Eesti Puuetega Inimeste Koda esitleb täna, 30. juunil kell 10-13 Tallinnas Okupatsioonide muuseumis puuetega inimestele kultuuri, spordi ja transpordi soodustusi koondavat veebikeskkonda, mis on esimene samm Euroopa puudega inimeste kaardi ettevalmistustes. Koos Eestiga on sarnase info kokku kogunud veel seitse Euroopa Liidu riiki.

„Eestis on nüüd esimest korda olemas terviklik ülevaade puudega inimestele mõeldud soodustustest vaba aja teenustele. Koondasime olulisemad transpordi, spordi ja kultuuri soodustuste pakkujad andmebaasi, mis on leitav koja koduleheküljelt  <http://www.epikoda.ee/soodustused> www.epikoda.ee/soodustused rääkis Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht

Anneli Habicht. „Projekti käigus sai kinnitust, et teenuste disainimisel ja hinnastamisel ei osata sageli arvestada puudega kliendiga. Jätkame teavitustööd olemasolevate soodustuste ühtlustamisel, teenuste ligipääsetavuse arendamisel ning uute teenusepakkujate kaasamisel."



Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul on oluline, et puudega inimesed saavad elada aktiivset elu. „Loodan, et selline keskkond annab tõuke ettevõtetele, et järjest enam arvestada erivajadustega inimestega – nii füüsilise ligipääsetavuse tagamisel kui ka erinevate soodustuste loomisel ja neist teada andmisel. Inimeste vaba liikumine on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ning kuna liikmesriikides on puudega inimeste võimalused, soodustused ja hüved väga erinevad, on üle-euroopalist infovahetust väga vaja," ütles

sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.



Puudega inimestele mõeldud soodustusi koondav veebikeskkond valmis Euroopa puudega inimeste kaarti ettevalmistava pilootprojekti käigus. „Euroopa puudega inimeste kaardi kasutusevõtmine oleks oluline samm võrdse kohtlemise edendamisel,  avardades puudega inimeste võimalusi reisimiseks ning silmaringi rikastamiseks. Usume, et kaart parandaks tulevikus ka

siseriiklikult teenuste ligipääsetavust ning tõstaks ühiskonna teadlikkust puudega inimeste vajadustest," selgitas Anneli Habicht.



Euroopa Komisjon tegi 2015 aastal EL liikmesriikidele ettepaneku töötada välja Euroopa puudega inimeste kaart, mis tagaks puudega inimestele piirideülesed soodustused kultuuri, spordi ja transpordi valdkonnas. Kaarti ettevalmistavas vabatahtlikus pilootprojektis osaleb kokku kaheksa riiki, lisaks Eestile ka Soome, Belgia, Küpros, Itaalia, Malta, Sloveenia ja Rumeenia.



Veebikeskkonna esitlus toimub täna, 30. juunil kell 10-13 Tallinnas Okupatsioonide muuseumis. Kohal on ka Euroopa puuetega inimeste katuseorganisatsiooni European Disability Forum juhid, kes on Euroopa puudega inimeste kaardi idee autorid.



Keskkond valmis koostöös Sotsiaalministeeriumiga ning Euroopa Komisjoni rahastusel.

1. juulist muutub esmakordselt puuet taotleva lapse jaoks otsuse saamise aeg lühemaks. Otsuse puude tuvastamise osas teeb sotsiaalkindlustusamet piisavate terviseandmete korral 15 tööpäeva jooksul. Seni võttis puude taotlemise protsess, koos rehabilitatsiooniplaani koostamisega, aega keskeltläbi 88 päeva.

Riigikogu võttis juuni keskpaigas vastu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatuse, mille kohaselt saab lapsele, kes taotleb puude tuvastamist esimest korda, tuvastada puude enne rehabilitatsiooniteenusele ja plaani koostamisele suunamist. Varem tuli esmalt koostada rehabilitatsiooniplaan ning seejärel tehti puude otsus.

„Uue süsteemi järgi, kui sotsiaalkindlustusameti ekspertarst leiab, et terviseseisundi andmed on puude tuvastamiseks piisavad, vormistame puude otsuse. Kui aga ekspertarst leiab, et puude tuvastamiseks on siiski rehabilitatsiooniplaan vajalik, suuname lapse esmalt rehabilitatsiooniplaani koostamisele ja seejärel, võttes aluseks ka rehabilitatsiooniplaani, saame teha otsuse puude kohta,“ kirjeldas uut protsessi sotsiaalkindlustusamet ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste juht Merlin Murumets.

Lapsele, kellele on puue tuvastanud on õigus ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele. Puude määramise otsusega koos väljastatakse suunamiskiri, mille alusel saab pöörduda sobiva rehabilitatsiooni teenust osutava asutuse poole teenuse saamiseks. Lapsed pääsevad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele ilma järjekorrata.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatuse jõustub 1. juulist 2017.

Laste puude tuvastamise protsessi kohta leiab lisainfot SIIT ning sotsiaalse rehabilitatsiooni kohta leiab infot SIIT.

Lugupidamisega,

Kristel Ojala

Rehabilitatsiooni valdkonna juht

Sotsiaalteenuste osakond

Sotsiaalkindlustusamet

Tel: 664 0105

kristel.ojala@sotsiaalkindlustusamet.ee

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas sotsiaalse rehabilitatsiooni muudatused, millega suunatakse raha sõidu ja majutuse arvelt senisest enam teenuse osutamisse. Muudatused jõustuvad tänavu 1. septembrist.

Küsimused: epikoda@epikoda.ee või täiendavalt Meelis Joost, Anneli Habicht, Helen Kask.: 

Lähemalt EDF-st vt siit http://www.edf-feph.org/about-us või https://www.facebook.com/EuropeanDisabilityForumEDF/?fref=ts

Sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ja tööala asekantsler Janar Holm kohtusid täna Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) direktori Virginija Langbakkiga, et rääkida lähenevast Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest ja koostööst soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.

„Eesti eesistumise ajal plaanime tähelepanu suunata töö ja pereelu ühitamisele, hoolduskoormuse võrdsemale jaotusele naiste ja meeste vahel, soolise palgalõhe vähendamisele, aga ka soolise võrdõiguslikkuse alase koostöö edendamisele Euroopa Liidus,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Töö ja pereelu ühitamise plaanime võtta teemaks juulikuus Tallinnas toimuval Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite mitteametlikul kohtumisel. Loodame teha edusamme ka aprilli lõpus Euroopa Komisjoni avaldatud töö ja pereelu tasakaalu toetava direktiivi eelnõuga.“

Tänasel kohtumisel räägiti EIGE poolt koostatavast raportist, mis keskendub soopõhisele jagunemisele hariduses, täiendõppes ja tööturul. Raportis pööratakse erilist tähelepanu vajadusele ja võimalustele suurendada naiste osakaalu teaduses, tehnikavaldkonnas, inseneriteaduses ja matemaatikas ja meeste osakaalu tervishoiu, hariduse ning hoolekande valdkonnas.

"Naiste ja meeste majandusliku võrdsuse eesmärgil pöörame eesistumise ajal tähelepanu ka soolisele jaotusele haridusvalikutes, täiendõppes ja tööturul," ütles tööala asekantsler Janar Holm. „Ühest küljest on naiste ja meeste töötamine erinevatel erialadel ja ametikohtadel üks soolise palgalõhe põhjustest. Teisest küljest häirib see nii tööturu kui ka ühiskonna üldist tasakaalu.“

Lisaks valmistab Eesti koostöös järgmiste Euroopa Liidu Nõukogu eesistujate Bulgaaria ja Austriaga ette soolise võrdõiguslikkuse deklaratsiooni, millega antakse teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile teada järgmise pooleteise aasta ühised soolise võrdõiguslikkuse prioriteedid. Deklaratsioon saab allkirjastatud eeldatavasti Eesti eesistumise alguses.

EIGE on sõltumatu Euroopa Liidu organ, mille ülesanne on pakkuda EL institutsioonidele ja liikmesriikidele soolise võrdõiguslikkuse küsimustes tuge eelkõige andmete kogumise ja analüüsimise näol.

Lisainfo:

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

626 9321 / 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Valitsuse heakskiidu saanud riigi eelarvestrateegia aastateks 2018-2021 näeb ette 5 miljonit eurot lisaks HIV/AIDS ravimitele ja 500 000 eurot teenustele.

HIV nakatumise ennetamine on riigi rahvatervise poliitika üks prioriteete. „Oleme viimasel kahel aastal tõstnud HIV-ennetuse tõsiselt fookusesse. 600 000 eurot lisaraha teenustele on meil 2017. aastal, nüüd lisandub veel 500 000 eurot 2018. aastal. See kõik on uue HIV-strateegia valguses oluline samm edasi, et vähendada aastaks 2025 uusi HIV-nakatumiste juhtusid enam kui kaks korda, tänaselt 229 juhult alla saja. See on ambitsioonikas, ent teostatav eesmärk,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Uuest aastast on HIV/AIDSi ravimite jaoks ette nähtud täiendavalt 5 miljonit eurot ehk koos senise püsirahastusega kokku ligi 15 miljonit eurot. „Tegemist on arvestusliku kuluga, mis tähendab, et ükski abivajaja ei jää ravita,“ ütles Ossinovski.

HIVi ja AIDSi ennetuse tõhustamiseks valmib tänavu suveks HIVi ja AIDSi riiklik tegevuskava aastateks 2017–2025. Kuigi senine tegevus on andnud valdkonnas positiivseid tulemusi, on Eesti endiselt uute HIV nakkuste, narkootikumide üledoosidest tingitud surmade arvuga ning narkomaania levikuga Euroopa Liidus esimeste seas. ARV-ravil on HIV leviku tõkestamisel oluline roll, kuna kvaliteetse raviga on võimalik viia viiruskoormus organismis alla nakkuspiiri. „Seega meditsiiniliselt on HIV levik võimalik peatada, kui saame kõik HIV-positiivsed inimesed järjepidevale ravile“, ütles minister Ossinovski. 

Kui 2015. aastal sai ravi 3214 inimest, siis 2017. aastal saab ravi 4222 inimest ja alates 2018. aastast prognoositakse ravi saajate arvuks 4722 inimest. Selleks lähtutakse ÜRO ja Maailma Terviseorganisatsiooni seatud niinimetatud 90-90-90 eesmärkidest aastaks 2020: 90% HIVi nakatunutest on teadlikud oma nakkusest, 90% HIVi diagnoosiga inimestest saab ravi ja 90%-l ravi saajatest on viiruskoormus alla määratava taseme.

Eelkõige aitab ARV-ravi säilitada head tervist ja seeläbi toimetulekut, mis tähendab, et HIV-positiivse isiku näol on tegemist täisväärtusliku ühiskonna liikmega, kes on võimeline töötama. ARV-ravi vähendab ka nakkuse kandumise tõenäosust HIV-positiivselt emalt lapsele.

2017. aastaks ette nähtud lisavahendid suunatakse HIV kiirtestide ostmiseks, juhtumikorralduse teenuse mahu tõstmiseks, integreeritud antiretroviirusravi (ARV) ja asendusravi osutamiseks Ida-Virumaal, sõltuvusprobleemidega isikutele võõrutusravi teenuse osutamiseks, kahjude vähendamise keskuse avamiseks Tallinnas, järelraviks ja nõustamisteenuste osutamiseks pikaajalise sõltuvusravi läbinud isikutele jm.

Lisainfo:

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

626 9321 / 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Valitsuses kinnitatud riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2018–2021 suureneb naiste tugikeskuse teenuse riiklik püsirahastus 150 000 euro võrra, mis tähendab, et nüüdseks on iga-aastaselt võimalik teenuse osutamiseks kasutada 770 000 eurot. Vägivallatsejatele mõeldud sekkumisprogrammile suunatakse 50 000 eurot.

Võrreldes 2014. aastaga on riiklik püsirahastus naiste varjupaikadele suurenenud 430 000 eurolt 770 000 euroni. „Naiste tugikeskuse teenus on täna tagatud igas maakonnas. Selle aastaga võrreldes suureneb püsirahastus neljandiku võrra, mis annab järgnevatel aastatel kindluse jätkusuutliku teenuse osutamiseks,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Ohvriabi seaduse järgi sisaldab naiste tugikeskuse liitteenus vajadusel turvalist majutust, esmast kriisinõustamist, juhtumipõhist nõustamist, vajaduse korral psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat, juriidilist nõustamist ja ohvriga kaasas olevate laste abivajaduse hindamist ja esmast nõustamist.

 „Samas teame kõik, et vägivalla vähendamiseks tuleb tegeleda mõlema osapoolega. Lisaks ohvrite abistamisele peab riik süsteemsemalt tegelema ka vägivallatsejatega ning mul on hea meel, et riigieelarvest on leitud raha sekkumisprogrammi elluviimiseks,“ rõhutas minister. Vägivallatsejate sekkumisprogrammi hakkab ellu viima sotsiaalkindlustusamet.

Lisainfo:

Silvia Peets

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

626 9751 / 5341 6977

press@sm.ee/ silvia.peets@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

ENUT 20. Uued väljakutsed elu edendamisel Eestis – soolist tasakaalu suurendades ja vabakonda kaasates
Aeg: 27.–28. aprill 2017
Koht: Tallinna Ülikool

27. aprill. PÄEVAKAVA TÖÖTOAD

• 10.00–12.30 Arengukoostöö – soolist tasakaalu suurendades ja vabakonda kaasates Sigrid Solnik, Arengukoostöö Ümarlaud; Marju Tooding ja Cat-Lys Ojamaa, Välisministeerium; Reet Laja ja Merle Pajus, ENUT; Veronika Svištš, Mondo; Tiina Ilsen, Idapartnerluse Keskus; Maris Jõgeva, EMSL; Ukraina ja Gruusia projektide partnerid. Ruum: S-422 (Silva maja, Narva mnt 29, IV k). NB! Töötuba on inglise keeles ilma tõlketa.
• 13.30–14.45 Sooteadlik ja kaasav eelarvestamine nii riigi kui kohalikul tasandil Reet Laja, ENUT; Liivi Pehk, EL ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus; Ott Kasuri, EMOL; Uno Silberg, Kose valla volikogu; Gea Kangilaski, Eesti Ametiühingute Keskliit; Karl-Erik Tender, Rahandusministeerium. Ruum: T-307 (Terra maja, Narva mnt 25, III k)
• 14.45–15.00 Kohvipaus
• 15.00–16.15 Ariadne Lõnga uue numbri esitlus. Juhib Eve Annuk, Ariadne Lõnga peatoimetaja; osalevad autorid Tiiu Kuurme, Tiina Veikat ja teised. Ettepanekuid naiste ajaloo esiletoomisel: Eve Annuk, EKM; Tiina Aunin, ENUT; Ilvi Cannon, ENUT; Siiri Oviir, Eesti Naisliit; Evelin Tamm, Eesti Teaduslik Selts Rootsis. Ruum: aula (Terra maja, Narva mnt 25, III k)
• 16.15–17.45 Sugu, haridus ja teadus – kuidas edasi? Mati Heidmets, TLÜ; Raivo Juurak, Haridusfoorum; Voldemar Kolga, ENUT; Tiiu Kuurme, TLÜ; Riina Kütt, Naiskoolituse Keskus; ÜlleMarike Papp, ENUT; Mariann Rikka, Haridus- ja Teadusministeerium. Ruum: aula (Terra maja, Narva mnt 25, III k)
• 18.00 ENUTi 20. AASTAPÄEVA PIDULIK TÄHISTAMINE muusika ja tänuga. Muusikalises osas esineb ansambel Naised Köögis. Ruum: aula (Narva mnt 25, III k)

28. aprill. KONVERENTS Koht: TLÜ aula (Narva mnt 25, III k)

PÄEVAKAVA

• 9.30–10.00 Registreerimine. Tervituskohv
• 10.00–11.00 Konverentsi avamine  Avab Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land  Sissejuhatav kõne. Eesti president Kersti Kaljulaid  Ettekanne ENUTi panusest elu edendamisele Eestis. ENUT juhatuse esinaine Reet Laja Paneeldiskussioonid
• 11.00–12.45 Soolise võrdõiguslikkuse tagamine riiklikul tasandil Jevgeni Ossinovski, tervise- ja tööminister; Anders Ljunggren, Rootsi suursaadik Eestis; Tanja Auvinen, Soome Soolise Võrdõiguslikkuse Nõukogu peasekretär, Rainer Kattel, Soolise Võrdõiguslikkuse Nõukogu esimees; Liina Kanter, Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja; Liivi Pehk, EL ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus.
• 12.45–13.15 Parima sooteadliku MTÜ väljakuulutamine
• 13.15–14.00 Kohvipaus. Slaidikava naisleiutajatest. Anne-Mari Rannamäe, Quin-Estonia
• 14.00–15.15 Naised ja mehed ettevõtluses Urve Palo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister; Kirsti Narinen, Soome suursaadik Eestis; Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu direktor; Hannaliisa Uusma, ENUTi projektijuht; Luule Sakkeus, Eesti demograafia keskuse juhataja; Margo Orupõld, Aet Kull ja Riina Piigli naisettevõtluse toetamise võrgustiku esindajad.
• 15.15–16.30 Naised ja mehed rahu kindlustamas Dagfinn Sørli, Norra suursaadik Eestis; Per-Olof Bengtsson, Rootsi Suursaatkonna kaitseatašee; Krista Mulenok, Eesti NATO Ühingu juhatuse esimees, Airi Tooming, Naiskodukaitse esinaine; Kaitseuuringute Keskus (kokkuleppimisel), Riho Terras, Eesti kaitseväe juhataja (kokkuleppimisel).
• 14.00–16.30 Töötuba. Toimub paralleelselt 2. ja 3. paneeliga. Ruum: M-439 (TLÜ Mare maja, UusSadama 5, IV k) Eesti meeste ja naiste näitajate arvestamine tööelu pikendamise kava rakendamisel. Marge Unt, Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskus: Eesti Euroopa taustal: aktiivsena vananemise indeks. Luule Sakkeus, Eesti demograafia keskus: Vanemate meeste ja naiste tervislik seisund kui tööelu jätkamise võtmetegur. Iris Pettai, Eesti demograafia keskus: Vanemad naised ja mehed Eesti eri regioonides: majanduslik ja tööturu alane olukord. Tiina Tambaum, Eesti demograafia keskus: Vanemad naised ja mehed elukestvas õppes.
• 16.30–17.30 Töötubade kokkuvõtted. Konverentsi lõpetamine

Registreerumine ja kava veebis: http://www.enut.ee/enut20/

Sotsiaalministeeriumi ning justiitsministeeriumi sotsiaalkampaania 1ELU kutsub üles mõtlema ja arutlema inimkaubanduse ja seksi ostmise teemadel, et vähendada prostitutsiooni ning seeläbi inimkaubandust.

TNS Emori eelmisel aastal läbiviidud uuringu kohaselt toetab vähemalt pool Eesti elanikkonnast seksiostu keelustamist. Ometi on täna Eestis prostitutsiooni kaasatud enam kui 700 naist.

“Kuigi Eestis pole veel üldist seksi ostmine keeldu, tuleb selle teo mõju ja tagajärgi laiemalt vaadata. Seksi müümine on enamasti sunnitud tegevus ning naised, kes seda teevad, on ühiskondlikult, finantsiliselt või muul moel nõrgemas olukorras. Seksi ostmise näol on tegemist naiste haavatava olukorra ärakasutamisega,” selgitas sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Kristiina Luht.

Enam kui pooled Eesti elanikest peavad prostitutsiooni naistevastaseks vägivallaks. Kolme aasta eest läbi viidud soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemuste järgi peab aga ligi viiendik inimestest prostitutsiooni õigustatuks.

”Selleks, et prostitutsioon väheneks, peab muutuma ühiskonna suhtumine seksi ostmisse. Prostitutsioon on seotud rahvusvahelise inimkaubandusega, mis omakorda toob üha uusi inimesi seksiärisse. Seksi ostjad toetavad sageli nii otseselt kui ka kaudselt kuritegelikku maailma – prostitutsiooni ja ka inimkaubandust,” rõhutas Luht.

Sotsiaalkampaania 1ELU  teises etapis teeb riik esimese sammu, et mõjutada inimeste suhtumist seksi ostmisse. Lisaks, seoses Istanbuli konventsiooni ülevõtmisega on justiitsministeeriumil kavas muuta karistusseadustikku selliselt, et inimkaubanduse ohvritelt seksi ostmine saab karistatavaks. Kehtiva seadusandluse järgi on Eestis karistatav seksiost alaealiselt, samuti kupeldamine ja prostitutsioonile kaasaaitamine.

Täna on Eestis prostitutsiooni kaasatud umbes 700 naist, kellest umbes pool otsib nõustamist ja tuge MTÜ-st Eluliin. Tallinnas, Tartus ja Jõhvis tegutsev Eluliin pakub prostitutsiooni kaasatatud isikutele abi ja nõustamist prostitutsioonist väljumiseks.

Juuni lõpuni kestab justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi eestvedamisel sotsiaalkampaania 1ELU, mis põhineb seisukohal, et meil kõigil on üks elu, mida on õigus elada vabalt, väärikalt, seda ise juhtides ning rõõmu tundes. Aprillis toimub kampaania osana nii seksi ostjatele kui prostitutsiooni kaasatutele suunatud teavituskampaania online-kanalites. Lisaks jagatakse koolide ja kutsekoolide, töötukassa, tööinspektsiooni, ohvriabi ja teiste organisatsioonide kaudu infomaterjale.

Kampaaniat 1ELU  ehk projekti ISFP-16 “Kuritegevuse tõkestamine läbi inimkaubanduse ennetamise” kaasrahastavad Euroopa Liit Sisejulgeoleku fondi kaudu ja siseministeerium. Projekti viivad ellu justiitsministeerium, sotsiaalministeerium, MTÜ Living For Tomorrow, Eesti Inimõiguste Keskus ja reklaamiagentuur Idea.

Lisainfo:

Silvia Peets

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

626 9751 / 5341 6977

press@sm.ee/ silvia.peets@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Tänasel võrdse palga päeval võtab sotsiaalministeerium tähelepanu fookusesse soolise palgalõhe, mis on Eestis 26,9 protsenti naiste kahjuks. Naised peavad sama palga teenimiseks töötama meestest 100 päeva rohkem ehk meeste eelmise aasta keskmine palk teenitakse naiste poolt välja alles täna, 10. aprillil.

Eesti on endiselt Euroopa Liidu suurima palgalõhega riik, jättes konkurendid kaugele maha. Iga mehe teenitud euro kohta maksti Euroopas naisele 84 senti, Eesti naisele vaid 73 senti. 

“Sooline palgalõhe on ebaõiglane ja lubamatu. Uuringud kinnitavad, et enamik inimestest peavad soolist palgalõhet oluliseks probleemiks. Seega ei pea me enam kulutama aega vaidlustele palgalõhe olemasolu üle, vaid meil tuleb välja pakkuda konkreetsed lahendused võrdse kohtlemise edendamiseks tööturul,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Loomulikult on tegemist kompleksse probleemiga, mida ei saa lahendada kiiresti ühe seadusemuudatusega. See eeldab nii inimeste kui ka ettevõtete paremat teadlikkust, aga ka riiklikke samme. Peame muutma vanemahüvitise süsteemi, et motiveerida isasid laste kasvamisse enam panustada. Peame tagama igale lapsele lasteaiakoha. Kindlasti on vaja võrdse palga küsimusega tegeleda ka iga ettevõtte tasandil, kus erinevat palka makstakse. Üksikute sammude mõjuna suureneb ka sooline võrdsus.”

Tänase võrdse palga päeval kutsub sotsiaalministeerium kõiki huvitatuid kuulama palgalõhe teemalist debatti „Sõnadelt tegudeni“, mis toimub Solarise keskuse aatriumis kella 13.00–14.30. Arutelus osalevad tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees professor Rainer Kattel, investeerija ja õpetaja Kristi Saare, Swedbank ASi personalijuht Ülle Matt ning Skype'i personalijuht Merle Liisu Lindma. Debatti juhib ajakirjanik Rain Kooli.

Lisaks avalikustab sotsiaalministeerium täna 9.–12. klassi õpilaste palgalõhe teemalise kirjanduskonkursi parimad tööd. Kokku laekus konkursile 50 kirjatööd, sealhulgas esseed, luuletused ja 1 laul. Noored tõid palgalõhe põhjustena välja eelkõige soolisi stereotüüpe, millega puututakse kokku nii koolis, kodus kui ka meedias. Läbivaks teemaks oli naiste ja meeste tegelike omaduste ja vajaduste ning iganenud soorollide vastuolu tänapäeva ühiskonnas. Võidutööde autoriteks on 12. klassi õpilased Saskia Vunk ning Marta-Liisa Talvet Hugo Treffneri Gümnaasiumist, 12. klassi õpilased Rasmus Rummo ja Marilyn Loomets Tallinna 21. Koolist ning 12. klassi õpilane Grete Sirge Jaan Poska Gümnaasiumist.

Võrdse palga päeval juhitakse palgalõhele tähelepanu ka toitlustusasutustes üles Eesti. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni eestvedamisel toimub nädala jooksul taas üle Eesti tilliga ja tillita kampaania, kus sööke pakutakse kahe erineva hinnaga. Tilliga eine on palgalõhe protsendi võrra kallim kui samasugune eine ilma tillita. Lisaks küpsetatakse täna restoranides palgalõhet, mis tähendab, et menüüs on palgalõhe temaatikale ja ehmatavale protsendile tähelepanu tõmbav maitsev lõheroog.

Sotsiaalministeerium jagab küpsetatud palgalõhe kõrvale ka temaatilist infotrükist, mille saab hõlpsalt voltida lõhekujuliseks. Voldikud on kujundanud kunstnik Kärt Hammer, kampaanias osaleb üle Eesti umbes 40 söögikohta.

Lisainfo:

Silvia Peets

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

626 9751 / 5341 6977

press@sm.ee/ silvia.peets@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium