Sotsiaalministeeriumi iga-aastane sotsiaalsektori statistika ülevaade sisaldab olulisemaid näitajaid sotsiaal-, töö- ja tervisevaldkonna olukorrast ning arengutest.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul saab kogumikus esitatu abil hinnata, mis on läinud hästi ja kus on vaja muutusi, et pakkuda neid toetusi ja teenuseid, mida inimesed täna vajavad. „Oli rõõmustav näha isade osakaalu kasvu vanemahüvitise saajate seas, milles näeme 2007. aasta seadusemuudatuse positiivset mõju. Nende valikute tegemisel olid abiks samalaadsed arvud ja analüüsid, mida võib ka uuest kogumikust leida,“ ütles minister.

Kogumikust saab muuhulgas teada, kui palju on meil töötajaid ja töötuid, milline on meie töökeskkond, kui palju ja mitu päeva olid inimesed haiglas ravil, kui palju töötab meil arste või õdesid, kuidas hindavad inimesed oma tervist ja arstiabi, milline on keskmine väljamakstud vanemahüvitise suurus, kui suur on meeste osakaal vanemahüvitiste saajate hulgas, kui palju on ööpäevaringseid hoolekandeasutusi, millised muutused on toimunud sotsiaalteenuste ja -toetuste kasutajate hulgas jne.

Kogumik pakub huvi kõigile, kes soovivad saada teavet Eesti ühiskonnas ja sotsiaalsektoris toimuvatest muutustest.

Näiteks saab välja tuua:

* 2008. aastal käis perearsti juures 70% 15-74-aastastest inimestest, väga rahul oli perearstiga neist 43% ja üldiselt rahul 49% ning rahuolematuid oli 5%. Keskmiselt käis iga inimene 2008. aastal arsti vastuvõtul 6,4 korda, sellest perearsti juures 3,2 korda.

* Kiire areng on viimastel aastatel toimunud koduõenduse teenuste kasutamises. Õendusalatöötajate koduvisiitide arv on võrreldes 2004. aastaga enam kui kolmekordistunud, ulatudes 2008. aastal 24 koduvisiidini 100 inimese kohta.

* Haiglate ravivoodite arv on 2008. aastaks võrreldes 2000. aastaga kahanenud 22%, samal ajal on tõusnud voodikäive ja lühenenud keskmine ravikestus. Hooldusravivoodite arv on vaadeldaval ajavahemikul oluliselt suurenenud.

* 2008. aasta lõpus oli ööpäevaringseid hoolekandeteenuseid osutavaid asutusi 177, nendest 6 asutust osutas teenust mitmele sihtgrupile.

* Ööpäevaringsel hooldamisteenusel viibis 2008. aasta lõpus ligi 8850 inimest, kellest 59% moodustasid täiskasvanute (eakad ja puudega inimesed) hooldamisteenuse kasutajad, kelle arv kasvab aastas ligi 200 inimese võrra.

* Psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele hoolekandeteenuste osutamine on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud. Kasv on toimunud avahooldusteenuste (toetavate teenuste) arvel, millest olulisim on igapäevaelu toetamise teenus (2008. aastal moodustas selle teenuse saajate osakaal 40% kõigist teenusekasutajatest).

* Ajavahemikul 2008/2009 langes aasta keskmine hõivatute arv ca 61000 võrra

* Töötute arv kasvas 2,5 korda ja saavutas kõrgeima taseme kogu iseseisvusaja jooksul

* Meeste osakaal vanemahüvitise saajate hulgas on olnud küll väga väike, kuid omab kasvutendentsi. Kui 2006. aastal moodustasid mehed vaid 1,7% kõigist isikutest, kellele hüvitis aasta jooksul määrati, siis 2007. aastal oli meeste osakaal hüvitisesaajate hulgas 3,9%, 2008. aastal – 6,5%.

* Aasta keskmine määratud vanemahüvitise suurus on kasvanud 6182 kroonilt 2006. aastal 9421 kroonile 2008. aastal

Väljaanne on koostatud peamiselt sotsiaalministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste kogutud ja töödeldud statistika põhjal, kuid kasutatud on ka Statistikaameti ja teiste asutuste andmeid ja uuringuid. Arvandmete kohta on esitatud ka kokkuvõtvad analüüsid ning joonised.

Kogumik on elektrooniliselt kättesaadav sotsiaalministeeriumi kodulehel (sealsamas leiab kogumiku ka vene ja inglise keeles).

Allikas: Sotsiaalministeeriumi 22.02.2010 pressiteade

http://uuseesti.ee/27995

Ka mina olen üks lapsevanemaid, kes on kasutanud füüsilisi karistusmeetodeid. Ja ma tahan ennast kaitsta. Jah, kahtlemata tuleb võtta vanemlikud õigused nendelt, kes laste kallal sadistlikult vägivallatsevad. Kuid vägivalda ei tohi segi ajada kasvatamisega.

Emade-isade kohustused on suured: laps toita, katta ja temast täisväärtuslik kodanik kasvatada. Nende kohustuste täitmiseks peavad vanematel olema ka õigused. Isa-ema rajavad kodu, kus laps omandab sotsiaalseid oskusi. See algab tundekasvatuse kaudu. Kuni viienda elu-aastani on peamine mitte teadmiste andmine, vaid tundekasvatus – armastuse, empaatia, rõõmu ja kurbuse, eneseohverduse arendamine. Seda on lihtsam teha, kui pere on suur ja neil on koduloomi – siis on peres palju erinevaid olendeid, kelle tahtmisi lapsel tuleb arvestada.

Ema hoolitseb ja täidab lapse soove, sest ta armastab teda, ja laps täidab ema omi, sest ka tema armastab ema. Kuid mõnikord on need soovid omavahel vastuolus, sest laps ei tea, mis on tema elule ja tervisele ohtlik, mis tekitab teistele pereliikmetele tüli, aga võib-olla koguni haiget, sest teatud agressiivsus on geenidega kaasa antud. Üsna varakult peab ta hakkama enda eest hoolitsema, hambaid pesema, mängunurka korrastama. Mõni tegevus meeldib lapsele, mõni mitte. Ema õigus ja koguni kohus on last kamandada, keelata, käskida. Probleem ongi selles, kuidas. Et kamandamine mõjuv oleks, tuleb seda teha vastava tooni, näoilme, kehahoiakuga ja sealjuures lapse eneseväärikust austades. See nõuab oskusi ja osalt ka pedagoogilist annet. Paljudel emadel, eriti noortel, seda ei ole.

Laps ei reageeri korduvatele manitsustele ja nii võtavadki emad appi kehalise karistamise: tutistavad, annavad laksu pepule ja vastu sääri, võib-olla võtavad ka vitsa või rihma. Selline ema ei ole vägivaldne, vaid ta reageerib lapse pahategudele või pidevale sõnakuulmatusele adekvaatselt. Lapsele ja emale on palju traumeerivam pidev näägutamine ja veelgi enam – karjumine. Parimadki pedagoogid või-vad kokku sattuda lastega, kes alluvad vaid füüsilisele jõule. Seda on näha koolideski, kus võimsa kehaehitusega meespedagoogil on kergem distsipliini saavutada kui õblukesel naisõpetajal. Perekasvatuse instituudi juht Inger Kraav („Kuidas kasvatada vitsata”, EPL 16.3) diskuteerib lapsevanemate soovitustega, et lapse hammustamisele tuleb vastu hammustada, aga mitte liiga õrnalt, sest muidu laps arvab, et see on mäng. „Milline järeldus sellest „kasvatusest” tuleneb?” küsib Inger Kraav. „Kui hammustab, hammusta vastu, kui lööb – löö vastu! Ja ikka nii, et laps „tunneks”, mitte liiga õrnalt, sest siis ei mõju, siis laps äkki ei saa aru… Ei saa aru – millest? Et hammustada ja lüüa tohib see, kes on temast tugevam?” Hammustada ei tohi ei ema ega laps. Kuid minu peres on olnud nii hammustamise kui ka löömise juhtumeid.

Püüdsin heaga, palusin last, et mul on valus. Ei aidanud. Siis küsisin oma emalt nõu ja ta soovitas vastata samaga. Nii tegingi ja mõlemad probleemid olid minu peres igaveseks lahendatud. Ma ei ole oma lapsi kunagi karistanud mõne katkise asja pärast ega isegi ei uurinud, kes seda tegi. Laps üldjuhul ei lõhu pahatahtlikkusest, vaid kogemata mänguhoos. Mina ainult ütlesin, et teinekord mängigu ettevaatlikumalt, kahju, et see ilus ese katki läks. Mõnel juhul Inger Kraav lubab füüsilist sekkumist: kui laps näiteks ei ole nõus poes mängu-asja riiulile tagasi panema, siis võib lapse jõuga poest välja viia. Sellel näitel-soovitusel on mitu „aga”. Jõuga saab välja viia last, kellest jõud üle käib. Teiseks tuleb mänguasi talt jõuga ära võt-ta, mis võib selle käigus katki minna. Kolmandaks tähendab selline juhtum, et laps ei kuula vanemate sõna. See viitab halvale kasvatusele, ema-isa mitte-adekvaatsetele reageeringutele lapse kodusele jonnile.

Kättemaks emale?

Kas on võimalik kasvatada last ilma vitsata? On küll, minul kasvas nii näiteks neljas laps. Nüüd on mul juba nii palju kogemusi, et ma isegi ei tutista lapsi. Kuid kahjuks olen sünnitamise east väljas. Kasvatuses on karistamisest palju tähtsamaid ja raskemaid probleeme: aususe, loovuse, julguse, tahtejõu kasvatamine, positiivse ellusuhtumise juurutamine. Õige kasvatus, vanemate poolt seatud raamide ja lapse iseotsustamise õige vahekord on eeldus, et laps ei hakka teismelisena sõprade eeskujul näiteks suitsetama ja suudab kriitiliselt otsustada sõprade üle. Kiitus ja karistus on kasvatussüsteemi tähtsad lülid. Kui riik võtab vägivaldselt sealt ära ühe kruvi, siis laguneb süsteem ja isa-ema ei saa enam olla laste arengu eest ainuvastutajad. Kas riik hakkab kaasvastutajaks? Ja kuidas? Nagu küsitlused näitavad, ei ole lapsed kehaliste karistuste pärast vanematele pahased. Ka mina ei ole oma ema peale pahane – austan teda minu ja mu venna tuberkuloosist terveks ravimise ja õnneliku lapsepõlve eest. Kuid ometi tekkis mul teismelisena mingi kiiks: arvasin, et mul on väga halb ema. Ma ei mäleta, mida ma talle ette heitsin, küll aga seda, millise kiusu-aktsiooni me koos vennaga talle korraldasime. Õnneks polnud mul võimalik tema peale ametlikku kaebust kirjutada. Kas edaspidi oleks?
http://www.epl.ee/artikkel/494097

Tartu Ülikooli majandusprofessori Raul Eametsa sõnul maksab Eesti oma majandusedu eest ühe põlvkonna meeste tervisega ning kuigi masu võimendab meeste probleeme, ei ole selle vastu pakkuda kiiret rohtu.

«Kuna mehed on rohkem tööturule orienteeritud, lööb masu neid valusamalt. Naistel on enamikul juhtudel esikohal pere, meestel töö,» kommenteeris Eamets inimarengu aruandes toodud tähelepanekut, et masu räsib Eestis enim meeste tervist.

Professori sõnul ei ole selle probleemi ületamiseks kiireid lahendusi, sest see eeldaks mõtteviisi muutust, mis nõuab aega. «See on Eesti riigi lapsehaigus, mis tuleb läbi põdeda.»

Tema hinnangul paraneb olukord, kui kasvavad peale uued põlvkonnad mehi väiksema edukultusega, kuid ta pakkus, et ühest põlvkonnast jääb siinkohal väheks, sest paljud väärtused antakse peres lastele edasi.

Probleemi aitavad Eametsa sõnul leevendada ka näiteks alkoholivastased ja sportima kutsuvad kampaaniad, samuti üldine haridustaseme tõus, mille mõju on küll põlvkonnavahetusest kiirem, kuid ka väiksem.

Kuigi masu võimendab Eesti üldise majanduspoliitika negatiivset mõju tervisele, ei pidanud Eamets reaalseks, et meie valitsus selle pehmendamiseks midagi ette võtab, sest sarnane suhtumine on laialt levinud ka valijaskonnas.

«Riik ongi ju rahvas. Valitsus peab tegema seda, mida valijad tahavad.»

Tema sõnul on hea võrdlusmoment siin Kreeka, kus rahvas läks mitu korda väiksemate eelarvekärbete tõttu tänavale kui see, mis Eestis on ära tehtud, rääkimata siinsest suurest palgalangusest ja tööpuudusest.

Samas leidis ta, et tõsiselt tööpuudusele ja sotsiaalprobleemidele panustavad erakonnad, on lähenevatel valimistel keerulisi aegu arvestades suhteliselt edukad.

Inimarengu aruande koostajate hinnangul räsib masu Eestis kõige rängemalt töötuks jäänud mehi, soosides muuhulgas napsilõksu sattumist.

Häda saabt alguse väärtuspildist, mis on meestel ahtam kui naistel ning kus domineerivad edu- ja progressikultus.
http://www.postimees.ee/?id=241091

Peame ennast küll Põhjamaaks, aga kui vaadata meeste ja naiste vahelist palgavahet või töökohtade jaotust, siis oleme kõike muud kui võrdsust propageerivad Põhjamaad, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar Euroblogis.

Nimelt on Eesti Euroopa Liidus esirinnas nii palgavahe kui ka selle poolest, et meil on kõige suurem naiste ja meeste töö segregatsioon. Ehk siis on meil tekkinud olukord, kus mõnes valdkonnas on peaaegu ainult naisi, sest tegemist on naiste tööga ja mõnel pool jälle ainult mehi.

Näiteks koolides: vaadates oma tütre kooli ja olles üpris paljusid Eesti koole külastanud, on mulle silma torganud see, et mehi õpetajate seas peaaegu üldse ei ole – ja seda kinnitab ju ka statistika.

Õpetaja töö Eestis on viimasel ajal kujunenud naiste tööks, mis on ju ometi kummaline, sest mingit ajaloolist ega objektiivset põhjust selleks küll ei ole. Ja ega see pole ka hea, sest igale lapsele kulub ära mõlema soo eeskuju nii kodus kui ka koolis.

Sarnaseid näiteid soolisest rollide jaotusest töökohtade lõikes on muidugi veelgi ja kummalisel kombel on just Eesti siin Euroopa Liidus eesotsas.

Teine asi on palgavahe naiste ja meeste vahel. Naine saab Eestis pea veerandi võrra vähem palka kui sama tööd tegev mees, mis on üpris õudne. See, et taoline suur palgavahe on meil võimalik, näitab küllaltki hästi Eesti ühiskonna jätkuvat nõrkust.

Naistele on lihtsalt võimalik ära teha ja ühiskond laseb sellel toimuda. Riigiametis on endiselt igasugused astmepalgad, lisad, toetused ja ma ei tea mis veel, mille tulemusena on võimalik mehele rohkem maksta kui tema naissoost kolleegile isegi siis, kui formaalselt on nende palk ühesuurune.

Erasektoris aga peegeldab see tööandja vastutustundetust ja lühinägelikust, sest tekitades ebaõiglast palgavahet, tekitab ta ka rahulolematust ning rahulolematu töötaja ei saa kunagi olla sama tulemuslik kui rahulolev töötaja.

Seda tausta peegeldab muidugi ka nii erasektori ladvik kui riigiameti ja poliitiline juhtkond. Naised on selgelt alaesindatud ja kaotajaks jääb lõpuks ühiskond, sest puudu jääb poole elanikkonna maksimaalne panus. See olukord ei lahene kusjuures iseenesest, nagu on ka needsamad Põhjamaad juba tõestanud.

Äkki vajaks ka Eesti seadust, mis nõuaks naiste võrdset esindatust mitte üksnes riigi- vaid ka erasektoris? Siis kaoksid kindla peale ka palgavahed.
http://www.tarbija24.ee/?id=232671

Lamatised on tõsine probleem, mis kimbutab sageli ratastoolikasutajaid ja ka voodihaigeid. Tihti vajavad ebaõigest istumisasendist põhjustatud lamatised kallist operatiivset ja hilisemat pikaajalist taastusravi haiglas. Lamatiste teket aitaks ennetada keha pindrõhu mõõtmise süsteem, mis on lapse või täiskasvanu kehaasendi hindamiseks mõeldud tehniline aparatuur ja mujal maailmas laialt levinud. Loe sellest lähemalt lisas olevast eeluuringu ja rakendusuuringu ideekavandist.

Eesti Vabariigis puudub lamatistest põhjustatud tervisekahjustuste statistika, mistõttu on põhjendatud ka keha pindrõhu mõõtmise teenuse rakendamiseks korraldatav eel- ja rakendusuuring. Uuring on argumendiks, et sellist tehnilist aparatuuri on Eestisse vaja. Projekti koostaja füsioterapeut Hille Maas palub kõigil ratastoolikasutajatel, kes tunnevad, et sellises uuringus osalemine aitab aparaadi soetamist lähemale tuua, sellest Hillele allpool toodud e-aadressidel teada anda. Siis ei satu me andmekaitseseadusega pahuksisse. Hille võtab siis teiega ise ühendust ja selgitab uuringu/küsitluse sisu lähemalt.

Palun anna teada oma nõusolekust uuringus osaleda ja saada oma kontaktandmed:

Hille Maas, FT, MSc
Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskuse koolitus-arendusjuht
Kodulehekülg: www.adeli.ee
Tel: +372 55 680 245
E-post: hille.maas@fysiot.ee  või koolitus@adeli.ee  

Seekordse EIA teemafookuses on Eesti inimeste elukeskkond ning ühiskonna kvaliteet.
Arutelul esinevad ettekannetega Eesti Inimarengu Aruanne 2009 peatoimetaja ja Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin ning peatükkide toimetajad. Vastvalminud inimarengu aruande üle diskuteerivad ajakirjanik Argo Ideon, ‘Vikerkaare’ peatoimetaja Märt Väljataga ja psühholoogiaprofessor Milvi Tepp

Eesti Inimarengu Aruanne (EIA) tõstatab meile kõigile olulisi küsimusi, mis on seotud Eesti eluga. EIAs annavad tunnustatud teadlased oma hinnangu ühiskonnaelus toimuvale, keskendudes seekord inimarengu seostele keskkonna probleemidega kõige laiemes mõttes.Värske aruanne analüüsib eestimaalaste tööelus ja väärtushinnangutes toimunud muutusi, mis viitavad Eesti elanikkonna toimetulekuväärtuste asendumisele eneseväljendamisega seotud väärtustega. Prognoosides kriisi mõju inimarengu näitajatele ja lahates meie regionaalarengut, pakutakse ka lahendusi, kuidas Eesti võiks majanduskriisist väljuda, ära kasutades nii kohaliku kui ülemaailmse ettevõtluskeskkonna muutuvaid võimalusi. Erinevalt varasematest aruannetest on uudse vaatenurgana käsitletud ka looduskeskkonna rolli ja inimarengu piirkondlikke ning soolisi iseärasusi.

Nii käesoleva kui ka eelnevate Inimarengu aruannetega on võimalik tutvuda veebis:  http://kogu.ee/index.php?id=10582  

Konverentsi avas sõnavõtuga Evelin Ilves, kes rõhutas meeste tervise rolli ning vajadust elada, toituda ning liikuda tervislikult. Ta tänas arste tohutu töö eest, mida nad teevad inimeste heaks ning rõhutas, et igal inimesel endal on võimalus midagi enda heaks teha.

Maailma tervise assotsiatsiooni juhatuse liige Anu Kasmel rääkis võimalustest tervises. "Inimesi ei ole võimalik terveks teha, küll on aga võimalus luua neile tingimused ja keskkond, mis mõjutab nende valikuid nii, et nad hakkaksid ise tervist toetavaid otsuseid vastu võtma”.
Südamearst Margus Viigimaa rääkis, et suremus on seotud ka haridusega – haritud inimene pöörab rohkem tähelepanu tervislikele eluviisidel ja tal on rohkem võimalusi tervislikult elada. Kuna naised elavad kauem ja kõrghariduse mõju avaldub ka naiste tervises, siis kõrgharidusega naine elab 13 aastat kauem kui põhiharidusega mees!
Lundi Ülikooli professor Peter Nilsson rääkis EVA (early vascular ageing) sündroomist meestel. Tegemist on sündroomiga, mida alles uuritakse ning mis võib selgitada vanusest tingitud tervisemuutuseid.
Emotsionaalse ettekande teemal: Miks sponsori ja doonori roll meest ei rahulda? Pidas Janek Mäggi, kes tõi välja erinevused mehe ja naise ootustes ning soovides.
„Kallis mees – kõige rohkem tahaksin ma, et sa liiga noorelt ära ei sureks!“ ütleb naine.
Kui „tõeline“ mees on noor, ilus, sale, päratult rikas, kel on meeletult vaba aega, kes seksikas, aga ainult minu, siis…
Tegelik mees on tihtipeale vana, kole, paks, pigem vaene, kogu aeg ainult tööl ja tõmbab ringi, kui vähegi saab. Kas siit tekivadki käärid, et tänapäeva eneseteadlikud naised tahavad vastupidiselt väljakujunenud ootustele karjääri, seksi ja vabadust, mehed aga hoopis rahu, armastust ja lapsi?
Kas naistes süveneb suhtumine, et mehe leian siis, kui last tahan, isaks ta ju kõlbab, aga koos elada ei kannata.
Mehed seevastu ei pruugi sellise hoiakuga nõus olla: tahaks naist, kes mind jäägitult armastab. Ma ei ole nõus sellega, et doonoriks kõlban, aga pühendumist ei vääri!
Perearst Eero Merilind rääkis teemal: Mees perearsti vastuvõtul, peatudes ka olulistel valupunktidel ühiskonnas, suitsetamisel, alkoholi tarbimisel, kehalise liikumise ning tervise väärtustamise teemal. Kui me näeme kooli nurga taga suitsetavaid poisikesi, siis iga üks meist võiks neile seda öelda, et suitsetamine hävitab tema tervist. Tervislike eluviiside propageerimine ei ole ainult arstide mantra, vaid olulised on eeskujud, suhtumine ja ühiskondlik hoiak
Seksoloog Imre Rammuli teema oma ettekandes Välisfaktorite mõju mehe seksuaalsusele ütles, et Paljud otsivad abi, kuigi neil ei esine reaalset seksuaalset
düsfunktsiooni; paljud, kes seda vajaksid , üritavad probleemist mööda vaadata või siis iseravimisega tegeleda. Reeglina rakendatakse alguses nn self-help strateegiaid – afrodisiakumid, abieluvälised suhted,
kõikvõimalikud abivahendid, pornograafia, juhuinformatsioon, ning arstiabi otsitakse alles teises järjekorras ja arstini jõuab vaid 10% kõikidest hädalistest. Sagedaseks taktikaks on siis põgenemine töösse või haigusesse. Samas kahjustuvad partnerlussuhted, tekib frustratsioon ja reaktiivsed psüühikahäired.
Meestearst Olev Poolamets: Mees muutuvas maailmas. Ennekõike on hea meel, et meeste tervise teema pole enam üksikute huviliste pärusmaa, vaid valdkond on teadvustunud märksa laiemalt. Meeste keskmise eluea, poiste koolist väljalangemise probleeme ja teisi olulisi küsimusi on laialt teadvustatud. Mõtteid, kuidas olukorda parandada, on väljendanud kõige erinevamate valdkondade esindajad: arstid, poliitikud jne. See on väga hea, sest muutused paremuse suunas saavad tekkida alles siis, kui teemat teadvustavad kõik, teadvustamisele järgnevad arutelud ja konkreetsed sammud. Veel olulisem, et muutuks inimeste tervisekäitumine – see tundub kõige vaevanõudvam olema. Arvata võib, et terviseteadlikum inimeste rühm oskab endale tähelepanu pöörata, samas teised põletavad oma tervist
endiselt heleda leegiga, sugudevaheline arutelu meenutab kohati lahmivat kriitikat.
Konverentsi lõpetas elav diskussioon Hannes Võrno juhtimisel, kes oli nõus ka ise astuma tervise eksperimenti ning laskma telekaamerate all kontrollida oma südant ning saama tervise nõuandeid. Anu Kasmeli poolt pakutud idee, et arstid peaksid olema ka ise aktiivsemad ning rõhutama tervist kahjustavate otsuste ohtlikkust, leidis toetust ka riigikogulase Marko Pomerantsi poolt, kes soovis näha arste demonstratsioonidel tervislike eluviiside propageerimisel

Artikli kohta on 3 kommentaari
* Karl Väärt, 09.11.2008 18:16
Avaldan tunnustust korraldajatele! Igati aktuaalne teema aastateks.
Mehe tervist mõjutavatest teguritest tuleb Eesti rahvast rohkem ja järjepidevalt valgustada.
* Galina Litter, 09.11.2008 12:57
Ettepanek! Jätkata meeste tervisele pühendatud konverentse vahetult enne isadepäeva ja kindlasti leida võimalus korraldada naiste tervise konverentse vahetult enne emadepäeva (kindlasti reedeti), et tagada suur osavõtt ka muude erialade esindajatele.
Kohustus oleks kohal viibida nn. \"rahajagajatel\": riigivõimu esindajad, haigekassa jm.
* Galina Litter, 09.11.2008 09:24
Tunnustus korraldajatele!
Eriti huvitavad ja mõtlemapanevamad olid Janek Mäggi, Olev Poolametsa ja Eero Merilinnu ettekanded.
Tuleks sagedamini suhelda muude erialade esindajatega: ajakirjanikud, õpetajad-tervise- ja perekonnaõpetajad, juristid, notarid, advokaadid jt.
Parim leid oli seekord Janek Mäggi.

https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/30873/mehe-tervise-konverents  

Programm

12.30 – 13.00 saabumine ja registreerimine

Sessioon 1. Mehe süda
Juhataja: Margus Viigimaa
13.00 Avasõnad Margus Viigimaa
13.05 – 13.10 Evelin Ilvese tervitus
13.15 – 13.35 Eestimaa mehe tervis – otsides lahendusi, Anu Kasmel
13.35 – 13.55 Eesti mehe süda, Margus Viigimaa
14.00 – 14.30 EVA sündroom meestel, Peter Nilsson

14.30 – 15.00 kohvipaus

Sessioon 2. Mehe tervis
Juhataja: Margus Viigimaa
15.00 – 15.20 Miks sponsori ja doonori roll meest ei rahulda? Janek Mäggi
15.20 – 15.40 Mees perearsti vastuvõtul, Eero Merilind
15.40 – 16.00 Välisfaktorite mõju mehe seksuaalsusele, Imre Rammul
16.00 – 16.20 Mees muutuvas maailmas, Olev Poolamets

Sessioon 3. Interdistsiplinaarne diskussioon
Moderaator: Hannes Võrno
16.30 – 17.30 Kuidas mees saaks olla terve?
Diskuteerivad: Margus Viigimaa, Evelin Ilves, Merike Martinson, Janek Mäggi, Eero Merilind
17.30 – 18.30 buffet

http://www.regionaalhaigla.ee/?op=body&id=30&art=85  

Omavalitsused keelduvad nende eakate inimeste abistamisest, kellel on lapsed olemas.

74-aastane Helgi Sildam, 50-aastase tööstaažiga nelja lapse ema, istub väikeses Sõle tänava ühiselamu toakeses ja näitab pilti oma kirstust, mille ta juba ära ostis. Igaks juhuks – kuna kedagi teist, kelle abile loota, tal enda sõnul ei ole. Loota ei saa lastele ega ka Tallinna linnale. „Lapsed ei anna näolegi,” sõnas Sildam, kes on läbi teinud neli ajuoperatsiooni ja kellele on määratud raske puue. Naine liigub väga vaevaliselt ja vajaks ilmselgelt abi väljas poes käimisel ning elementaarset hooldust.

Oma laste vastu on naine kohtus käinud rohkem kui üks kord. Esmalt oma kahe tütrega, kes tahtsid endale naise kahetoalist korterit. Aga samuti oma vanema pojaga, kes määrati tema ülalpidajaks, kuigi tegemist on alkoholiprobleemidega mehega, kelle vägivaldsuse tõttu on naine kohale kutsunud ka politsei. Vaatamata sellisele suheterägastikule leiavad linnaametnikud siiski, et lapsed on need, kelle abiga peab naine hakkama saama. „Vaatamata aeg-ajalt nendevahelistele tülidele, lapsed siiski on aidanud teda,” laekus meili teel vastus Põhja-Tallinna linnaosa valitsusest.

Linnavõim on Sildamile küll pakkunud tuba Paljassaare sotsiaalmajas, ühise köögi ja tualettruumiga. Sellest on naine seni keeldunud, kuna ta ei saavat oma tervisliku seisundi tõttu koos teiste inimestega elada. Suhteid võimuga hägustab veel see, et linn on andnud talle sotsiaalkorteri, mille nüüdseks on aga hõivanud tema vanem poeg. Nii et ka sellest on naine ilma – ametnike silmis on ta aga juba niigi palju saanud.

Poetakse seaduse taha

Eesti patsientide esindusühing näeb probleemi olukorras, kus kohalikud omavalitsused keelduvad eakatele puuetega inimestele koduteenuse osutamisest põhjendusel, et inimestel on lapsed või lapselapsed, kes on perekonnaseaduse alusel kohustatud neid ülal pidama. Ühingu hinnangul on tegemist aga sotsiaalabi vajavate isikute õiguste rikkumisega.

„Paljudel on küll lapsed, kes aga vanureid ei aita. Hooldamine peab käima ikka süsteemi järgi, et sa tead, et kindlal päeval kindlal kellaajal käib keegi poes ära,” selgitas patsientide esindusühingu nõunik Anne Veskimeister. „Tihti väidavad ka lapsed, et nad aitavad, aga tegelikult ei aita.”

Seepärast tegi ühing ministeeriumitele ettepaneku muuta seadusi nii, et panna omavalitsusi siiski vanureid ka laste olemasolul abistama. „Eakatele puuetega inimestele võiksid omavalitsused teenuseid siiski osutada – siis aga nende eest raha sisse nõuda seadusjärgsetelt ülalpidajatelt ehk lastelt,” selgitas Veskimeister. Ei sotsiaal, sise- ega ka justiitsministeerium sellist ettepanekut siiski ei toetanud. Nende vastustes nenditakse, et omavalitsusi ei saa sundida abi osutama, vaid tuleb arvestada ressurssidega.

Justiitsministeerium toob siiski välja, et ka kehtiva seadusandluse järgi on võimalik, et kohalik omavalitsus kehtestaks korra, mille põhjal osutataks lastega vanuritele koduteenust ja vastavad kulutused nõutaks sisse lastelt. „Kulutuste sissenõudmine oleks võimalik nõude loovutamise regulatsiooni alusel,” väitis ministeerium.

Ühing ootabki nüüd täpsemaid selgitusi, kuidas seda oleks võimalik reaalselt teostada.

Vanur peab pöörduma kohtusse

•• Justiitsministeerium teeb hätta sattunud üksikutele eakatele aga hoopis ettepaneku pöörduda kohtusse. „Kaebuste lahendamiseks tuleb ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel pöörduda kohtusse,” seisab ministeeriumi edastatud kirjas. „Kuidas peaks 80-aastane puudega ini­mene, kes ei saa iseendaga hakkama, suutma pöörduda kohtusse ja seal ennast esindama? Oma laste vastu?” küsis seepeale aga Veskimeister. „Nad ei oska isegi omavalitsuselt õieti abi küsida.”

•• Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul ei ole olukord siiski kiiduväärt ning tema arvates tuleb patsientide esindusühingu ettepanekut edasi analüüsida. „Pean oluliseks, et hoolekandeabi vajavad isikud saaksid alati abi ka reaalselt,” kinnitas ta.

http://www.epl.ee/artikkel/493606

Deutsche Telekom kehtestas kvoodid tagamaks, et aastaks 2015 oleks 30 protsenti selle tipp- ja keskastme juhte naised.

«See on sotsiaalse õigluse küsimus ja kategooriliselt vajalik meie eduks,» põhjendas ettevõtte tegevjuht René Obermann. «Rohkem naisi juhtkonnas lihtsalt võimaldab meil paremini toimida,» vahendas BBC tema sõnu.
Praegu moodustavad naised 13 protsenti Deutsche Telekomi juhtidest. Majandusuuringute instituudi DIW andmetel moodustavad naised Saksamaa 200 suurimas firmas, finantsettevõtted välja arvatud, nõukogu liikmetest 2,5 protsenti. Samas on Saksamaal majandushariduse omandanutest naised üle poole.

Varem on sookvoote kehtestanud ennekõike valitsused. Näiteks Norras peavad börsifirmadel aastast 2008 olema juhtidest naised 40 protsenti. Hispaania ja Prantsusmaa on kehtestanud seadused, mis edendavad naiste osalust ettevõtete nõukogudes. Itaalia ja Holland kaaluvad sarnaseid meetmeid.
http://www.e24.ee/?id=237151

Euroopas lubatakse naistevastase vägivallaga võidelda, Eestis talitatakse vastupidi

Esmaspäeval kinnitas Eesti valitsus sotsiaalminister Hanno Pevkuri allkirjaga Euroopa Liidu Nõukogus, et hakkab võitlema naistevastase vägivallaga. Ent justiitsministeerium muutis viimasel hetkel eelnõu punkti, kuhu oli plaanitud lisada naistevastase vägivalla vastu võitlemise meetmed – ja võttis üldse termini „naistevastane vägivald” eelnõust välja.

Nõukogu vastuvõetud otsuses lubab Eesti välja töötada põhjalikud naistevastase vägivalla strateegiad ja anda nende rakendamiseks ka raha. Mis aga toimub samal ajal kodus? Mitu kuud käis koos töörühm, kes koostas „Vägivalla vastu võitlemise arengukava”. Nii spetsialistid kui ka sotsiaalministeerium pidasid vajalikuks sinna lisada ka strateegia naistevastase vägivallaga võitlemiseks. Justiitsministeerium on nüüd aga kogu selle osa dokumendist välja jätnud. Ja kuna naistevastast vägivalda ei tooda esile eraldi probleemina, ei ole põhjalikult selgeks tehtud ka selle põhjuseid. Rääkimata selle konkreetsest vältimisest.

Nimetatakse küll üldiselt perevägivalda, kuid selle riskirüh-madeks on nimetatud üksnes madala sissetulekuga ja laste-rikkad inimesed ning töötud. Spetsialistid, nagu ka naiste varjupaikade juhid, aga leiavad, et seni, kuni ei räägita väga laialt levinud ja just naiste vastu suunatud vägivalla põhjustest – hoiakutest, mis naiste ja tüdrukute suhtes levivad ja vägivallale õhutavad –, ei ole võimalik ka olukorda parandada.

Justiitsminister Rein Langilt polnud eile selgitust saada võimalik. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Heili Sepp aga vastuolu nõukogus lubatuga ei näe. „Naistevastase vägivallaga võitlemise taandamine mõistetega opereerimisele on lihtsalt deklaratiivne tegevus, millele ministeerium eelistab tulemuslikumaid sisulisi tegevusi,” vastas Sepp, tõstatades sellega küsimuse: kas nõukogu tegevus on mõttetult deklaratiivne?

Sotsiaalministeerium justiitsministeeriumi seisukohti ei toeta. „Me peame oluliseks, et Eesti riigi tegevus oleks kooskõlas nii EL-i kui ka laiemal rahvusvahelisel tasandil kokkulepituga,” sõnas sotsiaalministeeriumi peaspetsialist, töörühma liige Katri Eespere. „Meil tuleb aktiivselt tegeleda spetsiifiliselt naistevastase vägivalla vastu võitlemisega,” kinnitas ta.

http://www.epl.ee/artikkel/493474