Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) ja Avatud Eesti Fond (AEF) leiavad, et Reformi- ja Keskerakonna plaan Allar Jõksi väljavahetamiseks on põhjendamatu ning ohtlik.

EMSLi nõukogu liikme ja AEFi juhataja Mall Hellami sõnul ei tohigi õiguskantsler olla poliitiliselt mugav isik: „Õiguskantsleri ülesandeks on juhtida tähelepanu puudustele demokraatia toimimisel Eestis ning selleks peab tal olema julgust kritiseerida ka kõige kõrgemal kohal olevaid poliitikuid ning ametnikke.”

"Kui Allar Jõks on julgenud ühiskonna avatuse eest seistes põhjustada poliitilistele ringkondadele ebamugavaid olukordi, on ta teinud oma tööd hästi ja seetõttu oleks tema väljavahetamine arusaamatu ning väga ähvardav sõnum poliitikutelt rahvale," lausus Hellam. „Sellele ametikohale on häid kandidaate ja me pole ühegi isiku vastu, aga ühiskonda ei tee tervemaks õiguse ja õigluse politiseerimine, vaid rahva usaldus, mis on õiguskantsleri institutsiooni vastu olnud Eestis alati üks suuremaid.” Tänavu pälvis Allar Jõks läbipaistva valitsemise põhimõtete ja ausa mängu reeglite eest seismisega ka AEFi koosmeele preemia.

Avatud Eesti Fondi nõukogu liikme Ilmar Raagi sõnul kõlab väide, et Jõks on liiga palju poliitikasse sekkunud, peaaegu samamoodi nagu Prantsusmaa ekspresidendi Jacques Chiraci küüniline arvamus ida-eurooplastest, et "te lasksite käest võimaluse vaikida." „Kui õiguskantsleri ees seisavad küsimused, mis on ühteaegu juriidilised ja teisalt poliitilised, siis ei ole võimalik võtta seisukohta, mis välistaks poliitika,” lisas Raag.

EMSL ja AEF kutsuvad parlamendiliikmeid üles austama Eesti demokraatiat ning seda kujundavaid julgeid inimesi ja mitte politiseerima õiguskantsleri institutsiooni.

Lisainfo:
Mall Hellam

501 8727

mall@oef.org.ee

Alari Rammo
kodanikuühiskonna arendus

EMSL | 630 9630 | 505 0052
alari@ngo.ee | | www.ngo.ee  

Eesti Puuetega Naiste Ühing kutsub Sind osalema projekti “Täisväärtuslik pere- ja seksuaalelu puuetega meestele” aastalõpu koosviibimisel

23. detsembril 2007 algusega kell 12:00 Kuusalu Rahvamajas (~40 km Tallinnast. Täpne aadress: Keskväljak 10, Kuusalu alevik, Harjumaa).

Päevakava

12:00 – 12:15 Registreerimine
12:15 – 12.30 Avasõnad. Projektijuht Kairi Rohtmets
12.30 – 12:45 EPNÜ 2007. aasta projektidest ja edasistest plaanidest. EPNÜ juhatuse esinaine Mare Abner
12:45 – 13:00 Ida-Harjumaa Invaühingu tegevuse tutvustus. Juhatuse liige Tiina Tursman
13:00 – 14:00 Kohvipaus + muusikaline vahepala
14:00 – 14:30 Meesteprojekti kokkuvõtlik ülevaade. Projektimeeskond
14:30 – 15:00 Uurimistulemused psühholoogi pilgu läbi. Lektor, psühholoog Marika Lahe
15:00 – 15:45 Meeste seksuaaltervise probleemid ja nõustamine. Lektor, seksuaalnõustaja Kärt Maanas
15:45 – 16.30 Sisemised eeldused toimetulekuks. Lektor, tegevusterapeut Ain Klaassen
16:30 – 17:00 Päeva kokkuvõte

Tulijate sõidukulud hüvitatakse esitatud arvete ja tšekkide alusel.

Kõigil tulijatel palume end eelregistreerida kuni 16. detsembrini telefonidel: 5221230 Kairi Rohtmets ja 56453468 Mare Abner või meiliaadressidel kairi.rohtmets@gmail.com  ja tallinn@epnu.ee . Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda samadel kontaktandmetel.

Lõppema hakkab aasta 2007 ja aeg on välja kuulutada selle aasta otsing kodanikule, kes väärib selle aasta Teenäitaja nimetust. Palun kõigil EPNÜ liikmetel esitada oma kandidaat, et saaksin esitada need Koostööketile.
Siinkohal ka tingimused, millele peab vastama kandidaat.

Teenäitaja

Eesti Naiste Koostöökett on asutanud aunimetuse Teenäitaja, mille eesmärgiks on

 
• väärtustada eetikat
• parandada poliitilist kliimat
• mõjutada suhtlemis- ja poliitilist kultuuri
• kaitsta isiku õigusi ja –vabadusi
• viia ellu meeste ja naiste võrdõiguslikkust

Kanditaadite nimed palun esitage e-posti aadressile: tallinn@epnu.ee . Esitamise tähtaeg on

1. detsember.

Head mõtlemist!

 
Mare Abner

GSM: 564 53468

Novembris tähistatakse rahvusvaheliselt Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) päeva. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK on krooniline haigus, mis kahjustab kopse, tekitab õhupuudust ja püsivat köha. Teavet haigusest ning selle kohta, kuidas vähendada õhupuudust ja teisi haigusnähte ning oma haigusega koos paremini toime tulla, jagab EESTI KOPSULIIT seminaril 17. novembril 2007 algusega kell 12.00 Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis.

Ürituse kava:
12.00 Avasõnad
12.15 Saade „Ole Terve“ esitlemine. Tehtud 02.12.2007. Teema „KOK“
12.30 „Südame seisund kopsuhaiguste korral“, lektor Jüri Kaik.
13.10 „Haigusest tuleneva stressiga toimetulek ja lõõgastav hingamine“, lektor Irina Kobin.
13.45 Kohvipaus. EKL liikmeks registreerumine. Kopsufunktsiooni mõõtmine.
14.35 „Tuberkuloosi levimus Eestis“, lektor Vahur Hollo.
15.10 „Kuidas paremini koos elada oma haigusega. Nõuandeid“, lektor Helle-Mai Loit.
15.45 Lõppsõnad
Rahvusvaheline Kroonilise Obstruktiivse Kopsuhaiguse (KOK) Päev 2007 on organiseeritud Eesti Kopsuliidu poolt (www.kopsuliit.ee ).
Päeva tähistamist toetab rahvusvaheline organisatsioon “Global Initiative for Chronic Obstructive Lung Disease” (www.goldcopd.org ).
Finantstoetus: Hasartmängumaksu Nõukogu

Liikumisvabadus Hiiumaale

Mõni aeg tagasi kirjutasime Hiiu Lehes sellest, et mitte igasse kohta Hiiumaal ei pääse ligi liikumispuudega inimene.

Kutsusime üles meile märku andma, kustkohast king pigistab. Hiidlased hiilgasid tavapärase “aktiivsusega”. Sellele vaatamata võtsime vastu Hiiumaa Puuetega Inimeste Koja (PIK) küllakutse ja pühapäevahommikuse praamiga jõudis saarele buss kahe ratastoolis noormehe ning nende saatjatega.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit (ELIL) on katusorganisatsioon, kuhu kuulub 28 liikumispuudega inimeste ühendust üle Eesti. Hiiumaal eraldi liikumispuudega inimeste ühingut ei ole, aga PIK on olnud ELILi väga meeldivaks koostööpartneriks.

http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=31705&kat=5&y=0 

PIKi tegevjuht Malle Kobin võttis Heltermaa sadamas meie dessandi vastu lillede ja lörtsisajuga. Edasi viis tee Pühalepa vallamajja, kus kaldtee täiesti olemas, trepimade aga nii kitsas, et kui ratastooliga roosipõõsast mööda mahukski, siis uksest sisse/välja manööverdamisega võib hätta jääda.

Käina vallamaja renoveerides on mõeldud eurodirektiividele ja puuetega inimestele. Paraku pisut ebaõnnestunult. Kaldteele saamine ja sealt äratulek üle munakivide oli meie noormeestele Arkole ja Svenile paras katsumus. Ometi on nemad noored ja tugevad, vanemad ja haigemad vallamajja ei pääse.

Emmastes olid lood päris kenad. Vallamajja pääseb ligi. Uus Sõru sadamahoone jättis igatpidi hea mulje nii seest kui väljast, kui kaldtee-esine lahtine kruus ning maja sees pikal käigul asetsevad trepiastmed välja arvata, võib selle hoonega peaaegu rahule jääda. Ometi on igal pool (ka mujal Hiiumaal) märgata, et asjatundjatelt ei ole nõu küsitud. Pole ju nii raske uurida täpselt kaldteedele esitatud parameetreid ehitusseadusest ja kutsuda kohale ELILi esindaja või kohalik ratastooli kasutav inimene.

Kõrgessaare vallamajja praegu ligi ei pääse. Vallavanem Jaanus Valk sõnas, et kaldtee projekt on tellitud. Viskoosas, valla tervisekeskuses, pääsevad liikumispuudega inimesed arsti juurde ja apteeki. Saali minekul on antud hetkel ületamatuks takistuseks paar astet. Tervisekeskuse juhataja Artur Valk oli igati koostöövalmis ja nõus vajadusel tellima saalipääsemise hõlbustamiseks paigaldatava kaldtee.

Igati korralik tee viis Kõrgessaare raamatukokku, kuid kui millegi pärast norida, siis on see korraga ülesminekuks pisut pikk, oleks vaja keskel ühte pisikest puhkeplatvormi.

Kärdla linnas on lood parasjagu segased. Kultuurikeskusesse ja inva-WCsse pääseb kenasti, kinno ja raamatukokku mitte. Vanasse apteeki, linnavalitsusse ja tuttuude kutsenõustamismajja ratastooliga asja ei ole.

Hiiumaa noormees Sven Kõllamets läbis vaevaliselt ühisgümnaasiumi ukse juurde ebaõnnestunult ehitatud kaldtee ja naljatas, et kui ta praegu keskkooli lõpetama asuks (omal ajal tegi ta seda hõbemedaliga), siis lõppeks tema karjäär Hiiumaa kutsenõuandla trepi juures.

Silma hakkas ka see, et Hiiumaa haigla polikliinikusse viib küll kaldtee, aga ilma käsipuudeta.

Eriline ime on aga kaldtee, mida mööda peaksime minema Rannapaargusse. Vähe sellest, et tõus on väga järsk, on metallplaadid paigutatud nii, et ratastooli väikesed rattad jäävad metall-liistude vahele kinni. Üksi sellest üles ei lähe, see võib olla lausa eluohtlik.

On kahju, et kohati näib ratastoolitee olevat asutuste juurde paigutatud nö linnukese pärast. Et seadus ja direktiivid nõuavad, teeme ära, kellele seda ikka vaja on. Aga on ju, sest see aeg, kus puudega inimene müüride taha peideti, on möödas. Nüüd tahab ta tunda ennast teistega võrdsena ja maailma näha. Täiesti kindlasti tahab ta tulla ka Hiiumaale.

Kõigest sellest rääkisime ka Hiiumaa HOLi istungil. Saare targad mehed kuulasid ja vaatasid tähelepanelikult ja heasoovlikult.

ELILi seekordse ringkäigu loogiliseks jätkuks on saare muude asutuste, ööbimis- ja söögikohtade kaardistamine. Üleriigilisele liikumisvabaduse veebilehele saaks siis mandrirahva ja kaugemalttulnute jaoks kirja panna, kuhu meie saarel ligi pääseb. See peaks olema positiivne info meie ametnikele, turismiinimestele ja puuetega inimeste sõpradele ning sugulastele.

Tagasi sõitsime taas praamiga, noormehed ratastoolis valmistusid eeskirju rikkuma ja bussi istuma jääma. Lihtsalt ei ole nii palju füüsilist- ja hingejõudu, et asuda võitlusse liftiga ja teekonnaga üles, mis siis, et seal oli ootel täiesti korralik inva-WC.

Hiiumaaga on nii, et siin korra käinu tahab ikka tagasi tulla. Loodetavasti ootab hiidlane külalislahkelt nii neid, kes omal jalgel saare pinnale astuvad kui neid, kellele saatus on varunud ratastooli, kepi või kargud.

KATRIN METSAND ELIL Hiiu Leht 13-11-2007

AIDAKE TÄITA JÕULUSOOVID 13 November 2007 – 15 Detsember 2007

Kallid praegused ja endised tipikad!

Varsti on käes jõulud- aeg, mille veedame koos pere ja sõpradega, istume jõulupuu all, teeme üksteisele kingitusi. Jõulude mõte ei ole loomulikult ainult kingitustes, ometi tuleb tunnistada,et lastele on väga oluline just temanimeline kingipakike. Asi, mida juba ammu endale ihaldatud on.
Kahjuks on Eestis aga lapsi, kelle jõulusoovid täituvad väga väga harva….

Ilusa südamliku, koduse ja hubase õhtu eest hoolitsevad nende laste õpetajad ja kasvatajad, meil teiega on võimalus aidata kingikotti täita.

Sellel aastal on TTÜ Üliõpilasesinduse eesmärgiks viia täide iga Haiba lastekodulapse üks unistus. Juba praegu panevad 36 last (mudilastest põhikooliõpilasteni) oma soove kirja Tõelisele Jõuluvanale – soojale, südamlikule vanataadile, kelle peale võib alati kindel olla.
Te kõik – Sina, noor tudeng, ja Sina, südamlik õppejõud ja ka Sina, edukas vilistlane, saate unistuste täitumisele kaasa aidata. Igasugune annetus on teretulnud – nendelt, kellel taskusse ununenud mõned mündid, aga ka nendelt, kelle rahakukkur üle ääre kipub ajama!

Sinu lahke annetus on oodatud a/a 10220020214015 MTÜ TTÜ ÜLIÕPILASÜHENDUS

lisainfo:
Teele Reivik
TTÜ ÜE kommunikatsioonijuht
tel: 5112780

Sven Kõllamets
—————————————-
Akadeemia tee 5-106a
12611 Tallinn

GSM: 5340 7076
sven.kollamets@gmail.com  
sven.kollamets@mail.ee  
MSN: sven161@hotmail.com  
skype: sven161

Artikli originaal aadressil: https://www.tipikas.ee/index.php?a=kalender&b=kalender&c=1616  

Sel aastal tuleb Eesti Naisteühenduste Ümarlaual rahvusvahelisel naistevastase vägivallaga võitlemise päeval 25. novembril juba neljandat korda anda välja 2004. aastal algatatud iga-aastane auhind.

Selleks on Valge Lindi auhind – stop violence against women (peatada naistevastane vägivald).

Auhind antakse välja üksikisikule või organisatsioonile, kes möödunud aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.

Väljakuulutamise aeg: 25 november, rahvusvaheline naistevastase vägivalla päev.
Sel aastal kavandame auhinna kätte anda 2. detsembril ENÜ koosolekule järgneval tõlkeraamatu "Vägivallatseja lapsevanemana" esitlusel Tallinna Ülikoolis.
Lähemalt saate raamatu kohta lugeda Tartu Naiste Varjupaiga kodulehelt aadressil http://www.naistetugi.ee/LBancroft_Silverman_sisukord.html  
http://www.naistetugi.ee/LBancroft_Silverman_sissejuhatus.html  

Eelmistel aastatel on Valge Lindi auhinna saanud Joosep Kaasik Lääne Politseiprefektuurist, Põhja-Tallinna Valitsus ja Tartu Naiste Varjupaik.

Palun saatke oma ettepanekud selle aasta Valge Lindi auhinna kandidaadi kohta hiljemalt järgmiseks kolmapäevaks, 21. novembriks meiliaadressile eha.reitelmann@enu.ee .

Tervitades
Eha
5265927

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Lugupeetud koostööpartner

Euroopa Komisjon algatas sel aastal Euroopa sotsiaalse tegelikkuse hindamise, mille eesmärgiks on edendada ulatuslikku ja avatud debatti sotsiaalsete probleemide üle tänases Euroopas. Komisjon on võtnud siinkohal ärakuulaja rolli, mitte ei paku poliitikavalikuid.

Sotsiaalministeerium ja Euroopa Komisjoni esindus kutsuvad Teid osalema 27. novembril kell 9.30 – 12.30 toimuval arutelul Eesti sotsiaalse tegelikkuse üle ja sellele järgneval lõunal.

Toimumiskoht: Euroopa Liidu Infokeskus, Rävala 4 (sissepääs Laikmaa tn.-lt)

Soovime arutada kodanikuühiskonna esindajatega, millised on Eesti ja eestlaste sotsiaalsed probleemid ning kas ja kuidas Euroopa Liit lahenduste leidmisel appi saab tulla. Teema on lai, seetõttu oleme otsustanud arutelu lähtekohaks võtta demograafilised arengud, mis seavad objektiivsed piirid paljudele tegevustele ning nõuavad uut moodi lähenemist.

Euroopa tasandil on arutelu üheks aluseks on Euroopa Komisjoni poliitikanõustajate büroo (BEPA) aruanne "Euroopa sotsiaalne tegelikkus", mida kohtumisel tutvustatakse.

Selleks et paremini Eesti olukorda mõtestada tutvustab prof. Kalev Katus Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudis valminud pere- ja sündimusuuringut.

Arutelu käigus peatume järgmistel küsimustel: kuidas kiiresti muutuv ja vananev ühiskond mõjutab inimeste tervist ning rahulolu oma eluga; mida saaks teha ühiskonna sidususe ja inimeste heaolu parandamiseks ning millised võimalusi pakuvad selleks pere-, töö- ja eraelu ühitamine, sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine, vaesuse ja kihistumise vähendamine ning erinevad võimalused immigrantkogukonna lõimimiseks.

Arutelu juhatab ettevõtluskonsultant ja Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees hr. Raivo Vare, kodanikuühiskonna nimel saab sõna Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor hr. Erik Terk. Ümarlauavestlusest tehtav kokkuvõte esitatakse aasta lõpuks Euroopa Komisjonile.

Lisainfo saamiseks, BEPA aruande lugemiseks ja avaliku arutelu jälgimiseks külastage veebilehte: http://ec.europa.eu/citizens_agenda/social_reality_stocktaking/index_et.htm  

Oma osalemisest arutelul palume teavitada Euroopa Komisjoni esindust hiljemalt 19. novembriks 2007 e-postiaadressil: kadri.kull@ec.europa.eu . Lisainfo: Triin Uusberg (Sotsiaalministeerium, tel. 626 9242) või Kertu Kaera (Euroopa Komisjoni esindus, tel. 626 4436).

Lugupidamisega,

Maret MARIPUU Toivo KLAAR

Sotsiaalminister Euroopa Komisjoni esinduse juht

_____________________________

Triin Uusberg

Eurokoordinatsiooni juht

Eurokoordinatsiooni ja välissuhete osakond

Sotsiaalministeerium

Tel: +372 6269 242

Fax: +372 6992 209

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ootab endiselt õpisooviga inimesi ühendust võtma aastaringselt!

Praeguseks on vabad õppekohad kandidaate ootamas:

puidutöö tööõppekursuse õppegrupis;
rahvusliku käsitöö tööõppekursuse õppegrupis (erinevad võimalused käsitööd õppida: tekstiilitööd, viltimine, heegeldamine, kudumine, tekstiilimaal, tekstiilitöötluse eritehnikad, kangastelgedel kudumine, keraamika – võimalus õppida tegema käsitööd mida hiljem turustada, õpe individuaalse lähenemisega igale õppijale);
pagaritöö tööõppekursuse õppegrupis;
kohanemiskursustel

Kohanemiskursustest esimene on 1-aastane kursus, kus alates 15ndast eluaastast on võimalik õppida neil:

kes on omandanud põhihariduse toimetuleku riikliku õppekava alusel toimetulekukoolis (klassis) või samasisulise IÕK alusel tavakoolis;
on elanud ja õppinud hooldekodus, kuid ei oma põhihariduse tunnistust;
kui on meditsiinilistel näidustustel vajadus sellekohaseks pedagoogiliseks rehabilitatsiooniks.
Kursus võimaldab professionaalset tuge üleminekul põhikoolist kutse- või ametiõppesse. Õpiedule aitavad kaasa (vajadusel) mitmesugused rehabilitatsioonitegevused.

Õpetus on toetav-korrigeeriv, mille käigus õppija omandab igapäevaelus kasutamiseks eakohaseid praktilisi sotsiaalseid oskusi ning oskust enda eest hoolitseda. Kogu õpitegevus on suunatud sellele, et kursuse läbinu leiaks enda jaoks võimalikult paremaid väljundeid edaspidises elus.

Õppija saab õpingute lõppedes Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tunnistuse ja kutserehabilitatsioonisoovituse.

Üheaastase õppeajaga kohanemiskursust 2 ehk ettevalmistuskursusi soovitatakse neile õppida soovijaile, kes:

on erinevates koolitüüpides, klassides või individuaalse õppekava järgi õppides omandanud põhihariduse (ka lihtsustatud) riikliku õppekava alusel;
samalaadse haridusvajadusega isikutele, kes vajavad täiendavat aega ja professionaalset tuge üleminekul põhikoolist kutse-või ametiõppesse;
kutsevaliku eesmärgil tutvumist erinevate erialade ja nende õppimisvõimalustega, täiendavat koolitust õpivalmiduse tõstmiseks ning eluks vajalike toimetulekuoskuste arendamiseks.
Õppekava sisaldab töö- ja kutseõppeaineid:

Õppijad saavad katselise õppe kaudu esmased kutseoskused õmblemise, käsitöö (sh telgedel kudumine), pagaritöö, puidutöö erialadel.
Orienteerumis- ja sotsiaalse toimetuleku ained toetavad ja arendavad õppijate igapäevaeluks vajalikke oskusi. Õppides kasvab õppija oskuste tase ja erinevate töökatsete kaudu selgitatakse välja kutseõppeks sobiv eriala.
Õppija saab õpingute lõppedes Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tunnistuse ja kutserehabilitatsioonisoovituse.
Jaanuaris 2008 alustab aastane rehabiliteeriv grupp ajutrauma läbi teinud inimestele, kuhu saab samuti kandideerimiseks soovi avaldada.

See kursus on neile erivajadustega isikutele (noortele ja tööealistele täiskasvanutele) , kelle haridusvajadus tuleneb traumajärgsetest (sh ajutrauma) seisundist.

Eesmärk on edendada oma tegevusvõimet õpi- ja rehabilitatsioonitegevuste kaudu, luua eeldused ja valmisolek kutseõppeks või kutsetöö jätkamiseks tulemuslikumalt.

Õpperühm koostatakse erivajadustega õppijatest:

tervisekahjustusega isikutest, kes on läbinud aktiivse raviperioodi ja saavutanud tervislikus seisundis stabiilsuse.
Õpperühma komplekteerimisel ei lähtuta baasharidusest ega kutse-eelistustest.
Kursus toimub päevases õppevormis.

Kursus on arengudiagnostiline, õppe-ja rehabilitatsioonitegevused on omavahel lõimitud. Täpsustatakse kursuslase õpi-ja erivajadusi ning töötatakse välja just temale sobiv töö-ja õpirütm.

Kutseõppe elementideks on: arvutikasutamise ja/või muude erialade algoskuste omandamine;

Õpiedule aitavad kaasa (vajadusel) mitmesugused rehabilitatsioonitegevused, sh tegevusteraapia, karjäärikujundamine ja muud individuaalse kutserehabilitatsiooni plaani alusel toimuvad rehabilitatsioonitegevused.

Kursuse läbinu:

tunneb oma tugevaid ja nõrku külgi;
oskab hinnata oma tervislikku seisu;
tunneb oma elu ja tööga toimetuleku mehhanisme;
teab sotsiaalabi võimalusi oma tervisliku seisundi parendamisel;
on teinud kutsevaliku otsustuse või täpsustanud oma erialahuvi;
omab ettekujutust oma võimalusest leida tööd ja minna tööturule;
omab seisukohta elukestva õppimise suhtes.
Kursuslased saavad kursuse läbimisel selle sisu, mahtu ja tulemust kajastava Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tunnistuse koos kutserehabilitatsiooni soovitusega. Selle rehabiliteeriva aasta lõpetanud on jätkanud Astangu Keskuse ametiõppes või läinud edasi mujal.

Keskuses on veel ka koduteeninduse eriala (peamiselt toimetuleku riikliku õppekava baasil). Kahe aasta jooksul on võimalik omandada mitmeid eluks vajalikke praktilisi oskusi tasemel mis võimaldavad edaspidi rakendumist näiteks asutustes köögi abitöödel, hotellides tubade koristajatena, kojamehe abilistena.

Lisaks on Astangu Keskuses võimalik läbida aastane arvuti algoskuste kursus ja IT suund erialaõppena. Peamiselt on arvutiõppes osalemas liikumispuudega ja krooniliste terviseprobleemidega õppijad.

Keskuses on tuge pakkumas sotsiaaltöötajad, psühholoogid, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, logopeed, eripedagoog. Võimalus on loovteraapiaks, tegutsevad ringid ja olemas on spordisaal ja ujula. Kuulmispuudega õppijatele vahendavad infot viipekeeletõlgid.

Toetatud elamist pakub õpilaskodu.

Kevad on ka kiire kätte tulema! Ootame avaldusi ja dokumente!

Täpsem info meie koduleheküljel http://www.astangu.ee .

Kontaktisikud
Lenne Loide tel. 6 594 152 lenne.loide@astangu.ee  
Karin Jürgens-Rampe tel. 6594152 karinj@astangu.ee  

Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 lõpukonverents toimub
30. november 2007 Tallinna Ülikooli konverentsikeskus (Uus-Sadama 5)

Foorumil püüame vastuseid leida kolmele teemaderingile:

1. Mida tähendab inimese õigus võrdsele kohtlemisele ning diskrimineerimise keeld? Mõisteid kasutatakse tavasuhtluses ja
ka meedias mitmeti. Tihtipeale ei seostata seda igapäevaelu olukordadega tööl, koolis või tänaval, vaid samastatakse ebavõrdsusega ühiskonnas laiemalt. Võrdse kohtlemise põhimõttest ja selle rakendamisest nii Eestis kui Euroopas räägivad konverentsil Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste ja soolise võrdõiguslikkuse volinik Eestis Margit Sarv.

2. Ebavõrdne kohtlemine ei ole ainult ühe väikese rühma inimeste probleem, vaid puudutab ka neid ümbritsevaid inimesi ning ühiskonda laiemalt. Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja Kommunikatsiooni Instituudi juhataja Dr. Halliki-Harro Loit ja meediauuringute teadur Dr. Valeria Jakobson uurivad läbi juhtumianalüüsi, kuidas ajakirjanduses tekib diskursus ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest.

3. Aasta jooksul on läbi viidud mitmeid uuringud. Valmimas on vastavateemaline elanikkonna uuring, mille raames
loodame saada paremat ülevaadet inimeste kogemustest seoses diskrimineerimisega/ ebavõrdse kohtlemisega. Lisaks on
valmimas kvalitatiivne uuring seksuaalvähemuste diskrimineerimisest ning Euroopa aasta raames on toetatud kolme väiksemat uurimisgranti. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsiosakonna juhataja asetäitja Piia Tammpuu vaatab lähemalt andmete kogumise erinevaid aspekte ebavõrdse kohtlemise käsitlemisel ning vajadust poliitikate
kujundamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks.

Konverentsil toimub sünkroontõlge inglise ja vene keelde.

 Päevakava

9.30 – 10.00 Registreerimine ja hommikukohv

10.00 -10.10 Tervitussõnad
Maret Maripuu, sotsiaalminister
Toivo Klaar, Euroopa Komisjoni Esinduse juht Eestis

10.10 -10.30 Euroopa võrdsete võimaluste aasta tegevustest Eestis
Kokkuvõtted ja edasised väljakutsed
Kadi Viik, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja

10.30 -11.00 Õigus võrdsele kohtlemisele, selle tagamise põhimõtted õigusriigis
Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika
Rait Maruste, kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus

11.00 -11.30 Võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine Eestis
Margit Sarv, Soolise võrdõiguslikkuse volinik Eestis

11.30 – 11.40 Küsimused ja vastused

11.40 – 12.00 Kohvipaus

12.00 – 12.40 Kuidas ajakirjandus konstrueerib võrdsust ja ebavõrdsust?
Dr. Halliki-Harro Loit, Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja Kommunikatsiooni Instituudi juhataja
Dr. Valeria Jakobson, Tartu Ülikooli meediauuringute teadur

12.40-13.10 Vajalikud uurimisperspektiivid
Piia Tammpuu, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsiosakonna juhataja

13.10 -14.10 Lõuna

14.10 -15.30 Paneeldiskussioon

Päeva moderaator on Liisa Past Eesti Päevalehest

Konverentsil osalemiseks palume end kindlasti registreerida meiliaadressile: Heili.Joe@sm.ee

või telefoni teel 6269261  28. novembriks.