Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) algavad septembrist tasuta kolmekuulised koolitused puuetega inimestele- nädalas kaks 4- tunnist koolituspäeva.

Komplekteeritakse kaks rühma (eesti ja vene)- kokku 24 osalejat.

Aktiviseerimiskursuste eesmärk:
Võimaldada paremini ennast tundma õppida, parandada üldisi suhtlemis- ja toimetulekuoskusi, õpetada praktilisi oskusi info otsimisel ning edasiste õppimis- ja töövõimaluste leidmisel, jne. Kursustel tutvustatakse õppimis- ja täiendkoolituse võimalusi, käiakse koos kultuuriüritustel, ekskursioonidel ja looduses.
Kursused toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.
Liikumisraskustega inimestele tagame invatranspordi koolitustele.

Tule õpi kasulikku ja leia uusi sõpru!

Koolitustele registreerumine on alanud: tel 6564048, 55672585 või
e-posti teel: kylli@samm.ee  

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59 Tallinn 10615
http://www.tallinnakoda.ee  

EPNÜ pressiteade

07.08.2007

Trükivalmis on saanud Eesti Puuetega Naiste Ühingu poolt eesti keelde tõlgitud ja trükki antud „Euroopa Puuetega Naiste Manifest”. Trükitud on Manfesti 1000 eksemplari ja levitab seda tasuta Eesti Puuetega Naiste Ühing, Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus ja Eesti Puuetega Inimeste Koda.

Manifesti on tõlgitud paljudesse Euroopa keeltesse. Antud manifesti tõlkis inglise keelest Maarja Kaplinski.

Manifest on toetatud Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 raames.

Manifest on kogumik soovitusi, et parandada puuetega naiste ja tüdrukute elujärge Euroopa Liidus. Manifest peaks olema abivahendiks puuetega naiste organisatsioonidele, teistele naisorganisatsioonidele, puuetega inimeste organisatsioonidele üldiselt, poliitikutele nii liikmesriikide, Euroopa Liidu, kui teistel üleeuroopalistel ja rahvusvahelistel tasanditel, et mistahes tasandil vastuvõetud otsustes peetaks silmas soolist aspekti.

Mare Abner

EPNÜ juhatuse esinaine

GSM: 56 453 468

Linn eraldas pool miljonit korterite kohandamiseks

Tallinna lisaeelarvest eraldati 500 000 krooni korterite kohandamiseks eakatele ja puudega inimestele.

http://www.tallinn.ee/est/g2816/uudised_pealkirjad/uudised?id=16744  

Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul võimaldab korterite kohandamine parandada nende inimeste toimetulekut ja tõsta elukvaliteeti. “Kohandatakse ukseavasid ja ehitatakse ümber lävepakke, paigaldatakse käetugesid ja kaldteid, soojustatakse põrandaid puudega lastele,” tutvustas Martinson peamisi kohandamise käigus teostatavaid töid.

Korteri kohandamise vajaduse ja otstarbekuse üle otsustavad tegevusterapeut ja sotsiaaltöötaja. Enne otsuse langetamist külastatakse kodu ja nõustatakse taotlejat, et teostatavad kohandamised oleksid otstarbekad ja aitaksid tal kodus paremini toime tulla.

Taotluse saab esitada elukohajärgsele sotsiaalhoolekande osakonnale.

Korteri kohandamiseks vajalik raha eraldatakse taotlejale toetusena, mille kohta teeb otsuse linnaosa valitsuse sotsiaalkomisjon.

Kokku on Tallinn tänavu eraldanud korterite kohandamiseks 900 000 krooni.

KÜSK (esindaja Agu Laius) kohtumise memo Eesti Naiste Koostööketi esindajatega (23.07.2007)

1. MTÜ-d vajavad baastoetust (ruumid, kommunikatsioon, töötasu).
2. MTÜ-d vajavad juriidilise nõustamise korraldamist.
3. Mõelda oleks vaja MTÜ-de maja peale, kus MTÜ-d saaksid kasutada ruume ja infrastruktuuri teenuseid, samuti ühist raamatupidajat.
4. Keskenduda on vaja kaasamise korraldamisele ja see toimima panna.
5. KÜSK juriidilise vormina on aktsepteeritav avalik-õiguslik juriidiline isik.
6. KÜSK peab olema läbipaistev, toetustaotluste hindamiseks vaja rakendada eksperte.

Dear Ladies,

as you may already know, there has been a European conference to build up a network of women with disabilities in Berlin, Germany in May this year. More than100 participants from 17 countries came together to discuss, exchange experiences and to enjoy the atmosphere and the unique air which goes along with meeting so many women from different countries. As the height of the conference the European network organisation for women with disabilities was founded, with each attending woman with a disability as a founding member. After this historical moment a resolution has been adopted which marks already the aims of this organisation and names demands to politics which also will be a guideline for the further work of the network organisation.

This network organisation sees itself as an independent pan disability women’s and human rights organisation. It has the aim and the mission to improve the living conditions of women and girls with disability, to fight discrimination on the grounds of sex, gender or disability and to promote the integration of the concerns of women and girls with disabilities in all areas of policy within the institutions of the European Union.

Within this network we want to join forces. We want to bring together all the organisations of women with and without disabilities and their experts within, which have an interest in improving the living-conditions of women and girls with disabilities and therefore in fighting against the multiple discrimination on the grounds of being female and having a disability.

To become a really strong force and to be able to speak with one loud voice we would be really delighted if we could win your organisation to become a member of this European network organisation of women with disabilities.

We are still working on the statutes but it might be helpful for you, to have a brief overview. Therefore an abstract of the draft statute has been attached. The final statutes will be adopted by the full members later on. Also the final short name has to be chosen among some proposals made at the conference, but the subtitle will be "European Network Organisation of Women with Disabilities".

We also send you an application form to speed up the process of being ready for registration as an organisation in order to be able to apply for funding. If your organisation is interested to become a member, we would be glad if you can send this form back as soon as possible (to be right in time for application for funding we need your application within two weeks (until 27th July) – sorry for this hurry but there have been some obstacles to overcome). Please send the application form to the address as stated below.

If it really should happen, that your organisation can’t agree with the final statutes, you can easily cease your membership by sending us an e-mail or a letter. In this case there will be no disadvantages for your organisation (except the circumstance not being a member of the network-organisation.).

Looking forward to your answer and hoping your organisation will join.

Best regards
Brigitte Faber

(Member of the interim working group for the establishment of the European Network-Organisation of Women with Disabilities)

For documents of the conference please have a look at www.weibernetz.de  

Temporary Address:
European Network Organisation of Women with Disabilities c/o Weibernetz e.V.
Koelnische Strasse 99
D-34119 Kassel
Germany

Phone: +49 561/72885-84
Fax: +49 561/72885-53
e-mail: brigitte.faber@weibernetz.de
web: www.weibernetz.de  

Postimees 07.07.2007

Eestimaa Rahvaliidu naisühendus Epp valis 5. juulil aasta pereks 2007 perekond Maisväli Jõgevamaalt.

www.postimees.ee

«Perekond Maisväli on eriline oma peretraditsioonide poolest ning nad aitavad hoida ja kanda traditsioonilisi pereväärtusi,» ütles naisühenduse Epp esinaine Ülle Juht. «Nad on üksteisele olnud toeks ka rasketel hetkedel ning on alati suutnud säilitada optimismi.»

Janne ja Aivar Maisvälja peres kasvavad tütred Linda (15) ja Lea (16) ning pojad Andre (11) ja Andero (4). Pereisa Aivar tegeleb metsandusega, ema Janne töötab sihtasutuses Põltsamaa Tervis ning on Põltsamaa valla suurte perede ühingu Neli ja Enam esinaine. Maisväli pere kodu asub Põltsamaa vallas Mõhkülas.

Seni on aasta pere aunimetuse saanud perekond Aigro Põltsamaalt, perekond Ots Tallinnast, perekond Hlusov Hiiumaalt, perekond Puppart Saaremaalt ja perekond Villem Viljandist.

Naisteleht
4. juuli 2007

Juba hommikul on tuju kehv, samas ei tundu pahameele taga ei pereliikmed ega töökaaslased… Astusid lihtsalt vale jalaga voodist välja? Ei, tegemist võib olla hoopis vale hommikusöögiga.

www.woman.delfi.ee

Teadlased on välja selgitanud, et õige hommikusöök varustab aju õnnehormooniga ja hoiab tuju parema.

Meeleolu mõjutavad toiduained jagunevad neljaks:
• ergutavad (näiteks jogurt, pähklid)
• rahustavad (näiteks kala, banaanid, viigimarjad)
• tasakaalustavad (datlid, paprika)
• õnnetoojad (šokolaad)

Nii et pole vaja valede toiduga oma tuju rikkuda. Näiteks hommikumüsli kõrvale on mõistlikmum süüa banaani, mitte õuna. Siin on mõned soovitused, mida hommikuti järgida.

HEA TUJU TOOJAD

Täisteraleib mõjub hästi vaimsele võimekusele ja mälule, B-vitamiinid parandavad tuju.

Paprika, täpsemalt toores paprika sisaldab palju C-vitamiini, mis vabastab serotoniini ehk õnnehormooni.

Kohv tõstab serotiinitaset, parandab lühimälu ja nägemist.

Müsli ja banaan sisaldavad palju vitamiine ja süsivesikuid, mis tagavad energia ja hea tuju.

Jood parandab kontsentratsiooni ja tõstab IQ-d kuni 13 punkti! Seega näpuotsatäis joodisoola leiva peale.

TUJURIKKUJAD

Sai väsitab ja teeb uniseks. Ehk siis hommikuti käest eemale röstsaiast ja saiakestest!

Müsli ja õun — hapukad puuviljad takistavad vajaliku aminohappe trüptofaani jõudmist ajju.

Salaami on hommiku jaoks liiga rasvane. Salaami seedimine võtab palju energiat ning see muudab tujukaks ja jõuetuks.

Kook — suhkur parandab olemist ainult korraks ning hetke pärast on taas meeleolulangus.

Kirsid sisaldavad melatoniini ja teevad uimaseks.

Naisteleht

Naisteleht
3. juuli 2007

Igaüht meist ümbritseb teatav ala, mida püüame kaitsta teiste inimeste eest. Tahame kõik ju vahel, et meid kas või mõneks ajakski rahule jäetaks. Miks see nii on?

www.woman.delfi.ee

Kõik nii nagu loomadel

Nii loomi kui inimesi ümbritseb teatud ruum, mida nad enda omaks peavad — see on nagu nähtamatu kookon, mida igaüks endaga kaasas kannab. Seda ruumi tunnetame kui iseenese jätku ning sellesse sissetungimist kui ohumärki oma „mina” turvalisusele.

Ruum koosneb mitmest kihist:
• Intiimne, kuhu lubatakse vaid kõige lähedasemaid inimesi, asub 15-16 cm kaugusel kehast.
• Isiklikku ruumi võivad siseneda sõbrad ja tuttavad (0,46–1,2 m)
• Sotsiaalne on ette nähtud kontaktideks kõrvaliste inimestega (1,2–3,6 m)
• Avalik ruum on avatud kõigile (alates 3,6 m)

Loomulikult sõltub iga inimese personaalne ruum paljudest teguritest: elamistingimustest, mitme inimese keskel ta üles kasvas, rahvuslikest ja psüühika eripäradest ning tema isiklikest mõõtmetest.

Üsna sageli tekivad sellel pinnal ka arusaamatused, sest territoriaalsed nõudmised ei pruugi ühtida.

Kui sinu vestluskaaslase hääles hakkavad kõlama arusaamatutel põhjustel vaenulikud toonid, astu temast mõni samm eemale, sest pole välistatud, et oled sisse tunginud tema isiklikku keelutsooni, kuhu võõrastele on sissepääs keelatud.

Kuidas ruumi jagada

Inimeste „territoriaalse” käitumise psühholoogilist rolli ei tohi alahinnata. See ulatub tagasi loomade harjumusse neile kuuluvat territooriumit märgistada. Ka koht, mida inimene armastab ja pidevalt kasutab, on tema isiklik ruum. Seetõttu kaitseb ta seda, sageli sellest endale arugi andmata.

Paljud olmeprobleemid, mis kõrvalt vaadates näivad naeruväärsed, saavad alguse hoolimatust suhtumisest teise inimese piiridesse — sellesse kujuteldavasse joonde, mis eraldab ühe indiviidi kujuteldavaid õigusi teise kujuteldavatest õigustest.

Kuid lahingud nende piiride pärast puhkevad täiesti reaalselt. Kuidas neid siis ennetada?

• Ärge istuge teineteisele väga ligi. See on lubatav vaid siis, kui pere on hõivatud ühise tegevusega — küpsetab köögis pannkooke, vaatab fotoalbumeid või seriaale…

• Lõunalauas hoiduge kodakondsetest vähemalt meetri kaugusele.

• Ära käitu nii nagu oleksite mehega siiami kaksikud. Kuigi abielurahva distants on minimaalne, ei tasu ilma vajaduseta tungida kaaslase intiimsesse ruumi — see vaid ärritab teist ning provotseerib tülisid.

Mitte kusagil pole öeldud, et te peate ilmtingimata magama ühes toas ja ühes voodis. Et uudsuse võlu ei kaoks ning seks ei taanduks mehaaniliseks kohutuseks, võiks kummalgi olla oma magamistuba või kasvõi oma voodi, äärmisel juhul — oma tekk.

• Ärge sisene ilma tungiva vajaduseta teise pereliikme isiklikku tsooni, eriti käib see nende kohta, kes pole veresugulased. Oma ema kannatab sind välja palju lähemal kui ämm.

• Akende ees eelistage ribakardinale kardinaid. Pehmele mööblile pole vaja katteid. Tapeedid ja voodipesu ei tohiks olla täpilised, triibulised ega ruudulised.

Sujuvad jooned, mis meenutavad läbipõimunud varsi ja lehti rahustavad närvisüsteemi. Selgepiirilised matemaatilised joonised (ruut, väikesed ühtlaselt jaotatud detailid) loovad enese ümber agressiivse psühholoogilise keskkonna — väsitavad silmi, ärritavad alateadvust ning kutsuvad esile tülisid.

• Väikeses korteris aitavad avaruse illusiooni tekitada peeglid, klaasseintega kapid, pildid, fotod, heledad tapeedid. Ka suurte ornamentidega viimistlusmaterjalid. Tuleb arvestada sellegagi, et põrand peab olema seintest tumedam. See süvendab kindlustunnet.

Naisteleht

KUTSE

Olete oodatud AASTA PERE 2007 austamistseremooniale 5.juulil algusega kell 13.00 Saku mõisas Harjumaal.

ERL naisühendus Epp

NB! Katusorganisatsioonid ja võrgustikud, palun levitage seda teadet kindlasti ka oma liikmete hulgas!

Head ühendused,

Eile õhtust on uues osalusportaalis www.osale.ee  võimalik teha ettepanekuid Kodanikuühiskonna sihtkapitali (KÜSK) moodustamise põhimõtete osas, esimene kaasamisvoor kestab 9. augustini.

Esimeses voorus kogume ettepanekuid, kuidas ja mida loodav 20 miljoni kroonise aastaeelarvega sihtkapital peaks rahastama, et parimal moel aidata kaasa Eesti kodanikuühiskonna ja vabaühenduste tugevnemisele (milliseid praeguseid "auke" ühenduste rahastamises parandades saaks saavutada suurima arenguhüppe ja ühiskondliku kasu?). Selleks on EMSL ette valmistanud omapoolse esialgse ülevaate sihtkapitali rahastamisvaldkondade ja juriidilise vormi eri variantide plussidest-miinustest. Samuti on portaalis esitatud viis küsimust (palume kõiki vastuseid ka põhjendada):
1) Mida peate KÜSKi olulisemateks eesmärkideks Eesti kodanikuühiskonna tugevdamisel, millele sihkapital peaks keskenduma?
2) Kuidas ja millele oleks vaja KÜSKi tegevus fookustada, arvestades ressursi piiratust (20 miljonit krooni aastas)?
3) Millises juriidilises vormis peaks KÜSKi asutama?
4) Milline peaks olema KÜSKi juhtimis- ja otsuste tegemise mudel?
5) Milliseid täiendavad ettepanekud on KÜSKi kontseptsiooni koostajatele?

Küsimustele vastamiseks ja teema kommenteerimiseks on vaja registreerida end portaali kasutajaks. See on väga lihtne, juhendi leiab www.osale.ee/index.php?page=info . Organisatsioonidel soovitatakse valida üks inimene, kel on õigus esitada organisatsioonis ühiselt läbi arutatud seisukohti. Registreeruda on mõistlik, sest lisaks sihtkapitalile hakkab seal edaspidi olema ka palju teisi ühendustele huvitavaid eelnõusid.

Lisaks Interneti-konsultatsioonidele toimuvad juulis teema arutamiseks kohtumised katusorganisatsioonide ja võrgustikega, samuti korraldame kaks avalikku arutelufoorumit: esimene toimus eelmisel neljapäeval Tallinnas (paneme protokolli neil päevil üles) ja teine tuleb 2. augustil Tartus.
EMSLi poolt veab protsessi Agu Laius, kellega saab ühendust e-posti aadressil agu@ngo.ee .

Esimeses voorus laekunud ettepanekuid arvestades koostame 13. augustiks kontseptsiooni mustandi, mida seejärel on võimalik kommenteerida kuni 29.
augustini. Puhtandi esitame siseministeeriumile septembri alguses ning siis jätkub sellega töö eesmärgiga käivitada sihtkapital uue aasta algusest.
Puhtandit tutvustatakse ka EMSLi suvekoolis 7.-8. septembrini Viinistul.

Protsessi käiguga kursis hoidmiseks soovitame regulaarselt vaadata ka EMSLi kodulehele www.ngo.ee/sihtkapital .

Püüame siis juulis-augustis puhkuste kõrvalt ka selle teemaga sisukalt tegeleda!

Tervitades
Urmo Kübar
EMSL