Tallinna Linnavalitsuse hoones toimub nõustamine infobüroos 1. korrusel, kuhu on ka ratastoolikasutajatel ligipääs. Sealne töötaja soovitas enne kindlasti helistada abitelefonil 1345, et teada saada, mis teemadel teile soovitud kuupäeval nõu saab. Sellega väldite asjatut kohaleminekut.
Tallinna Ringkonnakohtus (Pärnu mnt 7) toimub nõustamine keldrikorrusel, kuhu saab liftiga. Pääs majja on hoovist maja tagant.
Infot teemade saab pärida vastuvõtuaegadel telefonilt 6 282 708.

Tasuta õigusabi tudengitelt
Kuni 4. maini saab Tallinna Linnakantseleis ning Tallinna Ringkonnakohtus tasuta õigusabi.

Seda neljal korral nädalas, üliõpilasi juhendavad kvalifitseeritud juhendajad.

Abivajajaid teenindatakse elavas järjekorras ning teenindusajad on avaldatud Eesti Juristide Liidu kodulehel www.juristideliit.ee.

Eesti Juristide Liit

TALLINNA ÜLIÕPILASTE ÕIGUSBÜROO GRAAFIK

1) TALLINNA LINNAVALITSUS, Vabaduse väljak 7, Tallinn

Esmaspäev

Mirjam Võsu 13.00-14.30

Silver Sarapuu 13.00-14.30

Gerli Võimre 14:15-15:45 (üle nädala)

Kristel Soodla 14:15-15:45

Helina Itter 14:15-15:45

Helen Villemson 14:15-15:45

Teisipäev

Vitali Galitskihh 14:00-15:30

Henry Värk 14:00-15:30

Kolmapäev

Maria Pais 9:00-10:30

Allar Luks 9:00-10:30

Jaanika Popp 12:00-13:30

Keiu Kallas 12:00-13:30

Neljapäev

Jane Murumaa 11:00-12:30

Kvin Siivelt 11:00-12:30

2) TALLINNA RINGKONNAKOHUS, Pärnu mnt 7, Tallinn

Esmaspäev

Mai-Liis Meigo 14:30-16:00

Kristi Vetemaa 14:30-16:00

Katrin Põdra 16:00-17:30

Virgi Kobin 16:00-17:30

Maarja Kerner 16:00-17:30

Eva-Marii Duškevits 16:00-17:30

Teisipäev

Krislin Saag 14:00-15:30

Beata Skitiba 14:00-15:30

Kolmapäev

Mark Fursov 11:00-12:30

Martin Västra 11:00-12:30

Otto Kalde 13:00-14:30

Kadri Valguta 13:00-14:30

Neljapäev

Dianna Aas 14:30-16:30

Reelika Oravas14:30-16:30

Reede

Mait Lillemäe 14:00-15:30

Nikita Lairand 14:00-15:30

Risto Sidok 14:15-15:45

Irene Isküll 14:15-15:45

Lauristin: Eesti ühiskond on veel vägagi patriarhaalne. ERR uudise
Sotsiaalteadlase Marju Lauristini hinnangul vastab igati tõele naisühenduste väide, et Eesti naised on ühiskonnas alaväärtustatud ning et Eesti ühiskond on kultuuriliselt vägagi patriarhaalne

"Kui vaadata seda pöördumist, siis olen sellega 100 protsenti nõus ja paraku täpselt nii olukord on," rääkis Lauristin ERRi uudisteportaalile.

Lauristin märkis, et homme esitletav Eesti Inimarengu Aruanne pöörab erilist tähelepanu laste ja noorte olukorrale. "Naiste pöördumises oli juttu, et majanduskriisi ajal satuvad ohtu väga olulised avalikud teenused, millest ka naiste situatsioon tööturul sõltub – kasvõi näiteks lasteaia teenuse kättesaadavus. Me ju näeme, et lasteaednike palkasid puudutas see kärbe ikkagi palju rohkem kui õpetajate palkasid," rääkis ta.

"See tõestab, et meie poliitikas ei ole arusaamist sellest, et naiste olukord tööturul, naiste olukord perekonnas ja naiste roll poliitikas on võrreldes Põhjamaadega ja ka võrreldes naiste soovidega alavääristatud," lisas ta.

Lauristini sõnul on naised tegelikult vägagi aktiivsed ning nad on ühiskonnas juba väga palju oma huvide kaitseks ära teinud.

"Kui me vaatame meie kodanikeühendusi, siis nende hulgas on naisteühendustel üks aktiivsemaid rolle. Kui me vaatame olulisi liikumisi, nagu kodukandi liikumine või patsiendi kaitse liikumist ja kõiki neid ühendusi, siis seal on samuti naised eesotsas."

Samas pole naised Lauristini sõnul poliitikas meestega võrdväärselt esindatud, valimistel osutuvad märksa sagedamini valituks meeskandidaadid. See näitab tema sõnul selgelt, et ühiskonnas ei ole usku naiste suutlikusse poliitikas.

"Meie avalik arvamus on veel väga seda meelt, et mehed on paremad juhid ja meeste koht on rohkem poliitikas. See näitab, et meie ühiskond on kultuurilises mõttes veel väga patriarhaalne," rääkis ta.

Eelarvamused ongi Lauristini hinnangul oluliseks põhjuseks, miks Eesti naised pole saavutanud ühiskonnas sellist positsiooni ja autoriteeti, nagu näiteks Põhjamaades.

Priit Luts

Olete oodatud osalema Addenda OÜ ja Tööturuameti poolt korraldatavas ja erinevates Eesti maakondades toimuvas projektis:

“Puuetega inimeste tööhõivega seotud võrgustike koolitused”
Projekt on rahastatud Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist, osalemine TASUTA.

Projekti eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste hõivatust tööturul efektiivsemalt töötava võrgustiku kaudu. Samuti tõsta võrgustiku liikmete teadlikkust tööturu olukorrast piirkonnas ja Eestis üldiselt, Tööturuameti teenustest, seadusandlusest, puuetega inimeste tööhõivega seotud eripäradest, maakonnas pakutavatest tugiteenustest ja toetustest, mis aitavad puudega isikutel tööle asuda ja tööl püsida. Lisaks suurendada võrgustiku omavahelist koostööd ja aktiivsust.

Võrgustiku moodustavad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, maavalitsuste sotsiaal- ja tervishoiu osakond, Tööturuameti osakonnad, kohalik puuetega inimeste koda, teised sõltumatud puuetega inimeste MTÜ-d antud piirkonnas, perearstid, Sotsiaalkindlustusamet ja/või selle piirkondlik osakond, tööandjad, rehabilitatsiooni ja kutseõppe keskused, abivahendifirmad ja teised, kes tegelevad puuetega inimestega, nende aktiviseerimise ja tööleaitamisega.

Puuetega inimeste tööhõivega seotud võrgustike koolituse teemad:
– tööturu, sh puuetega inimeste tööhõive trendid;
– ülevaade tööturu olukorrast piirkonnas ja Tööturuameti teenused;
– seadusandlus;
– puuetega inimeste endi nägemuse, võimete ja vajaduste selgitamine; erivajadustega inimestesse suhtumine ja tööle saamise võimalused: töötaja ootused ja tööandja ootused;
– Euroopa kontekst;
– riiklikud ja piirkondlikud toetused ja teenused;
– praktiline grupitöö.

Koolitaja Ene Mägi on Tallinna Ülikooli dotsent, pedagoogikakandidaat ja kasvatusteaduste instituudi eri- ja sotsiaalpedagoogika osakonna juhataja. Lõpetanud Tartu Ülikooli eripedagoogika eriala 1975.a.

Koolitused toimuvad:
20.03 RAPLA, Rapla Keskraamatukogus aadressil Lasteaia 5, Rapla, kell 10.00 – 16.15
24.03 TALLINN, TTÜ õppehoones aadressil Sütiste tee 21, Tallinn, kell 10.00 – 16.15
27.03 JÕGEVA, Betti Alveri Muuseumis aadressil Jaama 3B, Jõgeva kell 10.00 – 16.15
3.04 HAAPSALU, Haapsalu Sotsiaalmajas aadressil Kastani 7, Haapsalu, kell 10.00 – 16.15
7.04 PAIDE, Järvamaa keskraamatukogus aadressil Lai 33 Paide, kell 10.00 – 16.15
14.04 HARJUMAA, TTÜ õppehoones aadressil Sütiste tee 21, Tallinn, kell 10.00 – 16.15
16.04 JÕHVI
17.04 NARVA, vene keeles, hotellis Inger aadressil Puškini 28, Narva, kell 10.00 – 16.15.
21.04 PÄRNU, Pärnu Puuetega Inimeste Kojas aadressil Riia mnt. 70, Pärnu, kell 10.00 – 16.15

24.04 RAKVERE, hotellis Villa Theresa aadressil Tammiku 9 , kell 10.00 – 16.15
6.05 PÕLVA, Põlva Puuetega Inimeste Kojas aadressil Uus tn. 2, Põlva, kell 10.00 – 16.15
7.05 TARTU, Tartu Puuetega Inimeste Kojas aadressil Rahu 8, Tartu, kell 10.00 – 16.15
8.05 VÕRU, Võru Puuetega Inimeste Kojas aadressil Jüri tn. 19a, Võru, kell 10.00 – 16.15
12.05 TALLINN, TTÜ õppehoones aadressil Sütiste tee 21, Tallinn, kell 10.00 – 16.15
14.05 VILJANDI, Viljandi Puuetega Inimeste Kojas aadressil Posti 20, Viljandi, kell 10.00 – 16.15
15.05 VALGA, Valga Kultuuri-ja Huvialakeskuses, kell 10.00 16.15
21.05 SAAREMAA, Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas aadressil Pikk 39, Kuressaare, kell 10.00 – 16.15
26.05 HIIUMAA, Hiiumaa Puuetega Inimeste Kojas aadressil Hiiu mnt. 1 B, Käina, kell 10.00 – 16.15

Osalejatele on organiseeritud kohvipaus ja lõunasöök. Vajadusel on võimalik kasutada eriteenuseid (viipekeele tõlk, invatransport jms). Eriteenuste kasutamise soovist tuleb teada anda registreerimisel.

Koolitusele on vajalik eelnev registreerimine! Registreerida saate end koolitusele e-posti või telefoni teel.

Oleme tänulikud, kui edastate antud kutset võimalikele huvilistele lähipäevil, sest koolitustel osalejate arv on piiratud!

Addenda koolitus ja konsultatsioonid
Tel 661 2622
addenda@addenda.ee  
www.addenda.ee  

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) nõukogu saatis
kirja kõigile Riigikogus esindatud erakondade ja nende
parlamendifraktsioonide esimeestele, kutsudes parteisid kokku leppima
valimiskampaania heas tavas.

"Minimaalselt võiks "Hea valimistava" sisaldada erakondade kokkulepet valimiskulutuste ülempiiris, lubadust mitte kasutada avalikke vahendeid erakonna huvides ning "peibutuspartidest" ja halvustavast reklaamist loobumist,"  seisab kirjas.

EMSLi nõukogu liige Allar Jõks lisas, et kampaaniakulude vähendamine muudaks erakondade rahastamise ka läbipaistvamaks, kandidaatidel oleksid võrdsemad võimalused ning suureneks sisuline dialoog ja argumentatsioon.

Jõks avaldas kahetsust, et valimisreklaami seadusandlik piiramine on Riigikogus soikunud, kuid ausates valimistes kokku leppimine ei tõstaks tema hinnangul vaid erakondade, aga ka valitavate esinduskogude mainet. "Hea valimistava oleks meie hinnangul eelkõige lubadus valijat austada.
Ettepanekud aitaks nii valijat ärakasutamise eest kaitsta kui saada teadlikumate valijate abil paremad otsustajad," väljendas Jõks lootust, et erakonnad soovivad ka ise poliitilist kultuuri tugevdada.

Ettepanekute kohaselt ei tohiks kasutada maksumaksja rahast ülalpeetavaid ametnikke ja rahastatavaid meediakanaleid partei huvides; häältepüüdjate kandideerimist tuleb võtta rahva petmisena ning vältima peaks konkurentide halvustamist ja vaenlaste otsimist.

EMSLi nõukogu palus hiljemalt 24. märtsiks igal erakonnal teada anda, kas nad on valmis vastutama esindusdemokraatia kindlustamise pärast ning tavas kokku leppima.

Vaata erakondadele läinud kirja www.ngo.ee/25880 EMSLi nõukogu: www.ngo.ee/noukogu  

Lisainfo:
Allar Jõks
504 3666, allarjoks@hotmail.com  

Alari Rammo

EMSL | 630 9630 | 505 0052
alari@ngo.ee | <skype:kcalor?chat> My status | www.ngo.ee  

Puuetega inimeste sotsiaalnõustamise liin Abilaegas hakkas märtsikuust lisaks tööpäevastele telefoninõuannetele nõustama ka e-posti teel, tagades vastuse ööpäeva jooksul.

Puuetega inimeste sotsiaalnõustamisega tegelev liin Abilaegas on kaheaastase tegevuse jooksul kujunenud arvestatavaks infoallikaks, pakkudes lahendust arvukatele küsimusele ning aidates inimestes leida enesekindlust oma soovides ja õiguste kaitses.

Abilaeka telefonil 60 888 60 saab küsimustele vastuseid iga tööpäeva hommikul kella 9-12. Kuna nõustamisliin on avatud vaid kolm tundi päevas, kuid abivajajal võib tekkida soov oma küsimus esitada näiteks südaööl, käivitus märtsikuust ka e-nõustamine. Saates oma küsimused elektronkirjaga aadressile abilaegas@laegas.ee , saab vastuse hiljemalt järgneval tööpäeval. Edaspidi on plaanis e-nõustamise teenust ka veebipõhiselt laiendada.

2007. aastal käivitunud Abilaeka näol on tegu eelkõige puuetega inimestele ja nende lähedastele igapäevaselt vajaliku tugiteenusega, kus antakse helistajatele praktilist nõu puude astmete ja rehabilitatsiooniga seonduvast, puude iseärasustest, erinevate toetuste taotlemisest, abivahenditest, tööhõivest, hariduse omandamisest, puuetega inimestega tegelevatest organisatsioonidest, rehabilitatsiooniasutustest ja paljust muust ning seetõttu ei konkureeri ta teiste nõuande- ja usaldustelefonidega.

„Loomulikult teavad kõik helistajad Sotsiaalkindlustusameti lühinumbrit, kuid enamikel juhtudel helistatakse ikka esmalt meile, et enne ametnikega suhtlemist end olukorra ja õigustega kurssi viia,” kinnitab Abilaeka nõustaja Karin Leesmaa.

Abilaegas on Hasartmängumaksu nõukogu toel algatatud projekt, mille korraldajaks on MTÜ Jumalalaegas. 2009. aastal rahastavad projekti Tallinna linn ja MTÜ Jumalalaegas.

Abilaegas nõuandetelefon 60 888 60 on avatud E-R kella 9-12

Abilaegas e-nõustamine (24h): abilaegas@laegas.ee  

Lisainfo:

Janar Vaik, MTÜ Jumalalaegas, tel 53 838 129

Kerti Kollom Seidelberg, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, tel 645 7804

Head lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad!

Liiklusohvrite Toetusfondi (edaspidi LOTF) tegevus hõlmab liiklusõnnetustes kannatada saanutele abi osutamist tavaellu naasmiseks, õnnetusejärgsete toimingutega seotud informatsiooni kogumist ja kättesaadavaks tegemist, õigusabi, liikluses hukkunute perekondade toetamist ning võimalusel sihtotstarbelisi toetusi taastusravile ja abivahenditele, mis ei ole kaetud riiklikult või kindlustusega.

2008 a. suvel toimusid LOTF poolt läbiviidud laagrid 11-18a. noortele ja perelaager (5-10 aastased lapsed ja nende vanemad). Nende laagrite tagasiside on andnud korraldustoimkonnale kindla veendumuse, et analoogsete laagrite korraldamine on väga vajalik.

Käesoleva aasta laagrid oleme otsustanud korraldada Lääne-Virumaal Aartika puhkemajas (Kulina küla, Vinni vald, www.aartika.ee )

järgmistel aegadel:

06. – 08. juuli – noortele

08. – 10. juuli – peredele

Üks olulisemaid tegureid laagris on omavaheline suhtlemine, kokkupuutumine teiste omasugustega, infovahetus, inimeste probleemide arutelud nii ühistes kui omavahelistes vestlusringides, probleemidele ühiselt lahenduste otsimised kutsutud spetsialistide osavõtul.

Programm on kavandatud nii, et kõigil on võimalus kaasa töötada aktiivselt erinevate terapeutide juhendamisel (kriisipsühholoog, sotsiaalpedagoog, jt eriala spetsialistid). Õhtud on sisustatud sportlike ja meelelahutuslike tegevustega.

Palume esmast informatsiooni ettevalmistuse ja projektirahastuse taotlemiseks teie piirkonna peredest, kus on üks või mitu pereliiget sattunud liiklusavariisse (osalejate arv on eriti oluline spetsialistidele ettevalmistustöödeks). Teiega koostöös kutsuksime neid kavandatud laagrisse, et toetada perekondi ja tutvustada neile olemasolevaid toetavaid teenuseid, seadusi, jms.

Tagasisidet ootame hiljemalt 15. aprilliks k.a.

Kõikidele täiendavatele küsimustele on valmis vastama kontaktisik:

Kersti Puusild; GSM: 5388 4313; e-post: kersti.puusild@mail.ee  

Meeldivale koostööle lootma jäädes,

LOTF projekti ”Laagrid liiklusavarii läbi kannatanud lastele, noortele ja pereliikmetele” korraldustoimkond

Pöördumine Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse poole

Täna, 2009. aasta 8. märtsil peame kahjuks tõdema, et Eesti naiste panus on võrreldes teiste Euroopa riikide naistega väärtustatud ühiskonnas kõige madalamalt.

Naiste keskmised tunnipalgad on Eestis 30,3% madalamad kui meeste palgad! Euroopa keskmine palgaerinevus on aga ainult 17,4%. Need andmed avalikustas Euroopa Komisjon rahvusvahelise naistepäeva eel algatatud meeste ja naiste palgaerinevuste vastase kampaania veebilehel*. Samas on Eesti naiste tööhõive määr ja naiste haridustase üks kõrgematest Euroopas.

Naiste madalad palgad toovad endaga kaasa väikese pensioni ja vaesuse vanas eas. Kui Euroopas keskmiselt on vaesusriski määr üle 65-aastaste naiste seas 21%, võrreldes 16%-ga üle 65-aastaste meeste seas, siis Eestis on see meie palgataset arvestades ilmselt tunduvalt suurem.

Praeguse majanduskriisi tingimustes on lisaks kummitavale tööpuudusele otseseks ohuks naistele ka lasteaiateenuse ja muude hooldusteenuste kättesaadavuse vähendamine, mis paneb naiste õlgadele veelgi suurema koormuse. Arvestades Eesti ühiskonna hoiakuid on karta, et just naistel tuleb loobuda eneseteostusest õpitud erialal ja jääda koju lähedaste eest hoolitsema. Kas see ongi solidaarsus Eesti moodi, millest viimasel ajal kõikjal räägitakse?

Kutsume tänasel rahvusvahelisel naistepäeval kõiki erakondi saama üle senisest ükskõiksusest ja hoolimatusest Eestis valitseva soolise ebavõrdsuse suhtes. Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!

Kaunitele naistepäevasoovidele lisaks ootame valitsuselt ja riigikogult konkreetseid samme selleks, et naiste tööpanust hakataks hindama võrdväärselt meestega. Esimeseks lihtsaks sammuks selles suunas võiks olla töölepinguseaduse muudatus, mis lubaks avalikustada palganumbrite suuruse ja teeks naiste-meeste palgavahed ühiskonnas konkreetselt ja selgelt nähtavaks.

Nii poliitiliste kui majandusotsuste tegemisse tuleb just rasketel ja kriitilistel aegadel kaasata rohkem naisi, samuti tuleb otsuste mõjude hindamisel arvestada nii meeste kui naistega. Riigikogus võiks Europarlamendi eeskujul tööle hakata soolise võrdõiguslikkuse komisjon.

Viimasel ajal räägitakse palju sellest, et me ei peaks otsima käesolevas kriisiolukorras süüdlasi ja peaksime püüdma üheskoos raskustest jagu saada. Oleme sellega üldjoontes päri, kuid me ei pea õigeks senist olukorda, kus poliitiliste ja majandusotsuste langetamise juures on meeste kõrval olnud ainult üksikud naised, nende otsuste tagajärgede eest peavad vastutama aga solidaarselt kõik, see tähendab naised ja mehed võrdselt.

Seetõttu kutsume kõiki erakondi üles kehtestama erakonnasiseseid regulatsioone naiste võrdse esindatuse tagamiseks kõigis valitavates ja nimetatavates organites, nagu seda on tehtud valdavas enamuses Euroopa riikides. Eesti kuulub selles osas kümnekonna erandi hulka koos Valgevene, Venemaa, Ukraina ja Türgiga, kus seda veel tehtud ei ole.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eestseisuse poolt soovime kõigile naistele head rahvusvahelist naistepäeva. Jääme lootma, et ka Eesti jõuab lähiaastatel euroopalike väärtusteni.

8. märsil 2009

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja Laine Tarvis

Peasekretär Eha Reitelmann

enu@enu.ee

www.enu.ee 

*Euroopa Komisjoni meeste ja naiste palgaerinevuste vastase kampaania veebileht http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=681&langId=et
 

Rahvusvahelist naistepäeva hakati tähistama 8. märtsil aastast 1975. Nii arenenud maades kui ka arengumaades on palju tehtud naiste olukorra parandamiseks 1970-ndatest aastatest. Siiski on veel palju teha. Naistepäev annab võimaluse märgata naiste saavutusi ja tuua esile probleemkohti, mida naised veel kohtavad kohalikul, rahvuslikul ja globaalsel tasandil.

Allikas: MAAILMAKOOL: http://www.maailmakool.ee/index.php?id=10623&date=2009-03

Naistepäeva tähistamise ajalugu ulatub küll juba 19. saj. algusesse, kui paljudes maades korraldati naistepäevi naiste õiguste ja valimisõiguse saavutamiseks.
Naiste õiguste alane tegevus avaldus ÜRO tegevuses 1970ndatel aastatel mitmel viisil. Aastal 1972 kuulutas ÜRO peaassamblee 1975. aasta rahvusvaheliseks naiste aastaks, millele järgnes naiste aastakümme 1976-1985.
Naisteaasta käivitas ka naiste maailmakonverentside sarja. Neljandal ülemaailmsel konverentsil Pekingis aastal 1995 kiideti heaks Pekingi deklaratsioon ja tegevusprogramm, mille eesmärgiks on aktiivselt taotleda naisteõiguste elluviimist.

Kas sa tead, et

• igal aastal sureb maailmas ligi 700000 naist abordi tagajärjel.

• tänapäeval toimuvatest konfliktidest on üle 95 protsendi naiste ja laste vastu suunatud raske vägivald.

• üle 40 protsendi soome naisi on sattunud meeste füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks enne 15aastaseks saamist.

• naised moodustavad maailma ligikaudu 1,3 miljardist vaesest 70 protsenti. (allikas : Friidu )

Ülesandeid tunnis kasutamiseks

Rahvusvaheline naistepäev: http://www.maailmakool.ee/public/naistepaev_ylesanded.pdf
Lisainfo: http://www.unifem.org/

Mittetulundusühing Naised Emakakaelavähi Vastu kutsub üles naisi andma tagasisidet enda teadlikkuse kohta emakakaelavähist ja sellega seonduvast

Kõik, kes täidavad ära ankeedi märtsi 2009 jooksul, loositakse välja 5 kosmeetika komplekti Dermoshopilt (selle firma kodulehekülg on www.dermoshop.ee ). Võitjatega võetakse ühendust.

Ankeedi leiad siit: http://www.epnu.ee/index.php?1,73  

Täidetud ankeet saada e-posti aadressile: info@emakas.ee

150-160 naist Eestis saab igal aastal emakakaelavähi diagnoosi. Emakakaelavähki on võimalik vältida. Vähieelne seisund võib kesta 10 kuni 15 aastat, õigeaegselt avastatuna on see kergesti diagnoositav ja ravitav. Emakakaelavähi tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV).

Tartu Ujumisklubi alustab ujumise algõpetuse kursusega erivajadustega lastele (erinevad puuded).

Kursus algab 03.03.09 ja lõppeb 28.05.09. Kokku 24 tundi. Treeningud hakkavad toimuma Aura Keskuses, TEISIPÄEVITI JA NELJAPÄEVITI algusega kell 16.00.

Kursuse maksumus on 900 krooni. Tasuda on võimalik ka osade kaupa.

Oodatud on lapsed vanuses 6 -10 eluaastat.

Lisainfot jagab ja küsimustele vastab treener Marge Kõrkjas, helistades telefonil 55 644 576 või kirjutada margekorkjas@hot.ee  

TULE UJUMA, VESI ON MÕNUS!!!