Head sõbrad,
tänase postiga tuli invabuss IRENELE, mida eile esitlesime, tervitus ametlikul blanketil meie välisministrilt Urmas Paetilt, kes sellal, kui Irene heategevuskontserte tegi, oli meie kultuuriminister. Kultuuriministrina oli hr Paet bussiprojekti suureks toetajaks. Seetõttu läks meie liidult kutse üritusele teele ka hr Paetile.
Terv. Auli

Tervituse tekst:

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
11. september 2007

Tänan Teid kutse eest osaleda uue invabussi esitlusel.

Kahjuks ei võimalda minu töögraafik teie üritusel osaleda. Soovin Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidule edu ja ikka kõike paremat.

Lugupidamisega

Urmas Paet
Välisminister

Tere!

Deep Systems OÜ tegeleb alates 2003 aastast infosüsteemide arenduse ja animatsioonide tootmisega.

Seoses tööde mahu suurenemisega, vajame oma meeskonda juurde CSS’i spetsialisti.

Töö kirjeldus:
– Veebirakenduste HTML koodi loomine ja CSS stiilifailide koostamine, ette antud PSD formaadis kujunduste järgi.

Projektid, milles tuleb osaleda:
– www.lastekas.ee  arendus, seoses Inglise, Soome, Läti portaali avamisega;
– www.invainfo.ee  portaali arendus, seoses laienemisega ning alamosade sidumisega;
– E-kaupluste lahenduste arendus;
– mitmete ettevõtete äritegevust toetavate infosüsteemide arendus;
– jpt huvitavad projektid.

Nõudmised kandidaadile:
– väga hea HTML-i ja CSS-i tundmine;
– suutlikus luua standarditele vastavat ja erinevatele brauseritele sobivat HTML ja CSS koodi;
– väga head arusaamised veebilehtede ülesehitusest;
– Kujundusprogrammide valdamine;
– Tähtaegadest kinni pidamine.

Kasuks tuleb:
– ideede rohkus;
– arenemissoov;
– innovaatilisus;
– Hea kunstimeel;
– teadmised Smarty mallimootorist (http://smarty.php.net/ ).

Arenguvõimalused:
– mallimeister (Smarty mallimootor http://smarty.php.net/ );
– PHP/Ajax programeerija;
– infosüsteemide projektijuht;
– arendaja.

Töötasu:
– 75.- kuni 150.- kr/h (sõltuvalt kogemustest).

Muu informatsioon:
– Töö on kaugtööna ja vaba tööajaga, st sobib ka õppijale sõltumata asukohast.

Lisainfo:
– CV, kaaskiri palume saata info@deepcms.ee .

Lugupidamisega,
Hegert Mölder
hegert@deepcms.ee  

Deep Systems OÜ
Web: www.DeepCMS.ee  
E-mail: info@deepcms.ee  
GSM: (+372) 55 66 50 40

Nael kummi, invabuss IRENE!

Kolmapäeval, 12.09.2007 kell 15.00 soovitakse Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuses Endla 59 nael kummi kaasaegsele ja ruumikale, kuni kaheksat ratastoolis sõitjat mahutavale invabussile. Peale aktust saavad huvilised kohandatud bussi lähemalt uurida ja proovisõitu teha.

Bussi teeb eriliseks tema saamislugu. Idee algataja oli pianist Irene-Maria Lindi, kes tundis muret raske liikumispuudega aktiivsete ja andekate noorte tallinlaste pärast, kellel invatranspordi puudumine oli saanud oluliseks takistuseks hariduse omandamisel ja tööturul konkureerimisel. Ratastoolis pianisti initsiatiivil loodi 2003.a. sihtasutus Ratastoolis Edukaks. Sihtasutuse avaürituseks oli 08.12.2003 Estonia kontserdisaalis toimunud kontsert „Aita liikuma“, kus esinesid Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste dirigeerimisel ja pianist Irene-Maria Lindi. Teine meeleolukas heategevuskontsert bussiostu toetuseks – ”Ratastoolis ülikooli” – toimus 25.09.2004 muusikaakadeemia saalis, kus kontserdi patrooniks oli haridusminister Toivo Maimets. Mais 2005 toimus Estonia kontserdisaalis heategevusoksjon, kus pr Erna Saar, Johannes Võerahansu lesk, annetas oksjonile abikaasa maali.

2005. aasta aprillis andis Tallinna abilinnapea Diana Ingerainen sõna, et Tallinna liikumispuudega üliõpilased ja põhikohaga töötavad raske liikumispuudega inimesed saavad liituda juba toimiva õpilaste invatranspordi süsteemiga. Kadus otsene põhjus invabuss pealinlaste tarbeks soetada.

Sihtasutus leidis koostööpartneri Tartust MTÜ Invatakso näol, kes nõustus bussiostuks kasutama oma vahendeid, hoidma bussi käigus ja tegema vajalikud kohandused liikumispuudega inimeste veoks. Bussiostu toetas Tartu Linnavalitsus, Tartu tööhõiveametist saadi abi bussi kohandusteks.

SA Ratastoolis Edukaks annetas oma kogutud vahendid Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidule, liit peale koostöölepingu sõlmimist MTÜ Invataksole. Ühiste jõupingutuste tulemusena on nüüd Tartus invabuss, mis tõhusalt leevendab liikumispuudega inimeste transpordimuret. Buss, mida kaunistab kleebis IRENE, on liikumispuudega inimeste teenistuses – kooli, tööle, üritustele.

Liikumispuudega inimesed tänavad kõiki, kes aitasid puudega inimesed liikuma!

Lisainfo:
Auli Lõoke,
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
5293144, 6720223
elil@elil.ee  

Vabariigi Valitsus
Sotsiaalministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
28.08.2007
Pöördumine

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ) tegevus on suunatud naiste õiguste tagamisele, vähemusgruppide naiste õiguste kaitsmisele ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisele.

Oleme mures puuetega naiste olukorra pärast Eestis ning käesoleva kirjaga juhime tähelepanu puuetega naiste probleemidele.

Eestis kehtivad õigusaktid kinnitavad kõikide kodanike võrdset kohtlemist, sest:
• Põhiseadus ütleb, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed.
• Haridusseadus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestavad puuetega laste õiguse saada põhiharidust ja õppida elukohajärgses või lähimas vajalikele tingimustele vastavas koolis.
• Sotsiaalhoolekande seadus kohustab omavalitsusi korraldama toetavaid teenuseid.
• Tööturuteenuste ja –toetuste seadus võimaldab lisavajadustega inimestel saada teenuseid, mis lihtsustavad tööturule sisenemist.
• Ehitusseadus nõuab üldkasutatavatele hoonetele ligipääsetavuse tagamist puudega inimestele.
• Ühistranspordiseaduse kohaselt tuleb korraldada ühistransporti nii, et oleks tagatud pakkumise vastavus puuetega inimeste liikumisvajadusest tulenevale nõudlusele.

Eesti on Euroopa Liidu liikmena aktsepteerinud EL õigusaktides ja muudes dokumentides kehtestatud põhimõtteid, mis nõuavad lisavajadustega inimestele iseseisvaks eluks võimaluste loomist.

ENÜ koosolekul saime ülevaate puuetega naiste olukorrast Eestis. Kinnitust leidis veendumus, et lisavajadustega meestele ja naistele ei ole veel suudetud luua võrdseid võimalusi iseseisvaks eluks ja osalemiseks kõigis eluvaldkondades. Olulisemate kitsaskohtadena toodi välja:
• Lisavajadustega inimestel ei ole enamasti võimalik valida vabalt õppeasutust, kuna enamus koole pole füüsiliselt ligipääsetavad ning õpetajad ei ole valmis puudega last õpetama. Ka pole haridus- ja sotsiaalteenused omavahel seostatud.
• Füüsilist abi vajavad puuetega inimesed ei saa iseseisvaks elamiseks piisavalt isikliku abistaja või tugiisiku teenust. Toetavate teenuste standardid, pakkumise, kvaliteedi ja vajaduste hindamise põhimõtted puuduvad.
• Ühistransport on puuetega inimestele ligipääsetav vaid vähesel määral. Kuigi mõned bussid on madalapõhjalised, puudub enamasti teave nende sõiduaegadest. Linnadevahelisi busse ja ronge ei ole ratastooliga võimalik kasutada.
• Paljud ametiasutused ei ole puuetega inimestele ligipääsetavad. Sageli on takistuseks trepid. Samuti pole töötajad valmis teenindama erivajadustega inimest.

Puuetega naistel on mitmeid spetsiifilisi probleeme, mille lahendamiseks välja töötatud soovitused on koondatud Euroopa Puuetega Naiste Manifesti (http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=302 ), kus muuhulgas öeldakse et:
puuetega naistele peab olema tagatud ligipääs pereplaneerimise meetoditele, samuti informatsioonile nende keha seksuaalse funktsioneerimise kohta;
kõigis arsti sekkumist vajavatest olukordades, eriti günekoloogia valdkonnas on oluline suhtuda puuetega naisesse lugupidavalt;
paljud puuetega naised on emad, kes vajavad täiendavat tuge oma pere eest hoolitsemiseks;
puuetega tüdrukutele ja naistele peab olema tagatud kontroll oma keha üle, et kaitsta neid füüsilise ja seksuaalse vägivalla eest.
Samadele põhimõtetele juhivad tähelepanu ÜRO Puuetega Inimestele Võrdsete Võimaluste loomise standardreeglid (reegel 9, http://www.vaimukad.ee/reeglid.html ).

ENÜ peab murettekitavaks olukorda, kus puuetega inimestele pole tagatud võrdsed võimalused.

Käesolevaga ootame vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Mida teeb EV Valitsus selleks, et parandada hariduse kättesaadavust puuetega inimeste jaoks 2007.-2008. aastal?
2. Kuidas tagatakse lasteaedade, põhi- ja kutsekoolide, gümnaasiumite ning kõrgkoolide füüsiline ligipääsetavus puuetega inimeste jaoks?
3. Mida tehakse selleks, et paranda puudega laste isikliku abistaja ja tugiisiku teenuste kättesaadavust?
4. Millised tegevused on kavandatud isikliku abistaja ja tugiisiku teenuste kättesaadavuse tagamiseks kõigile puuetega inimestele, kes seda vajavad?
5. Milliseid meetmeid rakendatakse selleks, et parandada ühistranspordi kättesaadavust paremaks kasutamiseks puuetega inimeste jaoks?
6. Kuidas valmistatakse ette arste, õpetajaid ja avalikke teenuseid osutavaid spetsialiste tööks erivajadustega inimestega, sealhulgas puuetega naistega?
7. Kuidas tagatakse puuetega inimestele psühholoogilise nõustamise ja ohvriabi/varjupaiga teenuste kättesaadavus?

ENÜ loodab, et EV Valitsus suudab peagi ka tegelikkuses tagada seadustes kirja pandud puuetega inimeste õigused.

Lugupidamisega,

Laine Tarvis
ENÜ eesistuja

enu@enu.ee  
www.enu.ee  

ENÜ Sihtasutus
Narva mnt 25-410
Tallinn 10120

Edastan teile eile pealelõunal Delfisse ilmunud loo, mis kogunud praeguseks juba ligi 500 kommentaari.

Mul on väga hea meel, et seisukohti, mida ENÜ on oma tegevuse algusaegadest peale oluliseks pidanud, on asunud aktiivselt ja avalikult toetama ka ühe erakonna naiskogu.

Praeguseks on seis eelnõuga selline, et esimene lugemine toimub juba sel kolmapäeval ja siis antakse ka tähtaeg parandusettepanekute tegemiseks.
Täna arutatakse Riigikogu sotsiaalkomisjonis ENÜ kirja, milles palusime teha eelnõu mõjude analüüsi.
Küsimus on nüüd, kas eelnõusse parandusettepanekute tegemiseks antav aeg on piiisavalt pikk selleks, et mõjude analüüsi tulemusi ka tegelikult arvesse võtta saaks.

Tervitades
Eha

Aga siin siis Delfi lugu:
Uus pereseadus kahandab julgust sünnitada

www.DELFI.ee  
10. september 2007 15:35

MTÜ Naiskogu Kadri kardab, et uus perekonnaseadus vähendab naiste majanduslikku kindlustunnet ja nende valmisolekut jääda koduseks ning hoolitseda perekonna ning laste eest.

Justiitsministeeriumi ettevalmistatud uus perekonnaseadus, mida arutatakse riigikogus, muudab kardinaalselt abikaasade varalisi suhteid, kardab ühendus.

Kui täna ühiskonnas abikaasade varalistest suhetest midagi teatakse, siis seda, et abielu jooksul ükskõik kumma abikaasa rahadega soetatud vara on abikaasade ühine vara. See on andnud naistele ka kindlustunnet lapsi sünnitada ja nendega kodus olla.

Uus seadus näeb ette, et abikaasa on vaid selle vara omanik, mida ta on oma raha eest muretsenud. Nii jääksid naised sageli abielulahutuse korral kehvemasse seisu kui tänase seaduse korral.

Uued abikaasade lahusvara suhted hakkaksid kehtima kõikidele Eestis abielus olevatele peredele. Enne seaduse vastuvõtmist abiellunud saavad jätkata ühisvara põhimõtetel vaid siis, kui nad viivad notariaalselt tõestatud asjakohase teate abieluvararegistrile.

Sotsiaaldemokraatide naiskogu Kadri on seisukohal, et nii tugevalt Eesti peresuhteid mõjutavat eelnõu ei saa enne ellu rakendada, kui ei ole uuritud selle eelnõu võimalikke mõjusid.

“Uus seadus peab olema enamusele Eesti peredest vastuvõetav ja meie olukorda arvestav. Me ei saa uut perekonnaseadust sellisena võtta vastu lihtsalt sellepärast, et niisugune on ta ka Saksamaal,” ütles naiskogu president Reet Laja.

“Tänase valitsuse põhiprioriteet on perede turvalisus ja laste suurem sünd. See seadus ei arvesta lahutuse korral aboluutselt laste olemasolu. Samuti ei toeta see individualismi rõhutav seadus abielu sõlmimist,” on MTÜ Naiskogu Kadri juhatuse liikme Kadi Pärnitsa seisukoht.

Sotsiaalministeeriumi programmid ja seirearuannete vormid

Austatud partnerid,

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendite kasutamiseks perioodil 2007-2013 on Eestis koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Euroopa Komisjoni poolt kinnitatav strateegiadokument „Inimressursi arendamise rakenduskava”. Inimressursi arendamise rakenduskava näeb ette tegevusi viiel olulisel suunal. Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamiseks ja tööelu kvaliteedi parandamiseks on rakenduskavas toetatavaks prioriteetseks suunaks „Pikk ja kvaliteetne tööelu”. Vastava prioriteetse suuna koordineerimise ja elluviimise eest vastutab Sotsiaalministeerium.

Prioriteetne suund „Pikk ja kvaliteetne tööelu” jaguneb neljaks alasuunaks (meetmeks), mida rakendatakse programmide ja avatud taotlusvoorudena ning selle kogumaht on 2,35 miljardit krooni, millest ESF toetus moodustab 2,001 miljardit krooni.

Käesolevaga soovime Teid informeerida, et Sotsiaalministeerium on, tuginedes perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse §-le 20, ette valmistanud rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks kaks programmi.
Programmid on koostatud alasuundade raames „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed” ning „Tööelu kvaliteedi parandamine”.

Programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2007-2009” eesmärk on toetada puuetega inimeste võimalusi, motivatsiooni ja hoiakuid iseseisva toimetulekuvõime suurendamiseks, eesmärgiga soodustada puuetega inimeste ja nende hooldajate tööturule integreerumist või reintegreerumist ja nende konkurentsivõimet tööturul.

Programmi „Tööelu kvaliteedi parandamine 2007-2008” eesmärkideks on
parandada töökeskkonda ja aidata seda muuta töötaja tervist hoidvamaks,
suurendada töösuhete selgust ja paindlikkust ning tõsta tööpoliitika
kujundamise ja elluviimise haldussuutlikkust.

Ootame vastavate programmide osas Teie kui partnerite ja tulevaste
prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu” seirekomisjoni liikmete
arvamust ja võimalikke ettepanekuid. Kirjalik tagasiside palume saata
hiljemalt 6. septembriks 2007 e-posti aadressil ingrid.mangulson@sm.ee .

PS: Rakenduskavade tekstid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi
kodulehelt: http://www.fin.ee/?id=78130  
Lugupidamisega,

Ingrid Mangulson

ESF peaspetsialist

Tööturu osakond

Sotsiaalministeerium

email: Ingrid.Mangulson@sm.ee

Telefon: 626 9208

Faks: 699 2209

Eeva-Liisa on raske sünnitraumaga ratastoolis olev soomlanna. Hoolimata sügavast puudest lõpetas Eeva-Liisa Helsingi ülikooli, kus ta õppis nii inglise kui ka eesti keelt.
“Inimese tegelik eluülesanne on kohata teist inimest ja julgeda ise olla kohatav. Usun, et selles peitub suurim võimalus õnnestuda – või ebaõnnestuda. Kui kingime ajahetke, võime tajuda saladust, mis kestab hetkes ja igavikus. Ja seda mäletab kaua,” ütleb Eeva-Liisa, kes on EPNÜ liige.

Olete oodatud näitusele, mis avatakse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses 1. oktoobril 2007. aastal algusega kell 15.00

Need fotod on kõik tehtud Soomes ja väga põnevad. Nii värvide ja hetke tunnetuse poolest. Neid vaadates tuleb mõista, et need on kõik tehtud ratastoolis istudes. Milline vaateväli avaneb siis kui ollakse sellises positsioonis.

Näituse avamisel tutvustatakse ka ühte Eeva-Liisa Laitineni raamatut: „Tuataara. Retk iseendasse”, mille tõlkis soome keelest Mare Lippus.

Näitus kestab kuni 31. oktoobrini.

SLÕL Online
www.sloleht.ee

Scanpix Rahvusvaheline uurimus tõendab, et abielumehed teevad koduseid töid vähem kui vabades paarisuhetes olevad mehed.

http://www.sloleht.ee/index.aspx?v=stella&id=244042

Uurimuses, milles osales 17 637 inimest 28 maalt, võrreldi nädalas kodustele töödele kulunud aega.

Sõltumata perekonnaseisust kulutasid naised nädalas kodus talitamiseks 20, mehed seevastu ainult kaheksa tundi. Samas proportsioonis kulutasid aega kodustele töödele ka need paarid, kes arvasid, et meestel ja naistel on võrdsed õigused, kirjutab Livescience.com.

Uurimusest selgus ka seaduspära, et mida suurem on mehe sissetulek, seda vähem ta kodustes töödes osaleb.

Samuti teevad rohkem koduseid töid abielunaised kui sõbranna staatuses naised. Faktid tõendavad, et abielus olles peetakse koduhoidjaks traditsiooniliselt naist.

Uurimus kinnitab seda, et vaatamata üha suuremale vabadusele paarisuhetes on mehe ja naise sotsiaalsed rollid jäänud siiski väga püsivateks.

04. september 2007

Esimese lapsega on kõik esimene: rasedusest sünnituseni, mähkmetest sammudeni. Esimesel lapsel on midagi, mida järgnevatel lastel ei ole, see esmasündinu õigus kogeda rohkem tähelepanu ja ka manitsemist.

Teine laps pole aga kuidagimoodi esimese lapse kordus. Teine laps sünnib küll läbi tuttavliku korduse (ikka samas järjekorras: rasedus, sünnitus, mähkmed ja sammud), kuid ta ise on ainukordne ja uus.

Kohe pärast teist sünnitust olin segaduses. Minu kõrval hingas ja kägises väike pamp, meie tütreke. Istusin voodiserval, vaatasin teda ja… süda nukrutses taga vanemat last, kallist pojakest. Nii kestis see paar haigla-
päeva.

On need emad siis kuidagi reeturid, kui ühele lapsele sünnib kiiresti järele teine? Või lausa hoolimatud, kui mõtlevad suuremast, kolme-nelja lapsega perest? Emasid on ju ainult üks, mõtlesin neil päevil uut ilmakodanikku võõrastades.

http://www.epl.ee/bosa/398556

Tundus, nagu seisaksin käed viimse pingutuseni laiali, üks käsi sirutumas esiklapse poole, teine hoidmas äsjasündinut. Kärisemise tunne sisimas. Rahunemine tuli siis, kui beebiga koju jõudsime ning suurema põnniga spontaanseid mängu- ja mü-ramishetki ja rahulikku koosolemise aega tekkis.

Armastus ei jagune osadeks: esimesele lapsele tükike ja teisele natuke ja midagi jääb abikaasa jaoks ka. Pigem kasvab see tunne osaduseks.

Nii ei oskagi ma vastata ühelapseliste tuttavate-sõprade küsimusele, kuidas armastada kahte last.
Emaarmastus on lihtsalt selline: sipisopiline, külluslik ja jagamatu.

Pille-Riin Pregel
EPL-i fotograaf

Nimi E-mail

E-maili ei avalikustata
Soovin alamkommentaaridest teadet mailile
Kontrollnumber:
Logi sisse kui soovid postitada identse kasutajana või registreeri end kasutajaks
Eesti Päevalehel on õigus Teie kirjutatud kommentaari ajalehes avaldada. Kommentaari maksimaalne lubatud pikkus on 3000 tähemärki. Eesti Päevaleht ei vastuta kommentaaride sisu eest.

04. september 20071. september – see väga tähtis päev
EPL palus viiel tuntud inimesel meenutada oma esimest koolipäeva. Möirgamise meister
Jõehobude üks lemmikharrastusi on kooris möirata ja sabaga sõnnikut pritsida.
Nublu tervitab kõiki lapsi kooli alguse puhul
Algas noorte retseptivõistlus
Ema räägib üht, isa teist keelt – kumb valida?
Kuidas armastada korraga kahte last ?

Katarina meisterdab pabernukke
21.08.2007 Kuueaastane Katarina tegi Saaremaa rahvariideis nukust punkprintsessi. Liiga suured kingad rikuvad jalgu (1)
21.08.2007 Rohkem kui sentimeeter suuremaid jalatseid ei tohiks osta, sest see soodustab lampjalgsust.
27.08.2007 Uued videod emmedeklubi.tv lehel (1)
21.08.2007 Kuuma ilmaga päikese käes olles pane müts pähe!
21.08.2007 Nukufilm näitab nukke Maarjamäel
21.08.2007 Jänkupoiss Tups nõuab hommikusööki kõva lärmiga (1)
21.08.2007 Kõuts vitsutab silgu asemel köögivilja
21.08.2007 Puhkusejärgne tööleminek võib rivist välja lüüa
21.08.2007 Lapsepõlveuskumused kollitavad meid ka täisealisena
17.08.2007 Emmedeklubi.tv kuulutab välja konkursi “Minu lapse nimelugu”
17.08.2007 Juulis sündis Eestis 1501 last
19.07.2007 Uued videod tänasest emmedeklubi.tv-s
18.07.2007 Juunis sündis Eestis 1335 last (2)
02.07.2007 Uued videod tänasest emmedeklubi.tv-s
30.06.2007 Uued videod emmedeklubi.tv-s
12.06.2007 Uued videod emmedeklubi.tv lehel (1)
12.06.2007 Muuseum otsib maskotti
12.06.2007 Lapsed suvel lugema!
12.06.2007 Naine magab paremini üksi kui koos mehega
12.06.2007 Mehed klatšivad sama palju kui naised
12.06.2007 Lapsega viinapeole ehk millal jätta laps koju (8)
12.06.2007 Kas täissõnameetodil lugema õppimine on kahjulik? (4)

E-maili saatmine
Kellele
Sinu nimi
Sinu e-mail
Pealkiri
Kiri
Kontrollnumber

04. september 2007

Autor: Anna-Liisa Soomann

Mitmekeelse lapse kasvatamisega kaasnevaid riske aitab vältida keelte lahus hoidmine.

http://www.epl.ee/bosa/398557

Kui üheksa-aastane Alexander ja temast aasta noorem Alice oma isa kodumaal *otimaal pargis mängivad, siis neil sõprade leidmisega raskusi ei teki. Ladusas inglise keeles saavad jutud aetud ja miski ei reeda, et nad on pärit Eestist. Eestis koolis käies on laste eelis teiste omaealiste ees ilmselge: kui teised alles hakkavad inglise keelt õppima, siis neil on see kodunt kaasa antud teine emakeel.

Eestis elanud isa Philip Duncan Lawrence saab eesti keeles kenasti hakkama, aga kodus räägib ta ikkagi inglise keelt, nagu ema Janika Lawrence räägib eesti keelt. Nii õpivad lapsed keele ära õigesti. “Kaks keelt tuleb lahus hoida,” soovitab ema Janika ja mainib üht segakeelset perekonda, kus vanemad purssisid mõlemat keelt, mille tagajärjel võttis laps omaks vigase eesti keele.

Kuid kakskeelsusel on ka oma miinused. Keeled kipuvad kirjutamisel segunema ning nii võib vahel etteütlusi kontrollides avastada lapse muidu kenades lausetes, et näiteks tädi on muundunud daddy’ks (inglise keeles isa). Pikad ja ülipikad häälikud valmistavad samuti raskusi. Nende selgeks saamiseks on tulnud appi võtta ka logopeed. Janika arvates ei saa lasta laste keeleoskusel ise areneda, muidu võib laps sattuda segadusse ja luua endale oma, vigase keele.

Õpetage mu laps rääkima

Logopeed Reet Ruus-Lindström kiidab kahe keele lahus hoidmise taktika heaks. Tema juurde on tulnud vanemad palvega: “Palun õpetage mu laps rääkima!” Logopeed ei ole siiski keeleõpetaja, kuid ta saab viidata tehtud valedele sammudele lapse arendamisel ning anda nõu, kuidas asja parandada.

Kõige suurem viga, mida tehakse, on see, et laps pannakse enne kõne väljaarenemist võõr-keelsesse lasteaeda. Lõpuks ei saa laps enam aru, mis keeles ta peab kellegagi rääkima.

Õigem oleks saada kõigepealt selgeks esimene emakeel, mis on tavaliselt lapse ema emakeel, sest emaga on laps kõige lähedasem. Kui esimene keel on välja arenenud, tasub võtta ette teine keel. Selleks sobib väga hästi, kui isa hakkab lapsega vestlema oma emakeeles või pannakse laps võõrkeelsesse lasteaeda-kooli.

“Tuleb arvestada, et kakskeelses perekonnas kasvava lapse kõneoskus hilineb,” ütleb Reet Ruus-Lindström. Tema sõ-nul on laste keeleandekus erinev, aga seda ei saa varajases lapsepõlves välja selgitada ning seetõttu tasub olla pigem ettevaatlik kui ükskõikne. Hiljem seevastu on kakskeelsel täiskasvanul teiste ees selge eelis.

Tõlgina töötav Nastja Pertsjonok valdab taani, vene, eesti ja inglise keelt. Oma osa igast keelest on saanud ka tema lapsed. Nastja jaoks ei ole esmatähtis, et lapsed loeksid vene keeles Pu‰kinit, kuid oluline on, et nad ei kaotaks sidet vene keelega.

Nastja laste põhikeeleks on eesti keel ja seda peab ema loomulikuks. Kui mõnikord räägib ema lastega vene, mõnikord eesti keeles, siis üks on kindel – raamatuid loetakse ette alati vene keeles. Isegi eestikeelset raamatut. Ema teeb sünkroontõlke automaatselt.

Keskkond õpetab keelt

Tartlanna Jane ei pidanud oma abikaasaga pikalt aru, mis keeles laps rääkima hakkab või kuhu kooli ta panna. Nimevalikul peeti silmas, et lapse eesnimi sobiks vene perekonnanimega ning nii mindi kompromissile, pannes pojale nimeks Gregor. Kodune keel on eesti keel ning poja vene keele oskuse eest hoolitseb isa. Segadusi keelega ei ole, sest põhirõhk on eesti keelel. Vaid mõnikord ütleb väike Gregor emme asemel mama.

Eesti venelanna Mariana poeg Christian on kolmkeelne. Kuni seitsmenda eluaastani oskas poiss ka eesti keelt, sest käis eesti lasteaias, aga pärast isa kodumaale Lõuna-Prantsusmaale kolimist see ununes.

Seni suhtles poeg vanematega vene keeles. Pärast kolme kuud Prantsusmaal sai Christian prantsuse keele suhu. Inglise keel tuli iseenesest. Ema ei arva, et tema poeg oleks eriliselt andekas: “See on normaalne, et laps õpib loomulikus keelekeskkonnas kiiresti.” Oma kodumaaks peab nüüd 12-aastane poiss nii Eestit kui ka Pratsusmaad. Siin on suguvõsa, kellega suheldakse vene keeles, ning Prantsusmaal on sõbrad. Mariana arva-tes aitas kaasa ka see, et poiss on väga suhtlemisaldis.

Kakskeelsed meenutavad:

•• Kutsusin oma sünnipäevale nii eestlasi kui ka venelasi. Venelasi oli pisut rohkem. Õhtul hüvasti jättes tuli üks mu eesti sõbranna minu juurde ja sosistas kõrva: “Mina sinu pidudele enam ei tule, ma ei saa mitte midagi aru.” Siiamaani oleme parimad sõbrannad.

•• Ema räägib minuga vene keeles ja ma vastan eesti keeles. Meie oleme sellega harjunud, aga kõrvaltvaatajatele võib see kummaline näida.

•• Me räägime kodus segakeelt. Näiteks “Kak vanaisa elab?”. Minu neli esimest eluaastat rääkisime ainult vene keeles, pärast kooliminekut sai eesti keel emakeeleks.

•• Minu ema on minuga alati vene keeles rääkinud. Kui ma teises klassis käisin, otsustas ta minuga eesti keeles rääkima hakata. *okk oli nii suur, et puhkesin nutma. Enam ta seda proovinud pole.