Pressiteade, 6. detsember 2010 Järgmise aasta algusest hakkab tööle laste kõnnirobot
Tänu Šveitsi riigi toetusele hakkab järgmise aasta algusest Eestis tööle laste kõnnirobot, lisaks katab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekt juba kasutuses oleva täiskasvanute kõnniroboti viimase osamakse.

Laste kõnnirobot Lokomat Pediatric, mille maksumus on 4,4 miljonit krooni, läheb koos lisamooduliga Tallinna lastehaigla kasutusse. Lisamoodul on videomänguekraani sarnane abivahend, mis muudab kõndimisharjutuste tegemise lastele meelelahutuslikumaks.

 

MTÜ Diana arenduskeskus ostis 2008. aastal liikumispuudega inimestele rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks täiskasvanute kõnniroboti Lokomat. Osamaksete tasumisel on abistanud sotsiaalministeerium, AS Kalev Chocolate Factory ja paljud lahked annetajad. Viimane osamakse tasutakse Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetusest.

 

Projekti kogumaksumus on 5,6 miljonit krooni, millest 3,5 miljonit tuleb Šveitsi riigilt. Eesti-poolne omafinantseering 2,1 miljonit krooni tuleb Eesti liikumispuudega inimeste liidu „Elisabet“ heategevusprojekti ja saates „Tantsud tähtedega“ kogutud annetustest ning SA-lt Tallinna lastehaigla toetusfond.

 

Lisakulutustele nagu kõnniroboti jaoks ruumide ettevalmistus, lisakoolitused, tollimaksud, liikumispuudega inimeste ravi lisarahastus panevad õla alla Tallinna lastehaigla toetusfond ja Eesti liikumispuudega inimeste liit.

 

Kõnnirobotite Lokomat tootja on Šveitsi ettevõte Hocoma AG.

 

 

Helena Nõmmik
Sotsiaalministeerium
Pressiesindaja
helena.nommik@sm.ee

6269 321
53 304 974

 

Statistikaameti 2009. aasta uuringu järgi on pooled 15-74-aastastest küsitletutest, kes on suhtes olnud, elu jooksul vähemalt korra kokku putunud paarisuhtevägivallaga. Aastas kogeb oma suhtes vägivalda üks paar kümnest ja seejuures hõlmab see pooltel juhtudel ka füüsilist vägivalda.

Kõikidest 15-74-aastastest suhtes olnud küsitletutest on 39 protsenti kokku puutunud vaimse vägivallaga, kolmandik füüsilise vägivallaga ja 4 protsenti seksuaalse vägivallaga paarisuhtes.

Enam kui pooled on paarisuhtes vägivallaga kokku puutunud mitu korda, peaaegu viiendik rohkem kui viiel korral.

Merle Paats kirjutas Eesti statistika 2010. aasta kolmandas kvartalikirjas, et paarisuhtevägivalla kogemuse tunnistamine on Eesti ühiskonnas endiselt suur tabu ja kuulub inimeste eraelusse, mida ei soovita avalikustada. Seetõttu jõuavad paarisuhtes esinenud vägivallajuhtumid harva politsei või kohtu vaatevälja ja kajastuvad ametkondlikus statistikas.

Peale selle ei toeta paarisuhtevägivalla statistika kogumist Eesti seadused: paari- suhtevägivald ei ole eraldi isikuvastaste kuritegude liik, vaid karistusseadustiku järgi käib ähvarduste, füüsilise väärkohtlemise ja piinamise ning muu sellise alla. Sellepärast ei kajastu paarisuhtevägivald ka registreeritud kuritegude statistikas.

2008. aastal pöördus kodus aset leidnud vägivalla tõttu politsei poole 65 meest ja 475 naist. Jättes kõrvale vaimse vägivalla paarisuhtes, koges 2009. aasta turvalisuse uuringu järgi viimase aasta jooksul füüsilist vägivalda paarisuhtes 46 800 inimest, sealjuures raskemat füüsilist vägivalda 18 000 naist ja 5000 meest.

Kolmveerandi paarisuhte kogemusega 15–74-aastaste arvates on paarisuhtes esinev vägivald nii levinud, et see on Eesti ühiskonnas probleem. Samal ajal ei pea mitte kõik paarisuhtevägivalla tagajärjel füüsilisi vigastusi saanud paarisuhtevägivalda Eesti ühiskonnas probleemiks. Samuti ei pea kõik viimast endaga aset leidnud juhtumit paarisuhtevägivallaks või kuriteoks.

Ka rahvusvahelised uuringud on näidanud, et sageli peavad hoopis vägivallatsejad ise end ohvriks ja ohvrid süüdistavad vägivalla põhjustamises ennast. Ekspertide hinnangul ei otsi vägivallaprobleemidega partnerid piisavalt professionaalset abi. Suure tõenäosusega aitab sellele kaasa just teadmatus ja oskus mõtestada paarisuhtevägivalda probleemina, mille puhul peaks abi otsima.

Laste olemasolu ei vähenda paarisuhtevägivalla riski. Pigem on lastega leibkondades partnerite seas enam neid, kes on kokku puutunud paarisuhtevägivallaga: iga kümnes 15–74-aastane, kes elab lastega leibkonnas, on kokku puutunud vaimse vägivallaga paarisuhtes ja peagu sama paljud ka füüsilise vägivallaga, lasteta leibkonnas on sellise kogemusega inimeste osatähtsus peaaegu kaks korda väiksem.

Füüsilist vägivalda paarisuhtes koges viimase aasta jooksul 46 800 inimest, neist pooled kogesid kergemat füüsilist vägivalda — partner viskas neid millegagi, lükkas või lõi lahtise käega.

16 protsenti paarisuhte kogemusega 15–74-aastastest on viimase viie aasta jooksul kogenud ühte füüsilise vägivalla liiki, iga kümnes aga juba vähemalt kahte, iga kahekümnes vähemalt kolme ja 3 protsenti vähemalt nelja füüsilise vägivalla liiki paarisuhtes.

Toimetas Marina Lohk, vanemtoimetaja

http://naine.postimees.ee/?id=347433

Füüsilisel vägivallal võivad küll sarnaselt vaimse vägivallaga olla pöördumatud tagajärjed, kuid vähemasti on ta silmaga nähtavam, kirjutab Elen Ermann (autor kasutab pseudonüümi) enda kogetule tagasi mõeldes.

Kahtlustasin tegelikult juba ammu, et meievahelised suhted pole enam endised. Püüdsin teemat üles võtta ning selgusele jõuda, kas me tõepoolest ikka mõlemad tahame kooselu jätkata. Ma ei teagi, kas ta kaugenes minust juba siis Temakese tõttu või lihtsalt ei osanud ega tahtnud sel teemal suhelda…

Kõik, mis vaimse vägivalla käigus teisele osapoolele põhjustatakse, imbub justkui teosammul su hinge – algselt vaid kahtlusi, hiljem üha suuremat ahastust tekitades.

Tagantjärele mõeldes oleksin ma justkui seda kõike ette aimanud. Ju ma lihtsalt ei osanud õigel ajal lugeda märke, mida tema käitumine mulle saatis. Nii me siis elasime – mina linnakodus ja tema maamajas, kohtudes iga päevaga üha harvemini.

Vaimne vägivald muudab ebakindlaks, halvab mõtlemis- ja teovõime ning kõige tipuks blokeerib tekkinud olukordadele mõistliku reageerimise.

Vaatamata sellele, et olin lakanud teda armastamast, oli teada saadud uudis nii halvav, nii uskumatu – tal on armuke! Kas tõesti? Äkki olen lihtsalt alusetult armukade ning tal on kõige põhjendamiseks mõistlik seletus?

Üks vaimse vägivalla tavalisemaid tööriistu on ignoreerimine, kõige eiramine. Sellele võib järgneda kas eitus või täielik vaikimine.

Otsustasin putru mitte kuumalt süüa ning eelnevalt iseseivat uurimustööd teha. Lootsin siiralt, et ka kõige absurdsematele leidudele – Temakese pildid arvutis, ööseks telefoni väljalülitamine, õhtused pikad jalutuskäigud suitsu tegemise ettekäändega, kuigi meil oli rõdu – suudab või vähemasti püüab ta mulle siiski selgitusi jagada.

Kui enese puhtakspesemiseks vahendeid napib, püütakse vaimse vägivalla käigus hoopis kannatajat ennast süüdlaseks teha.

Iseseisvalt mõistlikke põhjendusi leidmata ütlesin talle kõik näkku, mida teadsin. Oleks ta siis vähemalt pisutki piinlikust tundnud või kuuldust kohkunud – aga ei! Ta vaatas mulle julge ülbusega otsa, väitis, et olen oma ülemõtlemisega hulluks läinud ning astus lihtsalt minema.

Vaimselt kedagi mõjutada on veelgi lihtsam, kui mõjutatav on majanduslikult mõjutajast sõltuv.

Esmane reaktsioon oli ära minna – meie kodust, sellest linnast, kogu ta elust. Kõik aga ei olnud sel hetkel nii lihtne. Olime seotud temaga ka tööalaselt. Selle tõttu ei saanud ma koheselt lahkuda. Püüdsin tõsimeeli oma tunnetes selgusele jõuda ning läheneda mõttele, et annan talle veel ühe võimaluse.

Alandamine, sõimamine, hirmutamine, ähvardamine – vaimse vägivallatsemise alatuimad võtted.

Minu haavatud hinges ja lõhki kistud südames leitud andestusele ta aga sülitas. Ta sõimas mind laimajaks, kui sõpradele midagi rääkida julgesin. Sõbrad ju välismaal elavat armukest näinud ei olnud. Seega, keda nad uskuma oleks pidanud?

Ta hirmutas, et jätab mu tööta, kui veel kellelegi oma väljamõeldisi räägin. Ta alandas mind igal võimalikul juhul, et mind ennastki uskuma panna, et olen hoopis ise tekkinud olukorras süüdi.

Vaimse terrori tagajärjel sulgub ohver endasse, muutub emotsionaalselt ebakindlaks, tunneb rõhutust ja jõuetust.

Tabasin end juba mõttelt, et ehk on tal tõesti õigus. Võib-olla ma ikkagi kujutan kõike endale ette. Õnneks ei lasknud just tema edasine käitumine mul selle arvamuse juurde jääda. Mõistes, et ta on minust vaimselt üle, hakkas ta lohakusest või siis lihtsalt nahaalsusest tegema vigu.

Kui ta Rootsist komandeeringust naasis, pakkisin lahti ta kohvri. Täiesti juhuslikult olid seal aga hoopis Soome hotelli logodega vannitoatarbed. Oh mind tobukest! Temake elab ju Soomes.

Mõned päevad hiljem tema täiesti kuivi trenniriideid kuivama pannes leidsin Temakese palavad armastuskirjad. Ju oli Temake Eestimaad väisamas. Viimase tõestuse oma normaalsuse kohta hankisin viisil, millist ma tavaliselt kunagi ei kasutaks.

Lülitasin sisse ta telefoni ja kaua oodata ei olnudki vaja – Temake helistas. See naine tegelikult ei tea siiani, kui õnnelikuks ta mind oma tõelise olemasoluga tegi, vaatamata kõigele ebaolulisele, mida tal mulle öelda oli.

Vaimse vägivalla ohvrina on kõige ohtlikum kaotada eneseusk. Sealt ei ole kaugel samm hullumeelsusesse…võib-olla isegi pöördumatu samm…

Mina ei läinud sel korral hulluks. Õnneks!

Sina saad aidata. Saada SMS numbril 15151 märgusõnaga Naisteabi ja toeta Tallinna naiste kriisikodu. Ühe sõnumi maksumus on 26 krooni. Kõigi toetajate vahel loosime välja tänuauhindu.

http://naine.postimees.ee/?id=348134

Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja Margus Viigimaa sõnul loodetakse sageli, et hüpertensiooni ehk kõrgevererõhktõve tekke ohtu ei ole, kui 50-aastaselt on veel vererõhk korras. Tegelikult on see aga väär, eriti naiste puhul, kellel kõrgvererõhktõbi tekib 50.–55. eluaasta vahel väga jõudsalt

Kui oluline terviserisk on kõrgenenud vererõhk?

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on vererõhu kõrgenemine inimkonna tähtsaim surmapõhjus. Kõrgvererõhktõve tüsistusteks on ajuinsult, südameinfarkt, südamepuudulikkus, neerukahjustus, aordi ja alajäsemete arterite lupjumine jne. Kõrgest vererõhust rääkimine on väga oluline. Selle põhjustatud risk tervisele on lihtsalt liiga suur, et selle ees pead liiva alla peita. Seda enam, et ise saab kurbade tagajärgede ärahoidmiseks väga palju ära teha.

Kui probleemsed eestlased vererõhu osas on? Miks?

Peaaegu igal teisel Eesti elani- kul on vererõhk kõrgenenud ehk üle 140/90 mm Hg. Teistes Euroopa riikides on hüpertoonikuid vähem (ca 40 protsenti) ja Ameerika Ühendriikides ainult ca 25 protsenti. Kindlasti on Eestis üheks hüpertensiooni põhjuseks pärilik eelsoodumus.

Samas on väga olulised meie liiga soolased ja rasvased toidud, vähene kehaline aktiivsus, ülekaalulisus, rohke alkoholi tarbimine ja suitsetamine ning psühhosotsiaalne stress.

Loe lähemalt: http://naine.postimees.ee/?id=338077

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretäri Eha Reitelmanni sõnul ei saa paljud naised küsitluste järgi arugi, et paarisuhtevägivalla puhul on tegemist kuriteoga. «Nad peavad seda küll taunitavaks, aga ei pea seda kuriteoks,» osutas ta põhjusele, miks vägivallajuhtumitest sageli kellelegi teada ei anta.

Tallinna naiste kriisikodu juhataja Inga Mikiveri sõnul valdab naisi sageli ka hirm, et nad ei saa üksi hakkama – nii hoiavad majanduslikud põhjused neid vägivaldse mehe juures kinni. Varjupaikadesse pöörduvaid naisi peab ta aga jäämäe veepealseks tipuks.

Reitelmann tõdes, et varjupaikadesse tuleb naisi, kes on aastakümneid vägivalla all kannatanud ja seejuures vaikinud. «Neil ei ole olnud enne kuhugi pöörduda – nüüd tuleb see välja ja nad lõpetavad oma 20 aastat kestnud vägivaldse suhte,» rääkis ta.

Igakülgne abi ohvrile

Nimelt polnud enne 2002. aastat Eestis ühtegi naistele mõeldud varjupaika, kuhu vägivaldse partneri eest põgeneda ning ühtlasi psühholoogilist abi saada. Reitelmanni sõnul oleks Eesti naiste kaitsmisel vägivalla eest väga palju abi nn Austria mudelist – politseil on õigus vägivallatseja kodust kohe kaheks nädalaks eemaldada.

Samuti teatab politsei vägivallajuhtumi puhul sellest valitsuse rahastatavale sekkumiskeskusele, kus töötavad professionaalsed juristid, sotsiaaltöötajad ja psühholoogid. Sekkumiskeskus võtab ohvriga ühendust ja pakub abi olukorra lahendamiseks, samal ajal käib uurimine.

«Ohvrile peab olema tagatud igakülgne psühholoogiline ja juriidiline abi – see tähendab ka seda, et abiorganisatsioonid peavad olema jätkusuutlikult rahastatud,» tõdes Reitelmann. «Selle kahe nädala jooksul saab naine vabalt kasutada advokaati ja koos mõeldakse, kas ta tahab näiteks lahutada ja mis on tagajärjed.»

Kõige tähtsam ongi Reitelmanni sõnul, et sellist abi pakutakse, samas kui meil on mindud seda teed, et abi suudab otsida vaid tugev inimene. «Meil on küll suhteliselt palju võimalusi ja asjad on tõesti arenenud, kuid abivajajad ei suuda ise abi saamiseks vajalikke samme astuda,» tõdes ta.

Sina saad aidata. Saada SMS numbril 15151 märgusõnaga Naisteabi ja toeta Tallinna naiste kriisikodu. Ühe sõnumi maksumus on 26 krooni. Kõigi toetajate vahel loosime välja tänuauhindu.

http://naine.postimees.ee/?id=347977

25. novembril tähistatakse ülemaailmset naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva. Naine.postimees.ee avas tasulise SMS-numbri 15151 (26 kr) märksõnaga «Naisteabi», et üheskoos toetada Tallinnas asuvat naiste kriisikodu.

Tallinna naiste kriisikodu nõustab nii vaimse kui füüsilise vägivalla all kannatavaid naisi telefoni teel, pakub neile ajutist varjupaika ning korraldab tugigruppe. Kui telefoninõustamine on naiste kriisikodul kogu aeg töös olnud, siis varjupaiga pakkumiseks uuel aastal ja tugigruppide läbiviimiseks napib raha. Õigupoolest pole tugigruppideni jõutudki.

Kriisikodu juhataja Inga Mikiver ütles, et füüsilise vägivalla all kannatavad naised vajavad esmajärjekorras varjupaika ning ligi pooltel kordadel on neil naistel lapsed kaasas. 2008. aastal, mil varjupaik ööpäevaringselt töötas, võttis 66 naisest lapsed kaasa 27, eelmisel aastal olid need arvud vastavalt 44 ja 17.

Öisel ajal on vaja leida ajutine lahendus varjupaiga leidmiseks

Teada on, et enamik konflikte tekib just õhtusel ajal. Kuna öösel pole võimalik praeguseid võimalusi arvestades Tallinna naiste kriisikodus varjupaika saada, soovitas Mikiver minna kas või odavamasse hostelisse, et hommikul kohe kriisikodusse tulla – siis korraldatakse naisele ajutine varjupaik.

Sama tõsiseks teemaks kui füüsiline vägivald peab Mikiver vaimset vägivalda, millest väljatulemiseks on vaja naisele psühholoogilist nõustamist. Vaimse vägivalla hulka kuulub tema sõnul ka majanduslik vägivald ehk rahast ilmajätmine või mittetoetamine.

Vaimse vägivalla all kannatavate naiste jaoks soovib kriisikodu korraldada tugigruppe, mille korraldamine on rahapuudusel täiesti seisma jäänud, sest ühe grupi läbiviimiseks vajab kriisikodu 10 000 krooni.

Üks tugigrupp kestab kolm kuud ja sellest saab osa võtta kümme naisterahvast. Kolm kuud on Mikiveri sõnul tegelikult lühike aeg ning oluliseks peab ta, et naine peab ise ka tahtma sellest ringist välja tulla, siis on ka tugigrupist kasu.

Toeta naiste kriisikodu ja osaled erinevate kingituste loosimisel

Kampaania toetuseks saada SMS numbril 15151, märksõnaks naisteabi.

Kirjuta: naisteabi(tühik)eesnimi(tühik)perekonnanimi. Näiteks: naisteabi Mari Kotkas.

Ühe sõnumi maksumuseks on 26 krooni. Teenust toetavad Elisa, EMT ja Tele2, kes tavapärase tasu asemel pakuvad teenust tasuta või võtavad selle eest maksimaalselt krooni.

Kampaania kestab 16. detsembrini. Kõigi toetajate vahel loosime 17. detsembril välja kingitusi firmadelt, kes omalt poolt toetavad naine.postimees.ee algatatud heategevuskampaaniat.

Võitjate nimed avaldatakse naine.postimees.ee lehel, kõigi võitjatega võetakse ühendust.

Kampaaniast osa võttes on võimalik võita järgmisi auhindu:

•Piiramatu veekeskuse ja sauna kasutusega majutuspakett kahele Rakvere Aqva Spa-s (maksumus 1400 kr).
•Kaunis käevõru Pilgrim Eestilt (maksumus 490 kr).
•Parfüümveed firmalt Avon Eesti: In Bloom by Reese Witherspoon 50ml (maksumus 400 kr) ja Lacroix Absynthe 50ml (maksumus 330 kr).
•Juuksehooldustoodete komplektid firmalt Sirowa Eesti: John Frieda Luxurious Volume šampoon ja palsam (komplekti maksumus 270 krooni) ja John Frieda Frizz Ease Straight Ahead šampoon ja palsam (komplekti maksumus 270 krooni).
•Igapäevast kosmeetikat firmalt L’Oreal Baltic SIA Eesti: ripsmetušš Volume Million Lashes, Quad Pro lauvärvid, Glam Shine 6h huuleläiked.
•Muhumustrilised kalossid (nr 38) Rahvakunsti Klubilt (maksumus 300 kr).
•Autogrammidega elulooraamatud Ajakirjade Kirjastuselt: raamatud Lea Arme «Eve Kivi. Ma olen elanud», Hille Karm «Elle Kull. Unes ja ilmsi», Margit Kilumets, Kersti Kreismann «Kersti Kreismann. Paljajalu kõrrepõllul» ja Hille Karm «Helgi Sallo. Helgib ja heliseb».
•Ajakirja aastatellimus Ajakirjade Kirjastuselt: Eesti Naine, Oma Maitse, Tervis Pluss, Pere ja Kodu, Kodukiri.
•5 ajakirja Muscle & Fitness Hers aastatellimust.
•5 raamatut kehakeele mõistmisest kirjastuselt Varrak: Joe Navarro ja Marvin Karlins «Kehakeelest. Kehakeele kiirlugemise kursus endise FBI agendi sulest.»
•Muusikaplaate muusika ja filmide levitajalt Pedro Beat: Susan Boyle «Gift», Elmari tantsuõhtu 15, Venno Loosaare lastemuusikal «Pöial-Liisi», Robbie Williams «In And Out Of Consciousness: Greatest Hits 1990-2010», Norah Jones «…Featuring», Michael Jackson «Michael».
Naiste Kriisikodu võib toetada ka tavalise ülekandega:
Swedbank 221027376525 või SEB 10220040046014 MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu. Kriisikodu kuulub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja. Naiste kriisikodu on iga annetuse eest tänulik.

Vaata lisaks: www.naisteabi.ee  ja www.avasilmad.eu 

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu 2010 koostatud ülevaade

Tööturuteenused ja -toetused, mida tuleb taotleda Töötukassast:
• töötuna arvelevõtmine (TTTS § 6)
Arvelevõtmiseks pöörduda sobivasse Töötukassa osakonda. Kaasa võtta isikut tõendav dokument.
• töötuskindlustushüvitis (TKindlS § 6)

Taotlemiseks esitada tööandja tõend töötasude ja töötuskindlustusmaksete ning töösuhte lõpetamise kohta.
• töötutoetus (TTTS § 26–33)
Taotlemiseks esitada avaldus oma konsultandile. Töötutoetust ei maksta töövõimetuspensionärile, kui tema sissetulek on suurem töötutoetuse määrast.
• töövahendus (TTTS § 12)
Tööpakkumistega saab tutvuda Töötukassa osakondades ja kodulehel (vt edastatud tööpakkumised). Jälgida tuleb ka töökuulutusi töövahendusportaalides ja ajalehtedes. Euroopas töötamise võimaluste kohta leiab infot EURES kodulehelt www.eures.ee .
• palgatoetus (TTTS § 18)
Töötukassa maksab palgatoetust tööandjale, kes palkab pikka aega tööta olnud inimese.
Abi töö otsimisel:
• karjäärinõustamine (TTTS § 14)
Karjäärinõustaja nõustab klienti eriala või töökoha valikul, hinnates teadmisi ja kogemusi, isikuomadusi ja sotsiaalseid oskusi.
• karjääriinfotuba
Töötukassa osakondade juures avatud karjääriinfotubadest saab teavet ning nõu tööturu ja töö otsimise võimaluste kohta, samuti kandideerimisdokumentide koostamisel ja töövestluseks valmistumisel.
• tööotsingu töötuba
Töötukassa osakonnad korraldavad kohapeal tööotsingu töötubasid, milles osalejad saavad teadmisi, oskusi ja praktilisi näpunäiteid töö otsimiseks.
• tööpraktika (TTTS § 15)
Tööpraktikat pakutakse juhul, kui tööotsimisel on selgunud, et töölesaamiseks on vaja praktilist kogemust, mille olemasolul saab sel ametikohal iseseisvalt tööle asuda. Tööpraktika vajadust hinnatakse iga kliendi puhul individuaalselt, lähtudes tema oskustest ja kogemustest, tööpakkumise spetsiifikast ning teiste sellele kohale sobivate kandidaatide profiilist. Tööpraktikateenuse osutamise vajaduse otsustab Töötukassa konsultant. Tööpraktika kestab kuni neli kuud. Praktika ajal makstakse stipendiumi ja hüvitatakse sõidukulud.
• tööturukoolitus (TTTS § 13)
Täiendus- või ümberõpet pakutakse juhul, kui töölesaamine eeldab teadmiste ja oskuste omandamist või täiendamist. Koolitusvajadust hinnatakse iga kliendi puhul individuaalselt, lähtudes tema oskustest ja kogemustest, tööpakkumise spetsiifikast ning teiste sellele kohale sobivate kandidaatide profiilist. Teenuse osutamise vajaduse otsustab Töötukassa konsultant. Koolituses osalejale makstakse stipendiumi ja hüvitatakse sõidukulud.
• ettevõtlustoetus (TTTS § 19)
Ettevõtluse alustamiseks maksab Töötukassa toetust kuni 70 000 krooni. Toetust saab taotleda, kui omatakse majandusharidust või ettevõtluskogemust või on läbitud ettevõtluskoolitus. Taotlemiseks tuleb esitada äriplaan.
• tööharjutus (TTTS § 17)
Kaua aega tööta olnud isik saab tööharjumuse omandamiseks või taastamiseks osaleda tööharjutusel, kus tehakse koos juhendajaga lihtsamaid töid. Tööharjutuses osalejale makstakse stipendiumi ja hüvitatakse sõidukulud.
• avalik töö (TTTS § 16)
Koostöös kohalike omavalitsustega pakutakse võimalust teha ajutist tasulist tööd töötuskindlustushüvitisele või töötutoetusele õigust kaotamata.
Töölesaamist või töötamist takistava puude või tervisehäire korral on töötajal ja tööandjal
võimalik kasutada järgmisi teenuseid:
• tööruumide ja -vahendite kohandamine (TTTS § 20)
Kui puude tõttu ei ole võimalik teha tööd tööandja ruumides või tööandja poolt selle töö tegemiseks ettenähtud töövahenditega, aidatakse tööandjal muuta töökeskkond või töövahend ligipääsetavaks ja kasutatavaks.
                  ° Tööandjale hüvitatakse töötavale puudega isikule tehtud kohanduse maksumusest kuni 50% ja tööle asuvale puudega isikule tehtud kohanduse maksumusest kuni 100%. 
                  ° Tööandja saab taotleda puudest või tervisehäirest tingitud töökeskkonna parandamiseks tehtud kulude hüvitamist kord kolme aasta jooksul.
• töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi kasutamine (TTTS § 21)
Kui töötaja ei saa puude või pikaajalise tervisehäire tõttu täita tööülesandeid tööandja poolt selle töö tegemiseks ettenähtud vahenditega, pakutakse vajalikku abivahendit.
• tugiisikuga töötamine (TTTS § 23)
Kui töötaja vajab puudest või pikaajalisest tervisehäirest tingituna tööle asumisel rohkem abi ja
juhendamist, kui tööandjal on võimalik oma uutele töötajatele tavapäraselt pakkuda, saab tööandjaga leppida kokku tugiisiku värbamise sisseelamisperioodiks (kuni aasta). Tugiisikuga töötamist saab kasutada siis, kui töö- või teenistussuhe tööandjaga on tähtajatu.
• abistamine tööintervjuul (TTTS § 22)
Kui töötaja vajab puude või tervisehäire tõttu abi tööandjaga suhtlemisel (näiteks ei valda tööandja või tööintervjuud läbi viiv personalijuht viipekeelt vms), korraldab selle Töötukassa.
Muud teenused:
• koondamistele reageerimine: koondatavate teavitamine ja nõustamine
• psühholoogiline nõustamine, võlanõustamine, sõltuvusnõustamine
• erialane täiendusõpe, mentorklubid ja nõustamine ettevõtlustoetuse saajatele
• tööklubid noortele, vanemaealistele ja teistele tööotsijatele
• hooldusteenuse kulude hüvitamine teenuse saamise ajal ja esimestel töökuudel
• individuaalsed lahendused erivajaduste ja pikaajalise tervisehäirega inimeste töötamise toetamiseks
Soodustused tööandjale:
• riigipoolne sotsiaalmaksu tasumine töövõimetuspensioni saavate isikute eest (SMS § 6 lõike 1 punkt 5 ja lõige 3)
Riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses nimetatud kuumääralt (2010. aastal 4350 kroonilt ehk 1436 krooni).
• puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine riigieelarvest (TLS § 57)
Töövõimetuspensioni saajatel on õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele tavalise 28-kalendripäevase põhipuhkuse asemel. Ettenähtud 28-kalendripäevast põhipuhkust ületav puhkuseosa hüvitatakse riigieelarvest.
Nimetatud soodustuste saamiseks peab äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile.
• maksuvaba hüvitis isikliku auto kasutamise korral kodu ja töökoha vahelisteks sõitudeks puudega töötajale (TuMS § 13 lõike 3 punkt 21 ja TuMS § 48 lõike 51)
Maksuvaba hüvitist võib maksta puudega töötajale isikliku auto kasutamise korral kodu ja töökoha vahelisteks sõitudeks, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust, kuni 4 krooni kilomeetri kohta ja kokku mitte rohkem kui 4000 krooni kuus.
Tööandja võib ka ise maksuvabalt korraldada puudega töötaja transporti kodu ja töökoha vahel, kui töötajal ei ole võimalik kasutada selleks ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.
• tööandja poolt puudega töötajale või töövõimetuspensionärile soetatud abivahenditele tehtud kulutuste tulumaksuvabastus (TuMS § 13 lõike 3 punkt 8)
Tööandjal on võimalik puudega töötajale tulumaksuvabalt anda abivahendeid juhul, kui töötajal on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangus alates 30 detsibellist) või talle on määratud puude raskusaste. Abivahendi väärtus ei tohi sellisel juhul ületada 50% töötajale kalendriaasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.
• sotsiaalmaksu soodustus töövõimetuspensionäridele (SMS § 6 lõike 1 punkt 5 ja lõige 3)
Töötaja puhul, kes saab riiklikku pensioni, ei ole tööandjal kohustust maksta sotsiaalmaksu vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, vaid aluseks võetakse talle tegelikult makstud tasu. Sama põhimõte kehtib füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulult sotsiaalmaksu maksmisel.
• tööandja poolt töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse ravile tehtud kulutuste tulumaksuvabastus (TuMS § 13 lõike 3 punkt 10)
Maksusoodustuste kasutamise korral tuleb tööandjal lisada raamatupidamisdokumentide juurde dokument, mille alusel on vajadusel võimalik tõendada Maksu- ja Tolliametile puudega töötaja või töövõimetuspensionäri töötamist.
Riiklikud teenused ja toetused puudega inimestele, mida tuleb taotleda Sotsiaalkindlustusametist:
• püsiva töövõimetuse ekspertiis (RPKS § 16) ja puude raskusastme tuvastamine (PISTS § 22)
Püsiva töövõimetuse ning puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamiseks tuleb täita vormikohane ekspertiisitaotlus. Püsiv töövõimetus ulatusega 40-100% annab õiguse taotleda töövõimetuspensioni. Puude tuvastamise korral on õigus taotleda puudega inimese sotsiaaltoetusi.
• puudega tööealise inimese toetus (PISTS § 7)
Toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks, kuid mitte vähem kui 65% sotsiaaltoetuste määrast (2010. aastal 260 krooni) ja mitte rohkem, kui 210% sotsiaaltoetuste määrast (2010. aastal 840 krooni) kuus.
• töötamistoetus (PISTS § 101)
Töötamistoetust makstakse 16-aastasele ja vanemale töötavale puudega inimesele, kellel on puudest tingituna tööga seotud lisakulutusi, tegelike töötamisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni kümnekordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates (2010. a 4000 krooni kolme aasta kohta).
• rehabilitatsiooniteenus (SHS § 111) ja -toetus (PISTS § 11)
Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist. Rehabilitatsiooniteenuse saamiseks tuleb täita rehabilitatsiooniteenuse taotlus. Rehabilitatsioonitoetust makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 200% sotsiaaltoetuste määrast kalendriaasta jooksul (2010. aastal 800 krooni).
• täienduskoolitustoetus (PISTS § 12)
Töötaval puudega inimesel on võimalik taotleda täienduskoolitustoetust, mida makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates (2010. a 9600 krooni kolme aasta kohta).
• õppetoetus (PISTS § 10)
Õppetoetust makstakse igakuiselt mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest. Õppetoetuse suurus on 25–100% sotsiaaltoetuste määrast vastavalt tegelikele lisakulutustele (2010. aastal 100–400 krooni).
Erivajadusega üliõpilaste tugiteenused:
Euroopa Liidu Sotsiaalfondist kaasrahastatava programmi Primus raames on erivajadusega üliõpilasel võimalik taotleda stipendiumi erivajadusest tingitud ning õpingutega seotud lisakulude katteks. Stipendiumi saab taotleda nii perioodiliste tugiteenuste (nt isiklik abistaja, viipekeeletõlk, invatransport, õppematerjali paljundamine) kui ka ühekordsete või ebaregulaarsete teenuste eest tasumiseks. Info stipendiumi ja vajalike lisadokumentide kohta on programmi Primus kodulehel (vt kontaktandmed). Primuse võrgustikku mittekuuluvate kõrgkoolide üliõpilased saavad Primuse stipendiumiprogrammiga samaväärses ulatuses ning samade teenuste eest tasumiseks taotleda toetust otse Haridus- ja
Teadusministeeriumist. Selleks tuleb võtta ühendust Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonnaga (vt kontaktandmed).
Riiklikud teenused ja toetused puudega inimestele, mida tuleb taotleda maavalitsusest:
• proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite eraldamine ja toetus (SHS § 12)
Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmiseks, laenutamiseks või nendega seotud teenuste esmakordse kompenseerimise taotlemiseks pöördub taotleja elukohajärgsesse maavalitsusse.
• abivahendi kaart (SHS § 12)
Isikliku abivahendi kaardi väljastab isikule arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani alusel allkirja vastu tema elukohajärgne maavalitsus.
Sotsiaalteenused ja -toetused puudega inimestele, mida tuleb taotleda kohalikust
omavalitsusest (SHS § 26):
• tugiisiku või isikliku abistaja teenus
• sotsiaaltransporditeenus
• eluruumi kohandamise teenus
• nõustamisteenused
• puudega inimese sõiduki parkimiskaart
Valla- või linnavalitsus võib määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud tingimustel ja korras.
Liikluskahju tagajärjel tekkinud püsiva töövõime kaotuse korral hüvitab kindlustusandja
põhjendatud kulutused ühekordselt ühe kannatanu kohta ühes kindlustusjuhtumis (LKindlS § 30 lg 10): 
                         o uue eriala õppimiseks, kui omandatud eriala suurendab kannatanu toimetulekut (kuni 25 000 krooni) 
                          o toimetulekuks vajalike abivahendite muretsemiseks (kuni 130 000 krooni)
                          o eluaseme kohandamiseks liikumispuude korral (kuni 100 000 krooni)
Kulutusi ei hüvitata liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavale mootorsõiduki juhile.
Seadused on kättesaadavad Riigi Teataja kodulehel: www.riigiteataja.ee

Infovoldikus kasutatud seaduste lühendid:
TTTS – tööturuteenuste ja -toetuste seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13337559)
TkindlS – töötuskindlustuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13309373)  
SMS – sotsiaalmaksuseadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13334001)  
TLS – töölepingu seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13198475)  
TuMS – tulumaksuseadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13340627)  
RPKS – riikliku pensionikindlustuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13335615)  

PISTS – puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13334692)  
SHS – sotsiaalhoolekande seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13332700)  
LKindlS – liikluskindlustuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13248826)

25. november on rahvusvaheline naiste vägivalla vastu võitlemise päev. Sel puhul toimus täna Tallinnas Mustpeade Majas rahvusvaheline konverents, mida korraldasid Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja Tallinna Naiste Kriisikodu.

Konverentsi päevakava oli järgmine:

 

09.30-10.00 Tervituskohv, osavõtjate registreerimine

10.00-10.05 Avasõnad- Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär, Inga Mikiver, Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja

10.05-10.45 Rootsi riigi kogemused võitluses naistevastase vägivallaga – Lars Beck, Rootsi võrdõiguslikkuse ministri endine nõunik

10.45-11.25 Hispaania kogemused võitluses naistevastase vägivallaga – Javier Truchero Cuevas, Hispaania justiitsministeerium, Euroopa Nõukogu CAHVIO komitee liige

11.25-12.05 Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni sammud võitluses naistevastase vägivallaga – Anna Karamanou, Kreeka, endine Euroopa Parlamendi FEMM komitee esinaine (tbc)

12.05-12.10 Phlip Morrise esindaja tervitus

12.10-12.30 Kohvipaus

12.30- 12.40 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhinna üleandmine

12.40- 14.00 Eesti riigi tegevus võitluses naistevastase vägivallaga – Justiitsministeeriumi ja erakondade esindajate ümarlaud – moderaator Marianne Mikko, endine Euroopa Parlamendi saadik

Valge Lindi auhinna sai Margus Saare "Jõulutunneli 2009" töörühm.

Olen Tartu ülikoolis sotsiaaltööhariduse saanud projektijuht ja koolitaja. Praegu töötan osalise tööajaga ühes mittetulundusühingus ja elan iseseisvalt oma kodus.

Mis sellest?” küsib ehk lugeja. Kasutan liikumispuude tõttu ratastooli, olen seda teinud terve oma elu, 35 aastat. Vajan peaaegu kõigis toimetustes isiklikku abistajat – selleks, et riidesse panna, poes asju ostukorvi panna, kassas maksta. Isiklik abistaja aitab mul kirjutada. Kui ma helistan, hoiab ta telefonitoru – ühesõnaga teeb kõike, mida ma muidu teeksin oma käte ja jalgadega.

Milline näeb välja minu tavaline päev? Hommikul tuleb isiklik abistaja kokkulepitud ajal minu kodu ukse taha. Tööpäeviti saabub ta enamasti kella 8.30 ja 9 vahel, aga mõnikord, kui kuskile sõitma pean, juba kell 6. Õnneks elan ma päris hästi kohandatud kodus, kus saan spetsiaalse nupuga avada ukseluku. Isiklik abistaja viibib minu kõrval terve päeva. Ta aitab mu ratastooli, teeb minu juhiste järgi mulle hommikueine. Ta aitab mul end korrastada ja riidesse panna. Tööpäevadel lähen ma tavaliselt kontorisse, kus ootab enamasti nii arvutitöö, mida saan abivahendiga ise teha, kui ka klienditöö, mille juures isiklik abistaja mind aitab. Ma töötan tavaliselt kella 12-st kella 19–20. Kui tööpäev on läbi, lähen ma kas poest läbi ja koju või siis saan enne kojuminekut sõpradega kokku. Aeg-ajalt meeldib mulle Eestis ringi liikuda või kaugemale reisida.

Näib tavalise inimese tavalise eluna? See ongi nii. Puudega inimene maksab lihtsalt iga tavalise elu minuti eest tunduvalt rohkem kui lisavajadusteta inimene. Iga isikliku abistaja teenuse tund maksab mulle kaks krooni. Kuus vajan ma isikliku abistaja teenust keskmiselt 420 tundi. Seega kokku kulub sellele umbes 840 krooni kuus.

Lisaks kasutan invataksot, millele kulub keskmiselt 500 krooni kuus – kuid seda vaid limiteeritud sõitude piires. Kui limiit on otsas ja madalapõhjalist bussi ei tule, tuleb sõita täishinnaga.

Mul on vedanud, et abivahenditest vajan vaid ratastooli ja voodit, mis võimaldab end istuma aidata. Nende eluliselt vajalike asjade eest tuleb tasuda üüri – umbkaudu 300 krooni kuus. Need on dokumentaalselt tõestatavad kulutused, mis tulenevad otseselt minu puudest.

1750 krooni kuus

Sellele kõigele lisanduvad kulud telefonile – ma pean telefonitsi otsima isiklikke abistajaid, tellima invataksot ja nii edasi –, helistamiseks kulub umbes 80–100 krooni kuus. Kulutused, mis tulenevad otseselt mu puudest, ulatuvad niisiis 1720–1750 kroonini kuus.

On puudega inimesi, kellele puue lisakulusid ei tekita, ja neid, kelle kulud abivahenditele on kordi suuremad. Eesti riigis on puudega inimestel õigus saada sotsiaaltoetust, et katta sellest puudega kaasnevad kulud. Mina saan seda toetust 780 krooni kuus – ehk ligi tuhat krooni vähem, kui on mu tegelikud kulud.

Palju arutlusi on tekitanud riigikontrolli audit, mis võttis luubi alla puudega inimeste sotsiaaltoetused. Minu arvates on riigikontrolli järeldused ja soovitused asjakohased. Kurb, et mõ-ned puudega inimesed on asunud rünnakule, justkui tahetaks neilt raha ära võtta.

Toetuste eesmärk on puudest tulenevate lisakulude katmine. Ühtlasi saavad puudega inimesed töövõimetuspensioni, mis peab hüvitama puude tõttu saamata jääva töötasu. Näiliselt tundub see kõik hea ja õige, kuid riigikontrolli hinnangul pole praegune süsteem säästlik ega täida eesmärke. Riik ei suuda inimeste puudest tulenevaid lisakulusid hinnata, samuti ei sõltu puudega inimeste töövõimetuspensioni suurus teenitud tuludest.

Nii see ongi. Mõne aasta eest uuendati puudest tulenevate lisakulude hindamise süsteemi. Lootsin koos paljude teiste puudega inimestega, et seeläbi hakkavad toetused rohkem vastama tegelikele kuludele. Juhtus vastupidi – kui vana süsteemi järgi sain maksimumtoetust (840 krooni kuus), siis nüüd määrati mulle ligi saja krooni võrra väiksem toetus.

Kui otsuse vaidlustasin, selgitas komisjon, et toetus vähenes, sest mul puuduvad kulutused ravimitele. Samal ajal aga ei arvestata toetuse määramisel inimese tegelikke kulutusi toetavatele teenustele (minu puhul isikliku abistaja ja invatakso teenused) ega abivahenditele (näiteks ratastooli üür). Selle asemel uuritakse, kui kaugel asub lähim toidukauplus ja kui raske toidukoti suudan sealt koju tuua. Minu puhul pole see mingi näitaja, sest riputan toidukoti ratastooli külge ning saan poest tuua ilmselt raskema koti kui puudeta inimene käe otsas. Ainult et selleks peab mul kaasas olema isiklik abistaja.

Nagu sunnismaine

Õige on väide, et riigil puudub ülevaade kohalike omavalitsuste pakutavatest teenustest. Puudega inimestel puudub kindlus teenuste saamise suhtes – sest omavalitsused pakuvad teenuseid väga erineval tasemel. See-tõttu ei saa ma vabalt valida töö- ja elukohta. Ma elan Tartus, kus saan enam-vähem piisaval määral kasutada isikliku abistaja teenust. Kuid ma otsin uut tööd ja kui saaksin sobiva pakkumise mõnest muust linnast, ei saaks ma seda ilmselt vastu võtta. Miks? Sest enamik omavalitsusi pakub isikliku abistaja teenust – millest ma sõltun – väga väikeses mahus või üldse mitte.

Riigikontroll soovitas sotsiaalministeeriumil seadusega täpselt kindlaks määrata, milliseid teenuseid on kohalikud omavalitsused kohustatud puudega isikutele osutama ja millised peavad olema selleks kasutatavad rahalised allikad. Ühtlasi soovitas riigikontroll tagada nende teenuste ja nendele kulunud raha ülevaate ja järelevalve. Need soovitused on täiesti loogilised. Uue sotsiaalhoolekande seaduse ettevalmistamine käib juba aastaid. Väidetavalt on omavalitsused selle vastu. Aga kui riik ei suuda neile tagada selleks piisavalt raha, on see mõistetav.

Sotsiaaltoetusi oleks õige kasutada selleks, et tasuda vajalike teenuste ja abivahendite eest. Selleks tuleb kehtestada selged põhimõtted teenuste ja abivahendite vajaduse hindamiseks. Tegeliku vajaduse põhjal saab riik kalkuleerida, kui palju teenuste osutamine maksma läheb, ning määrata omavalitsustele selleks raha.

Töövõimetuse määramisega on samuti segadus. Selle asemel et hinnata, millist tööd inimene teha saab, keskendutakse sellele, mida kõike ta teha ei saa. Minusuguse sünnitrauma tagajärjel puude saanu jaoks on niisugune süsteem üldse kummaline. Missuguse töövõime ma siis kaotasin?

Baleriinina oleksin loomulikult 100% töövõimetu. Õppisin hoopis sotsiaaltööd. Nõustamist, koolitamist või projektijuhtimist takistab puue vähem. Vajan töötamiseks hoopis kohandusi, toetavaid teenuseid, võib-olla abi ja täiendus- või ümberõpet. Seda ei ole ma kahjuks saanud. Saan hoopis töövõimetuspensioni. Selle suurus ei muutu sellest, kas töötan või mitte. Kas Eesti on tõesti nii rikas, et lubada tööealistel inimestel lihtsalt jõude olla?

Kurb, et sotsiaalminister näikse rohkem muretsevat kohalike omavalitsuste autonoomia kui puudega inimeste elukvaliteedi pärast. Kes siis puudega inimeste huve kaitseb? Usun, et ükski omavalitsus pole toetavate teenuste pakkumise vastu, kui riik näeb selleks ette selged kriteeriumid ja rahalised vahendid.

Loodan, et valitsus suhtub riigikontrolli ettepanekutesse tõsiselt ning kasutab puudega inimestele suunatud raha nii, et nad saavad vajalike teenuste ja abivahendite abil iseseisvalt elada ja töötada, et ühiskonnale kasulikud olla.

Eesti Päevaleht 25.11.2010: http://www.epl.ee/artikkel/587985#lower_vote