Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pakub täiendavat nõustamisteenust töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele.

Nõustamisteenuse eesmärk on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks.

Tasuta nõustamisele saavad pöörduda tööealised inimesed (ja nende seaduslikud esindajad):

• kes kavatsevad taotleda töövõime hindamist ja/või puude raskusastme hindamist;
• kelle töövõime ja/või puude raskusaste on hinnatud, kuid kes ei ole rahul hindamise tulemustega ja vajavad abi otsuste sisu selgitamisel;
• kes vajavad abi ja nõustamist kaebeõiguse teostamisel seoses töövõime hindamise ja/või puude raskusastme hindamise otsustega.

Nõustamist pakutakse kontaktkohtumise, e- posti ja telefoni teel

Eelregistreerimisega kontaktkohtumisel nõustamine toimub EPIKojas Toompuiestee 10, Tallinn. EPIKoda on avatud tööpäeviti kl 9-17.

Nõustamisele eelregistreerimiseks helistada telefonil 671 5909 või kirjutada noustaja@epikoda.ee

E-posti teel nõustamiseks kirjutada noustaja@epikoda.ee

Telefoni teel nõustamiseks helistada 671 5909

Vajadusel pakutakse nõustamisel viipekeeletõlke teenust, vastavast soovist tuleb teada anda nõustamisele eelregistreerimisel. EPIKoja hoone on ligipääsetav. Nõustamisele pöördujal on võimalik kasutada kohapeal internetiühenduse ja ID-kaardi lugejaga kliendiarvutit (nt elektrooniliste taotluste täitmiseks nõustaja abiga).

Vaata lisa – www.epikoda.ee/tegevus/noustamine/

Uued ja paremad teenused

· 1. jaanuarist alustab tööd ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon, mida tänavu katsetati Pärnus. Kriisiabi telefoni number on alates 1. jaanuarist 116 006. Eesmärk on anda abivajajale kohest emotsionaalset tuge ja julgustada võtma kontakti teiste abistavate süsteemidega – ohvriabi töötajaga, naiste tugikeskusega, kohaliku omavalitsusega, perearstiga.

· Perearsti nõuandetelefonilt 1220 hakkab saama isikustatud nõu. Kui praegu on telefoninõuanne anonüümne, siis alates 2019. aasta 1. augustist tekib nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda. See võimaldab saada nõuandetelefonil tulevikus ka näiteks lühiajalist retseptipikendust juba väljakirjutatud ravimitele. Lisainfo tervishoiuteenuste loetelu muudatustest: https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-laienevad-voimalused-laste-raviks-ja-tugevneb-peremeditsiin

• Laste ja perede heaolu suureneb tänu pereteraapia ja vanemlike oskuste arendamise programmidele, mis saavad 2019. aastast täiendava riikliku püsirahastuse. Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ on 2019. aastal võimalik kaasata senisest üle kahe korra rohkem väikelaste vanemaid, laieneda rohkematesse kohalikkesse omavalitsustesse ja suurendada rahastust Ida-Virumaal. Mitmedimensioonilist pereteraapiat saab pakkuda järjepidevalt kuni 200 lapsele aastas, tagades, et mitmekülgsete probleemidega lapsed saavad abi, mis aitab ennetada probleemide süvenemist ja edasiste õigusrikkumiste toimepanemist. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/laste-ja-perede-programmid-saavad-riikliku-pusirahastuse
• Abivahendite kättesaadavus paraneb veelgi, et paremini toetada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning hoida ära võimalike tervisekahjude tekkimine või süvenemine. 2019. aastast tehakse abivahendite eelarves esialgu kaheks aastaks põhimõtteline muutus (ravimite kompenseerimisega sarnane eelarve planeerimine), mis võimaldab abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel tagada abivahendi igale abivajajale. Riigi toel hakkavad isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/uus-rahastamispohimote-toob-jargnevatel-aastatel-abivahendite-huvitamisse-olulises-mahus

• 2019. aasta sügisest on hooldekodude elanikele gripi vastu vaktsineerimine tasuta. Tasuta gripivastast vaktsineerimist võimaldatakse järgmisest sügisest nii üldhooldekodude kui erihooldekodude elanikele. Eesti inimesed on Euroopa võrdluses kõige vähem gripi vastu vaktsineeritud ja meil on kõrgeim suremus gripi tüsistustesse. Gripist tingitud suremuse vähendamiseks luuakse esmajärjekorras võimalused tasuta vaktsineerimiseks hoolekandeasutustes elavatele inimestele, kelle jaoks on sageli vanuse, terviseseisundi ning rahaliste võimaluste tõttu omaosalusega tervishoiuteenused raskesti kättesaadavad. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/jargmisest-sugisest-hooldekodude-elanikele-gripi-vastu-vaktsineerimine-tasuta
• Laienevad tasuta hambaravi võimalused füüsilise ja vaimse puudega inimestele. Puudega inimestele on arsti ettekirjutusel määratud üldnarkoosis osutatav hambaravi olnud tasuta ka seni. Uuest aastast võimaldatakse tasuta hambaravi ka neile vaimse ja füüsilise puudega inimestele, kellele üldnarkoos ei ole näidustatud, kuid kes oma üldise tervisliku seisundi tõttu ei saa oma suuhügieeni eest hoolt kanda. Lisainfo tervishoiuteenuste loetelu muudatustest: https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-laienevad-voimalused-laste-raviks-ja-tugevneb-peremeditsiin

• 2019. aastast saavad perearstid konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ning ravi määramiseks tervise infosüsteemi vahendusel juba 21 erialal. Perearstid saavad uuest aastast hakata küsima e-konsultatsiooni ka taastusravi ja valuravi arstidelt, naha- ja suguhaiguste arstidelt ning veresoontekirurgidelt. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-laienevad-perearstide-e-konsultatsiooni-voimalused
• Tööle hakkab üleriigiline digiregistratuur. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus on saanud valmis üleriigilise digiregistratuuri lahenduse, mida esimesena hakkab alates 2019. aasta algusest kasutama Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Patsientide jaoks tähendab haiglate ülese digiregistratuuri kasutuselevõtt, et kõiki olemasolevaid eriarsti aegu saab broneerida, tühistada või muuta ühes digikeskkonnas. Teised haiglad ühinevad sellega järgmise poole aasta jooksul. Üleriigiline digiregistratuur on kavas käivitada alates 1. juulist 2019.

· Eestist ja Soomest saab kaks esimest riiki Euroopas, kes hakkavad omavahel retseptiandmeid vahetama. Jaanuarist saavad Eestit külastavatel soomlastel osta siin asuvast apteegist välja Soomes väljakirjutatud retseptiravimeid. Eestlaste jaoks avaneb võimalus Soomes asuvas apteegis ravimiretseptide realiseerimiseks 2019. aasta jooksul. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/eesti-ja-soome-hakkavad-esimesena-euroopas-digiretsepte-vahetama

Toetused ja hüvitised

• Lapsetoetus esimesele lapsele tõuseb 60 euroni kuus. 2019. aastast on lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks. Alates kolmandast lapsest on lapsetoetus iga lapse eest 100 eurot kuus. Lisaks saab kolme või enamat last kasvatav pere 2017. aasta 1. juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetust 300 eurot kuus.
• Riik hakkab hüvitama lastele kaasaegseid insuliinipumpasid. Haigekassa tasub tulevast aastast 90% ulatuses lastele soetatud kaasaegsete insuliinipumpade eest, mis oskavad nahaaluse sensori abil ise veresuhkrut määrata ja vajadusel insuliini süstida. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/riik-hakkab-1-jaanuarist-huvitama-lastele-kaasaegseid-insuliinipumpasid
• Toetatakse uute töökohtade loomist Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. 2019. aastal saavad Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tööandjad, kes loovad kahe kuu jooksul vähemalt viis töökohta, taotleda töötukassast töökoha loomise toetust. Et soodustada eelkõige töökohtade loomist, mille panus piirkondade majandusarengusse oleks suurem, toetatakse ainult neid töökohti, kus makstav töötasu on vähemalt poolteistkordne alampalk, mis 2019. aastal teeb 810 eurot. Tööandjaid toetatakse ka uute töötajate oskuste arendamisel, hüvitades vajadusel iga värvatud töötaja koolituskuludest kuni 2500 eurot. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/riik-hakkab-toetama-ida-ja-kagu-eestisse-uute-tookohtade-loomist
• Muutub vanemahüvitise arvestusperiood. 1. septembrist 2019 arvestatakse vanemahüvitist rasedusele (9-le kuule) eelnenud 12 kalendrikuu alusel. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/muudatused-perehuvitiste-seaduses-septembris-2019
• 1. septembrist 2019 ei määra sotsiaalkindlustusamet enam lapsehooldustasu ja selle vahendid seotakse vanemahüvitise süsteemi. Enne 1. septembrit sündivate laste vanematele ja kõigile, kellele on lapsehooldustasu määratud varem, makstakse seda edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/muudatused-perehuvitiste-seaduses-septembris-2019

Lisaks sotsiaalministeeriumi haldusalas

• 2019. aastal on töötasu alammäär 540 eurot ja toimetulekupiir 150 eurot. Valitsus kinnitas 13. detsembri istungil 2019. aasta töötasu alammääraks kuus 540 eurot ja minimaalseks tunnitasuks 3,2 eurot. Esimese või ainsa leibkonnaliikme toimetulekupiir on 2019. aastal 150 eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale alaealisele 180 eurot. See on summa, mis pärast eluasemekulude katmist inimesele peab kätte jääma muude kulutuste jaoks.
• Jõustavad muudatused töökeskkonna korralduses. 2019. aasta jaanuarist jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Kaasajastatakse töötajate tervisekontrolli korraldamist, töötajate juhendamist ja väljaõpet, esmaabi ettevõttes ning tööõnnetuste uurimist. Lisainfo: https://somblogi.wordpress.com/2018/08/27/muudatused-tookeskkonna-korralduses-millega-peaksid-lahiajal-arvestama/ /https://www.riigiteataja.ee/akt/112062018003
• Jõustuvad väljapaneku piirangud alkoholi ja tubaka müügil. Tubakatooted ja alkohoolsed joogid peavad 2019. aasta suveks olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi nii, et tarbija ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma. Alkohoolsete jookide väljapaneku piirangud jõustuvad üleminekuajaga alates 1. juunist 2019, tubakatoodete puhul 1. juulist 2019. Kaupmeestele on koostatud juhendmaterjalid alkohoolsete jookide ja tubakatoodete väljapanekuks müügikohas.
• Võltsitud ravimite tuvastamiseks võetakse kasutusele täiendavad turvameetmed. 2019. aasta 9. veebruaril rakendub kõikjal Euroopas ravimite ehtsuse kontrolli süsteem, mis peab välistama võltsravimite sattumise Euroopa turule. Uute nõuete kohaselt peab ravimitootja paigutama pakendile turvaelemendid – ainulaadse 2D-koodi ning pakendi rikkumist takistava seadme, näiteks kleepsu. Uus süsteem võimaldab kontrollida ravimi ehtsust igas ravimi tarne ahela punktis ja annab inimesele täiendava kindlustunde, et ostetud ravim on ehtne. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/voltsitud-ravimite-tuvastamiseks-voetakse-kasutusele-taiendavad-turvameetmed-0

Teate edastas:

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9321 / + 372 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Naiste tugikeskused

Naiste tugikeskustes pakume abi ja toetust naistevastase vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele. Teenuse raames pakume esmast kriisinõustamist ning juhtumipõhist nõustamist, vajadusel psühholoogilist nõustamist, juriidilist nõustamist või turvalist ajutist majutust.

Esmast kriisinõustamist osutame ööpäevaringselt telefoni teel või kohtumisel. Soovi korral võib esmasel kriisinõustamisel jääda anonüümseks.

Infot ja toetust pakume ka naistevastase vägivalla ohvri lähedastele.

Eesti Naisjuristide Liit, PRESSITEADE 02.05.2018

Eesti Naisjuristide Liit esitleb uut videot „Ahistav jälitamine”.

Eesti Naisjuristide Liidu vabatahtlike tehtud videoklipp „Ahistav jälitamine” annab vastused mitmetele küsimustele, mis sellest teemast rääkides ikka ja jälle üles kerkivad.

Millal saab rõõmu tegevast tähelepanuavaldusest ahistav jälitamine?

Õige vastus – siis, kui see enam rõõmu ei tee!

Kes määrab, kas komplimendid, ootamised ja saatmised on teretulnud?

Õige vastus – see, kellele need on suunatud.

Kas ahistaja on alati mees? Kindlasti mitte, ehkki statistikakohaselt on meeste vastu sel teemal rohkem kaebusi.

Kas siis teisele märku andmine, et tema vastu on tunded, on kuidagi vale? Ei, kui seda teha üks kord ning edasi käituda vastavalt sellele, kuidas teine soovib.

Aga kui tema sõnad on „Ei!”, kuid kehakeel näib reetvat muud?

Õige vastus – „Ei!” on alati ei.

Kui aga äraütlemisega leppimine tundub liiga raske?

Pole midagi parata, ahistav jälitamine on seadusega keelatud, seega paneb jälitaja toime kuriteo.

Ära karda öelda ei! Ära mine eituspiirist edasi! Jälitatavat kaitseb seadus. Video esmaesitlus toimub Viimsi Naiste Tugikeskus HooliMine 3.mail kell 18.00 Viimsi Harmoonikumis.

Lisainfo Eesti Naisjuristide Liidu, ahistava jälitamise ja tuliuue video kohta: Maarika Pähklemäe 51 76 390 naisjuristid@gmail.com

Lisainfo Viimsi Naiste Tugikeskus HooliMine avaüritusel kohta:

hoolimine@gmail.com Ene Lill 5131202 Galina Elmik 53079210

https://www.youtube.com/watch?v=1vJRWGKXXU8&feature=youtu.be

https://www.youtube.com/watch?v=7jlRAr7SEqg&feature=youtu.be