Jõulueelsel ajal 23. detsembril toimus Kuusalu Rahvamajas Eesti Puuetega Naiste Ühingu projekti : „Täisväärtuslik pere- ja seksuaalelu puuetega meestele” aastalõpuüritus. EPNÜ koostööpartneriks selles projektis oli Ida-Harjumaa Invaühing. Projekti toetas Avatud Eesti Fond.

Koosviibimisele tuldi Eestimaa erinevatest kohtadest nagu Tartu, Haapsalu, Tallinn ja Harju Maakond, kokku oli osavõtjaid ligi nelikümmend inimest nendest pooled meestsoost. Jõulueelset aega aitas meeleolukamaks muuta muusikakooli õpilased, kellele suur tänu selle eest.

Mõlemad ühingud tutvustasid oma ühingu tegemisi ja kuulati lektoreid: meestearst Olev Poolametsa, kes kõneles meeste seksuaaltervise probleemidest ja nõustamisest ning tegevusterapeut Ain Klaasseni, kes rääkis sisemistest eeldustest toimetulekuks.

Suurimaks kõneaineks oli puuetega meestele suunatud projekt, mida viis läbi Kairi Rohtmets ja teda assisteeris Eda Muru. Uurimistulemusi vaagis ka oma pilgu läbi psühholoog Marika Lahe. Tõdeti, et projekti on vaja kindlasti jätkata, kuna poole aasta jooksul koguda andmeid ja analüüsida vastuseid küsimustikule, see aeg jäi liiga lühikeseks, et teha lõplikke järeldusi.

Antud projekti raport saab olema ka EPNÜ kodulehel: www.epnu.ee  

Mare Abner

EPNÜ juhatuse esinaine

tallinn@epnu.ee

„Tea oma võimalusi“
24.01.2008, Endla 59, Tallinnas

KAVA

Kogunemine kell 9.30 – 10.00. Hommikukohv.

10.00 –10.10 Teabepäeva avamine – Liiklusohvrite Toetusfondi nõukogu esimees Robert Antropov

10.10 – 10.40 Millised asjaolud võivad viia liiklusõnnetuseni? – Maanteeameti liiklusohutusosakonna peaspetsialist Toomas Ernits.

10.40 – 11.00 Taastusravi olulisus kannatanute elukvaliteedi parandamiseks või säilitamiseks. Liikumisravi kui üks taastusravi liike –
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Taastusravi Keskuse liikumisravi spetsialist Eve Reheväli.

11.00 – 11.30 Taastusravi ja rehabilitatsiooniteenus ning nende taotlemise erinevused –
SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse sotsiaaltöötaja Marika Toompuu

11.30 – 11.45 Sotsiaaltöötaja roll kannatanu ja tema lähedaste abistamisel SA Põhja-Eesti
Regionaalhaigla näitel – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla sotsiaaltöötaja Merike Tennof

11.45 – 12.45 Psühholoogilise nõustamise olulisus kannatanu ja tema lähedaste vaimse
tasakaalu taastamisel – psühholoogiline nõustaja ja psühhoterapeut Külli Roosi

12.45 – 13.15 Lõuna

13.15 – 13.25 Liiklusõnnetus läbi kannatanu silmade – Kaire Kaljurand

13.25 – 13.45 Liiklusõnnetuse tagajärjel liikumispuude saanud inimese kohanemine uue elustiiliga –

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tiia Sihver.

13.45 – 14.45 Liiklusõnnetuses kannatanu õigused – vandeadvokaat Andres Aavik

14.45 – 15.45 Isikukahjude hüvitamine liikluskindlustuses – Eesti Liikluskindlustuse Fondi kindlustusdirektor Mait Mölder.

15.45 – 16.00 Kohvipaus

16.00 – 16.45 „Aasta Tegu Liikluses“ preemia üleandmine. Auhinnatseremoonia.

Registreerimine:

Reet Kukk
Liiklusohvrite Toetusfond
53954 694
reet.kukk@lotf.ee  

Tallinnal on hea koostöö puuetega inimeste esindusega

Tallinna abilinnapea Merike Martinson korraldas 12. detsembril kell 14 -16 KUMU- s aastalõpu vastuvõtu Tallinna invakomisjoni liikmetele.
“Tallinna invakomisjon on teinud sel aastal tublit tööd,” ütles abilinnapea Merike Martinson. “Linn on püüdnud igati arvestada komisjoni ettepanekuid ning koostöö puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega toimib hästi.”

Kord kvartalis toimuvatel komisjoni istungitel on arutatud e-teenuste kättesaadavust nägemispuuetega inimestele, ligipääsetavuse parandamist linnakeskkonnas ning sotsiaalkorterite kohandamist lisaks liikumispuuetele ka pimedate ja kurtide vajadustele.
Vastavalt ettepanekutele kutsuti kokku töögrupp parandamaks Tallinna kodulehekülge nägemispuuetega inimestele kättesaadavamaks ning alustati eluruumide kohandamise standardi koostamist.
Invakomisjoni ettepanekuid arvestades on Tallinna linn ühistranspordivahendite hankimisel lähtunud nii liikumispuuetega kui nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste vajadustest. Ostetud on vaid madalapõhjalisi ühissõidukeid ning neisse on paigaldatud teavitussüsteem nii tabloodel kui ka häälteatamine ühissõidukitepeatuste ja liinimarsruutide kohta.

Head sõbrad,
meile nii olulise Puutepunkti saade on lõpusirgel. Euroopa SF rahastus lõpeb kevadel ja tulevik, nagu öeldakse, on tume. Kusjuures alles nüüdseks on tegijate sõnul saade publiku taha tõmmanud, seda näitavad selgelt vaadatavuse kohta tehtud uuringud. Mille üle ei maksaks imestada, sest telepublik on konservatiivne ja öeldaksegi, et kolm aastat kulub enne, kui inimesed saadet vaatama harjuvad.

Saatetiim korraldab järgmise aasta algul vaatajakonverentsi, et koos arutada, kuidas edasi – kas on tegemist meile vajaliku saatega, mille rahastamist võiks nüüd juba meie telejuhtide poolt kavandada? Meie arvamus on saatejuhtidele oluline, et ettepanekutega edasi minna.

Saatejuhid lubasid teha meie arvamuse teadasaamiseks väikese küsitluslehe, mille siis teile kohe edasi saadan.
Aitame kaasa, et ainuke otseselt meid puudutav saade ekraanilt ei kaoks!
Tervitab Auli

Kutse

Kutsume Teie ühingu esindajaid osalema Puutepunkti 3.vaatajakonverentsil reedel, 4.jaanuaril
2008, algusega kell 15.00 Tallinna Puutega Inimeste Tegevuskeskuses aadressil Tallinn, Endla t 59.

Vaatajakonverentsil on kavas ragistada ajusid selliste küsimuste kallal nagu:

Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekt Puutepunkt lõpeb eeloleval kevadel. Mis saab edasi? Kas eraldi puuetega inimeste probleeme käsitlevat saadet on enam üldse vaja?
Millist sõnumit vajab ühiskond puuetega inimeste kohta kõige enam?
Kas meedia poolt (sh Puutepunkti poolt) maalitud pilt puuetega inimestest on adekvaatne?

Saatesari Puutepunkt
Haridusmeedia OÜ

Autor: Kadri Ibrus

Iga maavalitsus otsustab ise, kui palju ta pidamatusprobleemiga inimesi aitab.
Kuigi tänapäeva meditsiiniline ettekirjutus näeb pidamatusprobleemiga inimestele ette vähemalt kolme mähet päevas, tuleb Eestis enamasti läbi ajada üheainsaga.

Siiani on sotsiaalministri määrus öelnud, et pidamatusprobleemiga inimesi tuleb toetada 40 mähkme ostmisel kuus. Samas teeb iga maavalitsus ise lõpliku otsuse, kuidas ta puuetega inimeste abivahenditeks suunatud raha kulutab: raha eraldab riik kõigile puuetega ja eakate inimeste abivahenditele kokku. Nii mõnigi omavalitsus, näiteks Tartu ja Pärnu, on jõudnud järeldusele, et nemad toetavad oma elanikke vaid 20 mähkme ostmisel kuus, seega peaksid nende elanikud hakkama saama alla ühe mähkmega päevas.

Oht muudeks hädadeks

Kuigi sotsiaalministeerium soovib järgmisel aastal pidamatusprobleemiga inimesi rohkem toetada ning luua uue korra, mille järgi tuleb kompenseerida 90 mähkme ostmist kuus – ehk et inimene saaks päevas kasutada kolme mähet –, ei pruugi kõigis omavalitsustes see nii minna ka tuleval aastal. Sest kuigi järgmise aasta eelarvest on kavandatud tõsta mähkmete toetuseks minevat summat kaks korda võrreldes eelmise aastaga ehk 24 miljonile kroonile, saavad maavalitsused endiselt ise otsustada, kui palju nad pidamatusprobleemiga inimesi toetavad.

Paljudel omavalitsustel kulub see raha aga kallite abivahendite pikkade järjekordade leevendamiseks.

“Keskmiselt ajavad Eesti inimesed läbi 40–60 mähkmega kuus, rohkem ei suudeta endale lubada,” ütles pidamatustooteid vahendava MTÜ Inkotoa esindaja Pirjo Vaarmaa. See teeb 1,3 kuni kaks mähet päevas. Samas näevad meditsiinilised ettekirjutused ette, et limiidiks peaks olema vähemalt kolm mähet päevas, sest vastasel juhul võib inimene juurde saada mõne muu tervisehäda. Vaarmaa hinnangul on mähkmete kasutajaid Eestis kokku ligi 11 000. Tõsisemate pidamatusprobleemidega inimesi on sotsiaalministeeriumi andmetel umbes 6000–7000.

Vaarmaa sai oma kliente küsitledes teada, et lausa 17,5 protsenti neist, enamikus eakad inimesed, teevad suures kitsikuses endale ise mähkmeid koduste vahenditega. 40 protsendil on probleeme mähkmete eest tasumisega ka koos toetusega.

40 raske uriinipidamatuse toodet maksab riigidotatsiooniga ostes 221 krooni, täishinnaga 380 krooni. 60 tükki maksab täishinnaga 570 krooni ning 90 tükki täishinnaga 855 krooni. Kalliks teeb pidamatusprobleemiga inimestele täies mahus mähkmete väljaostmise see, et lisaks neile on vaja osta veel kreeme ja ravimeid, ülikallid on ka kõik muud abivahendid: saapad, tallad, kargud, ratastoolid jm.

Tallinnas toetus Tartust suurem

•• Näiteks Tallinna linn toetab puuetega ja eakaid inimesi 40 mähkme ostmisel kuus, kinnitas Kai Passer Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametist.

•• Samas on Tartu maavalitsus piiri tõmmanud 20 mähkmele kuus. “Meil on puuetega inimeste arv suurem ning raha ei jää lihtsalt rohkem üle,” selgitas Indrek Sooniste Tartu sotsiaalabi osakonnast. 20 mähkmega piirdub nüüd ka Pärnu maavalitsus.

•• Dotatsioonirahad olid MTÜ Inkotoa andmetel novembriks üldse juba otsas Viljandi-, Saare-, Võru-, Põlva-, Tartumaal, Tallinnas loodetakse raskema puudega inimesi toetada lisaeelarvest saadud rahaga. Kai Passer tõdes, et mähkmete toetuseks mõeldud raha on ka eelmistel aastatel saanud otsa juba sügisel.

•• “Järgmise aasta alguses võib saada 90 tükki kuus, aga siis on mõne kuu pärast näha, kuidas raha jätkub,” ennustas Passer. “Meil on ratastoolijärjekorrad üle aasta pikad, me peame neid leevendama,” selgitas ta.

Eesti Päevaleht: 14. detsember 2007

http://www.epl.ee/artikkel/411578  

Heategevuse haldja okastega elu | 12.12.2007

Aive Antsov, vabakutseline ajakirjanik

Kas tead, et Eestis on registreeritud rohkem kui 45 tuhat liikumispuudega inimest, kellest 1262 on kuni 15-aastased lapsed? Kas tead, et ajutraumaga noori satub haiglasse aastas keskmisel 1800? Eesti heategevuse haldjas Elle Kull muutub nendest arvudest rääkides hellaks kui okasteta lill. Ta tahaks tuua Järve haiglasse imemasina Locomat. Kuid puudub raha.

http://www.rmp.ee/intervjuu/6574  

Elle on naine, kes oma olekuga mõjub haldjalikult. Kevadest asus ta juhtima Urmas Sõõrumaa loodud SA Dharma Heategevuskeskust. "Keskus võiks kokku viia abiandjad ja -vajad," räägib daam, kes paralleelselt on Unicefi Eesti esinduse president. Heategevusega igapäevaselt kokku puutudes on ta heategevusega kui üheks sulanud.

Intervjuule eelneval päeval sai Elle teada uudise, et ETV heategevussaade Jõulutunnel 2007 lükkas nende taotluse tagasi. Elle tundeid hoomates oli tajuda, et ettevõtmine, mille nimel ta viimased kuud elanud, oli ühtäkki kasutuks muutunud.

Siinkohal väljavõte ETV heategevussaatele Jõulutunnel 2007 esitatud taotlusest, mille Elle saatis teele südamelootusega leida raha aparaadi jaoks, mis aitaks liikuma puudega lapsi ja täiskasvanuid.

"Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus soovib soetada viimasel ajal maailmas suurt huvi pakkunud ja Euroopa Liidu riikides juba mõnda aega kasutusel olnud, tunnustatud Shveitsi firma Hocoma toodetavat uut füüsikalise ravi ja rehabilitatsiooni seadeldist Locomat, mis on uus sõna puuetega inimeste ravis. Locomati abil saab paraneda ajuhalvatusega sündinud laste liikumisvõime. Locomat on abivahend liiklusavariides, vettehüppel või muudes õnnetustest pea- või seljaajukahjustusi saanud laste, noorte ning täiskasvanute taastusravis. Eestis ja Baltikumis antud ajahetkel taoline ravivõimalus puudub, kuigi oleme ajutraumade osas Euroopas, kahjuks, esirinnas. Just vigastuste ja traumade läbi liikumisvõime kaotanud inimeste võimalik taastumine Locomati abil on suurima tõenäosusega, sest neil inimestel on keha mälus säilinud hiljutine liikumisfunktsioon."

Mis taotlusest sai?

"Olen seda aparaati näinud ja olen veendunud, et vähemalt pilootprojektina oleks Eestis see väga vajalik," tõdeb Elle, kelle sõnul on Locomati ravi äärmiselt tõhus. "Sellega on autoavariides täielikult lamajaks jäänud noored mehed hakanud juba kolme kuu pärast abitugede najal kõndima. Eestis võiks olla vähemalt üks Locomat, et seda kasvõi testida."

Õnnetustes pea- või seljaaju kahjustusi saanud lapsed, kes ei saa liikuda, jäetakse reeglina koduõppele, mis tähendab sisuliselt puudulikku kooliharidust ja ka seda, et nad hilisemaski elus ei leia endale ka mingit tööd. Need noored inimesed jäävadki Elle sõnul lootusetutena oma toanurka konutama.

"Ajutrauma saab meil igal aastal 300-500 last, seljaajutrauma esinemissagedus on aga 50 uut juhtu aastas Võib siis oletada, kui palju selliseid noori meil Eestis on!"

Kui nüüd Locomat saaks kedagigi aidata, saaks aidata Elle sõnul pisisammude haaval inimesi, kes muidu kõige lihtsamatest liigutustest vaid unistavad.

"Olin alguses ETV otsust kuuldes väga kurb. Kuid olen end kogunud ja usun, et kui vaja, aparaat jõuab Eestisse. Aitaks juba kuuest inimesest, kes toetaksid poole miljoniga."

Ellega rääkides mõistsin ühtäkki kui selgest taevast, et see, mida me räägime oma Maarjamaast, ja see olukord, mis siin tegelikult valitseb, on kui kaks äärmust. Anname prominentidele aumärke, kulutame üüratuid summasid mõttetutele kampaaniamärkidele, vastuvõttudele ja ilutulestike korraldamisele. Uhame miljonid kroonid "kanalisatsiooni" valimiskampaaniate ja tänavakujude nimel.

Inimeste meeli ummistatavad klantsreklaamid võimalustega karjääri teha, rikkaks saada. Edukas olemine tähendab olla see, kes oskab teistest ette trügida. Ja samas hingavad meie kõrval abivajajad. Nõrgemad. Inimesed, kes ei saa iial kõndida, kes puude tõttu ei pääse õuegi, kuid kes sellest unistavad.

Abivajajad Eestis ei julge abi küsida, kui abi seisab suuresti raha taga, teab Elle.

Laste naeratused jõulude ajal

Elle räägib, et on näinud õnnelikke Eestimaa paljulapselisi peresid, kes rõõmustavad südamest ka paari tuhande krooni üle. Eestimaa vaesematele peredele on nelja aastaga miljoni krooni jagu toetust kinkinud Kanada väliseestlased. Ettevõtmine on Suurperede Abistamise Seltsi kaudu, raha on jagatud enne jõule, ka kooliaasta algusel ja lõpetamisel.

Elle teab, et Eestimaal on tuhandeid peresid, kus vanematel ei ole niigi palju raha, et lastele normaalset toitu lubada, rääkimata jõulukinkidest, ka kõige lihtsamatest.

Eestimaa heategevad MTÜ-d ei suuda aidata kõiki abivajajaid, teha omalt poolt ära riigi tegemata tööd. Kuid raha meie riigis ju ometi liigub, ja mitte vähe! Vaadelge kasvõi seda, kui kiiresti kerkivad hiiglaslikud kaubanduskeskused. Sest need toovad kasumit. Aga mis kasumit annab heategevus?
Unicefi Eesti esindus on püsinud juba aastaid tänu koolilaste postkaardimüügile, millest kogutud raha eest on makstud esinduse üüri- ja elektriarveid ning väheste töötajate tagasihoidlikud palgad. Eesti riik on liitunud Lapse Õiguste Konventsiooniga, olles ÜRO Lastefondi üks paljudest täieõiguslikest liikmetest. Viimasega on riik võtnud endale rahvusvahelised kohustused, kuid toetust oma kohalikule esindusele on Eesti riik Unicefi siinse esinduse enam kui 15 aasta jooksul maksnud riigieelarvest vaid ühel korral! Ja sedagi tänu ajakirjanduse sekkumisele.

2008. aastaks ei leitud äsja valitsuses vastu võetud enam kui 96 miljardilisest riigieelarvest Unicefi esindusele sentigi, kurvastab Elle. Ei leitud isegi mitte paarisada tuhandet krooni, mida sotsiaalministrilt küsisime, et säiliks vähemalt aasta eest nii raskelt kätte võideldud eelarverida." Vastus oli "ei"esindusele, mille tegevuse eesmärk on kaitsta ja aidata Eestimaa lapsi.

Hoolimise tähendus

"Igaüks, kes aitab ja hoolib ja toetab, oma südant raashaaval laiali poetab, need killud ei kulu, ei kao jäljetult ära – andmise rõõmust sünnib andja sees sära, selle valgel saab kasvada hingerikkus, mille tulem on lihtne inimlikkus." Need Virve Osila luulesõnad on keegi kirjutanud tänukirjale Dharma kontori seinal.

Elle unistab oma heategevusfondist. Sest ta tunnistab siiralt, ta pelgab, et Eesti ärimaastiku võimuvõitlus ja ärimeeste tagamaad võivad osutuda takistuseks keskuse praegusele tegevusele. "Samas on rõõmustav, et suur osa meie mõistes rikkaid ja edukaid inimesi on valmis tegema head. Väga paljud tegutsevad heategevuse vallas juba aastaid. Mõni ennast reklaamides, aga paljud teevad seda vaikselt ja kärata."

Teise heategevusprojektina tahaks tegus daam käivitada perekaardisüsteemi ehk pakkuda koostöös mõne suurema pangaga pangakaarte, millega maksmisel oleks lastega peredel automaatne soodustus toidu- ja koolitarvete ostmisel, aga miks mitte – ka elektriarvete tasumisel.

"Kogu projekt on läbirääkimiste küsimus. Kuid kõige keerulisem on Eesti firmamaastikul läbirääkimiste pakkumine idee tasandil. Olen ühendust võtnud toidukettidega, ja nende seas on olnud neid, kes on öelnud – teeme ära, aga ainult siis, kui soodustus kehtib ainult meie toiduketis."

Selline suhtumine tuleb soovist osta heateoga oma ettevõttele positiivne maine. Elle arvab, et suhtumist, mis on sidunud omavahel heategevuse ja reklaami, peab muutma
"On firmasid, kellelt olen küsinud heategevusprojekti toetamist, ja kelle suhtekorraldusjuht ütleb mulle otse välja, et kui teete meile selles osas head reklaami, toetame poolega vajaliku summast, kui kesise, saate veerandi. See on heategevusega manipuleerimine, turukaubitseja mõttelaad. On neid, kes soovivad enda mainet läbi heategevuse rehabiliteerida."

Unicefi Eesti esinduse presidendina on Elle näinud, kui palju arengut võib pakkuda pisemgi realiseerunud heategevuslik samm. Hetkel saavad Eestis tasuta koolitoitu põhikoolilapsed. Toit on küll tagasihoidlik, kuid ta on olemas. See on lõpptulemus mitmete valitsuste, organisatsioonide ja poliitikute ühistööst, kuid idee algatas omal ajal Unicefi Eesti esindus, kui ühes pealinna koolis kukkus kokku suur spordipoiss. Näljast.

Teine toimiv heategevusprojekt, millele Elle on oma õla alla pannud, on liikumispuuetega koolilaste arvutiprojekt, mis annab noortele, kes oma eripärade tõttu üldse kirjutada ei suuda, vähemalt võimaluse interneti teel suhelda ja arvutiga koolitöid teha, et haridust omandada.

Küsisin Ellelt, mida ta teeks, kui ühtäkki saatus kingiks talle 50 miljonit. "Ostaksin kohe Eestisse Locomat’i," oli tema esimene vastus. "Vähemalt viis sellist aparaati võiks Eestis olla. Lisaks aitaksin oma lastel luua oma kodud, sest kodu on väga oluline. Aga meie riigis on elujärg veel selline, et kodu soetades saab inimene kaasa tohutu laenuvõla, mis on üüratu koorem ja mida vähemalt pool elu kaasas kannad."

Info neile, kel on soov toetada Locomati ostmist.
SA Dharma kuulub tulumaksusoodustustega MTÜ-de ja SA-te nimekirja.
Locomati ostuks Adeli OÜ Rehabilitatsioonikeskusele on SA Dharma avanud Hansapangas eraldi arveldusarve nr. 22 103 77 631 28.

Rohkem infot Locomati kohta võib küsida Elle Kullilt. E-mail: elle@dharma.ee  
Telefon: 555 90 652

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) ja Avatud Eesti Fond (AEF) leiavad, et Reformi- ja Keskerakonna plaan Allar Jõksi väljavahetamiseks on põhjendamatu ning ohtlik.

EMSLi nõukogu liikme ja AEFi juhataja Mall Hellami sõnul ei tohigi õiguskantsler olla poliitiliselt mugav isik: „Õiguskantsleri ülesandeks on juhtida tähelepanu puudustele demokraatia toimimisel Eestis ning selleks peab tal olema julgust kritiseerida ka kõige kõrgemal kohal olevaid poliitikuid ning ametnikke.”

"Kui Allar Jõks on julgenud ühiskonna avatuse eest seistes põhjustada poliitilistele ringkondadele ebamugavaid olukordi, on ta teinud oma tööd hästi ja seetõttu oleks tema väljavahetamine arusaamatu ning väga ähvardav sõnum poliitikutelt rahvale," lausus Hellam. „Sellele ametikohale on häid kandidaate ja me pole ühegi isiku vastu, aga ühiskonda ei tee tervemaks õiguse ja õigluse politiseerimine, vaid rahva usaldus, mis on õiguskantsleri institutsiooni vastu olnud Eestis alati üks suuremaid.” Tänavu pälvis Allar Jõks läbipaistva valitsemise põhimõtete ja ausa mängu reeglite eest seismisega ka AEFi koosmeele preemia.

Avatud Eesti Fondi nõukogu liikme Ilmar Raagi sõnul kõlab väide, et Jõks on liiga palju poliitikasse sekkunud, peaaegu samamoodi nagu Prantsusmaa ekspresidendi Jacques Chiraci küüniline arvamus ida-eurooplastest, et "te lasksite käest võimaluse vaikida." „Kui õiguskantsleri ees seisavad küsimused, mis on ühteaegu juriidilised ja teisalt poliitilised, siis ei ole võimalik võtta seisukohta, mis välistaks poliitika,” lisas Raag.

EMSL ja AEF kutsuvad parlamendiliikmeid üles austama Eesti demokraatiat ning seda kujundavaid julgeid inimesi ja mitte politiseerima õiguskantsleri institutsiooni.

Lisainfo:
Mall Hellam

501 8727

mall@oef.org.ee

Alari Rammo
kodanikuühiskonna arendus

EMSL | 630 9630 | 505 0052
alari@ngo.ee | | www.ngo.ee  

Eesti Puuetega Naiste Ühing kutsub Sind osalema projekti “Täisväärtuslik pere- ja seksuaalelu puuetega meestele” aastalõpu koosviibimisel

23. detsembril 2007 algusega kell 12:00 Kuusalu Rahvamajas (~40 km Tallinnast. Täpne aadress: Keskväljak 10, Kuusalu alevik, Harjumaa).

Päevakava

12:00 – 12:15 Registreerimine
12:15 – 12.30 Avasõnad. Projektijuht Kairi Rohtmets
12.30 – 12:45 EPNÜ 2007. aasta projektidest ja edasistest plaanidest. EPNÜ juhatuse esinaine Mare Abner
12:45 – 13:00 Ida-Harjumaa Invaühingu tegevuse tutvustus. Juhatuse liige Tiina Tursman
13:00 – 14:00 Kohvipaus + muusikaline vahepala
14:00 – 14:30 Meesteprojekti kokkuvõtlik ülevaade. Projektimeeskond
14:30 – 15:00 Uurimistulemused psühholoogi pilgu läbi. Lektor, psühholoog Marika Lahe
15:00 – 15:45 Meeste seksuaaltervise probleemid ja nõustamine. Lektor, seksuaalnõustaja Kärt Maanas
15:45 – 16.30 Sisemised eeldused toimetulekuks. Lektor, tegevusterapeut Ain Klaassen
16:30 – 17:00 Päeva kokkuvõte

Tulijate sõidukulud hüvitatakse esitatud arvete ja tšekkide alusel.

Kõigil tulijatel palume end eelregistreerida kuni 16. detsembrini telefonidel: 5221230 Kairi Rohtmets ja 56453468 Mare Abner või meiliaadressidel kairi.rohtmets@gmail.com  ja tallinn@epnu.ee . Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda samadel kontaktandmetel.

Lõppema hakkab aasta 2007 ja aeg on välja kuulutada selle aasta otsing kodanikule, kes väärib selle aasta Teenäitaja nimetust. Palun kõigil EPNÜ liikmetel esitada oma kandidaat, et saaksin esitada need Koostööketile.
Siinkohal ka tingimused, millele peab vastama kandidaat.

Teenäitaja

Eesti Naiste Koostöökett on asutanud aunimetuse Teenäitaja, mille eesmärgiks on

 
• väärtustada eetikat
• parandada poliitilist kliimat
• mõjutada suhtlemis- ja poliitilist kultuuri
• kaitsta isiku õigusi ja –vabadusi
• viia ellu meeste ja naiste võrdõiguslikkust

Kanditaadite nimed palun esitage e-posti aadressile: tallinn@epnu.ee . Esitamise tähtaeg on

1. detsember.

Head mõtlemist!

 
Mare Abner

GSM: 564 53468

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Lugupeetud koostööpartner

Euroopa Komisjon algatas sel aastal Euroopa sotsiaalse tegelikkuse hindamise, mille eesmärgiks on edendada ulatuslikku ja avatud debatti sotsiaalsete probleemide üle tänases Euroopas. Komisjon on võtnud siinkohal ärakuulaja rolli, mitte ei paku poliitikavalikuid.

Sotsiaalministeerium ja Euroopa Komisjoni esindus kutsuvad Teid osalema 27. novembril kell 9.30 – 12.30 toimuval arutelul Eesti sotsiaalse tegelikkuse üle ja sellele järgneval lõunal.

Toimumiskoht: Euroopa Liidu Infokeskus, Rävala 4 (sissepääs Laikmaa tn.-lt)

Soovime arutada kodanikuühiskonna esindajatega, millised on Eesti ja eestlaste sotsiaalsed probleemid ning kas ja kuidas Euroopa Liit lahenduste leidmisel appi saab tulla. Teema on lai, seetõttu oleme otsustanud arutelu lähtekohaks võtta demograafilised arengud, mis seavad objektiivsed piirid paljudele tegevustele ning nõuavad uut moodi lähenemist.

Euroopa tasandil on arutelu üheks aluseks on Euroopa Komisjoni poliitikanõustajate büroo (BEPA) aruanne "Euroopa sotsiaalne tegelikkus", mida kohtumisel tutvustatakse.

Selleks et paremini Eesti olukorda mõtestada tutvustab prof. Kalev Katus Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudis valminud pere- ja sündimusuuringut.

Arutelu käigus peatume järgmistel küsimustel: kuidas kiiresti muutuv ja vananev ühiskond mõjutab inimeste tervist ning rahulolu oma eluga; mida saaks teha ühiskonna sidususe ja inimeste heaolu parandamiseks ning millised võimalusi pakuvad selleks pere-, töö- ja eraelu ühitamine, sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine, vaesuse ja kihistumise vähendamine ning erinevad võimalused immigrantkogukonna lõimimiseks.

Arutelu juhatab ettevõtluskonsultant ja Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees hr. Raivo Vare, kodanikuühiskonna nimel saab sõna Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor hr. Erik Terk. Ümarlauavestlusest tehtav kokkuvõte esitatakse aasta lõpuks Euroopa Komisjonile.

Lisainfo saamiseks, BEPA aruande lugemiseks ja avaliku arutelu jälgimiseks külastage veebilehte: http://ec.europa.eu/citizens_agenda/social_reality_stocktaking/index_et.htm  

Oma osalemisest arutelul palume teavitada Euroopa Komisjoni esindust hiljemalt 19. novembriks 2007 e-postiaadressil: kadri.kull@ec.europa.eu . Lisainfo: Triin Uusberg (Sotsiaalministeerium, tel. 626 9242) või Kertu Kaera (Euroopa Komisjoni esindus, tel. 626 4436).

Lugupidamisega,

Maret MARIPUU Toivo KLAAR

Sotsiaalminister Euroopa Komisjoni esinduse juht

_____________________________

Triin Uusberg

Eurokoordinatsiooni juht

Eurokoordinatsiooni ja välissuhete osakond

Sotsiaalministeerium

Tel: +372 6269 242

Fax: +372 6992 209