2007. aasta oli väga huvitav ja edukas aasta Eesti Puuetega Naiste Ühingule.
Tegime ise projekte ja osalesime erinevates projektides.

Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 projekti raames andsime trükki ja levitasime „Euroopa Puuetega Naiste Manifesti“. Käesoleva manifesti eesmärgiks on informeerida puuetega naisi ja tüdrukuid nende olukorrast, nende õigustest ja vastutusest ning tõsta nende teadlikkust soolise mõtlemise vajalikkusest seoses puuetega naiste-tüdrukute ning puuetega meeste-poistega. Manifesti aitas levitada Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus.
Sama projekti raames korraldasime võrdõiguslikkusealase kahepäevase koolituse puuetega naistele: „Puudega naise võrdsed võimalused pereelus“. Püüdsime oma koolitusega tõsta teadlikkust, millist abi oleks vaja puudega naisele, et tema perekonna elu oleks täisväärtuslik. Vestlesime teemadel nagu isiklik abistaja ja tugiisik puudega naise pereelus, seksuaalelust ja sellealasest nõustamisest, Euroopa hartast naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus ja meid ümbritsevas keskkonnas, väärkohtlemisest ning vägivallast.
Seda projekti toetas Sotsiaalministeerium, kaks Eesti suurimat naisteühendust: Eesti Naiste Koostöökett ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
Meie ühingu jaoks väga vajalikuks ühiskonna seisukohalt on võrdõiguslikkusealane projekt: „Täisväärtuslik pere- ja seksuaalelu puuetega meestele“, mille sisuks oli alustada uurimistööga puuetega meeste vallas. Projekt on jätkuv ja selle projektijuhiks on Kairi Rohtmets. Selle projekti käigus koostati küsimustik, levitati mitmesuguste kanalite kaudu infot sellest projektist ja koguti vastuseid küsimustikule. Tehti koostööd erinevate uurimisalaste spetsialistidega ja korraldati teabepäev, mille lektoriteks olid meestearst, tegevusterapeut ja psühholoog. Projekti partneriks oli Ida-Harjumaa Invaühing. Planeerime jätkata seda projekti ja alustada samalaadset uurimistööd ka puuetega naistele.
Eesti Puuetega Naiste Ühing osales edukalt 2007. aastal kolmel suurel rahvusvahelisel konverentsil. 2. – 4. maini Berliinis konverents: „Euroopa võrgustik puudega naistele“, mille organiseeris Assotsiatsioon Weibernetz selleks, et tugevdada olemasolevat võrgustikutööd, samuti ka koostööd toimivate organisatsioonide vahel ja Euroopa Naiste Lobitöös. Meie ühingu liikmetest olid sellel konverentsil Jelena Pipper ja allakirjutanud koos abilisega. Seda sõitu toetas Eesti poolt Avatud Eesti Fond.
Selle sama konverentsi jätkuks oli Euroopa Puuetega Naiste Manifesti 10. aastapäevale pühendatud konverents Madriidis 16.- 18. novembril.
Sellel konverentsil osalesid Maarja Kaplinski ja Mare Abner ning vaatlejatena EPIKoja esindus.
Madriidi konverentsil
• deklareeriti järgmist:
Et puuetega tüdrukud ja naised kogevad ilmset ja sügavalejuurdunud diskrimineerimist. Kuigi viimastel aastatel on tehtud olulisi edusamme, kujutab selline diskrimineerimine endast tõsist ja murettekitavat probleemi. Seda võib märgata statistikast ja puuetega naiste ning tüdrukute kogemustest, kust ilmnevad puudulik haridus, levinum tööpuudus, madalamad palgad, piiratud ligipääes tervise- ja emadusega seotud teenustele, puuetega naiste
seksuaalsuse ja emakssaamisega seotud õigustele, puudulik või puuduv ligipääs tavanaistele kättesaadavatele teenustele või programmidele, vägivalla ja muu ahistamise risk, soo ja puudega seotud andmete vähene kättesaadavus, naiste vähene esindatus meie puuetega inimeste ühendustes, jne.

Puuetega tüdrukud ja naised kogevad veelgi rohkem diskrimineerimist, kui puuetega mehed ja puueteta naised. Eelarvamuste ja stereotüüpide olemasolu moonutab puuetega naiste ettekujutust iseendist ja oma õigusest olla kodanikud kõigi inim- ja kodanikuõigustega. Selles mõttes puuduvad puuetega naistel üldjuhul toimivad ressursid või seadusandlikud vahendid, elimineerimaks ja korrigeerimaks diskrimineerivaid käitumisviise.

• Seetõttu pandi kirja ka järgmised nõudmised:

ET EDF, kui Euroopa puuetega inimeste ühenduste katusorganisatsioon, ja tema liikmesorganisatsioonid võtaksid vastu ja viiksid ellu need põhimõtted alljärgnevate tegevuste kaudu:

10. Edendades ja toetades EDF’s naistekomitee tööd ning tagades, et kõigi aastakoosolekute programmi kuuluks sessioon, kus kõneldakse spetsiaalselt puuetega naiste ja tüdrukutega seotud prioriteetsetest küsimustest, innustades seda eesmärki silmas pidades kõiki võtmepositsioonidel mehi ja naisi puuetega inimeste liikumise kõigil tasanditel tegutsema siintoodud nõuete täitmise nimel.

Eesti Puuetega Naiste Ühingu esindajana viibis Kairi Rohtmets koos Eda Muruga, kes oli Kairi isiklikuks abistajaks Lissaboni konverentsil, mis toimus 19.- 20. novembril. Konverents tegi kokkuvõtteid Euroopa võrdsete võimaluste aastast 2007.
Isikliku abistaja olemasolu on väga oluline ja äärmiselt vajalik liikumispuuetega inimeste liikumisel ka välisriikides, kus tuleb palju liikuda ning kus satutakse pidevalt täiesti uutesse tingimustesse. Seekordne isikliku abistaja teenus toimis väga hästi.
Järgnevalt osalejate väljaütlemisi konverentsilt:
See aasta tegi nähtavaks paljud erinevad probleemid.
Suurenes teadlikkust erinevatest inimgruppidest.
Iga ettevõtmine on olnud motivatsiooniks edaspidi.
Tänu kõigile, kes on pühendanud energiat selle aasta ellukutsumisele ja elluviimisele kõigis Euroopa riikides!
Avatum, vabam ühiskond.
Vaja minna edasi, jätkata võrdsete võimalustega.
Seadused ei tee veel kõik – inimesed peavad aru saama oma õigustest.
Iga erineval alusel diskrimineerimine on erinev diskrimineerimine.
Kas võrdsete võimaluste aastaga lõppeb selle alane tegevus?
See, mida me võrdsete võimaluste saavutamiseks teeme pole heatahtlikkus (kindness), see on inimlikkus.
Kaasaarvav ühiskond.
Töövälist diskrimineerimise vastast organiseeritust on vähe!
Vaja on teha rohkem, et näha, mida on vaja teha teiste valdkondadega.
Seadusandlus on tähtis, aga ainuüksi sellest ei piisa. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust.
See on nagu esimene kord, kui räägitakse võrdsetest võimalustest.
Tähtis on aasta juhtmõtte puhul teine osa – võrdsed võimalused KÕIGILE.
Vaja on muuta suhtumist.
Igal inimesel on samasugune süda, olgu ta siis prostituut või mustlane.
Et sellest aastast saaks elustiil.
Diskrimineeritakse harva ainult ühel alusel.
Mõiste on olemas, aga kasutust ei ole.
Sport räägib inimestega keeles, millest nad aru saavad.
Omaksvõtmise võimelisus.
Oluline on mõista, mida tähendab diskrimineerimine nende jaoks, kellele see osaks on saanud.
Iga inimene on väärtus.
Muutuste tegemine võtab aega, ent me elame täna ja saame muutusi teha täna.

Eesti Puuetega Naiste Ühing on olnud ja on ka edaspidi avatud ühing erinevatele ideedele ja teinud koostööd erinevate naiste ja puuetega inimeste organisatsioonidega. Oleme väga tänulikud kõigile, kes on toetanud meie mittetulundusühingu tegevust ja leidnud meie ühingust endale koostöövalmidusega partneri.

Jätkuvat edukat koostööd soovides,

Mare Abner
EPNÜ juhatuse esinaine
tallinn@epnu.ee  
www.epnu.ee  

Kolm küsimust parlamendiliige Evangelina Tzampazile
Sotsiaalpoliitika – 07-12-2007 – 19:42

Kreeka parlamendiliige Evangelina Tzampazi
Hiljuti toimunud puuetega inimeste päev keskendus sel aastal küsimusele, kuidas oleks võimalik luua puuetega inimestele korralike töökohti. Kuna ühel kuuest ELi kodanikul on puue või pikaaegne terviseprobleem, siis see puudutab paljusid meist. EL kasutab puuetega inimestele kvaliteetse töö tagamisel poliitikate kaasamist erinevatesse valdkondadesse. Uurisime teema kohta kreeka saadik Evangelina Tzampazi (PSE) käest, kel ka endal on puue.

Puuetega inimeste poliitikate puhul kasutab EL poliitikate kaasamist erinevatesse valdkondadesse (mainstreaming). See tähendab seda, et puuetega inimeste vajadusi võetakse arvesse kõikide erinevate poliitikate koostamisel.

Praegune tööhõive strateegia kehtib 2007. aasta lõpuni. 11. detsembril võtab komisjon vastu nn Lissaboni paketi, mille hulgas on ka Euroopa tööhõive strateegia aastateks 2008-2011. Parlament annab oma hinnangu sellele järgmise aasta esimesel poolel.

Evangelina Tzampazi, kas poliitikate kaasamine kõikidesse teistesse valdkondadesse ka tõeliselt toimib?

Poliitikate kasutamine erinevates valdkondades on innovaatiline raamistik sotsiaalsete ja majanduslike muutuste jaoks. See lähenemine on näidanud kiiret ja tähendusrikast muutust suhteliselt lühikese aja jooksul. On hulk häid näiteid liikmesriikidest, eriti tööhõive vallas, mis tihtilugu on saanud toetust Euroopa Sotsiaalfondist või initsiatiivist EQUAL.

Missuguseid teisi meetmeid peale selle võiks kasutada?

Kui seda ei rahastata, siis jääb poliitikate kaasamine kõikidesse valdkondades lihtsalt soovunelmaks. Võrdsete võimaluste ja tööhõive võrdse ligipääsu raames pakub EL rahalist toetust läbi erinevate meetmete. Samuti on vaja teisi tegevusi nagu sotsiaalset dialoogi, Euroopa ja riiklikke õiguslike raamistike arengut, riikliku tööhõive suuremat koordineerimist ja poliitikate kaasamist. Kodanikud, kodanikuühiskond ja mittetulundusühingud peaksid probleemile tähelepanu tõmbama ja võtma aktiivse rolli lahenduste otsimiseks.

Kas teie meelest peaks poliitikate kaasamise strateegia puhul midagi muutma või oleme me õigel teel? Missuguseid muutusi te soovitate?

Kaasatus peaks olema kaasaaegne sotsiaalpoliitika, mis käib sotsiaalsete ja majanduslike muutustega kaasas. Kõikehõlmav ühiskond on investeering tulevikku ja aitab näha demograafilisi väljakutseid. Selles raamistikus võiksime me seada erilised puuetega inimeste tööhõivega seotud eesmärgid.

Viide: 20071130STO14195
http://www.europarl.europa.eu/news/public/story_page/047-14205-337-12-49-908-20071130STO14195-2007-03-12-2007/default_et.htm  

Lisateave :Evangelia Tzampazi
Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon  
Õigused, sõltumatus ja kaasatus puudega inimestele
Euroopa Tööhõive strateegia 2005-2008
Komisjon puudega inimeste probleemidest

Postimees kuulutas aasta inimeseks Marina Kaljuranna (esimese naisena, muide). Marina sai ka Eesti Naiste Koostööketi Teenäitaja aunimetuse.

Marina Kaljurand: hoolimata kõigest oli möödunud aasta ikkagi hea aasta
Igor Taro,
Postimees 03.01.2008

Suursaadik Marina Kaljurand kinnitas, et vaatamata ühele koledale nädalale aprillis-mais oli möödunud aasta hea aasta. Ja ka sellel nädalal oli häid külgi – Eesti arvamusi kuulati Moskvas rohkem kui tavaliselt.

Kõlab ehk pisut banaalselt, aga kas läinud aasta oli teie jaoks korda läinud?

Arvan, et oli hea aasta. Oli palju sündmusi, palju tööd, rohkelt positiivseid ja üldse igasugu emotsioone. Kokkuvõttes ütleks, et oli hea aasta.

Pronkskriisi on Postimehe lugejad pidanud internetiküsitluse järgi läinud aasta olulisemaks sündmuseks, kui palju see kriis teie hinnangus kajastus?

Keeruline on hakata nüüd plusse ja miinuseid panema ning arvestama hakata, et kuhupoole ta siis ikkagi kaldub – kas pluss- või miinuspoolele. See on ju aasta, kus toimusid riigikogu valimised, kus toimus laulupidu ja lõppude lõpuks oleme selle aasta sees kuulunud ka üheksa päeva Schengeni viisaruumi.

Nii et kui me paneme kõik plussid ja miinused kokku, siis hoolimata kõigest võin öelda, et see oli ikkagi tore aasta.

Oli see nüüd rohkem ametniku või inimese hinnang?

Ma tõesti arvan niimoodi. Oli küll üks kole nädal seal aprillis-mais. Jah, see oli tõesti šokk. See oli šokk Eesti ühiskonnale, ilmselt ka šokk meie sõpradele-partneritele, kes ei osanud sellist asja oodata. Aga ei saa ju seda üle võimendada.

Oli ka teisi asju, mis jäid võib-olla osaliselt selle pronksimäsu varju. See, et me oleme Schengeni ruumis, tähendab, et meil on puudu ainult euro kasutuselevõtmine ja me oleme Euroopa Liiduga täiesti integreerunud. Nii et isiklikult loen ma seda täiesti positiivseks.

Mitu korda teil sel aastal tekkis mõte, et tahaks kõik sinnapaika jätta ja Moskvast ära minna?

(Mõtleb viivu ja hingab sügavalt.) No kui päris ausalt, siis seda mõtet ei olegi tekkinud. Pigem oli vastupidi… Seal aprilli lõpus ja mai alguses – kui sa tunned, et saad olla kasulik ja saad teha head, siis sa teed seda.

Too oli hetk, kui meid Moskvas väga palju kuulati. Meil oli väga suur ligipääs meediale, mida Eesti-sugusel riigil tavaliselt ei ole. Saime teha selgitustööd natuke rohkem, kui oleksime saanud mõne teise teema puhul, mis ei oleks nii palju tähelepanu pälvinud.

Ja kui ma pärast seda oma korralisele puhkusele tulin, siis pigem oli selline tunne, et läheks tagasi ja töötaks edasi, ja siis on juba hea suvel puhata.

Selle puhkusega oli vist nii, et pidite seda aprillisündmuste tõttu hoopis edasi lükkama?

Pidin puhkuse tõesti edasi lükkama. Pole ju saladus, et

26. aprillil on mu tütre Kaisa sünnipäev, kes sai 20-aastaseks. Meil oli ammu kokku lepitud, et tähistame koos tema sünnipäeva. Nii et jah, ma oleks pidanud olema 26. aprillil juba Tallinnas puhkusel…

Nii et kogu see jama on ka teie tütre sünnipäeva untsu keeranud?

Jah, tütre 20. sünnipäev läks tõesti untsu. Ta oli küll koos oma sõpradega, aga sellist perekondlikku tähistamist õigel päeval ei tulnudki. Saime seda alles nädal hiljem teha.

Kuidas perekond üldse teie mäsu keskel olemist läbi elas? Mitu korda päevas olite telefoniühenduses?

Seda võib öelda, et helistasime niipalju kui võimalik. Nemad mulle vähem, sest nad said aru, et helistan ise, kui võimalik on. Muidugi nad olid mures, eriti 82-aastane ema, kes jälgis kogu aeg raadiot ja telekat. Eemalt vaadates tundus ju see kõik kindlasti mitu korda jubedam kui siis, kui oled ise selle asja sees.

(Suursaadiku telefonist kostab filmi «Võimatu missioon» teemamuusika.)

Ega pere ei kartnud hiljem teie juurde Moskvasse tulla, pärast nende metsikute telekaadrite nägemist?

Esimene kord pärast seda tulidki nad minu juurde jõuludeks. Ja mitte selle pärast, et oleks midagi kartnud või poleks tahtnud tulla. Meil oli lihtsalt sedasi plaanitud, kuna nii sobis kõige paremini – neil ju ka: kellel kool, kel ülikool ja kellel töö.

Kuidas need sündmused mõjutasid teie vaadet Moskvale, moskvalastele ja Venemaa inimestele üldiselt?

Need sündmused näitasid, et see, mida räägib ametlik Venemaa, ei ole alati see, mida mõtlevad vene inimesed. Olen just vaadanud ka neid turiste, kes tulevad aastavahetuse pühasid Eestisse pidama.

Ja nemad on ka intervjuudes rääkinud seda, et tegelikult nad ei vaatagi seda, mis seal ametlikul või poliitilisel tasandil toimub.

On oluline, et inimestevahelised suhted on säilinud – venelased käivad Eestis, eestlased külastavad Venemaad. Nad ei näe siin vaenulikkust.

Moskvas – kas tänaval, teatris või kontsertidel käies – on vene inimesed pigem ligi astunud. Keegi pole kunagi halvasti öelnud. Pigem on öeldud: oh, me tunneme teid ära, te olete Eesti saadik ja tahame öelda, et me ei kiida heaks seda, mis toimus aprillis…

Ei kiida heaks pronkssõduri äraviimist või seda, mis toimus Moskvas?

Ikka seda, mis toimus saatkonna ümber. Nad ütlesid, et inimesed peavad omavahel rääkima. Nad on Eestisse sümpaatiaga suhtunud ja suhtuvad sümpaatiaga ka edaspidi.

Varem inimesed ei tundnud mind linnas ära ja kui mõni tundiski, siis nad ei pidanud vajalikuks seda öelda. Mul on tunne, et tavalisele vene inimesele oli see liig, kui nad nägid, et nende linnas võivad 21. sajandil toimuda sellised ründed, mis ületavad kõik mõeldavad piirid.

Meile helistati väga palju, saadeti meile, saadeti tavalise postiga kirju. Ma julgen öelda, et sajad inimesed tegid seda. Need on need inimesed, kes ütlesid lõpuks välja: me oleme teie sõbrad. Kui kõike seda poleks juhtunud, siis tõenäoliselt poleks nad otseselt meile seda ütlema tulnud.

Kui palju te saadikuna üldse olete omal nahal tundnud asukohariigi suhtumist Eestisse? Meenutada või juunikuist Venemaa päeva vastuvõttu Kremlis, kus kogu diplomaatiline korpus oli tunnistajaks, kuidas välisminister Sergei Lavrov teid silmanähtavalt ärritunult ja kõrgetel toonidel kõnetas… Kuivõrd tihti niisugust teatritegemist Vene välisministeeriumi poolt ette tuleb?

Need suhted on erinevad. Kui ma töötan Vene välisministeeriumi ametnikega, siis need suhted on olnud ja on edaspidi töised. Selles mõttes aprillisündmused neid mõjutanud ei ole…

Keegi pole siis endisest rohkem mossitama hakanud?

Ei ole. Kui kohtume asevälisministri Titoviga, kes kureerib suhteid Eestiga, siis räägime pikalt ning julgen arvata, et järjest avameelsemalt. Muidugi oleme täiesti ausalt teineteisele tunnistanud, et meie suhted sügisel ei olnud enam sellised nagu enne aprilli. Tegelikult terve selle aasta teine pool läkski olukorra taastamise peale.

Nii et viimasel vastuvõtul Kremlis enne riigiduuma valimisi keegi enam häält ei tõstnud?

Diplomaatias ei ole kohta emotsioonidel. Mind on endiselt kutsutud kõikvõimalikele sündmustele, mis on mõeldud Moskvasse akrediteeritud välissaadikutele, nii et mingit vahetegemist selles suhtes pole.

Lavrov enam ei pahandanud?

Ei, surusime kätte ja vahetasime viisakusi, nii et kõik oli normaalne.

Milliseks te hindate üldse võimalusi, et Eesti-Vene suhted sellest poolsurnud seisust välja tuleks?

Minu arvates on meie kahepoolseid suhteid liialt üledramatiseeritud. Kui me võrdleme Eesti-Vene suhteid nende suhetega, mis on meil teiste naabritega, siis see seis ei rahulda meid.

Samas kui me vaatame Euroopa Liidu ja Vene suhted, siis see näitab, et mõnel liikmesriigil on suhted võib-olla veelgi halvemad. Mitmetel riikidel on valusaid küsimusi.

Muidugi ei saa rahul olla, et naaberriigid ei suhtle kõige kõrgemal tasandil, aga tuleme nõksu allapoole – ametkondade vahelised suhted on head. Inimestevahelised suhted on ju säilinud.

Eesti-Vene suhete osas pooltühja klaasi nägemine on tahtmatult alati ka Moskva saadikutele üle kandunud – mitmed teie eelkäijad on saanud kriitika osaliseks. Siin tuleb mängu see võimatu missiooni teema…

Kusjuures, ma pole seda meloodiat oma telefonile pannud. Sellest on jälle tehtud õudne müüt. Sain Tallinnast IT-osakonnast selle mobiili, kus see meloodia oli vaikimisi pandud. Ma ei hakanud seda lihtsalt ära muutma. Kogu lugu. Kujutate pilti, mis varjundi on see juba saanud!

Kindlasti pole Moskva Eesti saadikutele kerge koht, aga ma hindan seda väga, mida tegid mu eelkäijad. Nad olid kõik väga head diplomaadid ja väga professionaalsed.

Nad kõik töötasid täpselt nii palju, kui neis oludes töötada said.

Ja see pole ju ühtlasi ka kõige populaarsem koht?

Nüüd on Moskva populaarsus kõvasti tõusnud. Sel aastal on Moskva kohtadele igal juhul kandideeritud ka niimoodi, et on üle ühe avalduse kohale.

Jätame nüüd selle telefonihelina loo kõrvale, aga Moskvasse tulite ju oma vabast tahtest, kui sellele kohale valitud Matti Maasikas ootamatult kantsleriks sai?

Loomulikult oli see mu vaba valik. Niipea kui minister selle ettepaneku tegi ja andis mulle natuke mõtlemisaega, siis tegelikult seda polnudki vaja. Leidsin, et see töö on väga huvitav, ja kuna ma valdan vene keelt emakeelena, siis loomulikult oli see riik mulle väga huvitav.

Suvel saab teie kolmeaastane lähetus läbi. Kui oleks teie teha, kas teine ametiaeg tuleks kõne alla?

Kindlasti ma külastan seda linna vahel turistina ja lähen sinna mõnda teatrietendust vaatama. Iga linn, kus sa elanud või töötanud oled, jääb kindlasti sulle südamesoppi. Jah, mulle meeldib seal töötada, mulle meeldib seal elada.

Aga see, et pere on olnud Tallinnas, ei ole olnud kerge ei nendele ega mulle. Kuigi abikaasa Kalle on olnud väga tubli ja hoidnud tagalat, et ma võisin Moskvas töötada, ikkagi ei ole see olnud kerge.

Marina Kaljurand

• Sündinud 1962. aastal Tallinnas.

• Lõpetas 1986. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, 1992. aastal Eesti Diplomaatide Kooli ning 1995. aastal USAs Tuftsi Ülikooli rahvusvahelise õiguse ja diplomaatia magistrina.

• Alates 1991. aastast töötab välisministeeriumis, aastatel 1996–1999 oli ta Helsingi saatkonna nõunik ning 2002–2005 asekantsler juriidilistes ja konsulaarküsimustes. Aastatel 2004–2006 oli mitteresideeriv suursaadik Iisraelis.

• Alates 2005. aastast on suursaadik Vene Föderatsioonis.

• Ta on abielus ja tal on kaks last.

————————————————————————-

Arvamused

 
Urmas Paet, välisminister:

Lõpuks taandub ikka küsimus sellele, kuidas üks või teine inimene kriisisituatsioonis hakkama saab ja oma rolli välja kannab. Marina Kaljurand tegi seda aprillis-mais väga hästi.

Meie Moskva esindus oli ka füüsilise rünnaku all, inimestel ei lastud nädala jagu magada, sest akende all käis möll, kunagi ei võinud teada, millises aknas kivi maandub.

Muidugi võinuks juhtuda nii, et mõni nõrgema natuuriga inimene lasknuks ennast kodumaale ära kutsuda. See olnuks ka täiesti mõistetav. Me käsitlesime asja nii, et saatkonnaliikmete perekond tuuakse ära, samuti ka need, kes leiavad, et ei pea pingele vastu. Aga neid tulijaid ei olnud üldse.

Tiit Matsulevitš, suursaadik Moskvas aastatel 1999–2001:

Keskkond tuli tuttav ette. Nii teravaks muidugi olukord toona (Matsulevitši saadikuksoleku ajal – toim) ei läinud. Muidugi olid ründed, muidugi tehti pikette.

Mingid pätid loopisid süütepudeleid ja üritasid maja põlema panna, kuid see ei õnnestunud. Põhjuse leiavad nad ju alati, konkreetset põhjust enam ei mäleta.

Marina Kaljurand sai absoluutselt hästi olukorraga hakkama. Selles osas pole pikalt vaja jahuda.

Toomas Hendrik Ilves, president, enne pronksööd ajalehele The Moscow Times:

Alati kui loen teadmatusest tulenevatest rünnakutest Eesti vastu või näen pilte, kus marodöörid skandeerivad absurdsusi, trambivad meie sümbolitel või põletavad Eesti lippu meie saatkonna ees, mõtlen ma Marina Kaljuranna peale.

Just tema, minu riigi suursaadik Moskvas, puhtavereline venelane eesti nimega, peab rohkem kui keegi teine taluma selliseid Eesti-suunalisi kallaletunge ja solvanguid. Mitte keegi ei paljasta Eesti kohta levivat desinformatsiooni paremini kui tema /…/.

Ma olen sageli mõelnud, kuidas saab keegi, kes on Marinat kohanud, uskuda kogu seda jaburust, mida Eesti kohta on räägitud. On see vaid seetõttu, et ta on läbi abiellumise saanud eesti nime? Võib-olla.

Tere!

Head uut aastat!

Tänan teid heade soovide eest. Soovin EPNÜ-le palju kordaminekuid alanud aastal ja omalt poolt tahan ma teha kõik, et ka 2009 aasta alguses saaks rääkida mitmetest EPNÜ ja Sotsiaalministeeriumi edukatest projektidest, mis jäänud 2008 aastasse.

Parimate tervitustega

Maret Maripuu

Lugupeetud pr sotsiaalminister Maret Maripuu

Tänan Eesti Puuetega Naiste Ühingu nimel Eesti Sotsiaalministeeriumi kõigepealt toetava suhtumise eest meie ühingu tegemistesse.

Samuti tänan toetuse eest Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 raames läbi viidud EPNÜ projektile: „Võrdsed võimalused puudega naistele ja sooline võrdõiguslikkus“, mille raames trükiti ja levitatakse „Euroopa Puuetega Naiste Manifest“ ning viidi läbi kahepäevane koolitus puuetega naistele. Tagasiside koolitusele oli hea ja soovitati sarnaste koolitustega jätkata.

Läbi AEFi saime toetust võrdõiguslikkuse alasele projektile: „Täisväärtuslik pere- ja seksuaalelu puuetega meestele“, mille käigus püüdsime kaardistada puuetega meeste probleeme. Tõdesime, et projekt peaks jätkuma, kuna pool aastat pühendumist sellele projektile oli liiga lühike.

Lõppes Kunstiakadeemia projekt: „Käsitööga tööle“, kuhu oli kaasatud partnerina ka EPNÜ. Lõpptulemusena peaks 2008. aasta jaanuaris trükist välja tulema antud projekti kataloog.

Oleme tänulikud Eestimaa suurtele naisühendustele: Eesti Naiste Koostöökett ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, kellega püüab EPNÜ jätkuvalt koostööd teha.

Oleme olnud esindatud ja mõndagi õppinud Euroopa puuetega naiste võrgustike konverentsidel.

Leian, et see aasta oli Eesti Puuetega Naiste Ühingule väga edukas aasta. Loodan väga, et ka 2008. aasta saab EPNÜ-le olema edukas, sest sel aastal soovib EPNÜ väärikalt tähistada oma 10. aastapäeva.

Kogu Sotsiaalministeeriumi töötajatele head aastavahetust ja edukat koostööd uuel 2008. aastal ikka selleks, et puuetega inimeste elu muutuks paremaks, et me tunneksime võrdsetena teiste seas.

Lugupidamisega,

Mare Abner
EPNÜ juhatuse esinaine 

28.12.2007
Muudatused alates 1. jaanuarist 2008:

Vanemahüvitise maksmise perioodi pikendatakse 14. kuult 18. kuuni.
Uue seaduse järgi pikendatakse vanemahüvitise maksmist uutele taotlejatele ja neile vanematele, kellel vanemahüvitise saamise õigus kestab tuleva aasta 1. jaanuari seisuga. Last hooldavale vanemale hüvitatakse 2007. aastal 455 päeva jooksul 100% eelmise kalendriaasta keskmisest töötasust, seda pikendatakse 2008. aastal 575 päevani. Mittetöötava vanema puhul pikendatakse hüvitise maksmist 14 kuult 18 kuuni.

http://www.sm.ee/est/pages/index.html

Pikemalt saavad hüvitist ka need vanemad, kelle hüvitise saamise õigus lõpeb pärast 1. septembrit 2007. aastal. Neile vanematele lõpetatakse 2007. aastal hüvitise maksmine ja hakatakse seda uuesti maksma 1. jaanuarist 2008 varasemas suuruses. Vahepealse perioodi eest enne jaanuari 2008 vanemahüvitist tagantjärele ei maksta. Hüvitise saamiseks tuleb esitada uus taotlus.

Tõuseb isapuhkuse hüvitis.
Töötaval isal on õigus saada kümme tööpäeva isapuhkust, siis kui ema on rasedus- ja sünnituspuhkusel või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Puhkuse eest hakkavad isad saama oma keskmist palka, 2007. aastal makstakse neile täiendava lapsepuhkuse kasutamise eest 66 krooni päevas. Puhkuse eest makstakse isale tema keskmist palka, kuid mitte rohkem kui kolmekordset Eesti keskmist brutokuupalka.

Tõuseb eeskostel ja perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 1500 kroonilt 3000 kroonini. Eestkostel ja perekonnas hooldamisel olevatele lastele makstakse ka kõiki teisi
peretoetusi, millele lapsel või perel on õigus – lapsetoetust, lapsehooldustasu, koolitoetust, vanemahüvitist jms.

Tõusevad puuetega inimeste sotsiaaltoetused. Tööealistel inimestel tõusevad toetused keskmiselt 30%, lisaks viiakse sisse uus toetuse liik – töötamistoetus. Seda makstakse üle 16-aastasele töötavale puudega inimesele puudest tulenevate töötamisega seotud lisakulude osaliseks hüvitamiseks kuni 4000 krooni kolme aasta jooksul.

Riik hakkab seaduslikult elatist taotlevale vanemale maksma 90 päeva ulatuses elatisabi. Elatisabi on riigi poolt makstav lühiajaline toetus lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisabi makstakse vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist. Elatisabi ei maksta, kui vanem taotleb elatise suuruse muutmist.

Riik toetab elatise taotlejat elatisabiga 90 päeva ulatuses, päevamäär on 50 krooni. Elatisabi maksimaalne summa on 4500 krooni.

Arstide alampalk tõuseb võrreldes 2007. aastaga 20%.
Alates 1. jaanuarist 2008 on tervishoiuteenuste hindades ja riigieelarves arsti tunnipalga alammääraks planeeritud 112 krooni tunnis (arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 18 816 krooni).

Kollektiivlepingu kohaselt on alates 1. jaanuarist 2008 tunnipalga alamäär:
1) õed ja ämmaemandad 60 krooni tunnis (arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 10 080 krooni);
2) bioanalüütikud, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, radioloogiatehnikud 60 krooni tunnis (arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 10 080 krooni);
3) hooldusõed, hooldajad, põetajad, sanitarid 33 krooni tunnis.

(arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 5544 krooni).
Alates 1. jaanuarist 2008 on tervishoiuteenuste hindades ja riigieelarves arsti tunnipalga alammääraks planeeritud 112 krooni tunnis. Arsti arvestuslikuks kuu miinimumtasuks teeb see ilma lisatasudeta 18 816 krooni, arvestuslik keskmine palk on arstidel 24 500 krooni.

Jaanuarist jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades
Alates järgmise aasta 1. jaanuarist lisandub soodustuse protsendiga 50 soodusravimite loetellu neli, soodustuse protsendiga 75 üksteist ja soodustuse protsendiga 100 seitse ravimit. Piirhinnad muutuvad 13 ravimigrupis. Olulisemad muudatused on innovatiivse neeruvähi ravimi sorafeniibi (NEXAVAR) ja hulgiskleroosi ravimi glatirameeri (COPAXONE) kättesaadavuse võimaldamine patsientidele 100% soodustusega.

Muutub riiklik immuniseerimiskava. Olulised muudatused uues immuniseerimiskavas seisnevad kaasaegsemate vaktsiinide kasutusele võtmises. Samuti vaktsineeritakse täiskasvanud edaspidi vastavalt immuniseerimiskavale difteeria-teetanuse vastu. Igal täiskasvanul on õigus saada riigi kulul difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant korduvvaktsiini, samas ei ole paljud sellest võimalusest teadlikud.

Uues immuniseerimiskavas on suu kaudu manustatav ja nn „elusviirusi“ sisaldav poliomüeliidi vastane vaktsiin asendatud süstitava inaktiveeritud polioviirusi sisaldava vaktsiiniga. Samuti on uues immuniseerimiskavas täisrakulist läkaköha komponenti sisaldavad liitvaktsiinid asendatud atsellulaarset läkaköha komponenti sisaldavate vaktsiinidega.

1. jaanuarist muutub arstlike surmateatiste täitmise kord
2007. aasta detsembris kinnitati arstliku surmateatise vormid ning nende täitmise kord (sotsiaalministri 13. dets. 2007. määrus nr 83 „Arstliku surmateatise vorm ja täitmise kord”), mis on ka Surma põhjuste registri alusdokument.

Üks tähtsamaid muudatusi arstliku surmateatise täitmisel on see, et täidetud arstliku surmateatise teine osa antakse surnu omastele. See jääb neile ainsaks dokumendiks, kus on kirjas surma põhjus. Alates 1. jaanuarist 2008 ei kanta eetilistel põhjustel perekonnaseisuasutuse väljastatavale surmatunnistustele enam andmeid surma põhjuse kohta.
Tervise Arengu Instituudis asutatakse 1. jaanuarist Surma põhjuste register. Registri eesmärk on koguda ja töödelda andmeid, et töötada välja riiklik sotsiaalpoliitika, hinnata rahvastiku koostist ja terviseseisundit ning planeerida sotsiaal- ja tervisevaldkonna ennetustegevusi.

1. jaanuarist jõustuvad ”Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele”. Määrusega kehtestatakse nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, nende ruumidele, ohutusele, basseiniveele ning teenuse osutamisele. Nõuded on mõeldud nii avalik-õiguslikele kui ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele, sealhulgas koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele. Määrusega kehtestatud nõuded ei kehti supelrandade rajatistele ja atraktsioonidele. Supelrandade kohta kehtestatakse järgmisel aastal uued nõuded vastavalt EL direktiivile.

Muudatused 2008. aasta jooksul:

Avanevad Euroopa Liidu uue eelarveperioodi struktuurivahendid. Sotsiaalministeerium suunab struktuuritoetused Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) inimeste tööalase konkurentsivõime tõstmisse ja tööelu kvaliteedi parandamisse ning Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) haiglate ja riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimisse.
ESFi toel viiakse ellu riiklikke programme, mis laiendavad aktiivsete tööturumeetmete pakkumist (näiteks erialane täiendkoolitus ja ümberõpe, tööpraktika), tõhustavad ja muudavad kättesaadavamaks töölesaamist toetavaid hoolekandetegevusi (näiteks lastele, vanuritele ja puuetega inimeste hooldusele suunatud teenused), parandavad tööelu kvaliteeti (tööõigusele ja töökeskkonnale suunatud tegevused) ning soodustavad tervislikke valikuid ja eluviise. Samuti saavad mittetulundusühendused, äriühingud ja kohalikud omavalitsused alates 2008. aasta teisest poolest sarnaselt struktuurivahendite eelmise perioodiga esitada avatud taotlusvoorude kaudu ESF toetuse saamiseks projekte tööturuga seonduvates valdkondades.

Esimese ESFist rahastatava programmi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine” kinnitas sotsiaalminister juba 2007. aasta lõpus. Programmi hakkab ellu viima Tööturuamet. Programm võimaldab muuhulgas osutada kiiret abi koondatavatele ning reageerida suurkoondamistele, pakkuda karjäärinõustamist senisest laiemale sihtgrupile ehk vajadusel ka töötavatele inimestele või õppijatele, kes sooviksid kooli kõrvalt tööl käia. Muuhulgas jätkatakse aga ka näiteks ettevõtlustoetuse eraldamist töötutele, toetatakse keeleõpet ja erialakoolitust muukeelsetele töötutele.

Uuel eelarveperioodil korrastatakse jätkuvalt Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri. Järgnevatel aastatel on kavas ERFist toetada ka õendus- ja hooldusteenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri väljaarendamist.

1. aprillist 2008 jõustuvad riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis suurendavad pensioni baasosa osakaalu ja muudavad pensionide indekseerimise korda.

Kui praegu sõltub indeks 50% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise ja 50% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust, siis nüüd muudetakse iga-aastane pensionide indekseerimine rohkem sõltuvaks sotsiaalmaksu laekumisest. Edaspidi hakkab 80% indeksist sõltuma sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust ja vaid 20% tarbijahinnaindeksi kasvust. Teine suurem muudatus on see, et alates 2008. aastast korrutatakse indekseerimisel pensioni baasosa läbi suurema koefitsiendiga kui aastahinne. Pensioni baasosa suurendatakse indeksiga, mille kasvuosa on korrutatud lisaks läbi koefitsiendiga 1,1. Samal ajal suurendatakse aastahinnet indeksiga, mille kasvuosa on korrutatud läbi koefitsiendiga 0,9. Sellest tulenevalt suureneb edaspidi pensioni baasosa osakaal pensionivalemis.

1. septembrist viiakse ellu e-tervise projektid. Digilugu jõustub järk-järgult kuni aastani 2013.

1. oktoobrist hakatakse tööealistele puuetega inimestele toetust arvutama uutel alustel – lisakulude põhjal on suurem toetus nendel, kelle puue toob kaasa suuremaid kulutusi puudest tingitud takistuste ületamiseks.

1. septembrist muutuvad "Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolis ja koolieelses lasteasutuses". Koolis ja lasteaias pakutav toit peab olema mitmekesine, tasakaalustatud, tervislik, aga kindlasti ka maitsev. Toitumissoovitused on uuenenud ning nõuded on vaja kooskõlla viia kaasaegsete ja tervislike toitumis- ja toidusoovitustega, mille on koostanud Eesti Toitumisteaduste Selts ja Tervise Arengu Instituut.
Tervisliku toitumise põhimõtete järgimiseks on määrusega kehtestatud menüü koostamise nõuded. Koolis ja koolieelses lasteasutuses on kindlaks määratud erinevate vanusegruppide toiduenergia- ja toitainetevajadused, millest tuleb lähtuda ka toiduportsjonite jaotamisel.
Määrus ei reguleeri enam toidu ohutuse ja hügieeni küsimusi, sest neid reguleerivad toiduseadus ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsekohalduvad määrused (EÜ) nr 178/2002 ja 852/2004 jt.
Tervise Arengu Instituut koordineerib määruse elluviimiseks kavandatud tegevusi (koolitused, teabe- ja metoodiliste materjalide, näidismenüüde koostamine). Määruse nõuete alusel koostab Tervise Arengu Instituut näidismenüüd.

Jõulueelsel ajal 23. detsembril toimus Kuusalu Rahvamajas Eesti Puuetega Naiste Ühingu projekti : „Täisväärtuslik pere- ja seksuaalelu puuetega meestele” aastalõpuüritus. EPNÜ koostööpartneriks selles projektis oli Ida-Harjumaa Invaühing. Projekti toetas Avatud Eesti Fond.

Koosviibimisele tuldi Eestimaa erinevatest kohtadest nagu Tartu, Haapsalu, Tallinn ja Harju Maakond, kokku oli osavõtjaid ligi nelikümmend inimest nendest pooled meestsoost. Jõulueelset aega aitas meeleolukamaks muuta muusikakooli õpilased, kellele suur tänu selle eest.

Mõlemad ühingud tutvustasid oma ühingu tegemisi ja kuulati lektoreid: meestearst Olev Poolametsa, kes kõneles meeste seksuaaltervise probleemidest ja nõustamisest ning tegevusterapeut Ain Klaasseni, kes rääkis sisemistest eeldustest toimetulekuks.

Suurimaks kõneaineks oli puuetega meestele suunatud projekt, mida viis läbi Kairi Rohtmets ja teda assisteeris Eda Muru. Uurimistulemusi vaagis ka oma pilgu läbi psühholoog Marika Lahe. Tõdeti, et projekti on vaja kindlasti jätkata, kuna poole aasta jooksul koguda andmeid ja analüüsida vastuseid küsimustikule, see aeg jäi liiga lühikeseks, et teha lõplikke järeldusi.

Antud projekti raport saab olema ka EPNÜ kodulehel: www.epnu.ee  

Mare Abner

EPNÜ juhatuse esinaine

tallinn@epnu.ee

„Tea oma võimalusi“
24.01.2008, Endla 59, Tallinnas

KAVA

Kogunemine kell 9.30 – 10.00. Hommikukohv.

10.00 –10.10 Teabepäeva avamine – Liiklusohvrite Toetusfondi nõukogu esimees Robert Antropov

10.10 – 10.40 Millised asjaolud võivad viia liiklusõnnetuseni? – Maanteeameti liiklusohutusosakonna peaspetsialist Toomas Ernits.

10.40 – 11.00 Taastusravi olulisus kannatanute elukvaliteedi parandamiseks või säilitamiseks. Liikumisravi kui üks taastusravi liike –
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Taastusravi Keskuse liikumisravi spetsialist Eve Reheväli.

11.00 – 11.30 Taastusravi ja rehabilitatsiooniteenus ning nende taotlemise erinevused –
SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse sotsiaaltöötaja Marika Toompuu

11.30 – 11.45 Sotsiaaltöötaja roll kannatanu ja tema lähedaste abistamisel SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla näitel – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla sotsiaaltöötaja Merike Tennof

11.45 – 12.45 Psühholoogilise nõustamise olulisus kannatanu ja tema lähedaste vaimse
tasakaalu taastamisel – psühholoogiline nõustaja ja psühhoterapeut Külli Roosi

12.45 – 13.15 Lõuna

13.15 – 13.25 Liiklusõnnetus läbi kannatanu silmade – Kaire Kaljurand

13.25 – 13.45 Liiklusõnnetuse tagajärjel liikumispuude saanud inimese kohanemine uue elustiiliga –

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tiia Sihver.

13.45 – 14.45 Liiklusõnnetuses kannatanu õigused – vandeadvokaat Andres Aavik

14.45 – 15.45 Isikukahjude hüvitamine liikluskindlustuses – Eesti Liikluskindlustuse Fondi kindlustusdirektor Mait Mölder.

15.45 – 16.00 Kohvipaus

16.00 – 16.45 „Aasta Tegu Liikluses“ preemia üleandmine. Auhinnatseremoonia.

Registreerimine:

Reet Kukk
Liiklusohvrite Toetusfond
53954 694
reet.kukk@lotf.ee  

Tallinnal on hea koostöö puuetega inimeste esindusega

Tallinna abilinnapea Merike Martinson korraldas 12. detsembril kell 14 -16 KUMU- s aastalõpu vastuvõtu Tallinna invakomisjoni liikmetele.
“Tallinna invakomisjon on teinud sel aastal tublit tööd,” ütles abilinnapea Merike Martinson. “Linn on püüdnud igati arvestada komisjoni ettepanekuid ning koostöö puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega toimib hästi.”

Kord kvartalis toimuvatel komisjoni istungitel on arutatud e-teenuste kättesaadavust nägemispuuetega inimestele, ligipääsetavuse parandamist linnakeskkonnas ning sotsiaalkorterite kohandamist lisaks liikumispuuetele ka pimedate ja kurtide vajadustele.
Vastavalt ettepanekutele kutsuti kokku töögrupp parandamaks Tallinna kodulehekülge nägemispuuetega inimestele kättesaadavamaks ning alustati eluruumide kohandamise standardi koostamist.
Invakomisjoni ettepanekuid arvestades on Tallinna linn ühistranspordivahendite hankimisel lähtunud nii liikumispuuetega kui nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste vajadustest. Ostetud on vaid madalapõhjalisi ühissõidukeid ning neisse on paigaldatud teavitussüsteem nii tabloodel kui ka häälteatamine ühissõidukitepeatuste ja liinimarsruutide kohta.

Head sõbrad,
meile nii olulise Puutepunkti saade on lõpusirgel. Euroopa SF rahastus lõpeb kevadel ja tulevik, nagu öeldakse, on tume. Kusjuures alles nüüdseks on tegijate sõnul saade publiku taha tõmmanud, seda näitavad selgelt vaadatavuse kohta tehtud uuringud. Mille üle ei maksaks imestada, sest telepublik on konservatiivne ja öeldaksegi, et kolm aastat kulub enne, kui inimesed saadet vaatama harjuvad.

Saatetiim korraldab järgmise aasta algul vaatajakonverentsi, et koos arutada, kuidas edasi – kas on tegemist meile vajaliku saatega, mille rahastamist võiks nüüd juba meie telejuhtide poolt kavandada? Meie arvamus on saatejuhtidele oluline, et ettepanekutega edasi minna.

Saatejuhid lubasid teha meie arvamuse teadasaamiseks väikese küsitluslehe, mille siis teile kohe edasi saadan.
Aitame kaasa, et ainuke otseselt meid puudutav saade ekraanilt ei kaoks!
Tervitab Auli

Kutse

Kutsume Teie ühingu esindajaid osalema Puutepunkti 3.vaatajakonverentsil reedel, 4.jaanuaril
2008, algusega kell 15.00 Tallinna Puutega Inimeste Tegevuskeskuses aadressil Tallinn, Endla t 59.

Vaatajakonverentsil on kavas ragistada ajusid selliste küsimuste kallal nagu:

Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekt Puutepunkt lõpeb eeloleval kevadel. Mis saab edasi? Kas eraldi puuetega inimeste probleeme käsitlevat saadet on enam üldse vaja?
Millist sõnumit vajab ühiskond puuetega inimeste kohta kõige enam?
Kas meedia poolt (sh Puutepunkti poolt) maalitud pilt puuetega inimestest on adekvaatne?

Saatesari Puutepunkt
Haridusmeedia OÜ

Autor: Kadri Ibrus

Iga maavalitsus otsustab ise, kui palju ta pidamatusprobleemiga inimesi aitab.
Kuigi tänapäeva meditsiiniline ettekirjutus näeb pidamatusprobleemiga inimestele ette vähemalt kolme mähet päevas, tuleb Eestis enamasti läbi ajada üheainsaga.

Siiani on sotsiaalministri määrus öelnud, et pidamatusprobleemiga inimesi tuleb toetada 40 mähkme ostmisel kuus. Samas teeb iga maavalitsus ise lõpliku otsuse, kuidas ta puuetega inimeste abivahenditeks suunatud raha kulutab: raha eraldab riik kõigile puuetega ja eakate inimeste abivahenditele kokku. Nii mõnigi omavalitsus, näiteks Tartu ja Pärnu, on jõudnud järeldusele, et nemad toetavad oma elanikke vaid 20 mähkme ostmisel kuus, seega peaksid nende elanikud hakkama saama alla ühe mähkmega päevas.

Oht muudeks hädadeks

Kuigi sotsiaalministeerium soovib järgmisel aastal pidamatusprobleemiga inimesi rohkem toetada ning luua uue korra, mille järgi tuleb kompenseerida 90 mähkme ostmist kuus – ehk et inimene saaks päevas kasutada kolme mähet –, ei pruugi kõigis omavalitsustes see nii minna ka tuleval aastal. Sest kuigi järgmise aasta eelarvest on kavandatud tõsta mähkmete toetuseks minevat summat kaks korda võrreldes eelmise aastaga ehk 24 miljonile kroonile, saavad maavalitsused endiselt ise otsustada, kui palju nad pidamatusprobleemiga inimesi toetavad.

Paljudel omavalitsustel kulub see raha aga kallite abivahendite pikkade järjekordade leevendamiseks.

“Keskmiselt ajavad Eesti inimesed läbi 40–60 mähkmega kuus, rohkem ei suudeta endale lubada,” ütles pidamatustooteid vahendava MTÜ Inkotoa esindaja Pirjo Vaarmaa. See teeb 1,3 kuni kaks mähet päevas. Samas näevad meditsiinilised ettekirjutused ette, et limiidiks peaks olema vähemalt kolm mähet päevas, sest vastasel juhul võib inimene juurde saada mõne muu tervisehäda. Vaarmaa hinnangul on mähkmete kasutajaid Eestis kokku ligi 11 000. Tõsisemate pidamatusprobleemidega inimesi on sotsiaalministeeriumi andmetel umbes 6000–7000.

Vaarmaa sai oma kliente küsitledes teada, et lausa 17,5 protsenti neist, enamikus eakad inimesed, teevad suures kitsikuses endale ise mähkmeid koduste vahenditega. 40 protsendil on probleeme mähkmete eest tasumisega ka koos toetusega.

40 raske uriinipidamatuse toodet maksab riigidotatsiooniga ostes 221 krooni, täishinnaga 380 krooni. 60 tükki maksab täishinnaga 570 krooni ning 90 tükki täishinnaga 855 krooni. Kalliks teeb pidamatusprobleemiga inimestele täies mahus mähkmete väljaostmise see, et lisaks neile on vaja osta veel kreeme ja ravimeid, ülikallid on ka kõik muud abivahendid: saapad, tallad, kargud, ratastoolid jm.

Tallinnas toetus Tartust suurem

•• Näiteks Tallinna linn toetab puuetega ja eakaid inimesi 40 mähkme ostmisel kuus, kinnitas Kai Passer Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametist.

•• Samas on Tartu maavalitsus piiri tõmmanud 20 mähkmele kuus. “Meil on puuetega inimeste arv suurem ning raha ei jää lihtsalt rohkem üle,” selgitas Indrek Sooniste Tartu sotsiaalabi osakonnast. 20 mähkmega piirdub nüüd ka Pärnu maavalitsus.

•• Dotatsioonirahad olid MTÜ Inkotoa andmetel novembriks üldse juba otsas Viljandi-, Saare-, Võru-, Põlva-, Tartumaal, Tallinnas loodetakse raskema puudega inimesi toetada lisaeelarvest saadud rahaga. Kai Passer tõdes, et mähkmete toetuseks mõeldud raha on ka eelmistel aastatel saanud otsa juba sügisel.

•• “Järgmise aasta alguses võib saada 90 tükki kuus, aga siis on mõne kuu pärast näha, kuidas raha jätkub,” ennustas Passer. “Meil on ratastoolijärjekorrad üle aasta pikad, me peame neid leevendama,” selgitas ta.

Eesti Päevaleht: 14. detsember 2007

http://www.epl.ee/artikkel/411578