17. veebruari Puutepunkti Mart Taevere telesaates “Tuleb nurgast välja tulla” vestlesid: Meestearst Olev Poolamets, liikumispuudega inimesed Tanel Joost ja Mare Abner.
Allpool on toodud ka 3 puudega naise vastused samateemalistele küsimustele.
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=44&cid=477
Seks – on osa elust ja elamisest!
Siit edasi mõeldes – vaid tänu seksile … saab elu jätkuda. Armastus, teise inimese lähedus, lapseootus – need on inimlikud vajadused, mida elu jooksul peab rahuldama.
Olemaks õnnelik. Vajadus hingata, süüa, juua ja … ka seksida on meisse sisse kodeeritud. Ometi seondub seksiga veel ka tänapäeval hulk eelarvamusi, hirme, ja põhjendamatuid keelde. Nende muutmine võtab aega… Nagu kõik täiskasvanud, vajavad seksi ka liikumispuudega inimesed.
Meestearst Olev Poolamets on aastaid nõustanud seksuaalküsimustes ka ratastooliinimesi. Partneri leidmine aga sõltub ikkagi suures osas ainult oskusest suhelda.
OLEV POOLAMETS
meestearst
Mina ka omal ajal, kui hakkasin neid vastuvõtte esimest korda tegema. 1996-1997. Et kuidas see võimalik, kui inimene ratastoolis ja kuidas ta siis seksuaalelu elab. Minule üllatuseks, et see ei olnud üldse probleem. Absoluutselt mitte probleem. Partnerite või partnersuhete loomine või leidmine, kui inimene on aktiivne. Tihti, kui inimene ei mõtle ainult… Kui mees ei mõtle ainult sugutikeskselt, siis pigem on see eelis partnersuhete loomisel, võrreldes nii öelda tavamehega.
Tanel Joost sattus ratastooli raske autoavarii tagajärjel. Toimus see aastal 1991 ja Tanel oli siis vaid 19 aastane. Täna on Tanel tegev kolmes ettevõttes ja elab aktiivset tööelu. Ta arvab ja usub, et ratastool ei sega täisverelist elu elamast. Partneri leidmiseks aga peab ise pingutama…
TANEL JOOST
Kui sa ennast pead meheks, siis on sul samasugused võimalused kui teistel. See, kui kellelgi on mingid probleemid – talle ei meeldi pikad või lühikesed, paksud või peenikesed. Ok. See on võõras mure… Muidugi on võimalused olemas. Ta võib teatud olukordades panna sind ebavõrdsesse olukorda, samas on naiste puhul nii palju aspekte, kuidas seda ebavõrdsust tasandada.
Kui inimene natuke mõtleb…Siin ei ole vaja leiutada midagi, siin on vaja lihtsalt mehelikku käitumist.
Ma ei arva, et ratastooli liikumiseks kasutavad inimesed Eestis oleksid nüüd oluliselt halvemas seisus. Lilli oskab igaüks osta. Komplimente oskab igaüks teha. Ja kui ei oska, siis tuleb õppida…
Õppida elama oma puudega ongi vist paljudele see kõige raskem ülesanne…
Mare Abner põdes lapsepõlves luutuberkuloosi ja sealt on pärit ka tema liikumispuue. Mis pole teda aga elamast seganud – ta on kahe lapse ema ja vanaema viiele lapselapsele.
Olles Eesti Puuetega Naiste Ühenduse juhatuse esinaine, kuuleb ta üsna tihti ka teiste naiste probleemidest seoses seksuaalelu ja lapsesaamissooviga. Kuigi elame XXI sajandil ja avatud maailmas, suhtuvad paljud inimesed seksuaalsusesse ikka veel negatiivselt. Siit ka hirmud ja kartused. Vastava hea ja objektiivse teabe levi on tänaseni puudulik…
MARE ABNER
Ma arvan, et suitsetamine ja joomine ja stressis elu mõjutab rohkem. Tervislikud eluviisid on siin väga oluline aspekt. Muidugi, see väga individuaalne. See taandub juba diagnoosi tasemele…
Küsimus, mis kummitab vahel ühtviisi nii terveid kui puudelisi : kumb on parem, kas rohkem või vähem seksi?
MARE ABNER
Mina soovitan turvalist seksi. See peaks olema tõesti turvaline. Sest tänapäeval on hoopis teised ohud kui siis, kui olin noor.
TANEL JOOST
Seks õige inimesega. Õiges koguses.
OLEV POOLAMETS
meestearst
Ma arvan, et number 1 loosung on – tuleb nurgast välja tulla. See on number 1.
Mart Taevere
17. veebruar 2008
Puudega inimene ja seks – miks see on Eestis suhteliselt tabu-teema?
• Jah, see võib olla tabu teema – osaliselt puudega inimese poolt tekitatud (ta kardab sellest rääkida, endale liigset tähelepanu pöörata, sest ta on niigi eriline, kuigi see seks on tema jaoks sama oluline või enam(see võib olla ka ainuke enda väljaelamise viis) kui iga terve inimese jaoks, teiselt poolt – see on ühiskonna hoiak üldiselt: terved inimesed ei kujuta ette, kuidas ja kus see seks toimub ja võib toimuda.
• Meil on lihtsalt väärastunud arusaam puudeliste inimeste kohta üldse. Istu kapi taga nurgas ja ole vait. Appi, appi – sellised tahavad ka seksida!
• Puudega inimene ja seks – tabuteema. Sellistest teemadest ei räägita praktiliselt mitte kellegagi ja samas ei pöörduta selliste teemadega ka oma ala spetsialistide poole (nt günekoloogid, androloogid). Puudega inimesed on üksi nende teemadega. Seega teistel inimesetel on pelgalt oma arvamus, erinevad stereotüübid puudega inimestest kui teovõimetutest, või et kui pole jalgu ja ta ei saa käia, siis küllap on ka tema seksuaalelu null. Samas on puudega inimesed väga sügavalt mõjutatud sellest teiste arvamusest (nt oma vanemad) oma seksuaaleluvõimetuse kohta (väärad mõttemaailmad teiste mõjutusel).
Kes puudelistest tohivad saada lapsi ehk kuhu tõmmata see piir?
• Minu arvamus on see, et kui puuetega inimene, on haritud, saab töötada ja teenida raha, elab iseseisvalt, ja ei vaja 24 t hoolt, siis palun-tehku kas või 10 last, aga kui tõesti puue ja vajab lisaabi, siis see võib olla pisikese lapse puhul raske ja ka tulevikus laps peab hooldama oma vanemaid, kuigi kõikidel peaks olema õigus saada lapsi, aga meie riik kahjuks on nii vaene ja mittehooliv, et ei suuda garanteerida lisaabivajadus nendele vanematele, kes lapsehooldamisel ja kasvatamisel vajavad lisaabi oma puude tõttu, ma loodan väga, et see muutub ja tulevikus saab riigilt abi.
• Kui puudelise tervis ja rasedus ei ohusta last(terve lapse sündi), siis võivad kõik lapsi saada, ainult et riigi poolt peaks olema tagatud emale või isale abistaja lapse kasvatamiseks. Raskemate vaimupuuete puhul peab ka lapsevanemal hea abistaja-tugiisik olema, sest muidu võib tõesti lapse nii füüsiline tervis kui vaimne areng ohtu sattuda.
• Igal inimesel on õigus saada lapsevanemaks. Oluline on vastutusvõimelisus ja kohusetunne. Kõigil, kes on võimelised vastutama oma tegude eest, on õigus saada lapsi ja olla lapsevanem. Nt ka kerge vaimupuudega inimesel on õigus lapsi saada. Oluline on teiste inimeste, nt perekonna tugi. Lapsele peab suutma tagada tuleviku. Abi oleks perenõustajast, kes oskab seda olukorda kõrvalseisja neutraalse pilguga hinnata ja vajadusel nõu anda
Puudeline ja seks. Mida tohib ja mida ei tohi?
• Samad piirid kui tervetel, kõik on lubatud normaalsuse piirides.
Loomulikult ärakasutamist, vägivalda, meelega enda amputeerimist, et saada rikkale mehele – need on äärmused, mis on puuetega inimeste puhul sagedased. Samuti tuleb arvestada, et puuetega inimeste perekondades, kus on mees ja naine puudelised, võivad olla seksuaalsed probleemid, mitte ainult probleemid liinil: „terve-puudeline“. Põhiasi – neid probleeme ei tohi eirata, nendest tuleb rääkida. Meil Eestis pole vastava ala spetsialiste, seksolooge, perenõustajaid, kes tasakaasustaks ja suunaks puudega inimesi pereplaneerimisel ja seksuaalelul.
• Tohib ju vist ikka kõike, mida hing ihkab seksii puhul. Miks see peaks “tavainimesest” erinema.
• Puudega inimene on inimene nagu iga teine ja tal on seksuaalelus lubatud samad asjad, mis igale teisele. Puudega inimese seisukohalt piiranguid ei ole, kuid tema partner peaks arvestama puudega inimese erivajadustega (nt liikumispiiratus, spastilisus jms). Kõikvõimalike küsimuste puhul aitab kindlasti teineteisega rääkimine.
Küsimustele palus vastata Mare Abner
2007. a. dets.
Sellega ei ole üldse korras. Kõigepealt – see on küllaltki intiimne teema. Nii palju, kui ka on püütud rääkida sellest, on osa inimesi, kes lähevad lihtsalt kõrvale või siis muigavad või siis ei võta üldse teemakski seda…Sest nende jaoks on see täiesti tabu.
Ma arvan, et peab olema naisel julgust hakata suhteid looma. Kui jäävad suhted loomata, siis ei ole ka meespartnerit ja ei ole seksuaalsust. See on väär mõtlemine, kui mõtlen – aga mul ei olegi vaja seda! Aga meie seas on ka naisi, kes mõtlevad – mul ei olegi vaja seda. See ei ole ju õige. Noh, kuidagi moodi… Inimene on ju loodud selleks. Ta on ju bioloogiliselt loodud selleks, et naine ja mees koos vajavad seksi. Aga kui ta enda sisemuses keelab ära selle, siis ta ei teegi katset, ei tahagi suhelda vastassugupoolega ja ei taha talle olla seksuaalpartneriks.
Seks ratastoolis ja puudelisega – mida peavad teadma mõlemad partnerid?
Mida peab oskama, meeles pidama ja mida teha ei tohi?
OLEV POOLAMETS
meestearst
Hoolimata sellest, et sa suguti ei tunne, ei tähenda see seda, et sa suguhaigusi ei pruugi saada. See on üks oluline sõnum. Et kui sul palju erinevaid suhteid, siis peaks ikkagi kasutama kaitsevahendeid. Isegi kui seemnevedelikku välja ei tule. Ja naine ei tunne… Tuleb ikkagi tänapäeva Eestis, kui sul erinevad partnerid, siis järgida turvalise seksuaalelu nõudeid – pead kasutama kondoomi. Kontrollima nii ennast kui partnerit.
See esimene asi. See ei tähenda… Teine on mõelda avatult. See on nagu kõige olulisem, seksuaalsusest. Mitte suguti- või orgasmikeskselt. Püüda mõelda, mis on inimese tajumeeled? Nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine. Ettekujutus, mälu, puudutus. Taju, tajud teist inimest… Et ses suhtes jagada need erinevad meeled kihtideks ja õppida neid tundma. Iseendas ja oma partneris. See on vägagi huvitav ja selle peale võiksid mõelda ka terved inimesed.
Kas pidev ratastoolis olemine mõjutab ka seksuaalsust?
TANEL JOOST
