Valitsus kiitis 27. augusti istungil heaks seadusemuudatused, mis ühtlustavad puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse tähtajad. Samuti on tulevikus teatud juhtudel võimalik puude raskusaste tuvastada varasema kolme aasta asemel kuni viieks aastaks.

Seadusemuudatus võimaldab tööealistel puudega inimestel ühitada korduva ekspertiisi tegemise ja püsiva töövõimetuse ning puude raskusastme kehtivuse tähtajad.

Seni sai puude raskusastet määrata kuni kolmeks aastaks ning püsivat töövõimetust kuni viieks aastat. Muudatusega need tähtajad ühtlustatakse, et püsiv töövõimetus ja puude raskusaste oleks võimalik määrata samaks perioodiks – näiteks kestusega kuus kuud, üks aasta, kaks aastat, kolm aastat või viis aastat. Kui püsiv töövõimetus tuvastatakse tähtajaga viis aastat, siis on põhjendatuse korral võimalik määrata sama tähtaeg ka puude raskusastme kehtivusele. Ka pensioniealistel puudega inimestel on võimalik tuvastada puude raskusaste kuni viieks aastaks varasema kolme aasta asemel. Puude tuvastamise tähtaeg lastele jääb endiselt kuni kolm aastat, kuna laste terviseseisund muutub kiiremini kui täiskasvanutel.

Muudatusega väheneb pere- või eriarstide töökoormus ning inimesel on vähem asjaajamist, kuna mõlemad otsused tehakse ühel ajal.

Ühtlasi pikeneb ka töövõimetuspensioni taotluse esitamise tähtaeg kolme kuuni otsuse tegemise päevast.

2009. aasta seisuga on Eestis umbes 38 000 inimest, kellele on määratud nii püsiva töövõime kaotuse protsent kui puude raskusaste.

28.08.2009 | Eli Lilles, Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja

ENÜ suvekool, mille kuupäevad ja põhiteemad panime paika juba kevadisel kokkusaamisel Tallinnas, toimub seekord Jõgevamaal Luua Metsanduskoolis.

Asukoha info leiate kõige paremini kooli kodulehelt http://www.luua.edu.ee/ .

Päevakava:

Laupäev, 15. august

10.00-12.00 Saabumine, majutamine, tervituskohv

12.00-14.00 Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna räägib väikeettevõtluse problemaatikast, sealhulgas FIEde ja naisettevõtjate probleemidest

14.00-15.00 Lõuna

15.00-17.00 Majandusteadlane Paul Tammert räägib praegusest majanduslikust olukorrast Eestis, majandusmudelitest ja ühistegevusest

17.00-17.15 Kohvipaus

17.15- 19.00 Ülevaade ENÜ liikmesorganisatsioonide tegevusest ja ENÜ senistest ühisaktsioonidest

19.30 Õhtusöök

Pühapäev, 16. august

8.30 hommikusöök

9.00- 10.30 Ülle-Marike Papp – Sisustamata normid ja avastamata võimalused – mida tähendab poiste ja tüdrukute võrdne õigus võrdväärsele haridusele

10.30-10.45 Kohvipaus

10.45-11.30 Riina Kütt- 21. sajandi tüdrukute ja poiste kasvatamine ning kogemusi Rootsi lasteaiast ja koolist

11.30-12.30 Rühmatöö

12.30-13-30 Lõuna

13.30-14.15 Euroopa Women’s Lobby tegemistest; Euroopa Liiidu soolise võrdõiguslikkuse raport 2009: jätkuvad väljakutsed

14.15-15.30 ENÜ tegevusplaanid

15.30-16.00 Kokkuvõtted

Täpsema asukoha info leiate kõige paremini Luua Metsanduskooli kodulehelt http://www.luua.edu.ee / .

Palun andke hiljemalt teisipäeva, 11. augusti lõunaks teada, kes teie organisatsioonidest on tulemas, et saaksime toitlustamise ja majutuse osas kindlad kokkulepped sõlmida.

Kontakt:

Tänavu on kõik teisiti ja nii ka EMSLi suvekoolis. Heas mõttes, me loodame.

Seekord jätame maha argikära ning pageme kaheks päevaks paksu padrikusse, Lahemaa serval Pärlijõe kaldal asuvatesse Raudsilla püstkodadesse. Kes pole Raudsillale sattunud, pole veel oma ihusilmaga näinud nii suurt püstkoda, mis saab seekordseks "saaliks". Ei välista, et mõni grupitöö toimub saunas või päikselisel murunõlval. Vaba aja sisustab ja meelelahutust pakub emake loodus ise. Miski muu sinna ei sobikski.

See kõik aga ei tähenda, et me nüüd kaks päeva puid kallistaks. Oo ei, meil on ikka tõsine ja asjakohane teema nagu EMSLi suvekoolides kombeks. Seekord võtame vaatluse alla, kuidas kulutada mõõtmisele… kas just üheksat korda, aga nii, et ükskord lõikaks ikka sedasi, et kõigil oleks hea meel ja silmale ka kena vaadata. Niisiis on suvekooli teemaks "kodanikeühenduste mõju hindamine ja mõõtmine": kuulame, räägime, anname ja saame nõu.

Mets annab, mets võtab: püstkodade, radade, valgustuse ja roogadega on kõvasti vaeva nähtud, nii et natuke tuleb tagasi anda. Suvekoolis osalemine maksab 600 krooni, EMSLi liikmetele 450.-Mitu inimest ühest organisatsioonist viivad hinna vastavalt 500 ja 350 kroonini inimese kohta.
Tavapärase tasuna lisandub majutus, mis jaguneb seekord kolme koha vahel. Suures osas toetab suvekooli Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Registreerimine, esialgne programm ja sama teksti mahlakam versioon ootab lugema lehel http://www.ngo.ee/suvekool>. Kõik vastused, mida siit ei leia: mailto:elina@ngo.ee> elina@ngo.ee .

Kui näeme, siis mõõdame!

Elina

EMSL | 630 9633 | 513 3607

Toompuiestee 17a | 10137

elina@ngo.ee  | <skype:elc112?chat> cid:image001.png@01C9A978.6E1B6AB0 |
www.ngo.ee  

Nais­teühen­du­sed oo­ta­vad rii­gilt eral­di nais­te­vas­ta­se vä­gi­val­la vas­tast st­ra­tee­giat.

http://www.epl.ee/artikkel/474782  03. august 2009

Jus­tiits­mi­nis­tee­rium on il­ma oma ala spet­sia­lis­ti­de ja sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­ga aru­ta­ma­ta koos­ta­nud plaa­ni, kui­das kaits­ta haa­va­ta­vaid ku­ri­teo ohv­reid. As­ja­tund­ja­te sõnul on do­ku­ment puu­du­lik ega pa­ku ohv­ri­te­le sel­li­sel ku­jul kind­lat kait­set.

Ni­melt on jus­tiits­mi­nis­tee­riu­mi kaks amet­nik­ku, kri­mi­naal­po­lii­ti­ka osa­kon­na nõuni­kud Brit Tam­mis­te ja Kai­re Tamm koos­ta­nud riik­li­ku aren­gu­ka­va, ku­hu on kok­ku pan­nud kolm laiau­la­tus­lik­ku sot­siaal­set prob­lee­mi. Esi­teks alaea­lis­te poolt ja vas­tu toi­me pan­dud ku­ri­te­ge­vus – sin­na al­la kuu­lu­vad kõikvõima­li­kud ku­ri­teod. Tei­sena ko­duvä­gi­val­la, kol­man­da­na inim­kau­ban­du­se vas­tu võit­le­mi­se. Aren­gu­ka­va­ga sä­tes­tab riik, kui­das kõigi nen­de prob­lee­mi­de­ga võit­le­ma ha­ka­ta ja kui pal­ju ra­ha sel­leks ku­lu­ta­tak­se.

Kokku ei saa panna

Do­ku­ment on sündi­nud, il­ma et oleks kon­sul­tee­ri­tud sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­ga, kel­le vald­kond see suu­res­ti on. Sa­mu­ti ei ole kaa­sa­tud spet­sia­lis­te, kes tee­vad en­ne­tustööd ja abis­ta­vad ohv­reid te­ge­li­kult.

Sot­siaal­mi­nis­ter Han­no Pev­kur on saat­nud jus­tiits­mi­nis­ter Rein Lan­gi­le ju­ba kaks kir­ja, kus ütleb, et ta on sel­le aren­gu­ka­va vas­tu. Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi soo­li­se võrdõigus­lik­ku­se osa­kon­na peas­pet­sia­listi Kat­ri Ees­pe­re sõnul leia­vad nad, et nii eri­ne­vaid tee­ma­sid ei saa ühe müt-si al­la pan­na, kui eesmärk on te­gel­da prob­lee­mi­de tek­kepõhjus­te­ga ja ohv­reid kaits­ta. „Va­ja oleks te­ha kaks eri aren­gu­ka­va: pe­revä­gi­val­la ja inim­kau­ban­du­se koh­ta üks ning alaea­lis­te ku­ri­te­ge­vu­se koh­ta tei­ne,” sõnas Ees­pe­re. „Ku­na prob­lee­mi­de põhju­sed on eri­ne­vad, on va­ja eral­di stra­tee­giaid,” sel­gi­tas ta.

Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi hin­nan­gul on algp­rob­lee­miks see, et jus­tiits­mi­nis­tee­riu­mi plaan kes­ken­dub üks­nes ohv­ri­te­le, mit­te ei vaat­le sot­siaal­se­te prob­lee­mi­de tek­kepõhju­si ja mõju­te­gu­reid, mis vä­gi­val­da too­da­vad.

Spet­sia­lis­tid leia­vad, et teis­me­li­se mo­pee­di­var­gu­se ja lä­hi­suh­tevä­gi­val­la põhju­sed on vä­ga eri­ne­vad ning sel­leks et pe­revä­gi­val­la vas­tu võidel­da, peab riik sel­le prob­lee­mi eral­di et­te võtma – nii na­gu se­da oo­ta­vad ka inimõigus­te­ga te­ge­le­vad rah­vus­va­he­li­sed or­ga­ni­sat­sioo­nid.

„Nais­te­vas­ta­se vä­gi­val­la tõkes­ta­mi­se st­ra­tee­gia on pi­sut eluvõõras, et mit­te öel­da ham­bu­tu,” sõnas Vi­ru nais­te var­ju­pai­ga juht An­ge­la Olt, kel­le­ga st­ra­tee­gia koos­ta­jad po­le kon­sul­tee­ri­nud. Üld­se ei küsi­tud ka näi­teks MTÜ Elu­liin ar­va­must, ome­ti abis­ta­sid ne­mad eel­mi­sel aas­tal 55 nais­soost inim­kau­ban­du­se ohv­rit.

Prae­gu­ne st­ra­tee­gia kes­ken­dub peaas­ja­li­kult las­test ku­ri­teo ohv­ri­te­le – pe­revä­gi­vald on sin­na sis­se too­dud vaid sel­gi­tu­sel, et las­te ku­ri­te­ge­li­ku käi­tu­mi­se põhju­sed võivad pei­tu­da ka ko­duvä­gi­val­las. Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi hin­nan­gul on kit­sen­dav, et ka­su­tatakse mõis­tet „ko­duvä­gi­vald”, sest pe­revä­gi­vald on ku­ri­teo­liik, mis leiab aset ka väl­jas­pool ko­du: õigem oleks see ni­me­ta­da lä­hi­suh­tevä­gi­val­laks.

Eraldi strateegiat pole vaja?

•• Tõsiasi, et uus arengukava keskendub alaealiste probleemidele, selgub ka justiitsministeeriumi selgitusest, mille edastas kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt.

•• Seos nende kolme sotsiaalse probleemi vahel seisneb tema sõnul selles, et kui laps kogeb kodus vägivalda, siis on suur tõenäosus, et ta võib sattuda kuritegelikule teele. „Ei saa ka välistada, et inimkaubanduse ohvriks satub noor just seetõttu, et on kodus kogenud vägivalda või jäänud ilma vanemliku toeta,” kirjutas Sööt. Seega vaatleb arengukava ka perevägivalda eeskätt lapse vaatevinklist.

•• Naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks eraldi kava ette nähtud ei ole, kinnitas Sööt.

•• „Lisaks lapsi puudutavale arengukavale, mis on ülioluline, on Eestis vaja ka strateegiat võitlemaks naistevastase vägivalla vastu,” kinnitas Eesti naisteühenduste ümarlaua juht Eha Reitelmann. „Laste kaitsmise eelduseks on kõigile naistele kaitse tagamine igasuguse vägivalla eest.”

Alates 1. juulist 2009 lisandub soodusravimite loetellu kuus 50% soodustusega ravimit, kolm 75% soodustusega ravimit ja viis 100% soodustusega ravimit. Uus piirhind kehtestatakse esmakordselt ühe toimeaine puhul.

Alates juulist lisatakse soodusravimite loetellu toimeainet sunitiniib sisaldavad ravimpreparaadid nimetusega Sutent. Ravimit võib 100% soodusmääraga välja kirjutada onkoloog patsientidele, kelle ravi alustamist ja jätkamist sunitiniibiga on hinnanud konsiilium (vähemalt 3 onkoloogi) vastavalt määratud tingimustele. Samuti täiendatakse ravimi Roferon- A (interferoon alfa ) väljakirjutamise tingimusi soodustuse protsendi 100 korral ning täiendatakse toimeaineid alfaepoetiin, alfadarbepoetiin, beetaepoetiin ja metoksü-polüetüleenglükool-beetaepoetiin sisaldavate ravimite väljakirjutamise tingimusi soodustuse protsendi 100 korral. Muudetakse ka toimeaineid beklometasoon, budesoniid, fenoterool ja salbutamool sisaldavate ravimite väljakirjutamise tingimusi soodustuse protsendi 75 korral.

Soodustuse protsendiga 50 lisatakse ravimite loetellu järgmisi toimeaineid sisaldavad ravimid:

1.tsetirisiin (allergiaravim);
2.venlafaksiin (meeleoluhäirete ravim);
3.alfusosiin (eesnäärme healoomulise suurenemise vastane ravim);
4.dihüdrokodeiin (valuvastane ravim);
5.meloksikaam (valuvastane ravim);
6.nebivolool (kõrgvererõhutõve ravim).
Soodustuse protsendiga 75 lisatakse ravimite loetellu järgmisi toimeaineid sisaldavad ravimid:

1.risedroonhape (osteoporoosiravim);
2.metüülprednisoloon (dermatooside ravim);
3.montelukast (astmaravim).

Soodustuse protsendiga 100 lisatakse ravimite loetellu järgmisi toimeaineid sisaldavad ravimid:
1.morfiin (valuvastane ravim);
2.latanoprost/timolool (glaukoomiravim);
3.topiramaat (epilepsiaravim);
4.levodopa/karbidopa/entakapoon (Parkinsoni tõve ravim);
5.beeta-1b-interferoon (hulgiskleroosi ravim).
Piirhinnad kehtestatakse järgmiste toimeainete gruppides:

Tulenevalt uute ravimite lisandumisest soodusravimite loetellu või ravimihindade langemisest kehtestatakse esmakordselt või muudetakse piirhindasid järgmiste ravimite gruppides:

1.montelukast (astmaravim);
2.risedroonhape (osteoporoosiravim);
3.topiramaat (epilepsiaravim);
4.atorvastatiin (kolesteroolitaset alandav ravim);
5.glimepiriid (suhkurtõve ravim);
6.ondansetroon (iiveldus- ja oksendamisvastane ravim);
7.mükofenoolhape (siirdamisjärgselt äratõukereaktsiooni vähendav ravim);
8.beeta-1b-interferoon (hulgiskleroosi ravim).
Piirhinnad muutuvad seoses uute ravimite turuletulekuga. Kui soodusravimite loetellu varem kantud ravimite hinnad ei lange, võib kindla tootenimega ravimit eelistavate patsientide jaoks omaosalus mõnevõrra suureneda. Soovitame inimestel konsulteerida oma arstiga, milline ravim oleks neile sobivaim. Kui arst on retsepti välja kirjutanud toimeaine järgi (mitte konkreetse tootja ravimi nimetusega), saab apteeker patsiendile sama toimeainega odavamaid ravimeid soovitada.

Ravimite loetelust arvatakse nende turustamise/müügiloa lõppemise tõttu välja 34 ravimipakendit:
ACETERIN 10 MG/ML suukaudsed tilgad, lahus 10 mg/ml 10 ml N1; ACIC 800 MG TABLETID tablett 800 mg N35; ARTHROTEC tablett 50mg+0,2mg N20; BURANA tablett 400mg N30; CAPTOHEXAL 12,5 tablett 12,5mg N20; CIPRAMIL 20 MG tablett 20 mg N14; CIPRAMIL 20 MG tablett 20 mg N100; CIRAL 60 tablett 60 mg N14; CO-RAMICOR 5+25 tablett 5 mg+25 mg N100; CO-RAMICOR 2,5+12,5 tablett 2,5 mg+12,5 mg N100; CURAM 312,5 MG/5ML pulber suspensiooniks 50mg+12,5mg/ml 60ml; EDRONAX tablett 4mg N20; ENAHEXAL COMP 20/6 tablett 20/6mg N30; GLIMEPIRID ACTAVIS tablett 1mg N30; GLIMEPIRID ACTAVIS tablett 2mg N30; GLIMEPIRID ACTAVIS tablett 3mg N30; GLIMEPIRID ACTAVIS tablett 4mg N30; KETONAL toimeainet prolongeeritult vabastav kapsel 200 mg N20; LANTUS süstelahus 100TÜ/ml 3ml Optiset N5; L-THYROXHEXAL 50 mcg N100; MSI 10 MG MUNDIPHARMA süstelahus 10mg/ml 1ml N10; MSI 20 MG MUNDIPHARMA süstelahus 20mg/ml 1ml N10; NO – SPA tablett 40mg N20; RAMIPRIL ACTAVIS 2,5 MG tablett 2,5mg N28; RAMIPRIL ACTAVIS 2,5 MG tablett 2,5mg N98; RECOXA 15 tablett 15 mg N10; RECOXA 7,5 tablett 7,5 mg N10; RISPERIDON SANDOZ õhukese polümeerikilega kaetud tablett 2 mg N60; RISPERIDON SANDOZ õhukese polümeerikilega kaetud tablett 3 mg N60; RISPERIDON SANDOZ õhukese polümeerikilega kaetud tablett 4 mg N60; TRAMUNDIN RETARD prolongeeritud tablett 100 mg N10; TRAMUNDIN RETARD prolongeeritud tablett 100 mg N20; TRAMUNDIN RETARD prolongeeritud tablett 100 mg N30; TRAMUNDIN RETARD prolongeeritud tablett 100 mg N50.

Nimetatud ravimipakendite väljaarvamine loetelust ei halvenda oluliselt ravimivalikut – sama toimeainega ravimid teistelt ravimitootjatelt või ka samalt ravimitootjalt jäävad endiselt turustatavateks ja soodustatuteks.

Lisainfo:
Raili Rešetnikovs
Tervishoiuosakonna ravimipoliitika üksuse peaspetsialist
+372 62 69 141
Raili.Resetnikovs|ä|sm.ee
www.sm.ee  

Eli Lilles
Pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
Eli.Lilles|ä|sm.ee
www.sm.ee  

Alates 1. juulist muutub haigushüvitiste maksmise kord. Uus kord kehtib haiguslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009 või hiljem.

Kuni 30.06.2009            

• Haigushüvitist makstakse alates 2. päevast      
• Haigushüvitist maksab Haigekassa teisest päevast alates. Hüvitise suurus ühe haiguspäeva eest on 80% eelmise aasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. 
• Hooldushüvitist makstakse kindlustatule esimesest päevast alates 100% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.
    
                           

Alates 01.07.2009

• Haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise 4. päevast
• Haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust;
• Alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa (70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust).
• Hooldushüvitist hakatakse kindlustatule maksma esimesest päevast 80% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust

Annan ülevaate reklaamikoolitusest, millest osa võtsin.

Tartu Kunstikooli e-kursus „Sissejuhatus reklaami: piiridega loovus ja reeglitega mäng“. Koolitajaks õppejõud Merit Karise, TÜ ajakirjanduse- ja mediaosakonna magister, kes on uurinud reklaami kui sotsiaalset kommunikatsiooni. Kursuse maht oli 40 tundi, toimumise aeg 31.03.-01.06.2009.

Antud kursus leidis aset Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Täiskasvanute tööalane koolitus kutseõppeasutuses“ raames.

Koolitus toimus Eesti e-kutsekooli ja e-Ülikooli moodle serveri õpikeskkonnas. Kõigil huvilistel on võimalik antud keskkonnas toimuvate e-kursustega tutvuda aadressil https://moodle.e-ope.ee/course/index.php .

Kursus ja materjalid olid osalejatele tasuta. Tingimuseks oli, et osalejad peavad olema MTÜs töötavad täiskasvanud. Omalt poolt märkisin, et olen tegev MTÜs Eesti Puuetega Naiste Ühing. Kursuse sihtrühmana oli käsitletud kõiki, kes soovivad sissejuhatavat ülevaadet reklaami tegemisest ning õppida võtteid ja meetodeid loovuse eesmärgipäraseks rakendamiseks. Kursustele registreeris end 20 inimest erinevatest organisatsioonidest.

Tegemist oli 100% veebipõhise kursusega, seega ei toimunud auditoorseid loenguid ega seminare. Osalejatel tuli materjal iseseisvalt läbi lugeda ja teha sellele järgnevad ülesanded.

Iga osaleja tutvustas end „Saame tuttavaks“ foorumis, kus oli vaja kirjutada midagi lühidalt endast. Õpikeskkonnas olevas õpijuhises oli nädalate kaupa kirjas, mida on vaja milliseks tähtajaks teha.

Kursuse eesmärkideks oli õppida tundma reklaamitegemise põhitõdesid ja reegleid, õppida kasutama ideede ning kujundite loomiseks keeletehteid ja mõttemänge, teadvustada reklaami mõju kultuurile ja ühiskonnale eetika ja kriitika vaatepunktist. Kursusel õpetati loovuse eesmärgipärast kasutamist konkreetses kontekstis, kus tuli jälgida mitmeid materiaalseid (nt eelarve) kui ka mittemateriaalseid piiranguid (inimeste hoiakud, eetika- ja moraaliküsimused). Kõik mõisted ja teemad olid rakenduslikus võtmes lahti seletatud ning sõnaliste ja pildiliste näidetega varustatud – kodu- ja välismaa reklaamiloomingu paremikuga. Kasutatud kirjandus ja pildimaterjali viited olid esitatud õppetundide lõpus.

Iga tund koosnes lugemismaterjalist ja ülesandest. Kursusel käsitletud teemadeks olid: Reklaami määratlemine. Reklaam majanduse, kultuuri ja ühiskonna ristteel. Reklaamiagentuuri struktuur ja tööprotsess. Toode. Bränd. Brändi nimi. Tarbija. Sõnum. Loovus. Keel. Representatsioon. Tähendus ja mõju. Konnotatsioon ja kontekst. Meedia. Erinevus. Ikoon. Metafoor. Indeks. Metonüüm. Lugu. Sümbol. Valik. Identiteet ja võim. Lapsed ja reklaam. Eetika. Kriitika.

Kursuse käigus sai reklaame vaadatud uue pilguga, pikalt ja põhjalikult, õpitud märkama reklaami pisikesi, kuid tähtsaid detaile ja nüansse, tutvutud professionaalse reklaamitegemise etappidega reklaamiagentuuris jpm.

Omandatu sai kinnistatud praktiliste ülesannetega (osa neist olid kohustuslikud, osa valikulised). Iga ülesande jaoks oli avatud omaette foorum, kus kõigil osalejatel oli võimalik postitada oma vastus ning lugeda ka teiste osalejate postitusi. Ülesande vastuste postitustele järgnes õppejõu kommentaar ning hinnang, mis samuti oli õpetlikuna nähtaval ka kõigile osalejatele. Õppejõud omalt poolt soovitas lugeda teiste vastuseid ja esitada täpsustavaid küsimusi ja omapoolseid kommentaare.

Kursuse lõpus oli osalejail võimalik täita anonüümne tagasiside ankeet, kus sai anda hinnangu kursuse eri aspektidele ning teha omapoolsed ettepanekud kursuse arendamiseks ning täiendamiseks.

Kursuse lõpus oli osalejail võimalik ning soovitavgi alla laadida kursuse materjalid ning kasutada isiklikul otstarbel või korrektselt viidates muul otstarbel.

Kursuse lõpetas edukalt viis osalejat, kes saavad tunnistuse, sh ka allakirjutaja. Teiste osalus jäi õppejõu sõnul tunnistuse saamiseks liialt napiks.

2005. aastal kaitses allakirjutanu diplomitööd „E-õpe võimalusena liikumispuuetega inimeste hariduses“ ning sellel e-kursusel osalemine oli taas üheks värvikaks kogemuseks kuidas e õpet läbi viia ning osalejaid kaasata, aktiveerida.

Sain palju huvitavat infot tööst reklaamiagentuuris ja mõtlemisainet reklaami loomisest, loovuse arendamist ja ka teiste osalejate kaudu õppimisest – oli niimõndagi, mida sellelt kursuselt kaasa võtta.

Kairi Rohtmets, EPNÜ liige 

1.-7. augustini tähistatakse üle maailma Rahvusvahelist Rinnapiimanädalat. 2009. aasta teema on “Imetamine – elutähtis kriisiolukordades”. Rinnapiimanädala eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, kuivõrd oluline roll on kriisiolukordade puhul imikute rinnaga toitmisel ja rõhutada imetamise toetamise vajadust igal ajal.

http://www.sm.ee/aktuaalne/uudised/b/a/algas-rahvusvaheline-rinnapiimanadal.html

Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juhi Mari Kalkuni sõnul on rinnapiimaga toitmine imikule ja väikelapsele ülimalt oluline. Selle tähtsust ei tohi unustada ka Eesti majanduskriisi ajal, mil perede sissetulekud on vähenenud ja laste toidulaud võib seetõttu kannatada. „Rinnapiim on ainuke kindel ja turvaline toit ja jook kõige väiksematele – see on kättesaadav, täiuslikult omastatav, annab kaitse haiguste eest ning tagab lapsele läheduse ja soojuse,” lisas ta.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja UNICEF soovitavad oma pöördumises, et parim viis hoida ära imikute ja väikelaste alatoitlust nii kriisiolukordades kui muidu on kindlustada, et nad saaksid võimalusel rinnapiima esimese sünnijärgse tunni jooksul, oleksid vaid rinnapiima toidul esimese kuue elukuu jooksul (ilma lisatoidu, lisavedeliku ja ka veeta) ning jätkaksid rinnapiima saamist koos lisatoiduga kuni lapse teise eluaastani ja kauemgi.

Tervise Arengu Instituudi andmetel saavad Eestis rinnapiima pooled kuni 6-kuustest lastest ehk 52,7%. Euroopa Liidu keskmine näitaja on WHO andmetel 41%. Tänu imetamise nõustajate tööle on Eesti keskmine aasta-aastalt paranenud. Samas on meil veel palju arenguruumi, et kõigil lastel oleks parim võimalus saada rinnapiima kuni teise eluaastani, ja et kuus esimest elukuud saaks laps vaid rinnapiima.

„Oleme harjunud arvama, et tissitamine on ema ja lapse vaheline asi. Väikese lapse ema vajab samas tugevat toetust, et alustada või jätkata rinnaga toitmist, mis ei ole alati nii lihtne, kui esmapilgul näib. Siin on eriline roll lähedastel, eriti lapse isal, olulist abi saavad anda ka imetamise nõustajad. Oma panuse saame aga anda kõik, luues lapsele ja emale sobiva keskkonna ning uskudes, et tissitamine lapse teise sünnipäevani on vajalik ja võimalik,” toonitas Mari Kalkun.

Eestis on Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing alates 1998 aastast tähistanud Rahvusvahelist Rinnapiimanädalat õppeseminariga ühingu liikmetele, imetamise nõustajatele ning imetavatele emadele. 2009 aastal toimub Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu suveseminar Viljandimaal 3.-5.augustil.

Rinnapiimanädalaga on ühinenud Maailma Tervishoiuorganisatsioon ja Rahvusvaheline lastekaitseorganisatsioon UNICEF.

Rahvusvahelist Rinnapiimanädalat tähistatakse WABA (World Alliance of Breastfeeding Action) eestvõttel igal aastal 1.-7.augustini enam kui 150 riigis.
Lähem info: http://worldbreastfeedingweek.org/  

Lisainfo:
Mari Kalkun, Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht
Tel 512 2721

Jana Kima, Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu juhatuse liige
Tel 523 0923

Jana Zdanovitš
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135
jana.zdanovits|ä|sm.ee  

Muudatused alates 1. juulist 2009. Muudatused tervisevaldkonnas:

Muutub haigus- ja hooldushüvitiste maksmise kord. Uus kord kehtib haigus- ja hoolduslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009 või hiljem.

•haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise 4. päevast (praegu makstakse alates 2. päevast);
•haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust;
•alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa. Hüvitis on 70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust). (Kuni 1. juulini maksab hüvitist haigekassa alates teisest päevast. Hüvitise suurus ühe haiguspäeva eest on 80% eelmise aasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust);
•raseduse ajal haigestumise või vigastumise puhul maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast; hüvitis on 70%;
•alla 12-aastase lapse põetamisel makstakse kindlustatule hooldushüvitist 80% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust (senise 100% asemel). Hooldushüvitisi maksab jätkuvalt vaid haigekassa.
Muudatused töövaldkonnas:
Jõustub töölepinguseadus. Uus seadus viib Eesti tööõiguse kooskõlla eraõiguslike printsiipidega ning muudab õigusruumi selgemaks. Mitu seni kehtinud seadust asenduvad ühe tervikliku õigusaktiga, võimaldades tööandjal ja töötajal lihtsamalt aru saada, millised on nende õigused ja kohustused. Kaotatud on tööõiguse formaalsed sätted ja vähendatud halduskoormust.

Alates 1. juulist peavad renditööjõu vahendajad olema registreeritud majandustegevuse registris. Vastasel juhul ei ole neil enam tegutsemisõigust. Renditöö mõiste tuleb uuest töölepinguseadusest. Sellega lepitakse kokku, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile. Registreerimise kohustus tuleneb tööturuteenuste ja –toetuste seadusest: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13147705.  Kuidas registreeruda – vaata siit. http://www.sm.ee/meie/avalikud-teenused/renditoojou-vahendajad.html

Muudatused sotsiaalvaldkonnas:
Muutub matusetoetuse saajate ring. Riiklikku matusetoetust makstakse ainult valla- või linnavalitsusele matuse korralduse kulude osaliseks katmiseks. Valla- või linnavalitsus korraldab inimese matust juhul, kui lahkunu on tundmatu või omasteta. Matusetoetust eraisikutele enam ei maksta.

Muutub lapsevanemate õppelaenu kustutamine. Seni kustutas riik osaliselt õppelaenu vanematel, kes kasvatasid kuni 5-aastast last. Lapsevanemad, kes on vastava taotluse teinud enne 1. juulit 2009, kustutatakse laen osaliselt. Peale 1. juulit esitatud õppelaenu kustutamise taotluse esitamisel õppelaenu enam ei kustutata.

Eli Lilles
Pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles|ä|sm.ee
www.sm.ee  

Viimasel ajal pakutakse Tallinna kesklinnas noorematele hea välimusega neidudele hästi tasuvat tööd. Ekspressi arvates tasub siiski olla ettevaatlik.

Eesti Ekspress: http://www.ekspress.ee/2009/07/13/varia/43600-hasti-tasustatud-too-eriliste-oskusteta-neidudele

Viru Keskuse sissepääsu ees seisab tihti silmapaistmatu välimusega noormees, kes jagab silmatorkava välimusega neidudele telefoninumbriga visiitkaarte kirjaga "Hästi tasustatud töö".

Kaardike pakub võimalust "teenida alates 15 000 kuni 25 000 krooni kuus". Lubatakse töötada "paindliku töögraafikuga" ja Tallinna kesklinnas "endale sobival ajal".

Sarnased kuulutused ilmuvad ka veebis. Seal pakutakse võimalust istuda avaras kesklinna kontoris, nautida kohvi, chat"ida interneti jututoas ja flirtida läbi veebikaamera külastajatega välismaalt. Teenida seejuures 40 krooni minutis! Töögraafik on vaba, võib töötada igal ajal ööpäevaringselt! Kas see pole mitte unistuste amet?!

Kuulutus on paljudele silma jäänud ka erinevates noortefoorumites, kus küsitakse üksteise käest nõu, kas tööpakkumist saab usaldada.

Nõudmisi ei esitata töösoovijale just kuigi palju: inglise keele oskus ja arvuti tundmine tavakasutaja tasemel on piisav 25 000 krooni teenimiseks. Mis viib järeldusele, et lisaväärtust tootev kraam ei asu mitte töötaja peas, vaid mõnes muus kehaosas.

Küsida ei saa kõike

Ekspressile on teada koht, kus unistuste tööd tehakse. Katusepapi tänava alguses oleva hallika maja välisukse kõrval ei ole ühtegi viidet firmale endale. Ära oli märgitud ainult teisel korrusel asuv trükikoda. Klaasuksest sisse astudes jõuab mööda treppi teisel korrusel asuvale kitsasse, paljude ustega koridori.

Seal võtab soovijaid vastu vene keelt kõnelev, kuid ka inglise keelt oskav, kahekümnendates aastates mees.

Kontor on väga avar. Suurte akende all asub laud, mille tagant unistuste töö pakkuja küsib inglise keeles: "Kas teate, mida töö endast kujutab?" Ja isegi, kui vastata, et õigupoolest ei tea ikka küll, ei hakka ta seletama. Vaid laseb ära täita testi, mis nõuab algteadmisi inglise keeles ja arvutikasutamise valdkonnas. Kolmeleheküljelise testi tegemine võtab aega umbes kümme minutit. Alles pärast testi edukat läbimist räägib mees lähemalt, mida see firma siis endast õigupoolest kujutab.

Küsimusi tohib küsida ainult töö enda kohta. Vastuseid ei anta küsimustele, mis on tööandja nimi või kui palju tüdrukuid selle töö peal juba on. Noormees saab pahaseks: "Peaksid küsima enda, mitte teiste kohta," sõnab mees.

Kaamera, näita mind!

Töö ise toimub väikeses toakeses, kuhu ei mahugi rohkem kui heleroheline pehme diivan ja klaaslaud, millel on statiivil asuv veebikaamera, lauale asetatud valge mikrofon ja LCD-monitor.

Tüdrukud peavad arvestama sellega, et kuigi neid millekski otseselt ei sunnita, ei hakka suur raha enne jooksma, kuni neid pole võõramaalaste poolt interneti jututoa privaatruumi nelja silma alla vestlema kutsutud. Tööandja sõnul võib kutsuja ühe minuti eest välja käia üle 50 krooni minutis ja rohkemgi, räägib tööandja.

Mida selle raha eest soovitakse? Kindlasti midagi krõbedamat kui süütu flirt, sest tööandja saab rahast 60 protsenti endale.

Interneti andmetel on tegu Lätis registreeritud firmaga. Praeguses majanduslikus kitsikuses võib selline kuupalk meelitada küll, eriti kui erilisi oskusi pole vaja. Töökuulutuse erootiline, võib-olla lausa ka pornolik sisu kumab läbi nii kuulutusest kui nõutud v anusepiirist – 18-35 eluaastat.

Sest alati, kui tegu on erootiliste piltide edastamisega veebis, siis tasub neidudel võimalike tagajärgede suhtes väga ettevaatlik olla.