Austatud Riigikogu liige.
25. november on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks naistevastase vägivallaga võitlemise päevaks,

Täna pöördume Teie poole nii nende vaikivate tunnistajate nimel, kes enam oma lugu ise rääkida ei saa, kui sadade Eesti naiste nimel, kes kogevad iga päev nii füüsilist, vaimset, emotsionaalset, sotsiaalset kui majanduslikku vägivalda.

Teie kui rahvaesindajate võimuses on muuta Eesti seadusi selliselt, et tagatud oleks eeskätt lähisuhte vägivalla juhtumite puhul võimalikult varane sekkumine ja kõigi politsei või teiste riigiasutuste vaatevälja jõudnud juhtumite sisuline lahendamine.

Perevägivalla juhtumite puhul tuleb mitmete teiste riikide eeskujul ka meie politseile anda võimalus viivitamatult sekkuda ja vägivallatseja kodust eemaldada, keelates tal ohvrile lähenemise vähemalt paari nädala jooksul.
Politseile tuleb anda seejuures senisest suurem otsustusõigus, samal ajal tagades vägivalla ohvrile igakülgse nõustamise ja vajaliku toe läbi abiorganisatsioonide.
Ohvrile on vaja kindlustada riigi poolt finantseeritud kvaliteetne õigusabi.
Tagatud peab olema ohvreid abistavate organisatsioonide järjepidev rahastamine ja selleks selge rahastusskeemi väljatöötamine.
Vajalik on ka mõjuvate sanktsioonide sätestamine lähenemiskeelu rikkumise eest ja politseile ning teistele juhtumiga tegelevatele institutsioonidele selgete tegevusjuhiste andmine rikkumise korral reageerimiseks.
Samuti on vaja seadustada selged koostööreeglid erinevate ametkondade ja abiorganisatsioonide vahel ning sätestada selgelt kõigi osapoolte kohustused ja vastutus.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud loodab, et teete kõik endast oleneva, tagamaks kõigile Eesti naistele ja lastele õigus vägivallavabale elule.

Lugupidamisega

Laine Tarvis,

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja

Eha Reitelmann,

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretär

25. novembril 2009.a

Rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval,
25. novembril 2009 kell 12.00. Grand Meriton Hotel Tallinnas
Asukoht: Toompuiestee 27 (Toompuiestee – Paldiski mnt. nurk) Tammsaare saal, 8. korrus

Kava:

11.30 – 12.00 Osalejate registreerimine

12.00 – 12.20 Konverentsi avamine
Avasõnad
– Toivo Klaar, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
– Kai Raamat, ürituse toetaja Philip Morris Eesti OÜ esindaja

I paneel – naistevastane vägivald ja seadusandlus
Moderaator: Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant

12.25 – 14.30 Ettekanded:
„Lapse õiguste kaitse algab tema emast – naistevastane vägivald – kelle mure?”
– Evelyn Sepp, Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesinaine

„Euroopa Nõukogu soovitused ja perevägivalla all kannatavate naiste abisaamise võimalused Eestis”
– Inga Mikiver, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhatuse esinaine
„Perevägivalla all kannatavatele naistele juriidilise abi andmise käigus ilmnenud kitsaskohad seadusandluses ja õiguskaitsesüsteemis”
– Kairit Leibold, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juriidiline nõustaja

„Ohvriabi seadus, vajadused ja väljakutsed”
– Avo Üprus, Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu “Ohvriabi” nõukogu liige, regionaalministri nõunik

„Rehabilitatsiooniprogrammid vägivaldsetele meestele Eestis”
– Velda Veia, MTÜ Vägivallast Vabaks juhatuse esinaine

„Riik turvatunde tagajana – haavatavate kaitsmise strateegia”
– Angela Olt, Viru Naiste Varjupaiga juhataja, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu esindaja

14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 16.30 II paneel – meedia ja avalik arvamus
Moderaatorid:
Merike Viilup, Eesti Naistoimetajate ühenduse eesistuja
Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja

Ettekanded:

„Kas ja kuidas saab meedia aidata?”
– Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja

„Rahu, ainult rahu meediaga suheldes”
– Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant

„Naistevastane vägivald ja tehnoloogia”
– Anto Veldre, Cert.ee infoturbe spetsialist

„Meedia võimalused seoses naistevastase vägivallaga”
– Merike Viilup, Eesti Naistoimetajate ühenduse eesistuja

16.30 – 16.45 MTÜ-de pöördumine Riigikogu poole

16.45 – 17.00 Lõpetamine

.

Tallinna Naiste Kriisikodu ja Kuriteoohvrite Toetamise Ühing „Ohvriabi“ korraldavad rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval 25.11.2009 Meriton Grand Hotel Tallinnas ( 7. korrus, Tammsaare saal) konverentsi teemal: „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”.

Konverentsil antakse ülevaade perevägivalla all kannatavatele naistele abiandmise hetkeseisust Eestis ja käsitletakse meedia võimalusi avaliku arvamuse kujundamisel ning hoiakute muutmisel.
Konverentsile on oodatud Riigikogu ja sotsiaalkomisjonide liikmed, sotsiaal- ja tervishoiuametnikud, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, politsei, ülikoolide ja ajakirjanduse esindajad, lähisuhtevägivalla naisohvreid abistavate organisatsioonide ning naisorganisatsioonide esindajad.
Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla probleemistiku käsitlemine maailmas aktiviseerunud. 2008.a. veebruaris algatas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kampaania „Koostöös lõpetame naistevastase vägivalla“ , mis on planeeritud pikemaks perioodiks ja mille eesmärgiks on lõpetada naiste ja tütarlaste vastane vägivald kõigis maailma osades. Enamuses Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentides on loodud naistevastase vägivallaga tegelevad ühendused.
Eestis on perevägivalla teema olnud seni alatähtsustatud. Valitsus ei ole pööranud tähelepanu Euroopa Nõukogu soovitustele. Varjupaigad on alarahastatud ja puudub võimalus kõikidele abivajajatele pakkuda tasuta psühholoogilist ning juriidilist nõustamist. Probleemide tõstatamisega püüame mõjutada hoiakuid ühiskonnas ja riigivõimu tasandil, pöörata tähelepanu kitsaskohtadele seadusandluses ja õigussüsteemis ning seeläbi aidata kaasa vägivalla vähenemisele.
Konverentsi lõpus teevad seal osalevad vägivalla probleemidega tegelevad mittetulundusühingud pöördumise Riigikogu ja valitsuse poole.
Palume osalemisest teatada hiljemalt 24. novembri lõunaks tel. 5264697 (Inga Mikiver) kell 10 – 17 või e- post. tallinn@naisteabi.ee  

Lugupidamisega
Inga Mikiver
MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja, juhatuse esinaine

Kersti Lootus
MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu „Ohvriabi“ juhatuse aseesinaine

Justiitsministeerium. Pressiteade nr 105, 13.11.2009. Justiitsministeerium tuletab kõigile erakondadele ja mittetulundusühingutele meelde, et ootab endiselt arvamusi ja ettepanekuid mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise teemal.

Justiitsministeeriumis valmis mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs juulikuus, mil see saadeti tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks kõigile parlamendierakondadele ning teistele asjast huvitatud organisatsioonidele, sealhulgas geiühendustele.

Justiitsministeeriumi nõuniku ja analüüsi autori Andra Olmi sõnul oli analüüsi peamiseks eesmärgiks fikseerida tänane õiguslik ja sotsiaalne olukord nn vabaabielu reguleerimise osas.

„Analüüsiga kaardistasime vabaabieluga seonduvad õiguslikud küsimused, muuhulgas näiteks kooselupartnerite positsioon pärimisõiguses, maksuõiguses ja üürisuhetes,“ selgitas Olm.

„Järgmiseks aga ootamegi sisendit edasiste tegevuste osas neilt gruppidelt, keda see valdkond enim puudutab.“

Olm nentis, et tänase päeva seisuga ei ole ministeeriumile analüüsi põhjal paraku arvestatavaid arvamusavaldusi ega ettepanekuid veel laekunud.

„Tegemist on valdkonnaga, mis puudutab väga paljusid inimesi Eestis ning seetõttu loodame väga, et erakonnad ja mittetulundusühingud esitavad meile 1. detsembriks oma mõtted ja ettepanekud selle kohta, kas ja kuidas tuleks kujundada mitteabielulise kooselu õiguslik regulatsioon tulevikus,“ ütles Olm.

Ministeerium saatis sel teemal erakondadele ja mittetulundusühingutele ka meeldetuletuskirja, kuna ettepanekute ja arvamuste esitamise tähtpäev on juba mõne nädala pärast.

„Loomulikult ootame analüüsis toodud võimalike tegevussuundade ning teema edasise käsitlemise osas konstruktiivseid ettepanekuid ka kõigilt teistelt asjast huvitatud isikutelt ja organisatsioonidelt,“ rõhutas Olm.

Analüüs on üleval justiitsministeeriumi veebilehel ning kõigile huvilistele tutvumiseks ja arutamiseks avalik ning kättesaadav siin.

Lugupidamisega

Diana Kõmmus

Justiitsministeerium

Avalike suhete talitus

Tel. 620 8118

GSM 533 15431

diana.kommus@just.ee  

Justiitsministeerium avaldas käesoleva aasta suvel mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüsi ning edastas nimetatud analüüsi muuhulgas ka erakondadele tutvumiseks, paludes 1. detsembriks 2009.a Justiitsministeeriumile esitada ettepanekud ja mõtted selle kohta, kas ja kuidas tuleks kujundada mitteabielulise kooselu õiguslik regulatsioon tulevikus. Lisaks esitati üleskutse avalikult pressiteates, paludes ettepanekuid ja mõtteid mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise teemal samaks kuupäevaks ka kõikidelt teistelt teemaga lähedalt seotud ning teemast huvitatud organisatsioonidelt ja isikutelt.

Käesolevaga tuletame meelde, et 1. detsember on peatselt saabumas ning ootame analüüsile rohket tagasisidet. Analüüsiga on võimalik tutvuda Justiitsministeeriumi kodulehel http://www.just.ee/35424  

Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/

Rein Lang
Minister

Andra Olm, eraõiguse talituse nõunik, E-post andra.olm@just.ee , tel 6 208 244

MTÜ Händikäpp esitleb kodanikupäeva konverentsil “Võrdsed võimalused
– võrdne vastutus” eestkostetöö arengukava. Konverents toimub neljapäeval, 26.11.09, kl.12-17 hotelli Tartu konverentsikeskuses (Soola 3, Tartu).

7-aastase liikumispuudega lapse emale soovitab nõustamiskomisjoni spetsialist valida pigem kool, kus õpivad vaid erivajadusega õpilased, sest nii on turvalisem. Teistes koolides pole lifti.

19-aastane nägemispuudega noormees saab vaid siis raamatukokku minna, kui ta kursusekaaslastel aega on. Talle määratud 1,2 isikliku abistaja teenustunniga päevas ei saa ta alati vajalikke koduseid toimetusigi tehtud.

33-aastane liikumispuudega naine riskib kuuel kuul aastas tervisega igapäevaselt libedaga tööle minnes ja sealt tulles. Spetsiaaltranspordi dotatsioonist piisab viiel päeval kvartalis tööle sõiduks.

Need on mõned juhtumid paljudest, kus MTÜ Händikäpp hinnangul on puudega inimese kodaniku- või inimõigusi on piiratud. Ühendus kohtub tihti lisavajadusega inimestega, kes vajavad abi oma õiguste kaitsel. Kogemus näitab, et sageli ei ole nad õigustest teadlikud või on senine abi osutunud ebapiisavaks.

Kodanikupäevale pühendatud konverentsil esitletakse MTÜ Händikäpp eestkoste arengustrateegiat 2010-2015, milles sätestatakse ühenduse prioriteedid huvikaitses, kavandatakse koostööd puudega inimeste eestkostes, analüüsitakse puudega inimeste olukorda lähtudes inimõigustest ja tehakse ettepanekuid nende osalemise suurendamiseks ühiskonnas.

Konverentsil esinevad EV sotsiaalminister, EV regionaalminister, ühenduste esinejad. Konverentsi kava vt http://handikapp.ee/?doc=10066  

MTÜ Händikäpp eestkoste arengustrateegia valmimist ja konverentsi toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisateave: tel. 53232667 või e-post projekt@nukka.pri.ee .

Margit Rosental
Projekti sekretär-assistent

Aadress/Address Tähe 101,
Tartu, 50107,
Estonia
Tel/fax: +372 734 8328
e-mail: handikas@handikapp.ee  
msn: msn@handikapp.ee  
http://www.handikapp.ee  

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus. PRESSITEADE. 18.11.2009
Vabatahtliku tegevuse tutvustamiseks korraldab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (VTA) 4. detsembril Tallinnas Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses tasuta minikonverentsi „Vabatahtlik kui sotsiaalne investor“.

Vaatamata majandussurutisele tunneb üha rohkem inimesi huvi vabatahtliku tegevuse võimaluste vastu. Vabatahtlik tegevus võib muuhulgas aidata pikaajalistel töötutel kergemini taas tööturule siseneda, kuid kindlasti pakub vabatahtlik tegevus võimalusi enesearendamiseks, positiivsete inimestega suhtlemiseks ja teisi aidates enese vajalikuna tundmiseks.

„Minu jaoks on vabatahtlik tegevus eneseteostus,“ põhjendab oma motivatsiooni vabatahtlikuna tegutsemiseks näitleja Maarja Jakobson. „Mulle meeldib olla aktiivne ja ma usun, et vabatahtlikuna saavad kõik panustada millessegi endast suuremasse. Olgu selleks siis mingi väike valdkond või ühiskond tervikuna,“ on Maarja, üks Tartu taaskasutuspoe Berliin asutajatest, veendunud.

VTA poolt tellitud ja septembris valminud uuring näitas, et vabatahtliku tegevusega on kokku puutunud pea pooled eestimaalased, kuid pikaajalisi ja aktiivseid vabatahtlikke on Eestis vähe. „Senisest rohkem on vaja teadvustada, milliseid võimalusi vabatahtlik tegevus inimestele ja ühiskonnale tervikuna pakub,“ selgitab minikonverentsi korraldamist VTA juhataja Tuulike Mänd.

Miks on vabatahtlik sotsiaalne investor? „Vabatahtlik tegevus aitab luua sotsiaalset kapitali ja sidusust ning mõlemat on meie ühiskonnas tublisti puudu,“ põhjendab konverentsi nime ja temaatikat Mänd.

6. detsembril toimuva üleriigilise vabatahtlike tunnustamisürituse eel soovib VTA rohkem avada vabatahtliku tegevuse arenguid ja tuua esinema praktikuid eri valdkondadest. Minikonverentsile on oodatud osalema kõik potentsiaalsed ja aktiivsed vabatahtlikud ning lihtsalt huvilised. Konverentsiga tähistatakse ühtlasi ka rahvusvahelist vabatahtlike päeva.

Konverentsi kava :

· Minikonverents algab kell 15.00 regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri avasõnadega.

· Annika Uudelepp Praxisest räägib sellest, miks on vabatahtlikku tegevust ühiskonnas vaja.

· Maie Kiisel (TÜ Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut; Vabatahtliku tegevuse nõukoja liige) analüüsib erinevate arvamusuuringute põhjal, millistes aspektides on kinni vabatahtlike kaasamise aktiivsus.

· Maris Ojamuru Swedbankist räägib sellest, miks ja kuidas Swedbank vabatahtlikku tegevust väärtustab.

· Tallinn 2011 vabatahtlike koordinaator Piret Ehavald tutvustab kultuuripealinna vabatahtlike programmi.

· Teeme Ära! Minu Eesti koordinaator Eva Truuverk räägib tänavu kevadel toimunud mõttetalgutel kogutud ideedest ning nendega seotud vabatahtlike tegutsemisvõimalustest.

· Tuulike Mänd Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest tutvustab vabatahtliku passi ning sellest saadavat kasu nii vabatahtlikule kui organisatsioonile.

· Konverentsi moderaator on juhtide koolitaja Raimo Ülavere ja konverents lõpeb tema juhitud paneeldiskussiooniga.

Konverents on eelneva registreerimisega Vabatahtlike Väravas:

http://www.vabatahtlikud.ee/et/Sundmused/Vabatahtlik-kui-sotsiaalne-investor  

VTA missioon on luua organisatsioonidele parimad võimalused vabatahtlike kaasamiseks ja väärtustada vabatahtliku tegevust Eestis.

Lisainformatsioon:
Martin Eek, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus.

E-post: martin@vabatahtlikud.ee  

Tel: +372 56 484 653

6. Eesti kodanikuühiskonna konverents toimub Tallinnas juba järgmisel neljapäeval, kodanikupäeval 26. novembril – palume registreeruda www.ngo.ee/konverents. Nimeks on tänavu „Hea kodaniku taimelava“ ning läbivaks küsimuseks, kuidas toimub heaks kodanikuks kasvamine ning mida me saame teha, et selliseid oleks rohkem. Tänases kirjas lähemalt välismaises pinnas võrsunud headest kodanikest – milliseid delikatesse siis seekord välja valinud oleme?

Seekordsed välisesinejad jõuavad meieni videointervuude vahendusel. Sellel on mitu põhjust, sest nagu ikka, püüame jälgida oma ettevõtmiste kolmekordset tulemit: ühiskondlikku, rahalist ja keskkondlikku. Esiteks võimaldab see tuua osalejateni tavalisest rohkem huvitavate mõtete ja väärt kogemustega välisesinejaid, seejuures neid, kelle ajagraafik Eestisse sõitu ei võimaldaks. Teiseks säästab see konverentsi korraldamise kulusid ja võimaldab pakkuda soodsamat osalustasu (meenutuseks, et osalustasu suuruse valib tänavu iga osaleja ise, endale jõukohase). Kolmandaks hoiab kokku konverentsi ökoloogilist jalajälge, mille puhul on välisesinejate lennusõidud seni olnud kõige suurema keskkonnamõjuga. Intervjuudele järgneb konverentsil arutelu Eesti esinejate ja osalejatega.

Ning välisesinejad on:

Ljudmilla Aleksejeva (Venemaa). Idanaabrite ühe vanima inimõiguste kaitsjana on ta juba 1960. aastatest võidelnud vahistatud teisitimõtlejate õiglase kohtupidamise ja meedia objektiivsuse eest. Koos Garri Kasparovi ja Georgi Sataroviga juhtis Kremli-kriitiline Aleksejeva Venemaa kodanikekongressi, kuid lahkus sellest mullu lahkhelide tõttu Kasparoviga. Ta on Venemaa juhtiva inimõiguskeskuse Memorial liige, mis sai tänavuse Sahharovi-nimelise mõttevabaduse preemia. Intervjuus ERRi korrespondent Krister Parisele kõneleb Aleksejeva Venemaa näite põhjal meedia, sõnavabaduse ja inimõiguste rollist kodanikuhariduses.

Siobhan Canty (USA). Sotsiaalne ettevõtja Canty on tuntud kui uute tuulte tooja äri- ja kolmanda sektori partnerluses, kelle veendumuseks on, et selline partnerlus peab olema kasulik mõlemale poolele ning kasu ei saa seisneda üksnes heas enesetundes, vaid peab reaalselt ja mõõdetavalt parandama kummagi poole tegevust. Canty juhtis pikka aega organisatsiooni Greater DC Cares, kus pälvis uute partnerlusvormide kasutuselevõtu eest (mis muide suurendasid organisatsiooni kogukonnainvesteeringuid 400 000 dollarilt kuuele miljonile) riikliku innovatsiooniauhinna. Teda intervjueerib ERRi korrespondent Neeme Raud ja teemaks on heaks kodanikuks kasvamine töökohal.

Eric Miyeni (LAV). Lõuna-Aafrika Vabariigis on Miyeni hinnatud kui ühiskondliku närviga kirjanik, raadio- ja telesaatejuht, aga ka filmi- ja telenäitleja. Hariduselt on ta jurist, tegutsenud ka veel reklaamimaastikul ja meediasuhete valdkonnas (ühtlasi ka kommunikatsioonifirma omanik). Konverentsi jaoks tegi intervjuu Miyeniga EMSLi nõukogu liige Kristina Mänd ning jutuks oli perekonna roll heaks kodanikuks kasvamisel, seda eelkõige just ühiskonnas, mis on läbi elanud suuri poliitilisi ja kultuurilisi muutusi.

Geoff Mulgan (Suurbritannia). Uuendusmeelne Geoff Mulgan juhib mõjukat organisatsiooni Young Foundation, mis tegeleb sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja poliitikakujundamisega hariduse, tervishoiu ja vaesuse vastu võitlemise valdkondades. Enne seda töötas Mulgan eri ametikohtadel Suurbritannia valitsuse juures, sealhulgas strateegiabüroo juhataja ja poliitikanõunikuna peaministri büroos. Talt on ilmunud ka mitu head raamatut, viimati „The Art of Public Strategy“ (2009) ja „Good and Bad Power: the Ideals and Betrayals of Government“ (2006). Videointervjuus kohtub Mulgan Heateo Sihtasutuse endise juhi Artur Taeverega, kes nüüd töötab Londonis organisatsioonis Teach for All. Läbivateks teemadeks kodanikuharidus ja sotsiaalne innovatsioon.

Virachai Techavijit (Tai). Bangkoki rahvusvahelise kooli Regent’s Schools omanik ja Eesti aukonsul Tais, kes muide toetanud ka Eesti noorte õpinguid kokku ligi kahe miljoni krooniga. Hariduselt raamatupidaja, on ta tegutsenud mitmetel märkimisväärsetel ametikohtadel: Tai ettevõtete juhatustes, USA ülikoolides, juhtinud Tai Pankurite Liitu ja olnud aasta ka peaministri nõunik. Me kõneleme temaga kooli rollist ja kodanikuks kasvamisest Tai Kuningriigi näitel. Teda küsitleb filosoofiadoktor ja (aja)kirjanik Mai Loog.

Videod on valminud Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi ja USA saatkonna toel, konverentsi toetavad veel KÜSK, Siseministeerium, Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium.

Uued uudised õige pea, seniks palume aga teid lahkesti lisainfot ise otsima ja end konverentsile registreerima aadressil www.ngo.ee/konverents .

Urmo Kübar
EMSL

Teadlased väidavad, et on sõnakõlksust leidnud tõetera.

Nimelt, teguid eksperdid kindlaks, et emade ja tütarde näod lähevad kortsu ja lõtvuvad vananedes täpselt ühesuguse “mustri” alusel, vahendab Daily Telegraph.
Teadurid skännisid emade ja tütarde nägusid ning märkasid, et nende nahal ja pehmetel kudedel, eriti silmade ümbruses, ilmnes samasugune vananemise ja elastsuskao skeem.
Kõige ilmsemaks muutub sarnasus siis, kui tütar jõuab kolmekümnendate eluaastate keskele, väidavad uurijad, kes esitlesid tulemusi Ameerika ilukirurgide liidu konverentsil Washingtoni osariigis Seattle’is.
Matthew Camp ja tema kolleegid Loma Linda ülikooli meditsiinikeskusest Californias teatasid, et senini olid nägude vananemise uuringud toetunud suuresti vaatlustele ja olnud subjektiivsed. Nüüdne uurimus on esimene, mis tegelikult teaduslikult tõestab, et naisterahva ema tõepoolest peegeldab seda, kuidas hakkab toimuma naisterahva enda vananemine.

Allikas: http://www.naistemaailm.ee/artiklid/31927/nagu_ema__nonda_tutar_.html

Maailma majandusfoorumi iga-aastase soolise võrdõiguslikkuse aruande kohaselt moodustab Eesti naiste palk vaid 60 protsenti sama tööd tegevate meeste palgast. Eesti on selle näitajaga 134 riigi seas 98. kohal.

«Meil kehtivad stereotüübid, kus naine saab töö eest väiksemat palka kui mees,» tõdes Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi erakorraline teadur Kairi Talves. «Naised väärtustavad oma tööd madalamalt ja seda eriti valdkondades, kus mehed on dominantsed.»

Eesti meeste aastasissetulekuks on uuringus märgitud ligi 250 000 krooni (23 859 dollarit), naistel on see 158 000 krooni (15 122 dollarit). Mullu oli Eesti sama uuringu naiste-meeste palgasuhet käsitlevas punktis riikide arvestuses 83. ja 2007. aastal 102. kohal.

«Üheksakümnendate aastate algusega võrreldes on olukord paranenud, kuid seda ennekõike juhtide ja tippspetsialistide seas, kus naiste palgad on lähenenud meeste palgale,» tõdes Talves. «Lihttööliste hulgas on ebavõrdsus isegi suurenenud. Ennekõike näitab see stereotüüpide taastootmist ja teatud ametialade marginaliseerumist nn naiste ametiteks.»

Allikas: http://www.naistemaailm.ee/artiklid/31926/toestatud__naised_teenivad_meestest_palju_vahem_.html