Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 lõpukonverents toimub
30. november 2007 Tallinna Ülikooli konverentsikeskus (Uus-Sadama 5)

Foorumil püüame vastuseid leida kolmele teemaderingile:

1. Mida tähendab inimese õigus võrdsele kohtlemisele ning diskrimineerimise keeld? Mõisteid kasutatakse tavasuhtluses ja
ka meedias mitmeti. Tihtipeale ei seostata seda igapäevaelu olukordadega tööl, koolis või tänaval, vaid samastatakse ebavõrdsusega ühiskonnas laiemalt. Võrdse kohtlemise põhimõttest ja selle rakendamisest nii Eestis kui Euroopas räägivad konverentsil Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste ja soolise võrdõiguslikkuse volinik Eestis Margit Sarv.

2. Ebavõrdne kohtlemine ei ole ainult ühe väikese rühma inimeste probleem, vaid puudutab ka neid ümbritsevaid inimesi ning ühiskonda laiemalt. Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja Kommunikatsiooni Instituudi juhataja Dr. Halliki-Harro Loit ja meediauuringute teadur Dr. Valeria Jakobson uurivad läbi juhtumianalüüsi, kuidas ajakirjanduses tekib diskursus ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest.

3. Aasta jooksul on läbi viidud mitmeid uuringud. Valmimas on vastavateemaline elanikkonna uuring, mille raames
loodame saada paremat ülevaadet inimeste kogemustest seoses diskrimineerimisega/ ebavõrdse kohtlemisega. Lisaks on
valmimas kvalitatiivne uuring seksuaalvähemuste diskrimineerimisest ning Euroopa aasta raames on toetatud kolme väiksemat uurimisgranti. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsiosakonna juhataja asetäitja Piia Tammpuu vaatab lähemalt andmete kogumise erinevaid aspekte ebavõrdse kohtlemise käsitlemisel ning vajadust poliitikate
kujundamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks.

Konverentsil toimub sünkroontõlge inglise ja vene keelde.

 Päevakava

9.30 – 10.00 Registreerimine ja hommikukohv

10.00 -10.10 Tervitussõnad
Maret Maripuu, sotsiaalminister
Toivo Klaar, Euroopa Komisjoni Esinduse juht Eestis

10.10 -10.30 Euroopa võrdsete võimaluste aasta tegevustest Eestis
Kokkuvõtted ja edasised väljakutsed
Kadi Viik, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja

10.30 -11.00 Õigus võrdsele kohtlemisele, selle tagamise põhimõtted õigusriigis
Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika
Rait Maruste, kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus

11.00 -11.30 Võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine Eestis
Margit Sarv, Soolise võrdõiguslikkuse volinik Eestis

11.30 – 11.40 Küsimused ja vastused

11.40 – 12.00 Kohvipaus

12.00 – 12.40 Kuidas ajakirjandus konstrueerib võrdsust ja ebavõrdsust?
Dr. Halliki-Harro Loit, Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja Kommunikatsiooni Instituudi juhataja
Dr. Valeria Jakobson, Tartu Ülikooli meediauuringute teadur

12.40-13.10 Vajalikud uurimisperspektiivid
Piia Tammpuu, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsiosakonna juhataja

13.10 -14.10 Lõuna

14.10 -15.30 Paneeldiskussioon

Päeva moderaator on Liisa Past Eesti Päevalehest

Konverentsil osalemiseks palume end kindlasti registreerida meiliaadressile: Heili.Joe@sm.ee

või telefoni teel 6269261  28. novembriks.

ENÜ Sihtasutus 28.08.2007 enu@enu.ee
10.2007 nr 1.2 -3/708

Vastuskiri Eesti Naisteühenduste Ümarlaua pöördumisele puuetega naiste küsimustes.

Lugupeetud proua Tarvis.

Täname Teid pöördumise eest, milles väljendate oma muret puuetega naiste olukorra pärast Eestis ning juhite tähelepanu puuetega naiste ees seisvatele probleemkohtadele.

Oma kirjaga olete pöördunud korraga nii meie kui Haridus-ja Teadusministeeriumi ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, millest tulenevalt keskendume oma vastuses otseselt meie haldusala puudutavatele küsimustele.

Puudega laste isikliku abistaja teenuse ja tugiisiku teenuse kättesaadavuse parandamiseks oleme kirjeldamas vastavad teenused uues väljatöötatavas hoolekandeseaduses, andmaks kohalikele omavalitsustele ja puuetega inimestele selge seadusandliku raamistiku teenuste osutamiseks. Nii isikliku abistaja kui ka tugiisiku teenus on sotsiaalteenused, mille osutamist korraldab ja rahastab kohalik omavalitsus oma eelarvest. Eestis on isikliku abistaja teenust pakutud projektipõhiselt mitmetes omavalitsustes alates 1995. aastast. Isikliku abistaja teenuse eesmärgiks on puudega inimeste osalemise suurendamine kõikides eluvaldkondades ning seeläbi puuetega inimeste osalemise suurendamine ühiskonnaelu erinevates valdkondades, sh hariduses ja tööhõives. Selgitame, et isiklik abistaja on palgaline töötaja, kes vastavalt lepingule abistab klienti füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule. Isiklik abistaja lähtub oma töös iga konkreetse kliendi erivajadustest ja tööjuhistest.

Isikliku abistaja teenus toetab kaudselt ka puudega inimese pereliikmete ja lähedaste kui esmaste hooldajate ja abistajate sõltumatust ning sotsiaalse aktiivsuse, sh töötamise võimalusi. Kuna alaealistele osutataval isikliku abistaja teenusel on teenuse ideoloogiast (puudega inimene juhib ise teenuse kasutamist) tulenevad juriidilised ja olenevalt lapse vanusest ka sisulised nüansid, tuleb laste isikliku abistaja teenuse kirjelduse puhul arvestada erisustega. Samuti nagu täisealistele suunatud isikliku abistaja teenuse kirjelduse ja teenuse vajaduse hindamisinstrumendi väljatöötamisel, teeme koostööd mitmete erinevate organisatsioonidega, sh puudega inimeste ja puudega laste vanemate organisatsioonidega, lastele suunatud isikliku abistaja teenuse kirjeldamisel.

2008. a on kavas Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Töötamist toetavad hoolekandemeetmed" raames koolitada tugiisikuid puudega lastele ja nende peredele toetamaks kohalikke omavalitsusi teenuse käivitamisel ja arendamisel. Koolitused on kavandatud kokku 60-le tugiisikule üle vabariigi, sh 20-le venekeelsele tugiisikule.

Isikliku abistaja ja tugiisiku teenuste kirjeldused on valmimas ning saavad olema uues hoolekandeseaduses. Samuti on täpsustamisel isikliku abistaja teenuse hindamise instrument, mis aitab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal või rehabilitatsioonimeeskonnal hinnata isikliku abistaja teenuse vajadust.

Nii isikliku abistaja kui tugiisiku teenuse kättesaadavuse üheks võtmeteguriks on teenuseid puudutava adekvaatse informatsiooni kättesaadavus ja teadlikkus, seda nii võimalike klientide kui ka teenuse osutajate poolt vaadatuna. Koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumiga oleme kokku leppinud ühises isikliku abistaja teenuses kirjelduses, mis võimaldab ühtlustada kahes valdkonnas pakutavaid sarnaseid teenuseid. Kohalike omavalitsuste teadlikkuse tõstmiseks korraldame käesoleva aasta oktoobris-novembris neli piirkondlikku koolitust-teabepäeva kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, kus käsitletakse teiste teemade hulgas ka töötamist toetavaid hoolekandemeetmeid (sh isiklik abistaja ja tugiisik) uues hoolekandeseaduses ning seda, kuidas neid teenuseid omavalitsuses paremini käivitada. Kaalumisel on ka 2008. a teisest poolest avatud taotlusvooru väljakuulutamine KOV-idele töötamist toetavate sotsiaalteenuste käivitamiseks.

Psühholoogiline nõustamine on siiani puuetega inimestele kättesaadav samadel alustel kõigi teiste inimestega. Lisaks pakuvad nõustamisteenust nii puuetega inimeste organisatsioonid kui erinevad mittetulundusühingud üle terve vabariigi, näiteks Eesti Seksuaaltervise Liit. Lisaks oleme planeerinud Euroopa Sotsiaalfondi kaudu käivitada 2008. a erivajadustega inimestele mõeldud nõustamiskeskuste pilootprojekti, mille eesmärgiks on parandada nõustamisteenuste, sh psühholoogilise nõustamise, kättesaadavust, parandada ja ühtlustada teenuste kvaliteeti ning luua võrgustik abivajajate aitamiseks.

Riiklikku ohvriabiteenust on võimalik saada ka erivajadustega inimestel, enamus ohvriabikeskusi on neile ligipääsetavad. Üle Eesti on paar ohvriabikeskust, kuhu võib olla raske pöörduda liikumispuudega inimesel, kuid sellisel juhul korraldab kohalik ohvriabitöötaja kohtumiseks sellise ruumi, mis on ligipääsetav. Samas oleme teadlikud vajadusest järjest parandada puuetega naistele suunatud erinevate nõustamisteenuste kättesaadavust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Kurves

Hoolekande osakonna nõunik osakonna juhataja
ülesannetes

Monika Haukanõmm 626 9233

monika.haukanomm@sm.ee  

Eesti Puuetega Naiste Ühing oli kaasatud kolme aasta jooksul (2005-2007) Eesti Kunstiakadeemia projekti: “Käsitööga tööle”. Teiseks partneriks oli projektis Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.

Tänan Eesti Kunstiakadeemiat, et meie Ühing sai olla partneriks väga erilises Euroopa Liidu Struktuurifondide rahastavas projektis.

Projekti jooksul asutati 7 aktiviseerimiskeskust üle Eesti ja koolitati erinevas eas töötuid naisi. Igas rühmas tegutsesid oma ala spetsialistid Kunstiakadeemia lõpetanud, kes olid  tugiisikuteks ja mentoriteks aktiviseerimiskeskustes.

Projekti lõpuseminar toimus 20. oktoobril.

Päevakava oli järgmine:

• 12.00-12.45 Kadi Pajupuu "Kliendikesksest hoiakust käsitöö tootearenduses"
• 12.45-13.45 Kärt Summatavet "Käsitööga tööle!"
• 13.45-14.00 Kohvipaus
• 14.00-14.45 Liivi Soova "ERKL"
• 14.45-15.30 Elna Kaasiku kommentaarid kaasavõetud toodetele
• 15.30 Tunnistused ja sõnavõtud
• 16.15 Õhtusöök Eesti Kunstiakadeemias

Edaspidiseks kontaktisikuks EPNÜ ja ERKL vahel on Liia Lumilaid, kes oli nõus levitama  käsitööalast infot puudega inimestele. Liial on ka Liivi Soova kontaktandmed ja alati on võimalik puudega inimestel osa võtta erinevatest projektidest, mida korraldab Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (www.folcart.ee).

Aasta lõpuks on ilmumas ESF meede 1.3 projekt: 1.03.01-0144 kataloog, mis on teavitusmaterjaliks kogu projekti kohta.

EPNÜ nimel koostasin järgmise kokkuvõtte kataloogi tarvis:

Eesti Puuetega Naiste Ühing (EPNÜ) toetub oma põhikirjaliste eesmärkide realiseerimisel Euroopa Puuetega Naiste Manifestile. Viimases juhitakse tähelepanu sellele, et töö on määrava tähtsusega vahend puuetega naiste majandusliku iseseisvuse tagamiseks ning eneseväärikuse ja sotsiaalse tunnustuse saavutamiseks. Puuetega naisi tuleb ette valmistada selliselt, et nad suudaksid tööturul läbi lüüa. Kui on vaja eriväljaõpet, siis ei peaks puuetega naised olema teistest naistest halvemas olukorras.

Puuetega naistel peaks olema hea juurdepääs kõigile koolitusprogrammidele, ja neid peaks aktiivselt julgustama seal osalema. Olemasolevad naistele mõeldud koolitusprogrammid tuleks muuta eriti hästi ligipääsetavateks puuetega naistele ja pakkuda neile vajaduse korral abi. Nendest juhistest lähtudes nõustusin EPNÜ esindajana olema partneriks Eesti Kunstiakadeemia projektis „Käsitööga tööle”.

Olles teadlik, et puudega inimestel on väga raske tööd leida, nägin, et see koolitus pakub neile kindlasti üht head võimalust tööturul läbi lüüa omatehtud käsitööga. Tean suurepäraseid puuetega naisi, kes valdavad käsitööoskusi. Näiteks minu lähedaste seas on liikumispuudega naine Magda Mätlik, kes vaatamata oma puudele on töötanud kõrge vanuseni ja valmistanud eesti rahvarõivaid. Hilisematel aastatel on ta hakanud tegelema nukkudele rahvarõivaste õmblemisega. Tema eeskuju võimaldas mul mõista, milliste probleemidega on projekti käigus vaja tegeleda ning milliseid häid tulemusi on võimalik saavutada.

Teadmised rahvuslikust käsitööst, selle ajaloolisest taustast, mustritest, värvide tähendusest on paljudel naistel puudulikud. Puuetega naistele on aastaid probleemiks ka üsna raske ligipääsetavus rahvusliku käsitöö koolitustele. On selge, et need naised, kellel on osaline töövõimetus, on jäänud kauaks ajaks tööta ning nende taastulemine tööturule pärast ümberõpet on väga vaevaline. Kadunud on eneseusk, kuid käsitöö on üks võimalustest saada üle stressist, apaatiast, leida tagasi usk endasse ja oma võimekusse. Lõimida ja tagasi tuua puudega naised tööturule ning luua võrdsed võimalused Euroopa Liidu tööjõuturul osalemiseks on suur väljakutse. Puuetega naistele tähendab see aga võimalust leida endale meelepärane töö kodustes tingimustes. Seda enam, kui seda saab teha koos tervete naistega, kes on selle ala spetsialistid.

Projekti käigus loodi piirkondlikud aktiviseerimiskeskused ja otsustati, et keskmiselt 10-liikmelistes töörühmades peaks kindlasti olema vähemalt 2 lisavajadusega naist. Alustasin 2005. aasta kevadel juba varakult neljateistkümne naise leidmisega seitsmesse aktiviseerimiskeskusesse.

Kõigepealt soovitasin registreeruda EPNÜ töötutel liikmetel, seejärel püüdsin projektist teavitada tutvusringkonnas olevaid erineva puudega naisi. Valitud piirkondade aktiviseerimiskeskuste olemasolust ja projekti 3-aastasest koolitusest teatasin erinevatesse puuetega inimeste veebilistidesse (Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Lihashaigete Selts jms.) ning informeerisin ka erinevaid naiste organisatsioone. Puuetega naiste registreerimine oli üsna vaevaline, kuna käsitöökoolitusest olid paljud teadlikud, kuid ligipääs eri piirkondades olevatele aktiviseerimiskeskustele ei olnud kõikidele puuetega naistele läbitav. Probleemiks kujunes ka see, et nooremad inimesed ei soovinud käsitööprojekti tulla, sest arvati, et see on igav ja vanade naiste huviring, noori huvitas pigem IT vallas tööd leida.

Soovijate registreerimise teostasin kahes voorus. Et paremini leida töötuid puudega käsitööhuvilisi naisi, võtsin kõigepealt ühendust iga konkreetse maakonna tööhõiveametiga ja juhtumikorraldajatega. Koostööpakkumise tegin järgmistele juhtumikorraldajatele: Anne Martin, Anu Kippar, Ülle Veljend, Pille Nurmberg, Silvi Kalda, Malle Kelt, Silja Paavle, Elle Tammemägi, Helgi Einala, Aira Lutsar, Ülle Raudkivi jt. Kui esmasele kirjale vastust ei saanud, tegin korduva koostööpakkumise. Samal ajal pöördusin ka erinevatesse kodanikuühiskonna listidesse, et nende liikmeid informeerida projekti eesmärkidest ja koolitusel osalemise võimalustest. Sõitsime projektijuhiga ise mitmesse maakonda, et kohapeal olukorraga tutvuda, puuetega naiste jaoks koolituse töö- ja ligipääsutingimusi üle vaadata ning koostööd teha kohalike puuetega inimeste kodadega. Meeldiv koostöö toimus Tartu Puuetega Inimeste Koja, Võru Puuetega Inimeste Koja, Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja töötajatega. Kohalikud organisatsioonid ja tööhõiveametid aitasid kaasata ka töötute puuetega laste emasid.

Erinevates maakondades oli puudega naiste kaasamine töörühmadesse seotud nende puude raskusastmest tingitud probleemidega. Näiteks Lääne-Virumaa grupis oli väga heade käsitööoskustega ratastoolis naine, kes kahjuks esimese õppeaasta lõpus jättis koolituse pooleli. Probleemiks oli kahepäevaste koolituste vahel ööbimine kodust eemal ning sõit Kohtla-Järvelt Rakveresse oli tema seisukorras üsna keeruline, sest puudus võimalus kasutada tema seisukorrale vastavat transporti. Rühma tugiisik Kersti Loite sõnul oli pikka aega ühes asendis istumine talle üsna väsitav. Koolitusel pidas ta alati kaks päeva vapralt vastu, kuid seejärel pidi terve nädala kodus taastuma. Kuid naine ise leiab, et talle pakkus juba nägemine sellest, mida tehakse ja teha saab, suurt rõõmu ja vaheldust.

Pärnu töörühmas oli kaks puudega naist, kuid tugiisik Eeva Taltsi järgi tulid nad hästi toime ja õppetöö sujus hästi. Viljandi töörühmas ei olnud küll ratastoolis või liikumispuudega naisi, kuid siin moodustus suur osa rühmast osalise töövõime kaotusega naistest. Kuulmispuudega naine, kes projekti koolitustel on osalenud algusest lõpuni, on saavutanud silmapaistvaid tulemusi ning ka ise leiutanud mitmeid uudseid võtteid ja tehnikaid, mis on pälvinud kunstnikest mentorite ja töörühmaliikmete tunnustuse. Värska töörühmas alustas üks puudega inimene, kes lahkus peagi töörühmast, sest ta ei soovinud käsitööga edaspidi tegelda. Samas puudega lapse emal, kes Värska koolitustel väga hoolikalt osales, õnnestus saada projektis osalemise toetusel ka väärtuslik töökoht. Tugiisk Ulve Kangro sõnul oli töörühmas puuetega inimestel kindlasti keeruline osaleda, sest koolituse toimumise asukoht on maakonna kõige kagupoolsem punkt ning avaliku transpordi piiratuse tõttu on ühendus problemaatiline.

Tallinna töörühmas osales kaks raske liikumispuudega noort naist, kellega oli nende võimete piiratuse tõttu vaja rohkem tegelda kui teiste koolitatavatega. Lastekodu, kus elas üks neidudest, toetas igati tema osalemist ja aitas koolitustele invatransporti tellida. Kui neiu kolis iseseisvalt elama sotsiaalmajja omaette korterisse, tekkisid tal muud võimalused ja huvid ning selgelt oli näha, kuidas tema osalemine koolitustel oli edaspidi juhuslikum, sest puudus toetav tugi. Samas teine neiu, kellel oli väga toetav perekond ning abistav ema osales kõikidel koolitustel, on teinud suuri edusamme ning saanud ka julgust oma oskusi edaspidi elatuse teenimiseks rakendada. Mõlemale neiule on koolitusel osalemine olnud suureks katsumuseks, sest tervislik seisund on siin suureks takistuseks ning nõuab tugevat toetust lähedastelt. Kuid samas on koolitused andnud neile võimaluse välja tulla suletud ringist, kust reaalne väljapääs on erakordselt raske. Tallinna töörühma tugiisik Hille Ahun-Vaarpuu leiab, et on hea, kui sellised koolitused erivajadustega naistele ka edaspidi toimuksid, sest ülejäänud grupp omalt poolt toetab igati neid nii nõu kui ka jõuga.

Projektis osales puudega või osalise töövõime kaotusega naisi ligikaudu 45%, kuid koolituste sihtrühmaks olid ka puudega last hooldavad emad, kellel ei ole võimalik selliste vajadustega lapse eest hoolitsedes kuidagi kodust väljaspool tööle asuda. Kodus töötamise võimaluste loomine ja iseseisvumise valikute mitmekesistamine on puudega naistele erakordselt vajalik, sest seni on kodus töötamine Eestis enamasti seotud arvutioskuste rakendamisega. Käsitöö kui elatusvahend ei ole seni aktuaalne olnud. Sest käsitööringides, mis puuetega naistele korraldatakse, on sihtrühmaks enamasti vanema põlvkonna esindajad. Projekti alustamist segaski üldiselt levinud arvamus, et käsitöö noortele ei paku mingeid toimetulemise võimalusi. Projekti töö on aga tõestanud, et sissejuurdunud mõttemalle muutes on heade juhendajate olemasolul võimalik ka käsitööga tõsta puuetega inimeste valmidust tööturul osaleda.

Lõpetuseks leian, et sain hulgaliselt tarku nõuandeid, kogemusi, kuidas organiseerida töötuid inimesi tööle läbi käsitöökoolituse. Arvan, et on vajalik palju enam tundma õppida, mis on meie rahvuslik käsitöö, millised juured tal on ja millised muutused toimuvad käsitöös. Omalt poolt võin lisada, et sain ka ise targemaks ning olen tänulik professor Kärt Summatavetile vaimult rikastava koostöö eest. Tunnen väga suurt rõõmu, et Eesti Puuetega Naiste Ühingul õnnestus partnerina osaleda Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liiduga projektis „Käsitööga tööle”. Sarnast koolitust on puudega naistele ja puudega lapsi hooldavatele emadele kindlasti vaja ka edaspidi ning loodan, et meie koostöö jätkub ning see ei piirdu üksnes töötusega.

Mare Abner
EPNÜ juhatuse esinaine
tallinn@epnu.ee

Auväärsed Daamid!

Kutsume Teid osa saama- kuulama, vaatama ja nautima üle-eestilist suurüritust, mida korraldab Eesti vabariigi suurim ning vanim naisorganisatsioon EENA.
Üritus on tavapärasest teistmoodi, äärmiselt suurejooneline ning kõrge tasemega juba üksnes sellepärst, et Rakvere Linnavalitsus toetab täies nõus ja jõus.

9. nov. konverentsil võtmeesinejad: Jüri Ennet, Rein Siim, Viigi Viil, Philippe Jourdan, Margus Punab, (meestele isadepäevanädala raames) jne…
Konverentsi lõpetab Rakvere Teatri etendus "Cyrano de Bergerac".
10. nov.15.aastapäevaballil kuulutatakse traditsiooniliselt ka seekord välja Aasta Naine 2007, mille puhul toimub tavapäraselt meediaülekanne, kuna kohal ETV ja Kanal 2.
Sellel üritusel saate tunda suurejoonelisust ja glamuuri.

Meeleolukat sügist ja palju tervist!

Taaskohtumise rõõmu ootel!

Susanna Kütt
BPW Estonia juhatuse liige
sünnipäevaürituste 2007 peakorraldaja
5107472

BPW Estonia kutsub Sind
Saaja nimi: EENA-Ettev. Naiste Assots.
Saaja arveldusarve: 10052032732009
Makse selgitusse palume märkida: variandi number+osaleja nimi(nimed)
Arveldusinfo: : janaraud@hot.ee , tel. 5073712; alphex@al.ee , tel. 5109896;
Üldinfo tel. 5107472, 681 3500
Registreeri end täna juba siin.

10. novembril kell 19.00-01.00, Rakvere Spordikeskus, Kastani puiestee 12
BPW Estonia aasta naise valimise ja 15. sünnipäeva balli kava

Õhtu juhid Ülle Lichtfeldt ja Indrek Saar

18:15 Fuajees mängib Piirivalveorkester
18:45 Külalised juhatatakse saali
19:00 Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese tervitus
19:05 Muusikaline tervitus Rakvere Linnaorkestrilt
19:20 BPW Estonia president Tiina Saare sõnavõtt
Külaliste tervitused
Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnavõtt
19:30 Suupisted klaverimuusika saatel
19:45 Viini kuldajastu ballitantsud 200 aastat tagasi Tarvanpää esituses
Juhatab Aasta Naine 2006 Maie Orav
20:00 Pidulik küünlatseremoonia
20:20 Aasta Naine 2007 ja Aastate Naise nominentide tutvustamine
20:35 Aasta Naine 2006 sõnavõtt
20:45 Aasta Naine 2007 ja Aastate Naise väljakuulutamine
21:00 Balli avavalss
21:30 100aastased seltskonnatantsud Tarvanpää esituses
21:40 Tantsuõpetus. Tantsime ühiselt vanu seltskonnatantse
22:10 Väike tervituskontsert uuelt orkestrilt, solistid
22:40 Tantsuhetked Lembit Saarsalu orkestri saatel
23:00 Väike huumorikava Rakvere Teatri näitlejatelt
23:25 Tantsime jälle
24:00 Üllatus
00:10 Sünnipäevatort ja kohvi
00:30 Viimane tantsuring
01:00 Igale lahkujale kingitus

————————————————————————–
HINNAD

Pakett 1
Konverents ja teater – 1800.-, peale 02 nov. 2200.-
Pakett 2
Sünnipäevaball – 800.-, peale 02. nov. 1000.-
Pakett 3
Konverents, teater, sünnipäevaball – 2400.-, peale 02.nov. 2900.-

Alates 3 osalejast ühest ettevõttest – 7%

Hinnas sisaldub
Konverentsi materjalid, teatripilet, lõunasöök, õhtune vastuvõtt, kohvipausid, sissepääs Katariina Keldrisse, Virma pubisse ja ööklubisse Lokaal Rakvere, meditsiiniteenused: kolesterooli taseme mõõtmine, vererõhu mõõtmine, arteroskleroosi arteriomeetria jne.
Meditsiiniprotseduuridel saab osaleda enne konverentsi algust kella 8.30 hommikul, samuti konverentsi vaheaegadel. Soovitame protseduurideks hommikust aega, siis saate rahvarohkel konverentsil vaheaegu rahulikult lõuna- ja kohvipausidena nautida.

Lisavõimalused
Soodne majutus Rakveres. Majutused leiate siit:
http://www.rakvere.ee/index.php?main=723  
Kasutades võlusõna EENA kehtib soodustus ja broneering kuni 05. novemrini või kuni kohti jätkub.
Haruldane ekskursioon 10. nov Rakvere linnas, selle lähistel ja Linnuses.
Ekskursioon algab 10. novembril kl 11.00 Rakvere turuplatsilt. Marsruut:
Rakvere kesklinn, lähiümbrus, Rakvere linnus koos erilise lõunasöögiga, kestus ca 4 tundi, hind 400 krooni inimese kohta. Lisainfo ja broneerimine tel 6813500

Tasuda saab: 9. novembril 2007 kell 9.45 algavale Rakvere Juhtimiskonverentsile,
10. novembril kell 11.00 algavale linnaekskursioonile ja kell 19.00 algavale sünnipäevaballile.

SAJA-AASTASELT ELUS?!

Konverentsil räägime, kuidas on võimalik kõrges eas omada heas vormis keha, küpset ja arukat vaimu, rahulolevat ning armastusele avatud hinge.

Esinejate abiga saame teada igavese nooruslikkuse saladuse!

Kutsume konverentsil osalema kõiki:

* kes peavad oluliseks head tervist ja usuvad, et terve olemise
tähtsustamine ühiskonnas vähendab riigi kulutusi meditsiinile ning võimaldab kasutada vabanevat raha ühiskonna muude valukohtade leevendamiseks,

* kes soovivad olla igas eas sarmikad ja armastatud,

* kes hindavad võimalust õppida tarkadelt ja kogenud kaaslastelt ning otsivad kaasamõtlejaid ja -tegutsejaid, näitamaks väärika vananemise eeskuju,

* juhte, ettevõtjaid ja oma ala asjatundjaid, kes hindavad igas eas tegusaid inimesi, pakkudes seega lahendust ka tööjõupuudusele,

* lapsevanemaid, kes unistavad erksast vanaema- ja vanaisapõlvest koos lastelastelastega

Meie soov on pakkuda Sulle just selliseid õnnelikke hetki, millest saab mosaiigina kokku panna keha, vaimu ja hinge tasakaalu.
Konverentsi pealaval ja õpitubades jagame Sinuga mõtteid,
teadmisi ja praktilisi harjutusi, millest Sul on kohe kasu.

Loomulikult pakume Sulle head teenindust ja maitsvat eestimaist toitu.
Samal õhtul kutsume Sind nautima Rakvere teatri uut etendust Cyrano de Bergerac.

Järgmisel päeval toimub konverentsi järelprogrammi raames BPW Estonia juubeliball.

————————————————————————–

KONVERENTS
9. novembril kell 9.45-18.00, Rakvere Teater, Kreutzwaldi 2a

Teemad ja esinejad
Moderaatorid: Rain Simmul, Anu Lamp, Margus Grosnõi, Üllar Saaremäe

I Riik, noorus ja küps iga

Evelin Ilves, Vabariigi presidendi abikaasa, ettevõtlik daam, ema.
Õnnekildude mosaiik.
Pereväärtused on tõelised väärtused. Igas eas inimene on väärtuslik.
Urve Palo, rahvastikuminister. Vananev ühiskond – kas ainult riigi mure?
Väärtustada igas eas inimese panust meie ühiskonda.

II Hing. Keha. Vaim

Margus Punab, meestearst, meditsiinisüsteemi parendaja. Mis on tervis ja kuidas seda hoida?
Philippe Jourdan, roomakatoliku kiriku piiskop Eestis. Usk on hinge, keha ja vaimu kooslus.
Jüri Ennet, psühhiaater. Kavatsen elada 120aastaseks!
Kuidas alustada ettevalmistustega juba täna?
Rein Siim, arhitekt ja kunstnik. Kuidas saavutada bioloogilist ja vaimset jõudu?
Oma tee leidmise ja koos(rühma)tegevuse suunamise mõjusad meetodid.
Marika Mikelsaar, Tartu Ülikooli professor, bakteri ME-3 avastaja. Kuidas head bakterid mõjutavad meie keha, miks me neid vajame ja kust leiame?
Maie Orav, tantsupedagoog, Eesti meeste tantsupeo mõtte algataja ja
pealavastaja.
Keha kui instrument ja hinge peegel. Õpime tundma oma sisemist ruumi ja hoolima välisest.
David Vseviov, ajaloolane. Miks vajame ajalugu?
Mineviku, oleviku ja tuleviku koostöö, kollektiivne mälu.
Eiki Nestor, Riigikogu liige. Elusammaste tugevus ja jõud.
Tõnu Grünberg, EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor, juhatuse liige.
Mida uut pakub tehnikamaailm nooruslikule inimesele saja aasta pärast?
Milline areng ootab ees side-, kõne- ja datatuleviku ühiskonda, kuidas hoida end tehnikapulsil.
Mart Laar, Riigikogu liige. Eesti elu saja aasta pärast.

Õpitoad
Riina Raudsik, professor, loodusravitseja ja kirjanik. Moodsa aja nõidus.
Head energiat leidub meid ümbritsevas looduses ja meis endis. Tuleb vaid osata see leida.
Viigi Viil, arst, kinesioloog, NLP master practitioner. Hea enesetunde ring. Inimene kui energeetiline olend. Tervis läbi puudutuse.
Mai Väljataga, psühhoterapeut. Mida tähendab meile meie "väljalaskeaasta"?
Eri Klas, dirigent. Muusika kui jõu ja energia allikas.
Kuidas muusika muudab meid ja meie mõttemaailma. Kuidas lasta muusikal end juhtida.
Kümmekond minutit head muusikat.

VASTUVÕTT
9. novembril kell 18.00-19.00, Rakvere Teater, Kreutzwaldi 2a

Hea teenindus, mõnus suupisted ja suurepärane seltskond!

TEATER
9. novembril kell 19.00-23.00, Rakvere Teater, Kreutzwaldi 2a

Rakvere Teatri etendus Cyrano de Bergerac.

ÖÖPROGRAMM
9. novembril kell 23.00
Katarina Kelder (100 m teatrihoovist, Pikk tn 3)
Ööklubi Lokaal Rakvere (10 m teatrihoovist, Kreutzwaldi tn 1)
Virma pubi (200 m teatrihoovist, Tallinna tn 8)

————————————————————————–

BALL

Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 raames toimus 26. ja 27. oktoobril Radisson SAS mugavas hotellis seminar: “Puudega naise võrdsed võimalused pereelus ja sooline võrdõiguslikkus”
Kahe päeva jooksul said puudega naised teavet soolisest võrdõiguslikkusest puudega inimese ja Euroopa harta aspektist kohalikus elus.

Rääkisime tugiisiku ja isikliku abistaja vajadusest puudega naise pereelus, töö ja pereelu ühitamisest, seksuaalsest tervisest ja perevägivallast Eestis.

Lektoriteks olid Ülle-Marike Papp, Tiia Sihver, Heili Jõe, Tiina Parmasto, Riina Kütt, Kadri Jäätma, Ain Klaassen, Helve Kase ja meie Ühingu liikmetest Margit Rosental ning Maarja Kaplinski.

Päeva juhtideks (mentoriteks) olid Laine Tarvis Eesti Naisteorganisatsioonide Ümarlauast ja Margit Kasemets Eesti Lihashaigete Seltsist.

Projekti toetas Sotsiaalministeerium, ENÜ, Eesti Naiste Koostöökett ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Projektijuhiks oli allakirjutanud.

Mare Abner

EPNÜ juhatuse esinaine

tallinn@epnu.ee

www.epnu.ee

Kodukant Harjumaa tegemisi tegevjuhtidena on sellel aastal vedanud SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse MTÜ konsultandid Helen Haab ja Mari-Liis Dolenko. Alates sellest ajast on arenduskeskuse ruumides paiknenud ka Kodukant Harjumaa kontor.

Kui on midagi hästi olnud, siis on hästi ja kui midagi ei ole hästi välja kukkunud või pole jõudnud teha, ju siis pole paremini osanud või pole lihtsalt ajaressurss või muud piiravad tegurid võimaldanud seda teisiti teha. Oluline on siinkohal märkida ka seda, et Kodukant Harjumaa on Liikumise Kodukant liige ja selle nö. maakondlik organisatsioon, mis toob omaltpoolt kaasa teatavad nõuded ja ootused Kodukant Harjumaa tegemistele.

Selle aasta toimetamised on aga näidanud, et meie töömaht arenduskeskuses on nii suur, et ei võimalda täiskohaga põhitöö kõrvalt Kodukandi tegemistele nii palju aega pühendada ja tegeleda inimeste kaasamisega sellisel määral, nagu seda tulemusrikkaks tööks vaja on.

Seoses sellega kuulutame välja, et otsime Kodukant Harjumaale tegevjuhti, kes on huvitatud kaasa lööma külaliikumise ja Liikumise Kodukant tegemistes, tahab olla osaleda suures üle-eestilisest võrgustikus ning kellele läheb korda see, mis juhtub Harjumaa külades.

Kodukant Harjumaa kontor jääb endiselt SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ruumidesse ja nii uuele tegevjuhile (koordinaatorile) kui ka inimestele, kes nõu ja abi saama tulevad on endiselt toeks ka arenduskeskuse MTÜ konsultandid Helen ja Mari-Liis.

Huvitatutel palume võtta ühendust:

Anu Altmets anu.altmets@ttpa.ee  533 58 212
või
Helen Haab helen@hedc.ee  56 490 185

Tutvustus

Termin Kodukant tuleb sõnast koda (koonuselise kujuga elamu). Kodukolle on kojas keskusel kohal , koja koonusjas kuju tekitab hea tõmbetuule, mis hoiab tule koldes leekimas. Eesti traditsiooni kohaselt seostatakse tuuli ja tõmmet Vaimuga. Kodukant sümboliseerib kodusid, mida ühendab ühine Vaim. Liikumise Kodukant ühise vaimu kandjaks on kohalikud vabatahtlikud – sädeinimesed. Kodukandi ülesanne on hoida tuld põlevana ja maaelu vaim virgena.
Liikumisel Kodukant on 21 liikmesorganisatsiooni, s.h. 15 maakonnaühendust ja Ühendus Kodukant Harjumaa.

Tegemised aastal 2007

17. – 19. august toimub Jõgevamaal VII Eesti Külade Maapäev.
Maapäeva teema on Ettevõtlik Eesti küla Euroopa Liidus, mida lahkame omakorda kümnes teemagrupis.

Järgnevad Maapäeva töögruppide teemad on pikemalt lahti kirjutatud töögrupi moderaatorite poolt:
1. Teenused külas
Eestis on juba päris palju külaseltse, kes on korda teinud või ehitanud külamajad. Nende majade edukas haldamine nõuab teadmisi ja oskusi. Kindlasti tulevad siin kasuks oma ja teiste seltsi liikmete kogemused ja juba rakendatud äriideed või projektid.
Külades on häid erinevate oskustega elanikke, keda on võimalik välja koolitada edukateks teenuse pakkujateks. Avarad võimalused teenuse pakkumise käivitamiseks annab koostöö külaseltsiga. Teenuse pakkumine tähendab seltsile sisuliselt majandustegevuse alustamist, mille planeerimisel tuleks uurida kogukonna vajadusi, soove ja mida on juba tehtud. Mõistlik on külaseltsil tutvustada oma plaane ka kohalikus omavalitsuses (vallas) ja selgitada seal välja avalike teenuste korraldamise vajadus.
Teenuste kaudu saavad külaseltsid lisaressursse külaseltsi eelarvesse, pakkuda rakendust seltsi liikmetele ja lahendada külades olevaid probleeme.

2. Meie tunne, sotsiaalne kapital ja selle osatähtsus regionaalses arengus.
Sinna paika, kus on tugev meie-tunne, tuleb juurde ettevõtjaid ning noori peresid, kasvab turvatunne, sünnib lapsi. Seal hoitakse aateid, kultuuri, emakeelt ja loodust, seal on hea elada.

3. Külaturism – külalised külas
Küla on meie kodu. Mida saan teha mina ise ja meie küla koos, kuidas saab meid aidata vald ja riik, et parasjagu õigeid külalisi meie küla üles leiaks. Missugune on "õige" külaline? Toimetulemine naabritega. Kuidas jääda iseendaks, hoida oma kodu ja naabreid ning samas vastata külaliste ootustele?

4. Rahvakultuur, maalähedane eluviis
Igal kogukonnal ja kohal on oma loodus- ja kultuuripärand (minevik),
olevik ja tulevik. Rahvakultuur kui kohalike kogukondade omakultuur
väljendub meie inimeste väärtushoiakutes, pärimustes, ilumeeles, tavades, teadmistes, kogetud oskustes ning nutikates tegudes. Kogukond, kui ta on saanud aru oma kodupaiga väärtustest, on ainus jõud, kes suudab kaitsta oma elupaika, tema loodust, kultuuripärimust ja -maastikku – hoida oma kodupaiga elukvaliteeti selle terviklikkuses ja mitmekesisuses nii loodus- kui kultuuripärandis. Me ei lepi ühepäevaperemeheliku mentaliteedi vohamisega, ME VASTUTAME, ET MEIE LASTEL OLEKS ELAMISVÄÄRNE KODU TÄNA, HOMME JA TULEVIKUS. ET NAD TUNNEKSID OMA KODUPAIKA, HOIAKSID JA KAITSEKSID KODUPAIGA LOODUST JA JA KULTUURI.

5. Noored ja külaelu
Kas elamine ja tegutsemine külas on täna noortele vaid pealesunnitud paratamatus või siiski kõikelubav võimaluste maa ? Kui palju saavad täna külades elavad noored kaasa rääkida külategevustes. Kas noored üldse tahavad kaasa rääkida?
Neid mõtteid ja küsimusi arutleb maapäeva noorte töörühm

6. Euroopa Liidu maaelu arengu programm LEADER
Töögrupis viime arutelu läbi avatud ruumi meetodil: Töörühmas osalejail endil on võimalus tõstatada probleemküsimused ja neid väiksemates töögruppides arutleda, vastata oma tõstatatud küsimusele ja olla ise väikese töögrupi juhiks.
Võimalikud teemakäsitlused:
Kuidas hoida LEADER-i juures ettevõtjate huvi?
Kuidas korraldada rahastus?
Millised peaksid olema LEADER-tegevusgrupi prioriteedid suheldes kolme sektoriga?
Kas LEADER tegevusgrupp käitub nagu organisatsioon või projekt?
Milline roll on kaasamisel ja kuidas seda tegelikkuses realiseerida?
Milline peaks olema hea LEADER-strateegia?
Kas LEADER vajab "katust" ja milline see peaks olema?
Kuidas administreerida LEADER-it?
Mis osa on Eesti tegevusgruppide puhul rahvusvahelisel ja siseriikliku tasandi koostööl?

7. Elukestev õpe külas.
Töögrupis osalejatega arutame elukestva õppe võimalusi kohaliku kogukonna kontekstis, keskendudes võimalustele ning kasuteguritele. Käsitleme seltside rolli elukestva õppe arendamisel, elukestva õppe kaudu sotsiaalse kapitali kujunemist ning vabahariduse võimaluste üle. Töögrupis tuleb juttu Kodukandi Koolituskeskuse tegevustest ning pakutavatest teenustest erinevatele sihtrühmadele (seltsidele, LEADER-tegevusgruppidele, omavalitsustele jne).

8. Kodukandi EL Projekt Õppiv küla – Õpiettevõtted külas (ÕE)
Arutleme selle üle
– kes on siis ikkagi konkreetselt ÕE sihtrühm
– mis tingib ÕE tegemise vajaduse ehk mis tingimustes see "töötab" mis tingimustes ei "tööta"
– mis tagab ÕE-(te) loomise järjepidevuse
Ja seda kõike ikkagi siis kolmest vaatevinklist vaadatuna: ise ehk külad, kohalik omavalitsus ja riigi tasand.

9. Külaliikumise mootorid: passiivsete külade äratamine, algajate külaliigutajate tugimine.
Eestis on sadu passiivseid külasid, mille elanikud ei moodusta kogukonda selle sõna sisulises mõttes. Teineteist ei tunta või tuntakse vaid põgusalt; koos ei käida, küla probleeme ühiselt ei arutata ega lahendata. Kas külaliikumise eestvedajatel on põhjust sellises olukorras positiivselt sekkuda ning passiivset küla “äratada”? Kuidas seda teha ning milliseid eeldusi selleks vaja on? Kuidas toetada algatajat, küla eestvedajat? Neile küsimustele otsime vastust selles töögrupis.

10. Külaliikumise mootorid – külavanemad, sädeinimesed. Koostöö võimalused ja mõju piirkonna arengule
Eestimaa rikkuseks on elujõulised ja tegusad külad. Aga mis oleks külaliikumine ilma aktiivsete inimesteta? Sädeinimene on sütitaja, uutele tegudele ärgitaja, kaasaja ja tegutseja. Sädeinimesest võib kasvada külavanem. Külavanem olla ei ole pelgalt auasi. Külavanem on amet, hinge ja südamega tehtav töö. Et külavanem ei väsiks ega sädeinimene ei kustuks, on neil vaja kindlat seljatagust: aktiivseid külaelanikke, tunnustavat omavalitsust ning toetavat seadusandlust riiklikul tasandil.

Liikumise Kodukant strateegia 2008-2013

MISSIOON – meie tegemine

Eesti Külaliikumine Kodukant on mittetulundusühenduste liit, mis ühendab oma kodukandi elukeskkonda arendavaid ühendusi.

.Oma missiooni täidame läbi:
• kohaliku omaalgatuse toetamise
• kohaliku ettevõtlikkuse
• koostöövõrgustike loomise ja koordineerimise
• esindatuse ja koostöö omavalitsuse ja riigiga
• maaelanike koolitamise
• informatsiooni vahendamise ja tutvustamise
• sädeinimest toetava keskkonna loomise.

Kogu meie strateegia lähtub säästliku arengu põhimõtetest ja terviklähenemisest külale nähes kõigis tegemistes kesksel kohal inimest.

VISIOON 2013 – meie nägemine

Liikumine Kodukant on Eesti tunnustatum ja eelistatum maaelu edendav maakondlike ühenduste koostöövõrgustik ühes toimiva meeskonna, tööjaotuse ja koolitatud maaelu arendajatega nii küla, valla, maakonna kui riigi tasandil.

• Kodukant oma tegevusega kannab edasi maaelu väärtusi, tugevdab/säilitab kogukondi ning soodustab koostööd, korraldab info levikut, avardab teadmisi ja vahendab kontakte.
• Kodukandist on kujunenud maaelupoliitika mõjutamise organisatsioon. Regionaal- ja maaelualastes küsimustes ollakse usaldusväärne partner riigile, osaletakse riiklikes komisjonides ning Riigikogu kuulamiste ettevalmistuses.
• Kodukant on toimiv Eestisisene ja rahvusvaheline koostöövõrgustik.
• Kodukandil on avalikkusele tuntud ja mainekad traditsioonilised suurüritused Külade Maapäev ja Eesti Küla konkurss ning toimivad programmid maanoorte (15-26 aastat), külavanemate tegevuse ja kogukonna ettevõtluse edendamiseks.
• Kodukandil on koostöö Leader tegevusgruppidega.
• Kodukandil on maaeluarendajate poolt kõrgelt hinnatud ja hästi tunnustatud Koolituskeskus.

Liikumise Kodukant järgneva 6 aasta tegevussuunad ja oodatavad olukorrad aastal 2013
• Koostöö
• Noored
• Ettevõtlikkus
• Kultuur ja keskkond
• Organisatsiooni juhtimine

• KOOSTÖÖ
Tugevdada ning laiendada Kodukandi Liikumise koostöövõrgustikku, tõhustada eestvedamist ning kaasamist Eesti maaühiskonna arengusuundade aruteludes ning maapiirkondade (külade ning väikelinnade) seltside ja ühenduste huvide esindamist riigi, maakondade, kohalike omavalitsuste ja samuti Euroopa Liidu institutsioonide tasandil, et aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule ja maaelu edenemisele.

• NOORED
Liikumisel Kodukant on oma Noorteprogramm noorte kaasamiseks külaseltside tegemistesse. Kohtadel osalevad küla arengu kavandamisel noored, kes väärtustavad maaelu ning soovivad oma kodukoha arenguks ka ise midagi ära teha.

• ETTEVÕTLUS
Maapiirkonnas tegutsevad inimesed on ettevõtlikumad, asutavad ettevõtteid ja tegutsevad aktiivselt seltsitegevuses. Tahavad maal elada.

• KULTUUR ja KESKKOND
Nii vana kui uue rahvakultuuri varamut on kasutatud kogukondade elukvaliteedi tõstmiseks, tagades seeläbi kohalike elanike omakultuurilise jätkusuutlikkuse

• JUHTIMINE
Liikumise Kodukant haldus-ja juhtimissuutlikkus on tagatud läbi kõrge organisatsioonikultuuri, hästi toimiva võrgustiku ning stabiilse rahastamise.

Urve Kimmel (kimmel@hot.ee) Viljandi PINist saadab huvitatutele “Puuetega inimeste taidluskollektiivide juhendajate õppepäevad” ajakava.
Üritus toimub 08.– 09. novembril. 2007.a. Viljandis, Posti tn. 20.

Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukojas

“ Puuetega inimeste taidluskollektiivide juhendajate õppepäevad”

08 – 09. novembril. 2007.a. Viljandis, Posti tn. 20.

08. novembril

kell 10 – 10.30. Kogunemine, hommikukohv.

kell 10.30 – 11.00. Koolituse avamine. Programmi tutvustus.
kell 11.00 – 14.00 Praktilised õppused – Viljandi kultuurimajas
Lavaline liikumine – Paul Bobkov
Õnnitluskaartide valmistamine Mary Mauring.
Kunstinäituse külastamine.
kell 14.00 – 15.00 L õ u n a.
kell 15.30 – 17.00 Töö jätkub Posti tn. 20.
Praktiline töö häälega. – Riina Trumm

kell 17 – 18 Majutus Peetrimõisa Villas.

kell 18. Õhtusöök.
Ringijuhtide ümarlaud, individuaalsed vestlused.
kell 20 Vaba kava, vaba lava. Kogemuste vahetamine.

09. novembril

kell 8.30 –9.30 Hommikusöök
kell 9.45 Peetrimõisast väljasõit Posti tn.20.

kell 10.00 – 12.00 Lavakujunduse põhitõed. – Malle Saarelaid
kell 12.00 – 14.00 Draamateraapia – Elle Are.
Kell14.00. Kokkuvõtted koolitusest ja 2008.a. kultuurifestivali
Korraldamine. Kevadseminari teemad.
Lõunasöök.

– Urve Kimmel ja Elle Are.

Registreerida õppepäevadele saab kuni 01. novembrini.k.a. e-mail: kimmel@hot.ee  või telef. 56618546.

.

Head EMSLi liikmed

Teatavasti toimub juba kuu aja pärast, 22.-23. novembril Tallinnas kodanikuühiskonna konverents “Hea kodanik – projekt või eluviis?”.

Nagu oleme alati olnud valmis avaldama teie organisatsiooni infot ja bännereid oma kodulehel, nii palume nüüd omakorda teie abi konverentsi reklaamimisel. Kirjaga on kaasas kaks konverentsi bännerit, üks suurem, teine väiksem, mida saate oma kodulehtedele üles panna viitega konverentsi lehele http://www.ngo.ee/konverents .

Palume ka konverentsile registreeruda, kes veel ei ole jõudnud. Registreerumine, kava ja praktiline info ikka sealsamas http://www.ngo.ee/konverents . Uue võimalusena avatud rubriik "Räägi kaasa"! Samuti tasub kava aeg-ajalt üle vaadata, see täieneb pidevalt.

Ette tänades ja kohtumiseni!

Eneli Vilismäe

Kommunikatsioonijuht

EMSL

630 9630 | 521 7780

eneli@ngo.ee  | skype: eneli.vilismae  

www.ngo.ee  

Eesti Puuetega Naiste Ühing korraldab Euroopa võrdsete võimaluste aasta raames koolitus/seminari 26. ja 27. oktoobril 2007. aastal teemal: „Puudega naise võrdsed võimalused pereelus ja sooline võrdõiguslikkus“

Koolitus/seminar toimub Tallinnas Radisson SAS hotellis II korrusel 22. puudega naisele.

Osavõtuks on alanud registreerimine e-posti aadressile: tallinn@epnu.ee

Päevakord 26.10.07
Mentor Laine Tarvis ENÜ-st

Kell 10.00 Registreerimine ja tervituskohv
Kell 11.00 Tervituskõned Sotsiaalministeeriumist, Naiste Koostööketist ja Naisteorganisatsioonide Ümarlauast.
Kell 12.00 Sooline võrdõiguslikkus puudega inimese aspektist. Lektorid: Heili Jõe ja Tiia Sihver
Kell 13.00 Jätkub sama teema

Kell 14.00 Lõuna

Kell 15.00 Tugiisik puudega inimese peres. Lektor: Tiina Parmasto Dharmast
Kell 16.00 Isiklik abistaja puudega naise peres. Lektor Margit Rosental
Kell 17.00 Vaimse tervise teenused tänases Eestis. Lektor Maarja Kaplinski

Päevakord 27.10.07
Mentor Riina Anton ELS-st

Kell 10.00 Euroopa hartast soolise võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus. Lektor Riina Kütt
Kell 11.00 Jätkub sama teema
Kell 12.00 Puudega naise töö ja pereelu ühitamine. Lektor Kadri Jäätma
Kell 13.00 Puudega naise seksuaalne tervis. Lektor Seksuaaltervise Liidust Kätlin Laur