja aidata hättasattunuid. Tagada, et ohvreid koheldaks professionaalselt ja suure empaatiavõimega igal pool: politseis, kohtus, koolis, sotsiaaltöötajate poolt. Kindlustada selleks töötajatele asjakohane koolitus. Suurendada turvalisusteenuseid osutavate kodanikeühenduste, muuhulgas naiste varjupaikade, rahastamist.

Täiendada seadusi, et paremini kaitsta inimkaubanduse ohvreid ning karistada selle organiseerijaid ja algatada debatt ühiskonnas selleks, et vääteona karistada seksi ostmist.

Soostereotüüpide kaotamine ühiskonnas

Võtta eeesmärgiks Eesti hariduse viimine Põhjamaade tipptasemele.

Soostereotüüpide taastootmise vältimiseks lülitada soolise võrdõiguslikkuse temaatika õpetajakoolitusse, sh lasteaiaõpetajate koolitusse.

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 10st lähtuvalt aitada tagada olukord, kus õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud aitavad kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. Seega tuleks tagada pedagoogilise kaadrile selle ülesande täitmiseks vajalikud koolitused ja soostereotüüpe süvendavate õppematerjalide kasutuselt kõrvaldamine.

Lähtuda põhimõttest ja seadusnormist, mille kohaselt tuleb kõikide poliitiliste meetmete ja programmide puhul lähtuda naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestada, kuidas meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.

EUROOPA KOMISJONI PRESSITEADE. Brüssel, 4. märts 2011

Euroopa esimesel võrdse palga päeval tuuakse esile palgaerinevus ELis.

Euroopa Liidus saavad naised kogu eluea jooksul keskmiselt 17,5% väiksemat palka kui mehed. Seda ehmatavalt suurt erinevust toonitatakse homme esimesel Euroopa Liidu võrdse palga päeval, mida tähistatakse just enne rahvusvahelist naistepäeva.

Võrdse palga päev on 5. märtsil sellepärast, et alles selleks päevaks saavutavad naised 2011. aastal meeste eelmise aasta palgataseme. 97 miljonit Euroopa naist töötab alates 1. jaanuarist, kuid reaalselt hakatakse neile palka maksma alles sellel nädalal.

Võrdse töö eest võrdne tasu on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid. Kahjuks on aga naiste ja meeste palgaerinevuse vähendamine võtnud aega: 2008. aasta andmete kohaselt ulatuvad palgaerinevused 5 protsendist Itaalias 30 protsendini Eestis. See näitab, et olukord tööturul on endiselt väga ebavõrdne.

Tänu ELi ja liikmesriikide võrdse tasustamise eeskirjadele on vähenenud otsese diskrimineerimise juhtumid, mis on seotud sama tööd tegevate meeste ja naiste erineva tasustamisega. Kuid palgaerinevus ei piirdu ainult sellega, vaid peegeldab jätkuvat diskrimineerimist ja ebavõrdsust tööturul.

Palgaerinevus vähendab naiste kogu eluea jooksul saadavat sissetulekut, mis ühtlasi tähendab ka naiste madalamat pensioni. Sellest tulenevalt ähvardab vaesusoht eakaid naisi tõenäolisemalt kui mehi: 65aastastest ja vanematest naistest on vaesusohus 22%, samas kui meeste puhul on see näitaja 16%.

Eelmisel aastal avaldatud Eurobaromeetri soolist võrdõiguslikkust käsitleva uuringu kohaselt usub 62% eurooplastest, et mitmes ühiskonnaelu valdkonnas esineb endiselt soolist ebavõrdsust. 82% vastanutest arvas, et meeste ja naiste palgaerinevus tuleks kiiremas korras kaotada ja 61% väitis, et soolise võrdsuse edendamisel on oluline roll ELi tasandi otsustel. Uus meeste ja naiste palgaerinevuse online-kalkulaator (http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=835&langId=en)  võimaldab töötajatel ja tööandjatel palgaerinevust oma silmaga näha.
 
Lisateave: 
Sooline võrdõiguslikkus ELis: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=418
Meeste ja naiste palgaerinevusi käsitlev kampaania: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=681  
Pressiteate täistekst: http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/11/255&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en  

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Telefon: 626 4400; 522 7115; 518 0767

Tasuta psühholoogiline ja sotsiaalnõustamine puuetega inimestele, puuetega laste vanematele ja hooldajatele

Tallinna Puuetega Inimeste Koda pakub puuetega inimestele ning puuetega laste vanematele ja hooldajatele tasuta:

 

1) psühholoogilist nõustamist

 

Milliste küsimustega võib psühholoogi poole pöörduda?

 

otsustamisraskused, valikuküsimused,

ülepinge ja kurnatusega seonduvad probleemid, keerulised suhted, suhtlemisraskused, elukriisid,

meeleoluhäired: pikaajaline kurbus, ärrituvus, närvilisus, rahulolematus praeguse elu- või töökorraldusega, töökoha kaotamine, jne

 

PS. Lisaks on võimalik täita professionaalseid psühholoogilisi teste ning saada tagasisidet oma võimete, isiksuse ning tööalaste eelistuste kohta (karjäärinõustamine)

 

2) sotsiaalnõustamist

 

Milliste küsimustega võib sotsiaaltöötaja poole pöörduda?

 

töövõimetuspensioni ja puude raskusastme taotlemine, teenuste (transport, haridus, rehabilitatsioon, tööhõive, jmt) kasutamine, toetuste ja soodustuste taotlemine, abivahendite taotlemine, hooldaja määramine, sotsiaalabi saamine, jne

 

 

Nõustamised toimuvad nii eesti kui vene keeles ja on sihtgrupile tasuta.

 

Registreerumine: Külli Urb, tel 55 672 585; e-post: kylli@tallinnakoda.ee

 

Tasuta sotsiaal- ja psühholoogilist nõustamist pakutakse Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekti “Tööotsija tööriistakast – abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale” raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

 

 

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Endla 59, 10615 Tallinn

Telefon: 656 4048

e-post: koda@tallinnakoda.ee

http://www.tallinnakoda.ee

Eesti tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku list 2010-12-16

20. oktoobril toimunud Eesti tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku kohtumisel tegid võrgustiku liikmed ettepaneku ühtse listi loomiseks, et liikmetel oleks võimalus omavahel jagada tööalase soolise võrdõiguslikkuse infot. Nüüdseks loodud list hõlmab nii võrgustiku liikmeid kui teisi teema vastu huvi tundvaid isikuid ning on mõeldud kõigile, kes on huvitatud tööalase soolise võrdõiguslikkuse edendamisest ning soovivad sellesse mingil moel panustada või teevad seda juba. Käesolev list on seega heaks võimaluseks jagada teistega häid linke, üritusi, loenguid, tööpakkumisi, raamatuid jms.

Infoks siinkohal ka lühiülevaade võrgustiku olemusest ning 8.07.2008 asutajaliikmete poolt allkirjastatud võrgustiku loomise kokkulepe.

Eesti tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustik loodi 8. juulil 2008. a. 25 organisatsiooni ning üksikisiku osalusel.

Võrgustik on mitteformaalne organisatsioon, mis koondab vabatahtlikkuse alusel tööandjaid avalikust, era- ja mittetulundussektorist, töötajate esindajaid, sotsiaalpartnereid, soolise võrdõiguslikkuse eksperte ja teisi isikuid, kes on huvitatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamisest tööelus ning soovivad selle nimel koostööd teha.

Võrgustiku liikmete ühisseisukohad ning võrgustiku eesmärgid on esitatud võrgustiku loomisel allkirjastatud kokkuleppes, mis jääb ka tulevikus võrgustiku tegevuse alusdokumendiks.

Võrgustiku president on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper.

Võrgustiku tööd toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel ellu viidavast programmist „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010”.

EESTI TÖÖALASE SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE VÕRGUSTIKU LOOMISE KOKKULEPE

Meie, allakirjutanud organisatsioonid ning üksikisikud,

oleme seisukohal, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamine tööelus aitab kaasa ühiskondlikule ning majandustegevuse arengule Eestis ja peame seetõttu vajalikuks astuda samme soolise ebavõrdsuse kaotamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tööelus ning edendada koostöös teiste organisatsioonidega soolist võrdõiguslikkust ühiskonnas laiemalt.

Sellest lähtuvalt oleme otsustanud luua Eesti tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku, mille eesmärkideks on:

– julgustada ning toetada liikmeid nende püüdlustes kaotada tööalane sooline ebavõrdsus ning edendada soolist võrdõiguslikkust (muuhulgas värbamise, koolituse ja karjääri, töö tasustamise ning töö ja eraelu tasakaalustamise valdkondades);

– olla vastavasisulise teabe, kogemuste ja heade praktikate alase informatsiooni jagamise ning arutelufoorumiks;

– aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõusule organisatsioonide juhtkonnas ning töötajate seas;

– teavitada avalikkust Eesti ettevõtetes ning muudes organisatsioonides kasutusel olevatest headest praktikatest soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks;

– juhtida ühiskonna tähelepanu soolise ebavõrdsuse ilmingutele tööelus;

– teha ettepanekuid meetmete väljatöötamiseks, mille eesmärgiks on toetada tööandjate ning sotsiaalpartnerite tegevust soolise ebavõrdsuse vähendamisel ning soolise võrdõiguslikkuse edendamisel organisatsioonis või tööelus laiemalt;

– teha koostööd võrgustiku väliste organisatsioonidega soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks võetavate meetmete rakendamisel tööelus, hariduses ning ühiskonnas laiemalt.

Kinnitame, et teeme kõik endast oleneva võrgustiku eesmärkide elluviimiseks, juhindume naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte ning soolise võrdõiguslikkuse saavutamise eesmärgist oma erialases tegevuses ning toetame teisi võrgustiku liikmeid ühiste eesmärkide poole liikumisel.

Kui olete huvitatud listi liikmeks saamisest, saatke kiri Grete Kaju (soolise võrdõiguslikkuse osakond, Sotsiaalministeerium, tel 6269181) e-postile grete.kaju@sm.ee . Samal aadressil on oodatud on ka muud võrgustiku listi puudutavad märkused ja ettepanekud.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011

2011 a on kodanikuaktiivsust edendav vabatahtliku tegevuse Euroop aasta.Liikmesriikide osalemist Euroopa aasta algatuses korraldavad riiklikud koordineerimisasutused tihedas koostöös kõikide asjassepuutuvate sidusrühmade, riiklike asutuste või kontaktpunktidega. Tegevuste riiklik koordineerimisasutus Eestis on Siseministeerium.

Majanduslikult raskel ajal on EL jaoks eriti oluline tunnustada vabatahtliku tegevuse tähtsust. Vaja on arendada tööandja poolt toetatavat vabatahtlikku tegevust, et leida uusi viise noorte kaasamiseks ja kasutada eakate potentsiaali. Ettevõtjatele on vabatahtliku tegevuse toetamine kasulik ettevõtte sotsiaalse vastutuse strateegia kaudu. Vabatahtliku tegevuse käigus omandatud oskused ja kogemused tõstavad inimeste tööalast konkurentsivõimet. Samuti aitab vabatahtlik tegevus vältida tõrjutust ja hõlbustada tööturule tagasitulekut. Oluline on kaasata vabatahtlikku tegevusse rohkem inimesi, muuta osalemise tingimused lihtsamaks ja tagada, et tegevus vastaks asjakohastele standarditele. Probleemiks on teadmatus, ebapiisav teave ja puudulikud tugisüsteemid (koolitus, nõustamine, kontaktinfopank, ebasoodsad seadused ja õigusliku staatuse puudumine).

Euroopa aasta üldeesmärk on edendada ja toetada kogemuste ja heade tavade vahetamise kaudu liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna jõupingutusi luua Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse jaoks soodne keskkond.

Vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta eesmärgid:
(1) Töötada vabatahtlikku tegevust soodustava keskkonna suunas
(2) Anda vabatahtliku tegevuse organiseerijatele võimalus parandada vabatahtliku tegevuse kvaliteeti
(3) Tunnustada vabatahtlikku tegevust
(4) Suurendada teadlikkust vabatahtliku tegevuse väärtusest ja tähtsusest

Püstitatud eesmärke aitavad saavutada erinevad algatused, nagu kogemuste ja heade tavade vahetamine, uuringud ja teadustööd, arutelu soodustavad ja teadlikkust suurendavad konverentsid, üritused ja algatused ning teabe- ja tutvustuskampaaniad.  

Hakka vabatahtlikuks! Muuda maailma!

Euroopa aasta ametlik kodulehekülg: http://europa.eu/volunteering

Euroopa aasta elluviimise eest Eestis  vastutab Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond.

Kontaktinfo:

Dein-Tom Tõnsing
e-post: Dein-Tom.Tonsing@siseministeerium.ee  
tel: 612 5225
Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 projektijuht