Kodukant Harjumaa tegemisi tegevjuhtidena on sellel aastal vedanud SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse MTÜ konsultandid Helen Haab ja Mari-Liis Dolenko. Alates sellest ajast on arenduskeskuse ruumides paiknenud ka Kodukant Harjumaa kontor.

Kui on midagi hästi olnud, siis on hästi ja kui midagi ei ole hästi välja kukkunud või pole jõudnud teha, ju siis pole paremini osanud või pole lihtsalt ajaressurss või muud piiravad tegurid võimaldanud seda teisiti teha. Oluline on siinkohal märkida ka seda, et Kodukant Harjumaa on Liikumise Kodukant liige ja selle nö. maakondlik organisatsioon, mis toob omaltpoolt kaasa teatavad nõuded ja ootused Kodukant Harjumaa tegemistele.

Selle aasta toimetamised on aga näidanud, et meie töömaht arenduskeskuses on nii suur, et ei võimalda täiskohaga põhitöö kõrvalt Kodukandi tegemistele nii palju aega pühendada ja tegeleda inimeste kaasamisega sellisel määral, nagu seda tulemusrikkaks tööks vaja on.

Seoses sellega kuulutame välja, et otsime Kodukant Harjumaale tegevjuhti, kes on huvitatud kaasa lööma külaliikumise ja Liikumise Kodukant tegemistes, tahab olla osaleda suures üle-eestilisest võrgustikus ning kellele läheb korda see, mis juhtub Harjumaa külades.

Kodukant Harjumaa kontor jääb endiselt SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ruumidesse ja nii uuele tegevjuhile (koordinaatorile) kui ka inimestele, kes nõu ja abi saama tulevad on endiselt toeks ka arenduskeskuse MTÜ konsultandid Helen ja Mari-Liis.

Huvitatutel palume võtta ühendust:

Anu Altmets anu.altmets@ttpa.ee  533 58 212
või
Helen Haab helen@hedc.ee  56 490 185

Tutvustus

Termin Kodukant tuleb sõnast koda (koonuselise kujuga elamu). Kodukolle on kojas keskusel kohal , koja koonusjas kuju tekitab hea tõmbetuule, mis hoiab tule koldes leekimas. Eesti traditsiooni kohaselt seostatakse tuuli ja tõmmet Vaimuga. Kodukant sümboliseerib kodusid, mida ühendab ühine Vaim. Liikumise Kodukant ühise vaimu kandjaks on kohalikud vabatahtlikud – sädeinimesed. Kodukandi ülesanne on hoida tuld põlevana ja maaelu vaim virgena.
Liikumisel Kodukant on 21 liikmesorganisatsiooni, s.h. 15 maakonnaühendust ja Ühendus Kodukant Harjumaa.

Tegemised aastal 2007

17. – 19. august toimub Jõgevamaal VII Eesti Külade Maapäev.
Maapäeva teema on Ettevõtlik Eesti küla Euroopa Liidus, mida lahkame omakorda kümnes teemagrupis.

Järgnevad Maapäeva töögruppide teemad on pikemalt lahti kirjutatud töögrupi moderaatorite poolt:
1. Teenused külas
Eestis on juba päris palju külaseltse, kes on korda teinud või ehitanud külamajad. Nende majade edukas haldamine nõuab teadmisi ja oskusi. Kindlasti tulevad siin kasuks oma ja teiste seltsi liikmete kogemused ja juba rakendatud äriideed või projektid.
Külades on häid erinevate oskustega elanikke, keda on võimalik välja koolitada edukateks teenuse pakkujateks. Avarad võimalused teenuse pakkumise käivitamiseks annab koostöö külaseltsiga. Teenuse pakkumine tähendab seltsile sisuliselt majandustegevuse alustamist, mille planeerimisel tuleks uurida kogukonna vajadusi, soove ja mida on juba tehtud. Mõistlik on külaseltsil tutvustada oma plaane ka kohalikus omavalitsuses (vallas) ja selgitada seal välja avalike teenuste korraldamise vajadus.
Teenuste kaudu saavad külaseltsid lisaressursse külaseltsi eelarvesse, pakkuda rakendust seltsi liikmetele ja lahendada külades olevaid probleeme.

2. Meie tunne, sotsiaalne kapital ja selle osatähtsus regionaalses arengus.
Sinna paika, kus on tugev meie-tunne, tuleb juurde ettevõtjaid ning noori peresid, kasvab turvatunne, sünnib lapsi. Seal hoitakse aateid, kultuuri, emakeelt ja loodust, seal on hea elada.

3. Külaturism – külalised külas
Küla on meie kodu. Mida saan teha mina ise ja meie küla koos, kuidas saab meid aidata vald ja riik, et parasjagu õigeid külalisi meie küla üles leiaks. Missugune on "õige" külaline? Toimetulemine naabritega. Kuidas jääda iseendaks, hoida oma kodu ja naabreid ning samas vastata külaliste ootustele?

4. Rahvakultuur, maalähedane eluviis
Igal kogukonnal ja kohal on oma loodus- ja kultuuripärand (minevik),
olevik ja tulevik. Rahvakultuur kui kohalike kogukondade omakultuur
väljendub meie inimeste väärtushoiakutes, pärimustes, ilumeeles, tavades, teadmistes, kogetud oskustes ning nutikates tegudes. Kogukond, kui ta on saanud aru oma kodupaiga väärtustest, on ainus jõud, kes suudab kaitsta oma elupaika, tema loodust, kultuuripärimust ja -maastikku – hoida oma kodupaiga elukvaliteeti selle terviklikkuses ja mitmekesisuses nii loodus- kui kultuuripärandis. Me ei lepi ühepäevaperemeheliku mentaliteedi vohamisega, ME VASTUTAME, ET MEIE LASTEL OLEKS ELAMISVÄÄRNE KODU TÄNA, HOMME JA TULEVIKUS. ET NAD TUNNEKSID OMA KODUPAIKA, HOIAKSID JA KAITSEKSID KODUPAIGA LOODUST JA JA KULTUURI.

5. Noored ja külaelu
Kas elamine ja tegutsemine külas on täna noortele vaid pealesunnitud paratamatus või siiski kõikelubav võimaluste maa ? Kui palju saavad täna külades elavad noored kaasa rääkida külategevustes. Kas noored üldse tahavad kaasa rääkida?
Neid mõtteid ja küsimusi arutleb maapäeva noorte töörühm

6. Euroopa Liidu maaelu arengu programm LEADER
Töögrupis viime arutelu läbi avatud ruumi meetodil: Töörühmas osalejail endil on võimalus tõstatada probleemküsimused ja neid väiksemates töögruppides arutleda, vastata oma tõstatatud küsimusele ja olla ise väikese töögrupi juhiks.
Võimalikud teemakäsitlused:
Kuidas hoida LEADER-i juures ettevõtjate huvi?
Kuidas korraldada rahastus?
Millised peaksid olema LEADER-tegevusgrupi prioriteedid suheldes kolme sektoriga?
Kas LEADER tegevusgrupp käitub nagu organisatsioon või projekt?
Milline roll on kaasamisel ja kuidas seda tegelikkuses realiseerida?
Milline peaks olema hea LEADER-strateegia?
Kas LEADER vajab "katust" ja milline see peaks olema?
Kuidas administreerida LEADER-it?
Mis osa on Eesti tegevusgruppide puhul rahvusvahelisel ja siseriikliku tasandi koostööl?

7. Elukestev õpe külas.
Töögrupis osalejatega arutame elukestva õppe võimalusi kohaliku kogukonna kontekstis, keskendudes võimalustele ning kasuteguritele. Käsitleme seltside rolli elukestva õppe arendamisel, elukestva õppe kaudu sotsiaalse kapitali kujunemist ning vabahariduse võimaluste üle. Töögrupis tuleb juttu Kodukandi Koolituskeskuse tegevustest ning pakutavatest teenustest erinevatele sihtrühmadele (seltsidele, LEADER-tegevusgruppidele, omavalitsustele jne).

8. Kodukandi EL Projekt Õppiv küla – Õpiettevõtted külas (ÕE)
Arutleme selle üle
– kes on siis ikkagi konkreetselt ÕE sihtrühm
– mis tingib ÕE tegemise vajaduse ehk mis tingimustes see "töötab" mis tingimustes ei "tööta"
– mis tagab ÕE-(te) loomise järjepidevuse
Ja seda kõike ikkagi siis kolmest vaatevinklist vaadatuna: ise ehk külad, kohalik omavalitsus ja riigi tasand.

9. Külaliikumise mootorid: passiivsete külade äratamine, algajate külaliigutajate tugimine.
Eestis on sadu passiivseid külasid, mille elanikud ei moodusta kogukonda selle sõna sisulises mõttes. Teineteist ei tunta või tuntakse vaid põgusalt; koos ei käida, küla probleeme ühiselt ei arutata ega lahendata. Kas külaliikumise eestvedajatel on põhjust sellises olukorras positiivselt sekkuda ning passiivset küla “äratada”? Kuidas seda teha ning milliseid eeldusi selleks vaja on? Kuidas toetada algatajat, küla eestvedajat? Neile küsimustele otsime vastust selles töögrupis.

10. Külaliikumise mootorid – külavanemad, sädeinimesed. Koostöö võimalused ja mõju piirkonna arengule
Eestimaa rikkuseks on elujõulised ja tegusad külad. Aga mis oleks külaliikumine ilma aktiivsete inimesteta? Sädeinimene on sütitaja, uutele tegudele ärgitaja, kaasaja ja tegutseja. Sädeinimesest võib kasvada külavanem. Külavanem olla ei ole pelgalt auasi. Külavanem on amet, hinge ja südamega tehtav töö. Et külavanem ei väsiks ega sädeinimene ei kustuks, on neil vaja kindlat seljatagust: aktiivseid külaelanikke, tunnustavat omavalitsust ning toetavat seadusandlust riiklikul tasandil.

Liikumise Kodukant strateegia 2008-2013

MISSIOON – meie tegemine

Eesti Külaliikumine Kodukant on mittetulundusühenduste liit, mis ühendab oma kodukandi elukeskkonda arendavaid ühendusi.

.Oma missiooni täidame läbi:
• kohaliku omaalgatuse toetamise
• kohaliku ettevõtlikkuse
• koostöövõrgustike loomise ja koordineerimise
• esindatuse ja koostöö omavalitsuse ja riigiga
• maaelanike koolitamise
• informatsiooni vahendamise ja tutvustamise
• sädeinimest toetava keskkonna loomise.

Kogu meie strateegia lähtub säästliku arengu põhimõtetest ja terviklähenemisest külale nähes kõigis tegemistes kesksel kohal inimest.

VISIOON 2013 – meie nägemine

Liikumine Kodukant on Eesti tunnustatum ja eelistatum maaelu edendav maakondlike ühenduste koostöövõrgustik ühes toimiva meeskonna, tööjaotuse ja koolitatud maaelu arendajatega nii küla, valla, maakonna kui riigi tasandil.

• Kodukant oma tegevusega kannab edasi maaelu väärtusi, tugevdab/säilitab kogukondi ning soodustab koostööd, korraldab info levikut, avardab teadmisi ja vahendab kontakte.
• Kodukandist on kujunenud maaelupoliitika mõjutamise organisatsioon. Regionaal- ja maaelualastes küsimustes ollakse usaldusväärne partner riigile, osaletakse riiklikes komisjonides ning Riigikogu kuulamiste ettevalmistuses.
• Kodukant on toimiv Eestisisene ja rahvusvaheline koostöövõrgustik.
• Kodukandil on avalikkusele tuntud ja mainekad traditsioonilised suurüritused Külade Maapäev ja Eesti Küla konkurss ning toimivad programmid maanoorte (15-26 aastat), külavanemate tegevuse ja kogukonna ettevõtluse edendamiseks.
• Kodukandil on koostöö Leader tegevusgruppidega.
• Kodukandil on maaeluarendajate poolt kõrgelt hinnatud ja hästi tunnustatud Koolituskeskus.

Liikumise Kodukant järgneva 6 aasta tegevussuunad ja oodatavad olukorrad aastal 2013
• Koostöö
• Noored
• Ettevõtlikkus
• Kultuur ja keskkond
• Organisatsiooni juhtimine

• KOOSTÖÖ
Tugevdada ning laiendada Kodukandi Liikumise koostöövõrgustikku, tõhustada eestvedamist ning kaasamist Eesti maaühiskonna arengusuundade aruteludes ning maapiirkondade (külade ning väikelinnade) seltside ja ühenduste huvide esindamist riigi, maakondade, kohalike omavalitsuste ja samuti Euroopa Liidu institutsioonide tasandil, et aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule ja maaelu edenemisele.

• NOORED
Liikumisel Kodukant on oma Noorteprogramm noorte kaasamiseks külaseltside tegemistesse. Kohtadel osalevad küla arengu kavandamisel noored, kes väärtustavad maaelu ning soovivad oma kodukoha arenguks ka ise midagi ära teha.

• ETTEVÕTLUS
Maapiirkonnas tegutsevad inimesed on ettevõtlikumad, asutavad ettevõtteid ja tegutsevad aktiivselt seltsitegevuses. Tahavad maal elada.

• KULTUUR ja KESKKOND
Nii vana kui uue rahvakultuuri varamut on kasutatud kogukondade elukvaliteedi tõstmiseks, tagades seeläbi kohalike elanike omakultuurilise jätkusuutlikkuse

• JUHTIMINE
Liikumise Kodukant haldus-ja juhtimissuutlikkus on tagatud läbi kõrge organisatsioonikultuuri, hästi toimiva võrgustiku ning stabiilse rahastamise.

Urve Kimmel (kimmel@hot.ee) Viljandi PINist saadab huvitatutele “Puuetega inimeste taidluskollektiivide juhendajate õppepäevad” ajakava.
Üritus toimub 08.– 09. novembril. 2007.a. Viljandis, Posti tn. 20.

Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukojas

“ Puuetega inimeste taidluskollektiivide juhendajate õppepäevad”

08 – 09. novembril. 2007.a. Viljandis, Posti tn. 20.

08. novembril

kell 10 – 10.30. Kogunemine, hommikukohv.

kell 10.30 – 11.00. Koolituse avamine. Programmi tutvustus.
kell 11.00 – 14.00 Praktilised õppused – Viljandi kultuurimajas
Lavaline liikumine – Paul Bobkov
Õnnitluskaartide valmistamine Mary Mauring.
Kunstinäituse külastamine.
kell 14.00 – 15.00 L õ u n a.
kell 15.30 – 17.00 Töö jätkub Posti tn. 20.
Praktiline töö häälega. – Riina Trumm

kell 17 – 18 Majutus Peetrimõisa Villas.

kell 18. Õhtusöök.
Ringijuhtide ümarlaud, individuaalsed vestlused.
kell 20 Vaba kava, vaba lava. Kogemuste vahetamine.

09. novembril

kell 8.30 –9.30 Hommikusöök
kell 9.45 Peetrimõisast väljasõit Posti tn.20.

kell 10.00 – 12.00 Lavakujunduse põhitõed. – Malle Saarelaid
kell 12.00 – 14.00 Draamateraapia – Elle Are.
Kell14.00. Kokkuvõtted koolitusest ja 2008.a. kultuurifestivali
Korraldamine. Kevadseminari teemad.
Lõunasöök.

– Urve Kimmel ja Elle Are.

Registreerida õppepäevadele saab kuni 01. novembrini.k.a. e-mail: kimmel@hot.ee  või telef. 56618546.

.

Head EMSLi liikmed

Teatavasti toimub juba kuu aja pärast, 22.-23. novembril Tallinnas kodanikuühiskonna konverents “Hea kodanik – projekt või eluviis?”.

Nagu oleme alati olnud valmis avaldama teie organisatsiooni infot ja bännereid oma kodulehel, nii palume nüüd omakorda teie abi konverentsi reklaamimisel. Kirjaga on kaasas kaks konverentsi bännerit, üks suurem, teine väiksem, mida saate oma kodulehtedele üles panna viitega konverentsi lehele http://www.ngo.ee/konverents .

Palume ka konverentsile registreeruda, kes veel ei ole jõudnud. Registreerumine, kava ja praktiline info ikka sealsamas http://www.ngo.ee/konverents . Uue võimalusena avatud rubriik "Räägi kaasa"! Samuti tasub kava aeg-ajalt üle vaadata, see täieneb pidevalt.

Ette tänades ja kohtumiseni!

Eneli Vilismäe

Kommunikatsioonijuht

EMSL

630 9630 | 521 7780

eneli@ngo.ee  | skype: eneli.vilismae  

www.ngo.ee  

Eesti Puuetega Naiste Ühing korraldab Euroopa võrdsete võimaluste aasta raames koolitus/seminari 26. ja 27. oktoobril 2007. aastal teemal: „Puudega naise võrdsed võimalused pereelus ja sooline võrdõiguslikkus“

Koolitus/seminar toimub Tallinnas Radisson SAS hotellis II korrusel 22. puudega naisele.

Osavõtuks on alanud registreerimine e-posti aadressile: tallinn@epnu.ee

Päevakord 26.10.07
Mentor Laine Tarvis ENÜ-st

Kell 10.00 Registreerimine ja tervituskohv
Kell 11.00 Tervituskõned Sotsiaalministeeriumist, Naiste Koostööketist ja Naisteorganisatsioonide Ümarlauast.
Kell 12.00 Sooline võrdõiguslikkus puudega inimese aspektist. Lektorid: Heili Jõe ja Tiia Sihver
Kell 13.00 Jätkub sama teema

Kell 14.00 Lõuna

Kell 15.00 Tugiisik puudega inimese peres. Lektor: Tiina Parmasto Dharmast
Kell 16.00 Isiklik abistaja puudega naise peres. Lektor Margit Rosental
Kell 17.00 Vaimse tervise teenused tänases Eestis. Lektor Maarja Kaplinski

Päevakord 27.10.07
Mentor Riina Anton ELS-st

Kell 10.00 Euroopa hartast soolise võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus. Lektor Riina Kütt
Kell 11.00 Jätkub sama teema
Kell 12.00 Puudega naise töö ja pereelu ühitamine. Lektor Kadri Jäätma
Kell 13.00 Puudega naise seksuaalne tervis. Lektor Seksuaaltervise Liidust Kätlin Laur

Revidendid on ETV uus saade, mis on eetris esmaspäevast reedeni kell 19.30, kordus sama päeva hilisõhtul.

Esmaspäev, 8 oktoober
19.30 Revidendid, kordus öösel 01.20

ETV tutvustab saadet nii:
Meil kõigil on olukordi, millest omapäi väljapääsu leidmine näib ilmvõimatu. Veel sagedamini märkame enda ümber valitsevat korralagedust, ebaõiglust, tegemata jätmist, valesti toimivaid seadusi, ametnike hoolimatust, jaburat bürokraatiat ja lauslollust. Siin sekkuvadki revidendid.

Päevakajalises otsesaates arutatakse koos vaatajatega teemasid, mis puudutavad meid kõiki, päritakse aru vastutajatelt ja üritatakse leida teid, kuidas meie igapäevaelu paremaks muuta.

Esmaspäeval, 8. oktoobri õhtul revideeritakse Laine Valli näitel puudeastmete määramise metoodikat. Lisaks Lainele jagab kommentaare meie liidu juhatuse esimees A. Leemets ja ilmselt küsitakse asjakohaseid kommentaare ka ametnikelt.

Teise teemana peaks kõneks tulema puuetega laste lapsehoiuteenus, millega ka palju segadust. Loodan, et ka see saatelõik jõutakse esmaspäevaks valmis.

Head vaatamist!
Tervitab Auli
5293144

http://www.etv.ee/index.php?0536614&kuu=2007-10-04#d70934

www.err.ee

Hea sotsiaaltöötaja / arendusjuht / teenusepakkuja,

oleme ette valmistamas uut sotsiaalhoolekande seadust ning alustamas uut EL struktuurivahendite programmeerimisperioodi (2007-2013).

Mõlema teema raames soovime pöörata tähelepanu kohalike omavalitsuste tugevdamisele ning nende poolt pakutavate hoolduskoormust vähendavate ja töölesaamist toetavate teenuste arvu suurendamisele. Tegevuste planeerimise juures on meile oluline Teie kui praktiku tagasiside, mistõttu oleme valinud selle aasta töötubadele uuenduslikuma, aktiivsemat kaasamõtlemist võimaldava vormi Avatud Ruumi meetodi näol.

Ootame Teid arutelule puudega inimeste iseseisvuse suurendamise, nende toimetuleku parandamise, eakate, laste ja puudega inimeste päevahoiutingimuste loomise, invatranspordi arendamise, kodude kohandamise ning juhtumikorralduse rakendamise teemadel. Millised on omavalitsuse võimalused näiteks tugiisiku, isikliku abistaja, puudega laste lapsehoidjate jt teenuste pakkumisel? Millised on teenused, mis aitaksid suurendada hoolduskoormusega seotud inimeste tööhõivet? Kas võime lähtuda eeldusest, et erivajadusega inimese või tema pereliikme parimaks kaasajaks ühiskonda on tema tööleasumine?

Millised probleemkohad on praeguses sotsiaalhoolekande seaduses? Mida tuleks kindlasti silmas pidada, et uus seadus saaks parem? Kuidas aidata kaasa teenuste laiemale levikule?

Üritused toimuvad 11. oktoobril Pärnus hotellis Strand, 18. oktoobril Tallinnas hotellis Olümpia, 1. novembril Tartus Sadamateatris ja 8. novembril Lääne-Virumaal Sagadi mõisas. Palume Teil registreeruda kõige enam sobivale üritusele hiljemalt 3 päeva enne ürituse toimumist.

Päevakava:

9:00 Kogunemine ja kohv
9:30 Ülevaade sotsiaalvaldkonna aktuaalsetest teemadest
10:00 Teenuste arendamise statistika omavalitsustes
10:30 Omavalitsuse kogemus teenuste arendamisel
11:00 Kohvipaus
11:15 Avatud Ruumi meetodi sissejuhatus suures saalis
12:15 Töö teemagruppides
13:15 Lõuna
14:00 Töö teemagruppides
16:00 Kokkuvõtted suures saalis
16:45 Lõpetamine

Üritusega seotud infomaterjalid ning registreerimisvorm on leitavad aadressilt http://www.sm.ee/est/pages/goproweb1761  

Tulemuslike kohtumisteni!

Riho Rahuoja
Perepoliitika ja sotsiaalala asekantsler
Sotsiaalministeerium

Kontakt: Piret.Loorand@sm.ee 

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses avati 1.oktoobril sügava liikumispuudega naise Eeva-Liisa Laitineni fotonäitus: KUUPUU. Näitus on avatud oktoobrikuu lõpuni. Eeva-Liisa on pärit Kuopiost ja on EPNÜ liige.

Soovitan minna kindlasti vaatama kunstipäraselt tabatud varjude ja värvide mängu tema fotodel. Fotod on paigutatud just sellisele tasandile, et oleks mõnus vaadata ka istudes. Eeva-Liisa on teinud fotod ühe käega ja liikudes ratastoolis.

Loodan, et selline fotonäitus annab tõuke meie liikumispuudelistele korraldada personaalnäitusi ka fotokunsti alal.

Näituse juures on olemas kaustik, kuhu võib kirjutada kommentaare fotodest ja näitusest üldse.

Samas tegevuskeskuse valvelauast on võimalik väikese tasu eest saada endale Mare Lippuse poolt tõlgitud Eeva-Liisa Laitineni raamatu: TUATAARA.

Meeldivaid elamusi teile kõigile!

Sügistervitustega,

Mare Abner

EPNÜ juhatuse esinaine

tallinn@epnu.ee  

Evelin Ilves andis nõusoleku olla “Tantsud tähtedega” heategevuspatroon
02.10.2007 11:36
Toimub: 02.10.2007

PRESSITEADE 2. oktoober 2007

Evelin Ilves võttis vastu Kanal 2 kutse asuda pühapäeval, 7. oktoobril startiva “Tantsud tähtedega” teise hooaja heategevuspatrooniks, et aidata koguda vahendeid Eesti liikumispuuetega laste heaks.

“Kui inimesel on liikumine raskendatud, ei ole kuidagi vähenenud tema õigus pääseda ligi infole, asutustele, kultuurile, sõpradele. Nad vajavad selleks rohkem, kui meie. Ja me tahame ja peame neid aitama. Iga Eesti inimene võiks seada endale eesmärgiks teha iga päev kasvõi ühe pisikese heateo – püüan ise selle juhtmõtte järgi elada ning seeläbi ka kaasmaalastele eeskujuks olla,” põhjendas Evelin Ilves patrooni staatusesse asumist.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liiduga (ELIL) ja “Tantsud tähtedegea” koostöö algas juba hittsaate esimesel hooajal, mil pool kogu telefonihääletusest saadavast tulust jagati abivajajatele lastele üle Eesti. Sel moel õnnestus 2006. aasta sügisel koguda 832 560 krooni.

“Juba eelmisel aastal olime ülimalt õnnelikud, kuna Kanal 2 korraldatud heategevusaktsiooni käigus koguti väga uhke toetussumma. Kokku saime väga erineval moel – meditsiinilisest eriabist kuni personaalarvutiteni – aidata 158 liikumispuudega last üle kogu Eesti,” väljendas omapoolset tänu ELIL president Ants Leemets.

Kanal 2 avalike suhete juhi Heili Klandorfi sõnul on heategevus olnud mõlemal hooajal ka oluline argument paljude osalejate jaoks. “Loomulikult on kõigil tähtedel oma isiklikud eesmärgid ja väljakutsed saates osaleda, kuid igaüks neist on pärinud ka heategevusliku väljundi kohta,” kinnitas Klandorf.

Kuna pool otsustusõigusest tähtede saatesse püsimajäämise osas on televaatajatel ning telefonihääletusel, siis loodab Kanal 2 ka sel hooajal koguda liikumispuuetega laste abistamiseks märkimisväärse summa.

Eelmise aasta kuumim saateformaat Eestis „Tantsud tähtedega” alustab oma teist hooaega pühapäeval, 7. oktoobril kell 20.30. Mart Sanderi ja Merle Liivaku juhitavas kaheksas otsesaates astuvad tantsuplatsile tuntud ja armastatud avaliku elu tegelased – Kristiina Ojuland, Peep Vain, Luisa Värk, Dag Hartelius, Katrin Karisma, Koit Toome, Beatrice ja Andrus Värnik.

Tähtede partneriteks on Euroopa absoluutsesse tippu kuuluvad võistlustantsijad eesotsas Eduard Korotini, Martin Parmase ja teistega. Esimesele saatele eelneva pooleteise kuu jooksul õpetavad nad oma kuulsatele kaaslastele selgeks kõik tuntud võistlustantsud.

“Tantsud tähtedega” esimene otsesaade on eetris pühapäeval, 7. oktoobril kell 20.30 Kanal 2s.

Lisainfo:
Heili Klandorf
Avalike suhete juht
Kanal 2
Tel: 6662458
E-mail: heili@kanal2.ee  

Selle nädala lõpuni on kaasamisveebis www.osale.ee võimalik avaldada oma arvamust kahe olulise dokumendi kohta.
Need on Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011
ja Integratsioon Eesti ühiskonnas 2008-2013

Viimase kohta on püstitatud järgmised küsimused:
Milliseid samme ootate riigilt muukeelsete inimeste Eesti ellu integreerimise edendamiseks?

Mis aitaks kaasa suhete parandamisele eestlaste ja venekeelsete Eesti elanike vahel?

Mida peaksid kohaliku omavalitsuse üksused tegema muukeelsete elanike ja nende organisatsioonide kaasamiseks kohaliku elu ja integratsiooni edendamisse?

Mida saaksid kodanikeühendused teha integratsiooni edendamiseks?

Milliseid võimalusi näete eri rahvuste koostöö /ühistegevuse edendamiseks, Eesti kui multikultuurilise ühiskonna teadvustamiseks?

Mida saaksid rahvuslikud kultuuriseltsid teha, et tutvustada oma rahvuse ajalugu, kultuuri ja oma sidemeid Eestiga läbi aegade?

Kas peate vajalikuks suurendada muukeelsetele elanikele suunatud programmide osakaalu Eesti meediakanalites?

Kas riik peaks välja töötama tegevusi mitte-eestlastest ettevõtjate toetamiseks?

Dokument ise on kättesaadav aadressil: http://www.osale.ee/files/consult/4_Integratsioonistrateegia_250107.pdf