Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu pressiteade

23.09.2007

Liikumispuudega inimesed tuletavad meelde valitsuse aastataguseid lubadusi

Liikumispuudega inimesed on jälginud tähelepanuga 2008.a. riigieelarve eelnõu koostamise käiku.
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatus tunnustab sotsiaalministeeriumi head tööd abivahendite teenuse rahastamise suurendamiseks. Järgmise aasta eelnõus olev 80,2 miljonit on selle aasta eelarves olnud 57,7 miljoni krooniga võrreldes tubli edasiminek.

Liidu juhatus tunneb tõsist muret olukorra pärast, mis on abivahenditega kujunenud selle aasta sügiseks. Riigipoolse dotatsiooniga abivahendite müük ja laenutus on paljudes Eesti maakondades peatatud, järjekorrad, millest lõviosa moodustavad liikumisabivahendid, on paisunud ligi 16 miljonini. Liidu juhatusele on sügavalt arusaamatu, miks taolise puuetega inimeste jaoks ebanormaalse olukorra likvideerimiseks pole ministeerium selle aasta lisaeelarvest sentigi küsinud. Tõhus rahaline tõus, mis on abivahenditele järgmiseks aastaks ette nähtud, süüakse taas järjekordade poolt ära.

Juhatus peab hädavajalikuks lahendada abivahendite soodustingimustel soetamiseks ja laenutamiseks tekkinud järjekorrad käesoleva aasta lisaeelarvega. Kui seda ei tehta, jääb eelarve maht sisuliselt 2007.a. tasemele ja järjekordade taasteke järgmisel aastal on vältimatu.

Liidu juhatus pole taganenud eelmisel aastal puuetega inimeste organisatsioonide poolt esitatud nõudmistest puudetoetuste tõusu osas. Toetust makstakse puudest tingitud lisakulude (peamiselt abivahendite, ravimite ja teenuste omaosalus või täishind) osaliseks hüvitamiseks. Teatavasti püstitati nõue toetuste aluseks oleva sotsiaaltoetuse määra tõstmiseks 400 kroonilt 550 kroonini, mis oleks puudetoetusi tõstnud 37,5%. Valitsus pole seda teinud, 2008.a. aasta eelarves kajastuv puudega inimeste igakuiste sotsiaaltoetuste kasv 691 miljoni kroonini (2007.a. eelarves 566 miljonit) lubab tööealiste puudega inimeste toetusi tõsta keskmiselt 30%. Seitse aastat samal tasemel püsinud sügava puudega tööealise toetus tõuseb 640 kroonilt 830, raske puude korral 420 kroonilt 550 ja keskmise puude korral 200 kroonilt 260 kroonini. Juhatus toonitab, et see kaua oodatud tõus on vähene selleks, et puudega inimeste toimetulek reaalselt paraneks. Sisuliselt katab see üksnes aastate jooksul toimunud inflatsiooni ega arvesta prognoositavat elukalliduse tõusu.

Juhatus tunneb muret puudega pensioniealiste inimeste toimetuleku pärast, kelle toetused jäävad endisele tasemale. Pensioniea saabumisega puue ei kao, ei kao ka puudest tingitud lisakulud. Reaalselt tähendab see eakate elukvaliteedi langust.

Liidu juhatus otsustas pöörduda puuetega inimeste organisatsioonide esinduse poole ettepanekuga ühiselt tõstatada probleemid nii sotsiaalministri, valitsuse kui parlamendi ees, et veel lisaeelarve ja järgmise aasta riigieelarvega parandada puuetega inimestele eluliselt vajalike teenuste kättesaadavust ja peatada elukvaliteedi langus.

Ants Leemets, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse esimees
50 13584

Lisainfo:
Auli Lõoke, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
52 93144, 6720223
elil@elil.ee  

Reena Purret, Naisteleht
21. september 2007 7:01

Viimasel ajal on erinevates foorumites võrdõiguslikkusest, feministidest ja Eestis valitsevast olukorrast palju juttu olnud. Vähemalt igapäevaelus jääb mulje, et võrdsuse seisukohast läheb kõik järjest paremaks — linnas jalutades jääb silma üha enam lapsevankritega noori isasid, karjäärinaistest kirjutatakse ajakirjanduses aina rohkem ja aina positiivsema alatooniga ning üldse tundub, et elu on lill.

http://woman.delfi.ee/suhted/suhted/article.php?id=16964261

Siiski selgub inimeste mõtteavaldusi lugedes, et feminismi olemusest tegelikult eriti palju ei teata ja suhtumine sellesse on umbes sama, kui üheksa aastat tagasi, mil Tõnis Saagi, Peeter Undi ja Karin Muoni läbiviidud küsitlusest selgus, et tudengitel seostusid feminismiga eelkõige negatiivsed mõisted, kusjuures meeste hinnang oli tunduvalt karmim.

Muuhulgas kasutati feministide iseloomustamiseks tollal väljendeid nagu meestevaenulikkus, alaväärsuskompleksi põdevad naised, agressiivne naine ja üleliigne iseteadlikkus (kuidas saab iseteadlikkust liiga palju olla — umbes nagu liiga palju värsket õhku?).

Mõnes foorumis valitseb aga siiani arvamus, et ainus, mille järgi naisõiguslase eksimatult ära tunneb, on karvased kaenlaalused, nii et kohati on olukord ikka üsna nutune. Näiteks sobib väga hästi ka Perekooli foorumist pärit lause, et õiglust ei maksaks feminismiga segi ajada. Seetõttu tahaksingi sellest lühidalt rääkida — sest pikki ja süvitiminevaid artikleid on sel teemal niigi väga palju ilmunud.

Tegelikult ei ole feminism sugugi nii jube. Selle kõikide vormide ühiseks eesmärgiks on sugudevahelise ebavõrduse kaotamine ja arvamused lähevad lahku pigem detailides või siis, kui on vaja otsustada, kuidas seda saavutada.

Näiteks kurikuulsad radikaalfeministid, kes naisliikumise esile tõid, arvavad tõesti, et kuna naised on ajalooliselt meeste poolt rõhutud ning soorollid on peale surutud, tuleks soorollide vastu jõuliselt võidelda ning kõik naised peaksid aktiivselt tegelema naiste vastu suunatud vägivalla ja teiste selliste probleemidega.

Liberaalfeminismi pooldajad samas tuginevad näiteks Rousseau vaadetele individualismi ja õigluse kohta ning tahavad samu väärtusi ka naistele rakendada, seades esikohale võrdsete võimaluste ja õiguste loomise ning inimese kui indiviidi.

Ehk siis lühidalt öeldes — radikaalfeministid tahavad saada rohkem ja korraga (mis iseenesest oleks muidugi tore, kuigi see eeldab ühiskonna suhtumise järsku muutust ja senise elukorraldusega harjunud inimeste jaoks tundub see maailma alustalasid raputavat) ning on valmis selle nimel lärmi lööma, samas kui liberaalfeministid pööravad esmajärjekorras tähelepanu sellele, mida igaüks ise saab ära teha ja alustavad suhtumise muutmist eelkõige iseendast (oodates siiski ka valitsuse poolset abi).

Enamasti nõustutakse sellega, et osad meeste ja naiste erinevused on tingitud bioloogilistest eripäradest, kuid arvatakse, et sotsiaalne sugu (mehelikkus ja naiselikkus, a la „kõik tüdrukud armastavad roosat ja on juba loomult saamatud”) on pigem külge poogitud ning tingitud ühiskonna käitumismallidest.

Kuigi ka Eestis on juba üsna palju naispoliitikuid, ei ole feminismiga seoses poliitiline võim esmane, vaid pigem muude õigustega kaasnev kõrvalprodukt — kõige olulisemaks on maailmas peetud nelja nõuet, milleks on võrdne palk, võrdne haridus ja võimalused, 24-tunnine lapsehoid (pigem USAs) ning vaba kontraseptsioon ja abort nõudmisel.

Ei tundu ju sugugi nii hirmus ega absurdne? Vähemalt minu jaoks tundub see pigem mõistuspärane, kuigi olen mitmeid kordi sattunud lugema ka väidet, et Eestis polegi feministidel millegi eest võidelda, sest kõik õigused on niigi käes.

Oma iva siin muidugi on, sest Ida-Euroopale omaselt on siin naiste haridustase kõrge ja tööhõive suur, kuid samas on Eestis meeste ja naiste ametialane jagunemine väga ebavõrdne (naised ei moodusta juhtivatel ametikohtadel töötajatest isegi mitte veerandit) ning palgavahe jätkuvalt üks suurimaid Euroopas. Samuti on kodused tööd ja lastekasvatus ikka veel rohkem naiste õlul.

Jõmmidest, kes arvavad, et naised ongi olemas ainult selleks, et mehed neid vaadata ja katsuda saaksid, ei tahaks muidugi üldse rääkida (seda enam, et neid esineb igas riigis), aga mõne taolisega kokku puutudes kipud paratamatult soovima, et ka Eestis oleks rohkem „kurje” feministe, kes sellised tüübid korralikult paika paneks.

Tegelikkuses loodame muidugi pigem selle peale, et järjest rohkem kasvab peale tarku ja laia silmaringiga mehi ja naisi, kes omakorda oma lastest nii toredad ja mõistlikud inimesed kasvatavad, et need mured jäävad järjest väiksemaks. Praegu on aga kahtlemata veel küllaga probleeme, mis parandamist vajavad, nii et selle pärast, et feministidel millegi eest võidelda ei oleks, niipea kindlasti muretsema ei pea.

20. september 2007
Toimetaja: Madis Taras
Kolmandal oktoobril annab Naistoimetajate Ühendus üle esimese “Hea sõna” auhinna, mille saab ajakirjanik Margit Kilumets.

http://www.epl.ee/artikkel/400826

“Auhinnaga soovib Eesti Ajakirjanike Liidu (EAL) Naistoimetajate Ühendus tunnustada Eesti meedias silmapaistnud esinejat, kes kannab positiivseid humanistlikke väärtusi vastukaaluks ühiskonnas kahjuks liialt levinud ärapanemisele, kõmuhimule ja pelgalt meelelahutamisele. Hea sõna lisab meie ellu paremaid tundeid, mõtteid ja tegusid,” seisab kirjas EAL-i Naistoimetajate Ühenduse pressiteates.

Naistoimetajate Ühenduse hinnangul on Margit Kilumetsa looming mitmekesine ja ühtviisi professionaalne nii trükiväljaannetes, raadios kui teles ning erinevates žanrites ja erinevates meediakanalites avaldatud loomingut seob armastus portreteeritavate vastu. Žürii kinnitusel just sellisest suhtumisest nad auhinna väljastamisel ka lähtusid.

Margit Kilumets on lõpetanud Tallinna 21. Keskkooli kuldmedaliga, 1987. aastal lõpetas ta ajakirjanikuna Tartu Ülikooli ning 2002. aastal alustas psühholoogiaõpinguid Professionaalse Psühholoogia Erakoolis. Alates 2002. aastast on ta toimetaja ASi Ajakirjade Kirjastuse ajakirjas Eesti Naine.

Enne seda töötas ta ajakirjas Stiil, samuti Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis. Kilumets on olnud nii raadio- kui telesaadete juht, sealhulgas „Hommikutelevisioonis“ ja „Tähelaevas“ ning kirjutanud arvukalt meeldejäävaid artikleid. Kolm korda on teda nimetatud ajakirjade kirjastuse parimaks ajakirjanikuks.

Margit Kilumets on 2004. aastal valminud dokumentaalfilmi „Afganistani armid“ stsenarist ja toimetaja. 2006. aastal ilmus tema sulest Ajakirjade Kirjastuse ja Eesti Naise eluloosarja esimene raamat – Ita Everi lugu pealkirjaga „Elu suuruses“, mida on saatnud enneolematu müügiedu.

Raadiotööd jätkab Margit Kilumets intervjuudega Vikerraadio „Jutusaates“, Eesti Televisioonis on ta aga dokumentaalsarja „HotDok“ toimetaja ja saatejuht.

20. september 2007
Autor: Kadri Ibrus

Regionaalhaigla Hiiu korpusele käib üha kasvav patsientide hulk üle jõu.

http://www.epl.ee/artikkel/400828

„Sel teisipäeval ootasin viis tundi, et saada tilguti alla,” kirjeldas Regionaalhaigla onkoloogiakeskuse patsient Liivi Vastra oma viimast visiiti haiglasse. „Miks me peame ootama elavas järjekorras?” ei saa vähihaige naine aru haigla vastuvõtu korralduslikust poolest.

Naise kirjelduse järgi veedab ta ühe keemiaravi protseduuri saamiseks haiglas terve päeva, koos sõiduga kodust Maardust võtab kõik kokku aega üheksa tundi. Haiglas algab päev analüüsidega, siis tuleb nende vasutseid oodata. Oma arsti juurde on samuti elav järjekord. Kui arstilt luba käes, suunduvad kõik patsiendid taas ühisesse järjekorda tilgutite kabineti ukse taha. „See ootamine seal on kõige pikem,” sõnas Vastra. „Inimesed on väsimusest hallid nendes järjekordades,” märkis ta, mõeldes veel kaugematest Eesti nurkadest kohale tulnud kurnatud patsientide ja nende saatjate peale.

Enda sõnul tunneb ta kaasa ka ülekoormatud õdedele, kes kõigi patsientidega peavad korraga tegelema. „Need ei ole inimlikud töötingimused,” sõnas ta.

„Oleme probleemist teadlikud,” kinnitas Hiiu korpuse keemiaravi osakonna ülemarst Helis Pokker. Tema sõnul vähendab õdede koormust peagi avatav eraldi lahustamiskeskus, kus keemiraravi preparaadid valmistatakse ette tsentraalselt ning patsientidega tegelevad õed ei pea enam sellega tegelema. „Samuti on plaanis laiendada ambulatoorse ravi kabinetti ja juurde teha uusi ravikohti.” Hetkel on kabinetis kaheksa kohta, juurde tuleb Pokkeri sõnul umbes viis kohta.

Lisaks on Pokkeri kinnitusel loomisel uus IT-projekt, mis annab võimaluse registreerida inimesi protseduurideks elektrooniliselt konkreetseteks kellaaegadeks ning kaotada seeläbi elavad järjekorrad.

Pokker tunnistas et järjekordasid kasvatab üha kasvav patsientide arv. Keskmiselt käib kabinetist läbi 30-35 inimest päevas. „Aga patsiente tuleb üha juurde, eriti ambulatoorsele ravile.” Lisaks üha lisanduvatele uutele patsientidele kasvatavad üldarvu ka aina pikenevad ravikuurid. Arenevate ravivõimaluste tulemusel kasvab aina ka juba tervenenud inimeste hulk, kes käivad samas järelkontrollis. Näiteks rinnavähi puhul tuleb peale tervenemist käia esimesed viis aastat kaks korda aastas kontrollis.

„Paraku oleme täna sunnitud tunnistama, et regionaalhaigla Hiiu korpuse ruumid on haigete arvu suurenemisele ja keemiaravi võimaluste avardumisele kitsaks jäämas,” märkis Hiiu korpuse ülemarst ja ravijuht Andrus Arak oma vastukirjas Vastrale. „Probleemiks on ja ilmselt ka jääb õdede puudus,” kirjutas ta samas.

Vastna võttis abi otsides ühendust ka erinevate organisatsioonidega, sealhulgas Eesti vähiliiduga. „Meil on palju organisatsioone, kes tegelevad vähihaigetega, aga abi ei ole kusagilt saada,” teatas Vastra kahetusega. Eesti Päevalehe päringule, kuidas Vähiliidu hinnangul peaks üha kasvavat probleemi lahendama, vastas liidu tegevjuht Maie Egipt, et nemad tegelevad pigem ennetusega, voldikute tegemise ja muu sarnasega.

21. september 2007
Autor: Kadri Masing

Riigi pakutav tasuta vaktsiin jääb kvaliteedilt tasulisele laste-vaktsiinile selgelt alla.

http://www.epl.ee/artikkel/400844

Kaheaastase poisi isa Aleksandri käest küsis arst lihtsalt ja lakooniliselt, kas ta soovib puhastamata või puhastatud vaktsiini – esimene variant on tasuta, teine maksab 500 krooni. “Ma ei hakanud pikemalt juurdlema asjaolu üle, kas maksta või mitte. Kui midagi on tasuta ja selle kohta käib väljend “puhastamata”, siis kes ei sooviks oma lapsele parimat?” rääkis ta Päevalehele.

Perearsti üleriigiliselt lühinumbrilt vaktsiini kohta nõu küsides saab teada, et otsuse tasuta või tasulise vaktsiini kasutamise kohta peab iga lapsevanem ise tegema, kuid arvestada tuleks seda, et riigi pakutav preparaat ei ole nii puhas kui need, mida saab eraldi retsepti alusel osta. Vaktsiinide hinnad jäävad 300 ja 400 krooni vahele.

Ka sotsiaalministeerium tunnistab, et raha eest saadav vaktsiin on imikutele ja lastele paremini talutav.

On ka neid, kes ise tasulist vaktsiini küsivad. Kahe lapse ema, 25-aastane Kätlin rääkis Päevalehele, et tema küsis ise arsti käest tasulise vaktsiini retsepti. Sellest, et riigi pakutav vaktsiin on puhastamata, kuulis ta sõbrannade käest ning luges internetifoorumitest.

Eesti perearstide seltsi esimees Madis Tiik selgitas, et põhjuseid, miks perearstid soovitavad tasulist vaktsiini, on laias laastus kaks. “Tasulise süsti sees on rohkem toimeaineid,” ütles Tiik. Teiseks põhjuseks on vähendada laste traumeerimist, sest tasulist vaktsiini valides tuleb lapsele vähem süste teha.

Püsivaid tervisehäireid ei teki

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Martin Kadai selgitas, et jutt käib “difteeria-teetanuse-läkaköha-hemofilus influenza tüüp B liitvaktsiinist”, millega vaktsineeritakse koos poliomüeliidi vastase vaktsiiniga kolmandal, 4,5-ndal ja kuuendal elukuul ning kaheaastaselt. Ta lisas, et sõnaga “puhastamata” viidatakse vaktsiinis sisalduva läkaköhakomponendile.

Kadai sõnul on tänapäeval tõepoolest kasutusel erinevaid liitvaktsiine, millele võib olla lisatud kas täisrakuline või atsellulaarne läkaköhakomponent. Täisrakuline läkaköhakomponent tähendab seda, et vaktsiin sisaldab inaktiveeritud haigustekitajat, teiste sõnadega kindlat kogust eluvõimetuks tehtud läkaköha bakterit. Atsellulaarne läkaköhakomponent vaktsiinides tähendab kindlat kogust üksikuid eraldatud läkaköha- bakteri osi ehk teisisõnu antigeene.

Kadai sõnul on uuringud siiski näidanud erinevusi kõrvalmõjude esinemise sageduses eri läkaköhakomponentide manustamisel. “Atsellulaarset läkaköha- komponenti sisaldavad vaktsiinid on imikutel ja lastel paremini talutavad, põhjustades vähem lokaalseid reaktsioone süstekohal, palavikku ning pikaajalist kisa. Sealjuures on oluline rõhutada, et ükski nimetatud reaktsioonidest ei tekita lastele püsivaid tervisehäired,” lisas ta.

Samas lükkas ta ümber väite, et riigi pakutavate vaktsiinide korral kaasneks rohkem süste. “Olenemata sellest, mis läkaköhavaktsiini kasutatakse, süstimiste arv ei muutu,” ütles ta.

Kadai sõnul kavatseb riik kõrvalmõjude sageduse vähendamiseks minna järgmisel aastal üle atsellulaarset läkaköha- komponenti sisaldavatele liitvaktsiinidele, mis tähendab lastevanemate jaoks seda, et nn puhta vaktsiini saamiseks ei pea enam mitusada krooni välja käima.

CEDAW mureküsimused ja soovitused.
Kokkuvõte
10. august 2007

7. Tuletades küll meelde konventsiooniosalise kohustust rakendada kõiki konventsiooni sätteid pidevalt ja süstemaatiliselt, näeb Naiste diskrimineerimise kaotamise komitee (edaspidi Komitee) enne järgmise aruande esitamist valdkondadena, millele tuleb eelkõige tähelepanu pöörata, alljärgnevaid. Nendes valdkondades tuleb ka meetmeid rakendada ja astutud sammude kohta aru anda. Soovitused palutakse teha kättesaadavaks kõigile asjaomastele ministeeriumidele ja parlamendile, et tagada nende elluviimine.

MURE: Konventsiooni sätete ebapiisav rakendamine; konventsiooni mittetundmine kohtunike, juristide, prokuröride ja naiste endi hulgas.

8. Muret tuntakse selle pärast, et kuigi konventsiooni sätted on ülimuslikud, ei teata ega rakendata konventsiooniosalise poolt konventsiooni sätteid ja konventsioonis sätestatud sisulise võrdõiguslikkuse konteptsiooni, samuti ka naiste diskrimineerimise kaotamise komitee üldisi soovitusi ei soolist võrdõiguslikkust puudutavate õigusaktide ja poliitikate ega naiste edendamise raamistikus veel piisavalt. Samuti tuntakse muret, et vastavaid sätteid ja soovitusi ei tea ei kohtunikud, juristid, prokurörid ega ka naised ise, kuna pole ühtegi konventsioonile viitavat kohtuotsust. Samuti et naised ei kaitse eriti oma õigusi nende rikkumise korral, sh ei anna asja kohtusse ega pöördu õiguskantsleri poole.

VAJA TEHA: Tõsta teadlikkust nimetatud kontingendi hulgas, korraldada koolitusi.

9. Selleks on vaja rakendada lisameetmeid, et konventsiooni piisavalt teataks ja rakendataks ülalmainitud raamistikus. Samuti on vaja lisameetmeid kohtunike jne koolitamiseks. Vaja on pidevalt teadlikkust tõsta ja õigusi tutvustada. Koolitust tuleb teha naistele, eriti maanaistele ja naiste positsiooni edendamisega tegelevate organisatsioonidele, et julgustada naisi oma õigusi kaitsma.

MURE: Soolise võrdõiguslikkuse seadust ei rakendata efektiivselt; mure võrdõiguslikkuse nõukogu loomisega viivitamise ja voliniku tööülesannete laiendamise pärast.

10. Kuigi tuntakse heameelt, et soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVÕS) on jõustnud, ollakse mures, et pole rakendatud piisavalt meetmeid seaduse kiireks ja tõhusaks rakendamiseks. Eriti suurt muret tuntakse selle üle, et konventsiooniosalisel puudub kõikehõlmav, süstemaatiline ja jätkusuutlik lähenemine poliitikatele ja programmidele, mille eesmärgiks on võrdõiguslikkuse saavutamine. Muretsetakse võrdõiguslikkuse nõukogu moodustamise viibimise pärast, mis peaks valitsusele soolise võrdõiguslikkuse küsimustes nõu andma. Mure selle üle, et võrdõiguslikkuse volinikule võidakse panna kohustus tegelda muude diskrimineerimise juhtudega peale soolise diskrimineerimise ning et tal puuduvad piisavad inim- ja rahalised ressursid et Soolise võrdõiguslikkuse seaduses (SVÕS) ettenähtud ülesandeid täita.

VAJA TEHA JA ARU ANDA: kuidas tagatud SVÕS kõigi sätete kiire ja tõhus elluviimine; luua SVÕ nõukogu; tagada ressursid; luua igakülgne ja jätkusuutlik toetussüsteem konventsiooni sätete elluviimisele.

11. Konventsioonisalisel palutakse järgmises aruandes infot selle kohta, mida on tehtud SVÕS kõigi aspektide rakendamise tagamiseks ning infot mõju kohta, mida seadus omab konventsiooni sätete parema elluviimise seisukohast. Komitee soovitab välja töötada kõikehõlmav, süstemaatiline ja jätkusuutlik (siin mõeldakse ilmselt pidevat ja süstemaatilist sekkumist võimaldav ja püsikindel) lähenemine konventsiooni elluviimisele, mis hõlmaks kõiki programme ja poliitikaid, mis on suunatud SVÕ saavutamisele. Selle tulemusel peaks kaotatama igasugune otsene ja kaudne diskrimineerimine ning saavutatama tegelik SVÕ kooskõlas konventsiooni artikliga 1 ja 2. Lisaks peaks kehtestatama konkreetne ajakava nimetatud poliitikate ja programmide elluviimisele. Tungivalt soovitatakse jälgida , et institutsionaalne mehhanism saaks paika ja luua SVÕS ette nähtud SVÕ nõukogu. Tagada vajalikud inim- ja rahalised ressursid nende efektiivseks tegutsemiseks ning see, et nende ülesanded oleksid keskendunud SVÕle.

MURE: partiarhaalsele hoiakute ja stereotüüpide püsimine rõhuasetusega haridus- ja karjäärivalikule; mure, et õpikuid pole hakatud läbi vaatama soosstereotüüpide osas; mure, et vähe on naisprofessoreid.

12. Komitee tunneb muret patriarhaalsete hoiakute ja sügavalt juurdunud stereotüüpide edasikestmise üle seoses naiste ja meeste rollide ja vastutusega perekonnas ja ühiskonnas, mis väljendub naiste haridusvalikutes ja olukorras tööturul, samuti nende väheses esindatuses poliitilises ja avalikus elus ning otsuseid langetavatel ametikohtadel. Samas kui väljendatakse heameelt 2005. aasta haridusministri määruse üle, mis puudutas stereotüüpide kaotamist õpikutest ja õppematerjalidest, tuntakse muret, et õpikuid ja õppematerjale pole sellest seisukohast hakatud läbi vaatama. Tuntakse muret naiste vähese esindatuse üle professorite hulgas.

VAJA TEHA: teadlikkuse tõstmise kampaaniad soostereotüüpide kaotamiseks; töö meediaga; pedagoogide koolitamise SVÕ alal; õpikute/õppematerjalide läbivaatamine; haridus- ja karjäärivalikute mitmekesistamine; naisprofessorite arvu suurendamine.

13. Komitee kutsub konventsiooniosalist üles suurendama jõupingutusi ja astuda samme sooliste stereotüüpide kaotamiseks.
Soovitus korraldada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis suunatud nii naistele kui meestele. Meediat tuleb julgustada esitama positiivset kuvandit naistest ja meestest ning nende võrdsest staatusest ja võrdsetest kohustustest era- ja avalikus elus.
Nõue koolitada pedagooge SVÕ küsimustes ja kiiresti vaadata läbi õpikud ja õppematerjalid sooliste stereotüüpide kaotamiseks.
Tungiv üleskutse tutvustada haridussüsteemi kaudu nii konventsiooni kui SVÕ, et muuta olemasolevaid stereotüüpseid arusaamasid naiste ja meeste rollist.
Kutsutakse üles mitmekesistada jätkuvalt tütarlaste ja poiste haridusvalikuid ning töötada välja ja viia ellu programme, mis nõustaksid tütarlapsi ja poisse nende haridustee valikul, pidades seejuures silmas nende edasisi võimalusi tööturul.
Tungivalt kutsutakse üles kiitma heaks poliitikaid naisprofessorite arvu suurendamiseks akadeemilise kaadri hulgas.

MURE: naiste positisooni parandamiseks vajalike siseriiklike institutsionaalsete mehhanismide nõrkus, sh SVÕ osakonna vähene võimu- ja otsustuspädevus ja ebaadekvaatsed inim- ja rahalised ressursid, ülesannetega ülekoormatus.

14. Komitee tunneb muret naiste olukorra parandamise siseriikliku institutsionaalsete mehanismide üle, st SVÕ osakonna üle sotsiaalministeeriumis, eriti seetõõtu, et tal pole piisavalt võimu, otsustuspädevust, inim- ja finantsressursse koordineerimaks efektiivselt valitsuse tööd SVÕ edendamiseks ja konventsiooni elluviimiseks, sh kõigi teiste SVÕ ja inimõiguste mehanismide koordineerimiseks üleriiklikul ja kohalikul tasandil. Märgitakse, et osakonnale on juulist 2007 lisatud perepoliitika valdkond.

VAJA TEHA: siseriiklike mehhanismide tugevdamine.

15. Soovitus, et konventsiooniosaline tagaks naiste olukorra edendamise siseriiklikel mehhanismidel oleks piisavalt võimu, otsustuspädevust jne et saaks efektiivselt SVÕ edendada ja naised saaksid oma õigusi efektiivselt rakendada. Need mehhanismid peaksid olema suutelised efektiivselt koordineerima ja tegema koostööd erinevate SVÕ ja inimõiguste mehhanismidega ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

VÄGIVALD

MURE: Naistevastase vägivalla, sh koduvägivalla suur levik, naiste vähene kaitse ja ebapiisav ohvriabi.

16. Märgitakse koduvägivallaga võitlemise tegevuskava olulisust, mis peaks jõustuma 2008. aastast, tuntakse muret vägivalla, sh koduvägivalla jätkumise üle. Tuntakse muret spetsiifilise seaduse puudumise üle koduvägivallaga võitlemiseks, mis tagaks naistele kaitse, juurutaks lähenemiskeelu ja võimaldaks naistele õigusabi.

VAJA: vägivallaga võitlemise tegevuskava, eriseadus koduvägivallaga võitlemiseks, tagada kompleksne lähenemine ja igakülgne ohvriabi; tegelda info- ja andmekogumisega.

17. Tungiv üleskutse vägivallaga võitlemise tegevuskava vastu võtta ning ellu viia, laialdaselt teavutada nii ametnike hulgas kui ühiskonnas tervikuna ja jälgida selle tulemuslikkust. Üleskutse, et kõik naistest, sh maanaistest koduvägivalla ohvrid, saaksid kohest abi, sh peaks olema piisavalt turvalisi ja korralikult rahastatud varjupaikasid ja ligipääs õigusabile. Veelkordne soovitus töötada välja omaette seadus koduvägivalla kohta, mis tagaks naistele kaitse ja abi. Tungiv üleskutse tegelda naistevastase vägivalla ärahoidmisel ja sellega tegelemisel kompleksselt., vaja tegelda õigusraamistikuga, parandada uurimuste läbiviimist ja andmete kogumist vägivalla leviku ja tagajärgede kohta naistele. Sellisesse andmekogumisse tuleks lülitada ka andmed vägivalla toimepanija ja ohvri omavaheliste suhete kohta.

INIMKAUBANDUS

18. Märgitakse positiivselt seda, mida tehtud inimkaubandusega võitlemisel, sh 2006. aastal vastu võetud inimkaubandusega võitlemise tegevuskava (2006-2009) ja 2007. aasta muudatusi Välismaalaste seaduses, mis lubab anda ajutise elamisloa inimkaubanduse ohvritele jne…

VAJA TEHA: info- ja andmete kogumine kõigist allikaist; tegelda süvapõhjustega, parandada naiste materiaalset olukorda, tegelda ohvrite rehabiliteerimisega; esitada põhjalik info järgmises aruandes.

19. Üleskutse rakendada efektiivselt inimkaubandusega võitlemise kõiki meetmeid. Tungiv üleskutse konventsioonisosalisele koguda ja analüüsida politseist ja muudest allikatest laekuvaid andmeid, võtta vastutusele ja karistada inimkaubandusega tegelejaid, kaitsta kaubitsetud naiste ja tütarlaste inimõigusi.
Soovitus tegelda inimkaubanduse süvapõhjustega, suurendades jõupingutusi naiste majandusliku olukorra parandamiseks, et nad ei langeks ekspluateerimise ja inimkaubitsejate ohvriks, rakendada meetmeid nende rehabiliteerimiseks ja ühiskonda integreerimiseks.
Nõue esitada järgmises aruandes põhjalik info ja andmed naiste ja tütarlastega kaubitsemise kohta, nende ekspluateerimise kohta prostitutsioonitööstuses ja sellise tegevuse ärahoidmise ja sellega võitlemise meetmete kohta.

NAISTE ESINDATUS

MURE: jätkuvalt väike naiste esindatus poliitikas ja otsustamises.

20. Märkides positiivselt edasiminekut naiste esindatuses parlamendis, volikogudes ja kõrgetel kohtadel valitsuses, tuntakse jätkuvalt muret naiste vähese esindatuse kohta avalikus ja poliitilises elus ja otsuseid langetavatel kohtadel, sh parlamendis, ministeeriumides ja omavalitsustes.

VAJA TEHA: meetmed., sh ajutised erimeetmed naiste osalemise suurendamiseks poliitikas ja otsustamises, sh konkreetsete sihttasemete ja ajakava kindlaksmääramine; koolitus naistele; teavituskampaaniad, mida naiste osalemine tähendab ja kui vajalik see on

21. Komitee julgustab rakendama püsivaid meetmeid, sh ajutisi erimeetmeid, vastavalt konventsiooni artiklile 4, lõige 1 ja komitee üldisi soovitustele 25 ja 23 ning SVÕS, et kiirendada naiste täieulatuslikku ja võrdset osalust valitavais ja nimetatavais organeis. Niisugused meetmed peaksid sisaldama nii sihttasemete kindlaksmääramist, numbrilisi eesmärke ja ajakavasid, samuti juhtimist ja läbirääkimiste pidamist õpetavaid koolitusprogramme praegustele ja tulevastele naisjuhtidele.
Tungiv üleskutse viia läbi teavituskampaaniaid naiste poliitilises ja avalikus elus ja otsuseid langetavail kohtadel osalemise tähtsuse kohta.

MURE: tugev tööalane segregatsioon töörutul; suur naiste/meeste palgavahe; ebapiisav info informaalse sektori kohta

22. Märgitakse positiivselt, et SVÕS kohaselt peavad tööandjad edendama SVÕ, kuid tuntakse muret jätkuva tööalane segregatsiooni üle tööturul ning naiste/meeste märkimisväärse palgavahe üle. Märgitakse positiivselt, et delegatsiooni väidete kohaselt on naiste tööpuudus on kahanenud, kuid tuntakse muret andmete puuduse üle naiste osaluse kohta tööturul, informaalses sektoris linna- ja maapiirkondades.

VAJA TEHA: vähendada horisontaalset ja vertikaalset segregatsiooni tööturul; tösta palkasid naiste ülekaaluga sektorites; põhjalik info järgmises aruandes.

23. Soovitus suurendada jõupingutusi tööalase nii horisontaalse kui vertikaalse segregatsiooni kaotamiseks, rakendada meetmeid naiste/meeste palgavahede kaotamiseks, kasutades tööde hindamise süsteeme avalikus sektoris ning suurendades naiste domineeritud sektorites palku.
Soovitus suurendada jõupingutusi naiste ligipääsu parandamiseks kutseõppele.
Tungiv soovitus tagada palgaseaduse, sh võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise sätete efektiivne rakendamine.
Nõue esitada järgmises aruandes üksikasjalik info, sh statistilised andmed arengutrendide kohta, mis puudutavad naiste olukorda seoses tööhõivega ja tööga linna- ja maapiirkondades, avalikus, era-, ametlikus ja mitteametlikus sektoris ning mõju kohta, mida rakendatud meetmed on avaldanud naiste võrdsete võimaluste elluviimisele.

MURE: pole piisavalt andmeid ja infot naiste tervise kohta; abortide kõrge tase, HIV/AIDs.

24. Komitee tunneb muret piiratud andmete/info ja arengutrendide alase info piiratud kättesaadavuse üle seoses naiste tervise erinevate aspektidega. Mure, et kuigi abortide arv on vähenenud, on tase ikka suhteliselt kõrge. Mure HIV positiivsete naiste arvu kasvu üle.

VAJA TEHA: vaja uurida naiste spetsiifilisi vajadusi seoses tervisega; parandada naiste ligipääsu tervishoiuteenustele, eriti maapiirkondades;
vältida soovimatuid rasedusi – teavitus, rasestumisvastaste vahendite laialdasem kättesaadavus; sooline aspekt HIV/AIDSi strateegiates; järgmises aruandes põhjalik sellekohane info vanuse, rahvuse, linna-/maapiirkondade lõikes.

25. Juhtides tähelepanu üldiste soovituste 24. punktile naised ja tervis kohta, soovitab komitee uuesti, et uuritakse naiste spetsiifilisi vajadusi seoses tervisega.
Tungiv üleskutse rakendada konkreetseid meetmeid, parandada naiste, sh maapiirkondades, ligipääsu tervishoiuteenustele ning seda jälgida.
Palve tugevdada meetmeid soovimatute raseduste ärahoidmiseks, tehes selleks igasugused rasestumisvastased vahendid laialdasemalt kättesaadavaks, täiendades pereplaneerimise alaseid teadmisi ja tõstes teadlikkust ja seda ilma igasuguste piiranguteta.
Palve esitada järgmises aruandes täiendavat infot naiste tervise kohta, seda erinevate vanusegruppide, rahvuste, linna- ja maapiirkondade lõikes; samuti naiste tervise parandamiseks rakendatud meetmete mõju kohta; samuti infot naiste ligipääsu kohta tervishoiuteenustele, sh pereplaneerimisele.
Soovitus suurendada jõupingutusi HIV/AIDSi ennetamiseks ja sellega võitlemiseks; parandada teavitustööd riskide ja nakatumise kohta.
Soovitus lisada sugupoolte aspekt kõigisse HIV/AIDSi puudutavatesse poliitikatesse ja programmidesse.
Üleskutse tagada HIV/AIDSi strateegiate efektiivne elluviimine ning esitada järgmises aruandes üksikasjalikku ja statistilist informatsiooni naised ja HIV/AIDS kohta.

MURE: info ja andmete puudumine maanaiste olukorra kohta.

26. Komitee jätkuvalt mures info puudumise üle maanaiste olukorra kohta, sh nende ligipääsu kohta tervishoiuteenustele, haridusele, sotsiaalkindlustusele ja muudele intrumentidele ning nende osaluse üle otsustamises.

VAJA TEHA: esitada järgmises aruandes üksikasjalik info maanaiste tegeliku olukorra kohta.

27. Palve esitada järgmises aruandes põhjalik ülevaade maanaiste tegelikust olukorrast kõigis konventsiooniga kaetud valdkondades.

MURE: kodakondsuseta inimeste suur arv.

28. Märgitakse kodukondsuseta inimeste arvu vähenemist, samas väljendatakse muret kodukondsuseta inimeste suure arvu üle, kelle hulgas on ka naised.

VAJA TEHA: tagada kodakondsuseta naistele täielik kodakondsuse saamise õigus.

29. Soovitus suurendada jõupingutusi tagamaks, et Eestis kodakondsust mitteomavatele naistele antakse täielik õigus kodakondsusele.

MURE: alaealised võivad abielluda; naised ei tea uue perekonnaseaduse mõjusid, eriti seoses abieluvaraga; vabaabielunaiste õiguste kaitse

30. Mure selle üle, et 15-18-aastased alaealised võivad seaduslikult abielluda. Mure, et naistel vähe infot uue operekonnaseaduse mõjude kohta, mis muudab lähenemist abieluvarale. Veel mure vabaabielus elavate naiste õigusliku kaitse üle.

VAJA TEHA: tõsta seadusega lubatud abiellumise iga 18 aastale nii naiste kui meeste puhul; teha uue seaduse analüüs sgupoolte aspektist; tagada samasugused õigused seaduslikus abielus ja vabaabielus naistele.

31. Tungiv üleskutse tõsta seadusega lubatud abiellumisiga naistele ja meestele 18. eluaastale, vastavuses konventsiooni aritlikga 16, lõige 2 ja üldiste soovitustega punkt 21 ning lapse õiguste konventsiooniga.
Soovitus viia läbi uue perekonnaseaduse eelnõu sugupoolte aspektist lähtuv analüüs ning esitada analüüsi tulemused ning sellest tulenenud muudatused järgmises aruandes.
Soovitus et nii abielus kui vabaabielus elavatele naistele oleks tagatud samasugused õigused.

VAJA TEHA: ratifitseerida CEDAW fakultatiivne protokoll; lähtuda Pekingi deklaratsioonist ja tegevuskavast; lülitada sugupoolte aspekt aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel tehtavasse.

32. Julgustatakse ratifitseerima CEDAW fakultatiivset protokolli ning võtma võimalikult kiiresti vastu konventsiooni artikli 20, lõike 1 muudatust, mis puudutab komitee kokkusaamist.

33. Tungiv üleskutse kasutada konventsiooniga võetud kohustuste täitmisel täiel määral Pekingi deklaratsiooni ja tegevuskava, mis tugevdavad konventsiooni sätteid ning palve esitada järgmises aruandes selle kohta informatsiooni.

34. Rõhutatakse, et konventsiooni täielik ja tulemusrikas elluviimine on hädavajalik aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks.
Üleskutse lülitada sugupoolte aspekt ning kajastada selgelt konventsiooni sätteid kõikides jõupingutustes, mida tehakse aastatuhande eesmärkide saavutamiseks ning palve esitada sellekohane informatsioon oma järgmises aruandes.

35. Märgitakse, et konventsiooniosalise poolt kõigi seitsme peamise inimõigustealase õigusakti järgimine aitab naistel paremini oma inimõigusi ja pühivabadusi rakendada kõikides eluvaldkondades. Seetõttu julgustab Komitee Eesti valitsust ratifitseerima kõigi võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni.

VAJA TEHA: levitada konventsiooni ja soovitusi laiadaselt ja kõigile nii poliitikuile, otsustajaile, naisorganidatsioonidele jne.

36. Palve levitada Eestis võimalikult laialdaselt toodud lõppjäreldusi, et kõik inimesed, sh valitsusametnikud, poliitikud, parlameni liikmed ning naiste ja inimüõigustega tegelevate organisatsioonide liikmed oleksid teadlikud sammudest, mis on tehtud VÕ saavutamiseks de jure ja de facto, samuti edasistest sammudest selle eesmärgi saavutamiseks.
Palve jätkata laialdaselt konventsiooni, komitee üldiste soovituste, Pekingi deklaratsiooni ja tegevuskava ning ÜRO peaassamblee 23. eriistungjärgu materjalide laialdast levitamist eriti naiste ja inimõigustega tegelevatele organisatsioonidele.

37. Palve reageerida lõppjäreldustes esitatud mureküsimustele vastavalt konventsiooni artiklile 18. V perioodiline aruanne esitada novembris 2008, kuues novembris 2012 (koondaruanne).

Tere kõigile!

Eilsel Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil otsustati peale pikka punnimist, et seaduse mõjude analüüs siiski tellitakse.
Küsimus, millises mahus see saab toimuma ja mis tähtajaks peab tehtud olema, jäi aga lahtiseks. Komisjoni esinaine Heljo Pikhof peab selles asjas kokku leppima õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheriga. Õiguskomisjon soovib aga eelnõud võimalikult kiiresti menetleda. Esialgu planeeriti korraldada teine lugemine juba oktoobris. Suur oht on, et analüüs tehakse küll ära, aga väga pinnapealselt.

Väga huvitav oli jälgida komisjonis toimunud arutelu. Jaak Aab oli väga tubli, tõi välja mõjude analüüsi vajaduse sugupoole aspektist 🙂
Justiitsministeeriumi esindajad rääkisid ikka ja jälle tuntud teemadel, kuidas seadus kaitseb nõrgemat (lisamata, et sel juhul, kui tal on väga hea advokaat) ja kuidas uue seaduse vastu võtmisel muutub kõik abikaasade varasuhetes väga selgeks.

Sama juttu kordab Andra Olm ka täna Delfis (vt allpool).

Tervitades
Eha

Pereseadus kaitseb nõrgemat

Andra Olm, eraõiguse talituse nõunik, justiitsministeerium, www.DELFI.ee  
12. september 2007 5:48

Uue perekonnaseaduse eelnõu on olnud meedias arutelude ja väitluste teemaks aastaid. Selle aja jooksul on seda palju kordi lahatud, selgitatud, põhjendatud ja veel kord selgitatud. Ja mõne aja möödudes võtab taas kord häälekalt sõna mõni isik või grupp, kes pole mõnest asjast hästi aru saanud.

Selge see, et küsimusi tekib ikka ja tõde sünnib vaidluses, kuid täieliku vale avaldamine massimeedias ja selle kaudu hüsteeria õhutamine on ääretult vastutustundetu, eriti sellise ühenduse poolt, kes naiste huvide eest hoopis seisma peaks. Seetõttu selgitan uue perekonnaseaduse abikaasade vara puudutavat osa uuesti.

Eelnõu kõige tähtsam eesmärk varaõiguse seisukohalt on nimelt majanduslikult nõrgema abikaasa kaitse. Eelnõu ei vii sisse varalahususe süsteemi. Lõpptulemus vara jagamisel on sama, mis praegusegi seaduse puhul — abielu ajal soetatu jagatakse pooleks. Uus süsteem peaks seda soovitud lõpptulemust vaid paremini tagama. Praegune seadus lähtub ühisvara juriidilisest mõistest, uus hakkab lähtuma ühisvara majanduslikust mõistest.

Seni kehtiva seaduse järgi on abielu kestel omandatu abikaasade ühine vara. Teoreetiliselt peaks praegune kord, kus kõik abielu kestel omandatu loetakse abikaasade ühisvaraks, olema tõhus ja õiglane. Kohtupraktika näitab aga vastupidist: lahutused on pikad ja keerulised ning enamasti lõppevad soodsalt paremini toime tulevale abikaasale.

Uue perekonnaseaduse eelnõu kohaselt hakkab majanduslikult nõrgemat poolt kaitsma kaks mehhanismi: kindlustatum pool peab tagama talle ja lastele kohase ülalpidamise ning abielu lõppedes on tal õigus nõuda poolt abielu kestel soetatud varast.

Samas annab uus seadus abikaasadele suuremad õigused oma vara kasutada. Abielu kestel soetatud vara ei ole enam ühine, vaid igaühe enda oma. Eelnõu annab kummalegi abikaasale võimaluse käsutada oma vara ainuomanikuna, kuid piirab seda vabadust siiski kohustusega arvestada seejuures ka abikaasa ja laste huve.

Eelnõu sätestab piirangud tehingutele perekonna jaoks olulise varaga. Näiteks kui ühine eluase või auto on ühe abikaasa ainuomanduses, on eelnõu kohaselt tagatud ka teise abikaasa õigus seda kasutada. Ka ei saa üks abikaasa sellega omatahtsi ümber käia ega seda äritegevuse turgutamiseks maha müüa või pantida. Kehtiva perekonnaseaduse järgi aga, kui perekonna ühine eluase on ühe abikaasa lahusvara (näiteks enne abiellumist mehele kuulunud maja), siis võib see abikaasa maja igal ajal piiranguteta maha müüa ning perekond jääb peavarjust ilma.

Lahutuse korral on kummalgi abikaasal õigus saada pool abielu ajal soetatu väärtusest: kui sissetulekut saab ainult üks abikaasa ja selle tulemusena kasvab ainult tema vara, siis on teisel abikaasal õigus nõuda endale pool abikaasa vara juurdekasvust. Nii suureneb mõlema abikaasa vara võrdselt. Ühtlasi tähendab see, et laste kasvatamine või majapidamise korrashoidmine võrdsustatakse palgatööga — mis on ka õiglane, sest ühe abikaasa pühendumine kodule on tihti teise abikaasa karjääri eelduseks.

Abielu jooksul soetatud vara jagatakse eelnõu kohaselt reeglina raha maksmise teel, kuid kokku võib leppida ka asjade jagamises. Väiksema sissetulekuga abikaasale on rahaline hüvitis kasulik seetõttu, et ta saab ise valida, mida saadava raha eest muretseda, ega pea leppima ühisvara jagamisel talle sattunuga. Siiski jääb ka võimalus, et vaidluse korral määrab kohus mõne asja kuuluvuse, arvestades abikaasa ja laste erilist huvi.

Eelnõu parandab selle abikaasa olukorda, kes ei olnud abielu kestel ühise kodu kaas- ega ühisomanik. Kui eluase omandati mehe nimele, võib kohus jätta eluruumi pärast lahutust kasutada hoopis naisele, kui naisel koos lastega pole võimalik leida endale kohe uut eluaset, samal ajal kui mehel on võimalik leida peavarju ka mujal — seda võimalust kehtivas seaduses pole.

Seega ei pea vastlahutatud ja lastega üksi jäänud ema kartma kodutuksjäämist. Samuti laiendatakse eelnõuga abikaasade vastastikust ülalpidamiskohustust. Olenemata põhjusest, miks üks abikaasa ise piisavat sissetulekut ei saa, on teine kohustatud talle tagama pere elustandardile vastava ülalpidamise.

Pärast lahutust on eksabikaasal õigus nõuda ka ülalpidamist, kui abivajadus on tekkinud seoses väikelapse hooldamise, kõrge vanuse või halva terviseseisundiga. Kokkuvõttes jääb kehtima senise süsteemi parem osa, kuid edaspidi oleksid majanduslikult vähemkindlustatud abikaasa — enamasti perele ja lastekasvatamisele pühendunud naise — õigused paremini kaitstud ning abikaasadel oleks oma vara lihtsam käsutada.

Pretty Cripple-näitus käsitleb puuetega inimestele suunatud võimu kasutamist ja võimu koridore, s.o. struktuure.
Näitus on saanud nime 1990. aastal linastunud filmist Pretty Cripple,
mis on mugandatud My Fair Lady stiilis, Bernard Shaw saja-aastasest näidendist Pügmalio.
Algupärane lugu on poeedi Ovidiukse käsikirjast ja leidus aastal 8 jKr valminust eepilisest poeemist Metamorfoosid.

Pügmalio-müüt jutustab andekast küproslasest skulptorist, keda ei huvitanud saare kergemeelsed naised, vaid ta hakkas kivist tahuma enesele naist. Kui kiviskulptuur sai valmis, oli see nii kaunis, et Pügmalio armus sellesse esimesest pilgust. Ta andis skulptuurile nimeks Galatea ja külvas selle kingitustega üle.
Lõpuks läks Pügmalio templisse paluma Afroditet, et see annaks talle naise, kes oleks sama täiuslik kui Galatea.

Kui Afrodite käis skulptuuri vaatamas oli ta hämmastunud skulptuuri sarnasusest enesega ja ta äratas skulptuuri ellu. Nii sai Pügmalio Galatea.

Filmis Pretty Woman ei ole naine kivist, vaid prostituut ja nii öelda lihvimata teemant. Filmi süžee jutustab kahe inimese kohtumisest ja sellest, kuidas paremaosaline ärimees imetleb hoopis teises ümbruses kasvanud prostituudi andekust ja omanäolisust.
Lisaks armastusele sünnib nende vahel valmendajasuhe, mis puhub vähehaaval nende ellu uut hinge.

Võimu kasutamine

Pretty Woman filmis on probleemiks võimu kasutamine ja naiselikuse määratlemine suhtes mehesse. Naine oletatakse olevat modelleeritav vaha, millesse sära, hinge ja individuaalsuse võib sisse puhuda ainult mees. Naisest saab sobiv mehele, alles mehe enese modelleerimise järel. Naise roll on olla lihtsalt olemas mehe kaudu ja mehe kingituseks.

Meditsiinilise puude mõistes on midagi sarnast. Arstiteaduses ja psüholoogias puue määratletakse otsides indiviidist väliseid, siseseid või toimingulisi vigu nagu puuduvad meeled (nägemine, kuulmine), ihuliikmed (jalad, käed) või psüholoogilised oskused. Leiud analüüsitakse ja üritatakse neid parandada abivahendite, teraapiate, ravi ja rehabilitatsiooni abil. Kurb küll aga alati pole esmatähtis elukeskkonna parandamine, vaid inimese mugandamine ühiskonna standartidega sobivaks.

Meditsiinilise puude mõistes võim ja vastutus inimeste elust siirdatakse asjatundjatele.Selle malli hindajad kritiseerivad seda lähtepunkti, kus erinevus loetakse veaks, mida tuleb parandada. Näiteks tehakse kurtidest inplantide abil vaegkuuljaid. Indiviidide patologiseerimisega ka põhjendatakse ja õigustatakse puuetega inimeste eriõigusliku positsiooni/kohta ühiskonnas, kuna seda peetakse loodusseaduseks.

Pretty Cripple – näitusel võimu kasutab miljonärist-Edwardi asemel puudeta, selleks on terve mees ja ühiskond, nagu näiteks Haigekassa ning Sotsiaalhoolekanne. Puudega inimene on selles kooselus see, kes mugandub, taibub, paindub ja loobub. Tema ootab kodus abistajat ja ei tea, kuidas nende toetustega küll toime tulla.
Lõpetab harrastustes käimise, sest puuduvad piisavad toetused ja abistajad ning ministeeriumist ametnik vastab et te saate ju küllaldaselt toetusrahasid.

Elamuste kitsenemine

Pretty Womanis on hetk hetke järel, kus Edward võimaldab Vivianile luksuselu. Uued kogemused ja õnnestumiste meelehea tõstab Viviani enesekindlust. Sotsioloog Leila Simonen on kirjutanud, et elamused lisavad oivaldamist ja aitavad üldistuda. Kannustavate elamuste abil võib inimene vabaneda trafaretsetest loovust aheldavatest uskumustest, ja muuta nõnda arvamust enesest.

Vivian proovib metamorfooside ajal kõike võimaliku – šampanjast ja maasikatest kuni sõidust eralennukiga ooperietendusele.
Ta pääseb sõitma Lotusega, elama nädala viietähe hotellis, sööma tigusid, šoppama piiritult Rhodeo Drive’il ja vaatama poolot.

Pretty Cripple näitusel tehakse küsitavaks asendid, mille järgi luksuslik elu, väljanägemine ja lõbutsemine ei ole üldse tähtsad, eriti veel kui küsimuses on puuetega naised. Sageli arvatakse, et puuetega inimestele tuleb organiseerida ainult hingelisi või ülevaid vaimseid elamusi, mitte Pretty Woman- stiilis korraldatud Hollywood -elamusi. Aga miks puuetega naiste unelmad ja tähthetked ei tohiks liituda miljonäridega ja mullivannidega? Peab ju puuetega inimestelgi olema õigus põgeneda ebarealistlikutesse unelmatesse.

”Näitusel vahetan Julia Robertsi asemele tavalisi puuetega naisi. Tahan näidata, kuidas nad raiskavad raha mõnuga, lõõgastuvad vahuvannis ja nõuavad, et neid kantakse ooperis looži. Üritan saada teostesse samasugust naudingulist ja elamuse rõõmu nagu filmis, samas näeme aga, et nii tegelikuse probleemid kui ka raskused jäävad alles.”

Üks tähtsamatest töötamise motiividest on tahe, kasvõi kunsti abil kommenteerida praegust arengut: kus hoolekanne ostetud teenustega kahandab juba niigi kitsaks muutunud puuetega inimeste ja vanurite võimalusi ning elamuslikke kogemuste pagasit. Mis siis, et kunsti maailmas kõneldakse projektidest, millega juhitakse tähelepanu kitsaskohtadele. Siiski on need projektid, ainult kultuuriline glazuur ühiskonnas valitsevatel tegelikel sotsiaalsetel puudustel, millega riik ei taha ega kavatsegi tegeleda.

Puuetega inimeste õppimine ja liikumine on mitmeti piiratud vahendite puudumise tõttu. Nii tillukesed toetused ei kata tegelikke vajadusi. Võtame kasvõi õppemaksu töötaval puudega inimesel, mis on umbes kahe aasta kohta 50 000 krooni ja sellest katab riik õppetoetusena 20%. Töötul puudega inimesel, statsionaaris õppijal on see riiklik toetus veel väiksem. Kõnelemata liikumisel vajaminevaid transporditoetusi. Kui õppida, siis nende toetustega pääseb kooli ja tagasi keskmiselt (4) neli korda kuus edasi-tagasi. Missugune õppeasutus peab sellist õppurit?
Kas toetused on seepärast nõnda väiksed, et on riiklikult ohtlik, kui puuetega inimesed saavad haritumaks Ja neil on seetõttu oma elu korraldamiseks rohkem võimalusi
nõuda energilisemalt võrdsust?

Inimlikust seisukohast on lausa diskrimineerimine, kui näiteks puudega inimene elab ainult kaupluse teenusele toetudes (tuuakse kellegipoolt valitud kaup koju kätte), sest tal puuduvad võimalused tarbeliseks abiks ja transporditeenusteks. Võib lausa ettekujutada, kui kitsaks nende üksi elavate puuetega inimeste toiduvalik jääb, kui nad ei pääse kasvõi viis aastat kauplusesse ise valikuid tegema. Ja lisaks sellele nad jäävad ilma kauplustes valitsevatest lõhnadest ja värvidest ning meeleolust. Rääkimata
sellest, et koju toodav või kõige lähemast kauplusest saadav kaup võib
osutuda hinna poolest kallimaks kui mujal.

Puudega naise kaubanduslik väärtus ja intiimsuhe

Näituse teiseks peateemaks on intiimsuhe. Mitte võrdõigusliku, vaid vanaaegese – mees-naine mõiste vaatenurgast. Statistiliste andmete põhjal kohtavad puuetega naised 2-10 korda tõenäoliselt tavarahvastikust enam oma võimukasutamisest nautivaid (konni) ärakasutajaid.

Soome Invaliidide Liit tellis 2006 aastal uuringu, kus mõõdeti liikumispuuetega inimeste kaubanduslikku väärtust, mille tulemus oli ühemõtteline, näiteks mitte ükski alla 30. aastane, niiöelda terve mees ei kujutanud ette, et armuks liikumispuudega inimesesse.

”Uuringu innustusel olen saatnud Pretty Cripple internetiküsitluse, mille eesmärgiks on koguda näituse jaoks, isiklikel kogemustel põhinevaid lugusid ja meelepilte, puude mõjust intiimsuhtes.

Küsin näiteks, kuidas puudega naisesse suhtutakse, kui ta ilmub mehe kõrval tervete seltskonda? Mis juhtub sotsiaalsetes suhetes, kui mehe preemiaks ei olegi Julia Roberts, vaid päris tavaline puudega naine? Aga milline on tunne, saada preemia, mis on eriline või väljaspoolseisjate meelest lausa kingitus teisest kategooriast? Kas sõprade ring kadestab meest, kellel on õnnelik ja hea intiimsuhe puudega naisega? Kas kunagi küsitakse puudega naise mehelt, et kuidas ja kust said nii fantastilise naise enesele võlutud?

Puuetega inimeste tabusid kaardistan, küsides: kuidas talle tundub mõte, et ta on Pretty Womani mõistes, teemant mehe Rolexis? Kas terve mehe saamine on puudega naisele staatuse küsimus? Kas terve mehega kurameerimine teeb puudega naisest teistest invaliididest parema puudega inimese? Aga kas puudega naine valib meelsamini Richard Gere kui Stephen Hawkingsi? Kas joonistab terve mehe armastus puudega naise piirjooned kuidagi tervemaks? Ja kas see on alistumine kui puudega inimene valib teise, puudega inimese. Kui ta ei saagi tervet, või on see samastumise tõttu -armastus?”

Näitusel näeme, kas puhub Afrodite puuetega naistesse pygmalio-efektiks nimetatud elu ja hinge, ja kas armastus on alati nii pime nagu öeldakse.
Kui paksud ja roosad prillid mehel peavad olema (või kas peavad?) kui naises on arme, kõverusi, elu löödud argust või pikkade haiglas veedetud aegade kartust?

Pretty Woman filmis tõeline Vivian koorub esile alles siis kui ta hakkab Edwardile vastu. Soovin, et ka Pretty Cripple näitusel tõeline mina leidub mitte alistudes, vaid mugandumisest loobudes.

Teostus

”Teoste mallidena olen kasutanud puuetega naisi. Praeguseni on kõik projekti kaasatud olnud sellest innustunud.

Olen pürginud kasutama fotografeerimise olukordades jõudu andvat pildistamise vormi, ja tagasiside põhjal on malliks olemine olnud meeldiv kogemus. Pean tähtsana, et puuetega naistele organiseeritakse üritusi olla esil vaadatavana ja vaatajana.”

Näitus oli esil käesoleva aasta mai-juuni kuus Helsingi vanas bussijaamas paiknevas TARU-galeriis ja Espoos galeriis Siltasaari.
Näitust on alustavalt kutsutud ka Dublinisse ja Barcelonasse. Näituse materjale kasutatakse 2007 aastal mitmetes seminarides Soomes ja välismaal.

allikad:
Harjula, Minna (1996) Vaillinaisuudella vaivatut. Vammaisuuden tulkinnat suomalaisessa huoltokeskustelussa 1800-luvun lopulta 1930-luvun lopulle. Suomen Historiallinen Seura, Bibliotheca Historica 15, Helsinki.

Hietala Sirpa (mielipide 3.4.2006) Ovatko vammaiset vain säästökohde? Helsingin Sanomat

Kaitavuori Kaija (29.11.2005), Arvot, arvioinnit ja vaikuttavuus (art.) http://www.fng.fi/fng/rootnew/fi/kehys/pdf/arvot_arvioinnit_vaikuttavuus_kaitavuori.pdf  

Koskinen Katri (2000), Pienistä peileistä näkyy kaunista (art.) Mikä nainen! Kuusi tarinaa vammasta ja naiseudesta. STM, VANE, Edita Oy  

Kröger Teppo (18.10.2001) Akateeminen, professionaalinen ja kokemuksellinen näkökulma vammaisuuteen. (Puhe Jyväskylässä) http://www.peda.net/verkkolehti/jyu/vamtut?m=content&a_id=8  

Mellais Maritta (art.) Sota on ohi! – jos niin haluat. Kaltio 3/2002.

Mäki Teemu (2005) Näkyvä pimeys – esseitä taiteesta, filosofiasta ja politiikasta. LIKE

Reinikainen Marjo-Riitta, Vammaisuus ja sukupuoli yhteiskunnassa (art.), www.sexpo.fi/images/Reinikainen.pdf  

Reinikainen Marjo-Riitta (1996), Vammaiset ruumiit – kehokulttuurin toiset. Teoksessa Riitta Koikkalainen (toim.) Ruumiita! – ruumiista, ruumiillisuudesta,
kehosta, kehollisuudesta. Jyväskylän Yliopiston Ylioppilaskunta, JYY julkaisusarja n:o 39, Jyväskylä
“Tavisten suhtautuminen liikuntavammaisiin” -tutkimus (2006). Invalidiliitto ry. http://www.invalidiliitto.fi/attachments/tiivistelma.pdf  

Vammaisjärjestöjen naisverkoston vammaisten naisten tavoiteohjelma. 
http://www.nkl.fi/julkaisu/muut/olennainen.htm

Foorum
Aeg: 13.10.2007, kell 10.00-16.00
Koht: Kohtla-Järve Kultuurikeskus, Ida-Virumaa
Korraldajad: MTÜ Kodanikukoolitus, MTÜ Eesti Naiste Koostöökett
Toetaja: Sotsiaalministeerium
Osavõtjad: 150 inimest.
Keeled: eesti ja vene
Päevajuhid: Reet Valing ja Kristi Tamm

Võrdsete võimaluste aasta (Год равных возможностей)

Soovitav kanda rahvariideid või rahvuslikke ehteid, kaunistusi

Otsi naist! Kui inimestele midagi väga vajalikku korda saadetakse, siis leiame tegutsemas naisi. Naise kätt näeme Eesti kaardil igalpool, kus tehakse tublit tööd, kus omavalitsus on tegus, kus võetakse vastu tähtsaid otsuseid. Naised suudavad teha mitut asja korraga: esinduskogus sõna võtta ja kodus suppi keeta, seaduseeelnõud kirjutada ja lapsega kooliülesandeid lahendada, juhtida ja meeskonda moodustada, laulda ja tantsu keerutada.
Foorumil Naine Eesti kaardil saame kokku naistega, kes on suurepärased oma töös ja kadestamisväärselt andekad laulus, tantsus, näitemängus, käsitöös.

10.00 Registreerimine foorumile, hommikukohv

11.00 – Foorumi avamine
Foorumist osavõtjaid tervitavad Kohtla-Järve tantsulapsed

Kes me oleme?

Naistel on ühiseid probleeme, mille lahendamisele saame kõik, olenemata ilmavaatest, vanusest, rahvusest või usutunnistusest, kaasa aidata. Tänavune võrdsete võimaluste aasta annab põhjuse erinevate osapoolte koostööd esile tõsta.

• Tutvustavad intervjuud foorumist osavõtjatega
• Elavad arvud
Intervjuu Riigikogu aseesimehe Kristiina Ojulandiga naissaadikutest Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes
• Kui võim on naiste käes
Vestlusring esinduskogudes tegutsevate naistega – Riigikogu liige ja maaelu komisjoni liige Kaia Iva, Kohtla-Järve Ahtme ja Sompa linnaosavanem Viktoria Tsventarnaja, Sillamäe linnavolikogu esinaine Jelena Koršunova.
• Kohtla-Järve Kultuurimaja ansambli meeleolukas pillilugu

Naine juhina

Kui ettevõtet, organisatsiooni või ühendust juhib naine, siis on teada, et ta teeb seda hästi. Naisjuht on usaldusväärne, tähelepanelik ja salliv vaatamata sellele, et naise tööd tasustatakse kuni veerandi võrra vähem kui meeste oma. Ühiskonnas kehtib ikka veel müüt, et naise töö pole võrreldav mehe tööga.

• Tutvustavad intervjuud foorumist osavõtjatega
• Naine tippjuhina
Vestlusring juhtidega erinevatelt elualadelt
Eesti suurima kooli – Viimsi Keskkooli – direktriss Leelo Tiisvelt
Estonia kaevanduse finantsjuht Nadežda Klepikova
Tallinna Tantsukooli asutaja ja juht Stassi Šois.
Nais-tippjuhi kuvand tantsupeeglis

13.00 –Vaheaeg

13.30 – Võrdsete võimaluste aasta

Euroopa on tänavuse aasta nimetanud võrdsete võimaluste aastaks. Oleks loomulik, et kõik aastad pakuksid võrdseid võimalusi kõigile. Meie, naised, oskame selle eest seista.

• Võrdsed võimalused mittetulundussektoris
Intervjuu Eesti Mittetulundusühingute Ümarlaua esinaise Riina Kallasega ja Eesti Naiste Koostööketi esindaja Eve Võrguga.
Laul avab südameid
• Meie venelased, meie ukrainlased, meie armeenlased…
Intervjuu annab Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse projektijuhi Evelin Müüripeal rahvusvähemuste rollist Eestis.
Eestis oskavad laulda kõik. Laulavad ka ametnikud ja projektijuhid
Laulev projektijuht
• Intervjuu Tšuvašši kultuuriseltsi esindajaga Iraida Sahharovaga
Kultuuriseltsi etteaste
• Kokkuvõtvad intervjuud foorumist osavõtjatega
• Laulab Kohtla-Järve poistekoor
Ühislaul

15.00 Hüvastijätulõuna

Foorumist osavõtt tasuta.
Transpordivõimalustest teatame täiendavalt.

Osavõtuks registreerida Reet Valingule 05.oktoobriks:
reet@kodanikukoolitus.ee  
Tel 50 50 884 või 6566706

Anna teada:
Oma nimi
Organisatsioon/asutus
Vald/linn, kust tuled
Kontaktid (e-mail või telefon)

MTÜ Kakora ja PPÜ koos Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusega kutsuvad Pretty Cripple –näitust külastama.
Üritust toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

”Miks puudega naise unelmatesse ei tohi sisalduda miljonärid ja mullivannid?”, küsib sotsiaalpoliitikat kommenteeriv tekstiilikunstnik Jenni-Juulia Wallinheimo. ”Peab ju puudega naiselgi olema õigus põgeneda reaalsest elust hedonistlikussse ja ebarealistlikusse maailma.”

Pretty Cripple

Tere tulemast avamisele 16.10.2007 kell 15,00

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuse Keskus, Endla 59 saalis

Näitus on avatud 17.10. – 30.10.2007, E-R 12-17, L-P 11-15, teine korrus, õppeklass.

Jenni-Juulia Wallinheimo näitus Pretty Cripple kasutab 1990 vändatud filmi Pretty Woman ideed, vahetades prostituudi kohale tavalise puudega naise ja miljonäri kohale ühiskonna võimukoridorid. Teosed muudavad küsitavaks asendid, mille põhjal tuleks puuetega inimestele organiseerida ainult hingelisi ja armsaid elamusi aga mitte hollywoodlike (jalad lahti maast) stiilis elamusi.

Näitus kommenteerib eriti ostuteenustele põhinevat hoolekande tööstust, mis kahandab puuetega inimeste ja vanurite elamuste kogemist. Kuigi puuetega inimeste olukord pole sugugi kiita, näeme Pretty Cripple näitusel, kuidas nauditakse shampanjat. Edasijõudnud ja lõbutsevad puudega naised esitlevad inimesi, kellest aina enam kõneldakse ühendatuna töötumuse, ehitusnormide, prioriseerimise, lootesõelumise ja elustamise keelustamisega seoses.

Aastal 2005 Jenni-Juulia Wallinheimo laialt Soomes esil olnud näitus ”Ma ei jaksa enam – hellusest purunevad luud” oli väljas INDEX:-modelleerimiskonkursil ja sama aasta sügisel külastas näitus Hiinas Hunani tehnilist ülikooli.
2006 töötas Jenni-Juulia Wallinheimo Soome Kultuurkapitali toetusel Pretty Cripple-näituse kallal ja mais 2006 käis kunstnik uuesti Hiinas Hunani ülikoolis pidamas work-shopi ülikooli tudengitele.
Soome Yleisradio TV1 saade ” K-reppu ”( eesti keeles K-seljakott) esitas 15.10.2006 Hiinas toimunud work-shopi. mõteid
Jenni-Juulia Wallinheimo loomahaigusi ja puuetega inimeste teenuste allakäiku kommenteerivad teosed ”Suu ja sõrataud, BSE ja Linnugripp” olid eelmise aasta septembris väljas Soome EVIRA avamisel.
Jenni-Juulia sotsiaalpoliitiline kunstiblogi ”Puuetega keha pildid” valiti Soome 50-ne parima blogi hulka Tuomas Kilve raamatus blogid ja bloggamine.
lisa infot www.prettycrip.vuodatus.net  
www.jenni-juulia.com