Lugupeetud organisatsiooni esindaja

Edastame info mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevuse toetusvõimaluste kohta. Projektiekspert OÜ meeskond on valmis koostama konkurentsivõimelise taotlusdokumentatsiooni. Meil on 7 aastat kogemusi vabaühendustele toetuste taotlemisel.

Kodanikuühiskonna Sihtkapital on avanud vabaühenduste tegevusvõimekuse programmi eestkoste taotlusvooru. Vooru oodatakse projekte, mille tegevused on suunatud

* eestkosteorganisatsiooni ülesehitamisele või arendamisele;

* eestkostekoalitsiooni või -võrgustiku moodustamisele ja töölerakendamisele;

* kaasamise edendamisele organisatsioonis, võrgustikus või koalitsioonis;

* kaasamise edendamisele koostöös avaliku võimu partneriga;

* avalikkuse parema teavitamise saavutamisele sihtrühma või valdkonna probleemidest;

* analüütilise kompetentsi ja võimekuse tugevdamisele eestkosteorganisatsioonis.

Toetuse suurus on maksimaalselt 500 000 krooni. Taotluse esitamise tähtaeg on 5. märts 2009.

Lähem info on Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kodulehel http://www.kysk.ee/?s=213 .

Soovitame tutvuda nõuetega ning oma ideed Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga konsulteerida. Kui tingimused sobivad ja soovite meie abi projektidokumentatsiooni koostamisel, andke palun teada.
Hinnapäringu saate hõlpsasti teostada aadressil http://www.projektid.ee/?id=10505#Hinnapakkumine .

Meie koostatud projektidega saab tutvuda http://www.projektid.ee/portfoolio .

Palun andke teada, kui saame abiks olla teie eesmärkide elluviimisel.

Lugupidamisega

Markus A. Kõiv

juhataja

Projektiekspert OÜ

| info@projektid.ee | www.projektid.ee  | 626 3236 |

| www.projektid.ee/blogi  – eurotoetuste blogi |

Kodanikuühiskonna nädalakiri. 7. nädal 2009. EMSLIS TEOKSIL

• Täname pea sadat inimest, kes Euclidi küsitlusele vastasid, aga tülitame teid juba jälle. Linnast ja maalt kostab ikka hirmsaid lugusid – riigi rahastus külmutatud, annetusi ei tule jne. Tahaksime natuke selgemat pilti saada ja palume võtta veel väheke aega ja kirjutada info@ngo.ee , kui palju ja kuidas on sinu organisatsiooni rahastus juba vähenenud või kui suure küsimärgi all; aga ka seda, kas ja mil moel on surutise tõttu tööd juurde tulnud?

• Olulisi kuupäevi kalendrisse. Juba 18. märtsil toimub midagi uut – EMSLi kevadkool, aga sellest rohkem nädala teises pooles. Tänavune suvekool leiab aset 11.-12. septembril ning kodanikuühiskonna konverents ilmselt 27. novembril. Kas selleks kõigeks raha ka on, veel ei tea…
• EMSLis on jälle üks uus liige, Sihtasutus Maarja Küla, keda vist pole vaja lähemalt tutvustada. Tere tulemast!

• Seekord soovitame oma blogi asemel kaeda uuenenud riigiportaali. Seal saab ikka igast asju teha!

SÕBRANÄDAL

• Psühholoogide abi täiesti tasuta – Sina ja Mina perekeskuselt

• Euroopa Fondide Keskuse fotokonkurss: „Vaesuse vastu, uute võimaluste eest“ – Avatud Eesti Fondi toetatavad ühendused on kutsutud osalema Euroopa Fondide Keskuse fotokonkursil: „Vaesuse vastu, uute võimaluste eest“

• Katrin Enno töö kodanikuühiskonna arendamisel pälvis riikliku tunnustuse – president Ilves omistas Valgetähe IV klassi ordeni kodanikuühiskonna edendamise eest Avatud Eesti Fondi programmijuhile Katrin Ennole. EMSL õnnitleb ka teisi tunnustatud häid kodanikke, keda polnud üldse vähe!

• Europarlamendi nimekirjadesse lisage ka noori – Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) kutsub erakondi Euroopa Parlamendi valimisnimekirjadesse lisama ka võimekaid noori.

• Vaid kümnendik saab kuuluda noorte osaluskogudesse – ENL kutsus üles ka omavalitsuste juhtkondasid pakkuma noortele tuge osaluskogude loomisel.

ÜRITUS VÕI SÜNDMUS?

• Ümarlaud „ Kodanikuühenduste korruptsioonivastase võrgustiku loomine" – 17.02 Tallinnas

• Õpilasfirmade laat sel laupäeval – sõbrapäeval aitab Junior Achievementi Arengufond õpilasfirmadel tutvustada oma uusi tooteid ja teenuseid Kristiine keskuses.

• Saami rahvuspüha tähistamine 11.02 – Fenno Ugrialt

• Sotsiaalmajanduse konverents Rootsis 1.-2.10

• Klapid eest! õppesarja järgmine üritus – Milliseid inimesi ja millist haridust vajab 21. sajand? 11.02, Tartus.

• Kutse laste internetiohutuse loengule – 10.02, Tln, mil Eesti tähistab 50 maailma riigi seas turvalise interneti päeva.

RAHATUS

• Kohaliku omaalgatuse programm, 1.04 – toetuse eesmärgiks on kohalik areng ja piirkondade konkurentsivõime kasv kogukonna kaasamise ja tugevdamise abil.

UUDISKIRJAD

• Bioneeri uudiskiri

• Vastutustundliku ettevõtluse foorumi uudiskiri

• VVV kuukiri

• EELi uudiskiri

VÕTA JA SAA OSA

• President Ilves kutsub andma ühte koolitundi – Sihtasutus Noored Kooli ja president kutsuvad kõiki tegusaid kodanikke 23. veebruaril koolidesse tundi andma.

• Vabatahtliku tegevuse hea tava ümarlauad – Tallinnas 11.02 ja Pärnus 13.02. Paides ümarlauda ei toimu!

KOOLITUSED

• Ühenduste raamatupidamise ja aastaaruande koolitus 12.02 – RMP.ee koolitus

• PMP Certification Preparation Course – 16.-19.02 Tartus, projektijuhtidele PMP sertifikaadi saamiseks.

• Kuidas töökeskkonnas HIV ja AIDSiga toime tulla? – Terve Eesti SA kutsub koolitusele

TÖÖ KODUS VÕI VÕÕRSIL

• ESTL otsib noortetöö piirkonnajuhti – Eesti Seksuaaltervise Liit kuulutab Light&Love projekti raames välja konkursi Lääne-Eesti noortetöö piirkonnajuhi leidmiseks.

• Tööpakkumine GCAP Europe sekretariaadis Madridis

• INTERACT Secretariat Seeking Communications Manager

• Kodanikuühiskonna uudised maailmast – e-CIVICUS

• Avalikes huvides ühendus – astu EMSLi liikmeks!

• Osalusveeb ja ajaveeb | Hea kodaniku ajaveeb

• Majandus- ja Sotsiaalkomitee

• Kodanikuühiskonna Sihtkapital

• Vabatahtlike värav

www.ngo.ee | EMSL | Toompuiestee 17a, 10137 Tallinn | Uudised RSS voogesitusena

Kui soovid selle listiga liituda või lahkuda, saad teha seda siin või saada teade info@ngo.ee . Sellele aadressile ootame kodanikuühiskonna üldhuvitavaid uudiseid või EMSLi liikmete teateid. Üldjuhul ilmub iga uudis e-EMSLis ühe korra, kuna neid on lihtsalt nii palju, nagu ka adressaate – ca 2000. Kõik vanemad leiab www.ngo.ee/uudised .

e-EMSL ilmub esmaspäeviti, v.a pühadel ja juulis.

Et näha uudiskirja korrektselt, peab su e-posti lugeja näitama HTML-vormingut, olema lubatud piltide näitamine või saatja aadress lisatud turvaliste allikate nimekirja. Mõned meiliprogrammid vussivad pildi nagunii ära. Kahju.

Artikli­kogumik „„Probleemsed” poisid või „vale” temperament?” osutab, et tänapäeva kool sobib tüdrukutele paremini kui poistele. On aeg hakata senisest põhjalikumalt uurima, miks see nii on.

Õpetajate Leht: 16. jaanuar 2009 lk 17

http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=840

Soolise võrdõiguslikkuse aspektist vaadates ei sa enam rahulduda vabanduse või õigustusega, et poisid on laisemad ja rahutuma iseloomuga kui tüdrukud ning et meie kultuuris on ka kolm olnud alati kooli­poisi õige hinne.

Väljalangejate põhiosa moodustavad poisid
Poiste probleem on tõsine. Eestis katkestavad poisid oma õpinguid tunduvalt kergekäelisemalt kui tüdrukud. Näiteks 2003/2004. õppeaastal langes põhikoolist välja 669 poissi ning 290 tüdrukut. 2005/2006. õppeaastal katkestas 7.–9. klassi päevases õppevormis 853 õpilast ehk 1,5% nende klasside õpilastest. Alates 1999/2000. õppeaastast on koolist väljalangenute hulk püsinud üsna muutumatuna, umbes tuhande õpilase ringis aastas. 2005/2006. õppeaastal oli põhikoolist väljalangenute hulgas 71% poisse. Selline sooline jaotus väljalangenute hulgas on olnud suhteliselt püsiv alates 1999/2000. õppeaastast.
Viimastel aastatel on alla 18-aastaste õpilaste arv kahanenud: 220 000-lt 2000. aastal 166 000-ni aastal 2006. Võiks arvata, et hõredamates klassides märgatakse ning aidatakse iga last paremini, kuid probleemid püsivad, väljalangus põhikoolist on püsinud kuue aasta jooksul 0,6–0,7% piirimail. Väljalangejate põhiosa moodustavad endiselt poisid.

Tüdrukud kõiges paremad
Tõsine probleem on ka klassikursuse kordamine, eriti 6.–7. klassis (77% kordamajäetutest). 2004. aastal jäi klassikursust kordama ligi 3600 last – 1,2% tüdrukutest ja 2,7% poistest. Pandise ja Juki andmeil saavad tüdrukud juba kolmanda ja kuuenda klassi tasemetöödes poistest veidi paremaid tulemusi, seda nii emakeeles kui ka matemaatikas.
Põhikooli lõpueksamid sooritas 2006. aastal neljadele või viitele 2/3 tüdrukutest ja ainult veidi üle poole poistest. Üheski õppeaines polnud poiste tulemused tüdrukute omadest paremad.
Statistika andmeil oli 2000. a Eestis üldkeskharidusega inimeste hulgas 152 neidu saja noormehe kohta (Euroopa Liidu vastav keskmine on 131). Noormehi pääseb ka kõrgkooli vähem: 2005. a oli saja mehe kohta naissoost sissesaanuid 160.

Aastaid ei ole Eesti ühiskonnas ja ka koolis soolise võrdõiguslikkuse aspektile piisavalt tähelepanu osutatud. Üks põhjus on kindlasti selles, et Nõukogude ajal sugu ei tähtsustatud – oldi seltsimehed. Ühe uuringu järgi mainiti Rahva Hääle 1982. aastal ilmunud artiklites kangelase sugu vaid ühel korral – naistepäeva portreeloos. Pärast Eesti taasiseseisvumist on teemat teadvustama hakatud.

Jaanuari algul ilmus sel teemal jär­je­kordne raamat – sotsiaalministeeriumi ning Avatud Eesti Fondi rahastatud projekti kokkuvõtteks kirjutatud artiklikogumik „„Probleemsed” poisid ja „vale” temperament”, kus on kuue autori tekstid.

Raamat soolise aspekti mõjust hariduses
Liina Menson, Urve Luht ja Lea Papp kirjutavad temperamendist kui sotsiaalprobleemist; Gerttu Aavik tutvustab koolikonfliktide olemust; Mall Tamm keskendub koolivälise tugikeskuse temaatikale ning allakirjutanu analüüsib temperamendi võimalikku seost õpiprobleemidega. (Raamat on kõikidele tasuta, koolide esindajad võivad oma eksemplarile järele tulla Tallinna ülikooli, eelnevalt aga peaks kokku leppima e-aadressil mareleino@hotmail.com .
Selles raamatus osutatakse Eestis levinud vastuolulisele suhtumisele sooaspekti. Ühelt poolt leitakse, et kolm on alati olnud koolipoisi number – selline on traditsioon. Teisalt väidetakse, et poisid on oma loomult tüdrukutest püsimatumad ja ühtlasi ka laisemad õppurid. Kolmandad peavad poiste tagasihoidlikumat edasijõudmist koolis tõsiseks probleemiks ja selle vaatenurgaga ühinevad ka raamatu autorid.
Pole kahtlust, et hariduseski on soolisel aspektil oluline tähendus. Gherardi sõnul on nii mehed kui ka naised koguni oma soo vangid – küll erineval viisil, peamiselt võimu ebasümmeetriast tingituna. Sama kehtib poiste ja tüdrukute puhul koolis. Igatahes pole kahtlust, et inimeste mõtteid ja tegevust reguleerib nende (kultuuriliselt mõistetav) sooline kuuluvus. Sugu on sotsiaalne regulatiivne norm, mida omakorda toodavad teised regulatiivsed mehhanismid.

Sotsiaaldemokraadist europarlamendi saadiku Marianne Mikko sõnul tasub muuta Eesti haridust sootundlikumaks, näiteks tööõpetuse tundide korraldust reformides.

http://www.postimees.ee/?id=76499

Mikko väitel võib palju häid lahendusi leida Tallinnast vaid 90 kilomeetri kauguselt.

«Soome koolid kaotasid nn eraldatud tööõpetuse tunnid juba pea 20 aastat tagasi. Limiteerida noorte võimalusi pelgalt soo põhjal tähendab kaotatud potentsiaali,» rääkis Mikko.

«Põhilised väärtushoiakud, soorollid ning arusaamad suhetest saame juba eelkoolieas. Seetõttu on eriti tähtis, et meie pedagoogid mõistaksid võrdõiguslikkuse tähtsust,» toonitas Mikko.

Ka teine tänase Eesti Naisteühenduste Ümarlaua ja Eesti Lasteaednike liidu korraldatud konverentsi «Lasteaiast ülikoolini – sootundlikkus hariduses» esineja, riigikogu esimees Ene Ergma pidas sootemaatikat oluliseks.

«Kui loeme, et naistel ja meestel peavad olema võrdsed õigused ja võimalused, siis peame seda täiesti loomulikuks,» märkis Ene Ergma oma tervituskirjas.

Riigikogu esimehe hinnangul võib aga hariduselus toimuvat terasemalt vaadates märgata, et taevas polegi nii pilvitu.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretär Eha Reitelmann rõhutas, et oluline on pöörata tähelepanu sootundlikkusele õpetuse ja kasvatuse eesmärkide seadmisel.

«Ühiskond peab senisest märksa enam teadvustama sugupoolte aspekti olulisust hariduselus,» märkis Reitelmann.

Toimetas Alo Raun

Valitsusremont ja seksism / Mihkel Mutt.

Tähelepanu on valikuline ja sõimata saavad need, kes kohale tulnud, st on vahetult silma all. Mõned suured teemad või narratiivid ei kao kuhugi, kuigi vahel paistab, nagu oleksid need lahendatud ja meie elust igaveseks kadunud. Tegelikult on need lihtsalt mõnede pakilisemate asjade varjus, tuha all hõõgub aga edasi.

Venemaa saab Eestiga praegu natuke paremini läbi kui aasta eest, aga peaasjalikult siiski mitte sellepärast, et asjad aeguvad, nagu arvas meie välisminister ühes teleusutluses.

Muidugi, eks aeg ravi haavu, aga peapõhjus on praegusel juhul see, et fookus on mujale nihkunud ja ajuti on Venemaa esivaenlaseks varasemate vasallide seast saanud Gruusia, ka Euroopas on talle ebamugavaid riike (Tšehhi ja Poola oma kilbiga).

Sestap ongi Eesti «ohtlikkus» vähenenud ja talle võib ajuti lahkemat nägu näidata. (Muidugi on Eesti huvides see kohe ära kasutada.) Sel tuvastusel pole midagi pistmist russofoobiaga.

Samamoodi roteeruvad liitlased ja vastased kogu maailmapoliitikas vastavalt ühes pingekollete tekkimise ja vaibumisega. Kahtlen aga, kas see tähendab Kremli põhimõttelist suunamuutust.

Siit nüüd Eesti juurde. Sugudevahelistest suhetest ei kuule praegu meie avalikkuses just eriti palju. Mingid võrdse kohtlemise seadused võeti vastu, aga valju vastukaja ei kaikunud.
Teised teemad, eelkõige majanduslik olukord, on selle summutanud. Aga ega see tähenda, et naiste ja meeste suhted oleksid Eesti ühiskonnas igaveseks lahendatud.

Piisab vaid oodata rahulikumat aega, küll siis leek jälle lahvatab. Ja on ka põhjust. Vaadakem soolisest aspektist praegust Eesti valitsust.

Võib-olla on see juhus, aga kolm kõige õnnetumat ministrit praeguses valitsuses on naisterahvad. Seda ei ole mõtet hakata siinkohal põhjendama, julgen väita, et see on eesti rahvale üldteada ja arusaadav tõsiasi.

Kolm äput, kes tunnevad end kõige kindlamalt linte läbi lõigates ja muidu «esindades». Kui ka teiste kabinetiliikmete hulgas on mõni, kes rohkem praktikantministri mõõtu, siis ülejäänud teevad siiski tööd.

Kuidas ma saan uskuda sugupoolte võrdset võimekust, kui veelahe meie ministrite tõhususe ja nende soo vahel langeb praktiliselt ühte? Kuidas ma seletan lasteaiarühmaga kohtumas käies, et mehed ja naised on loodusest võrdsed?

Tahaks öelda, et Ansipi valitsus on räigelt seksistlik, sest on surunud ministriteks mitte just kõige sobivamad isikud, et nende najal demonstreerida oma sugupoole üleolekut ja sellega anda põhjust sugupooltevaheliseks sallimatuseks. Arvan siiski, et subjektiivselt pole see poliitika nii sihiteadlik olnud. Aga välja kukkunud on just nõnda.

Kellele on see kasulik? Kas on siin vandenõu – juudid, vabamüürlased või midagi hullemat? Sest miks on ministriteks pandud siiski just need isikud – seda on mõni eesti mees endalt unetutel öödel küsinud. Kas meil siis tarku tragisid naisterahvaid polegi?

Kas neid pole isegi avalikus sektoris töötanud? Muidugi on. (Varem ka ministritoolil, nagu Liia Hänni või Liina Tõnisson.)

Aga nad on välja söödud või ära saadetud, nagu Riina Kionka või Kersti Kaljulaid, kui ainult mõnda esimest ettejuhtuvat mainida. Nad on andnud oma oskused üleeuroopaliste struktuuride teenistusse, millest meil kui ELi liikmetel on kahtlemata kasu, aga see on kaudne. Miks ei võiks see olla otsene?

Arvan mõistvat põhjusi. On teada, kuidas käisid asjad sõjaväes (vähemasti Vene omas, ei tea, kuidas on praegu). Ükski ülemus ei võtnud endale pikemat asetäitjat kui ta ise! Too võttis omakorda endast lühema.

Sellepärast oligi nii palju jupatseid marssaleid ja kindraleid. Kahtlustan, et põhimõtteliselt samuti on asi praegu ka meeste ja naiste võimekusega. Paljud (valitsuse) mehed ei taha enda alluvusse või koguni kõrvale naisi, kes on nendega võrdsed või koguni neist võimekamad.

Seepärast pannaksegi parteide tagatubades erakonnale eraldatud ministrikohtadest ühele naine, kelle kõrval ka keskpärased mehed saavad end poliitikahiiglastena tunda.

Proua Jänese kõrval on näiteks Urmas Paet valgustatud gigant. (Vene kolleegi [sel nädalal Eestit külastanud kultuuriminister Aleksandr Avdejev – toim] vastuvõtt oli «Aktuaalses kaameras» nähtu järgi lihtsalt košmaar. Kas kultuuriministrid jäävadki meil «musiministriteks»?)

Ka on mõnel kavalal kantsleril või asjamehel lihtne rumalukese, aga edeva ja auahne naisterahvaga manipuleerida, panna ta oma pilli järgi tantsima.

Tõeliselt võimekas mees muidugi säärast asja ei vaja, tema tahab kolleegiks samuti võimekat inimest, ükskõik mis soost. Aga üks demokraatia varjukülgi ongi see, et üldjuhul käitutakse vastavalt madalaimale ühisnimetajale, st targemad parteitegelased käituvad nagu rumalamad.

P.S. Praegu räägivad ajakirjanikud, sotsioloogid ja üldse kõik telgitaguste paljastajad ning salasusijad, et Maret Maripuul lastakse olla ametis, et ta teeks ära ebapopulaarsed otsused sotsiaalvallas. Et siis järgmisel ministril oleks hea puhtalt alustada. Säärane plaan võiks õnnestuda, kui seda teostada hiljukesi.

Aga pärast seda, kui iga meediakanal on kümneid kordi sellele vihjanud, saab ju igaüks aru, mis mäng käib. Et need eesseisvad ebapopulaarsed otsused pole ministri patukoorem, vaid tingitud üldisest olukorrast, mille tulekut valitsus piisavalt ette ei näinud.

Liiga tähelepanematuks ja lolliks ei maksa rahvast pidada.

Sotsiaalkindlustusamet, Pressiteade, 29. jaanuar 2009.

Rohkem kui 94 000 pensionärile ja puudega inimesele, kes pensioni või sotsiaaltoetuse kättesaamiseks avasid pangakonto, kantakse raha arvele iga kuu 5. kuupäeval päeva jooksul.

Seni oma pensioni, toetuse või hüvitise postkontorist või kojukandega saanud ja nüüd pangaga liitunud inimesed on harjunud raha kätte saama kindlal kokkulepitud päeval vahemikus 1. – 20. kuupäevani. Nüüd tuleb harjuda senisest võib-olla erineva kuupäevaga ja teadmisega, et kui raha ei ole laekunud arvele kohe 5. kuupäeva hommikul, siis laekub see päeva jooksul kindlasti.

Neil pensionäridel ja toetuste saajatel, kes soovivad oma raha välja võtta Postipangast, soovitame seda teha 5. ja 20. kuupäeva vahel. Sellega väldite võimalikke pikki järjekordi postkontoris.

Nendele inimestele, kes said varem oma pensioni, toetuse või hüvitise postkontorist või kojukandega ja kellele uue korra kohaselt jätkatakse kojukannet, olgu siis enda või riigi kulul, tuuakse raha kätte samal kuupäeval kui varem.

Sotsiaalkindlustusametis kehtestatud pensionide, toetuste ja hüvitiste pangaülekannete tegemise tähtajad on:
pensionid, puuetega inimeste sotsiaaltoetused, sotsiaaltoetus välisriigist
Eestisse elama asunule – iga kuu 5. kuupäev
peretoetused, vanemahüvitis (Tallinna ja Virumaa pensioniameti piirkonnas) – iga kuu 8. kuupäev
peretoetused, vanemahüvitis (Pärnu ja Tartu pensioniameti piirkonnas) – iga kuu 9. kuupäev
elatisabi – iga kuu 9. kuupäev
tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kahjuhüvitised, hüvitised
kuriteoohvritele – iga kuu 12. kuupäev
Kui väljamakse kuupäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, siis makstakse raha välja eelneval tööpäeval.

Need inimesed, kes tänaseks ei ole oma otsust teinud ega avaldust esitanud, peavad uue väljamakseviisi siiski lõpuks valima. Veebruaris nad oma pensionist või toetusest siiski ilma ei jää, see makstakse välja varem kehtinud kuupäeval endisest kohast.

Elve Tonts
Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht
6408 123
53 420 280

Raepress: 29. jaanuar 2009

Täna Tallinna Puuetega Inimeste Keskuses

Täna, 29. jaanuaril avatakse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) kunstinäitus ja toimub infotund, kus tutvustatakse puuetega inimestele suunatud riiklike ja kohaliku omavalitsuse toetusi ja teenuseid.

Mullu septembrist kuni jaanuarini 2009 viidi TPIK-is läbi kunstikursused eesmärgiga tõsta puudega inimeste tegevusvõimet, suurendada sotsiaalset aktiivsust ja arendada loovate lahenduste leidmist.

Kursused hõlmasid erinevaid praktilisi kunstitegevusi, mille käigus tutvustati ligi 10 erinevat tehnikat. Kursustel osalesid erinevate puuetega inimesed vanuses 15 – 60

Kell 15 avataval näitusel on eksponeeritud kursustel valminud tööd 18 autorilt: autoportreed, natüürmordid, visandid, pühendustööd vanadele meistritele ja pisiplastika.

Näitust saab vaadata 31. märtsini.

Kell 16 algab samas infotund, kus tutvustatakse puuetega inimestele suunatud riiklikke ja kohaliku omavalitsuse toetusi ja teenuseid ning antakse ülevaate Tallinnas tegutsevatest puuetega inimeste esindusorganisatsioonidest ning Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse tööst. Toimub tõlge vene keelde.

Merlin Kreis, Sotsiaalkindlustusameti peadirektori asetäitja

Viimastel kuudel on meedias ägedalt sõna võetud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste ja püsiva töövõimetuse tuvastamise teemadel. Meediahuvi põhjuseks on möödunud aasta 1. oktoobril rakendunud uus kord, mis puudutab peamiselt tööealistele inimestele (16-aastaste kuni
vanaduspensioniealiste) puude raskusastme ja sotsiaaltoetuste määramist ning püsiva töövõimetuse tuvastamise korda. Alljärgnev kirjatükk püüabki selgitada eelnimetatud muudatusi.

Alustame kaugemalt. Nimelt juba alates 2000.aastast tehakse ekspertiise raviarsti poolt esitatud terviseseisundi kirjelduse alusel, ilma et ekspertarst inimest näeks. See tähendab, et puue ja püsiv töövõimetus tuvastatakse dokumentide alusel. Raviarst, kes on inimest näinud, omab kõige objektiivsemat ülevaadet tema tervislikust seisundist. Raviarsti andmed on piisavaks aluseks ekspertiisi tegemisel. Inimese jaoks on aga asjaajamine lihtsustunud, kuna puudub vajadus käia mitme arsti vastuvõtul.

Uus asjaolu on, et ei puude ega ka püsiva töövõimetuse otsuseid ei tee enam piirkondlikud arstliku ekspertiisi komisjonid. See aga ei tähenda, et arsti asemel langetab nüüd otsuse ametnik. Ametnikul on otsuse tegemisel aluseks ekspertarsti arvamus. Ekspertarvamuste saamiseks on ametil sõlmitud ekspertarstidega vastavasisulised lepingud.
Ümberkorralduse eesmärgiks oli ameti administratiivse suutlikkuse tõstmine ning arstliku ekspertiisi tulemuslikum teostamine.

Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamisest ning sotsiaaltoetusest lähemalt

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratav ja makstav sotsiaaltoetus on toetus, mille eesmärgiks on osaliselt katta puudest tulenevat lisakulu, olgu see siis abivahendite soetamiseks või teise inimese abi saamiseks.

Puude raskusastet hinnatakse regulaarselt uuesti ja seda seetõttu, et puue on ajas muutuv, inimese toimetulek ja vajadused muutuvad.

Laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme ja sotsiaaltoetuse maksmises põhimõttelisi muudatusi ei ole. Puude raskusastme tuvastamise aluseks on jätkuvalt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus ning kõik sama puude raskusastmega inimesed saavad ühesugust sotsiaaltoetust.

Muudatus puudutab tööealisi puudega inimesi. Kui seni määrati puude raskusaste ka neile lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusest, siis nüüdsest tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt inimese igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest.

Sotsiaaltoetust makstakse igale puudega tööealisele inimesele individuaalses määras, lähtuvalt just tema puudest tingitud lisakuludest.

Eelkirjeldatud individuaalne lähenemine tingis muudatuse tegemise vajaduse ka ekspertiisitaotluses, mis on senisest nüüd oluliselt mahukam ja üksikasjalikum. Taotluse vorm, mis on kättesaadav pensioniametite klienditeenindustes ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehel (www.ensib.ee ), sisaldab etteantud vastusevariantidega küsimusi inimese võimete ning igapäevaeluga toimetuleku kohta.

Kui inimesel tekib taotluse täitmisel küsimusi, siis tuleks pöörduda pensioniametite klienditeenindajate poole, kuid abi saab ka Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16106. Samuti on venekeelsel elanikkonnal võimalus eestikeelset ekspertiisitaotlust täites abimaterjalina kasutada taotluse venekeelset tõlget, mis samuti on saadaval Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Üheaegselt ekspertiisitaotlusega soovitame taotleda ka sotsiaaltoetust.
See hoiab kokku aega ja võimaldab määrata sotsiaaltoetuse kohe pärast puude raskusastme tuvastamist.

Riiklike sotsiaaltoetuste juures ei tohi unustada ka kohaliku omavalitsuste kohustust hoolitseda abivajaja eest. Omavalitsuste kohustuseks on sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine.

Elu on näidanud, et alati ei olegi just sotsiaaltoetus see, mis abivajaja mure lahendab, vahest aitab raskust leevendada hoopis sobilik sotsiaalteenus. Omavalitsuste toetuste-teenuste saamiseks ei pea tingimata olema tuvastatud puue.

Muudatustest püsiva töövõimetuse tuvastamisel

Püsiv töövõimetus tuvastatakse lähtudes inimese terviseseisundist, hinnates inimese tervisehäire mõju tema töövõimele. Püsiva töövõime kaotuse ulatuse ehk protsendi määramise alustes muudatusi tehtud ei ole.
Alates 1. oktoobrist 2008 muutus üksnes püsiva töövõimetuse taotlemise kord.

Kui seni läks inimene ekspertiisitaotlusega raviarsti juurde, kes selle koos taotleja terviseseisundi kirjeldusega pensioniametisse saatis, siis nüüd tuleb inimesel pöörduda kõigepealt pensioniametisse. Tema terviseseisundi kirjelduse küsib raviarstilt pensioniamet ise, inimene sellepärast muret tundma ei pea.

Kuid püsiva töövõimetuse taotlemise juures on inimesel üks tähtis asi vaja meeles pidada küll. Nimelt see, et enne pensioniametile taotluse esitamist peab ta olema käinud raviarsti vastuvõtul ja visiidist ei tohi olla möödas rohkem kui 3 kuud. Kui selgub, et ettenähtud aja jooksul ei ole arsti külastatud, siis enne püsiva töövõimetuse taotlemist tuleb ennast raviarsti juurde järjekorda panna.

Inimesele, kelle töövõime kaotus on 40-100%, makstakse töövõimetuspensioni

Töövõimetuspension on riigi poolt makstav asendussissetulek osas, mille võrra inimene on töövõime kaotanud ja mida makstakse üksnes püsiva töövõimetuse kehtivuse ajal. Ei saa olla õigustatud ootust töövõimetuspensioni maksmise jätkumiseks, kui terviseseisund on ravi tulemusena paranenud.

Töövõimetuse tuvastamisel ei saa määravaks olla ka raske majanduslik olukord või olukord tööturul, mis on lahendatavad teiste regulatsioonidega.

Kui inimene taotleb püsiva töövõimetuse korduvat kindlakstegemist, siis taotlust töövõimetuspensioni saamiseks uuesti esitada vaja ei ole.

Arvestada tuleb pikenenud menetlusajaga

Ekspertiisitaotluste menetlemine võtab õigusaktidest tulenevalt aega ligikaudu poolteist kuud, kui kõik ekspertiisiks vajalikud dokumendid on olemas. Pikenenud menetluse tõttu inimene rahas ei kaota, pension või toetus määratakse taotluse esitamisest.

Kuidas toimida siis, kui otsus tundub ebaõiglane!

Otsuse saab vaidlustada Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsevas vaidluskomisjonis, esitades selleks kirjaliku kaebuse e vaide. Vaidluse lahendamine vaidluskomisjonis on inimestele kiirem ning kohtuga võrreldes ka lihtsam. Vaidluste lahendamiseks tehakse täiendav ekspertiis ning küsitakse vajadusel juurde täiendavaid andmeid, mistõttu on vaidluse menetlemise tähtaeg kuni kolm kuud. Tegemist on maksimaalse ajaga, mis seadus on ette näinud, kuid reeglina lahendatakse vaie esimesel võimalusel.

Täiendav informatsioon puude raskusastme tuvastamise ja puudest tulenevate lisakulude määramise ning püsiva töövõimetuse tuvastamise korra kohta on saadaval Sotsiaalkindlustusameti kodulehel, aadressil www.ensib.ee  

Raepress, 27. jaanuar 2009

Tallinn suurendab retseptiravimite hüvitust

Tallinna linnavalitsus hüvitab lastega peredele, puuetega inimestele, eakatele, töötutele ja teistele abivajajatele retseptiravimite osalise maksumuse, tõstes tänavu eelarvest selleks eraldatava summa 3,5 miljoni kroonini. Mullu eraldati selleks 3 miljonit.

Linnapea Edgar Savisaare sõnul ei saa olukorras, kus riik tõstis ravimite käibemaksu viielt protsendilt üheksale, abivajajaid hätta jätta. „Majanduslikku kitsikusse sattunud inimesed peavad saama vähemalt võimaluse end ravida,“ ütles Savisaar. „Riigi poolt on vastutustundetu püüda majandusprobleeme lahendada haigete ja kehvade arvelt.“

Linnaosade valitsuste sotsiaalhoolekande osakondade kinnitusel on vajalike ravimite ostmisel kõige suuremad raskused eakatel, puuetega inimestel ja töötutel. Linn tõstis ka ühele isikule aastas makstava toetuse piirmäära 1 000 kroonilt 2 500 kroonini.

Suurem osa retseptiravimite maksumuse osaliseks hüvitamiseks ettenähtud vahendeid makstakse eakatele (2006 – 1,1 miljonit, 2007 – 1,6 miljonit,
2008 – 1,8 miljonit krooni) ja puuetega inimestele (2006 – 0,6 miljonit,
2007 – 1,2 miljonit, 2008 – 1,4 miljonit krooni). Lastega peredele makstav summa on alla 100 000 krooni aastas, mis tuleneb asjaolust, et kõige sagedamini haigestuvatele alla kolme aastastele lastele on ravimid tasuta.

Toetust retseptiravimite maksumuse osaliseks hüvitamiseks makstakse umbes neljale tuhandele inimesele, toetust makstakse 3- 4 korda aastas ja keskmine ühekordne toetus on 431 krooni.

Konverentsi eesmärgiks on teadvustada sugupoolte aspekti olulisust hariduselus ja pöörata senisest enam tähelepanu sootundliku õpetuse ja kasvatuse eesmärkidele.
Arutleme , kas ja kuivõrd võrdselt on poisid ja tüdrukud väärtustatud Eesti lasteaias, koolis ja huvitegevuses ning kuidas on lood naiste ja meeste positsiooniga ülikoolis ja teadusmaailmas. Teeme kokkuvõtte AEF ja Sotsiaalministeeriumi samateemalise projektikonkursi tulemustest

Aeg: 31. jaanuar 2009

Koht: Tallinna Ülikool, Uus-Sadama 5, konverentsisaal U-225

Sihtgrupp: lapsevanemad, lasteaiaõpetajad, õpetajad, õppejõud, üliõpilased, haridusametnikud ja kõik teised huvilised

Korraldajad: Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Eesti Lasteaednike Liit

Esialgne päevakava:
10.30-11.00 Tervituskohv, osavõtjate registreerimine
11.00-11.25 Avasõnad, tervitused
Sugude võrdsus Eesti hariduspoliitikas ja ideoloogias- Viive-Riina Ruus, Tallinna Ülikool
Sugupooleneutraalne kool kui ebavõrdsuse vari-õpe- Tiiu Kuurme, Tallinna Ülikool
Kool kui poiste ja tüdrukute arengukeskkond- Marika Veisson, Tallinna Ülikool
„Probleemsed „ poisid või „vale „ temperament- Mare Leino, Tallinna Ülikool
13.30-14.30 Lõuna
Sisustamata normid ja avastamata võimalused –mida tähendab poiste ja tüdrukute võrdne õigus võrdväärsele haridusele- Ülle-Marike Papp, Tallinna Ülikool
Mida meie haridus- ja teadusasutused on juba teinud soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks- Maie Soll, Haridus- ja Teadusministeerium
Kuidas lasteaia igapäevases töös edendada õiguste, võimaluste, kohustuste ja vastutuse võrdsust poiste ja tüdrukute vahel- Marju Reinvart, ELAL juhatuse liige
Projektikonkursi „Lasteaiast ülikoolini- sootundlikkus hariduses“ tulemustest- Christian Veske, Sotsiaalministeerium
16.30-16.45 Kokkuvõte päevast
Konverentsi toetab Hasartmängumaksu Nõukogu