“Ilmselt olin ma nii enneaegne ja nõrk, et see vist ehmatas neid. Aga küsimus “miks?” saadab mind elu lõpuni,” ohkab lastekodus kasvanud Veronika Sõstar. Täisealiseks saamise järel olid tema tulevikuväljavaated niisama tumedad kui pilt, mida ta näeb oma silmadega, mis enneaegselt maailma kippunud tillukeses kehas ei jõudnud lõpuni areneda.

Veronika Sõstar (22) tervitab võõraid külalisi küll rõõmsalt, kuid tunnistab, et näeb enda ees vaid tumedaid kogusid.
"Kui ma sündisin, kaalusin 850 grammi ja olin 33 sentimeetrit pikk. Mu silmad polnud veel valmis. Ilmselt ema arvas, et ma ei hakkagi nägema. Igatahes viidi mind haiglast lastekodusse," meenutab Veronika Sõstar (22) oma elu algust, mille kohta ta on lugenud vaid dokumentidest.
Sellega sai tüdruku niigi keeruline elusaatus juurde käänulisi kurve. Enne täisikka jõudmist elas ta ühtekokku neljas lastekodus. Täisealisena tulnuks noorel naisel elama minna hooldekodusse, kui Tartus intellektipuudega inimestele ja nende lähedastele tegevust ja tuge pakkuv Maarja tugikeskus poleks otsustanud rajada iseseisva elu üksust, kus lähedasteta noor kodu leidis.

Lastekodus kasvamine iseseisvumist ei toeta

"Riiklikul tasandil kahjuks lähedasteta kodus elavatele intellektipuudega inimestele iseseisvust võimaldavaid teenuseid pole," nendib Tartu Maarja tugikeskuse juhataja Helle Känd.
"Ja mina ei tahtnud hooldekodusse! Mul oli nii palju unistusi ja tunne, et mul on veel nii palju teha. Mul on küll vaja tuge, kuid tugiisikuga koos elades saan ma hakkama!" lausub muidu rahuliku meelega Veronika ootamatult kirglikult ja tunnistab, et kui viimastel lastekodukuudel tekkis tal juba tunne, et teda pole enam kellelegi vaja, siis praegu on ta oma uue koduga väga rahul. Oma ema järele on noor naine igatsenud kogu elu. "Lapsena nutsin tohutult. Öösiti ärkasin väga sageli nuttes. Miks, sellest ei saanud aru ei mina ega kasvatajad. Ju see oli armastuse puudus ja emaigatsus," püüab Veronika tagantjärele seletust leida. Ja lisab, et ta on elus tunda saanud palju inimeste armastust, aga emaarmastust ei ole suutnud neist asendada ükski.
Niisamuti, nagu ei saa tema arvates lastekodust sageli kaasa kõiki eluks vajalikke oskusi. Lastekodus tehakse kasvandike eest palju ära ja seepärast ei õpi nad selgeks ka elementaarseid oskusi, näiteks oma rahaga arvestamist. Ja satuvad iseseisvasse ellu astumise järel raskustesse.
Veronika sõnul on iseseisvalt toimetulek eriti raske temasugustel. "Need, kes on kodus kasvanud, on sealt saanud oskuse maailmaga toime tulla. Mina seda ei suuda," ohkab ta. Tema vajab abi enamikus kodutöödes ja ka linnas liikumisel. Eriti, kui tuleb minna mõnda võõrasse kohta. Seepärast elab Maarja Tugikeskuse iseseisva elu üksuse nägusas majakeses koos Veronikaga tugiisik, kes talle vajaduse korral abiks on.
"Ma ei teagi, mida ma emale ütleksin…"
Veronika häälde sugeneb kärsitut elevust, kui ta meenutab saadet "Rääkimata lugu", mille peategelasteks ta möödunud nädalal koos sõbranna Mariaga oli. Õigupoolest meenutab Veronikale seda saadet üks armas labradori koera kutsikas – pimedate juhtkoeraks õpetatav loom võib nägemispuudega naise elu tuntavalt kergendada.
Kuigi nurgas ootab Veronika tulevast sõpra juba punane pallike, tuleb piigal koera veel oodata, sest alles oktoobris saab kasvuperes sirguvat kutsat hakata juhtkoeraks koolitama ning seegi võtab omajagu aega.
Seni liigub Veronika mööda Tartu tänavaid valge kepiga. Kõige sagedamini viib ta tee Maarja tugikeskusesse, kus ta kaitstud töökohal töötab. Savitööd ja viltimine on need, mis Veronikat eriti köidavad. Tema kodu riiuleid ehivad uhked savikannud ning koos juhendajaga raamatuks vilditud Narnia lood panevad nende muinasjutuliste palade austajail silmad põlema.
Samuti on Veronika suureks kireks hispaania keel, mida ta juba kaheksa aastat õppinud on ja kunagi Hispaanias katsetada loodab. Ja kaks korda nädalas käib ta laulmas, et helisev hääl ei roostetaks.
Kõige suurem unistus on Veronikal aga kordki elus kuulda oma ema ja isa häält. Kuigi neidis on lasknud peast läbi ka selle mõtte, et võib-olla tema vanemad enam ei elagi. "Ma isegi ei teaks, mida ma neile ütleksin. Ma hüüaksin neid vast nimepidi. Ja küsiksin ka põhjuse, miks nad mu ära andsid. Isegi kui me sõbraks ei saaks, tooks see veidigi hingerahu tagasi ja aitaks mul neid mõista," lausub Veronika sügavalt ohates.
Link Õhtulehe artiklile: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=396583  

_____________________________________

Kahekümneaastasest naisest on pärast paari aasta pikkust suhet järel hingeline ahervare, kuuenda raseduskuuni hoidis tema elukaaslane teda kõigest ja kõigist isoleerituna, arstiabi ja korraliku toiduta ühe väikelinna korteris.

Mõni aasta tagasi elas Merle (nimi muudetud) tavalist noore inimese elu, käis sõpradega väljas, suhtles internetis, otsis tõelist suhet, kuni leidiski esimesel pilgul meeldiva ja armastava noore mehe. "Pärast selle poisiga käimahakkamist ta meiega enam ei suhelnud. Arvasime, et ta ei taha," meenutab Merle lapsepõlvesõbranna.

"Üldse muutus ta kuidagi kummaliseks, kord tuli minu juurde, võttis mul kätest kinni ja palus nuttes andeks. Mida ma pidin andeks andma, sellest ma aru ei saanudki." Eemaldumine sõpradest ja perest süvenes iga päevaga.

Seda, et Merle suhe ei olnud pilvitu, lähedased teadsid. "Merle hakkas ennast paksult meikima, aga kollakad ja sinakad laigud paistsid puudrikihi alt välja. Ta ei jõudnud sageli tööle, kuni ta sealt lõpuks vallandati," läks elu Merle õe sõnul kiiresti allamäge. Üle aasta tagasi püüdis Merle kiiva kiskunud suhet katkestada, kuid edutult. "Mees ähvardas enesetapuga ja ta läks tagasi, edaspidi kuulsime temast veel harvem. Üksikud sõnumid MSNis olid kummalised, telefonis ta vaikis või ei vastanud üldse." Õde kahtlustab nüüd, et Merle ei saanud või ei julgenud rääkida.

Ta oli vaid luu ja nahk

Tänavu suvel, kui teadmatus Merle käekäigust ja asukohast oli juba kuudepikkuseks veninud, palusid mures pereliikmed politsei abi tema leidmiseks. "Saime elukaaslase aadressi ja sõitsime kohe sinna. See, mida nägime, vapustas meid hingepõhjani," räägib Merle õde.

Äraoleva pilguga Merle oli keset palavat suve riietatud paksudesse meestepükstesse ja rebenenud särki, aluspesu ei olnud tal ei seljas ega ka korteris. "Tal oli enne kõik olemas, korralikud riided, pesu, kosmeetika, nüüd oli ta puupaljas. Rahakoti vahel olid sooduskupongid, millega sai osta kolmekroonist leiba," kirjeldab õde muserdavat olukorda.

Noore naise käed ja jalad olid vaid luu ja nahk. Kummuva rasedakõhu kohta teatas aga tema elukaaslane, et arvas naise end paksuks söönud olevat. "Ta anti meile sealt kaasa nagu üleliigne lemmikloom, ta ei olnud kordagi raseduse ajal arsti juures käinud ja peast oli ta täiesti segi," räägib õde. Pere viis Merle esmalt naistearsti juurde, kes aga ei osanud apaatse patsiendiga muud teha, kui ta otsejoones psühhiaatriahaiglasse suunata. Haiglas diagnoositi tal raske psühhoos ja ta jäeti sünnituseni haiglaravile. Peale psühhoosi raviti Merlel mitut suguhaigust. Õe silmad lähevad märjaks, kui ta meenutab, kuidas Merle haiglatoitu kiitis ja seda apla isuga sõi.

Lähedased ei näe lahendust

Hiljem selgus, et elukaaslane oli Merle sülearvutilt eemaldanud kõik klahvid, võtnud enda kätte tema telefoni, dokumendid ja pangakaardid.

Nüüd kardab pere, et ei suuda Merlet mehe omamissoovi eest kaua kaitsta. "Ta on täielik psühhopaat. Nüüd, kui Merlel on jälle raha, ta saab ju emapalka, on ta jälle maja ümber luuramas ning Merlet ja last nõudmas. Küsisime politseist, kas saaks lähenemiskeelu, öeldi, et selleks peab Merle ise avalduse kirjutama," kurdab õde. Paraku ei ole õe sõnul temast praegu enese eest seisjat. "Ta on nagu süütu laps, tal on mäluga probleeme ja ta ei räägi temaga toimunust midagi. Me ei tea enam, mida teha, oleme kaks aastat võidelnud, advokaatide ja juristide jaoks ei ole meil aga raha."

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööspetsialist annab lootust, et tegu ei ole väljapääsmatu olukorraga. Tema sõnul saab algatuseks otsida Merlele omavalitsuse kulul psühholoogilise nõustaja ja tugiisiku. "Peame leidma inimese, keda ta usaldab ja kellele ennast avab, kindlasti ei ole hea, kui ta peab oma lugu korduvalt üle rääkides seda kõike uuesti üle elama." Kuna pere rahaline seis ei ole kõige parem, lubab omavalitsus aidata ka juriidilise abi leidmisel.

Rapla naiste varjupaiga tegevjuht Ingrid Stahl nimetab naist selliselt kohtlevaid mehi ebarditeks, kes on paraku suurepärased manipuleerijad ja jätavad kõrvalistele pahatihti igati ontliku mulje. Stahli sõnul esineb sarnaseid juhtumeid sagedamini kui ette kujutada osatakse või tahetakse. Ohvri hävitamiseks kasutavad psühhoterroristid armastuse sildi all Stahli sõnul erinevaid viise. "Kui inimese isiksus ja enda tahe kaob, siis mina ei välistaks mingite ainete sissesöötmist. See seletaks näiteks mäluauke, aine ise aga kaob organismist jälgi jätmata. Või siis peab olema kasutusel äärmuslik vaimne ja füüsiline vägivald," usub Stahl.

Vägivalla eest on raske kaitset leida

Ta möönab, et naiste kaitseks on võimaluste arsenal piiratud, eriti kui nad ise ei julge või ei suuda enda eest seista. "Siis peavad lähedased tema eest lõvina seisma. Kuna suhtes olnud vägivalda tagantjärele politseis fikseerida ei saa, tuleks teha avaldus iga kord, kui mees tuleb ukse taha kolkima, võib isegi pisut liialdada," soovitab Stahl. Stahli sõnul on olnud ka juhtumeid, kus mees on lasknud oma naist, keda ta väidab armastavat, kasutada seksuaalselt oma sõpradel või müünud teda raha eest. "Selleks et naine temaga toimunud jubedustest üle saaks, läheb palju aega ja kindlasti tuleb vägivallatseja temast eemal hoida. Samas püüab too kindlasti naist tagasi saada. See ei ole armastus, ehkki ta nii väidab, see suhe on tema jaoks omamoodi kaif, millega ta on harjunud," räägib Stahl.

Politsei: uurida tuleb kõiki asjaolusid

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Mihkel Loide sõnul on sellistel juhtumitel võimalik taotleda lähenemiskeeldu mehele, ja kui naine selleks ise võimeline ei ole, ka ajutist eestkostet naisele ja lapsele. Kuigi karistusseadustikus eraldi perevägivalla paragrahvi ei ole, on selle juhtumi puhul olemas mitme kuriteo tunnused, alates kehalisest väärkohtlemisest kuni orjastamise või vabaduse võtmiseni seadusliku aluseta.

"Samas ei saa ilma asjaolusid uurimata otsustada, kas ja millise kuriteoga on tegu," rõhutab Loide. Selleks aga tuleks tema sõnul esitada politseisse uuesti avaldus, kuna senine menetlus oli kadunud isiku kohta. "Politsei ei saa lihtsalt niisama menetlema hakata, selleks on vaja seaduslikku alust. Politsei peab austama ka inimeste eraelu puutumatust, kuid kui on olemas seaduserikkumise märgid, tuleb kindlasti politseid teavitada," räägib Loide. Tema sõnul võib olla abi ka naist ravinud arsti hinnangust, mis aitaks fikseerida talle tekitatud tervisekahjustuse.

Õhtuleht, 01.10.2010

http://ohtuleht.ee/index.aspx?id=396603

Seaduse eesmärk on ratifitseerida konventsioon ja ühineda fakultatiivprotokolliga.
Konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada lugupidamist nende loomupärase väärikuse suhtes.

Fakultatiivprotokolli eesmärk on tunnustada puuetega inimeste õiguste komitee pädevust võtta vastu ja arutada pöördumisi üksikisikutelt või üksikisikute rühmadelt, kes väidavad, et asjaomane osalisriik on rikkunud konventsiooni sätteid ja nemad on langenud selle ohvriks.

Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Seaduse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga ratifitseeritakse puuetega inimeste õiguste konventsioon. Teise paragrahviga ühinetakse puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga.

Konventsioon koosneb preambulist ja 50 artiklist, millest:
• artiklid 1–30 käsitlevad otseselt puuetega inimeste õigusi;
• artiklid 31–40 sisaldavad sätteid eesmärgiga hõlbustada konventsiooni rakendamist, järelevalvet ja seiret nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil;
• artiklid 41–50 kätkevad endas üldisi klausleid konventsiooni allkirjastamise, jõustumise, reservatsioonide, muutmise ja vormingute kohta.

Fakultatiivprotokoll koosneb 18 artiklist, mis keskenduvad puuetega inimeste õiguste komitee pädevusele tegeleda pöördumistega seoses konventsiooni sätete võimaliku rikkumisega.

Eelnõus esineb deklaratsioon, mis käsitleb teovõime küsimust, ehk võimalust säilitada praegune praktika, kus teovõimetuks kuulutatud inimesele on võimalik määrata eestkostja – sellise praktika vastu usun, kellelgi liikmetest vastuväiteid pole.

ÜRO puuetega inimeste konventsiooni ratifitseerimine, ja samuti lisaprotokolli ratifitseerimine on tähtis samm edasi ning sellele saame toetuda meie enda siseriikliku seadusandluse parandusettepanekuid koostades, kuna ÜRO konventsioon tõesti katab pea kõik eluvaldkonnad ning on EL kontekstis paralleelne protsess diskrimineerimist tõkestava uue direktiivi vastuvõtmisel. Direktiivieelnõu siiski veel lõplikul kujul meieni jõudnud pole. 

Eelnõu on kättesaadav e-õiguse infosüsteemis: http://eoigus.just.ee

Loe ka seletuskirja „Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimine ja konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemine” seaduse eelnõu kohta : http://www.epikoda.ee/include/blob.php?download=epiknews&id=0348  

Tallinna Puuetega Inimeste Koda (TPIK) korraldab 1.- 2. oktoobril messi „Invamess 2010″, mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

„Puuetega inimeste elukvaliteet ja eneseteostuse võimalused sõltuvad info, teenuste ja toodete kättesaadavusest ning samuti teiste ühiskonnaliikmete valmidusest arvestada erivajadustega inimestega," ütles TPIK juhatuse liige Külli Urb. „Kaasaegne infotehnoloogia ja abivahendid aitavad vähendada puudega inimeste vajadust kõrvalabi järele ning suurendavad seeläbi võimalusi osaleda aktiivsemalt ühiskonnaelus."

Invamessil on võimalik tutvuda õppimisvõimaluste, puuetega inimeste ühingute tegevuste, abivahendi- ja meditsiinifirmade toodete, rehabilitatsiooniasutuste teenustega jpm.

Messi käigus toimuvad mitmed avatud töötoad, mille teemadeks on lapsehoiuteenus ja intervallhoid, esmaabi, tervislik toitumine ja universaalne disain.

Mõlemal päeval on külastajatel võimalik saada sotsiaaltöötajakäest teavet puuetega inimestele suunatud toetustest ja teenustest Tallinnas, vajadusel saab toimetulekutoetuse alast nõu, võlanõustamist ning teavet abivahendite soetamiseks. Lisaks on võimalik saada õigusalast nõustamist. Seekordsel Invamessil on võimalus meeli proovile panna külastades pimekohvikut ja -näitust. Filmihuvilistel on võimalik mõlema päeva lõpus vaadata Eestis tehtud puuetega inimeste elu tutvustavaid filme. Lastevanematel on võimalus oma lapsed jätta lastehoidu.

Invamess toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) 1.-2. oktoobril.

Mess on avatud 1. oktoobril kell 13-19 ning 2. oktoobril kell 11-16.

Külastajatele on mess tasuta.

Invamess 2010 läbiviimist toetavad Tallinna Linnavalitsus ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Messi ajakava:

Reede, 01.10.2010
13.00-13.15 Messi avamine, sõnavõtud (1. korruse fuajee) 13.00-19.00 Eksponentide väljapanekud (1. ja 2. korrus) 13.00-19.00 Pimekohvik ja pimenäitus (hoovimaja) 14.00-15.30 Töötuba „Lapsehoiuteenus ja intervallhoid“ (venekeelne ja viipekeelne tõlge) (2. korrus, ruum 209) 14.00-18.00 Sotsiaalnõustamine (2. korrus, ruum 201) 14.00-18.00 Õigusnõustamine (2. korrus, ruum 206) 14.00-18.00 Kunstitegevuste õpituba (2. korrus, ruum 202) 16.00-17.30 Töötuba “Universaalne disain“ (viipekeelne tõlge) (2.
korrus, ruum 209)
16.00-18.00 Id-kaardi koolitus (2. korrus, ruum 210) 18.00-19.00 Filmiprogramm: „Ilusad inimesed“ (2. korrus, ruum 209)

Laupäev, 02.10.2010
11.00-16.00 Eksponentide väljapanekud (1. ja 2. korrus) 11.00-16.00 Pimekohvik ja pimenäitus (hoovimaja) 11.00-16.00 Töötuba „Digitaalne fotograafia nägemispuudega inimestele“ (2. korrus, ruum 209) 11.00-16.00 Vererõhu ja veresuhkru mõõtmine (2. korrus, ruum 203) 12.00-15.00 Sotsiaalnõustamine (2. korrus, ruum 201) 12.00-15.00 Kunstitegevuste õpituba (2. korrus, ruum 202) 12.00-13.30 Töötuba „Esmaabi“ (viipekeelne tõlge) (2. korrus, ruum 209) 14.00-15.30 Töötuba „Tervislik toitumine“ (viipekeelne tõlge) (2.
korrus, ruum 209)
15.30-16.00 Filmiprogramm: „Eric. Tule laps“ (2. korrus, ruum 209)

Messi plaan:

Tegevuskeskuse 1. korrus

Saal: eksponentide väljapanekud
Ühingute ruumid: eksponentide väljapanekud
Klubiruum: kohvik
Fuajee: infolaud

Tegevuskeskuse 2. korrus

Koridor: eksponentide väljapanekud
Ühingute ruumid: eksponentide väljapanekud Ruum 201: Sotsiaalnõustamine Ruum 202: Kunstitegevus Ruum 203: Vererõhu ja veresuhkru mõõtmine Ruum 205: Lapsehoid Ruum 206: Õigusnõustamine Ruum 209: Töötoad: lapsehoiuteenus ja intervallhoid, universaalne disain, esmaabi, tervislik toitumine, filmiprogramm Ruum 210: Id- kaardi koolitus, digitaalne fotograafia nägemispuudega inimestele

Hoovimaja

Pimekohvik ja pimenäitus

Invamess 2010 osalejate nimekiri:

Adeli Eesti OU
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
MTÜ Eesti Invaspordi Liit
MTÜ Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Eesti Ortoosikeskuse OÜ
MTÜ Eesti Parkinsoniliit
MTÜ Eesti Psoriaasiliit
MTÜ Eesti Tsüstilise Fibroosi Ühing
Eesti Töötukassa
Empatrax OÜ
SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus MTÜ Inkotuba Invaru OÜ MTÜ Jumalalaegas MTÜ Kakora Manual OÜ MTÜ Merimetsa Tugikeskus MTÜ Minu Tasakaal Päevakeskus Käo MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühing MTÜ Sclerosis Multiplex`i Tallinna Ühing MTÜ Tallinna Invaspordiühing MTÜ Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühing MTÜ Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koda MTÜ Tallinna Reumaühendus Taneva OÜ Termaki Autopargi AS Tervise Abi OÜ MTÜ THINK Eesti

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 Tallinn
Telefon: 655 41 61
e-post: tauno@tallinnakoda.ee  
http://www.tallinnakoda.ee

MTÜ Fööniks pühendab oktoobrikuu rahvusvahelisele eakate päevale, korraldades terve kuu vältel kokku neli toredat ja informatiivset eakatele suunatud üritust Pärnus, restoranis Must Pärl. Üritused on kõigile tasuta ning eesmärgiks on teavitada Pärnu linna ja maakonna eakaid ja puuetega inimesi tänapäeva erinevatest hooldusega seotud võimalustest, teenustest ja toodetest, tõstmaks hooldust vajava inimese elukvaliteeti ning vaimset ja füüsilist heaolu. Tänu toredatele koostööpartnerile on infopäevadel kaetud nii hooldusvahendeid, abivahendeid, hooldusteenuseid, taastusravivõimalusi, liigesehaigusi kui ka hambaproteese puudutavad teemad. Erinevate ettevõtete esindajad jagavad lisaks toodete-teenuste tuvustamisele ka kasulikke näpunäiteid eaka või puudega inimese koduseks hooldamiseks.
Lisaks loodame, et korraldatavad üritused on hea võimalus eakale inimesele kodust välja tulla, veidi liikuda ning suhelda paljude toredate inimestega.

Siinkohal oleksin tänulik, kui saaksite meid meie tegevuses veidi abistada-nimelt on oluline, et kõnealune info jõuaks ka Pärnu maakonna kaugematesse nurkadesse kindlasti kohale. Seetõttu, kui võimalik, palun saadetud infot jagada kõigile neile, kelle jaoks on päevakohane eaka või puudega inimese hoolduse ning tervisega seonduv.

1.- 26. oktoobril, 2010

restoranis Must Pärl, Supeluse 22 ”EAKATE TERVISEKUU”

Tähistamaks vääriliselt rahvusvahelist eakate päeva, korraldab MTÜ Föönikskoostöös Villa Mare Panisonaadi ja restoraniga Must Pärl oktoobrikuu igal nädalal ühe eakate tervisehoiule ja hooldusele suunatud infopäeva. Kutsume külla kõiki Pärnu linna ja Pärnumaa eakaid elanikke koos peredega, et veeta toredasti aega ning tutvuda erinevate võimalustega oma vaimse ja füüsilise heaolu
tõstmiseks ja elukvaliteedi parandamiseks. Infopäevadel saab tutvuda Villa Mare
pansionaadi ning seal pakutavate hooldusteenustega, kuulata oma ala spetsialistide näpunäiteid eakate ja puudega inimeste paremaks hooldamiseks ning tutvuda erinevate toodete ja abivahenditega, mis välja töötatud selleks, et tõsta Sinu elukvaliteeti. Samuti on võimalik mõõta luutihedust ning soetada kohapeal liigesetooteid uskumatult soodsate hindadega!
Lisaks pakub Villa Mare oktoobrikuus kümnele inimesele pansionaadis alalise puhkuse
nautimise võimalust tavahinnast 1000 krooni soodsamalt!

OOTAME SIND OSALEMA
Küsi lisainfot telefonil: 44 26 903 või 44 26 900

Infopäevade ajakava:
Reede 1. oktoober, 2010 kell 12:00-16:00
– Nooruse Maja käsitööringi tutvustus
– MTÜ Fööniksi ja Villa Mare pansionaadi tutvustus
– Eakale ning piiratud liikumisvõimega inimesele suunatud tooteid pakkuva ettevõtte tutvustus (Invaru OÜ). Jagatakse infomaterjale ja saab tutvuda pansionaadi eluga
Teisipäev, 12. oktoober, 2010 kell 12:00 – 16:00
– MTÜ Fööniksi ja Villa Mare pansionaadi tutvustus
– Hooldus-, põetus- ja inkovahendite (lamatiste äratundmine ja hooldus, hügieenivahendid,
abivahendid) tutvustus – Invaru OÜ terapeut Malle Avarsoo
– Estonia Taastusravikeskuse peaarsti ja kolleegide esitlus eakatele suunatud protseduuride teemal
– Luutiheduse mõõtmine ning liigesetoodete soodusmüük – Remedex OÜ
Teisipäev, 19. oktoober, 2010 kell 12:00 – 16:00
– MTÜ Fööniksi ja Villa Mare pansionaadi tutvustus
– Liikumist soodustavate abivahendite (ratastoolid, kargud,käimisraamid, kepid jms.) tutvustus – Invaru OÜ terapeudid Hanna Jaakson ja Annika Elmend
– Estonia Taastusravikeskuse peaarsti ja kolleegide esitlus eakatele suunatud protseduuride teemal
– Luutiheduse mõõtmine ning liigesetoodete soodusmüük- Remedex OÜ
– Igapäevaelu soodustavate abivahendite (vahendid söömise, joomise, riietumise ja enesehoolduse hõlbustamiseks) tutvustus Invaru OÜ terapeutide esitluses

Puuetega inimeste elukvaliteet ja eneseteostuse võimalused sõltuvad info, teenuste, toodete, abivahendite, hariduse kättesaadavusest ning samuti teiste ühiskonnaliikmete valmidusest arvestada erivajadustega inimestega. Puuetega inimeste valdkond on maailmas kiirelt arenev- kaasaegne infotehnoloogia ja abivahendid aitavad vähendada puudega inimeste vajadust kõrvalabi järele ning suurendavad seeläbi võimalusi osaleda aktiivsemalt ühiskonnaelus.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on ühiskonnas 10% puudega inimesi. Tallinnas elab 20 000 puudega inimest.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega inimesi, nende lähedasi ja valdkonna spetsialiste külastama messi „Invamess 2008“.

„Invamess 2008“ toimub 15.-16. oktoobril kella 14- 19 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

Messi eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste ja nende pereliikmete teadlikkust teenustest ja toodetest, parandades nende igapäevast toimetulekut. Pakume puuetega inimeste valdkonnaga seotud inimestele võimalust kohtuda ja vahetada kogemusi.

Invamessil võimalik tutvuda abivahendi- ja meditsiinifirmade toodetega, rehabilitatsiooniasutuste teenustega, haridusasutuste õppimisvõimalustega, puuetega inimeste ühingute tegevustega, jpm.
Messi raames toimuvad mitmed töötoad:
15. oktoober kell 15-16.30 Puudega lapse perekonda toetavad teenused
15. oktoober kell 17-18.30 Tromboos
16. oktoober kell 14-15.30 Universaalne disain (ligipääsetavus)
16. oktoober kell 16-17.30 Diabeet

Mõlemal päeval on külastajatel võimalik küsida sotsiaaltöötaja käest nõu ja infot puuetega inimestele suunatud toetustest ja teenustest Tallinnas, vajadusel saab toimetulekutoetuse alast nõu, võlanõustamist ning saada infot puuetega inimestele vajalike abivahendite soetamise küsimustes.

Messi külastamine on tasuta.

Tasuta jagatavas „Invamess 2008“ kataloogis on avaldatud messil osalevate organisatsioonide andmed, tegevusvaldkonnad. Lisaks on kataloogis puuetega inimeste valdkonda puudutavad artiklid ning ülevaade riiklikest ja Tallinna linna toetustest ja teenustest.

Koostööpartnerid
Tallinna Linnavalitsus ja Hasartmängumaksu Nõukogu

Lisainformatsioon ja kontaktid:
E-post: mess@tallinnakoda.ee  
Tauno Asuja, tegevjuht, tel: 52 56 560, 655 4161
Evelin Müürel, projektijuht

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit koostöös Tallinna Invaspordiühinguga ja SA Dharma Indreku allfondi toetusel, on juba neljal aastal korraldanud liikumispuudega laste suvelaagrit Tõrvaaugu puhketalus.
Kahel viimasel aastal on tegevust toetanud ka Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet.

Laagri motoks on Julge elada : sportliku ja huvitegevuse läbi teadvustatakse – puue ei pea olema takistuseks sisukale, põnevale, jõukohasele ning esmapilgul harjumatute harrastustega tegelemisel.

Laagri eesmärgiks on olnud erinevate tegevuste kaudu soodustada liikumispuudega laste ja noorte aktiivset ellusuhtumist ja positiivset eluhoiakut, tugevdada tervist, kaasata noori invaliikumise tegevustesse.
Suvelaagri päevi on sisustanud erinevad sportlikud mängud, käelised tegevused. Nauditud on veemõnusid, lõkketuld, musitseerimist, päevastest tegemistest slaidiprogrammide vaatamist ja külas on käinud palju huvitavaid esinejaid.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ja Tallinna Invaspordiühing kutsub teid näituse avamisele  25.08.2010 kell 15.00 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

Välja pandud on laste käsitööd ja joonistused alates 2007 aasta kuni käesoleva aasta suvelaagrini.

Näitus jääb avatuks kuni 08.09.2010.

ELIL ja Tall. Invaspordiühing tänavad käesoleva aasta laagri toetajaid:
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametit, SA Dharma Indreku allfondi jt.

Lisainfo:

Evely Kaibald-Reemet
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, projektjuht Endla 59, 10615 Tallinn Tel. 6 720 223 Mob. 50 19369
e-post: elil@elil.ee  

Rita Goruškina
Tallinna Invaspordiühing, projektijuhi abi Tel. 6 567 804 Mob. 55 48505
e-post: ritasport@hot.ee 

Raepress 25. august 2010.
Enamikke Tallinna sõidusoodustusi saab nüüd tõendada ID-kaardiga
Lisaks õppuritele saavad ID-kaardiga nüüd sõidusoodustusi tõendada ka pensionärid ja paljud teised soodustuste vajajad, kes varem pidid lisaks ID-kaardile esitama kontrolöridele eraldi soodusõigusi tõendavaid dokumente.

Tallinna sotsiaalvaldkonna eest vastutava abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on see hea näide, kuidas e-Tallinn hoolitseb tõepoolest kõikide linlaste mugavuste eest. Uus süsteem puudutab rohkem kui 70 tuhandet sõidusoodustusi pruukivat inimest. ”Kui varem pidid sõitjad nii oma tasuta sõidu kui sõidusoodustuse õigust Tallina ühistranspordis tõendama mitmesuguste täiendavate dokumentidega, siis viimase aasta jooksul on palju töötatud selle nimel, et ID-pileti puhul saaks neid õiguseid kontrollida automaatselt otse vastavatest andmebaasidest,” selgitas Martinson.

Enamikul juhtudel ei ole isikul enam vaja täiendavaid dokumente kontrolörile esitada – piisab vaid ID-kaardist ja sellega seotud ID-piletist.

Martinson pidas seejuures oluliseks saavutuseks ka linna ja riiklike registrite ristkasutust. ”E-Eesti eduloo jätkamiseks on koostöö erinevate avalikku võimu teostavate harude vahel kriitilise tähtsusega ning mul on heameel, et e-Tallinn on selles protsessis eestvedaja rollis,” lisas Martinson. Abilinnapea avaldas lootust, et Tallinna eeskujul laienevad sarnased kasutusmugavused peatselt ka teistesse omavalitsustesse.

Martinsoni sõnul on mitmetele soodustusi kasutavatele rühmadele oluline ka uue süsteemiga kaasnev mainevõit – soodusõiguse olemasolu teab bussis nüüd ainult inimene ise ning seda tuvastav kontrolör, kaasreisijad ei pea seda nägema. ”Paljudele puudega inimestele on sellega lisanduv privaatsus väga tähtis,” lisas Martinson.

Tallinna ID-pileti kasutajaid on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) üle 40 000, Sotsiaalkindlustusameti Infosüsteemis (SKAIS) üle 20 000 ning Tallinna linnaosade valitsuste sotsiaalhoolekande osakondades ning Tallinna Transpordiametis peetavates andmebaasides rohkem kui 12 000.
Lisamugavused laienevad seega rohkem kui 70 000 inimesele.

ID-pileti kasutajate sõidusoodustuste automaatne kontroll toimub nüüdsest juba pileti ostmisel järgmistel juhtudel: õpilane või üliõpilane on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS). Sõidusoodustuse olemasolu kontrollitakse ID-pileti ostmisel automaatselt ja täiendavat dokumenti sõitmisel esitama ei pea. Kui isikut ei ole nimetatud süsteemis (näiteks õpitakse välismaal), peab jätkuvalt kaasas kandma õpilaspiletit või sellega võrdsustatud ISIC Scholar kaarti. Samuti kontrollitakse nüüd sõidusoodustuse olemasolu automaatselt Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis (SKAIS) pensionäridel kui isikule on määratud riiklik pension. Sõidusoodustuse olemasolu kontrollitakse ID-pileti ostmisel ja pensionitunnistust ei ole sellisel juhul enam vaja sõidu ajal endaga kaasa kanda.

Tasuta sõidu õigus on jätkuvalt 65 aastastel ja vanematel isikutel, neil tuleb kontrollimisel esitada vaid oma vanust tõendav dokument või pensionitunnistus. Kolme ja enama lapsega pere lapse ja tema vanema ning puudega isiku ID-kaardi põhiseks sõidusoodustuse vormistamiseks Tallinnas peab isik esitama avalduse ja sõidusoodustuse õigust tõendavad dokumendid elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda.
Tasuta sõiduõigust omava puudega inimese saatjal on tasuta sõiduõigus, saatjat andmebaasidesse ei kanta.

Jätkuvalt ei nõuta sõiduõigust tõendavat dokumenti eelkooliealistelt lastelt ja alla 3-aastase väikelapsega sõitjatelt. Samuti saavad ID-kaardiga sõidusoodustusi tõendada nüüd (juhul kui sõitja on kantud Tallinna linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakondades või Tallinna Transpordiametis peetavasse andmebaasi) ka linna hooldustöötajad, bussijuhid ja vormiriietuses ajateenijad.

Arvestama peab ka seda, et tasuta sõidu õigus kehtib andmebaasis märgitud perioodil. Sõidusoodustuse olemasolu aga kontrollitakse ID-pileti ostmisel ning see kehtib kuni pileti kehtivuse lõpuni. Seda ka juhul kui vahepeal peaks isiku staatus andmebaasis muutuma. Oluline on märkida veel kindlasti seda, et üliõpilastel, pensionäridel, raske või keskmise puudega 16-aastasel või vanemal isikul ning kolme ja enama lapsega pere vanemal on sooduspiletit õigus osta vaid siis, kui nende rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinnas. Muul juhul tuleb neil osta täispilet.

Kui isikul aga puudub vastav märge andmebaasides, kuid tal peaks siiski olema õigus sõidusoodustusele, tuleb esitada kontrolörile vastav soodustust tõendav dokument või siis hoolitseda, et tema andmed saaks andmebaasides korda.

Seda kas “lisadokument on vajalik” või on “soodustus kontrollitud”, märgitakse ka ID-pileti ostukviitungile. Vajadusel saab ID-piletit ja sellega seotud lisadokumendi vajadust kontrollida ka piletiveebis www.pilet.ee või helistada ID-piletite info- ja ostuliinile 11800 (NB!
tegemist on eritariifse numbriga).

Andmebaasidesse ei kanta ja endiselt peavad soodustusi tõendava dokumendi esitama: hoolekandeasutustes viibivad lapsed, vanemliku hoolitsuseta jäetud lapsed, vormiriietuses politseiametnikud, represseeritud ja nendega võrdsustatud isikud ja Tšernobõli aatomielektrijaama (edaspidi AEJ) avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud.

Kas lähiajal ilmub mõni tark, kes nõuab, et „Kevade” tuleb ümber kirjutada nii, et Arno käib mitte Teele, vaid Kiirega, küsis haridusminister Tõnis Lukas retooriliselt 12. augusti valitsuse pressikonverentsil, nimetades homoabielude „propageerimist” „vana maailma väljasuremise strateegiaks”.

Viimastel nädalatel on üles kerkinud debatt samasooliste kooselu seaduslikust reguleerimisest. Pärast haridusministri arvamusavaldust on arutelu keskmes ka samasooliste armastus üldisemalt. Mina soovin aga näidata, et IRL ei ole sallimatuse lipulaev, seal on ka tolerantsema maailmavaatega liikmeid.

Heitkem pilk maailma: juba 1989. aastal võeti Taanis vastu seadus, millega samasoolised paarid võisid oma kooselu registreerida (1993 Norras, 1995 Rootsis, 1998 Hollandis, 2002 Soomes). Eestis olid Nõukogude ajal homoseksuaalsed suhted kriminaalkorras karistatavad. Paljud praegused arvamusliidrid on kasvanud keskkonnas, kus homoseksuaalsusega seostati keelatud ja karistatavat tegevust. Uue iseseisva Eesti aeg saabus ühes isikuvabadustega, kuid ometi jäid mõned juurutatud/õpitud keelud püsima.

Loe lähemalt: 25.08.2010 Eesti Päevaleht http://www.epl.ee/artikkel/582308

Uus veebileht julgustab ennast suguhaiguste suhtes kontrollima ja arsti külastama.

Esmakordselt Eestis saavad nüüd kõik soovijad end kodus levinumate suguhaiguste suhtes anonüümselt ning kiirelt testida. Terves Baltikumis uudse süsteemi peaeesmärk on julgustada inimesi, kellel on tülikas arsti poole pöörduda, ennast siiski kontrollima ja kindlate tulemuste puhul ka arsti külastama.

„Meelehead teeb see, et uudset testimise võimalust eelistavad just mehed, kes eri põhjustel kalduvad arstikülastust kõige sagedamini edasi lükkama,” ütles diagnostikalabori Quattromed HTI Laborid arendusjuht Kai Jõers…

Veebilehel www.testikodus.ee  saab tellida proovivõtmise komplekti koos täpsete juhistega.

Lähemalt loe: 17.06.2010 Eesti Päevaleht http://www.epl.ee/artikkel/578741