Eelmisel nädalal toimunud seminaril leidsid erinevate organisatsioonide esindajad, et lapse õigustega võiks tulevikus tegeleda eraldi ombudsman. Samuti toodi välja probleem ajakirjanduses, kus tihti ei lähtuta lapse huvides või avaldatakse teda kahjustavat infot.

http://www.sm.ee/index.php?id=4&tx_ttnews[tt_news]=96&cHash=51082a2210

Sotsiaalministeeriumi korraldatud seminaril arutati lapse õigusi, seoses Eesti kohustusega esitada Lapse õiguste komiteele riiklik aruanne ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmise kohta 2008.aasta lõpuks.

Sotsiaalministeeriumi laste õiguste ja teenuste juht Anniki Tikerpuu hinnangul on aruande koostamise protsess hea võimalus tugevdada lapse õigustega tegelevate spetsialistide koostöövõrgustikku. „Aruande kokku panemiseks ootame osalema erinevate mittetulundusühingute ja ametkondade esindajaid. Eelmisel korral kritiseeriti meid, et ei kaasatud lapsi ja noori. Seekord üritatakse seda parandada ning kogume ka laste endi arvamusi,” ütles Tikerpuu.

Seminaril osalejad leidsid, et õiguskantsler riikliku lapse õiguste järelevalve institutsioonina ei ole hetkel kõikidele konventsioonist tulenevatele nõuetele vastav. Laste õiguste seisukohalt on vaja Õiguskantsleri Kantselei struktuur ja pädevus üle vaadata või luua eraldiseisev laste ombudsmani institutsioon. Järelevalve peab jälgima ja regulaarselt hindama konventsiooni täitmist, kuid samas olema ka lastele teada ja ligipääsetav. Kaebuste uurimisel ja lahendamisel peab arvestama lapse huve.

Leiti ka, et 2003.aastal Eestile tehtud soovitus tunnustada lapse õiguste alast koolitust ja integreerida õpetajate ja teiste erialaspetsialistide täiendkoolitusse, ei ole tänasel päeval piisaval määral ellu viidud. Inimõiguste õpetamine ja lapse õiguste tunnustamine ühiskonnas on riigi kohustus ning selles vallas on meil veel arenguruumi.

Mitmed seminarist osavõtjad tõstatasid ka ajakirjanduseetika küsimuse. Arutelul tõdeti, et ajakirjanikud sageli ei lähtu sündmuste kajastamisel lapse huvidest ning avaldavad lapsi kahjustavat infot. Näiteks toodi juhtumid, kus lapse väärkohtlemise või hooletussejätmise korral avaldatakse lapse isikuandmeid ning eraeluline teave.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmise aruande koostamise järgmise etapina oodatakse nii seminaril osalenutelt kui kõigilt ametkondadelt, huvilistelt ja ka lastelt ning noortelt täiendusettepanekuid ning konstruktiivset kriitikat raporti tööversiooni. Kõigi osapoolt ühiseks eesmärgiks on koostada ja esitada ÜRO-le riigi olukorda adekvaatselt ja objektiivselt kajastav dokument.

11.detsembril hotellis Tallinn toimunud seminaril osalesid ministeeriumite, Õiguskantsleri Kantselei, politsei ja mittetulundussektori esindajad.

Taustinfo:
ÜRO lapse õiguste konventsioon jõustus 1989.aastal. Eesti liitus sellega aastal 1991. Konventsioon on jõustunud enamikus maailma riikides ning see on loodud lapse õiguste kaitseks ja edendamiseks ning riikidele juhtnööride andmiseks.

Eestil on kohustus esitada perioodilisi aruandeid konventsioonis sisalduvate õiguste täitmise kohta. Eelmine riiklik aruanne esitati ÜRO lapse õiguste komiteele aastal 2001. 2003.aastal esitati Eestile soovitused lapse õiguste paremaks tagamiseks.

Ettekanded:
Kadri Soova Õiguskantsleri Kantseleist tutvustas 2003.aastal tehtud soovitusi lapse õiguste komitee poolt ning andis ülevaate, kuidas soovitusi on arvesse võetud. Peamine takistus nende täitmisel olid toimetulekuraskused peredes ning puudulikud vanemlikud oskused. Lapse heaolu takistab veel vägivald kodus ja koolis ning lapse erivajadusi mittearvestav haridussüsteemi. Soova juhtis tähelepanu ka alaealiste õigusrikkujate mõjutamise ja taasühiskonnastamise tõhustamise vajadusele. Soova tunnustas lapse kodakondsuse saamise protsessi lihtsustamist ning kodakondsuseta vanematele suunatud teavitustööd, pidades seda varasemast oluliselt efektiivsemaks. Positiivse aspektina tõi ta välja ka asjaolu, et alaealiste poolt ja vastu toime pandud kuritegude menetlemisel arvestatakse suuremal määral lapse õigustega.

Riikliku raporti kõrval on ka valitsusvälistel organisatsioonidel kohustus esitada Lapse õiguste komiteele täiendav raport, mis annab omapoolse hinnangu riigi tegevusele lapse õiguste valdkonnas ning kajastab objektiivselt mittetulundusühenduste ettevõtmisi. Malle Hallimäe Lastekaitse Liidust rõhutas, et lisaks infole ja soovitustele kajastatakse täiendavas raportis ka asjaolusid, millist rolli on mittetulunduslikud organisatsioonid valmis riigis lapse õiguste eest seismisel võtma.

Noorte arvamuse esindajana astus seminaril üles Johanna Olesk Pelgulinna Gümnaasiumist. Olesk rääkis lähemalt laste osalemise põhimõtetest ja praktilistest kogemustest, kuidas saab lapsi nende enda elu ja heaolu kujundamisel ühiskonnas kaasata. Johanna Olesk tõi välja, et kaasamine peab toimuma vabatahtlikkuse alusel. Kui noorte osalus piirdub üksnes koolis toimuva tegevusega, siis see võib tunduda noortele pealesurutud kohustusena, mitte vaba tahtena. Ühiskonnaelus kaasa rääkimiseks on tema hinnangul vaja kaasata erinevatest suhtlusgruppidest ja erineva taustaga tavalisi noori, kes on valmis pingutama ja vaeva nägema.

Toomas Palu UNICEFi esindajana tõi välja, et vaba aeg ja huvitegevus ning lapse kultuurialased õigused vajavad täitmist ja soovitas sellele valdkonnale rohkem tähelepanu pöörata. Ta viitas ka sotsiaalvaldkonna süsteemsuse arendamisele, sotsiaaltöö professionaalsuse tõstmisele ning ametkondade vahelise koostöö tõhustamise vajadusele.

Kaire Tamm Justiitsministeeriumist kinnitas, et tänaseks on lapsi puudutavad küsimused saavutanud kindla positsiooni õigussüsteemis. Justiitsministeeriumi tegevussuund on ennetustööl ning lapse huvide ja vajadustega arvestaval kriminaalmenetlusel. Näiteks on alaealiste kriminaalasju asutud menetlema kiiremini, väärkohtlemise ohvriks langenud lastele lisakannatuste vältimiseks kavandatakse muudatusi, et nende korduvat ülekuulamist kohtuistungil toimuks võimalikult harva. Kaire Tamm tõdes ka, et kui algselt oli planeeritud kogu justiitssüsteemis alaealistele spetsialiseerumist, siis hetkeseisuga on spetsialiseerumine toimunud täielikult vaid prokuratuuris.

Politseil valmis 2008. aastal plaan, mille alusel hakkab lastega seotud küsimustele süsteemne spetsialiseerumine toimuma ka politseiuurijate seas. Märt Kõrgmaa tutvustas politsei uut laste kohtlemise juhendit ning tõdes, et seni ainuke lastele spetsialiseerunud üksus tegutseb Põhja Politseiprefektuuris. Laste kohtlemise juhend on suur samm edasi suunamaks senisest enam tähelepanu alaealiste õigusrikkujate kõrval ka abi vajavatele ja hättasattunud lastele.

Haridusministeeriumi esindaja Merike Mändla tõi välja, et haridussüsteemis on toimunud oluline mõttemuutus lapse kui isiku arendamise ja väärtuste kujundamise osas. Loodava riikliku õppekava üldosas sisalduvad vaatenurgad, mis väärtustavad last kui isiksust ning rõhutavad kasvatusprotsessi olulisust koolisüsteemis. Samas tõdes ta ka, et kuigi meil puudub ühtne haridusstrateegia, on kogu haridussüsteem siiski kaetud valdkondlike arengukavadega.

Iisi Saame Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonnast tõi välja laste tervisega seonduvaid aspekte. Selgus, et imikute, laste ja noorte suremus on meil pidevalt vähenenud, samas näiteks kroonilistest haigustest on psüühika-ja käitumishäirete esinemissagedus on jäänud aastate lõikes samale tasemele. Laste kehaline aktiivsus on küll mõnevõrra suurenenud, siiski on meil järjest sagenevaks probleemiks kooliealiste laste ülekaalulisus. Suitsetamist alustatakse järjest nooremas eas, eriti tütarlaste hulgas, samuti on suurenenud kaks või rohkem kordi elu jooksul purjus olnud laste osakaal. Laste tervisenäitajates saavutatud positiivsed muutused on paljuski seotud meditsiinisüsteemi arenguga. Positiivsete muutuste jätkumine eeldab tervisekäitumise muutusi, mille saavutamiseks on tervishoiu kõrvale vaja teiste sektorite tegevust väärtushinnangute ning turvalise keskkonna kujundamiseks.

Anniki Tikerpuu tutvustas Lapse õiguste tagamise strateegiat 2004-2008 ning edasisi plaane senise lapse õiguste alase tegevuse analüüsimisel ja edasiste arengute ning poliitikate kujundamisel. Eelmise riikliku raporti järgselt saadud lõppjäreldustes ÜRO Lapse õiguste komiteelt sisaldus ka soovitus keelustada meie seadusandluses selgesõnaliselt laste kehaline karistamine kui kasvatusmeetod nii kodus, koolis kui teistes lasteasutustes. Peale 2008. aastal läbi viidud kehalise karistamise vastaseid meediakampaaniaid on Sotsiaalministeerium võtnud järgmise aasta tegevuse üheks eesmärgiks keelustada laste kehaline karistamine lastekaitse seaduses. Samal ajal soovib Sotsiaalministeerium pakkuda vanematele abi ja tuge vanemlike oskuste arendamisel koos heade partneritega mittetulundusühendustest. Vanemate paremad lastekasvatusoskused annavad võimalusi kehalise karistamise asemel kasutada laste suunamiseks vägivallavabasid meetodeid.

Eli Lilles
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles@sm.ee

Sotsiaalministeerium on töölepingu seadust ette valmistades pidanud esmatähtsaks Eesti tulevikku, majanduse arengut, turvalisi töökohti töötajatele ning ettevõtlussõbralikku keskkonda tööandjatele. Töölepinguseaduse eelnõu jõustumine 1. juulist 2009 aitab tööturul saavutada suuremat kaitstust ning paindlikkust, mis tänastes oludes on ülivajalik.

http://www.sm.ee/index.php?id=4&tx_ttnews[tt_news]=90&cHash=5a2028e07a

Majanduse jahtumine eeldab, et peame olema valmis kiirelt reageerima ning viima ka seadusandlusesse sisse vajalikud muudatused. Tänasel päeval on valdav enamus, üle 80% Eesti tööandjatest, alla kümne töötajaga väikeettevõtted. Seadusandlus peab toetama väikeettevõtte ümberkujundamist vastavalt turu vajadustele nii, et ettevõte püsiks, säiliksid töökohad võimalikult paljudele töötajatele ning edaspidi oleks võimalik töötajaid ka juurde värvata.

Töölepinguseaduse ettevalmistus kulges tihedas koostöös ametiühingute ning tööandjatega. Iga sõna ja iga rida arutati läbi ning kompromiss saavutati kolme osapoole vahel. Minister Maripuu sõnul ei saa nii oluline seadus, mis puudutab pea kõiki Eesti elanikke, sündida tagatubades: „Pea aasta tagasi süüdistasid ametiühingute esindajad ministeeriumi just vastupidises, et eelnõu valmis kabinetihämaruses ja neid ei kaasatud sellesse töösse. Ametiühingute juhi Harri Taliga tänane seisukoht, et edaspidi räägivad nad läbi ainult nende eelnõude osas, mis on saanud valitsuse selge seisukoha, ei aita üles ehitada kodanikuühiskonda, kus sotsiaalpartnerid avaldavad oma arvamusi meid kõiki puudutavate regulatsioonide kohta.”

Ametiühingute sees on uue töölepinguseaduse osas samuti erinevaid arvamusi.

Ministeeriumite kooskõlastusringil esitatud täiendused olid üksnes tehnilist, mitte sisulist laadi. Need viis muudatusettepanekut arutati sotsiaalpartneritega täiendaval kohtumisel läbi ja saavutati konsensus. Nii ei ole õige väide, et Riigikogus olev töölepinguseaduse versioon on täiesti uus.

Taustainfo:
Uus töölepinguseadus aitab senisest paremini kaitsta töötajate huve:

Laieneb töötuskindlustushüvitise saajate ring – hüvitist hakkavad saama ka need töötajad, kes lahkuvad töölt omal soovil või poolte kokkuleppel.
Suureneb töötuskindlustushüvitis: esimese saja päeva jooksul makstakse senise 50% asemel 70% töötasust ja alates 101. päevast senise 40% asemel 50%.
Töötuskindlustushüvitise alammäär tõuseb 50%ni eelmise aasta valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
Pikeneb töötuskindlustuse staaž rasedus- ja sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra.
Uus ühendasutus Eesti Töötukassa pakub tööotsijale vajalikke teenuseid ühtselt.
Üha olulisemaks saab elukestev õpe, pidev enesetäiendamine ning vajadusel ümberõpe, et töötaja omaks parimaid oskusi ning oleks valmis uueks väljakutseteks.
Õppepuhkust hakkavad saama kõik tasemekoolitusel osalejad sõltumata õppevormist ja õppekoormusest, neile säilib töötasu 20 kalendripäevaks.

Eli Lilles
Pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles@sm.ee 

Välisministeeriumis toimus 27. novembril 2008 soolise võrdõiguslikkuse arutelu seoses antud valdkonna uuringuraporti esitlemisega. Avatud Eesti Fondi võrdõiguslikkuse programmi koordineerija Selve Ringmaa poolt modereeritud koosolekul oli arutlusel arengukoostöö, kus Eesti annab oma soolise võrdõigulikkusega seotud kogemusi edasi Gruusiale, Moldovale ja Ukrainale.

Ettekandega astus üles Kadri Aavik (Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus), kes andis ülevaate naiste õigustest ja soolisest võrdõigulikkusest arenguriikides. Oma ettekandes tutvustas ta, kuidas algas arengumaade naiste kohta uuringute tegemine ning milliseid muutusi on see kaasa toonud nende naiste jaoks. Kadri Aavik andis ka lühiülevaate ja omapoolsed kommentaarid Eestile rahvusvahelises projektis „Gender Equality and Women’s Empowerment in Development Cooperation" antud soovitustele.
Arengukoostöö raames Eestis poolt läbiviidavast Gruusia naiste vägivallavastasest projektist andis ülevaate Helve Kase. Tema sõnul on arengukoostöös abi osutamisel kõige olulisem õppida lähedalt tundma riikide olemasolevat olukorda ja teha taustauuringuid, enne kui abi saab osutama hakata.
Arutlusel oli oluline teema ka see, et väga vajalik on soolisest võrdõigulikkusest rohkem teavitada ka Eesti inimesi, teadlikkus on seni vähene. Samuti tuleks senisest enam teavitada ka mehi.
Et info arengukoostööst jõuaks rohkemate huvilisteni soovitasid mitmed osalejad liituda Arengukoostöö Ümarlaua meililistiga.
Koosoleku tähtsamate tulemustena jõuti järeldusele, et on vajadus korraldada Välisministeeriumi ekspertidele ja Arengukoostöö Ümarlaua liikmetele koolitus, kuidas kirjutada ja hinnata arengukoostööprojekte soolise võrdõiguslikkuse perspektiivist (koolitajateks Soome ja Rootsi eksperdid ning ENUT); saata üleskutse naisorganisatsioonide listidesse uute arengukoostööprojektide algatamiseks; mõelda, kuidas arengukoostöö tegevustesse soolise võrdõigulikkuse teemat rohkem haarata.
Koosolekust võttis osa 15 naist erinevatest soolise võrdõigulikkusega seotud organisatsioonidest. EPNÜ poolt osalesid Mare Abner ja Kairi Rohtmets.

Selve Ringmaa, võrdõiguslikkuse programmi koordineerija Avatud Eesti Fondist:

27.novembril oli Välisministeeriumis väga huvitav diskussioon, kuidas suurendada arengukoostöö projektides sooperspektiivi ja algatada rohkem otseselt naiste olukorra parandamisele suunatud koostööprojekte. Arengukoostöö osakonna juhataja Marje Luup julgustas naisorganisatsioone, kel on partnereid meie arengukoostöö sihtriikides (Gruusia.
Moldova ja Ukraina), pöörduma Välisministeeriumi poole Arengukoostöö büroo üldmeilile arenguabi@mfa.ee  või Marje Pihlaku poole marje.pihlak@mfa.ee  uute sooteemaliste projektide algatamiseks ja tutvuma Välisministeeriumi veebilehel projektikonkursside võimalustega.

Omalt poolt julgustan naisorganisatsioone tutvuma Eesti arengukoostöö eesmärkidega Välisministeeriumi veebilehel http://www.vm.ee/est/kat_425/5082.html  ja lugema kogu „Arengukoostöö“ alajaotust. Kindlasti tasub uurida ka Eesti arengukoostööst huvitatud organisatsioonide võrgustiku AKÜ so Arengukoostöö Ümarlaua veebilehega www.terveilm.net ja
liituda nende meililistiga, kus uute konkursside kohta infot jagatakse. Listiga liitumiseks tuleb lihtsalt kiri saata Kaarin Piiskoppelile kaarin@terveilm.net  .

Lisan kirjale International Gender Policy Network’i (IGPN) uurimuse tulemused, kus juhitakse tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse projektide vajadusele Eesti arengukoostöös ja laiemalt Ida-Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia piirkonnas. Uurimuse tulemused saavad peatselt kättesaadavaks IGPN’i kodulehel www.igpn.net  .

Soovin edu projektide koostamisel soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks arengukoostöös!

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud. Laupäeval, 29. novembril kell 14.00 -17.00 Tallinna Ülikooli peamajas (Narva mnt 25) ruumis P-223

Kavas:

1. Ülevaade II poolaasta tegevusest

2. ENÜ tegevuskava 2009-2010 arutelu ja kinnitamine

3. ENÜ järgmise aasta tööplaani arutelu

4. Jooksvad küsimused

Oodatud on eelkõige organisatsioonide volitatud esindajad või nende asendajad, kuid loomulikult on üritus avatud kõigile meie naistele.

Osavõtust palun teatada eha.reitelmann@gmail.com  või helistada 5265927 hiljemalt järgmiseks kolmapäevaks, 26. novembriks. Et arutame väga olulisi küsimusi, palun juhuks, kui te ise ei saa osaleda, volitada kedagi enda asemele.

EPL Online – 25. november 2008. Lähisuhtevägivallaga tegelevad organisatsioonid kaebasid Postimehe pressinõukokku, kuna ei ole rahul, kuidas leht kajastas hiljuti Tartus toimunud mõrva.

Pressinõukogu menetlusse on võetud kaks artiklit: 14. novembri 2008. aasta Postimehes ilmunud Martin Pau ja Risto Berendsoni artikkel "Arsti viis mõrvani kannatuse katkemine" ning Dagne Hanschmidti artikkel „Kadi kasutas teda jõhkralt ära!”.

Kaebajate hinnangul kirjutatakse seal mõrvast moel, mis on rikkunud avalikkuse õigust saada tõest ja igakülgset teavet ning naistevastast vägivalda käsitletakse väga stereotüüpselt. Lisaks kirjutati tragöödiast toonil, mis on sobimatu ja solvav, leiavad kaebajad. Samuti ei ole kaebajad rahul, et kohe avaldati ohvri täisnimi, pildid ja hulga eraelulisi detaile.

„Kahes artiklis süüdistatakse mõrvaohvrit selles, et ta ise põhjustas enda vastu korda saadetud kuriteo,“ seisab kaebuses. „Artikli autorid õigustavad noore naise mõrva sellega, et tema taust oli „kõike muud kui korralik”. Naistevastast vägivalda käsitletakse väga stereotüüpselt ja lugejatele püütakse tekitada arusaam, et teo eest vastutab ohver, mitte kurjategija. Paratamatult tekib paralleel möödunud aegade käsitlustega, kus seksuaalkuritegude ohvreid pandi vastutama vägivalla eest, viidates nende eluviisidele ja muudele, ebaolulistele asjaoludele nagu riietus, alkoholijoove või seksuaalkontaktide arv,“ öeldakse kaebuses.

„Rasket isikuvastast kuritegu kajastatakse ilma et toetutaks tõenditele või kontrollitud informatsioonile, spekuleerides ja fantaseerides korrakaitseorganite poolt sel hetkel veel uurimata teo põhjuste üle. Artikli kirjutajatel ei ole olnud vähimatki pieteeditunnet kannatanute ja nende lähedaste suhtes, kirjutajaid on justkui kannustanud üksnes sensatsioonihimu. Koheselt avalikustati ohvri täisnimi, pildid ja hulgaliselt eraellu kuuluvaid detaile, mille osas avalikkuse huvi puudub,“ leiavad naisorganisatsioonide esindajad.

Allakirjutanud paluvad pressinõukogul arutada kõnealuste artiklite võimalikku mittevastavust Eesti ajakirjanduseetika koodeksile.

Kaebusele on alla kirjutanud järgmised inimesed:

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja
Kadi Viik

Tallinna Naiste Kriisikodu
Inga Mikiver

Viru Naiste Varjupaik
Angela Olt

Viljandi Naiste Varjupaik
Marju Tuoppi

Valgamaa Naiste Varjupaik
Eevi Ahun

Tartu Naiste Varjupaik
Sirje Otstavel

Järva Naiste Varjupaik
Leili Pruun

Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik
Lilli Andrejev

Eesti Maanaiste Ühendus
Tiiu Soans

Eesti Naisliidu Tallinna Koda
Marge Tee

Eesti Naiste Liiga
Lena Blum

Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit
Ene Roos

Eesti Puuetega Naiste Ühendus
Mare Abner

ENÜ Sihtasutus
Eha Reitelmann

Ida-Virumaa Naiste Ühendus
Ene-Eha Urbala

IRL Naisühendus
Epp Rebane

Lõuna-Eesti Erivajadustega Perede Ühing
Tiia Järvpõld

Mäeküla-Nurmsi Külaselts
Ulvi Meikup

Naiskoolituse Keskus
Riina Kütt

Valgamaa Naisteühenduste Ümarlaud
Helju Hõbe

Võrumaa Naiste Ühendus
Tiia Must

IRL Naiskogu liige Lia Murs

IRL Naiskogu liige Aino Vall

Järgmine pressinõukogu istung toimub 11. detsembril ja siis tuleb ka käesolev kaebus arutlusele.

Pressiteade. 25.11.2008.

ENÜ Valge Lindi auhinna pälvib Jõhvi vallavolikogu

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ) poolt viiendat korda väljaantava Valge Lindi auhinna pälvib sel aastal Jõhvi vallavolikogu.
Auhind antakse Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaiga tegevuse toetamise eest.
Eriti tunnustab ENÜ volikogu arengukomisjoni esimehe Kalev Nauri rolli läbirääkimistel Jõhvi vallaga, mis lõppesid varjupaigale tasuta ruumide eraldamisega 10 aastaks. Samuti on Kalev Naur seisnud hea selle eest, et järgmise aasta eelarvesse planeeritaks summad tugikeskus-varjupaiga rahaliseks toetamiseks.
Naiste varjupaik on Ida-Virumaal avatud 2006. aasta märtsist ning see teenindab abivajajaid kogu maakonnast. Lisaks turvalisele pelgupaigale pakutakse varjupaigas vägivallaohvritele psühholoogilist ja juriidilist abi ning ööpäevaringset telefoninõustamist.

Valge Lindi auhind kuulutatakse välja rahvusvahelisel naistevastase vägivallaga võitlemise päeval, 25. novembril ja antakse pidulikult üle 30. novembril ENÜ ja Eesti Naiste Varjupaikade Liidu korraldataval konverentsil „Kui armastus teeb haiget“ Tallinna Ülikoolis, Uus-Sadama 5. Konverentsil käsitletakse naistevastase vägivalla vastaste rahvusvaheliste kokkulepete täitmist Eestis ja teistes Euroopa riikides.

Esimese Valge Lindi auhinna andis ENÜ 2004. aastal Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektor Joosep Kaasikule, kelle töö tulemusel viidi Eesti Sotsiaalprogrammide Keskusega koostöös läbi pilootprojekt, millega täiustati perevägivalla kajastamist Eesti politseistatistikas.

2005. aastal pälvis auhinna Põhja Tallinna Valitsus, mis tollase linnaosavanema Sirje Potissepa eestvedamisel toetas esimese pealinna ametiasutusena praktiliste sammudega naiste varjupaiga avamist Tallinnas.

2006. aastal anti auhind Tartu Naiste Varjupaigale USA meesterapeudi Lundy Bancrofti raamatu „Miks ta seda teeb? Kuidas mõtlevad vihased ja kontrollivad mehed“ eesti keeles välja andmise eest.

2007. aastal anti auhind Tapa vallavalitsuse sotsiaalnõunik Ene Augasmägile panuse eest Tapal asuva lähisuhtevägivalla all kannatavate naiste varjupaiga avamisel, aga ka teema laiemal teadvustamisel kogu maakonnas.

“On väga oluline, et naised saaksid lähisuhtevägivalla puhul heal tasemel abi üle Eesti, sõltumata elukohast. Heameel on tõdeda, et üha rohkem on kohalikke omavalitsusi, kes seda mõistavad ja naiste varjupaikade tegevust toetavad ” arvas ENÜ eesistuja Laine Tarvis.

Vastavalt 1995. aastal ÜRO IV ülemaailmsel naiste konverentsil vastuvõetud Pekingi tegevusplatvormile tuleb valitsustel, sh kohalikel omavalitsustel kindlustada hästi finantseeritud varjupaikade olemasolu vägivalla ohvriks langenud naistele, samuti psühholoogilise, meditsiinilise ning muu nõustamise võimalus ning tasuta või odav õigusabi neile, kes seda vajavad.

INFO:
Laine Tarvis
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja, tel. 56223718, laine.tarvis@mail.ee  

Eha Reitelmann
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretär, tel. 5265927, eha.reitelmann@enu.ee  

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (www.enu.ee ) on avatud ja demokraatlik naiste ühenduste koostöövõrgustik, mis ühendab üle 150 erineva naisühenduse.
ENÜ sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes, et dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

30. novembril 2008
Tallinna Ülikooli auditooriumis U-134 Uus-Sadama 5, Tallinn.

Korraldajad : Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Eesti Naiste Varjupaikade Liit

Esialgne kava:

• 10.00-10.30 Osavõtjate registreerimine, tervituskohv
• 10.30 Avasõnad, tervitused: Siiri Oviir, Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komitee liige
• 10.50 Rootsi kogemus naistevastase vägivalla vastases töös, seadusandluse osatähtsus – Ebon Kram, Rootsi naiste varjupaikade katusorganisatsiooni ROKS asutaja ja esimene president, Europeen Women’s Lobby naistevastase vägivalla seirerühma kauaaegne liige
• 11.20 Soome olukord naistevastase vägivalla vastases töös rahvusvahelisest perspektiivist nähtuna – Leena Ruusuvuori, EWL naistevastase vägivalla seirerühma kauaaegne liige
• 11.50 KOHVIPAUS
• 12.10 Ungari kogemus – Györgyi Tóth (NANE Naiste Õiguste Assotsiatsioon)
• 12.40 Eesti naistevastase vägivalla alane seadusandlus rahvusvahelises perspektiivis – Merle Albrant, Ülikool Audentes
• 13.00 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi Auhinna 2008 üleandmine
• 13.25 AVON Eesti kampaania tutvustus tugitelefoni 1492 toetuseks
• 13.40 LÕUNA
• 14.30 Kui armastus teeb haiget- esineja kokku leppimisel
• 15.00 Lähisuhtevägivald. Olukord Eestis – Sirje Otstavel, Tartu Naiste Varjupaiga juhataja, EWL naistevastase vägivalla seirerühma liige
• 15.45 Kas Eesti vajab tõhusamat õiguspoliitikat, et kaitsta naisi vägivalla eest-
  Tiina Oraste, Riigikogu õiguskomisjoni liige
• 16.00 Diskussioon, küsimused-vastused
• 16.30 Konverentsi lõpetamine

  Toetajad:

  Hasartmängumaksu Nõukogu
  AVON

  Info ja registreerimine
  Eha Reitelmann, 5265927, eha.reitelmann@gmail.com  
  

Sel aastal tuleb Eesti Naisteühenduste Ümarlaual rahvusvahelisel naistevastase vägivallaga võitlemise päeval 25. novembril juba viiendat korda anda välja 2004. aastal algatatud iga-aastane auhind.

Selleks on Valge Lindi auhind – stop violence against women (peatada naistevastane vägivald).

Auhind antakse välja üksikisikule või organisatsioonile, kes möödunud aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.

Väljakuulutamise aeg: 25 november, rahvusvaheline naistevastase vägivalla päev.

Sel aastal kavandame auhinna kätte anda 30. Novembril toimuval konverentsil Tallinna Ülikoolis.

Eelmistel aastatel on Valge Lindi auhinna saanud järgmised üksikisikud ja organisatsioonid:

2004 Joosep Kaasik Lääne Politseiprefektuurist

2005 Põhja-Tallinna Valitsus

2006 Tartu Naiste Varjupaik

2007 Ene Augasmägi Tapa vallavalitsusest

Palun saatke oma ettepanekud selle aasta Valge Lindi auhinna kandidaadi kohta hiljemalt järgmiseks kolmapäevaks,19. novembriks meiliaadressile eha.reitelmann@gmail.com  .

ABI: Spetsialistid kutsuvad vägivalla ohvreid varajaste märkide korral abi otsima.

15. november 2008, Eesti Päevaleht

http://www.epl.ee/artikkel/448501

Hiljutiste juhtumite valguses, kus mehed on tapnud oma abikaasa või naistuttava, kutsuvad spetsialistid probleemidesse sattunud inimesi üles esimesi ohu märke tähele panema ja abi otsima.

„Arvestades, kui sageli ähvardavad vägivaldsed mehed naisi tappa, siis see on ikka väga hirmutav,” rääkis Tartu naiste varjupaiga juht Sirje Otstavel, kelle sõnul on viimastel kuudel nende poole pöördujate arv kasvanud. „Alles sel nädalal oli juhtum, kus mees ähvardas naise ära uputada. Võib arvata, et viskab nalja, aga…”

Pärast perekond Lauride juhtumit eelmisel aastal, kui mees kägistas surnuks nii oma naise kui ka kaks last, olid naiste varjupaikade telefonid punased. Helistasid hirmul naised, kelle mehed olid neid samaga ähvardanud.

Sel nädalal Tartus oma 21-aastase naistuttava ja seejärel iseenda maha lasknud 57-aastase Hillar Imeliku juhtumi puhul tundus spetsialistidele kummaline avalikkuse soov mõista kurjategijat ja süüdistada ohvrit. „Öeldakse, et surnutest halba ei räägita, aga nüüd mustati seda 21-aastast tüdrukut, kes ise ennast enam kaitsta ei saa,” vihjas Otstavel eile meedia kajastust analüüsides.

„Maalida tüdrukust selline õudne pilt on väga ülekohtune.”

„Hillar Imeliku teole ei ole mingit õigustust, ükskõik mida see ohver tegi,” leidis ka Tallinna naiste varjupaiga juht Inga Mikiver. Nendegi varjupaigas on praegu kõik kohad täis ja helistajatest puudus ei ole.

„Kui tal oli selle noore naisega probleeme, siis miks ta teda oma korterist välja ei tõstnud? Selleks võib ka politsei kohale kutsuda,” rääkis Tallinna naiste kriisikodu psühholoog Ülle Kalvik. „Tihti vägivaldne mees tänitab naise kallal, et see on kole ja rumal, kuid samal ajal nõuab, et naine jääks tema juurde. Miks ta ei lase naisel minema minna, kui see nii jube inimene on?” küsis psühholoog, kes nõustab lähisuhtevägivalla ohvreid ja ka paare, kes on nõus oma probleemidest rääkima.

„Üle maailma on väga kõrgetel ametitel töötavate meeste hulgas välja tulnud isiklikus elus väga väärastunud käitumisega inimesi,” märkis Kalvik. Ent nimekate ja edukate meeste käitumine mätsitakse tavaliselt kinni. „Kahjuks ei olene vägivaldne käitumine haridusest. Kõrgemalt haritud inimeste seas on rohkem levinud näiteks vaimne vägivald,” kirjeldas psühholoog. „Tuleb tunnistada probleemi. Tasakaalus mees ei teeks midagi sellist. Nii naistel kui ka meestel on vaja abi otsida, mitte süüdistada!”

Teada on, et 90 protsendil sellistest tapmisjuhtumitest oli vägivallatseja ka varem vägivaldne. „Ei ole nii, et pereelu on ilus ja idülliline ning siis ühel päeval tuleb mees koju ja suskab noaga või laseb maha oma naise ja lapsed,” kinnitas Otstavel. „Sellele on alati eelnenud vägivald: nii vaimne, füüsiline kui ka seksuaalne.”

„Ohvritele tahaks südamele panna: ärge jääge üksi, vaid otsige abi väljastpoolt. Ka süütumalt algavad vägivallalood võivad väga halvasti lõppeda,” sõnas Otstavel. Ohu märkidena tuleks tähele panna totaalset kontrolli haaramist ning võimu ja vägivalla kuritarvitamist.

PEREVÄGIVALD: Ka Oru mõrvajuhtumi puhul ei osanud naabrid mingeid ohu märke tähele panna.

15. november 2008, Eesti Päevaleht: http://www.epl.ee/artikkel/448500

"Kõige kurvem oli näiteks Oru juhtumi puhul see, et naabrid ütlevadki: täiesti tavaline perekond oli. Ja näete, mis juhtus!” rääkis Tartu naiste varjupaiga juht Sirje Otstavel hiljutisest juhtumist, kus mees tappis nii oma naise, lapse, naise sõbranna kui ka iseenda.

„Ei saa teha mingeid põhjapanevaid järeldusi ainult selle info põhjal, mis naabritelt saadakse. Kui mees on näiteks vaimselt vägivaldne, siis sageli toimub see kõik nii vaikselt, et lõpuks on kosta ainult naise karjumist, sest ta lihtsalt kaotab närvid,” kirjeldas varjupaiga juht. „Selliseid juhtumeid on meie praktikas olnud palju. Näiteks sotsiaaltöötaja ütleb, et tema on uurinud naabrite käest ja selgub: ei, te ikka ise olete närvihaige ja karjute!”

„Samas, kui inimene on võimeline selliseks teoks – rünnata oma elukaaslast, nii et vahele jääb väikelaps –, siis see ütleb ikka väga palju selle sooritaja kohta,” sõnas Otstavel.

„Hirmutav ongi see, et vähemalt väliselt ei paista mitte mingisuguseid ohu märke. Aga mind huvitab, mida see naine on rääkinud oma lähedastele ja sõbrannadele. Sest käis ju läbi jutt, et naine tahtis lahku minna. Miks ta tahab siis sellest toredast mehest lahku minna?”

Terve maailma kogemustest on juba teada, et aeg, kui naine tahab oma vägivaldsest partnerist lahku minna, on kõige ohtlikum. „Oma kogemuste põhjal arvan, et need mehed olid väga tugeva omandi- ja kontrolliinstinktiga. Nad tahavad omada võimu ja kontrolli oma lähedaste inimeste üle. See, et naine jätaks ta lapsega maha, tundub talle nii ülekohtune, et ta on võimeline midagi sellist tegema.”

Ka ei ole naistevastase vägivalla spetsialistide arvates õige rääkida nende juhtumite puhul n-ö laiendatud enesetappudest. „Seda räägitakse tüüpiliselt, kui mees on tapnud naise ja lapsed. Tegemist on ikkagi külmaverelise tapjaga. Laiendatud enesetapu jutt heroiseerib seda asja,” sõnas Otstavel.

„Üks Soome autor on välja toonud, et räägitakse idealiseeritud isadest ja mõrvarlikest emadest. Kui ema sooritab sellise teo, siis ta on patoloogiline mõrtsukas. Kui isa tapab naise ja lapsed, siis see on raskest elust tingitud laiendatud enesetapp.”