04. september 2007

Autor: Anna-Liisa Soomann

Mitmekeelse lapse kasvatamisega kaasnevaid riske aitab vältida keelte lahus hoidmine.

http://www.epl.ee/bosa/398557

Kui üheksa-aastane Alexander ja temast aasta noorem Alice oma isa kodumaal *otimaal pargis mängivad, siis neil sõprade leidmisega raskusi ei teki. Ladusas inglise keeles saavad jutud aetud ja miski ei reeda, et nad on pärit Eestist. Eestis koolis käies on laste eelis teiste omaealiste ees ilmselge: kui teised alles hakkavad inglise keelt õppima, siis neil on see kodunt kaasa antud teine emakeel.

Eestis elanud isa Philip Duncan Lawrence saab eesti keeles kenasti hakkama, aga kodus räägib ta ikkagi inglise keelt, nagu ema Janika Lawrence räägib eesti keelt. Nii õpivad lapsed keele ära õigesti. “Kaks keelt tuleb lahus hoida,” soovitab ema Janika ja mainib üht segakeelset perekonda, kus vanemad purssisid mõlemat keelt, mille tagajärjel võttis laps omaks vigase eesti keele.

Kuid kakskeelsusel on ka oma miinused. Keeled kipuvad kirjutamisel segunema ning nii võib vahel etteütlusi kontrollides avastada lapse muidu kenades lausetes, et näiteks tädi on muundunud daddy’ks (inglise keeles isa). Pikad ja ülipikad häälikud valmistavad samuti raskusi. Nende selgeks saamiseks on tulnud appi võtta ka logopeed. Janika arvates ei saa lasta laste keeleoskusel ise areneda, muidu võib laps sattuda segadusse ja luua endale oma, vigase keele.

Õpetage mu laps rääkima

Logopeed Reet Ruus-Lindström kiidab kahe keele lahus hoidmise taktika heaks. Tema juurde on tulnud vanemad palvega: “Palun õpetage mu laps rääkima!” Logopeed ei ole siiski keeleõpetaja, kuid ta saab viidata tehtud valedele sammudele lapse arendamisel ning anda nõu, kuidas asja parandada.

Kõige suurem viga, mida tehakse, on see, et laps pannakse enne kõne väljaarenemist võõr-keelsesse lasteaeda. Lõpuks ei saa laps enam aru, mis keeles ta peab kellegagi rääkima.

Õigem oleks saada kõigepealt selgeks esimene emakeel, mis on tavaliselt lapse ema emakeel, sest emaga on laps kõige lähedasem. Kui esimene keel on välja arenenud, tasub võtta ette teine keel. Selleks sobib väga hästi, kui isa hakkab lapsega vestlema oma emakeeles või pannakse laps võõrkeelsesse lasteaeda-kooli.

“Tuleb arvestada, et kakskeelses perekonnas kasvava lapse kõneoskus hilineb,” ütleb Reet Ruus-Lindström. Tema sõ-nul on laste keeleandekus erinev, aga seda ei saa varajases lapsepõlves välja selgitada ning seetõttu tasub olla pigem ettevaatlik kui ükskõikne. Hiljem seevastu on kakskeelsel täiskasvanul teiste ees selge eelis.

Tõlgina töötav Nastja Pertsjonok valdab taani, vene, eesti ja inglise keelt. Oma osa igast keelest on saanud ka tema lapsed. Nastja jaoks ei ole esmatähtis, et lapsed loeksid vene keeles Pu‰kinit, kuid oluline on, et nad ei kaotaks sidet vene keelega.

Nastja laste põhikeeleks on eesti keel ja seda peab ema loomulikuks. Kui mõnikord räägib ema lastega vene, mõnikord eesti keeles, siis üks on kindel – raamatuid loetakse ette alati vene keeles. Isegi eestikeelset raamatut. Ema teeb sünkroontõlke automaatselt.

Keskkond õpetab keelt

Tartlanna Jane ei pidanud oma abikaasaga pikalt aru, mis keeles laps rääkima hakkab või kuhu kooli ta panna. Nimevalikul peeti silmas, et lapse eesnimi sobiks vene perekonnanimega ning nii mindi kompromissile, pannes pojale nimeks Gregor. Kodune keel on eesti keel ning poja vene keele oskuse eest hoolitseb isa. Segadusi keelega ei ole, sest põhirõhk on eesti keelel. Vaid mõnikord ütleb väike Gregor emme asemel mama.

Eesti venelanna Mariana poeg Christian on kolmkeelne. Kuni seitsmenda eluaastani oskas poiss ka eesti keelt, sest käis eesti lasteaias, aga pärast isa kodumaale Lõuna-Prantsusmaale kolimist see ununes.

Seni suhtles poeg vanematega vene keeles. Pärast kolme kuud Prantsusmaal sai Christian prantsuse keele suhu. Inglise keel tuli iseenesest. Ema ei arva, et tema poeg oleks eriliselt andekas: “See on normaalne, et laps õpib loomulikus keelekeskkonnas kiiresti.” Oma kodumaaks peab nüüd 12-aastane poiss nii Eestit kui ka Pratsusmaad. Siin on suguvõsa, kellega suheldakse vene keeles, ning Prantsusmaal on sõbrad. Mariana arva-tes aitas kaasa ka see, et poiss on väga suhtlemisaldis.

Kakskeelsed meenutavad:

•• Kutsusin oma sünnipäevale nii eestlasi kui ka venelasi. Venelasi oli pisut rohkem. Õhtul hüvasti jättes tuli üks mu eesti sõbranna minu juurde ja sosistas kõrva: “Mina sinu pidudele enam ei tule, ma ei saa mitte midagi aru.” Siiamaani oleme parimad sõbrannad.

•• Ema räägib minuga vene keeles ja ma vastan eesti keeles. Meie oleme sellega harjunud, aga kõrvaltvaatajatele võib see kummaline näida.

•• Me räägime kodus segakeelt. Näiteks “Kak vanaisa elab?”. Minu neli esimest eluaastat rääkisime ainult vene keeles, pärast kooliminekut sai eesti keel emakeeleks.

•• Minu ema on minuga alati vene keeles rääkinud. Kui ma teises klassis käisin, otsustas ta minuga eesti keeles rääkima hakata. *okk oli nii suur, et puhkesin nutma. Enam ta seda proovinud pole.

Äripäev
3. september 2007 14:29

www.aripaev.ee

Aripaev.ee lugejad valisid Eesti kõige mõjukamaks naisjuhiks Hansapanga kunagise suuraktsionäri Tiina Mõisa.

Ligi 4000 osalejast andis oma Tiina Mõisale 30 protsenti hääletajatest.

Teiseks jäi Kristel Kivinurm-Priisalm, kelle poolt anti 12,6% häältest. Kolmas oli Mare Pork 11,8 ja neljas Maire Milder 10,1 protsendiga.

Sealjuures oli meeslugejate esikolmik selline: Tiina Mõis (31,6%), Kristel Kivinurm-Priisalm (17,2%) ja Kristina Siimar (9,6%).

Naislugejate kolm esimest olid järgnevad: Tiina Mõis (30,4%), Mare Pork (14,1%) ja Maire Milder (11,7%).

29.08.2007

Rootsis tehtud uuringus tehakse järeldus, et mehed on elukeskkonnale kahjulikumad kui naised, kuna nad kulutavad rohkem bensiini ja söövad rohkem liha.

http://www.etv24.ee/index.php?0586595

Nii bensiin kui liha põhjustavad kasvuhoonegaaside teket, nenditakse Rootsi välisministeeriumi uues raportis, mida vahendas netisait The Local.

"Igast neljast autost kolme juhib Rootsis tänapäeval mees," rääkis raporti autor Gerd Johnsson-Latham ajalehele Svenska Dagbladet, lisades, et umbes 10% autojuhtide arvele läheb 60% autosõite.

Raporti koostanud meeskonna hinnangul tuleb Rootsis sooga seonduvale suuremat tähelepanu pöörata näiteks sellistes küsimustes nagu ühistransport.

Heikki Aasaru 

Uurige ja katsetage, kas annab ka oma käimisi sobitada madalapõhjalise transpordiga!
Tervitab Auli

Tallinna pressiteenistus

4. september 2007

Tallinna kodulehel on uus täiustatud veebikaart

http://soiduplaan.tallinn.ee/?a=p.routes&transport_id=buss&t=xhtml&l=ee  

Tallinna kodulehel on kasutusel uus veebikaart, mis sisaldab lisaks informatsioonile Tallinna ühistranspordi kohta andmeid ka Harjumaa ühistranspordiliinide kohta ja palju muud vajalikku linnainfot.

„Uuelt kaardilt saab iga soovija informatsiooni nii Tallinna kui Harju Maakonna ühissõidukite marsruutide ja sõiduplaanide kohta. Teekonna planeerija annab veebikaardi kasutajale sihtkohta jõudmiseks kõige optimaalsema teekonna, pakub välja variante ühistranspordi liinide valikuks ja arvutab välja sihtpunkti jõudmiseks kuluva aja” selgitas Tallinna Linnakantselei IT direktor Väino Olev. Piltlikult öeldes saab huviline leida endale sobiva transpordivahendi ning konkreetsed ümberistumise kohad, alustades reisi Tallinnast või mõnest Harjumaa vallast soovitud sihtpunkti või ka vastupidi.

Väino Olevi sõnul on kaardil lisaks ühistranspordi informatsioonile suur valik erinevaid infokihte, mis võimaldavad edastada kommunaalvaldkonnaga seotud objektide asukohti, samuti aktuaalset teavet kaevetööde, katkestuste jm operatiivinfo kohta, teavet haridusasutuste, sportimisvõimaluste, tervishoiuasutuste jms kohta. Uus veebikaart annab vaatajale lisaks tavapärasele kaardipildile võimaluse avada teatud suurendusastmes ka linna ortofotosid, ehk kuvada valitud objekte n.ö „linnulennu” vaates.

Veebikaart telliti avatud riigihanke tulemusena parima pakkumise teinud EO Map Lõuna AS-lt. Uue veebikaardi loomiseks kulus kokku üks miljon 50 tuhat krooni

Tänane Eesti Päevaleht:

Puuetega laste vanemad ei tea puhkuse võimalikkusest
04. september 2007

Autor: Kadri Ibrus

http://www.epl.ee/uudised/398570  

Puuetega laste vanemad võivad küsida lapsehoiuteenust, mille eest saab viis päeva puhkust.
Kuigi juba alates tänavu veebruarist on puuetega laste vanematel võimalus võtta riigi toel viiepäevane puhkus oma laste hooldamiseks, ei tea vanemad siiani sellisest võimalusest.

Tallinnas, kus elab üle 800 puudega lapse, on siiani lapsehooldustoetuse välja võtnud vaid alla kümne lapsevanema, Pärnu linnas aga siiani mitte ükski lapsevanem.

11-aastaste Pärnu ratastoolipoiste Kevini ja Mario emad Aire Aaslaid ja Virge Põldsepp kuulsid just neile suunatud teenusest eile, ajaleheartikli tegemise käigus. “Ei ole üldse kuulnud sellest,” sõnas üllatunud Aaslaid. “Keegi pole meile rääkinud sellisest võimalusest,” tunnistas Põldsepp.

Mõlemad naised ei ole poegade sünnist saadik palgatööl käinud, vaid töötanud oma poegade hooldajana kõik 11 aastat. Sügava puudega lapse hooldamise eest maksab riik lapsevanematele hooldaja tasu 300 krooni kuus. Kui lapsevanem üritab teha hooldustöö kõrvalt osaajalist tööd, näiteks ajal, kui laps käib koolis, siis seda 300 krooni ta enam ei saa.

Ikka ise tuleb hakkama saada,” vastas Aaslaid küsimusele, kes neid praegu laste hooldamisel aitab. “Oma perekonna inimesed, vanaemad. Samas vanaemade jaoks on poisid juba liiga rasked, neid ei jõua enam tõsta.”. “Raudselt on vajalik,” leidis puhkuse kohta Põldsepp.

Aaslaiu sõnul oleks hädasti vaja tugisikut ning lapsehoiuteenust pigem tundide kaupa kui viis päeva jutti.

Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna lastekaitse peaspetsialist Tõnu Poopuu sõnul ei ole nemad uut teenust lastevanematele tutvustanud, sest terve Pärnu maakonna peale on ennast ametlikult registreerinud vaid üks tegevusloaga lapsehoidja. “Kuna teenuseosutajaid reaalselt ei ole, ei ole me sellest avalikult teavitanud,” ütles Poopuu.

Ometi ei ole toetusesaamiseks lapsehoidja tegevusluba vajalik. Nimelt kuni 1. jaanuarini 2009 annab sotsiaalhoolekande seadus lapsehoidjale võimaluse osutada teenust kutsetunnistuseta, kui ta vastab vähemalt nooremkasvatajale kehtestatud nõuetele.

Iga uus asi võtab aega

Nooremkasvatajal peab olema pedagoogiline või sotsiaaltööalane keskeri- või kõrgharidus või tal peab olema keskharidus, muu keskeri- või kõrgharidus ning ta peab olema läbinud sotsiaaltöö ja pedagoogika täienduskoolituse.

Rääkides sihtgrupi teavitusest, arvas Poopuu, et puudega laste vanemad peavad ise vastavate ametkondada poole pöörduma ning abi küsima. Tema kinnitusel teavitab linn uutest seadustest linna lehes.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialisti Reet Räägi sõnul jagavad nad uute võimaluste kohta infot erivajadustega laste koolide ja lasteaedade ning kohaliku pressi kaudu. “Iga asi võtab alguses aega,” selgitas Rääk, miks toetust on siiani välja võtnud vaid üksikud lapsevanemad. Ka tema sõnul on asi paljuski jäänud selle taha, et tegevusloaga lapsehoidjaid napib. Harju maavalitsuse andmetel on nemad siiani välja andud ligi 70 lapsehoidja tegevusluba, kuid taotlejaid tuleb üha juurde.

Mõte on ennetada läbipõlemist

•• Erivajadustega laste vanemate puhkuse toetuse mõte tekkis neljal puudega lapse emal, kes pöördusid selle mõttega sotsiaalministeeriumi ametnike poole. “Ametnikud võtsid sellest ideest kohe kinni,” meenutas Külli Urb, üks aktiivsetest lapsevanematest, kes on ühtlasi puuetega inimeste koja juhatuse liige. “Need lapsevanemad teevad tööd 24 tundi ööpäevas, aastast aastasse. Mingi puhkus võiks neil ju olla,” sõnas Urb, kelle sõnul toimib selline toetus mujal lääneriikides juba aastaid.

Tema sõnul on oluline, et kohalikud sotsiaaltöötajad teeksid vahet puuetega laste vanematele pakutava toetuse ning üldise lapsehoiuteenuse vahel, sest vaid viimase puhul on praegu nõutav ametlik kutsetunnistus, ning teeksid sihtgrupi seas aktiivsemat teavitustööd.

Eesti lastekodude statistika näitab, et igal aastal satub lastekodusse ligi sada last, kellel on pere olemas, kuid kelle pere lihtsalt ei suuda neid enam hooldada. “Seda perede läbipõlemist peab ennetama,” ütles Urb.

Lapsehoiuteenus

Kes saavad teenust?

•• Riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele on õigus raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal või hooldajal kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

•• 2007. aastal on riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 2580 krooni.

•• Lapsevanem võib teenust kasutada nii ööpäevase kui ka päevase teenusena.

•• Kui soovitakse saada teenust üle riiklikult kehtestatud maksimaalse maksumuse, siis tuleb lapse seaduslikul esindajal ise (või koos kohaliku omavalitsuse vm asutusega) katta ülejäänud kulud.

Teenuse taotlemine

•• Lapse seaduslik esindaja või perekonnas hooldaja esitab lapsehoiuteenuse saamiseks taotluse koos nõutavate dokumentidega lapse elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.

•• Kohalikus omavalitsuses sõlmitakse lapse seadusliku esindaja, kohaliku omavalitsuse ning lapsehoiuteenuse osutaja vahel kolmepoolne haldusleping.

Allikas: sotsiaalministeerium

03.09.2007

Kaagvere Erikooli õpilased.
Õiguskantsler taunib isikuvabadusi piiravaid kasvatusmeetodeid

Õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse aruandes on pühendatud 15 lehekülge Kaagvere Erikooli, Vastseliina Internaatkooli ning Imastu Koolkodu personali poolt sooritatud seadusrikkumistele. Kitsaskohtadena tõusevad esile isikuvabadusi tõkestavad kasvatusvõtted, tööjõupuuduse ja kasutuskõlbmatud ruumid.

http://www.ekspress.ee/viewdoc/E7E53339C513337CC225734B003CD16D

Jõks kirjutab, et käitumis- ja psüühikahäiretega õpilastele mõeldud Vastseliina Internaatkoolis õpetavad lapsi eripedagoogide või vastava koolituse saanud inimeste asemel kaks ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat ning üks kasvataja. Samuti õppis möödunud aasta 4. mail sooritatud kontrollkäigu ajal individuaalse õppekava järgi ainult üks õpilane, kuigi "arvestades Vastseliina Internaatkooli spetsiifikat on individuaalse õppekava koostamine vajalik enamikule õpilastest." Tragikoomilisel kombel puudub psüühika- ja käitumishäiretega laste koolist ka psühhiaater. Viimase juures käiakse hoopis Tartuse või Tallinnas, mis tähendab, et psühhiaatri juurde ei jõua lapsed rohkem kui mõnel korral aastas.

Jõksi väitel ei vasta ka Vastseliina Internaatkooli tööõpetuse ruumid tervisekaitsenõuetele ning "spordisaal on talveperioodil praktiliselt kasutuskõlbmatu."

Laste ja täiskasvanute erihoolekandele pühendunud Imastu Koolkodu külastas õiguskantsler Jõks talle saabunud teabe ajendil, mille väitel seotakse Koolkodus kinni hoolealuste käsi. "Kontrollimisel selgus, et Koolkodu töötajad seovad kahe hoolealuse käsi selja taha kinni," kirjutab Jõks. "Mõlemad hoolealused on autoagressiivse käitumisega ning Koolkodu töötajad soovivad käte fikseerimisega hoolealuseid kaitsta enesevigastamiste eest."

Õiguskantsler leidis, et hoolekandeasutusele pole antud õigust hoolealuste suhtes kasutada ohjeldusmeetmena käte fikseerimist. Lisaks sellele avastas Jõks 2006. aasta oktoobris Imastu Koolkodu külastades, et poolteist kuud enne teda oli Koolkodu külastanud ka Lääne-Viru maavanem koos komisjoniga. Augustis toimunud külastuse aruandest selgus, et ka siis seoti Imastus hoolealuste käsi, kuid komisjon õigusvastasust ei tuvastanud.

"Õiguskantsler leiab, et maavanema järelevalvet, kus jäetakse tähelepanuta olulised põhiõiguste ja -vabaduste rikkumised, ei saa kindlasti pidada toimivaks ja tulemuslikuks ning hoolealuste huve teenivaks," seisab Jõksi aruandes.

Kaagvere erikoolis puudub õiguskantsler Jõksi kontrollkäigu ajal 2006. aasta novembris kooli kodukord; kinnitamata on arengukava kui ka sisekorraeeskiri. Mõlemast esitatakse Jõksile vaid üks tööversioon.

Koolis ei ole kooliarsti ega medõde. Kui on arsti vaja, sõidetakse perearsti vastuvõtule. "Kuid kooliarstil on lisaks haigestunud õpilaste ravimisele ka teisi ülesandeid, mis on sätestatud sotsiaalministri 24.08.1995 määrusega nr 51 „Koolitervishoiu korraldamine" kinnitatud kooliarsti tööjuhendis," seisab aruandes. "Muu hulgas on kooliarsti ülesanneteks haigusi ennetav töö, tervisekasvatuslik töö, dispanseerne töö ja kutsenõustamine."

Õiguskantsleri tegevuse ülevaate järgi on erikooli direktor õpilaste jaoks välja töötanud ka erikoolile omase käskkirja nr. 13 "Ergutused ja karistused." Õpilaste käitumist hinnatakse plusside ning miinuste süsteemi alusel. Kui õpilane on kogunud 150 miinuspunkti või rohkem, paigutatakse õpilane karistuseks eraldusruumi – 10 miinuspunkti võrdub ühe tunniga ruumis. Õiguskantsleri hinnangul on eraldusruumi kasutus karistuseesmärgil vastuolus alaealiste mõjutusvahendite seadusega kui ka põhiseadusega. "Direktori käskkirjade õigusvastasusele juhtis õiguskantsler tähelepanu juba oma 2003. aasta detsembris tehtud kontrollkäigul," seisab tegevuse aruandes. "Ometi ei ole kumbagi käskkirja käesolevaks hetkeks muudetud ega kehtetuks tunnistatud."

Lisaks eraldusruumidele piiratakse Jõksi hinnnangul Kaagveres isiku põhiõigust vabadusele ja piiramatusele veelgi. Distsipliini rikkunud ning esmakordselt kooli saabunud õpilased paigutatakse niinimetatud R-osakonda, kus nad viibivad tualettruumideta tubades lukustatud uste taga. Väljuda võib vaid koolitöötaja juuresolekul. Jõks tuvastas ka, et lapsed viibivad R-osakonnas rohkem kui 24 tundi.

Tere, ühenduste esindajad!

Terve suve oleme töötanud, et valmiks
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kontseptsioon.
Enamikuga teist toimusid väga asjalikud arutelud sihtkapitali loomise põhimõtete üle, mida oleme ulatuslikult arvestanud ka kontseptsioonis.

Kontseptsiooni valminud töötekst on kättesaadav kaasamisveebis www.osale.ee  ja www.ngo.ee/sihtkapital .
Praegusel ajal ootame tagasisidet kontseptsiooni tekstile saamaks teada, kas valminud tööversioon on teile vastuvõetav ja kajastab teie mõtteid sihtkapitali põhimõttelise ülesehituse osas.
Oleks meeldiv saada teie ettepanekuid
kontseptsiooni teksti või ka lühiteadet, et kontseptsioon vastab oma sisus ja põhimõtteliste lahenduste osas teie ühenduse arusaamistele.
Kindlasti teeme veel teatud redaktsioonilisi kohendusi kontseptsiooni tekstis enne selle lõplikku üleandmist siseministeeriumile.

Tervitades ja tagasisidet teie suhtumisest kontseptsiooni ootama jäädes.

Agu Laius
KÜSK projektijuht

Euroopa Võrdsete võimaluste aasta 2007 raames

kutsume Teid osalema konverentsil

RELIGIOONITOLERANTS – VÕIMALUS, KOHUSTUS, VASTUTUS

30.-31.augustil 2007. aastal kell 10.00 – 16.30 Tartus Athena keskuses (Küütri 1)

ja konverentsiga seonduval filmiprogrammil

28.08.-02.09. kell 17.00 ja kell 19.00 samas keskuses

Tänavuse Tartu Filmifestivali tARTuFF raames toimuv religioonitolerantsi konverents ja filmiprogramm tutvustab religiooni mitmetahulisust kaasaegses ühiskonnas. Konverentsil esinevad erinevate erialade spetsialistid, uurijad ja usuliste ühenduste esindajad üle maailma. Üldteemadeks on religioonidevaheline dialoog, religiooni ja ühiskonna vahelised seosed, usulised vähemused ja diskrimineerimine, võrdsus, vähemus ja sallivus, religiooni käsitlemine meedias ning audiovisuaalses kultuuris. Konverentsi lõpetab paneeldiskussioon.

6-päevane religiooniteemaliste filmide eriprogramm koos sissejuhatuste ja aruteludega toimub 28.08. – 02.09. Tartus Athena Konverentsi- ja Kultuurikeskuses. Iga päev näidatakse kahte religiooniteemalist filmi. Seansid algavad kell 17:00 ja 19:00.

Lisaks toimub sügisel n-ö järelfilmiprogramm Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis, sarjas Kumu Dokumentaal.

Nii konverents kui filmiseansid on kõikidele huvilistele TASUTA!

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel.

Rohkem infot veebis: www.tartuff.ee/konverents  

Kontakt: Kaarel Kuurmaa , tel. +372 56 55 357

Augusti alguses alustas Tallinna Puuetega Inimeste Koda taas projektiga “Puuetega inimeste arvutiõpe ja internetipunkt”. Projekti raames on Tallinna puuetega inimestele avatud tasuta internetipunkt Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, aadressil Endla 59. Arvutiklassis töötab tugiisik, kes vajadusel aitab nõu ja jõuga.

Lisaks internetipunkti tegevusele algavad augusti lõpus arvuti algõppe ja edasijõudnute kursused. Algajatele õpetatakse arvuti kasutamist algtasemel – põhitõed, e-mailide saatmine, dokumentide kirjutamine, interneti kasutamine ja online suhtlemine. Edasijõudnutele õpetatakse tekstitöötlust ja tabeltöötlust MS Office baasil ning pilditöötlust. Arvutikursuste maht on 20 tundi. Arvutikursused kestavad kuni 2008 aasta kevadeni.

Arvutikursustele registreerimine ja täpsem info telefonil 656 4048 või e- posti teel arvutiklass@tallinnakoda.ee  

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse arvutiklass on avatud huvilistele tööpäeviti 10.00– 18.00.

Projekti finantseerib Microsoft Eesti

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 Tallinn
Tel: 656 4048
e-post: koda@tallinnakoda.ee  
www.tallinnakoda.ee  

Head sõbrad!

Olete oodatud Soome Iseseisva Elu Keskuse Kynnys ry kunstiringi töödest

koostatud näituse: “Värvid naeravad” avamisele

Tallinna Puuetega Inimeste Kojas, Endla 59, II korrusel

23. augustil kell 13.00

Avamisel osalevad kunstiringi juhendaja Hilkka Huotari ja neli tööde autorit.

Enamik taieseid on valmistatud Raffaello-stucco tehnikas, mille on välja töötanud rühma juhendaja ise.

Materjaliks on spetsiaalne segu, mida tellitakse Itaaliast ja millesse segatakse värvimullad.

Segu on hästiliimuv ja nii võib seda kanda peaaegu igale materjalile.

Juuresolev töö on Ritva Soukka maal "Käsitööliste muuseum".
Ritva Soukka on saanud Wäinö Aaltose seltsi stipendiumi aastal 2005.
Sama stipendiumi on saanud ka Leena Vuori, Eeva Kinnunen ja Jonas Backlund, kelle tööd osalevad ka käesoleval näitusel.

Kohtumiseni näituse avamispäeval!

Eesti Lihasehaigete Selts,
korraldaja